Kinnistu müügileping ja asjaõigusleping

Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal. TALLINNA NOTAR MAIVE OTTAS NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 666 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Maive Ottas, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kahekümne kaheksandal märtsil kahe tuhande kahekümne neljandal aastal (28.03.2024.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on Antsla vald, edaspidi nimetatud Müüja, Antsla Vallavalitsuse, registrikood 75010418, asukoht ja postiaadress F. R. Kreutzwaldi tn 1, Antsla linn, Antsla vald, Võru maakond, e- posti aadress [email protected], kaudu, mille seadusliku esindajana tegutseb vallavanem Avo Kirsbaum, isikukood 38705106510, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal (eeltoodud andmed kohaliku omavalitsuse asutuse, aadressi, registrikoodi ja esindaja kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tartu Maakohtu registriosakonnast 26.03.2024 kell 11:13 tehtud päringute ja Antsla Vallavolikogu 01.11.2017.a otsuse nr 2 alusel), Avo Kirsbaum osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Antsla linnas, Võru maakonnas, ja Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Ostja, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja Kaitseministeerium, registrikood 70004502, asukoht ja postiaadress Sakala tn 1, Tallinn, e- posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tartu Maakohtu registriosakonnast 26.03.2024 kell 11:22 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Evelin Paju, isikukood 47908130297, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal, Evelin Paju osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tallinnas, Harju maakonnas, kes sõlmivad lepingu järgnevas: KINNISTU MÜÜGILEPING JA ASJAÕIGUSLEPING 1. Registrite seis ja lepingu ese 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 17406150 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 14201:001:0374, majandusliku otstarbega elamumaa (100%), asukohaga Võru  maakond, Antsla vald, Luhametsa küla, Paabu, pindalaga 18550,0 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Antsla vald. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (eelnevalt ja edaspidi nimetatud lepingu ese). 1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et: 1.3.1. katastriüksuse 14201:001:0374 suhtes kehtivad järgmised kitsendused:  Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 18549,67 m²; nähtus: Riigikaitseline ehitis (Nursipalu harjutusvälja pv); seisund: kehtiv;  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 6904,65 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv;  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 892,96 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x95); seisund: kehtiv;  Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 17,31 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv;  Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 18523,54 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv. 1.3.2. kitsendusi põhjustava objekti andmed on järgmised:  ulatus: 17,31 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Assaku); seisund: kehtiv;  ulatus: 224,03 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x95); seisund: kehtiv;  ulatus: 18523,54 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Laane); seisund: kehtiv. 1.4. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et maaüksuse katastritunnusega 14201:001:0374 kõlvikuline koosseis on järgmine: õuemaa 2 669 m², haritav maa 15 619 m² ja muu maa 262 m². 1.5. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel ei paikne mälestisi ega muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas. 1.6. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (isikute päring aadressi järgi) nähtub, et lepingu ese: 1.6.1. ei ole rahvastikuregistris registreeritud ühegi isiku alalise elukohana; 1.6.2. ei ole äriregistris registreeritud ühegi isiku asukohana. 1.7. Lepingu eseme kohta maakatastrist tehtud kiirpäringust (https://xgis.maaamet.ee/ky/) katastripidaja märgete kohta nähtub, et katastriüksuse 14201:001:0374 pindala on ebatäpne. 1.8. Lepingu eseme kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust (ehitise otsing katastritunnuse järgi) nähtub, et katastritunnusega 14201:001:0374 on seotud: 1.8.1. hoone elamu, ehitisregistri koodiga 113001636, esmane kasutus 1959.a, korruste arv 1, ehitusalune pind 95,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Ehitisregistris puuduvad (ümber)ehitamist kajastavad dokumendid (eelkõige ehitus- ja kasutusluba). 1.8.2. hoone kõrvalhoone, ehitisregistri koodiga 113001637, esmane kasutus 1960.a, korruste arv 1, ehitusalune pind 112,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Ehitisregistris puuduvad (ümber)ehitamist kajastavad dokumendid (eelkõige ehitus- ja kasutusluba). 