Määruse eelnõu

Ministeeriumid 14.12.2023 nr 1-4/23/5892 Kliimaministri määruse „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste ennetamise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord“ dokumentide eelnõude infosüsteemi esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste ennetamise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord “ eelnõu koos seletuskirjaga. Palume eelnõu kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul, kuna määrus on seotud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seadusega (eelnõu 301 SE), mis võeti vastu Riigikogu täiskogu korralisel istungil 6.12.2023 ja mis on kavandatud jõustuma 1.01.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Teadmiseks: Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ Loomus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Saarte Kalandus MTÜ, Kihnu Vallavalitsus, Harju Kalandusühing, Mittetulundusühing Hiiu Kala, Mittetulundusühing Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite Ühing, Eesti Mesinike Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit Kadri Alasi, 626 2882 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 7.12.2023 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste ennetamise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 61 lõike 2 alusel ning kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ja komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse hallhülge, viigerhülge, pruunkaru, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, merikotka, kalakotka ning rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahjustustest (edaspidi kahjustus) teatamise, kahjustuste hindamise ning kahju hüvitamise kord ja täpsustatud ulatus ning kahjustuste ennetamise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise kord ja täpsustatud ulatus. (2) Käesoleva määruse alusel kahju hüvitamist menetleb Keskkonnaamet (edaspidi amet). § 2. Vähese tähtsusega abi (1) Määruse alusel põllumajandustoodete esmatootjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi samas tähenduses, mis komisjoni määruses (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17). Põllumajandustoodete esmatootjale vähese tähtsusega abi antakse kooskõlas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-des 20 ja 46 sätestatuga. (2) Põllumajandustoodete esmatootjale ühe taotleja kohta viimase kolme aasta (jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta) jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 25 000 eurot. (3) Määruse alusel kalandussektoris antav toetus on vähese tähtsusega abi samas tähenduses, mis komisjoni määruses (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). (4) Kalandussektoris ühe taotleja kohta viimase kolme aasta (jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta) jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 30 000 eurot. 2. peatükk KAHJU HÜVITAMINE § 3. Kahjustusest teavitamine (1) Looma tekitatud kahjustuse eest hüvitise saamiseks, linnukahjude ennetamiseks meetmete rakendamiseks ja §-s 9 nimetatud kahjustuse ennetustööde osaliseks hüvitamiseks peab kahjusaaja kahjustusest ning selle iseloomust pärast kahjustuse avastamist viivitamata teavitama ametit, kui: 1) põllumajandus- või lemmikloom on surmatud või vigastatud; 2) kahjustatud on mesitaru või silopakendit; 3) kahjustatud on lõks- või nakkepüünist (edaspidi kalapüünis); 4) on alust arvata, et kahju on tekitanud euroopa naarits; 5) rändel olevad haned, lagled, luiged ja sookured (edaspidi rändlind) on kahjustanud külvi, valminud vilja ning karja- ja heinamaad (edaspidi põllumajanduskultuur); 6) jooksval aastal on kalakasvatuses esimest korda tuvastatud meri- või kalakotka (edaspidi kotkas) toitumine. (2) Kahjustuse hindamiseks tuleb sündmuskoht hoida võimalikult puutumatuna ning kahjustatud objekte ei tohi sündmuspaigalt liigutada, välja arvatud juhtudel, kui: 1) tegemist on kalapüünisega; 2) põllumajandus- või lemmiklooma on vaja ravida või loom hukata; 3) toiming on vajalik mesilaspere hukkumise vältimiseks; 4) toiming on vajalik loomsete jäätmete käitlemise otstarbekaks korraldamiseks, kui kahju hindaja on selleks nõusoleku andnud. (3) Rändlindude poolt põllumajanduskultuuri kahjustamise korral tuleb kahjuteates esitada kultuuri tüüp, põllumassiivi number, kahjustatud ala pindala ja kahju tekitanud linnu liik. § 4. Kahjustuse hindaja (1) Kahjustust hindab või hindamist korraldab amet. Kahjustus hinnatakse põllumajandus- või lemmiklooma hukkumise või vigastamise korral kolme päeva, kahjustatud mesitaru või silopakendi korral viie päeva ja teistel juhtudel vajaduse korral kümne päeva jooksul asjakohase teate saamisest arvates. (2) Kahjustuse hindaja esitab hindamisakti koopia kahjusaajale kümne päeva jooksul hindamise päevast arvates, välja arvatud kalakasvatusele kotka tekitatud kahjustuse korral. (3) Kalakasvatuses toituva kotka kohta laekunud teabe edastab amet kotkaste seire teostajale. § 5. Kahjustuse hindamisakti kantavad andmed Kahjustuse hindamisakti kantakse: 1) kahjustatud objekti omaniku nimi ja kontaktandmed; 2) kahjustuskoha