Kiri

MINISTRI KÄSKKIRI 11.12.2023 nr 1.1-2/23/347 Haridus- ja teadusministri 16. detsembri 2022. a käskkirja nr 355 „Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava kinnitamine” muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3, § 52 lõike 1, Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 5 alusel ja kooskõlas Haridusvaldkonna arengukava ning Eesti keele arengukavaga: 1. Teen haridus- ja teadusministri 16. detsembri 2022. a käskkirjas nr 355 „Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava kinnitamine” järgmised muudatused: 1) muudan käskkirja lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2) muudan käskkirja lisa 2 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 16. detsembri 2022. a käskkirja nr 355 „Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava kinnitamine”” muutmine Lisa 1 haridus- ja teadusministri käskkirja „Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava kinnitamine” juurde Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022-2030 ning selle tegevuste ja eelarve täiendamine 2023. aastal (1) OLEMASOLEVATE ÕIGUSNORMIDE HINDAMINE JA VAJADUSEL MUUTMINE NING ÕIGUSAKTIDE TÄIENDAMINE Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus (vt eelarve prognoos aastate kaupa lisa 1 dokumendi lõpus) 1. 1. Eesti keel on kehtestatud Olemasolevate normide hindamine ja September 2022 HTM valitsemisala RE õppekeelena; toetatakse vajadusel muutmine ning õigusaktide (VVTP tähtaeg) tegevuskulud õpilaste emakeele õpet ja täiendamine. Vajalikud muudatused tehakse arengut. põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, koolieelse lasteasutuse seaduses, kutseõppeasutuse seaduses, erakooliseaduses ja keeleseaduses. 2. 2. Õppe- ja kasvatustegevust Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava Oktoober 2022 Valdkonna HTM valitsemisala RE viiakse läbi eesti keeles ja muutmine. eksperdid tegevuskulud koolieelsetes lasteasutustes toimub eesti keele kui teise keele õpe. 3. 3. Põhikooli lõpetamiseks on Põhikooli riikliku õppekava muutmine 31. detsember 2022 Valdkonna HTM valitsemisala RE alates 2024 kehtestatud (ülemineku aastatel kehtivad erinevad eksperdid tegevuskulud sihttasemena eesti keele B2- variandid): Teemade tähtajad: tase, loodud on õpilase  põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja 31. detsember 2022 emakeele ja kultuuriõppe lisade muutmine, valikainekava. 16. september 2022  2  keele ja kirjanduse ning võõrkeelte valdkonnakavade muutmine, 16. september 2022  õppekeelest erineva emakeele õppeks toetava valikainekava loomine, 31. detsember 2023  ainekava rakendamist toetavate suuniste väljatöötamine, 31. detsember 2023  juhendmaterjalide koostamine koolidele. 4. 4. Gümnaasiumi eesti keele Gümnaasiumi riikliku õppekava muutmine. Oktoober 2022 Valdkonna HTM valitsemisala RE sihttasemeks on alates 2024 eksperdid tegevuskulud kehtestatud C1-tase. 5. 5. Keelevaldkonna Valmib keelevaldkonna õigusruumi analüüs ja Mai 2024 Keeleamet HTM valitsemisala RE õigusruumi analüüsi ettepanekud keeleseaduse muutmiseks. tegevuskulud läbiviimine. (2) KOOLIDE PIDAMISE RIIGILE ÜLEANDMINE JA INVESTEERINGUD IDA-VIRUMAA KOOLIVÕRGUS Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 6. 6. Toetatakse Ida-Virumaa Ida-Virumaa eestikeelsete üldhariduskoolide Märts 2023 Sillamäe linn HTM valitsemisala RE eestikeelsete koolide riigi pidamisele üleandmiseks omavalitsustega Lüganuse vald; eelarve elujõudu ning vene halduslepingute sõlmimine. September 2023 haridusasutuste õppekeelega koolide (koolide pidamise pidajad Ida- üleminekut eestikeelsele ülevõtmine) Virumaal. õppele. Ida-Virumaa koolivõrgu korrastamise Ettepanekud KOVdele Narva linn SF vahendid 50 mln + ESF vahendid jätkamiseks investeeringute kava koostamine, esitatud juuni 2023. Narva-Jõesuu linn 15% riiklik meetme kavas: sh vajadusel riigi pidamisele üle antud koolide Vastuseid ootame Toila vald kaasfinantseering. EL toetus ja RE taristu. novembriks 2023. Alutaguse vald Partneritelt nõutav (lisataotlus). Investeeringute kava Kohtla-Järve linn. omafinantseering min eelnõu märts 2024. 15%. Ehitushindade tõusust tulenevalt vajab esialgse kava elluviimiseks (st õppehooned koos sporditaristuga) täiendavalt 21 mln perioodil 2024‒2027. Vajaliku toe pakkumine Ida-Virumaa Märts 2024 Narva linn, HTM valitsemisala RE omavalitsustele uute koolihoonete planeerimis- Narva-Jõesuu tegevuskulud linn,  3 ja projekteerimisetapis, omafinantseeringu Toila vald, toetus; koostöö toetamine. Alutaguse vald Kohtla-Järve linn, vajadusel Jõhvi vald. (3) ÜLEMINEKU NÕUSTAMINE, JÄRELEVALVE JA KVALITEEDITUGI Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 7. 7. Eestikeelsele õppele Koolide ja kohalike omavalitsuste nõustamis- November 2022 HTM valdkonna 0,08 mln (kahe Eestikeelsele ülemineku probleemkohad ja arendustoe korralduse väljatöötamine. eksperdid ametikoha palgafond) õppele ülemineku on tuvastatud ning üleminek lisarahastus KOV ja kooli tasandil Haridusasutuste ja kohalike omavalitsuste Alates mai 2023-2030 HTM HTM valitsemisala RE tõhusalt toetatud. nõustamiseks on töösse rakendatud terviklik eelarve nõustamiskorraldus. Haridusasutustele ja nende pidajatele pakutakse eestikeelsele õppele üleminekul individuaalsete tegevuskavade koostamisel nõustamist ning praktilist abi metoodika rakendamisel asutustes kohapeal. Temaatilise (õppekeel ja keeleõpe) järelevalve Alates jaanuar 2023- Keeleamet, HTM 0,3 mln Eestikeelsele mahu suurendamine ja järelevalvesüsteemi 2030 õppele ülemineku väljatöötamine koostöös Keeleametiga lisarahastus lähtudes HTMi 2022. aasta temaatilise järelevalve „Eesti keele ja eestikeelse õppe korraldusest vene õppekeelega koolides“ tulemustest; järelevalve läbiviimise jätkamine. 8. 8. Koolid saavad rakendada Koolikorraldust ja metoodikat käsitlevate 2023‒2026 Narva HTM valitsemisala RE piloteeritud üleminekumudelite väljatöötamine ekspertide Gümnaasiumi tegevuskulud koolikorralduslikke ja toel (üldharidus ja kutseharidus). meeskond ja TLÜ metoodilisi lahendusi. eksperdid ja Astangu Keskus. 9. 9. Keelekümblusprogrammi HTM spetsialistid nõustavad 2024‒2030 HTM HTM valitsemisala RE kuuluvad keelekümblusprogrammiga liitunud tegevuskulud haridusasutused on haridusasutusi üleminekuperioodil. eestikeelsele õppele ülemineku protsessis toetatud.  4 10. 10. Lapsevanemad saavad Vanemahariduse programmi väljatöötamine. 2024-2027 SOM; KUM; 0,8 mln Eesti-Šveitsi vajalikku nõustamist ja tuge Teisest rahvusest lapsevanemate INSA; MTÜ Eesti koostööprogramm haridusvalikute tegemiseks. toetamiseks/nõustamiseks nende õigustest ja Lastevanemate võimalustest töötatakse välja eraldi programm. Liit, MTÜ Eesti Haridusfoorum; MTÜ Keele- kümblusprogram mi Lastevanemate Liit Lisatud tegevused 2023 11. Haridusasutustele ja Eesti keelest erineva emakeelega Juuni 2023 HTM HTM valitsemisala RE lastevanematele pakutakse erivajadustega laste ja õpilaste eestikeelsele tegevuskulud tuge tugiteenuseid vajavate õppele ülemineku õppetöö toetamiseks laste eestikeelsele õppele töötatakse välja juhendmaterjal. üleminekul. (4) ASJATUNDLIKE ÕPETAJATE JA KOOLIJUHTIDE OLEMASOLU TAGAMINE JA MOTIVEERIMINE Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 12. 