Aruanne

Johan Laidoneri viktoriin 1. Küsimus sünnikoha kahta: Johan Laidoner sündis Viiratsi vallas. Millise ringvalla kooseisus on peale Haldusreformi Viiratsi vald? Vastus: Vi l jandi vald. 2. Küsimus sõjaväeteenistuse alguse kohta: 1900. aastal üritas Laidone r astuda sõjaväkke, kuid ko m sjon ei võtnud teda vastu. Mis põhjusel? Vali õige vastus. „Rind ei andvat mõõtu välja” ; „Mine koju tagasi ja abista vanemaid kolme venna kasvatamisel” ; „ Tule aasta pärast uuest i, kui vene keele selgeks saad” . Vastus: „Rind ei andvat mõõtu välja” . 3. Küsimus Vilno sõjakooli kohta: 1905.aastal Laidoner lõpetas Vilno sõjakooli kursuse parimana. Ta sai nooremleitnan d i pagunid ja hinnalise kin g ituse. Millise (vali õige)? Riigivapiga kaunistatud mõõk ; Riigivapiga kaunistatud taskukuldkell ; Riigivapiga kaunistatud õlapael. Vastus: Riigivapiga kaunistatud taskukuldkell. 4. Küsimu s Kaukaasia teenistus e aastate kohta: Laidoner teenis Venemaa armee mitmes väeosas ja erinevatel ametikohtadel Kaukaasia s. Lisatud vä e osade nimistus ühte vä e osa pole kunagi olemas olnud (märgi väär vastus) 13. Jerevani Tema Kõrguse I hukaitsegrenaderide polk; Kaukaasia kütipolk; Kaukaasia sõjaväeringkonna staap; Tbilisi ratsaluure reglement; Edelarinde IV armee III Kaukaasia armeekorpuse staap. Vastus: Tbilisi ratsaluure regement . 5. Küsimus Kindralstaabi Akadeemia õpingutest: Laidoner lõpetas edukalt Nikolai Kindralstaabi Akedeemia Peterburis, teda autasustati heade õpingute tulemuste eest kõrge autasuga. Millisega (vali õige)? Püha Anna III klassi orden IV klassi Nikolai Valge Täht Püha Geordi Hõbedane Kaelarist. Vastus: Püha Anna III klassi orden. 6. Küsimus esimesest ametikohast Eesti rahvuslikes väeosades: Millisele ametikohale määras Johan Laidoneri Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee 1917. aasta detsembris? Vastus: 1. Eesti jalavediviisi ülem. 7. Küsimus Vabadussõja aastate kohta (1) : Millisel sõjaväelisel ametipostil oli Laidoner Vabadussõja aastatel? Vastus: Algselt Eesti rahvaväe operatiivstaabi ülem, pärast Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja. 8. Küsimus Vabadussõja aastate kohta (2): Millise käsu andis Laidoner Operatiivstaabile, mida pidi täitma iga päev kell 10 ja kell 20? Vali õige vastus. Soomusrongide asukoha operaiivinfo ; Teadete edastamine vägede seisukorra ja tege vuse ning vaenlase tegevuse üle; Laskemoona ja toidu varude info . Vastus: Teadete edastamine vägede seisukorra ja tegevuse ning vaenlase tegevuse üle. 9. Küsimus Laidoneri liini kohta: M i da märgistab rahvapäraane nimetus Laidoneri liin? Vali õige vastus. 1930. aastatel püstitatud Eesti Vabariigi idapiri kindlustusehitised; Riigikogu liikme Laidoneri omapärane kõnede ülesehitus ja esitus ; Laidoneri riiklike autasude ametlik loe t elu . Vastus: 1930. aastatel püstitatud Eesti Vabariigi idapi i ri kindlustusehitised ; 10. Küsimus Vabadusristi Vendade Ühendusest: 1928. aastal valiti Laidoner V abadusristi Vendade Ühenduses tähtsale kohale. Millisele (vali õige) Vabadusristi Vendade Ühenduse laekur ja Ühendusse kassa hoidja; Vabadusristi Vendade Ühenduse noorte ürituste kuraator; Vabadusristi Vendade Ühenduse keskjuhatuse esimees. Vastus: Vabadusristi Vendade Ühenduse keskjuhatuse esimees. 