aadress ja keskpunkti geograafilised koordinaadid; 3) kahjustuse tekkimise arvatav aeg, kahjustusest teatamise ja kahjustuse hindamise aeg, kahjustatud looma liik, kahjustatud loomade arv, vanus, sugu, vigastuste kirjeldus ning oletatav surma põhjus; 5) mesitaru, kalapüünise ja silopakendi kahjustamise korral objekti nimetus ja kahjustuse maht; 6) kahjustuse ennetamiseks kasutusele võetud abinõude kirjeldus; 7) sündmuskohalt kogutud tõendusmaterjal; 8) kahjustuse tekitanud looma liik (kahtluse korral tõenäoline liik); 9) muud asjakohased andmed, nagu kahjustuskoha või kahjustatud objekti täpsem kirjeldus, jahipiirkonna nimi; 10) hindaja nimi ja allkiri. § 6. Kahju hüvitamise taotlemine (1) Kahjusaaja esitab kahju hüvitamise kirjaliku taotluse ametile kahju tekkimisele järgneva aasta 15. jaanuariks. Pärast seda tähtaega esitatud taotlused jäetakse läbi vaatamata. (2) Kahju hüvitamise taotluses märgitakse: 1) kahjusaaja nimi, isikukood või registreerimisnumber, kontaktandmed ja arvelduskonto number; 2) kahju tekitanud looma liik (kahtluse korral tõenäoline liik); 3) kahju tekkimise aeg või ajavahemik; 4) kahjustuse hindamisakti kuupäev ja akti koostaja nimi; 5) kahjustuskoha aadress, katastritunnus või geograafilised koordinaadid või asukoha kirjeldus maamärkide järgi; 6) kahjustatud objekti nimetus, kogus, kahjustuse ulatus või pindala, looma kahjustamise korral lisaks ka looma liik, vanus, sugu; 7) hülge tekitatud kahjustuse korral rannapüügipäeviku lehe koopia; 8) kahjustatud objekti maksumuse põhjendatud kalkulatsioon, võimaluse korral lisada kahjustatud objekti soetamise, taastamise, ravi, utiliseerimise või kahjustuse maksumust tõendava dokumendi koopia; 9) kahju ärahoidmiseks rakendatud abinõude kirjeldus; 10) kahju hüvitamise taotleja allkiri. § 7. Kahju hüvitamise menetlus (1) Taotluse ja kahju hindamisakti alusel teeb ameti peadirektori moodustatud loomakahjude komisjon (edaspidi komisjon) § 6 lõikes 1 märgitud ajast arvates kolme kuu jooksul, arvestades käesolevas määruses sätestatut, otsuse kahju hüvitamise või hüvitamata jätmise kohta. Otsuses kahju hüvitamise kohta mägitakse muuhulgas asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruste (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr 717/2014 tähenduses. Otsusest teavitatakse taotlejat kümne päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (2) Kalakasvatusele kotka põhjustatud võimalikku kahju hinnatakse kaudselt kalakasvatuse lähikonnas pesitsevate kotkaste pesitsusedukuse põhjal ning otsus kahju hüvitamise või hüvitamata jätmise kohta tehakse § 6 lõikes 1 märgitud ajast arvates kolme kuu jooksul. (3) Hülge tekitatud kahju hüvitatakse juhul, kui kahju on tekitatud kahju kandnud isikule tema kalapüügiloale märgitud kalapüünisele ja kahju on kantud püügipäevikusse. (4) Hüvitis kantakse taotleja arvelduskontole ühe kuu jooksul kahju hüvitamise otsuse tegemisest arvates. § 8. Kahju hüvitamise täpsustatud ulatus (1) Kahju hüvitamise maksimummäärad (nakkepüünise, mesitaru, silopakendi, heina, vilja, põllumajanduslooma või lemmiklooma hind) kalendriaasta kohta määrab komisjon aasta alguses oma, lähtudes ekspertide hinnangust ja turuhinnast. Omavastutuse osa määramisel arvestatakse vara kaitseks kasutatud kahjustuse vältimise abinõude efektiivsust käesoleva määruse § 9 kohaselt. (2) Hüljeste tekitatud kahju hüvitatakse kuni 320 euro ulatuses kalapüügiloale märgitud püügivahendi kohta aastas. (3) Kui hüljes on lõhkunud lõkspüünise, hüvitatakse püünise taastamiskulud kulukalkulatsiooni alusel kuni 30% ulatuses kahju tekkimise aastal kehtivast uue samaväärse püünise hinna maksimummäärast. (4) Kui hüljes on lõhkunud nakkepüünise, hüvitatakse püünise taastamiskulud kuni 70% ulatuses kahju tekkimise aastal kehtestatud samaväärse püünise hinna maksimummäärast. (5) Suurkiskja tekitatud kahju hüvitatakse kuni 100% ulatuses, olles kahjusummast enne lahutanud omaniku omavastutuse osa 10–50% kogu kahju suurusest: 1) kalendriaasta jooksul esimest korda toimunud suurkiskja kahjustuse korral loetakse tekkinud kahjustus ettenägemata sündmuseks ning hüvitamisel rakendatakse omavastutust määraga 10%; 2) kalendriaasta jooksul samal kahjusaajal nädalast suurema vahega teist korda toimunud suurkiskja kahjustuse korral rakendatakse hüvitamisel omavastutust määraga 30%; 3) kalendriaasta jooksul samal kahjusaajal nädalast suurema vahega kolmandat korda toimunud suurkiskja kahjustuse korral rakendatakse hüvitamisel omavastutust määraga 50%; 4) neljanda ja iga järgneva kahjustusjuhtumi korral samal kahjusaajal kalendriaastas loetakse nõuetekohased ennetusmeetmed mitterakendatuks ning tekkinud kahju ei hüvitata. (6) Kahjusaajale hüvitatakse kahjustatud objekti otsene maksumus ja dokumentaalselt tõestatud ravile ning utiliseerimisele tehtud kulutused. Kaudseid kulusid, nagu hukkunud looma saamata järglased või täitmata lepingulised kohustused, ei hüvitata. (7) Euroopa naaritsa tekitatud kahju hüvitatakse 100% ulatuses. (8) Iga kalakasvatusele lähemal kui 15 km raadiuses edukalt pesitseva kalakotka paari kohta maksatakse ühele kalakasvatusele