2 1.8.3. hoone kuur-ait, ehitisregistri koodiga 113001638, esmane kasutus 1960.a, korruste arv 1, ehitusalune pind 46,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Ehitisregistris puuduvad (ümber)ehitamist kajastavad dokumendid (eelkõige ehitus- ja kasutusluba). 1.8.4. hoone saun, ehitisregistri koodiga 113001639, esmane kasutus 1960.a, korruste arv 1, ehitusalune pind 17,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Ehitisregistris puuduvad (ümber)ehitamist kajastavad dokumendid (eelkõige ehitus- ja kasutusluba). Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et:  Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseadus § 56). Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, v.a taotlused, projekteerimistingimused, teatised, ehitus- ja kasutusload ning ettekirjutused, millel on õiguslik tähendus (EhS § 61). Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (maakatastriseaduse § 12 ja 19¹).  Juriidilisest isikust kinnisasja omanik peab eelnimetatud andmete saamiseks pöörduma päringuga kohaliku omavalitsuse poole.  Katastripidaja teeb katastrisse märke „pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed. 2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või lahendamata kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Müüjale kuuluvat lepingu eset koormatud (sh ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud ning selle suhtes pole vaidlusi. 2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Müüjale teadaolevaid selles lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid (sh tehingutest tulenevaid piiranguid ega kitsendusi). 2.1.4. Lepingu esemeks oleval kinnistul paiknevad kinnistu oluliseks osaks olevad, selle lepingu punktides 1.8.1. kuni 1.8.3. nimetatud ehitised, need ehitised kui vallasasjad ei olnud enne maa kinnistusraamatusse kandmist arestitud, panditud ega koormatud muude kolmandate isikute õigustega. Lepingu esemel ei asu enam lepingu punktis 1.8.4. toodud hoone, see on lammutatud. Müüja ei ole taotlenud ehitisregistri andmete parandamist. 2.1.5. Lepingu punktis 1.8.1 nimetatud hoone ei ole elamis- ega kasutamiskõlblik. Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et:  Riigikohus on seisukohal, et ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt lepingu esemel on. 3   Kui Müüja lepingus puudusi välja ei too, riskib Müüja sellega, et Ostja võib kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. 2.1.6. Müüjale teadaolevalt puuduvad lepingu esemel Müüjale või kolmandatele isikutele kuuluvad mis tahes teed, liinid, tehnovõrgud ja -rajatised (nii maapõues asuvad kui maapealsed), välja arvatud lepingu eseme teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja rajatised. 2.1.7. Lepingu eseme suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut, mille kohaselt läbiks lepingu eset avalikuks kasutamiseks määratav olemasolev või kavandatav tee. 2.1.8. Lepingu esemel puuduvad liitumised ja ühendused tehnovõrkudega. 2.1.9. Lepingu esemele on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või tänavalt. 2.1.10. Müüjale teadaolevalt ei ole lepingu esemel keskkonnareostust, Müüjale teadaolevalt ei ole ühelgi isikul või asutusel alust algatada lepingu eseme suhtes keskkonnareostust puudutavat menetlust ning Müüjale ei ole lepingu sõlmimise hetke seisuga esitatud keskkonnareostust puudutavaid ettekirjutusi. 2.1.11. Lepingu ese on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel. Piir on katastriüksuse moodustamise käigus looduses tähistamata ja pindala on ligilähedane. Müüja ei ole kohustatud tagama piiride leitavust looduses. 2.1.12. Lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana. 2.1.13. Lepingu eseme suhtes puudub kehtiv kahjukindlustusleping. 2.1.14. Müüja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille tasumise tähtaeg on saabunud ning lepingu esemega seoses ei ole Müüjal tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi. 2.1.15. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Müüja õigust sõlmida ja täita seda lepingut. 2.1.16. Müüja esindajal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks (lepingu eseme võõrandamiseks) Antsla Vallavolikogu 19.03.2024.a otsuse nr 5 alusel ja Antsla valla vallavara valitsemise korrale. Antsla Vallavolikogu otsus on jõus, muutmata ning seda ei ole vaidlustatud, tühistatud, esitatud vastuväiteid või kaebusi. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Müüja sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.1.17. Tema esindus Antsla valla vallavanemana on kehtiv, vallavanema esindusõigust ei ole piiratud ega tühistatud, teda ei ole ametikohalt tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud, tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu. 2.1.18. Esindatava kohaliku omavalitsuse põhimääruse, vallavara valitsemise korra ja valla juhtimisorganite otsustega on tal kõik õigused, volitused, nõusolekud sõlmida see leping, talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks selle tehingu tegemist ning tema suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, tema suhtes ei kehti ärikeeldu ja tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.1.19. Lepingus toodud Müüja ja Müüja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. 