11. Küsimus seosest kahe Eesti suurima kõrgkooliga: Millise Eesti kõrgkooli audoktor oli Laidoner ? Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Vastus: Tartu Ülikool ja Tallinna T ehnika ülikool. 12. Küsimus sporditeemal: Laidoner on saanud mitmete riikide kõrgeid teenetemärke – poliitikuna ja sõjaväejuhina. Ta on saanud ka ühe kõrge sportliku autasu. Millise (vali õige) ? Eesti Olümpiakomitee Teenete Medal; Berliini olümpiamängude (1936) I klassi aumärk (Olympia-Ehren-Zeichen 1. Klasse); Rahvusvaaelise Olümpiakomitee (ROK) Viie Rõnga hõbedane kaelamärk. Vastus: Berliini olümpiamängude (1936) I klassi aumärk (Olympia-Ehren-Zeichen 1. Klasse); 13. Küsimus Laidoneri nn testamendi kohta: On säilinud Laidoneri üks kirjadest, mida nimetatakse “Laidoneri testament”. See kiri algab nii: “ Miks mina ei põgenenud Eestist 1940. a. suvel? Põgeneb see, kes kardab vastutust oma tegevuse eest, tunneb häbi oma tegevuse eest või kardab füüsiliselt oma elu eest. Mina olen iseseisva Eesti riigi tegelane. Riiklik iseseisvus on iga kultuuriliselt arenenud rahva suurim ideaal, ilusam paleus. Et Eesti sai iseseisvaks riigiks, jõudis selle suurima rahvusliku ideaalini, selles on ka teiste kõrval väikene osa minu teeneid. Suur osa minu elutööst oli pühendatud Eesti riigile ja selle oma töö eest ei karda mina vastutust ei ajaloo ei inimeste ees ei häbene oma tegevuse eest”. MIlliste sõnadega Laidoner lõpetab oma kirja? Vastus : Inimesed surevad , rahvas ei kao , rahvas elab edasi. 14. Küsimus seosest poola poliitikuga Jan Stanislaw Jankowskiga? MIlline seos on Laidoneril ja poola poliitikul Jan Stanislaw Jankowskil? (vali õige vastus) Õ p pisid koos Vilno ( praegu Leedu pealinn Vilnius) sõjakoolis; Kohtus Tallinnas Eesti Vabariigi 10. aastapäeva pidustustel , kui Jankowski oli Poola valitsuse esindjana eestis; On maetud ühte hauda Vladimiri linna (Venemaa) kalmistule. Vastus: On maetud ühte hauda Vladimiri linna (Venemaa) kalmistule. 15. Küsimus välispoliitilise tegevuse kohta: Üks maailma riik loodi 1948. aastal. Kuid selle riigi loomise poliitilisest vajadusest rääkis Laidoner Tallinnas juba 1926 . aasta kevadel . Mis riigist on jutt (vali õige)? I i srael ; Mongoolia; Ingerimaa. Vastus : I i srael . 16. Küsimus riigijuhtimise kohta: Mis aasta l Eesti presidendi valimistel esitati Laidoner presidendikandidaadiks? Vali õige vastus. 1930; 1934; 1938. Vastus: 1934. 17. Küsimus Laidoneri perekonnast: Johan Laidoneri abikaasa nimi oli Maria. Johan nimetas abikaasat hellitav alt Mašake. Kuidas n i metas Mari a oma abikaasat pereringis? Vastus: Vanja. 18. Küsimus kahe riigi kokkukasvanud ajaloo kohta: President Ilves avades 2014. aastal Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärki rõhutas , et L aidoneri perele on 20. sajandil üheks kasvanud kahe riigi ja kahe rahva saatused . Mis riikidest rääkis President Ilves (märgi õige)? Eesti ja Soome; Eesti ja Rootsi; Eesti ja Poola. Vastus: Eesti ja Poola. 