Justiits- ja Digiministeerium Teie 26.05.2026 nr 8-1/4192-1; JDM/26-
[email protected] 0625/-1K
Meie 26.06.2026 nr 2-3/1912-3
Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab korrakaitseseaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamise
korral.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab eelnõu eesmärki korrastada riikliku
järelevalve regulatsiooni ning koondada kontrolltehingu üldregulatsioon
korrakaitseseadusesse. Samas juhime tähelepanu, et kontrolltehingut puudutavad sätted vajavad
täpsustamist, et tagada tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve valdkonna järelevalve tõhusus
ning Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete täitmine.
1. Kontrolltehingu regulatsiooni koondamine korrakaitseseadusesse ei tohiks vähendada
tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve valdkonna järelevalve tõhusust
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks tarbijakaitseseaduse § 63 ja toote nõuetele vastavuse seaduse
§ 56¹ ning asendatakse senine valdkondlik kontrolltehingu regulatsioon korrakaitseseaduse §-s
53¹ sätestatud üldregulatsiooniga.
Kehtiva õiguse kohaselt võib kontrolltehingut teha juhul, kui järelevalve eesmärki ei ole
võimalik saavutada muude meetmetega või on see oluliselt raskendatud. Kavandatava
korrakaitseseaduse § 53¹ kohaselt seotakse kontrolltehing olulise või kõrgendatud ohu
väljaselgitamise või tõrjumisega. Seletuskirjast ei nähtu piisavalt, miks on selline muudatus
tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve valdkonnas vajalik ning kuidas on hinnatud selle mõju
senisele järelevalvepraktikale.
Tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve valdkonnas kasutatakse kontrolltehingut sageli
olukordades, kus ettevõtja tegelikku käitumist ei ole võimalik hinnata avatud
järelevalvemeetmetega. See puudutab eelkõige e-kaubandust ja digitaalseid teenuseid, kus
rikkumine võib ilmneda alles ostuprotsessi käigus või pärast lepingu sõlmimist. Samuti võib
kontrolltehing olla vajalik tegeliku kaupleja tuvastamiseks, tarneaegade kontrollimiseks,
eksitavate kauplemisvõtete tuvastamiseks või tarbija taganemisõiguse järgimise
kontrollimiseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhib tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusest (EL) 2017/23941 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)
2019/10202 tulenevad pädevatele asutustele kontrollostu tegemise ning sellega seotud
minimaalsed järelevalvevolitused, sealhulgas võimalus tegutseda vajaduse korral varjatud
identiteedi all ning kontrollida, uurida, demonteerida ja katsetada kontrolltehingu käigus
omandatud kaupu või teenuseid.
Eelnõuga tehtavate muudatused ei anna selgust, kuidas on pärast tarbijakaitseseaduse § 63 ja
toote nõuetele vastavuse seaduse § 56¹ kehtetuks tunnistamist tagatud nimetatud Euroopa Liidu
õigusaktidest tulenevate volituste jätkuv rakendamine. Samuti ei nähtu eelnõu materjalidest,
kuidas on pärast tarbijakaitseseaduse § 63 kehtetuks tunnistamist tagatud õigus teha
kontrolltehinguid tarbijate huve kaitsvatest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuete
täitmise kontrollimiseks.
Eelnõu seletuskirjast nähtub, et kontrolltehingu tegemisse ei ole enam lubatud kaasata
korrakaitseorganiväliseid isikuid. Palume muuta eelnõu või põhjendada seletuskirjas, kuidas
selline lahendus tagab järelevalve tõhususe ning Euroopa Liidu õigusest tulenevate
kontrollostuvolituste tõhusa rakendamise, arvestades, et teatud juhtudel võib
korrakaitseorganivälise isiku kaasamine aidata kaasa kontrolltehingu eesmärgi saavutamisele.