hüvitist kuni 1000 eurot aastas. (9) Iga kalakasvatusele lähemal kui 5 km raadiuses edukalt pesitseva merikotka paari kohta makstakse ühele kalakasvatusele hüvitist kuni 500 eurot aastas. (10) Kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutuste ja kahjude hüvitamisel lähtutakse selleks riigi eelarves eraldatud summast. Jooksva aasta eelarve summa jaotatakse ennetustööde kulutuste ja kahjude hüvitamisel järgmise eelisjärjestuse alusel: ennetustööd 30%, kiskjakahjud 55%, kotka- ja hülgekahjud 15%. § 9. Vara kaitse looma eest (1) Hüvitise määramisel võetakse arvesse, kas taotluse esitaja on oma vara kaitseks kahju tekitavaid loomi peletanud või nende juurdepääsu takistanud ning kas eeldatava kahjustuse vastu kasutatud meetodid või vahendid on olnud sobivad ja nende kasutamisel on looma vigastamist välditud. (2) Kiskjakahjude ennetusmeetmete kriteeriumide täitmine on tingimuseks kahjustuse vältimiseks tehtud kulutuste hüvitamisel kuni 50% ulatuses. Kiskjakahjude piisavaks, toimivaks ja kulutõhusaks ennetamiseks on üks järgmistest meetmetest: 1) karjamaad ümbritseb 5-liiniline elektrikarjus (kõrgus vähemalt 1,1 m) ja samas vähemalt üks töötav karjavalvekoer; 2) karjamaad ümbritseb 5-liiniline elektrikarjus (kõrgus vähemalt 1,1 m); 3) karjamaad ümbritseb maapinnani ulatuv võrkaed (kõrgus vähemalt 1,1 m), millest väljaspool vähemalt 2 elektrikarjuse liini (kõrgus vähemalt 0,2 ja 1,1 m); 4) karjamaad ümbritseb elektrikarjuse võrk (kõrgus vähemalt 1 m); 5) mesilagrupp on ümbritsetud 4-5-liinilise elektrikarjusega (kõrgus vähemalt 1 m); 6) mesilagrupp on ümbritsetud elektrikarjuse võrguga (kõrgus vähemalt 1 m); 7) töötav karjavalvekoer; 8) silopakendid on ümbritsetud 4-5-liinilise elektrikarjusega (kõrgus vähemalt 1 m) või elektrikarjuse võrguga (kõrgus vähemalt 1 m). (3) Kalakasvatusele kotka tekitatud kahju hüvitamisel võetakse arvesse kalatiikidel kahjude ennetamiseks tehtud tööd. (4) Hüvitist ei maksta, kui taotleja ei ole kahjude kordumisel rakendanud vara kaitseks kaitseabinõusid või on vara kaitseks looma surmanud või vigastanud ning talle on nimetatud teo eest kohaldatud väärteo- või kriminaalkaristust või ta ei ole täitnud selle määruse § 3 lõike 2 nõudeid. 3. peatükk KAHJUSTUSTE ENNETAMINE § 10. Kahjustuse ennetamiseks tehtud kulutuse hüvitamise täpsustatud ulatus (1) Kahjustuse ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse kuni 50% ulatuses, sealjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 9600 eurot ühe majandusaasta kohta. (2) Hüvitamisele ei kuulu tööjõule tehtud kulutused ning ennetamise abinõudega kaudselt seotud kulud, nagu kütusekulu, sõidukite ja droonide soetamine ning kasutamine, jahimoona soetamine. (3) Kahjustuse ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste piirmäärad (kiskjakahju ennetusaia kilomeetri hind, karjavalvekoera hind) kalendriaasta kohta määrab loomakahjude komisjon oma otsusega, lähtudes ekspertide hinnangust ja turuhinnast. § 11. Kahjustuse ennetamiseks tehtud kulutuse hüvitamise taotlemine (1) Kahjustuse ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste hüvitamiseks esitatakse ametile kirjalik taotlus. (2) Kahjustuse ennetusabinõudele tehtud kulutuste hüvitamise taotluses peab olema märgitud: 1) hüvitise taotleja nimi, isikukood või registreerimisnumber, aadress ja arvelduskonto number; 2) raamatupidamiskohuslase majandusaasta algus ja lõpp; 3) ennetusabinõule tehtud kulutuse põhjendus, ennetusabinõu kirjeldus ja tehtud kulutusi tõendavate dokumentide koopiad. (3) Taotlus kahjustuse ennetusabinõule tehtud kulutuse hüvitamiseks rahuldatakse, kui rakendatud ennetusabinõu on efektiivne ning kahjustuse tekkimise tõenäosust arvestades proportsionaalne tehtud kulutusega. § 12. Kahjustuse ennetamiseks tehtud kulutuse hüvitamise menetlus Taotluse alusel teeb amet kolme kuu jooksul alates § 6 lõikes 1 sätestatud kuupäevast, arvestades käesolevas määruses sätestatut, otsuse kahjustuse ennetusabinõule tehtud kulutuse hüvitamise või hüvitamata jätmise kohta. Otsuses kahjustuse ennetusabinõule tehtud kulutuse hüvitamise kohta märgitakse muuhulgas asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruste (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr 717/2014 tähenduses. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 13. Kehtetuks tunnistamine Keskkonnaministri 10. septembri 2008. aasta määrus nr 40 „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. Kristen Michal Minister Keit Kasemets Kantsler  Kliimaministri määruse „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste ennetamise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 61 lõike 2 alusel kehtestab kliimaminister hallhülge, viigerhülge, pruunkaru, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, merikotka, kalakotka ning rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatuse ja hüvitamise korra ning ennetusabinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatuse ja korra. Praegu kehtib keskkonnaministri 10.09.2008 määrus nr 40 „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord“. Looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seadusega (eelnõu 301 SE) muudeti LKS-i § 61. Eelnõu võeti vastu Riigikogu täiskogu korralisel istungil 6.12.2023. Seadusesse lisati säte, mille kohaselt loomakahju ei hüvitata, kui taotluste eelisjärjestuse kohaselt ei ole vähem eelistatud looma tekitatud kahju hüvitamiseks jooksva aasta riigieelarves vahendeid ette nähtud. Nimetatud eelisjärjestus kehtestatakse eelnõukohase määrusega. Lisaks sellele muudetakse seaduses hundi, ilvese ja pruunkaru tekitatud kahju hüvitamisel arvestatava omavastutuse määramise põhimõtet ja tõstetakse loomakahjude ennetamiskulude tasumäära ülempiiri, mis mõlemad toovad kaasa määruse muutmise vajaduse. Lisaks ajakohastatakse ja täiendatakse määrust, arvestades looma tekitatud kahju hüvitamise meetme toimimise 14- aastase perioodi vältel omandatud kogemust, selgunud kitsaskohti ja meetme rakendusakti täpsustamise vajadust. Kuna ülalnimetatud põhjustel on määruses palju ja suuremahulisi muudatusi, siis kehtestatakse määrus uuesti terviktekstina. Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Tõnu Talvi (tel 501 6869, e-post [email protected]) ja Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Kadri Alasi (tel 626 2882, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Džein Aunre (tel 626 0738, e-post dzein.aunre@kliimaministeerium. ee). Keeletoimetaja on õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 6953, [email protected]). 2. Määruse eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on viia loomakahju määrus vastavusse looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seadusega (eelnõu 301 SE) LKS §-s 61 tehtavate muudatustega ja ajakohastada ning täiendada määrust rakendamise käigus selgunud asjaolude põhjal. 3. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 1 lõige 1 viib määruse kooskõlla kehtiva LKS-i § 61 lõikega 1, lisades liikide loendisse luiged, kelle tekitatud kahjustusi ja kahjustuste ennetamise kulutusi hüvitatakse. Siin ja edaspidi kasutatakse LKS-i normi järgi kahjustuste ärahoidmisega seoses mõistet „ennetamine“ (kahjustuse ennetamise abinõud, ennetusmeetmed, ennetusabinõud). 1 Paragrahvi 2 lõikes 2 ajakohastatakse põllumajandustoodete esmatootjale ühe taotleja kohta viimase kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi ülemmäär, mis ei tohi koos taotletava hüvitisega ületada 25 000 eurot. Eesti kasutab siin Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 3 lõikes 3 sätestatud erandit, mille kohaselt liikmesriik võib erandina otsustada, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta jooksul ületada 25 000 eurot. Paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse võrreldes kehtiva määrusega nõudega, et looma tekitatud kahjustusest ning selle iseloomust peab kahju saaja teavitama Keskkonnaametit (edaspidi amet) nii kahju hüvitise saamiseks kui ka linnukahjude ennetamiseks võetud meetmete ja kahjustuste ennetustööde osaliseks hüvitamiseks. Looma tekitatud kahjustuste kohta ameti poolt andmete kogumine on oluline ka juhtudel, kui nende eest hüvitist ei maksta, näiteks rändlindude tekitatud kahjustuste korral. Loomakahjude teavituste registreerimisel koguneva nüüdisaegse andmestiku abil on võimalik edaspidi teha põhjendatud otsuseid küttimislimiitide ja küttimise erijuhtude kehtestamisel, derogatsioonide rakendamisel, derogatsiooniaruannete koostamisel, ennetusmeetmeteks tehtud kulutuste hindamisel ja nende kulutuste hüvitamisel. Seetõttu jääb kehtima kõikide LKS-i § 61 mõistes kahjustusi põhjustavate loomaliikide tekitatud kahjustustest teavitamise vajadus, sh ka rändlindude tekitatud kahjustusest teavitamine. Kahjustusest teavitamise vormi koostab amet ja teeb selle ameti kodulehel kättesaadavaks. Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 täpsustatakse võrreldes kehtiva määrusega karu kahjustatud objekti. Hüvitamisele kuuluvad täies ulatuses kilega tihedalt pakendatud ja masinatega teisaldatavad silopakendid sõltumata nende kujust (rullid, kandilised pakid). LKS-i muudatusest lähtudes lisatakse sama lõike punkti 5 luiged nende rändel olevate lindude nimekirja, kelle tekitatud kahjustuste kohta teavet kogutakse. Paragrahvi 3 lõikesse 2 lisatakse võrreldes kehtiva määrusega punkt, mille kohaselt võib kahjustatud objekte sündmuspaigalt kahju hindaja nõusolekul liigutada ka siis, kui see toiming on vajalik loomsete jäätmete käitlemise otstarbekaks korraldamiseks. Suvisel ajal võib esineda juhte, kui kahju hindajal on samas kohas või lähinaabruses hiljuti koostatud hindamisaktidele tuginedes selge veendumus kahju tekkimise põhjuse kohta. Lisaks aitavad kahjustuse iseloomu ja sündmuskohta iseloomustada kahjusaaja tehtud fotod. Samaaegselt võib lähtudes loomsete jäätmete käitlemise ajalisest korraldusest ja valitsevatest ilmaoludest osutuda otstarbekaks ja keskkonnasäästlikuks teisaldada murtud loomakorjused. Suvel roiskuvad loomakorjused väga kiiresti ning nende käitlemisega viivitamine võib osutuda keskkonna- ja terviseohtlikuks või tehniliselt komplitseerituks. Sellisel juhul saaks kahju hindaja, tuginedes tema valduses olevale eelnevale kahjustusteabele ning