19. Küsimus ühe huvitava paraadi kohta: 10. mail 1931 tähistati kogu Eestis invaliidide päeva, mida korraldas Kindral Laidoneri nim. invaliidide kapital. Ühes Virumaa linnas toimus paraad , kus osalesid sõjaväelased , Kaitseliidu liikmed, tuletõrje ja koolide esindajad. Paraadi ajal tehti rahva seas karbikorjandust . Kus paraad toimus (vali õige )? Narva Jõhvi Rakvere Vastus: Rakvere 20. Nüüd kui Sa hea vastaja oled saanud palju huvitavat teada kindral Johan Laidonerist , palume Sinul koosta da oma laidoneriteemaline küsimus . Ära un u sta lisada ka vastus nin g allikas. Küsimus ……….. kohta: Vastus: ………… Alikas:………… Täname! Loodame, et just Sinu vastused väärivad erilist märkimist ja just Sina saad osaleda 6. j uunil teemaringsõidul “Vabadussõja Virumaa radadel ” . PROJEKTITOETUSE KASUTAMISE ARUANNE Lepingu number Toetuse saaja nimi OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus Taotlusvooru nimetus Riigikaitseõpetuse programmi läbiviimine põhikooli noortele 2023. aastal. Projekti nimetus Va badussõja Virumaa radadel Projekti toimumise aeg (millal tegevus reaalselt toimus) Aprill 2023 – juuli 2023 Toetuse kasutamise periood (vastavalt taotluses esitatud perioodile) Mai 2023 – juuni 2023 TOIMUNUD PROJEKTI KOKKUVÕTE Toimunud projekti lühikokkuvõte Kirjeldage lühidalt projekti – toimumise kohta, peamisi tegevusi, mille abil projekt elluviidi. Andke oma hinnang, kas projekt täitis oma eesmärgi, kas ja mil määral saavutasite taotluses püstitatud eesmärgid. Kui võrreldes algse taotlusega on olulisi muudatusi projekti tegevustes ja eesmärkides, siis kirjeldage põhjuseid ning andke neileoma hinnang. Projekt „Vabadussõja Virumaa radadel” koosnes kolmest osast. Projekti esimesel etapil pakuti Ida-Virumaa kõikidele vene õppekeelega põhikooli 8 . -9 . klasside õpilastele (Narva, Sillamäe, Jõhvi. Kohtla-Järve ja Kiviõli) osalemist kindral Johan Laidoneri teemalises e-viktoriinis. Selle ks oli loodud virtuaalkes k kond ( https://www.connect.ee/uuring/479803773/ ) süsteemis . Viktoriin koosnes 20. küsimusest, kus viimase 20. k üsimuse pidid vastajad ise formuleerima, näidates vastuse allikad. V iktoriini lin k saadeti kõikide põhikoolide juhtidele, ajaloo ja eesti keele õpetajatele ning samuti saadeti selgitavad kirjad. Projekti teisel etapil korraldati parimatele e-v iktoriinis osalejatele (kokku 24 õpilast) ajalooline retk „Vabadussõja Virumaa radadel”, retk toimus 6 . ju u nil 2023. Retkest võtsid osa Narva, Jõh vi ja Kiviõli põhi koolide õpilased koos õpetajatega. Ajalooli n e retk algas Tapal, kus linna vanal kalmistul on maetud Vabadussõja sangarid . Toimus küünalde süü tamise ja lillede asetamise tseremoonia. Retkest osalejatega vestlesid Kaitseliidu Viru Maleva liikmed Viktor Jaani ja Arvi Palmsalu, Vestluse teemaks oli Tapa lahing (soomus - rongid ja Männikumägi) ja Kaitseliidu tegevus noortega. Tapal oli korral - datud ja väike pirukapaus. Ajaloolise retke teiseks peatuspunktiks oli Rakvere, kus Vabadussamba juures toimus küünalde süütamine ja lillede asetamine. Ajaloolane Olav Mäe rääkis retkest osalejatele Rakvere ja Rägavere lahingust. Ringsõidul Rakve - res peatuti 1919. aasta massimõrva ohvrite matmispaigas. Ajaloolise retke kolmandaks peatuspunktis oli Kahula küla Jõhvi vallas Ida-Virumaal. Esmalt asetati lilled ja süüdati küünlad Mihkel Keremaani mälestuskivi juures, kuulati MTÜ Suurekivi Ajaloo ja Kultuuri Tuba juha - tuse liikme Ivo Tederi vestlust kohal ikust ajaloost ja Vabadussõja sü ndmus - test Jõhvi kandis. Kahula külakeskuses toimus ka retke osalejate lõuna. Järgmiseks ajaloolise