11. Õpetajate järelkasvu Läbirääkimised ülikoolidega alushariduse Märts 2023 TÜ ja TLÜ 8,6 mln aastas Eestikeelsele suurendamiseks on õpetajate, klassiõpetajate, eesti keele (sh E2) õppele ülemineku ülikoolides loodud rohkem õpetajate, aineõpetajate ja eesti keelt valdavate lisarahastus võimalusi. kutseõpetajate õppekavadel õppekohtade arvu suurendamiseks ja halduslepingute sõlmimine. 13. 12. Eestis on piisaval hulgal Õpetajate Akadeemia programmi käivitamine kvalifikatsioonile vastavaid ja tegevusplaani rakendamine. õpetajaid. Kokkulepe: *Õpetajate järelkasvu tegevuskava kui olulise strateegilise dokumendi alusel 12,0 mln perioodile kindlustatakse õpetajate järelkasv ja tagatakse 2023-2029. Täpsem õpetajatele konkurentsivõimeline palk (õpetaja 2023-2029 TÜ ja TLÜ ESF jaotus erinevate palk tõuseb aastatel 2023-2025 120%ni Eesti (õpetajapoliitika) tegevuste lõikes selgub keskmisest palgast, arvestuslik aastane kulu planeerimise käigus. 106,6 mln eurot). 14. 13. Ülikoolides rakendatakse Eelhindamisvahendi ja tasandusmooduli paindlikke õpetajaks väljatöötamine mikrokraadiõppesse RE (TA õppimise sisenejatele. programm)  5 15. viise. Töötatakse välja mikrokraadiprogrammid 16. koolis töötavatele õpetajatele kvalifikatsiooni omandamiseks (magistrikraad ja/või Eesti-Šveitsi õpetajakutse). koostööprogramm 17. 14. Ainedidaktika alase Ainedidaktikute vajaduse kaardistamine „Supporting kompetentsi hetkeseis koostöös ülikoolidega (sh rahastusvajadus Social Inclusion“ ülikoolides on teada ja ESFist, sihtrühm: ülikoolide õppejõud, lisavajaduse kaardistus koolide/lasteaedade meisterõpetajad). tehtud. 18. 19. 15. Ida-Virumaale lisandub Ida-Virumaa haridustöötajate töö Alates september Haridusasutuste 2023. a nelja kuu (sept- Eestikeelsele (alusharidusest kuni väärtustamiseks ja lisaõpetajate saamiseks 2023-2030 pidajad dets) palgalisa 4,5 mln; õppele ülemineku kutsehariduseni) täiendava tööjõukulude toetuse eraldamise 2024. a 15,2 mln; 2025; lisarahastus kvalifikatsiooniga aluste väljatöötamine ja rakendamine alates 16 mln; 2026 ja 2027. a eestikeelseid õpetajaid. 2023 septembrist). 16,7 mln LA, PK, G ja kutseharidus. 20. 16. Motivatsioonipaketid Sihtstipendiumi rakendamine eesti keele kui Stipendiumi maksmine EMTA, TÜ ja 2023. a stipendiumite Eestikeelsele õpetajaametisse siirdujatele teise keele õpetaja, klassiõpetaja, mitme aine alates september 2023- TLÜ kogumaksumus 2,1 mln; õppele ülemineku toetavad eestikeelsete õpetaja, aineõpetaja ja tugispetsialisti 2030, määrus juuni 2024. a 4,62 mln, 2025. lisarahastus õpetajate lisandumist (sh Ida- õppekaval õppivatele üliõpilastele alates 2023 a 6,84 mln, 2026. a 7,54 Virumaale). 2023/2024. õa. mln, 2027. a 7,79 mln. Alushariduse tugispetsialisti lähtetoetuse Alates september Haridusasutuste 0,43‒0,46 mln aastas RE rakendamine ‒ tugispetsialistil on õigus 2023-2030 pidajad taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud tingimustel ja korras. 21. 17. Eesti keele kui teise keele Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool pakuvad 2023–2028 TÜ ja TLÜ 0,6 mln aastas RE õpetajaks õppida soovijad on õpetajakoolituse tudengitele täiendavalt eesti motiveeritud ja õpinguteks keele oskuse taseme tõstmist toetavaid hästi ette valmistatud. meetmeid. 22. 18. Eestikeelsete Noored Kooli lisaõpperühma avamine (1 rühm 2023–2030 Noored Kooli SA 0,3 mln aastas (1 grupp RE aineõpetajate arv suureneb. aastas) Ida-Virumaale ja vene õppekeelega 2 aastat) koolidesse tööle suundujatele. 23. 19. Sihtrühmaga Sihtrühmaga (rändetaustaga lapsed) 2024–2029 INSA TAT koostamisel AMIF kokkupuutuvate kokkupuutuvatele haridustöötajatele haridustöötajate kultuurilise infoseminaride (sh koolitused) pakkumine mitmekesisuse-alane rände, lõimumise, sh kohanemise teemadel, et teadlikkus kasvab.  6 laiemalt toime tulla kultuurilise mitmekesisusega. 24. 20. Haridustöötajad oskavad Kõikide formaalhariduses töötavate 2023‒2029 Haridusasutuste 9,0 mln (kogu perioodi ESF toetada õpilaste keeleoskuse haridustöötajate, tugipersonali pidajad; EKI; eelarve) (keelepoliitika) arengut. täienduskoolitused keeleõppemetoodika, lasteaiad, üld- ja LAK-õppe, lõimingu, tandemõppe teemal ning kutseharidusasutu aineõpetajate ja kutseõpetajate eestikeelse õppe sed oskuste toetamiseks alusharidusest kutsehariduseni; arenguprogrammid keelevaldkonna ekspertidele, keeleõpetajatele ja koolimeeskondadele. 25. 21. Haridusasutuste juhid Tegevkoolijuhtide arenguprogrammi 2023-2029 Haridusasutuste 160 000 EUR (1 grupi RE oskavad luua koolikultuuri ja läbiviimine sihistatult ülemineku-koolidele (sh pidajad maksumus) töökeskkonna, mis toetab Ida-Virumaal). õpetajate heaolu ja professionaalset arengut, et tagada kõikidele õpilastele (sõltumata nende emakeelest) kvaliteetne eestikeelne haridus. 22. Motiveeritud ja pädevate Koolijuhtide järelkasvuprogrammi ja 2023-2030 Haridusasutuste Eelmine ESF/uus ESF ESF koolijuhtide järelkasv on Alustavate koolijuhtide arenguprogrammi pidajad (selgub 2023) järjepidev. läbiviimine sihistatult ülemineku-koolidele (sh Ida-Virumaal). 23. Haridustöötajate eesti Tööjõulähetusprogrammi läbiviimine 2024-2029 INSA/EKI Teenus on kujundamisel KUM ESF/ HTM keele oskus on toetatud haridustöötajatele, kus omavahel on seotud ESF eestikeelses keskkonnas eesti keele õpe ja töö samal ametikohal. Osa (keelepoliitika) töötamise võimaldamise programmist on suunatud haridustöötajatele. kaudu. Lisatud tegevused 2023 Tugimeetmete pakkumine Tartu Ülikooli eetikakeskuse haridusasutuste Mai 2023 –detsember; TÜ eetikakeskus 0,362 (mai-dets 2023. a RE Ida-Virumaa kohalikele pidajatele ja lasteasutustele suunatud jätkuprogramm 2024 kulu). Lisandub LA omavalitsustele ja programm „Väärtuspõhise hariduskultuuri meeskondade lasteasutustele. kujundamine Ida-Virumaa kohalikes jätkuprogramm jaan- omavalitsustes eestikeelsele haridusele dets 2024. ülemineku toetamiseks“ on läbi viidud.  7 Koolidele ja koolieelsetele MTÜ ASÕP pakub strateegilise partnerluse Rakendub 3- ASÕP 2023. a 125 000 eurot RE lasteasutustele pakutakse raames kokkulepitud mahus koolidele ja õppeaastal alates 2023 (perioodil sept-dets lisatuge asendusõpetajate koolieelsetele lasteasutustele asendusõpetaja septembrist 2023); alates 2024 kuni leidmisel ja kasutamisel. teenust eestikeelsele õppele üleminekust (2023/2024; 2026 igal aastal 250 000 tingitud asendusvajaduse leevendamiseks. 2024/2025; eurot) 2025/2026) Abiõpetajate kasutamine TÜ ja TLÜ õpetajakoolituse ning teiste Rakendub 3- TÜ ja TLÜ 2023. a 125 000 eurot RE muudetakse koolidele ja ettevalmistuselt sobivate erialade õppeaastal alates 2023 (perioodil sept-dets koolieelsetele lasteasutustele vabatahtlikult selleks soovi avaldanud septembrist 2023); alates 2024 kuni kättesaadavamaks. tudengid lähevad koolidesse ja lasteaedadesse (2023/2024; 2026 igal aastal 250 000 õpetajatele abiõpetajatena appi eestikeelsele 2024/2025; eurot õppele üleminekut toetama. 2025/2026) Riik pakub kolme aasta TÜ Narva Kolledž viib 2023/2024. õa; Rakendub 3 õppeaastal TÜ Narva 2023. a 0,043 (sept- RE jooksul lisaõppe võimalusi 2024/2025. õa ja 2025/2026. õa läbi alates 2023 Kolledž dets); alates 2024 kuni piisava arvu klassiõpetajate täiendkoolitused kuni kolmele õpperühmale 42 septembrist 2026 igal aastal 0,1 mln koolitamiseks Narva linnas. EAP ulatuses piisava arvu klassiõpetajate (2023/2024; eurot. ettevalmistamiseks (3 rühma, kokku ca 70 2024/2025; õpetajat ümberõppes). 