dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine Selja kinnistuga seoses

Kaitseministeerium · 29. detsember 2023
Viit
2-2/23/2
Registreeritud
29. detsember 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Logman Invest
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Avalik_20231229_KM_2-2_23_2_2023 12 29 pöördumine Kliimamin KaM.asice27 KB

Sisu (failidest)

Kliimaministeerium /kuupäev digiallkirjas / Kaitseministeerium Austatud kliimaminister hr K risten Michal ning kaitseminister hr Hanno Pevkur Käesolevaga pöördun Teie poole seoses taastuvenergia arendamise võimalikkuse väljaselgitamisega Pakri poolsaarel . AS Logman Invest on alates 2011. aastast kavandanud Pakri poolsaa rele Selja kinnistule kolmest tuulikust koosneva tuulepargi rajamist. Detailplaneering u menetlust ei ole võimalik lõpuni viia, kuna detailplaneeringul puudub Kaitseministeeriumi kooskõlastus , kuna Kaitseministeeriumi seisukohalt omavad kolm kavandatavat tuulikut Ämari õhuseireradarile negatiivset mõju ning mistahes määras negatiivne mõju peab Kaitseministeeriumi seisukohalt olema välistatud. Seevastu on Pakri poolsaarel igapäevaselt käitamisel 26 tuulikust koosnev AS’le Enefit Green kuuluv tuulepark (edaspidi Paldiski tuulepark ) . Paldiski tuulepark asub Ämari õhuseireradari läheduses ja mõjualas . Kaitseministeerium on teatanud, et Paldiski tuulepark omab negatiivset mõju Ämari radari süsteemidele, aga kuna on tegemist juba käitamisel oleva tuulepargiga, siis negatiivseid mõjusid Kaitseministeerium aktsepteerib. Erinevalt Paldiski tuulepargist Selja kinnistutele kavandatav tuulepark on kavandatud oluliste leevendusmeetmetega – stealth - tehnoloogia kasutamine, tuulikute sünkroonis töötamine ning joondamine Ämari radari suunas täpselt üksteise taga, mille tulemusel on radarile nähtav üks tuulik. Teisisõnu, soovime tuulepargi rajamist, mis oma mõjudelt vastab ühe tuuliku mõjudega pargile ja seda olukorras, kus samas asukohas vähemalt 26 korda suuremate mõjudega tuulepar g i käitamist igapäevaselt riigi poolt aktsepteeritakse . Eeltoodule vaatamata Kaitseministeerium keeldu s 28.12.2020 S elja kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamisest . Vastava keeldumise vaidlusta sime kohtus . Kohus leidis, et Kaitseministeeriumi 28.12.2020 keeldumine oli õiguspärane ning vastavas osas on ka kohtuvaidlus lõppenud. Peale 2020.a detailplaneeringu kooskõlastamisest keeldumist on faktiline olukord aga muutunud . Eesti riik on teinud olulisi otsuseid taastuvenergia kasutuselevõtu prioriteetsusest, sh on Vabariigi Valitsus kinnitanud 90 miljoni euro jaotuse Euroopa Liidu toetusmehhanismist REPowerEU , et kiiremini võtta kasutusele taastuvenergiat, lahendada energiakriisi ja aidata Euroopat lahti haakida Venemaa naftast ja gaasist. Eesti riik on teatanud, et eesmär gi k s on aastaks 2030 katta 100% siinsest elektritarbimisest taastuvatest allikatest , milleks r iik peab eelkõige kiirendama asjaajamist ja koostööd valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate vahel ning rõhutatud on vajadust eemaldada pudelikaelu, et taastuvenergia projekte võimalikult ruttu menetleda. Peaminister on teatanud, et REPower rahadega sa ab eeltoodud oluliselt kiirendada ja seeläbi tugevda da energiajulgeolekut . Kliimaministeerium on väljendanud seisukohta, et 2030. aastaks peab taastuvelektrit tootmismaht ulatuma riigi elektri lõpptarbimise tasemeni ning suurima kasvupotentsiaaliga on t uuleenergia, mille toodang peaks selle eesmärgi saavutamiseks aastaks 2030 neljakordistuma. Riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud hinnangute kohaselt peaks 2030. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks küündima tootmise koguvõimsus 1200 megavatini ning toodang 2640 gigavatt-tunnini. Kaitseministeerium on varasemalt s.o. 2021. aasta suvel meile teatanud järgnevat: „ Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.04.2021 kabinetiistungil otsustatule, on Kaitseministeerium rajamas Mandri-Eesti kompensatsioonimeetmeid, millega kompenseeritakse osaliselt Eesti mandriosas asuvate tuuleparkide negatiivsed mõjutused radarite töövõimele. Pakri poolsaar, sh Selja kinnistu, jäävad tulevase kompensatsioonimeetme piirialale ning on võimalik, kuid ei ole kindel, et mainitud kompensatsioonimeede kaotab antud piirkonnas paiknevate ja rajatavate tuuleparkide negatiivsed mõjutused radarile. Kompensatsioonimeetme täpne mõju antud piirkonna tuuleparkide mõjutustele selgub pärast meetmete rakendamist, mis toimu b eelduslikult 2025 aastal .“ Mõistame, et riik ei saa võimaldada tuulepargi püstitamist kui seeläbi on riigi julgeolek ohustatud. Antud juhul aga igapäevaselt on Pakri poolsaarel igapäevaselt käitamise l 26 tuulikut, mis omavad vaieldamatult negatiivseid mõjusid riigikaitselistele süsteemidega, kuid käitamine on lubatav, kuna tuulikud on varasemate lubade alusel püstitatud. Eeltoodust saab järeldada, et kui riigikaitselistele süsteemidele tuulikud negatiivset mõju omavad, siis igal juhul tuleks leida lahendus, et vastav negatiivne mõju kõrvaldada. Eeltoodu võimaldaks olemasoleva 26 tuuliku igapäevast käitamist riigikaitselistele süsteemidele negatiivset mõju tekitamata kui ka täiendavate Selja kinnistu detailplaneeringuga kavandatavate tuulikute püstitamiseks. AS Logman Invest ei pea võimalikuks oodata , et alles peale 202 5. aastat kompensatsioonimeetme rakendamist asutakse hindama vastava meetme mõju ja seejärel otsustatakse, kas on võimalik Pakri poolsaarele täiendavate tuulikute püstitamine või mitte. Vastav menetluse ajaline kulg oleks otseses vastuolus REPowerEU meetme eesmärgiga kiirendada menetlusi ja teha arendajaga koostööd eesmärgiga taastuvenergi a kasutuselevõttu kiirendada lähtudes seatud eesmärkidest. K ompensatsioonimeetme sobivust saab hinnata konkreetsetest parameetritest lähtuvalt ega eelda, et vastav meede oleks hindamise ajaks faktiliselt rakendunud. Seega palume teatada, kas tulenevalt Eesti riigi taastuvenergeetika kasutuselevõtu eesmärkidest, Euroopa Liidu toetusmehhanismist REPowerEU tulenevatest eesmärkidest kiirendada taastuvenergeetika kasutuselevõttu ning kiirendada menetlusi, on Eesti riigi põhimõtteline prioriteetne seisukoht leida Pakri poolsaarel tuuleenergia arendamise võimalikkusele lahendus või mitte. Juhul kui lahenduse leidmine eesmärgiks ei ole, siis AS Logman Invest kaalub tuuleenergeetika arendamise kavast loobumis t Pakri poolsaarel ning leida kinnistule mõni teine kasutus. Kuna iga menetlus on aeganõudev, soovime saada riigilt põhimõttelise seisukohaga edasiste otsuste tegemisel. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Endel Siff AS Logman Invest juhatuse liige
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel