Tehisaru kasutuselevõtmise toetus

MÄÄRUS 22.06.2026 nr 20 Tehisaru kasutuselevõtmise toetus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse tehisaru kasutuselevõtmise toetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja kord. (2) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas. § 2. Riigiabi (1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (3) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud abi koos määruse raames antava abiga ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. (4) Kontserni kuuluvatele või muul viisil seotud ettevõtjatele abi andmise korral loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) projekt on tehisaru kasutuselevõtmine määruses kirjeldatud viisil ja eesmärkidel; 2) tehisaru vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT L, 2024/1689, 12.07.2024), artikli 3 lõike 1 määratlusele; 3) topeltrahastamine on sama tegevuse, sama kulu või sama tulemuse rahastamine samal ajal mitmest tagastamatust toetusallikast; 4) ühikuhind on toetuse standarditud summa ühe projekti kohta, mille alusel loetakse kulu tulemuse saavutamise korral abikõlblikuks. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada tehisarulahenduste testimist ja kasutuselevõtmist Eesti äriühingutes. (2) Toetuse tulemusena võtab äriühing toote, teenuse või protsessi tõhustamiseks kasutusele tehisarulahenduse, mille tulemuslikkust hinnatakse vähemalt ühe järgmise näitaja alusel: 1) müügitulu kasv; 2) kuluefektiivsuse paranemine; 3) tootlikkuse kasv; 4) ekspordikäibe kasv; 5) äriprotsesside automatiseerituse määra tõus. § 5. Toetuse rakendamine Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ja toetuse makseid teeb ning toetuse kasutamist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ja oodatava tulemuse saavutamisse. (2) Toetatavad tegevused on: 1) tehisarutoote või -lahenduse arendus ja turule toomise ettevalmistus; 2) tehisaru integreerimine olemasolevasse tootesse, teenusesse või protsessi. (3) Toetatavate tegevuste tulemus peab olema kontrollitav vähemalt prototüübi või testitulemuste alusel, mis esitatakse lõpparuandes. § 7. Abikõlblik kulu Abikõlblik on § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik kulu ühikuhinna alusel. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal toimuvad projekti elluviimiseks vajalikud tegevused. 2 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. (3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni üheksa kuud. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi on EIS-il õigus pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra põhjendatud juhul taotleja kirjaliku avalduse alusel. (5) Projekt loetakse lõppenuks, kui EIS on lõpparuande kinnitanud. § 9. Toetuse summa ja osakaal (1) Toetust antakse ühikuhinna alusel. EIS ei hinda kulude tegelikku jaotust. (2) Toetuse summa projekti kohta on 20 000 eurot. (3) Ettevõtja omafinantseering on minimaalselt 20 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 10. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle eelmise majandusaasta müügitulu oli vähemalt 200 000 eurot. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja maksu- ja maksevõlg riigile koos intressidega ei ole suurem kui 100 eurot või selle tasumine on ajatatud ning maksed on tehtud ajakava kohaselt; 2) taotleja on nõuetekohaselt täitnud maksudeklaratsioonide esitamise ja äriregistrile majandusaasta aruannete esitamise kohustuse; 3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 4) taotlejal ja tema seaduslikul esindajal ei ole kehtivat kriminaalkaristust; 5) taotleja on nõuetekohaselt tagasi maksnud varem riigieelarvelistest või Euroopa Liidu struktuurivahenditest eraldatud tagasinõutud toetuse, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; 6) taotleja ei ole toetatavale tegevusele saanud ega taotlenud toetust samal ajal punktis 5 sätestatud vahenditest. § 11. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama: 1) taotleja nime, registrikoodi, telefoninumbrit ja e-posti aadressi; 2) projekti nime; 3) projekti kirjeldust, milles antakse ülevaade probleemist, kasutusjuhust, tegevustest, eesmärgist ja oodatavast tulemusest; 4) projekti algus- ja lõppkuupäeva; 5) projekti omafinantseeringu suurust ja allikat. 