2025/2026) (5) ÕPILASTE KEELEÕPPE TOETAMINE Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 26. 24. Keeleõppetoetuste Keeleõppetoetuste süsteemi korrastamine Oktoober 2022 Haridusasutuste 7,6 mln, sh lisavajadus RE ja süsteem pakub eestikeelsele 2022‒2023 (keelekümblusprogramm, eesti pidajad 3,3 mln (2023); eestikeelsele õppele üleminekul tõhusat õppekeelega lasteasutuse ja kooli eesti keelest 2024. a 15,9 mln õppele ülemineku tuge (lisakeeleõpe, lisatasud erineva emakeelega õpilane, eestikeelne õpe (summa sisaldab UA lisarahastus jms). 40% ja 60% mahus, uussisserändaja, Ukrainast lapsi/õpilasi). saabunud õpilase, gümnaasiumi ja kutsekeskhariduse õpilase toetus). 2024. aasta sügisel lisandub üleminekutoetus 1. ja 4. klassidele. 27. 25. Alushariduses on Täienduskoolituse võimaldamine 30-le September 2023 Koolieelsete 0,9 mln lisavajadus Eestikeelsele eestikeelse õppe- lasteaiameeskonnale aastas lasteaedade eesti lasteasutuste 2023. aastal, sh õppele ülemineku kasvatustegevuse keelele ülemineku elluviimiseks. Ettepanek pidajad ühekordsed projektid lisarahastus läbiviimiseks loodud suurendada koolituse mahtu 2 EAP-lt 4 EAP- (materjalid 0,25 mln, õppematerjalide komplektid le. Koolitusgrupp alustab sügisel ja lõpetab õppemängud 0,5 mln); muu emakeelega lastele. kevadel. Kavandada koolitused ka alates 2024. a iga- järgnevateks aastateks. aastane koolitus 0,036 Ühekordne kulu 2023. aastal: mln.  8 *eesti keele õppematerjalide komplektid lasteaia venekeelsetele ja keelekümblusrühmadele. *3‒7-aastastele lastele eesti keele õppimiseks tehnoloogiaga rikastatud mängude loomine, et toetada eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele ja kultuuri omandamist. 28. 26.Täiendav vajaduspõhine Üld- ja kutsehariduses õppeasutuste 2024-2029 Koolide pidajad; Perioodi kogueelarve ESF eesti keele kui teise keele õpetegevuskavade alusel vajaduspõhiste vahendite EKI, üld- ja 2,0 mln (keelepoliitika) gümnaasiumi ja taotlusvoorude läbiviimine täiendavaks kutsehariduse kutsekeskhariduse keeleõppeks mitteformaalsete õppeasutused õppekavadel õppivatele keeleõppetegevuste kaudu (õppekäigud, õpilastele toetab eesti keele keeleklubid, keelekohvikud jms). omandamist. (6) ÕPPEVARA JA HINDAMISVAHENDITE OLEMASOLU Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 29. 27. Hindamisvahendid on Töötatakse välja A2-taseme test 2023-2026 Harno, EKI Perioodi kogueelarve ESF uuendatud. põhikooliealistele rändetaustaga õpilastele 1,5 mln (keelepoliitika) (2024), B1/B2-taseme test põhikooli lõpueksami sooritajatele (2024/2025) ja B2/C1-taseme test gümnaasiumi riigieksami sooritajatele (2024/2025). Digitaliseerimise lõpp 2029. 30. 28. Koolieelsetes Luuakse alushariduse õppematerjalide e- 2022‒2026, projekt TLÜ Projekti kogueelarve on Eestikeelsele lasteasutustes on kasutusele käsiraamat pilootprojekti „Professionaalne lõppeb 2026. a 1,0 mln. Aastane õppele ülemineku on võetud uusi eestikeelne õpetaja lasteaias“ tulemustele vajadus on 0,2 mln lisarahastus õppematerjale. tuginedes. eurot. 31. 29. I, II ja III kooliastme Töötatakse välja eesti keel teise keelena 2023-2029 EKI Perioodi kogueelarve ESF õppevara on koolidele õppevara põhikooli õpilastele (sh kohandatud 2,0 mln (keelepoliitika) kättesaadav. lugemisvara). 32. 30. Kutsekeskhariduse Töötatakse välja eesti keel teise keelena 2023-2029 EKI Perioodi kogueelarve ESF õppevara on koolidele õppevara kutsekeskhariduse õppekavade 1,0 mln (keelepoliitika) kättesaadav. õpilastele (sh oskuskeele harjutusvara). 33. 31. Eesti keele kui teise keele Luuakse keeletehnoloogilised vahendid eesti 2023-2029 EKI Perioodi kogueelarve ESF õppes on kasutusele võetud keele kui teise keele õpetamise ja õppimise 3,0 mln (keelepoliitika) keeletehnoloogilised hõlbustamiseks, tööriistad õpetajale ja lahendused. õpilasele. Lisatud tegevused 2023  9 34. Toimub iga-aastane 4. ja 7. klasside eesti keelest erineva 2023-2030 Harno 0,07 mln igal aastal RE/ESF süsteemne eesti keelest emakeelega õpilastele õppetöö kvaliteedi tasemetööde kõikse (üldhariduspoliiti erineva emakeelega õpilaste seiramiseks arendatakse ja luuakse eesti keele valimi hindamiseks+ ka) õppetöö kvaliteedi seire. kui teise keele ja loodusõpetuse, vene keele kui hindamisvahendite emakeele ning matemaatika õpitulemuste loomise kulu perioodil hindamise vahendid. 2024-2027, kokku 0,54 mln RE ja 0,596 mln ESF (aastas 0,118 mln RE, lisaks arvestuslikult 2024-2026 0,128 mln eurot ÜHO ESF ja 2027. a 0,212 mln ÜHO ESF). (7) NOORSOOTÖÖTAJATE JA HUVIKOOLIDE ÕPETAJATE METOODIKAKOOLITUSED Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 32. Mitteformaalne haridus Kohaliku omavalitsuse huvikoolide õpetajate 2023‒2029 Haridusasutuste 0,8 mln ESF toetab eesti keele õpet ja noorsootöötajate metoodikakoolitused laste pidajad, EKI, (keelepoliitika) formaalhariduses. ja noorte keeleoskuse arengu toetamiseks. huvikoolid ja noortekeskused (8) HARIDUSTÖÖTAJATE, NOORSOOTÖÖTAJATE JA HUVIHARIDUSE ÕPETAJATE EESTI KEELE ÕPE Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 33. Haridustöötajate (sh Eesti keele kui riigikeele õpe, sh tasemeeksami 2023‒2029 EKI, Keeleamet, Perioodi kogueelarve on ESF tugispetsialistid, KOVide sooritamine (kokku kuni 2850 haridustöötajat). haridusasutuste 5,1 mln. (keelepoliitika) noorsootöötajad ja pidajad, lasteaiad, huvikoolide õpetajad) üld- ja keeleoskus vastab kutseharidusasutu kvalifikatsiooninõuetele. sed, huvikoolid, noortekeskused 34. Täiskasvanute keeleõpe 1) Keeleõppeks sobivate võimaluste info 2024-2029 INSA TATi raames RE/ESF on toetatud eesti keele edastamine ja nõustamine Integratsiooni (haridustöötajad koos praktiseerimist toetavate Sihtasutuse eesti keele majades. teiste sihtrühmadega) tegevuste kaudu. 2) Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade keeleõpet toetavate tegevuste (nt keelesõbra programm, keelekohvikud, keeleklubid, haridusprogrammid, laagrid jt koostöötegevused) läbiviimine (sh haridustöötajatele). Lisatud tegevused 2023  10 Haridustöötajate Eesti keelest erineva emakeelega 2024 Keeleamet 0,1 mln RE kvalifikatsiooninõuete (shkoolitöötajatele keeleoskuse korduva eesti keeles oskuse) täitmise tuvastamise süsteemi loomiseks keskkonna jälgimine. loomine, tegevuse esimese sammuna ärianalüüsi tellimine. (9) MUUD ÜLEMINEKUT TOETAVAD TEGEVUSED Eesmärk Tegevus Tähtaeg Partnerid Ressursid Rahastus 35. Rändetaustaga ja Rahvusvähemuste emakeeleõpe on toetatud. 2023-2025 Rahvusvähemuste RE toetused RE ja ESF rahvusvähemustest õpilase huvikoolid, kultuuriseltsidele 0,2 (keelepoliitika) emakeel on toetatud. üldhariduskoolid, mln aastas/ ESF EKI, HTM vahenditest perioodile 2023-2025 kokku 0,2 mln Lisatud tegevused 2023 Lapsevanemate kaasamine Eestikeelsele õppele ülemineku sõnumite 2024-2030 KOVd, HTM valitsemisala RE üleminekul eestikeelsele kommunikatsioon HTM, haridusasutuste haridusasutused tegevuskulud õppele. pidajate ja lapsevanemate vahel on süsteemne. Haridusasutuste poolt koostatud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavad on lapsevanematele kättesaadavad ja asutuste poolt kommunikeeritud. Alus- ja rakendusuuringute Keelevaldkonna alus- ja rakendusuuringute 2023-2029 EKI, ülikoolid ja Perioodi kogueelarve 5 ESF läbiviimine keelevaldkonnas tulemused ning nende alusel välja töötatud teised TA- mln (keelepoliitika) ’ülevalt alla’ põhimõttel, sh materjalid (uudsed/mugandatud metoodikad ja asutused keelevaldkonna akadeemilise lähenemised, uudsed koolitusformaadid, järelkasvu suurendamine soovitused sekkumisteks, metoodilised materjalid jms) toetavad keelevaldkonnas poliitikate kujundamist, tõenduspõhist rakendustasandi tööd ja aitavad kujundada vajalikke sekkumisi. Keelevaldkonna akadeemiline järelkasv on suurenenud igal akadeemilisel tasandil.  