Samuti ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast piisavalt selgelt, kas kontrolltehingu tegemisel säilib
võimalus tegutseda vajaduse korral varjatud identiteedi all, kasutada väljamõeldud nime,
käituda kontrolltehingu eesmärgist lähtudes keskmise tarbija või keskmise lõppkasutajana,
lükata põhjendatud juhtudel edasi kontrolltehingust teavitamist ning uurida, katsetada või
demonteerida kontrolltehingu käigus omandatud toodet. Need erisused ei ole üksnes
menetluslikud lahendused, vaid on välja kujunenud tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve
valdkonna praktilistest vajadustest ning toetavad kontrolltehingu eesmärgi saavutamist.
Kontrolltehingu regulatsiooni ümberkujundamise tulemusel ei tohiks väheneda pädevate
asutuste võimalused täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid järelevalvekohustusi. Oluline on,
et kontrolltehingu regulatsiooni koondamine korrakaitseseadusesse ei tooks kaasa kehtivas
õiguses olemasolevate järelevalvevolituste kitsenemist ega Euroopa Liidu õigusest tulenevate
kontrollostu- ja turujärelevalvevolituste ebaselget rakendamist. Kui kontrolltehingu
üldregulatsiooni koondamine korrakaitseseadusesse ei taga kehtiva õigusega võrreldavat
järelevalvevõimekust, tuleks kaaluda tarbijakaitseseaduses ja toote nõuetele vastavuse seaduses
valdkondlike erisuste säilitamist ulatuses, mis on vajalik tõhusa järelevalve tagamiseks.
2. Kontrolltehingu tegemise otsustamise kord vajab suuremat paindlikkust
Eelnõu kohaselt otsustab kontrolltehingu tegemise prefekt või korrakaitseorgani juht.
Selline lahendus võib osutuda praktikas ebavajalikult jäigaks olukordades, kus
kontrolltehinguid tehakse riskipõhiselt või suuremas mahus. Kontrolltehingu vajadus võib
ilmneda järelevalvemenetluse käigus ning alati ei pruugi olla otstarbekas taotleda iga üksiku
kontrolltehingu tegemiseks asutuse juhilt eraldi otsust.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2394, 12. detsember 2017, mis käsitleb tarbijakaitsealaste
õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriikide asutuste koostööd ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1–26).
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020, 20. juuni 2019, turujärelevalve ja toodete nõuetele
vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr
305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44).
2
Seetõttu palume kaaluda kontrolltehingu tegemise otsustamise õiguse delegeerimise võimalust
või näha ette muu lahendus, mis tagaks tõhusa järelevalve korraldamise, säilitades samal ajal
piisava kontrolli meetme kasutamise üle.
3. Kehalähedase salvestusseadme regulatsioon vajab süsteemset täpsustamist
Lisaks leiame, et täiendavat analüüsi vajab kavandatava korrakaitseseaduse § 34² paiknemine
erimeetmete regulatsiooni hulgas. Seletuskirjast nähtub, et kehalähedase salvestusseadmega
kogutud salvestist käsitatakse sisuliselt menetlustoimingu protokollimise vahendina. Sellest
tulenevalt vajab täiendavat analüüsi, kas vastav regulatsioon peaks paiknema
korrakaitseseaduse üldsätete juures, mitte erimeetmete hulgas.
Samuti ei selgu eelnõust üheselt, millisel õiguslikul alusel saavad kavandatavat volitust
kasutada muud korrakaitseorganid peale politsei. Eelnõus tuleks see küsimus selgelt lahendada,
et vältida tõlgendamisprobleeme regulatsiooni rakendamisel.
Kokkuvõttes toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnõu üldist eesmärki
ühtlustada riikliku järelevalve regulatsiooni. Samas leiame, et kontrolltehingut puudutavad
sätted vajavad täiendavat täpsustamist, et tagada tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve
valdkonna järelevalve tõhusus ning Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete täitmine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisaadressaat: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Regina Karumaa +372 5305 3756
[email protected]
Ahto Pahk +372 5307 2548
[email protected]
Mari-Liis Aas +372 625 6459
[email protected]
Risto Jõgi +372 639 7681
[email protected]
3