3 § 12. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni toetuse eelarve ammendumiseni. (2) Taotleja, samuti temaga samasse kontserni kuuluv äriühing võib määruse alusel toetust saada ühe korra. (3) EIS teavitab oma veebilehel toetuse eelarve suurusest ning taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest. (4) Taotlusvooru alguskuupäevast teavitab EIS oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. (5) EIS peatab taotluste vastuvõtmise ja teavitab sellest oma veebilehel, kui taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve jääk võrdsustub nendes menetluses olevates taotlustes märgitud toetuste summaga, mille suhtes ei ole veel otsust tehtud. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva taotluse saamisest arvates. (2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat. (3) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (4) EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui: 1) taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud; 2) taotlus või taotleja ei vasta vähemalt ühele määruses kehtestatud nõudele ning mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada. § 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses kehtestatud nõuetele ning taotluse rahastamiseks on piisavad eelarvelised vahendid. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti abikõlblikkuse periood; 2) lõpparuande esitamise tähtaeg ja kord; 3) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta määruses kehtestatud nõudele; 2) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 3) taotlusvooru eelarve on ammendunud. 4  5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine § 15. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine EIS võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi või ei saavuta § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärki; 2) selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või varjatud olulisi asjaolusid; 3) projekti ei ole võimalik lõpetada otsuses märgitud tähtajaks ning pikendamise eeldused § 8 lõike 4 järgi ei ole täidetud. 6. peatükk Aruande esitamine ja toetuse maksmine § 16. Aruande esitamine (1) Projekti lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. (2) Lõpparuanne sisaldab vähemalt: 1) projekti peamiste tegevuste kirjeldust; 2) teavet § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärgi saavutamise kohta; 3) projekti tulemusel saavutatud muutust; 4) projekti mõju äriühingu majandustulemustele. (3) EIS kinnitab lõpparuande või lükkab selle tagasi 30 kalendripäeva jooksul, määrates vajaduse korral tähtaja aruande täiendamiseks. § 17. Toetuse maksmine Toetus makstakse välja pärast lõpparuande kinnitamist. 7. peatükk Toetuse saaja kohustused ning EIS-i õigused ja kohustused § 18. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) viima ellu projektis kavandatud tegevused ja saavutama § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärgi; 2) esitama lõpparuande nõuetekohaselt ja tähtajaks; 3) tagama projekti tulemuse kontrollitavuse; 4) teavitama EIS-i viivitamata olulistest muudatustest, mis mõjutavad projekti elluviimist või nõuetele vastavust; 5) vältima topeltrahastamist; 6) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste lisadokumentidega kümme aastat abi saamisest arvates. 5 § 19. EIS-i õigused ja kohustused (1) EIS-il on õigus kontrollida projekti elluviimist ning nõuda asjakohaseid selgitusi ja dokumente. (2) EIS-il on kohustus: 1) nõuda toetus tagasi, kui esinevad tagasinõude alused; 2) avaldada toetuse saaja nimi ja toetuse summa oma veebilehel. 