11 Haridus- ja noorteprogrammi tegevuses Võrdsete võimaluste tagamine hariduses tegevuskavale planeeritud eelarve 2023‒2027 (mln eurodes) Tegevus Ressurss 2023. a 2024. a 2025. a 2026. a 2027. a Ida-Virumaa omavalitsustes põhikoolivõrgu korrastamine, õppehoonete ehitamisel Eestikeelsele õppele toetatakse täiendavalt investeeringuid sporditaristusse. Olemasolevad vahendid 0,0 3,0 7,0 7,0 4,0 ülemineku lisarahastus kasutatakse ära õppehoonete ehituseks ja sisustuseks. Eestikeelsele õppele Järelevalve tegevuste laienemine seoses üleminekuga eestikeelsele õppele 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 ülemineku lisarahastus Eestikeelsele õppele Koolide ja KOVide nõustamis- ja arendustoe korralduse väljatöötamine 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 ülemineku lisarahastus Koolikorraldust ja metoodikat käsitlevate üleminekumudelite väljatöötamine Haridusliku lõimumise ekspertide toel (üldharidus ja kutseharidus). Narva Gümnaasiumi meeskond, TLÜ 0,1 0,3 0,3 0,0 0,0 baaseelarve eksperdid, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Alushariduse õpetajate, klassiõpetajate, eesti keele (sh E2) õpetajate, aineõpetajate Eestikeelsele õppele 8,6 8,6 8,6 8,6 8,6 ja eesti keelt valdavate kutseõpetajate õppekohtade arvu suurendamine ülemineku lisarahastus Palgalisa toetuse kehtestamine kõikidele Ida-Virumaa keelenõudele vastavatele Eestikeelsele õppele õpetajatele ja tugispetsialistidele ning juhtidele juhtimiskomponendi toetuse 4,5 15,2 16,0 16,7 16,7 ülemineku lisarahastus taotlemise võimaldamine alates 2023. a september. Sihtstipendium eesti keele kui teise keele õpetaja, klassiõpetaja, mitme aine õpetaja Eestikeelsele õppele 2,1 4,6 6,8 7,5 7,8 ja aineõpetaja õppekaval õppivatele üliõpilastele alates 2023. a õppeaastast ülemineku lisarahastus Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool pakuvad alates 2023/2024 õppeaastast õpetajakoolituse tudengitele õppetöö raames erinevaid toetavaid keeleõppe Haridusliku lõimumise 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 meetmeid. Tegevus on rahastatud ülikoolidega sõlmitud lisaõppekohtade lepingute baaseelarve raames Noored Kooli lisaõpperühma avamine (1 rühm aastas) Ida-Virumaale ja vene Haridusliku lõimumise 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 õppekeelega koolidesse suundujatele baaseelarve Tegevkoolijuhtide arenguprogrammi läbiviimine sihistatult ülemineku-koolidele Haridusliku lõimumise 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 (sh Ida-Virumaa) baaseelarve Tartu Ülikooli eetikakeskuse haridusasutuste pidajatele ja lasteasutustele suunatud Haridusliku lõimumise programm „Väärtuspõhise hariduskultuuri kujundamine Ida-Virumaa kohalikes 0,4 0,4 0,0 0,0 0,0 baaseelarve omavalitsustes eestikeelsele haridusele ülemineku toetamiseks“  12 MTÜ ASÕP pakub strateegilise partnerluse raames kokkulepitud mahus koolidele Haridusliku lõimumise ja koolieelsetele lasteasutustele asendusõpetaja teenust eestikeelsele õppele 0,1 0,3 0,3 0,3 0,0 baaseelarve üleminekust tingitud asendusvajaduse leevendamiseks Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga koostöös programmi käivitamine, mille raames mõlema ülikooli tudengid pakuvad tuge abiõpetajana koolieelsete Haridusliku lõimumise 0,1 0,3 0,3 0,3 0,0 lasteasutuste ja koolide õpetajatele eesti keelest erineva emakeelega laste baaseelarve õpetamisel. TÜ Narva Kolledž viib läbi täiendkoolitused kolmele õpperühmale 42 EAP Haridusliku lõimumise ulatuses piisava arvu klassiõpetajate ettevalmistamiseks (3 rühma, kokku ca 70 0,0 0,1 0,1 0,1 0,0 baaseelarve õpetajat ümberõppes) Keeleõppetoetuste süsteemi korrastamine 2022‒2023 (keelekümblusprogramm, Eestikeelsele õppele eesti õppekeelega lasteasutuse ja kooli eesti keelest erineva emakeelega õpilane, ülemineku lisarahastus, eestikeelne õpe 40% ja 60% mahus, uussisserändaja, Ukrainast saabunud õpilase, 11,5 15,9 15,9 15,9 15,9 haridusliku lõimumise gümnaasiumi ja kutsekeskhariduse õpilase toetus). 2024. aasta sügisel lisandub baaseelarve üleminekutoetus 1. ja 4. klassidele Alushariduses õppematerjalide komplektide väljatöötamine, täienduskoolituste Eestikeelsele õppele 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 läbiviimine ülemineku lisarahastus Alushariduses õppematerjalide komplektide väljatöötamine, täienduskoolituste Eestikeelsele õppele 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 läbiviimine ülemineku lisarahastus Toimub iga-aastane süsteemne eesti keelest erineva emakeelega õpilaste õppetöö Haridusliku lõimumise 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 kvaliteedi seire baaseelarve Haridusliku lõimumise Rahvusvähemuste emakeeleõppe toetamine 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 baaseelarve Eestikeelsele õppele Lähtetoetuse kasv 30% kõikidele Ida-Virumaale/vene õppekeelega kooli tööle ülemineku lisarahastus, 5,5 0,0 0,0 0,0 0,0 suunduvatele õpetajatele. kokkuhoiu eesmärgil tegevuskavast välja Eestikeelsele õppele Sisseelamisperioodil eluasemete tagamine riigikoolide personalile Ida-Virumaal ülemineku lisarahastus, 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 (soodsamatel tingimustel) kokkuhoiu eesmärgil tegevuskavast välja Eestikeelsele õppele Ida-Virumaa riigi pidamisele võetavate eestikeelsete koolide taristu investeeringud ülemineku lisarahastus, 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 Kohtla-Järve, Sillamäe ja Lüganuse omavalitsustes kokkuhoiu eesmärgil tegevuskavast välja  13 36,4 50,6 57,2 58,4 54,9 Haridusliku lõimumise baaseelarve sisaldab lisaks tegevuskavva planeeritule pilootprojektide „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas" ja Haridusliku lõimumise 7,2 5,9 5,9 5,9 5,9 "Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis" toetust, strateegiliste partnerite baaseelarve tegevustoetust, keelekümblusprogrammi võrgustiku tegevusi (koolitused jm) ESF seoses eestikeelsele õppele üleminekuga mln eurodes Keelevaldkonna ESF 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Arvestuse alused Eesti keele kui teise keele õppevaraarendus, sh Sõnaveebi õppevara arendused 0,2 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,3 Kokku 3 mln Keeleõppe alased metoodika ja didaktika koolitused, seminarid kõikidele 0,2 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 0,6 Kokku 9,8 mln haridustöötajatele, noorsootöötajatele, huvihariduse õpetajatele ja tugipersonalile vastavalt sihtgrupi vajadusele, keelevaldkonna ekspertide ja keeleõpetajate arenguprogrammid Alus- ja rakendusuuringute läbiviimine keelevaldkonnas ’ülevalt alla’ põhimõttel, 0,2 0,9 0,9 0,9 0,9 