2.2. Ostja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Ostja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest. 2.2.2. Ostja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning on teadlik, et need on kasutuskõlbmatud. 4 2.2.3. Ostja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest selles lepingus nimetatud seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ning mõjust lepingu eseme kasutamisel. 2.2.4. Ostja peab Müüja lepingu eseme üle vaatamisel antud selgitusi ja selles notariaalaktis toodud kinnitusi lepingu eseme kohta piisavaks ega soovi lepingu eseme täpsemat kirjeldamist. 2.2.5. Ostja ostab lepingu eseme riigikaitselisel vajadusel ning kõik selle omandamiseks tehtud toimingud on tehtud õigusaktides toodud nõudeid järgides. 2.2.6. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Ostja õigust sõlmida ja täita seda lepingut. 2.2.7. Selle lepingu sõlmimise aluseks on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori 20.03.2024.a käskkiri nr 33, mida pole tühistatud, vaidlustatud ega muudetud. 2.2.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Ostja sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.2.9. Ostja esindaja volitus Ostja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2.10. Lepingus toodud Ostja ja Ostja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. 2.3. Müüja ja Ostja avaldavad ja kinnitavad, et: 2.3.1. Müüja ja Ostja vahel kokku lepitud kõik tingimused sisalduvad selles lepingus ning nad on kokku leppinud, et poolte enne lepingu sõlmimist mistahes vormis avaldatud või vahetatud teave ei ole selle lepingu osaks, sh lepingueelsete läbirääkimistel avaldatud teave ei ole lepingu osaks ega kujuta endast lepingu eseme kokkulepitud omadusi, samuti ei oma lepingu suhtes tähendust poolte varasem käitumine, seega kõik lepingu eseme müüki puudutavad kokkulepped sisalduvad selles lepingus (Müüja ja Ostja on notariaalakti tõestajale teatavaks teinud selle lepingu sõlmimisega seotud kõik nendevahelised kokkulepped). Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et selle lepinguga on välistatud kõik lepingupoolte varasemad lepingu eset puudutavad tahteavaldused ja kokkulepped, mistõttu peavad kõik osalejate jaoks olulised kokkulepped sisalduma selles lepingus. 2.3.2. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ega täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:  Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu alusel.  Ostja esindaja volitused volikirja alusel. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Antsla Vallavolikogu 19.03.2024.a otsust nr 5 ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori käskkirja nr 33 on 30 päeva jooksul arvates nende teatavaks tegemisest õigus vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selles lepingu tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud. 5 3. Lepingu eseme müük, müügihind ning müügihinna tasumise kord 3.1. Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hüvitisväärtusega 38 350 eurot (edaspidi nimetatud müügihind), mis on kuni selle lepingu sõlmimiseni Müüjale täielikult tasumata. 3.2. Müügihinna, s.o 38 350 eurot, kohustub Ostja tasuma Müüja soovil ja palvel Antsla Vallavalitsuse (registrikood 75010418) kontole nr EE631010402011665006, märkides maksekorraldusel selgitusse: „Paabu, Luhametsa küla, müügihinna tasumine“, 10 pangapäeva jooksul arvates selle lepingu kinnistusosakonnale esitamisest ning tingimusel, et lepingu kinnistusosakonnale esitamise päeva seisuga ei ole lepingu eseme registriosas kandeid, mida ei ole kajastatud selles lepingus ning enne selle lepingu kinnistusosakonnale esitamist ei ole esitatud selles lepingus nimetamata kinnistamisavaldusi selliste kannete tegemiseks. 3.3. Tasumisega viivitamisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivist 0,034% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et osalistel tuleks olla tähelepanelik summa saaja kontonumbri märkimisel, sest vale pangakonto numbri märkimisel võidakse ülekanne teostada valele kontole ning notariaalakti tõestaja ja krediidiasutus ei saa kontrollida kontonumbri ja -omaniku vastavust. Müüja esindaja kinnitab, et ta on selles lepingus toodud kontonumbri üle vaadanud ning see on korrektne. 4. Lepingu eseme valduse üleandmine 4.1. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et lepingu eseme otsene valdus loetakse Müüja poolt Ostjale üle antuks selle lepingu sõlmimisega. 4.2. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ostjale üle otsese valduse üleandmisel. 5. Asjaõigusleping 5.1. Müüja ja Ostja on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 17406150 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 6.1. Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. 6.2. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kinnistusraamatus vastava kande tegemisega. Kinnistusraamatusse kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 6.3. Tõestamisseaduse kohaselt ei pea notar selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi. 6.4. Müüjale on ohtlik asjaõiguslepingu sõlmimine enne müügihinna täielikku tasumist ning Ostjale on ohtlik müügihinna tasumine Müüjale enne, kui Ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. 6.5. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse müügihind notarikontole ning notar väljastab selle Müüjale alles siis, kui Ostja on omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja Ostja sõlmida selle lepingu selles toodud tingimustel. 6.6. Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. 6  Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas, notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 6.7. Lepingus tuleks kirjeldada lepingu eseme teadaolevad puudused, samuti kinnistu lähiümbruse elukeskkonna seisukorda, kuna ka need on lepingu eseme olulised tunnused. 6.8. Riigikohtu lahendite kohaselt võib ka kinnisvara müügikuulutuse esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui kinnisvara müügikuulutuses esitatud teave ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt Ostjale teatada. Kui selles lepingus ei ole kokkulepet lepingu eseme mingite omaduste kohta, võivad AÕS § 119 lg 2 kohaselt saada müügilepingu osaks ka tingimused, mis notariaalsest lepingust välja jäid, kuid milles siiski kokku lepiti. 6.9. TsÜS § 58 ja VÕS § 211 kohaselt peab Müüja Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 6.10. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 6.11. Müüja vastutus lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse eest on piiratud seda rohkem, mida rohkem on Müüja lepingu eset puudutavat olulist negatiivset teavet lepingueelsetel läbirääkimistel Ostjale avaldanud. Samas keelab seadus kohustust rikkunud poole vastutust ebamõistlikult välistavad või piiravad kokkulepped ning samuti ei või Müüja tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse Ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui Müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vastaja ja ta ei ole sellest Ostjale teatanud. 6.12. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. 6.13. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. 6.14. Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta VÕS § 219 lg 1 kohaselt ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. 6.15. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 6.16. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (VÕS § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 110), nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115) või alandada ostuhinda (VÕS § 112 ja 224). 6.17. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid 7  ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 6.18. Riigikaitseline ehitis on Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee. Julgeolekuasutuse ehitis on julgeolekuasutuse valduses olev ehitis. 6.19. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija. Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. 6.20. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kasutajale, kes on teatanud oma e-posti aadressi, toimetatakse maamaksuteade kätte elektrooniliselt e-maksuameti kaudu. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. 7. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 7.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav notarite iseteenindusportaalis www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal ärakirja digitaalsest originaalist väljastab notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks. 7.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud originaaleksemplari kinnistusosakonnale. 8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 5 tööpäeva jooksul. Ostja esindaja palub lepingu edastada e-postile: [email protected]. 8.2. Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu 8  tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt. Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 2¹). Notari tasu müügitehingu tõestamisel 138,70 eurot (tehinguväärtus 38 350,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 22 ja 23 p 2). Tasu kokku 158,70 eurot. Käibemaks 34,91 eurot. Koos käibemaksuga 193,61 eurot. Uue omaniku kanne on riigilõivuvaba vastavalt riigilõivuseaduse § 25 lg 1 p 4. Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 22%): A4 formaat A3 formaat Digitaalne originaal portaalis tasuta tasuta notar.ee ja eesti.ee paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot/lk 0,38 eurot/lk digitaalärakiri ametiasutusele 15,56 eurot + 0,23 eurot/lk 15,56 eurot + 0,38 eurot/lk Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Avo Kirsbaum /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Paju /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Maive Ottas /allkirjastatud digitaalselt/ 9