kahjusaajale antud sündmuskoha ja kahjustatud objekti talletamise juhistele, anda nõusoleku loomsete jäätmete kohese käitlemise otstarbekaks korraldamiseks. Ka edaspidi võib kahjustatud objekti sündmuspaigal liigutada või teisaldada, kui see on vajalik vigastatud looma ravimiseks või hädatapuks ning mesilaspere päästmiseks. Paragrahvi 3 lõikes 3 loetletakse andmed, mis tuleb kahjuteates ametile esitada rändlindude tekitatud kahjustuse korral (kultuuri tüüp, kahjustatud põllumassiivi number, kahjustatud ala pindala, kahju tekitanud linnu/lindude liik). Kahjuteates nimetatud andmed koos korrapäraselt kogutud seireandmete, ameti juhuslike paikvaatluste ja varasema rändlindude põhjustatud põllukultuuride kahjustuse infoga võimaldavad vajaduse korral hinnata tekkinud kahju suurust ja on kasutatavad derogatsioonide rakendamisel ning tagavad rändlindude poolt põllukultuuridele tekitatava kahju ulatuse andmestiku talletamise. Paragrahvi 4 lõige 1 kirjeldab looma tekitatud kahju hindamise korraldust. Kahjustuse hindamist korraldab amet. Et kahjustuse kvaliteetse fikseerimise suhtes on kõige ajakriitilisem suurkiskjate tekitatud põllumajandus- või lemmikloomade kahjustamise asjaolude selgitamine, 2 siis hinnatakse seda kahju kolme päeva jooksul. Ka naaritsa tekitatud kahju tuvastatakse 3 päeva jooksul. Karu tekitatud mesitaru või silopakendi kahjustusi hinnatakse viie päeva jooksul. Teisi looma tekitatud kahjustusi (hülgekahjud, kala- ja merikotka kahjud, rändlindude kahjud) hinnatakse vajaduse korral kümne päeva jooksul asjakohase teate saamisest alates. Hall- või viigerhülge põhjustatud kahjustused (lõhutud kalapüünised) püsivad tuvastatavana pikka aega ning neid on võimalik hinnata ka kümne päeva möödudes. Kalakasvatustes ei ole kotkaste tekitatud kahjustused üldiselt otseste tagajärgedena tuvastatavad. Kaudseks tõendiks kahjustustest on kotkaste poolt regulaarne kalakasvatuse külastamine ning lähikonnas kala- ja merikotka pesitsemine. Neid tegevusi on vajaduse korral võimalik tuvastada pikema aja vältel. Kotkakahjude võimaliku esinemise ja selle ulatuse kohta saab olulist informatsiooni kotkaste seire andmetest. Rändlindude regulaarne pikemaajaline toitumine põllumassiividel ja sellest tulenevad kahjustused on tuvastatavad pikema aja vältel tehtud vaatluste, lindude seire ja retrospektiivse andmeanalüüsi abil. Kahjustuse hindaja märgistab ajas püsival ja taastuvastamist võimaldaval meetodil (nt eri värviga märgistamine) taastamatud ja utiliseerimisele minevad kalapüünised. See aitab vältida nende esitamist korduvalt hülgekahjustuste tõendina. Hüljeste tekitatud kahjustused nakkepüünistele on enamasti nii tõsised, et nakkepüünise lina ei ole enam kasutuskõlblik või selle taastamise-parandamise kulutused on võrreldes uue ja samaväärse püünise hankimisega ebaotstarbekalt suured. Vältimaks sama nakkepüünise korduvat esitamist kahjutuste hindamisel märgistab kahju hindaja vajaduse korral lõhutud püünised. Paragrahvis 5 sätestatakse kahju hindamisakti kantavad andmed. Kahjustatud objekti omaniku kontaktina kasutatakse edaspidi elukoha asemel elektronposti aadressi. Kahjutuskoha asukoht fikseeritakse geograafiliste koordinaatide abil. Hindamisakti kantakse suurkiskjate tekitatud kahju puhul kahju tekkimise arvatav aeg, kahjustusest teatamise ja kahju hindamise aeg, kahjustatud looma liik, kahjustatud loomade arv, vanus, sugu, vigastuste iseloom, surma oletatav põhjus. Mesitaru, kalapüünise ja silopakendi kahjustamise korral kantakse hindamisakti objekti nimetus ja kahjustuse maht. Hindamisakti kantakse kahjustuse vältimiseks kasutusele võetud abinõude kirjeldus, sündmuskohalt kogutud tõendusmaterjal, kahjustuse tekitanud looma (tõenäoline) liik ning muud asjakohased andmed (kahjustuskoha või kahjustatud objekti täpsem kirjeldus, jahipiirkonna nimi, muu kogutud juhtumisse puutuv info). Paragrahvi 6 lõige 1 sätestab kahju hüvitamise taotlemise aja. Et looma tekitatud kahju ja kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise ulatus on seotud selleks riigi eelarves eraldatud vahendite ulatusega, lähtutakse hüvitamisel eelnõukohase määruse § 8 lõikes 10 esitatud eelisjärjestusest. Seetõttu kehtestab § 6 lõige 1 ametile kahjusaaja poolt kahju hüvitamise kirjaliku taotluse esitamise tähtajaks kahju tekkimisele järgneva aasta 15. jaanuari. Hiljem esitatud taotlused jäetakse läbi vaatamata. Selline kahju hüvitamise taotlemise viimane tähtaeg võimaldab hüvitamise protsessi kaasata ka aasta viimastel päevadel tekkinud ja aktsepteeritud kahjud. Kõikide kahjude ja ennetustöödele tehtud kulude hüvitamise taotluste ametile esitamise ühene tähtaeg võimaldab hüvitamiseks ette nähtud eelarveliste vahendite eesmärgipärase kasutamise ehk eelisjärjestuse kohase hüvitamise. Loomulikult on kahju hüvitamise taotlust võimalik esitada kohe pärast ameti poolt kahju hindamise akti saamist (kiskjakahjud, hülgekahjud, ennetustööd), aga hüvitamise otsused tehakse korraga. Paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatakse kahju hüvitamise taotluses märgitavad andmed. Kahju hüvitamise taotleja esitab taotluses oma