0,9 0,3 Kokku 5 mln sh keelevaldkonna akadeemilise järelkasvu suurendamine Õpilastele mõeldud eesti keele kui teise keele hindamisvahendite arendustööd 0,2 0,6 0,5 0,2 0 0 0 Kokku 1,5 mln Täiendav vajaduspõhine eesti keele kui teise keele õpe gümnaasiumi ja 0,1 0,3 0,4 0,4 0,4 0,2 0,2 Kokku 2 mln kutsekeskhariduse õppekavadel õppivatele õpilastele Rahvusvähemuste emakeeleõppe süsteemi arendamine toetamaks eestikeelse 0,05 0,1 0,05 0 0 0 0 Kokku 0,2 mln hariduse juurutamist Haridustöötajate (sh noorsootöö ja huvihariduse õpetajate ning tugipersonali) 0,2 0,9 0,9 0,9 0,9 0,9 0,4 Kokku 5,1 mln eesti keele kui riigikeele koolitused keeleoskuse kvalifikatsioonitingimuste täitmiseks Keeletehnoloogiliste lahenduste arendamine eesti keele kui teise keele õpetamise 0,3 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,2 Kokku 3 mln ja õppimise hõlbustamiseks, tööriistad õpetajale ja õppilasele, Sõnaveebi arendustööd keeletehnoloogiliste tööriistade majutamiseks  14 Õpetajavaldkonna ESF 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Õpetajate järelkasvu tegevussuunad ja rakendamine: juhtimiskvaliteet ja 1,0 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 Kokku 12 mln organisatsioonikultuur, õpetajate ja tugispetsialistide esma- ja täiendusõpe, karjääri ja arenguvõimalused, ametikaare ülene tugi, sh alustavate õpetajate toetamine, töö- ja palgakorraldus ning tugipersonali kaasamine, õpetajaameti atraktiivsus. KOKKU 2,45 7,4 7,35 7,0 6,8 6,6 3,8 Kokku 41,4 mln  KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 16. detsembri 2022. a käskkirja nr 355 „Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava kinnitamine”” muutmine Lisa 2 haridus- ja teadusministri käskkirja „Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava kinnitamine” juurde Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022-2030 muutmine seletuskiri Taustainformatsioon Tegevuskava kinnitati 16. detsembril 2022. a haridus- ja teadusministri käskkirjaga, tegevuskavas märgitud tegevuste juurde lisati elluviimise tähtajad, prognoositav eelarve ja kaasatud partnerid. Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022–2030 ja selle eelarve vaadatakse üle igal kalendriaastal ja lähtutakse kahest põhimõttest: 1) 2022. aastal kinnitatud tegevuskavasse viiakse sisse vajalikud täiendused säilitades samal ajal tabelis kõik eelnevalt kirjas olnud ja ka juba lõpetatud tegevused, kokkuhoiu vm otsuste alusel eemaldatud tegevusi tegevuskava tabelis ei säilitata; 2) igal aastal tegevuskavale lisatud seletuskirjas tuuakse võrreldes eelmise tegevuskavaga ära ainult juurde lisatud tegevuste selgitused, muudatuste ja täpsustatud tegevuste selgitused ning viide ja põhjendus tegevuskavast eemaldatud tegevuse kohta. Tegevuskava on 2023. aastal täiendatud, teemade kaupa lisandunud tegevused on välja toodud iga teemaploki lõpus (märge Lisatud tegevused 2023), lisaks on täpsustatud mitmeid 2022. aastal planeeritud tegevusi sh Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) tegevuste elluviimise perioode ja rahastust vastavalt 2023. a kevadel tegevuste täiendamise käigus sisse viidud muudatustele. Lisatud on selgitused eelarve kokkuhoiu eesmärgil eemaldatud tegevuste kohta. Täpsustatud on tegevusi, mida hakkavad välja töötama ja korraldama Eesti Keeleinstituut (edaspidi EKI) ja Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) erinevatest programmidest saadavate lisavahendite toel (ESF, AMIF jt), on lisatudviited 2023. aastal kokkuhoiu eesmärgil tegevuskavast eemaldatud tegevuste kohta. Täiendatud tegevused ja 2023. aastal lisatud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuste selgitused. 1. Olemasolevate õigusnormide hindamine ja vajadusel muutmine ning õigusaktide täiendamine Tegevus 3. Põhikooli riikliku õppekava muutmine. Üleminekut toetavate dokumentide loomine, sh ainekava rakendamist toetavate suuniste väljatöötamine I (juuni 2023) ja II (detsember 2023) etapis varasemalt märgitud näidistöökavade asemel. Esialgu tegevuskavas märgitud tegevus eesti keel teise keelena töökavade loomine on asendatud ainekava rakendamist toetavate praktiliste suuniste väljatöötamisega. Õpetaja töökava ei ole seadusandlusest tulenev nõue, riikliku õppekava rakendamist toetavad suunised pakuvad õpetajale mitmekesisemat tuge õppeprotsessi planeerimisel ja võimaldavad rohkem õppijakeskset lähenemist. Esimene etapp valmis ja  2 avalikustati õppekavaveebis 7. juulil 2023. a. Teise etapi suuniste väljatöötamise tähtaeg on detsember 2023. a. Tegevus 5. Valmib keelevaldkonna õigusruumi analüüs ja selle alusel esitatakse mais 2024 muudatusettepanekud. Esialgne tegevus keeleseaduse muutmiseks on nüüd asendatud keelevaldkonna teema laiema analüüsi läbiviimisega. Keeleseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) ettevalmistamist alustatakse eesmärgiga kindlustada eesti keele säilimine ja areng ning kõigis eluvaldkondades eesti keele senisest ulatuslikum kasutamine. Keeleseadus (KeeleS) jõustus 1. juulil 2011. a ning on püsinud sisuliste muutusteta viimased 11 aastat. Õigusruumi analüüsiga hinnatakse eesti keele kaitseks seadusliku sekkumise vajadust ja analüüsitakse, millised abinõud on eesti keele arenguks ja kaitseks parimad, sh vastutus keeleseaduse nõuete rikkumise eest (sunniraha ning trahvide suurus). 2. Koolide pidamise riigile üleandmine ja investeeringud Ida-Virumaa koolivõrgus Tegevus 6. Ida-Virumaa koolivõrgu korrastamise jätkamiseks investeeringute kava koostamine. 2023. a juunis esitas haridus- ja teadusminister viiele Ida-Virumaa omavalitsusele ettepaneku põhikoolivõrgu korrastamiseks ja uute hoonete ehitamiseks struktuurifondide toetusmeetmest. Novembrini 2023. a on kohalikel omavalitsustel aega investeerimisettepanekule vastamiseks. Haridus- ja Noorteprogrammi raames koostatakse riiklikult või piirkondlikult oluliste investeeringute nimekiri, mis allkirjastatakse koos 2024. a programmiga. Koos õppehoonetega sporditaristu ehitamiseks on vaja täiendavalt ca 21 mln eurot perioodil 2025-2028. 3. Ülemineku nõustamine, järelevalve ja kvaliteeditugi Tegevus 7. Haridusasutuste ja kohalike omavalitsuse nõustamiseks on rakendatud terviklik nõustamiskorraldus. Nõustamiskorraldus töötati välja novembriks 2022. a. Alates 2023. a maikuust on haridusasutused ja nende pidajad eestikeelsele õppele üleminekul individuaalsete tegevuskavade koostamisel toetatud. Tööle on rakendatud Ida-Virumaa ja Harjumaa koolipidajaid ja koolijuhte nõustavad strateegilised nõustajad ning õpetajaid toetavad keelevaldkonna nõustajad. Tegevus 8. Koolikorraldust ja metoodikat käsitlevate üleminekumudelite väljatöötamine ekspertide toel (üldharidus ja kutseharidus). Narva Gümnaasium, Tartu Annelinna Gümnaasium ja Maardu Gümnaasium rakendavad väärtuspõhiseid mudeleid koostöös Tallinna Ülikooliga 2023- 2026. aastal (teenuseleping TLÜga, maksumus õppeaastas 43 500 eurot). Lisaks töötatakse Astangu Keskuse ja Tallinna Ülikooli koostöös kutseõppeasutuste jaoks välja vene emakeelega erivajadusega noortele mõeldud lõimitud aine- ja keeleõppe õppekava eesmärgiga suurendada erivajadustega noorte võimalusi edasiõppimiseks, tööle asumiseks või rakendumiseks sobivale teenusele (aastane toetus). Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) toetab pilootprojekti elluviimist 2023. aastal 73 017 euroga, nii 2024. aastal kui ka 2025. aastal on pilootmeetme tegevused planeeritud mõlemal aastal suurusjärgus 0,3 mln eurot. Pilootmeetmete alusel saadav kokkuvõtlik info (ja ka iga aasta lõpus jooksvalt saadavad tulemused) edastatakse jooksvalt teistele sama haridustaseme koolidele. Tegevus 10. Vanemahariduse programmi väljatöötamine. Seni tegevuskavas Kultuuriministeeriumi (edaspidi KUM) valdkonda kuulunud tegevus tuuakse 2023. aastal üle HTMi haldusalasse. Programmi väljatöötamise maksumus perioodil 2024-2027 on kokku 0,8 mln (Šveitsi programm). Partneritena on kaasatud on MTÜ Eesti Lastevanemate Liit, MTÜ Eesti Haridusfoorum, MTÜ Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liit, Sotsiaalministeerium ja INSA.  3 Lisatud tegevused 2023. Eesti keelest erineva emakeelega erivajadustega laste ja õpilaste eestikeelsele õppele ülemineku õppetöö toetamiseks töötatakse välja juhendmaterjal. Haridusasutustele ja lastevanematele pakutakse tuge HTM poolt väljatöötatud juhiste alusel tugiteenuseid vajavate laste eestikeelsele õppele üleminekul. Juunis 2023. a valmis selgitav juhendmaterjal koolide meeskondadele, seda on tutvustatud infotunnis ja on avalikult kättesaadav veebis. 4. Asjatundlike õpetajate ja koolijuhtide olemasolu tagamine ja motiveerimine Tegevus 12. Õpetajate Akadeemia programmi käivitamine ja tegevusplaani rakendamine. Selguse huvides on täpsustatud tegevuse sõnastust ning maksumust. Tegevused on piiritletud Õpetajate Akadeemia raames läbiviidavatega ning ei kajasta enam muid järelkasvu tegevuskavas mainitud tegevusi nagu tegevuskava eelmises versioonis. Õpetajate Akadeemia tegevusteks planeeritakse perioodil 2023-2029 maksimaalselt 12 miljonit eurot. Täpsem jaotus erinevate tegevuste lõikes selgub planeerimise käigus ja seetõttu eraldi tegevuste maksumust tabelis enam välja ei tooda. Lisatud on täiendavad rahastusallikad lisaks ESF ja riigieelarve vahenditele. Tegevus 15. Ida-Virumaa haridustöötajate töö väärtustamiseks ja lisaõpetajate saamiseks täiendava tööjõukulude eraldamise aluste väljatöötamine ja rakendamine alates 2023 septembrist, et väärtustada haridustöötajaid ja motiveerida eestikeelseid õpetajaid Ida-Virumaa koolidesse tööle asuma. Varasemalt ainult õpetajatele mõeldud täiendava tööjõukulude toetuse taotlemist rakendati ka tugispetsialistidele ning haridusasutuse juhtidele (vastavalt 23.03.2023. a määrusele nr 7). Antud toetus on planeeritud ka järgnevateks aastateks, töötatakse välja eraldi alused igaks aastaks. Planeeritav palgalisa aitab eestikeelsele õppele ülemineku perioodil tõsta piirkonnas töötavate õpetajate ja tugispetsialistide motivatsiooni, tuua haridussüsteemi tagasi varem kvalifikatsiooni omandanud, kuid praegu mujal töötavaid õpetajaid ja tugispetsialiste ning saada haridussüsteemi juurde uusi õpetajaid. Viide: motivatsioonipaketi all kirjas olnud Ida-Virumaa riigikoolide õpetajatele planeeritud eluasemetoetus ei rakendunud seoses eelarve kokkuhoiu otsusega ja on tegevuskava tabelist eemaldatud. Tegevus 16. Sihtstipendiumi rakendamine eesti keele kui teise keele õpetaja, klassiõpetaja, mitme aine õpetaja, aineõpetaja ja tugispetsialisti õppekaval õppivatele üliõpilasele alates 2023/2024. õa. Stipendiumi rakendatakse õpetajakoolituse õppekavadel õppima asuvatele tudengitele (algselt oli meede mõeldud ainult Ida-Virumaale tööle asuvatele tudengitele). Lisaks arvestavad ülikoolid stipendiumi määramisel tudengi õppeedukust. Stipendiumi saajate osakaal on diferentseeritud vastavalt sellele, kui keeruline on olnud leida vastavale õppekavale üliõpilasi ning stipendiumi saajate hulk on 20-80% sõltuvalt iga õppekava tudengite grupi üldarvust ja tulenevalt õppekavast. Stipendiumi makstakse alates 2023. a ülikoolides õpinguid alustavatele tudengitele. Viide: tegevuskavas p.16 all 2022. a planeeritud tegevus - lähtetoetus Ida-Virumaale tööle suunduvale õpetajale ja tugispetsialistile 1,3 koefitsiendiga – ei rakendu seoses eelarve kokkuhoiu otsusega ja on tegevuskava tabelist eemaldatud. Tegevus 17. Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool pakuvad õpetajakoolituse tudengitele täiendavalt eesti keele oskuse taseme tõstmist toetavaid meetmeid.  4 Tegevust on täiendatud seoses ESF tegevuste täpsustamisega (partnerid ja rahastus). Algselt olid tegevuskavas õppimise eelsele perioodile kavandatud tudengite keeleõppe eelkursused. Motiveeritud ja hästi ette valmistatud tudengite kaasamiseks võimaldatakse vastavalt lepingule eesti keele kui teise keele õpetaja õppekavale astuda soovijatele rakendada alates 2023/2024. sügisest erinevaid toetavaid keeleõppe meetmeid õppetöö raames. Tegevus on rahastatud ülikoolidega sõlmitud lisaõppekohtade lepingute raames (0,6 mln täiendava keeleõppe toetus lisatakse ülemineku tegevuste raames igal aastal perioodil 2024-2030 õppekohtade lepingutele). Tegevus 20. Kõikide formaalhariduses töötavate haridustöötajate, huvikoolide õpetajate, noorsootöötajate, tugipersonali täienduskoolitused keeleõppemetoodika, LAK-õppe, lõimingu, tandemõppe teemal ning aineõpetajate ja kutseõpetajate eestikeelse õppe oskuste toetamiseks alusharidusest kutsehariduseni perioodil 2023-2029; arenguprogrammid keelevaldkonna ekspertidele, keeleõpetajatele ja koolimeeskondadele perioodil 2023-2029. ESF toetuse andmise tingimuste koostamise juures täpsustati sihtrühma vajadusi ning lisati tegevusse täiendavaid keeleõppe tõhustamisega seotud arenguprogramme, mis võimaldavad intensiivsema ning mahukama täienduskoolituse raames tõsta sihtrühma metoodilisi teadmisi ja oskusi, sh toetada ka õppeasutuse siseselt kolleege ülemineku tegevuste elluviimisel ning saavutada paremaid tulemusi õpilaste õpetamisel eesti keeles. Täiendavate programmide lisamisest toetuse andmise tingimustesse tingituna korrigeeriti ka tegevuse eelarvet. Tegevuskavas viidi tegevuse eelarve vastavusse ESFi toetuse andmise tingimuste täpsustatud eelarvega ja korrigeeriti tegevuse periood vastavaks ESFi tegevuse perioodiga. Tegevus 21. Tegevkoolijuhtide arenguprogrammi läbiviimine sihistatult ülemineku-koolidele (sh Ida-Virumaal). Esialgu tegevuskavas planeeritud ühe rühma asemel võimaldatakse arenguprogrammis osalemist täiendava rahastuse olemasolul ja soovijate olemasolul kuni 6 grupil. Arenguprogrammi moodulite sisu on täiendatud, mahtu suurendatud ja selle maksumus on varasemast suurem (senise 70 000 asemel 160 000 eurot, ühe grupi koolitusprogrammi kestus ca 9 kuud). Tegevus 23. Tööjõulähetusprogrammi läbiviimine haridustöötajatele, kus omavahel on seotud eesti keele õpe ja töö samal ametikohal. Osa programmist on suunatud haridustöötajatele. Tööjõulähetusprogrammi teenuse kujundamine toimub samal ajal alates 2023. aastast nii KUM kui ka Eesti Keele Instituudi poolt. Et vältida dubleerimist, on sihtgrupid, kellele programmid laienevad, jagatud. Lisatud tegevused 2023. Tartu Ülikooli eetikakeskuse Ida-Virumaa haridusasutuste pidajatele ja lasteasutustele suunatud programm „Väärtuspõhise hariduskultuuri kujundamine Ida-Virumaa kohalikes omavalitsustes eestikeelsele haridusele ülemineku toetamiseks“ võimaldab tõsta kõikide omavalitsuste teadlikkust ning koostööd lasteasutuste meeskondadega, et välja töötada iga