retke peatuspunktiks oli Pagari lahingu mälestusmärk. Siin liitus retkega Kaitseliidu Alutaguse Maleva esindaja Kalev Naur. Tema vestluse teemaks oli Pagari lahingu rahvusvaheline tähtsus, samuti rääkis hr Naur kaitseliidu võimalustest töös noortega. Pagarilt suundus ajalooretk Jõhvi linna, kus süüdati küünlad ja asetati lilled kindral Tõnissoni ausamba jalamile. Kalev Naur jätkas ka siin Vabadussõ ja - ga seotud sündmuste tutvustam ist. Ajaloolise r etke viimaseks peatuspunktiks oli Narva (Garnisoni kalmistu) , kus Vabadussõja ausamba juures samuti süüdati küünlad ja asetati lillekimp. Narva Juudi Kogukonna juhatuse liige Feliks Šmargun vestl e s retkest osa - lejatega teemal „Erinevate rahvaste esindajad võitluses Eesti vabaduse eest Vabadussõja rinnetel”. Narvas toimus osalejate autasustamine ja projekti teise etapi kokkuvõtte tegemine . Projekti kolmas etapp oli pühendatud retke fotogalerii koostamisele, kokku on retke fotogaleriis üle 300 foto ; Jõhvi vene põhikooli õpilaste poolt kujun - dati teemapostkaardid. Fotod retkest paigaldati koolide ja Kersti Võlu Koolituskeskuse kodulehtedele. P rojekti tulemused: Ig as peatuskohas koos vestlustega esitati palju täpsustavaid küsimusi, küsimuste põhjal saab kahjuks tõ deda , et põhikooli õpilastel (eriti vene õppekeelega koolides) on vähene teadminne Vabadussõja sündmustest ja Tartu Rahu tähtsusest eesti Vabariigi loomisel. Märkimist vajab ka vajadus ajaloolise täpsusega selgitada vene kodukeelega õpilastele nö eesti-vene vahelist sõda. Vestlused osalejatega näitasid huvi Kaitseliidu tegevuse vastu noortega, reaalseid näiteid toodi välja Tapa, Alutaguse ja Narva malevkondade tegevusest. Projekti f ormaa t tõestas, et läbi ajaloo sündmuste mitteformaalse tutvustuse on võimalik edastada õpilastele teadmisi riigikaitsest ja koos sellega selgitada kaitsetahe tähtsust. Projekt näitas reaalseid tulemusi koostöös koolijuhtidega, eriti suurt abi projekti õnnestumisele osutasid Jõhvi vene põhikooli juht Irina Šulgina ja Kiviõli Vene põhikooli juht Jelena Ragni. Projekt andis võimaluse kaasata projekti vabatahtlikuks Jõhvi Riigigümnaasiumi r i igikaitse õppesuuna 11 klassi õpilase Gaabril Kaljurandi, kes koostab 11 . klassi teadustöö teemal „Vabatahtliku töö projektis Vabadussõja Virumaa radadel”. Projekti tulemuseks peab lugema ka kohaliku meedia huvi projekti vastu. Projekti ettevalmistusest kirjutas maakonnaleht Põhjarannik intervjuus projekti juhiga ning ajalehe fotokorrespondent jäädvustas retke peatust kindral Tõnissoni ausamba juures. Hiljem i lmus ka ajalehe lugu ( HYPERLINK "https://severnojepoberezhje.postimees.ee/7794080/yunye-idaviruscy-proehali-po-tropam-osvoboditelnoy-voyny" https://severnojepoberezhje.postimees.ee/7794080/yunye-idaviruscy-proehali-po-tropam-osvoboditelnoy-voyny ). Projekti ka jastas ka Lääne- Virumaa maakonnaleht Virumaa Teataja ( https://virumaateataja.postimees.ee/7787838/projekt-toob-ida-virumaa-kooliopilased-vabadussoja-radadele ) Mälestuseks kõikidele osalejatele ja vestluste moderaatoritele olid valmis - tatud projekti logoga märgid . Projekti käigus tuli teha mõningaid muutusi võrreldes esitatud kavaga. Esmalt tegime muudatuse ajakavas, see oli projektikonkursi korraldaja Kaitseministeeriumi soov. Esmalt soovisime