nime, isikukoodi või registreerimisnumbri, kontaktandmed (elektronposti aadress), arvelduskonto numbri, kahju tekitanud looma liigi, kahju tekkimise aja, kahjustuse hindamisakti kuupäeva ja akti koostaja nime, kahjustuskoha aadressi ja geograafilised koordinaadid, kahjustatud objekti nimetuse, koguse, kahjustuse ulatuse või pindala. Nimetatakse kahjustatud looma liik, sugu, vanus. Hülge tekitatud kahjustuse korral esitatakse rannapüügipäeviku lehe koopia. Taotluses esitatakse kahjustatud 3 objekti maksumuse põhjendatud kalkulatsioon, lisades võimaluse korral juurde kahjustatud objekti soetamise, taastamise, ravi, utiliseerimise või muud kahjustuse maksumust tõendavate dokumentide koopiad. Taotleja esitab taotluses ka kahju ennetamiseks rakendatud abinõude kirjelduse. Paragrahv 7 reguleerib taotluse lahendamist. Ameti peadirektori moodustatud loomakahjude komisjon teeb kahju tekkimisele järgneval aastal hiljemalt 15. aprilliks taotluse ja hindamisakti alusel otsuse kahju hüvitamise või hüvitamata jätmise kohta. Otsusest teavitatakse taotlejat kümne päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Hülge tekitatud kahju hüvitatakse juhul, kui kahju on tekitatud kahju kandnud isikule antud kalapüügiloale märgitud kalapüünisele ja kahju on kantud püügipäevikusse. Seni kehtinud kord arvestas hüvitise maksmise menetluses rahaliste vahendite hankimise projektipõhisusega, mistõttu oli sätestatud võimalus kanda hüvitis üle kuue kuu jooksul. Kehtestatava korra kohaselt kantakse hüvitis taotleja arvelduskontole ühe kuu jooksul kahju hüvitamise otsuse tegemisest arvates. Paragrahvis 8 täpsustatakse kahju hüvitamise ulatust. Eelnõu kohaselt määrab loomakahjude komisjon iga aasta alguses oma otsusega kahju hüvitamise maksimummäärad (nakkepüünise, mesitaru, silopakendi, põllumajanduslooma või lemmiklooma hind) kalendriaasta kohta. Maksimummäärade kehtestamisel lähtutakse ekspertidelt küsitud hinnangust ja valitsevast turuhinnast. Maksimummäärade kehtestamine on vajalik, et vältida põhjendamata, subjektiivset ja pahatahtlikku kahjustatud vara ülehindamist. Senise praktika kohaselt esitatakse kahju hüvitamise taotlustes kahjustatud vara maksumusena ebareaalseid, kehtivast turuhinnast kordades kõrgemaid hinnanguid. Näiteks liidetakse hukkunud karilooma tavalisele turuväärtusele juurde veel tulevikus oletuslikult saadavate järglaste maksumus, hüpoteetiliste tulevikutehingute maksumus jms. Sotsiaalselt õiglase ja eelarve kasutamise seisukohalt reaalse hüvitise maksmiseks on hüvitise maksimummäärade kehtestamine vajalik. Hüvitatakse kahjustatud objekti otsene maksumus ja dokumentaalselt tõestatud ravile ning kahjustuse tagajärjel tekkinud loomsete jäätmete utiliseerimisele tehtud kulutused. Suurkiskjate, kotkaste ja hüljeste kahjude hüvitamisel ei hüvitata kaudseid kahjusid (hukkunud looma saamata järglased, saamata jäänud toodang, püüdmata jäänud saak, sõlmitud tulevikutehingud, täitmata maahoolduskohustused jms). Komisjon kontrollib otsuse tegemisel, kas kiskjakahjude ja kotkakahjude hüvitise taotleja on oma tegevuse kandnud PRIA loomade registrisse (seadusest tulenev kohustus). Paragrahvi 8 lõige 5 sätestab suurkiskjate tekitatud kahju hüvitamisel kahjusaaja omavastutuse osa suuruse. LKS-i § 61 lõike 3 punkti 5 alusel hüvitatakse suurkiskja tekitatud kahju kuni 100% ulatuses, olles kahjusummast enne lahutanud ühel kahjusaajal ühel kalendriaastal omavastutuse osa 10–50% kogu kahju suurusest. Omavastutuse osakaalu määramisel lähtutakse järgmisest otsustusmaatriksist: 1) kalendriaasta jooksul esimest korda toimunud suurkiskja kahjustuse korral loetakse tekkinud kahjustus ettenägemata sündmuseks ning hüvitamisel rakendatakse omavastutust määraga 10%; 2) kalendriaasta jooksul samal kahjusaajal nädalast suurema vahega teist korda toimunud suurkiskja kahjustuse (sõltumata kahjustuse asukohast) korral rakendatakse hüvitamisel omavastutust määraga 30%; 3) kalendriaasta jooksul samal kahjusaajal nädalast suurema vahega kolmandat korda toimunud suurkiskja kahjustuse (sõltumata asukohast) korral rakendatakse hüvitamisel omavastutust määraga 50%; 4) neljanda ja iga järgneva kahjustusjuhtumi korral samal kahjusaajal kalendriaastas loetakse nõuetekohased ennetusmeetmed § 9 lõike 4 mõistes mitterakendatuks ning tekkinud kahju ei hüvitata. 4 Eelnõukohase muudatusega väheneb esmakordsete kiskjarünnete käigus kahju saanud isikute omavastutus oluliselt, mis hakkab olema 10% kahjusummast. Varem moodustas vähim võimalik omavastutus (64 eurot) mitmetel hüvitamisjuhtudel suure osa või kogu hüvitatava summa ehk kahjusaaja ei saanudki hüvitist. Samuti ei stimuleerinud senine kord, kus omavastutus ei olnud seotud kahjude korduvusega kahjusaajat ennetusmeetmeid rakendama. Muudatuse jõustumise järel on kahjusaajal pärast esmakordset rünnet aega kuni nädal ennetusmeetmete kasutuselevõtuks, samal ajal jääb temale kahju hüvitamisel määratav omavastutuse määr samaks (10%). Korduvate kahjustuste korral pikema aja vältel omavastutuse määr kasvab kuni 50%-ni. Paragrahvi 8 lõiked 8 ja 9 käsitlevad kalakotka ja merikotka tekitatud kahjustuse