omavalitsuse piires ühtsed põhimõtted, alused ja tegevuskavad eestikeelsele õppele üleminekuks. Programm kestab 2023. a maist kuni 2024. detsembrini, rahastatakse riigieelarve vahenditest. Esimese etapi maksumus 2023. aastal (9 kuud, mai-dets) on 0,362 mln ja jätkuprogrammi maksumus 2024. aastal jaanuar-detsember ca 0,4 mln). Lisatud tegevused 2023. Seoses õpetajate osalemisega eestikeelset üleminekut toetavas täiendusõppes (keeleõppes, stažeerimisprogrammides jne) tekib vajadus tundide asendamiseks. Selleks ei pruugi alati piisata õppeasutuse enda personalist. Koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele pakutakse võimalust taotleda endale vajadusel asendusõpetaja MTÜ Asendusõpetajate programm (edaspidi ASÕP) vahendusel. MTÜ ASÕP on olnud Haridus- ja  5 Teadusministeeriumi strateegiliseks partneriks asendusõpetajate pakkumisel pandeemiast tingitud asendusvajaduse leevendamisel ning kasvatanud oma võimekust üle Eesti. Tegevuste eelarveks on planeeritud ca 0,25 mln eurot õppeaastas (2023. a perioodil september-detsember on maht 0,125 mln eurot ja jaanuar-juuni 2024. 0,125 mln eurot), mis sisaldab korraldamisega seotud kulusid ja asendusõpetajate töötasusid. Tegevuse rahastamiseks täiendatakse olemasolevat strateegilise partnerluse lepingut. Lisatud tegevused 2023. Koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga käivitatakse programm, mille raames mõlema ülikooli tudengid pakuvad tuge abiõpetajana koolieelsete lasteasutuste ja koolide õpetajatele eesti keelest erineva emakeelega laste õpetamisel. Sarnast programmi on seni edukalt kasutatud pandeemia mõjude leevendamiseks ning Ukraina laste toetamisel meie haridussüsteemis. Programmi maksumuseks on kavandatud ca 0,25 mln eurot (2023. a perioodil september-detsember on maht 0,125 mln eurot ja jaanuar-juuni 2024. 0,125 mln eurot) riigieelarvelisi vahendeid õppeaastas, mis sisaldab korralduskulusid, tudengite sõidukulusid ja stipendiumit. Täpsemad tingimused lepitakse kokku HTMi ja ülikoolide vahel sõlmitavates lepingutes. Lisatud tegevused 2023. TÜ Narva Kolledž viib 2023/2024. õa; 2024/2025. õa ja 2025/2026. õa läbi täiendkoolitused kuni kolmele õpperühmale 42 EAP ulatuses piisava arvu klassiõpetajate ettevalmistamiseks (3 rühma, kokku ca 70 õpetajat ümberõppes), et tagada Narva linnas 1. ja 2. kooliastme õpetajate olemasolu järk-järgulisel eestikeelsele õppele üleminekul. Täiendatakse olemasolevat TÜ Narva Kolledži toetuse eraldamise lepingut. 5. Õpilaste keeleõppe toetamine Tegevus 24. Keeleõppetoetuste süsteemi korrastamine. Plaanis on jätkata keeleõppetoetuste süsteemi korrastamist töötades 2023. a lõpuks välja alused 1. ja 4. klasside toetuse ja olemasolevate toetuste liikide kohta nii, et 2024. aastal saavad koolide pidajad taotleda toetusi uutel ühtlustatud alustel. 2024. a eelarveks on planeeritud 15,9, tegelik kulu selgub taotlusvoorude (veebruar ja oktoober) põhjal. Tegevus 25. Täienduste käigus on kavandatud tegevustest üks viidud osaliselt eraldi punktiks (vt eespool (teemaplokk 4, leping TÜ eetikakeskusega) Planeeritud tegevuste kogusummas on tegevuskava uues versioonis tärniga eristatud ühekordne 2023. a kulu teostatud tegevuste (õppematerjalide komplektid ja 3-7-aastastele lastele eesti keele õppimiseks digitehnoloogiaga rikastatud mängude loomine) eest ja 2023-2026 iga-aastaselt toimuvate meeskonnakoolituste püsikulu 0,036 mln. 6. Õppevara ja hindamisvahendite olemasolu Tegevus 29. Töötatakse välja eesti keel teise keelena õppevara põhikooli õpilastele (sh kohandatud lugemisvara). ESF toetuse andmise tingimuste koostamise juures kõrvutati esialgseid õppevara väljatöötamise eesmärke olemasoleva õppevara valiku ning muudetud põhikooli riikliku õppekavaga kehtestatud uute keeleoskuse sihttasemetega, seetõttu mugandati tegevuskavas põhikooli õppevara väljatöötamise paindlikkuse tagamiseks tegevuse kirjeldust. Tegevus 30. Töötatakse välja eesti keel teise keelena õppevara kutsekeskhariduse õppekavade õpilastele (sh oskuskeele harjutusvara). ESF toetuse andmise tingimuste koostamise juures kõrvutati esialgseid õppevara väljatöötamise eesmärke olemasoleva õppevara valiku ning muudetud gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud uute keeleoskuse sihttasemetega, seetõttu  6 mugandati tegevuskavas kutsekeskhariduse õppevara väljatöötamise paindlikkuse tagamiseks tegevuse kirjeldust. Tegevus 31. Luuakse keeletehnoloogilised vahendid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise hõlbustamiseks, tööriistad õpetajale ja õpilasele. Tegevuskavas viidi tegevuse eelarve vastavusse ESFi toetuse andmise tingimuste täpsustatud eelarvega. Varasema 2 mln asemel korrigeeriti ESF toetuse andmise tingimuste alusel perioodi 2023-2029 eelarve tegevuskavas 3 mln). Lisatud tegevused 2023. Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste õppekvaliteedi seiramiseks on loodud eesti keele kui teise keele, loodusõpetuse, matemaatika ja vene keele kui emakeele taseme hindamise vahendid. Perioodil 2023-2030 kõiki õpilasi hõlmavad 4. ja 7. klassi tasemetööd eesti keele kui teise keele testid ning loodusainete, matemaatika ja vene keele kui emakeele testid on valimipõhised, mida viiakse läbi ja analüüsitakse lähtudes grupi eestikeelse õppe mahust (nt keelekümblusprogrammi klassid, 40% eesti keele õpe, 60% eesti keele õpe, eesti keelest erineva emakeelega õpilane eesti õppekeelega koolis). Arvestuslik kulu on teada perioodi 2023-2027 kohta (kokku 0,54 mln RE ja 0,596 mln ESF (aastas 0,118 mln RE, lisaks arvestuslikult 2024-2026 0,128 mln eurot ÜHO ESF ja 2027. a 0,212 mln ÜHO ESF). 7. Noorsootöötajate ja huvikoolide õpetajate metoodikakoolitused Tegevus 32. Kohaliku omavalitsuse huvikoolide õpetajate ja noorsootöötajate metoodikakoolitused laste ja noorte keeleoskuse arengu toetamiseks. ESF toetuse andmise tingimuste koostamise juures täpsustati sihtrühma vajadusi ja korrigeeriti tegevuse eelarvet sihtrühma suurenenud vajaduse tõttu senise 0,1 mln asemel 0,8 mln perioodi 2023–2029 jooksul. Tegevuskavas viidi tegevuse eelarve vastavusse ESFi toetuse andmise tingimuste täpsustatud eelarvega. 8. Haridustöötajate, noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate eesti keele õpe Tegevus 33. Eesti keele kui riigikeele õpe, sh tasemeeksami sooritamine (kokku kuni 2850 haridustöötajat). ESF toetuse andmise tingimuste koostamise juures täpsustati sihtrühma vajadusi ja korrigeeriti tegevuse eelarvet perioodil 2023–2029 sihtrühma suurenenud vajaduse tõttu seniselt 4,0 mln 5,1 mln. Tegevuskavas viidi tegevuse eelarve vastavusse ESFi toetuse andmise tingimuste täpsustatud eelarvega. Lisatud tegevused 2023. Eesti keelest erineva emakeelega koolitöötajatele keeleoskuse korduva tuvastamise süsteemi loomiseks ärianalüüsi tellimine 2024. aastal. Keeleametile on alates 2023. a loodud ligipääs Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) valitsemisalas olevatele andmekogudele (Eksamite infosüsteem ja Eesti hariduse infosüsteem) neile tööks vajalike ülesannete täitmiseks. Keeleametile luuakse tulemustest lähtudes andmekogu keskkond, mille haridustöötajaid puudutav osa liidestatakse EHISega. Tegevus on tegevuskavasse lisatud lähtudes Riigikontrolli poolt välja toodud ettepanekust parendada järelevalve süsteemi ja kättesaadavust. 