korraldada ajaloolise retke varem , kuid meile edastati palve muuta ajakava ja korraldada retk õppeaasta viimastel päevadel. Teiseks olime sunnitud pikkendama Laidoneri e-viktoriini vastamise tähtaega, kuna esmalt määratuud ajaks laekus vähem vastuseid , kui meie seda lootsime . Koos vastamise aja pikendamisega valmistasime uued selgituskirjad koolidele , vestlesime koolijuhtidega , selgitades projekti sisu ja ajakava . Koostöös Kaitseliidu Alutaguse Maleva esindajaga Kalev Nauriga täiendasime ajaloolise retke peatusi, just hr Naur soovitas teha peatus ka Jõhvis kindral Tõnissoni ausamba juures. Saavutatud valdkondlik mõju ja tulemused Määratlege projekti tegevuste konkreetsed tulemused. Kirjeldage projekti tulemuste mõju Kaitseministeeriumi eesmärkidele laiemalt - valdkonnale, sihtrühmale, partnerorganisatsioonidele, piirkonnale, kogukonnale jne. Kuna projekt „Vabarussõja Virumaa radadel” koosnes kolmest osas, siis võib välja tuua iga etapi valdkondliku mõju ja konkkreetsed tulemused. Esimene etapp – kindral Laidoneri e-viktoriin. Viktoriini küsimused olid koostatud Laidoneri eluloo ja sõjalise tegevuse faktidel. Vastajatel oli vaja erinevatest allikatest otsida õiged vastused, koos sellega saadi teada Laidoneri tähtsusest Eesti Vabariigi loomisel. E-viktoriin anadis teadmisi Vabadussõja sündmustest. Samas täitis viktoriin LAK-õppe eesmärke – siin tuli kasutada teadmisi ajaloost, IT-valdkonnas ja sai praktiseerida eesti keele oskust. Kõik moderaatorite ja gii d ide selgitused olid eesti keeles, v.a. Narva vestlus. Teine etap p - ajalooline retk. Igas peatuskohas koos ajalo oliste teadmistega said õpilased osaleda aatelise sisuga tseremooniates – iga koo l i esindaja süütas küünlad, ausammaste jalamitele asetati lillekimp ning mälestati Vabadussõja sangareid. Peatuspaikade moderaatorid oma vestlustes tõid välja Vabadussõja sündmused nö teemade kaupa. Tapa – soomusrongide lahing, Rakvere – punane terror, Pagari – Baltisaklaste osalemine Vabadussõjas, Narva – erinevate rahvaste esindajate osalemine Vabadus - sõjas. Peale selle moderaatorid – Kaitseliidu esindajad Viru ja A lutaguse malevatest edastasid info Noorkotkaste tegevusest, Kaitseliidu laagritest. Moderaatorid edastasid kaitsetah t e sõnumi. Kolmas etapp – fotogaleriid. Osalejad postitasid retke jäädvustusi oma sotsiaalmeedia lehekülgedel, samuti paigaldati fotod koolide kodu lehtedele. Antud projekt sai võimalikuks tänu mitme kohali ku ühingu ning koolide koostööl e. Projekti koostööpartnerite nimistus on Jõhvi Vene Põhikool, Kiviõli Vene Põhikool, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Kaitseliidu Vi ru Malev, Kaitseli idu Alutaguse M alev, MTÜ Suurekivi Ajaloo ja Kultuuri Tuba, Narva Juudi Kogukond. Saavutatud mõju taotleja edasistele tegevustele Kirjeldage projekti tulemuste mõju teie organisatsiooni tegevusele (nt edasised tegevused, partnerid, liikmete ja vabatahtlikekaasamine, pädevuse suurenemine, organisatsiooni tulubaasi laienemine, maine paranemine vms). OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus oli antud projekt tõsiseks väljakutseks. Vaatamata sellele, et organisatsioon on varasemalt korraldanud erinevaid õppekäike, oli ajaloolise retke korraldus esimesek s selletaoliseks ettevõtmiseks. Koolituskeskus