hüvitamist. Iga kalakasvatusele lähemal kui 15 km raadiuses edukalt pesitseva kalakotka paari kohta makstakse ühele kalakasvatusele hüvitist kuni 1000 eurot aastas. Pesitsuse ebaõnnestumise korral makstakse kuni 30% hüvitamisele kuuluvast summast. Iga kalakasvatusele lähemal kui 5 km raadiuses edukalt pesitseva merikotka paari kohta makstakse ühele kalakasvatusele hüvitist kuni 500 eurot aastas. Pesitsuse ebaõnnestumise korral makstakse kuni 30% hüvitamisele kuuluvast summast. Kotkaste pesa ja kalakasvatuse vahelist kaugust, mille puhul makstakse kalakasvatusele hüvitist, on korrigeeritud kotkaekspertide (kotkaste seirajad ja Kotkaklubi) ettepanekul. Kotkaekspertide ettepanek tugines seire ja senise hüvitamispraktika andmetele. Paragrahvi 8 lõige 10 sätestab looma tekitatud kahjustuste ja kahjustuste ennetustööde kulutuste hüvitamise eelisjärjestuse. Kahjude ja kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamisel lähtutakse selleks riigi eelarves eraldatud summast. Kui eelarve ei võimalda kahjusid ja kahjustuste ennetustööde kulutusi hüvitada määruses kirjeldatud mahus, jaotatakse eelarve summa hüvitamisel eelisjärjestuse alusel: ennetustööd, kiskjakahjud, kotkakahjud ja hülgekahjud. Eelisjärjestuse koostamisel on lähtutud põhimõttest, et kahjustuste ulatuse vähendamisel ja ärahoidmisel on oluline tähtsus tõhusate ennetusmeetmete kasutamisel. Meetme rakendamise enam kui kümneaastane kogemus viitab, et eelnõukohase määruse § 9 lõikes 2 kirjeldatud kiskjakahjustuste ennetusmeetmed vähendavad väga olulisel määral kahjustuste tekkimise tõenäosust. Seetõttu suurendatakse oluliselt võrreldes teiste meetmetega just toimivate ja kulutõhusate ennetusmeetmete toetamise osakaalu. Erinevate liigirühmade eelisjärjestamisel on lähtutud liikide looduskaitselisest staatusest, sotsiaalsest konfliktsusest, kahjustuste hüvitamise kulutõhususest ja võimalustest nende liikide kahjustusi ennetada ja nende arvukust ohjata. Loetelust on välja jäetud rändlindude tekitatud kahju, mille hüvitamiseks hetkel eelarves raha puudub. Kui riigieelarve võimaldab tulevikus taas hüvitada ka rändlindude tekitatud kahju, muudetakse ka määrust vastavalt. Paragrahv 9 käsitleb vara kaitset looma kahjustuste eest ning ennetusmeetmetele seatud nõudeid. Lõige 1 rõhutab, et hüvitise määramisel võetakse arvesse, kas taotluse esitaja on oma vara kaitseks kahju tekitavaid loomi peletanud või nende juurdepääsu takistanud ning kas eeldatava kahjustuse vastu kasutatud meetodid või vahendid on olnud sobilikud ja nende kasutamisel on looma vigastamist välditud. Suurkiskja tekitatud kahjustuse vältimiseks on olemas tõhusad ja kuluefektiivsed ennetusmeetmed. Suurkiskjate tekitatud kahjustuste hüvitamiseks omavastutuse määramisel (§ 8 lõige 4) arvestatakse ennetusmeetmete rakendamist. Mittetoimivate meetmete kasutamise või ennetusmeetmete puudumise kordumisel hüvitist ei maksta. Paragrahvi 9 lõikes 2 loetletakse kiskjakahjude puhul toimivad ja kulutõhusad kahjustuse ennetamise meetmed. Ükskõik millist teist meedet ei loeta kiskjakahjude ennetamise abinõuks 5 LKS-i mõistes. Lõikes loetletud kiskjakahjude ennetusmeetmete kriteeriumide täitmine on samas ka tingimuseks kahjustuse vältimiseks tehtud kulutuste hüvitamisel kuni 50% ulatuses. Paragrahv 10 täpsustab kahjustuse ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise sisu ja ulatuse. Rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse kuni 50% ulatuses, sealjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 9600 eurot ühe majandusaasta kohta. Ei hüvitata tööjõule tehtud kulutusi ega vältimise abinõudega kaudselt seotud kulutusi (kütusekulu, mootorsõidukite ja droonide soetamine ja kasutamine, jahimoona soetamine). Kahjustuse vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste piirmäärad (kiskjakahju ennetusaia kilomeetri hind, karjavalvekoera hind jms) kalendriaasta kohta määrab komisjon aasta alguses oma otsusega, lähtudes senisest hüvitamispraktikast, ekspertidelt küsitud hinnangust ja valitsevast turuhinnast. Piirmäärade kehtestamine on vajalik, et arvestada ennetusmeetme efektiivsust, kulutuste proportsionaalsust ning kahjustuse tekkimise tõenäosust. Senises loomakahjude hüvitamise praktikas on korduvalt esinenud ennetustööde kulutuste hüvitamise taotlusi, kus tehtud töö on põhjendamatult hinnatud kehtivast turuhinnast isegi kümneid kordi kõrgemaks. Paragrahv 11 reguleerib kahjustuse ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise taotlemist. Paragrahv 12 sätestab kahjustuse vältimiseks tehtud kulutuse hüvitamise menetluse korra. Nõuetekohase taotluse alusel teeb amet § 6 lõikes 1 märgitud kuupäevast arvates kolme kuu jooksul otsuse kahjustuse vältimisabinõule tehtud kulutuste hüvitamise või hüvitamata jätmise kohta. Paragrahvis 13 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 10. septembri 2008. aasta määrus nr 40 „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord“. Määrusel ei ole enam lisasid, kuna linnukahju hüvitamist määruses praegu ei käsitleta. Teistes sätetes ja nende rakendamise korras ei ole võrreldes kehtiva määrusega muudatusi