2023. aastal on esimese sammuna plaanis tellida ärianalüüs maksumusega ca 0,1 mln eurot.  7 9. Üleminekut toetavad tegevused Tegevus 35. Koolides ja rahvuskultuuriseltsides on tagatud emakeele ja kultuuri õppe võimalused. Tegevuse partneriteks on rahvusvähemuste huvikoolid, mida HTM toetab iga-aastase toetusega vastavalt õpilaste arvudele ca 0,2 mln ulatuses. Samal ajal on 1.–9. klassidele on välja töötatud ka uus ainekava „Emakeele ja kultuuri õpe“ (vt p.3 tegevuskavas). Rahvusvähemuste emakeeleõppe läbiviimise metoodilise võimekuse tõstmist toetatakse ESFist 0,2 mln. Lisatud tegevused 2023. Lapsevanemate kaasamine üleminekul eestikeelsele õppele. Kommunikatsiooni korraldamine HTMlt ja tuginedes haridusasutuste tegevuskavadele. Mais ja juunis 2023. a toimusid kohtumised lapsevanematega neljas Ida-Virumaa koolis ja neljas Harjumaa koolis, valmis video, kus haridus- ja teadusminister ning HTM eksperdid vastavad esitatud küsimustele. Info jagamiseks vajalikud kohtumised huvigruppidega jätkuvad ka edaspidi. Kohtumiste korraldamist jt kommunikatsioonitegevusi rahastatakse HTM eelarvest. Lisatud tegevused 2023. Keelevaldkonna alus- ja rakendusuuringute tulemused ning nende alusel välja töötatud materjalid (uudsed/mugandatud metoodikad ja lähenemised Tegevuskava osasse (9) MUUD ÜLEMINEKUT TOETAVAD TEGEVUSED lisatakse sealt varem ekslikult välja jäänud, küll aga tegevuskava ESFi kajastava eelarve osana olnud tegevus ’Keelevaldkonna alus- ja rakendusuuringud’, mis võimaldab riigil tellida „ülevalt alla“ põhimõttel vajalikke keelevaldkonna uuringuid keelepoliitika kujundamiseks ning vajalike sekkumismeetmete kavandamiseks rakendustasandil. Tegevuse eelarve ESF toetuse andmise tingimustesse on kavandatud 5 mln eurot. Vene õppekeelega tavaklassi üleminek eestikeelsele õppele 2024./2025. õppeaastal, 2023. a seisuga on täiendatud 2022. a seletuskirja materjali 1. septembril 2024 alustavad kõik 1. ja 4. klasside õpilased õppimist täies mahus eesti keeles. Klassides, kus õpivad muu kodukeelega õpilased, soovitame kasutada keelekümblusmetoodikat, võimaldades õpilastele koolipäeva jooksul täies mahus eestikeelset keskkonda. Üldised soovitused eestikeelsele õppele üleminekul lähtuvad keelekümblusprogrammi pikaajalisest kogemusest ja neid võib rakendada kohe: 1) teavitustöö lapsevanematele kümblusõppest; 2) eestikeelse keskkonna laiendamine koolis (nt kooli ruumides on eestikeelsed sildid, infotahvlid, ainealane teave, kultuuritegelaste pildid, tutvustused, infot kooliraadios jagatakse eesti keeles, üritused, aktused, sündmused kooliperele peamiselt eesti keeles jne); 3) piirkonna eestikeelse keskkonna tutvustamine, külastamine, kasutamine; 4) sõprussuhted eestikeelse kooli klassiga; 5) hariduskeskuste ja huvihariduse kaasamine õppekava eesmärkide täitmisel; 6) eestikeelse külalisõpetaja kasutamine; 7) õpetajate täienduskoolitused (LAK-õpe, keelekümblus, lõiming jne); 8) eesti keele kui teise keele tundide osakaalu suurendamine kõigis klassides; 9) tõhus eesti keele õppematerjalide ja -meetodite valik, välistatud on tõlkemeetodit toetavad õpikud; 10) eesti keeles õpetatavate õppeainete osakaalu järkjärguline suurendamine kõigis mitte- üleminekuklassides, et tagada tõhus üleminek eestikeelsele õppele. Vene õppekeelega klassides on oluline jälgida, et eestikeelsele õppele üle minnes korraldatakse eesti keele õpet üleminevates klassides küll eesti keele kui teise keele ainekava alusel, kuid  8 tunnimaht tõstetakse esimeses kooliastmes eesti keele ainekava tasemele. Et kohanemine eestikeelse aineõppega oleks üleminekuklassides, eelkõige 4. klassis lihtsam, on soovituslik alustada õppeaasta alguses suuremas mahus eesti keele õppimisega ning tegeleda vähem põhjalikumat keeleoskust eeldavate õppeainetega. Järgnevates tabelites on näidisena esitatud võimalik tunnijaotus vene õppekeelega koolis 2024/2025. õppeaastal ning soovituslik tundide jaotus 1. ja 4. klassis õppeaasta vältel näitlikult kolmel õppeperioodil. Tabel 10. 2024/2025. õa vene õppekeelega kooli kohustuslike õppeainete tunnijaotus Klass 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. eesti keel 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 vene keel 0 5 4 0 3 3 1 1 1 24 kirjandus 0 0 0 0 2 2 2 2 2 10 eesti keel teise keelena 6 4 4 5 5 5 5 5 5 42 A-võõrkeel 0 0 3 3 3 3 3 3 3 21 B-võõrkeel 0 0 0 0 0 0 0 0 0 12 matemaatika 4 3 3 4 5 4 4 4 5 36 loodusõpetus 1 1 1 2 2 3 2 0 0 12 geograafia 0 0 0 0 0 0 1 2 2 5 bioloogia 0 0 0 0 0 0 1 2 2 5 keemia 0 0 0 0 0 0 0 2 2 4 füüsika 0 0 0 0 0 0 0 2 2 4 ajalugu 0 0 0 0 1 2 2 2 2 9 inimeseõpetus 1 0 1 1 1 0 2 0 0 6 ühiskonnaõpetus 0 0 0 0 0 1 0 1 1 3 muusika 2 2 2 2 1 1 1 1 1 13 kunst 1 2 2 1 1 1 1 1 1 10,5 tööõpetus 1 2 1 0 0 0 0 0 0 4,5 käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus 0 0 0 2 2 1 2 2 1 10 kehaline kasvatus 2 3 3 3 2 3 2 2 2 22 vene keel ja kultuur 2 0 0 2 0 0 0 0 0 20 22 24 25 28 29 29 32 32 20 24 25 25 28 30 30 32 32 Tabel 11. 2024/2025. õa vene õppekeelega kooli õppeperioodide soovituslik tunniplaan 1. ja 4. klassis (üks võimalik näidis) 4. 1. klass klass 1. 1. 2. 3. 2. 3. 1. 2. klas perioo perioo perioo klas klas 4. perioo perioo 3.perioo Klass s d d d s s klass d d d eesti keel 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 vene keel 0 0 0 0 5 4 0 0 0 0 kirjandus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 eesti keel teise keelena 6 6 6 6 4 4 5 7 4 4 A-võõrkeel 0 0 0 0 0 3 3 3 3 3  9 B-võõrkeel 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 matemaatika 4 3 4 5 3 3 4 2 4 6 loodusõpetus 1 1 1 1 1 1 2 2 2 2 geograafia 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 bioloogia 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 keemia 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 füüsika 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ajalugu 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 inimeseõpetus 1 1 1 1 0 1 1 1 1 1 ühiskonnaõpetus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 muusika 2 3 2 1 2 2 2 2 2 2 kunst 1 1 1 1 2 2 1 1 1 1 tööõpetus 1 1 1 1 2 1 0 0 0 0 käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpet us 0 0 0 0 0 0 2 2 3 1 kehaline kasvatus 2 2 2 2 3 3 3 3 3 3 vene keel ja kultuur 2 2 2 2 0 0 2 2 2 2 20 20 20 20 22 24 25 25 25 25 20 23 25 25 Õppeaine eesti keel teise keelena ainekava on võõrkeelte ainevaldkonnakavast liikunud keele ja kirjanduse valdkonnakavasse. Uuendusega on seotud ka mitmesugused sisulised muudatused. Põhikooli lihtsustatud õppekavas muudetakse õppekeel ja eesti keele kui teise keele ainekava, tunnijaotusesse lisatakse võimalus keele ja kultuuri valikkursuse õpetamiseks. Täies mahus eesti keeles õppival muu kodukeelega lapsel on õigus oma emakeele ja kultuuri õppeks kahe õppetunni ulatuses nädalas. Praegune keele- ja kultuuriõpet koordineeriv rakendusdokument sätestab, et õpetaja koostab ainekava ise. See on loomulik, sest keele- ja kultuuriõpe on koolis juhtumipõhine, kuid valikkursusele koostatakse n.ö raamainekava, mis annab ette suuna ja oodatavad õpitulemused, et mis tahes keele ja kultuuri õpe oleks tihedamalt seotud Eesti riikliku õppekava eesmärkidega. Juhendmaterjalide loomine on riikliku õppekava rakendamise loomulik protsessi osa.