Ülevaade

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 28.01.2026) Lühikokkuvõte ja prognoos Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, sealhulgas grippi ja COVID-19, haigestumus on võrreldes eelmise nädalaga kasvanud 20–25%. Respiratoorsete viiruste leviku intensiivsus ei ole muutunud, kuid on muutunud kontaktide iseloom. Suurenenud on klassi- ja rühmasisesed nakatumised ning nakkusahelad püsivad ühe kollektiivi sees kauem. Kui nakkuse leviku üldine kiirus ei ole muutunud, võib suurem hulk nakkuskoldeid kiiresti tõsta haigusjuhtude koguarvu 20–30%. Respiratoorsete viiruste levik püsib kõrgel tasemel, mis on peamiselt seotud gripiviiruse epideemilise levikuga. Gripiviirused on jätkuvalt domineerivad respiratoorsed patogeenid. Teiste viiruste (RS-, rhino- ja paragripiviiruste ning SARS-CoV-2) osakaal jääb alla 10% positiivsetest proovidest. Hingamisteede nakkuste kasvu peamised mõjutajad on gripiviirused, SARS-CoV-2, RS- viirused ja bakteriaalsed tekitajad (Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja Chlamydophila pneumoniae ja Mycoplasma pneumoniae). Ülemiste hingamisteede nakkusi registreeriti 3245 juhtumit. Grippi haigestunute arv püsib väga kõrgel tasemel, 4. nädalal registreeriti 1861 juhtu. Haigestunute arv kasvas võrreldes eelmise nädalaga 19,4%. Registreeritakse mitmeid puhanguid koolides, lasteaedades ja hooldekodudes. Suurem hulk nakkuskoldeid võis kiiresti tõsta haigusjuhtude koguarvu 20–30%. Gripi haigestumuse intensiivsust hinnatakse väga kõrgeks. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 844 patsienti. Hospitaliseeritud eakate patsientide osakaal on jätkuvalt kasvutrendis ning pikeneb ka haiglaravi kestus. Gripiga seotud surmajuhtumeid registreeriti 42, neist 40 olid 60-aastased ja vanemad. Kaks surmajuhtumit esinesid 31- ja 42-aastaste seas. Mõlemal juhul esinesid rasked kaasuvad haigused. Võrreldes varasemate hooaegadega püsib hospitaliseeritute arv ligikaudu samal tasemel. 4.nädalal registreeriti 545 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus on kasvutrendis, võrreldes eelmise nädalaga suurenes haigusjuhtude arv 32,5%. Viirus levib kõigis maakondades, kuid haigestumuse intensiivsust hinnatakse jätkuvalt madalaks. Haigusjuhtude arv on suurenenud peaaegu kõikidest vanusrühmades. Suurim haigestumuse kasv on täheldatud eakate (≥80-aastaste) ja laste (5–9-aastaste) seas, kus haigestunute arv on võrreldes eelmise nädalaga kahekordistunud. TEHIKu andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 46 patsienti, neist 5 surid. Surnute keskmine vanus oli 85 aastat (vahemik 81–96 aastat). Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus hospitaliseerimisel 554 patsiendil, kes hospitaliseeriti muudel põhjustel ning kellel COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks. Koostaja: Gripikeskus Kõigist COVID-19 põhihaiguse või kaasuva haiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest (n = 600) olid 454 patsienti (75,6%) 60-aastased ja vanemad; neist omakorda 241 patsienti (üle 50%) olid 80-aastased ja vanemad. Eelmisel nädalal registreeriti 98 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 47 on alla 4 -aastastel lastel. Haigestumus on tõusutrendis. Lähiaja prognoos • Kuigi leviku intensiivsus ja etoloogiline pilt ei ole muutunud, on haigestumine suurenenud kollektiivides – näiteks klassides, hooldekodudes või töökollektiivides. Nakkus levib seal järjestikku mitme inimese vahel, mistõttu haigusjuhtude arv võib lähiajal veel suureneda, enne kui levik stabiliseerub. • Tervishoiusüsteemi kõrge koormus püsib, eriti olukorras, kus gripp ja SARS-CoV-2 ja RS-viirus levida samaaegselt. • Gripi, SARS-CoV-2 ja RS-viiruse samaaegne levik võib suurendada hospitaliseerimise vajadust, sealhulgas krooniliste haigustega patsientide seas. Detailne ülevaade Ülemiste hingamisteede nakkushaigused Seisuga 28.01.2026 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3245 inimest, neist 39,5% olid kuni 14-aastased lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestunute arv 20% . Eesti keskmine haigestumus oli 236,9 juhtu/100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem haigestumus registreeriti Ida-Virumaal (277,4 juhtu/100 000 elaniku kohta). Teistes maakondades suuri erinevusi ei täheldatud. Respiratoorsete viiruste levik püsib kõrgel tasemel, mis on peamiselt seotud gripiviiruse jätkuva epideemilise levikuga. (Joonis 1). Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase valikulise seire (sentinel-seire) andmetel oli respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt valdavalt monoetioloogiline. Gripilaadsete viirusnakkuste osas osutus positiivseks 49,5% analüüsitud proovidest, millest ligikaudu 32,2% moodustasid gripiviirused. Teiste viiruste, RS-viiruse, rhinoviiruste ja SARS-CoV-2, osakaal jäi alla 10% positiivsetest proovidest. Peamisteks haigustekitajateks olid gripi-, RS, SARS-CoV-2 ja ja rhinoviirused. Bakteriaalsetest haigustekitajatest mängisid haigestumises olulist rolli Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja Chlamydophila pneumoniae ja Mycoplasma pneumoniae, kusjuures viimased moodustavad kogu perioodi vältel püsiva ja olulise osa (Joonis 1). Koostaja: Gripikeskus Joonis 1. Respiratoorsete nakkuste viiruslike ja bakteriaalsete tekitajate osakaal nädalate lõikes. Gripp: Haigestumine 4. nädalal registreeriti 1 861 gripijuhtu, neist 47,9% moodustasid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute arv kasvas võrreldes eelmise nädalaga 19,4%. Gripiviiruste levik on laialdane, gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti kõigis maakondades ja kõikides vanuserühmades. Registreeritakse mitmeid puhanguid koolides, lasteaedades ja hooldekodudes, mis on tõenäoliselt kaasa aidanud haigusjuhtude koguarvu kiirele kasvule 20–30%. Eesti keskmine grippi haigestumus oli 135,8 juhtu 100 000 elaniku kohta. Keskmisest kõrgem haigestumus registreeriti Ida-Virumaal (236,9 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Läänemaal (201,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nendes maakondades on täheldatud haigusjuhtude arvu kiiret kasvu võrreldes eelmise nädalaga. Teistes maakondades püsib haigestumus stabiilsena või on kerges langustrendis ning suuri piirkondlikke erinevusi ei täheldata. Haigestumuse intensiivsust hinnatakse väga kõrgeks. Eestis ringlevad samaaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviirus. Laboratoorselt kinnitati 698 gripiviirust, sh A-gripiviirus 391 juhul ja B-gripiviirus 3 juhul. Tüpiseeriti 27 A-gripiviirust, millest 18 A(H3N2) ja 9 A(H1N1)pdm09 alatüüpi. Gripp: Hospitaliseerimine TEHIKu andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 844 patsienti. Alla 19- aastaseid lapsi hospitaliseeriti 317 (42,9% kõigist hospitaliseeritutest), neist omakorda 170 last (53,6%) olid kuni 7-aastased. Eakad patsiendid vanuses 60 aastat ja vanemad moodustasid 50,9% (430 patsienti) kõigist gripiga hospitaliseeritutest (joonis 2). Hospitaliseeritud eakate patsientide osakaal on jätkuvalt kasvutrendis ning pikeneb ka haiglaravi kestus. Laste puhul oli hospitaliseerimise mediaankestus 2 päeva, eakatel patsientidel aga 7 päeva. Maksimaalne hospitaliseerimise kestus oli lastel 28 päeva ja eakatel 70 päeva. Koostaja: Gripikeskus Gripiga seotud surmajuhtumeid registreeriti 42, neist 40 olid 60-aastased ja vanemad. Kaks surmajuhtumit esinesid 31- ja 42-aastaste seas. Mõlemal juhul esinesid rasked kaasuvad haigused. Hospitaliseeritud patsientidest oli vaktsineeritud ligikaudu 10%. Võrreldes varasemate hooaegadega püsib hospitaliseeritute arv ligikaudu samal tasemel. Joonis 2. Gripi diagnoosiga hospitaliseeritud patsientide vanuseline jaotus nädalate lõikes. COVID-19: Haigestumine 4. nädalal registreeriti 545 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus on kasvutrendis, võrreldes eelmise nädalaga suurenes haigusjuhtude arv 32,5%. Viirus levib kõigis maakondades, kuid haigestumuse intensiivsust hinnatakse jätkuvalt madalaks. Haigusjuhtude arv on suurenenud peaaegu kõikidest vanusrühmades. Suurim haigestumuse kasv on täheldatud eakate (≥80-aastaste) ja laste (5–9-aastaste) seas, kus haigestunute arv on võrreldes eelmise nädalaga kahekordistunud. Ka teistes vanusrühmades on täheldatud kasvutrendi, kuid väikese absoluutarvu tõttu ei ole protsentuaalsed muutused statistiliselt usaldusväärsed ning võimaldavad hinnata eelkõige üldisi trende, mitte täpseid muutuse suurusi. (joonis 3) Eesti keskmine haigestumus oli 45,3 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem haigestumus registreeriti Jõgevamaal (107,8), Järvamaal (63,7), Raplamaal (64,7) ja Põlvamaal (59,5). Koostaja: Gripikeskus  100,0 COVID-19 haigestumuse muutus vanuserühmade lõikes 400,0% 90,0 300,0% COVID-19 haigestumus 100 000 el.kohta 80,0 COVID-19 haigestumuse muuus, % 70,0 127,3% 200,0% 60,0 128,6% 81,3% 95,0% 13,9% 100,0% 50,0 21,4% 54,5% 100,0% -14,8%33,3% 45,0% 52,2% 40,0 53,8% -22,6% -27,8% 0,0% 30,0 27,3% 88,9% 20,0 -12,5% -100,0% 10,0 0,0 -200,0% 0-4 5-9 10-1415-1920-2425-2930-3435-3940-4445-4950-5455-5960-6465-6970-7475-7980-84 üle 85 2026-W03 2026-W04 muutus,% vanuserühmad Joonis 3 COVID-19 haigestumuse muutus vanusrühmade lõikes COVID-19: Hospitaliseerimine TEHIKu andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 46 patsienti, neist 5 surid. Surnute keskmine vanus oli 85 aastat (vahemik 81–96 aastat). COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest olid 35 (76%) 65-aastased ja vanemad; neist omakorda 23 patsienti (65,7%) kuulusid vanuserühma 80 aastat ja vanemad. Hospitaliseeritud patsientide mediaanvanus oli 80 aastat. Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus hospitaliseerimisel 554 patsiendil, kes hospitaliseeriti muudel põhjustel ning kellel COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks. Kõigist COVID-19 põhihaiguse või kaasuva haiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest (n = 600) olid 454 patsienti (75,6%) 60-aastased ja vanemad; neist omakorda 241 patsienti (üle 50%) olid 80-aastased ja vanemad. RSV TEHIKu andmetel on hooaja algusest registreeritud 530 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 355 ehk 66,9% olid kuni 7-aastased lapsed, omakorda 91,5% neist olid kuni 4-aastased (joonis 4 ). Eelmisel nädalal registreeriti 98 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 47 alla 4 -aastastel lastel. Haigestumus on tõusutrendis. Koostaja: Gripikeskus Joonis 4 RSV-ga seotud haigestumus vanuserühmade ja hooaegade lõikes Hooaja algusest on hospitaliseeritud kokku 95 patsienti, neist 62 (65,3%) olid lapsed vanuses 0–4 aastat ning 20 patsiendid vanuses 65 aastat ja vanemad. Intensiivravi on vajanud kokku 3 patsienti, neist kaks kuni 9-aastased ja üks üle 65-aastane. Suri neli inimest vanuses üle 75 aasta. Mycoplasma pneumoniae Eelmisel nädalal tuvastati Mycoplasma pneumoniae laboratoorselt 149 inimesel. Alates hooaja algusest on registreeritud 970 Mycoplasma pneumoniae’ga seotud haigusjuhtu. Kõigist tuvastatud juhtudest moodustasid kuni 19-aastased lapsed ligikaudu 45%. (Joonis 5). Täiskasvanute seas registreeriti enim haigestunuid vanuserühmas 30–39 aastat (16,9%). Enamik haigusjuhtudest on seotud Mycoplasma pneumoniae põhjustatud ägeda bronhiidiga (RHK-10 diagnoos J20). Joonis 5. M.pneumoniae`ga seotud haigestumus vanuserühmade lõikes Koostaja: Gripikeskus Kokku hospitaliseeriti 57 patsienti, kellest enamikul oli kopsupõletiku diagnoos koodiga J15.7. Hospitaliseeritutest moodustasid 68% lapsed vanuses 0–14 aastat. Registreeriti üks Mycoplasma pneumoniae’ga seotud surmajuht üle 70-aastasel patsiendil, kellel esines kaasuvalt mitu rasket kroonilist haigust. Koostaja: Gripikeskus