tehtud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ja (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Kahju hüvitamise ja kahjustuste ennetamise regulatsiooni muudatustel on oluline positiivne mõju, kuna leevendab ja ennetab põllumajandustootja ning looduskaitseliselt ja ökosüsteemi terviklikkuse seisukohalt oluliste liikide (nagu hunt, ilves, pruunkaru, hülged, rändlinnud) vahelisi konflikte. Määrusel on positiivne mõju ka eelarvele. Kahjude hüvitamise eelisjärjestuse kehtestamine annab edaspidi võimaluse eelarvevahendite eesmärgipärasemaks kasutamiseks. Otsene positiivne mõju 2024 aasta eelarvele on 223 428 eurot, mille võrra on vähenenud loomakahjude hüvitamise eelarve Keskkonnaametile. Eelarve kokkuhoiu olukorras on vajalik erinevad meetmed eelisjärjestada ning edaspidi hüvitatakse esmajärjekorras ennetustöödeks tehtud kulutused ning suurkiskjate põhjustatud kahjud. Ennetustööde eelistamine ja seega laialdasem 6 kasutamine loob eeldused kahjujuhtumite vähenemiseks, millel on nii positiivne sotsiaalmajanduslik mõju kui ka mõju eelarvele, kuna vähendab tulevikus kahjude hüvitamiseks kuluvat raha. Senise praktika kohaselt võib eeldada, et eelarvevahendeid jätkub piisavalt ka hülgekahjude ja kotkakahjude hüvitamiseks ning oodatava üldise kahjustuste vähenemise tulemusel on tulevikus võimalus ka linnukahjusid hüvitada. Linnukahjude hüvitamisel on probleeme ka hindamise metoodikaga. Vaatamata aasta-aastalt kasvanud rändlindude tekitatud kahju arvutuslikule suurusele ei võimalda kahjude hindamise ratsionaalne ressursikasutus selgelt eristada lindude poolt põllukultuuridele põhjustatud kahjustusi teistest looduskeskkonna mõjutegurite (põud, liigniiskus, külm, taimehaigused, kahjurid, viljelusvead jms) kahjustustest. Samas on linnukahjude vähendamiseks seni tehtavad ennetustööd selgelt väga ebaühtlaselt kasutatavad ja ebapiisavad. Ennetustööde hüvitamise osatähtsuse suurendamine ja erinevate toimivate heidutus- ja ennetusmeetodite rakendamine peaks ka siin kahjude tekkimist oluliselt vähendama. Vastavalt Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskavale kaalutakse ka kevadise heidutusjahi rakendamist ennetusmeetmena. Positiivset mõju suurendab ka ennetustööde hüvitatava piirmäär tõstmine kuni 9600 euroni aastas. Looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste piirmäära tõstmisel on võimalus hüvitada suurem summa tõhusate ennetustööde rakendamisel tehtud kulutustest, mis omakorda vähendab looma tekitatud kahjusid ja selle hüvitamiseks tehtavaid kulutusi ning on seega positiivse mõjuga eelarvele. Loomakahjude määruse teine oluline muudatus on seotud kiskjakahjude hüvitamisel omavastutuse määramise põhimõtete muutmisega. Kiskjakahjude hüvitamisel muutub omavastutuse osa määramine proportsionaalseks ja sõltuvaks kahjustuste korduvusest. Senine absoluutmääraga määratud ja tagasihoidliku suurusega omavastutuse osa ei stimuleerinud loomapidajaid ennetusmeetmeid rakendama ja sellega kahjude suurust ja korduvust vähendama. Muudatusel on positiivne mõju, kuna tagab kahjude õiglasema hüvitamise ja aitab selgemalt täita meetme looduskaitse ning maamajanduslikke eesmärke ning kasutada eelarvevahendeid sihtotstarbepärasemalt. Muudatusega kaasnev sotsiaalmajanduslik mõju on eriti positiivne just väiketootjatele. Muudatus võimaldab kahjusaajaid, eriti just väiketootjaid ja korralikke, vastutustundlikke loomakasvatajaid, õiglasemalt kohelda ja kahjusid proportsionaalselt hüvitada. Näiteks olukorras, kus esimesel ja ainsal korral tekib küll suur kahju, aga edaspidi suudetakse kahju ära hoida (ennetada), on võimalik määrata minimaalseim omavastutus. Senisele praktikale tugineva hinnangu kohaselt peaks kiskjakahjude hüvitise omavastutuse määra muutmine proportsionaalseks ja seostamine kahjude korduvusega lühemas plaanis vähendama kiskjakahjude hüvitamiseks kulutatud eelarve mahtu kuni paarkümmend protsenti. Kuna praegu makstakse aastas kiskjakahju 250 000–350 000 eurot, siis tooks muudatus tulevikus kaasa aastas üle 50 000 eurot kokkuhoidu kiskjakahjude kulust. Pikemas perspektiivis aga stimuleerib selline metoodika karjakasvatajaid ja mesinikke kohe kasutama efektiivseid ennetusmeetmeid ning ka seeläbi väheneb üldine kiskjakahjude hulk ajas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7 Määruse jõustumine on seotud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seadusega (eelnõu 301 SE), mis võeti vastu Riigikogu täiskogu korralisel istungil 6.12.2023 ja mis on kavandatud jõustuma 1.01.2024 7. Määruse kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Rahandusministeeriumile ning Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumile eelnõude elektroonilises infosüsteemis EIS. 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1653 - Kliimaministri määruse „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste ennetamise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b957b308-3a44-4c0b-affb-2ee291315b95 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b957b308-3a44-4c0b-affb-2ee291315b95?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main