on varasemalt korraldanud Eestit tutvustavate õppek ä ike keelekursuste raames või eesti keele ja kultuuri klubide/kohvikute kuulajatele. Antud juhul oli tegemist kompleksüritusega – o li vaja igas peatuskohas leida vastav moderaator ja kohale s o biv vestluse teema. Peale selle peatuspaikade vahel oli d bussi s giid id , kelle ülesa n ne oli tutvustada Lääne- ja Ida-Virumaa ajalugu. Loodame, et antud projekt annab võimaluse jätkata koolituskeskuse koos - tööd regiooni koolidega , kasutades selleks erinevai d mitteformaalseid õppevõimalusi. Mõõdetavad tulemused Kirjeldage projekti saavutatud tulemusi koos mõõdetava mahuga (nt sündmustel osalejate arv, trükiste maht jms). Publiku võikülastajatega sündmuse puhul märkida publiku või külastajate arv. Trükise toetuse puhul trükise tiraaž. 1. Laidoneri e-viktoriini osalejate arv – 78 õpilast 2. Ajaloolise retke osalejad – 25 õpilaast, 2 pedagoogi, 1 vabatahtlik. 3. Külastatud lahingupaigad – 6 (Tapa, Rakvere, Kahula, Pagari, Jõhvi ja Narva) 4. Moderaatorid peatuspaikades – 7 5. Projekti logoga märgid – 35 6. Osalejate kujundatud tunnitused – 30 7. Fotojäädvustused – üle 300 foto https://drive.google.com/drive/folders/1UngyMGkyu6ptgFTBVmKMIAMG7NRTW5xn?usp=sharing 8. Sotsiaalmeedia kajastuused – ligi 100 erinevat postitust Meediakajastused Märkige olulisemad meediakajastused. Meediakajastused esitada võimalusel veebi-linkidena (kajastuste puudumisel ei ole vaja täita). 1 . Põhjarannik intervjuu projektijuhiga: https://pohjarannik.postimees.ee/7764006/samuel-golomb-pensionaril-on-aega-teha-seda-mis-meeldib 2. Põhjarannik projekti kajastus: https://severnojepoberezhje.postimees.ee/7794080/yunye-idaviruscy-proehali-po-tropam-osvoboditelnoy-voyny 3. Projekti ka jastas maakonnalehes Virumaa Teataja ( https://virumaateataja.postimees.ee/7787838/projekt-toob-ida-virumaa-kooliopilased-vabadussoja-radadele ) 4, Projekti kajastus Jõhvi Vene Põhikooli kodulehel https://jvp.edu.ee/et/uudised/2023-6-ajalooline-projekt-vabadussoja-virumaa-radadel https://ivpprojektid.blogspot.com/ 5. Projekti kajastus Kersti Võlu Koolituskeskuse kodulehel: https://kvkoolitus.ee/projekti-vabadussoja-virumaa-radadel-teine-etapp-6-juuni-2023/ 6 Projekti kajastus portaalis uudis,net: https://uudis.net/6386302 7 Projekti kajastus Jõhvi Vene Põhikooli Facebooki lehel: ttps://www.facebook.com/JohviVenePK/?locale2=pl_PL&paipv=0&eav=AfZNlVWZ-YpY5BvJL5OsE898xvVyfHBBe36OsGvzDAT5W4UQkinlD0H_H-fujkC8gJ4&_rdr 8 Proj ekti pressiteated olid saadetud kümnele väljaandele. Koostööpartnerid Märkige projektis osalenud koostöö-partnerid (kajastuste ja koostööpartnerite puudumisel ei ole vaja täita). Antud projekt sai võimalikuks tänu mitme kohaliku ühingu ning koolide koostööle. Projekti koostööpartnerite nimistus on Jõhvi Vene Põhikool, Kiviõli Vene Põhikool, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Kaitseliidu Viru Malev, Kaitseliidu Alutaguse Malev, MTÜ Suurekivi Ajaloo ja Kultuuri Tuba, Narva Juudi Kogukond. TULUD Tulude ja kulude koondsumma peab olema võrdn e (ehk eelarve tasakaalus) (vajadusel lisada ridu) PLANEERITUD (taotletud) SUMMA TEGELIK (eraldatud) SUMMA Selgitused Tulud Kaitseministeeriumi toetus 2000 2000 Kaitseministeeriumi toetuse summa 2000 2000 Omafinantseering 200 200 Müügitulu Muu tulu Mitterahaline panus Kaasfinantseering Muud toetused (toetajate lõikes – nt koostööpartnerid, sponsorid jm) KULUD Tulude ja kulude koondsumma peab olema võrdn e (ehk eelarve tasakaalus) (vajadusel lisada ridu) Finantseerimisallikad PLANEERITUD KULUD TEGELIKUD KULUD KOKKU sh Kaitse-ministeeriumi toetusest KOKKU sh Kaitse-ministeeriumi toetusest Kulud 2200 2000 2200 2000 Personalikulud (suuremate kulugruppide kaupa) 0 0 0 0 Majandamiskulud (suuremate kulugruppide kaupa) (Siin kajastatakse need tellitud tööd ja teenused ning kaupade ostud, mida makstakse FIE või firma arvete alusel, samuti litsentsitasud ja päeva-rahad. Sõidupiletite osas märkida kindlasti inimeste arv ning majutuskulude ja päevarahade korral inimeste ja päevade arv.) 2200 2000 2200 2000 KAITSEMINISTEERIUMI TOETUSE KASUTAMINE NB! Vormi täitmisel tuleb täita kõik veerud. Vajadusel lisada ridu. Loetleda vaid need kuludokumendid, mille tasumiseks on kasutatud Kaitseministeeriumi toetust. Kuludokumendi nimetus Makse saaja Kuludokumendi number Kuludokumendi kuupäev Tasumise kuupäev Kuludokumendi summa Summa ilma km-ta (täidavad ainult km-kohuslased) Kaitseministeeriumi toetusest makstud Kulu sisu kirjeldus A rve FIE Meelis Heek 2328 06.06. 23 11.06. 23 500 416,67 500 Bussiteenus Arve OÜ Alice Flauers Group 5 5.06.2023 5.06. 23 120 100 120 Kuus lillekimpu Arve MTÜ Suurekivi Ajaloo ja Kultuuri Tuba 10 22. 05. 23 29.05. 23 300 300 3 6 0 (juurde arvestatud 60 .- KM Retkest osalejate lõuna Kahulas , 30 inimest Arve Rakvere Linnavalitsus 43683 07.06. 23 21.06. 23 20.46 20.46 24 . 55 (juurde arvestatud 4.09 KM Projekti logoga märgid , 35 märki Arve Golomb Management OÜ 21/23 12.06. 23 12.06. 23 731.63 731.63 881.6 7 (juurde arvestatud 150. 34 KM) Projekti logo kujundamine. Ajaloolise retke logistika, Giigi teenus (kaks giidi) Arve OÜ Sillamäe Grill 230601 08 .06. 23 15.06. 23 73.50 12,25 73.50 Pirukad ja joogivesi , 35 inimest Arve -kviitung Matuseteenused OÜ Viru 365 23.05.23 23.05.23 40. 30 33,58 40. 30 Kalmistu küünlad KOKKU 2000 Kaitseministeeriumilt saadud toetus 2000 Kaitseministeeriumilt saadud toetuse kasutamata jääk 0 Kui teil on rohkem kui 20 kuludokumenti, kasutage eraldiseisvat kuluaruande dokumenti detailseks kirjelduseks ning täitke käesolev kuluaruanne üherealise kokkuvõttena (väljale kuludokumendi nimetus viide eraldiseisvale dokumendile, väljad “Kuludok. summa ”, “Summa ilma km-ta” ja “Kaitse min. toetusest makstud” koondsummadega). Toetuse saaja kohustub toetuse jäägi tagastama vastavalt lepingus märgitud tähtajale. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: Swedbank EE891010220034796011 ; viitenumber: 2800048972 ; selgitus: leping nr ... ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat: kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid e antud tagastamatuid toetusi; juhul, kui o len käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on kulud esitatud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Kersti Võlu Allkiri Kuupäev Allkirjastatud digitaalselt Aruande lisad : Ajaloolise retke osalejate registreerimisleht allkirjadega Kindral Johan Laidoneri e-viktoriini küsimused Projekkti osaleja tunnistus (skaneering) Projekti logoga mark (skaneering) Pressiteade Projekti logo