8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus § 20. Toetuse tagastamine ja tagasinõue Toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud alustel või lisaks juhul, kui: 1) eesmärki § 4 lõigete 1 ja 2 tähenduses ei saavutata või see ei ole tõendatud; 2) esineb topeltrahastamine. § 21. Vaidemenetlus Enne EIS-i toimingu või otsuse peale halduskohtusse kaebuse esitamist võib esitada vaide EIS- ile. Vaide lahendab EIS haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler 6  17.06.2026 Majandus- ja tööstusministri määruse „Tehisaru kasutuselevõtmise toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel. Määruse eesmärk on luua lihtne ja väikese halduskoormusega toetusmeede, mis võimaldab ettevõtjatel testida tehisarulahendusi, hinnata tehisaru kasutuselevõtu otstarbekust, parandada ettevõtete tehnoloogilisi võimeid ja suurendada innovatsioonivalmidust. Eesmärk on motiveerida ettevõtjaid kasutama tehisaru tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks ning toetada seeläbi riigi ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika eesmärke. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspert Kaupo Sempelson, eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse TAI osakonnajuht Mart Toots ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja kohta tegi õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevustega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 21 paragrahvist. Eelnõu paragrahv 1 näeb ette määruse reguleerimisala. Täpsustatakse toetuse andmise seos riigi strateegiliste poliitikaeesmärkide saavutamisega. Sätestatakse, et toetusega seotud teabe ja dokumentide esitamine toimub elektrooniliselt struktuuritoetuse registri kaudu, mida Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka EIS) kasutab kõigi toetusmeetmete puhul. Eelnõu paragrahv 2 käsitleb riigiabi ning reguleerib toetuse vastavust Euroopa Liidu riigiabi reeglitele. Määratakse, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831 tähenduses. See võimaldab toetust anda lihtsustatud korras, vähese halduskoormusega nii taotlejale kui ka väiksema töökoormusega toetuse andjale. Välistatakse toetuse andmine juhtudel ja tegevusaladel, millele vähese tähtsusega abi ei laiene. Selle eesmärk on tagada kooskõla EL-i õigusega ning vähendada õiguslikke riske. Samuti reguleeritakse abi kumuleerimist ja seotud ettevõtjate käsitlemist ühe ettevõtjana. Nende sätetega tagatakse, et vähese tähtsusega abi ülempiire ei ületata. Eelnõu paragrahvis 3 täpsustatakse määruses kasutatavaid olulisi termineid. Terminoloogiline selgus on vajalik normi üheseks mõistmiseks ja rakendamiseks. Eelnõu paragrahvis 4 sõnastatakse toetuse sisuline eesmärk ja mõõdetav tulemus. Eesmärgiks on seatud tehisarulahenduste testimise ja kasutuselevõtu soodustamine Eesti ettevõtetes. Mõõdetava tulemusena on toetuse saaja võtnud kasutusele tehisarulahenduse, mis muudab tema toote, teenuse või protsessi tõhusamaks. Projekti tulemuslikkust hinnatakse vähemalt ühe järgmise näitaja alusel: müügitulu kasv, kuluefektiivsuse paranemine, tootlikkuse kasv, ekspordikäibe kasv või äriprotsesside automatiseerituse määra tõus. Näitajatest peab ettevõtja saavutama vähemalt ühe. Eelnõu paragrahvis 5 määratakse kindlaks toetuse rakendamise eest vastutav asutus. Pädevus taotlusi vastu võtta, menetleda, otsuseid teha, toetust maksta ning toetuse kasutamist kontrollida antakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Eelnõu paragrahvis 6 sätestatakse tegevused, mille elluviimist toetatakse. Toetatav tegevus peab otseselt panustama tehisarulahenduste arendamisse või ettevõtja tegevusse integreerimisse ning tegevuste tulemus peab olema kontrollitav. Mõeldud on nii tehisintellektisüsteemil põhineva lahenduse lisamist kui ka integreerimist olemasoleva teenuse parendamiseks. Ettevalmistuskulu võib olla konsultatsioon, koolitus, eelanalüüs ja muu taoline kulu, mis on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks ja otseselt projektiga seotud. Toetatav on ainult selline tegevus, mis panustab määruse eesmärkide saavutamisse. Oluline on rõhutada, et toetatavad tegevused võivad koos toimivate praktiliste lahendustega hõlmata muu hulgas järgmist: andmete korrastamist ja ettevalmistamist, tehisaru integratsiooni olemasolevate süsteemidega, protsesside ümberkujundamist ja kasutuselevõtu tuge. Eelnõu paragrahvis 7 reguleeritakse kulude abikõlblikkust. Sätestatakse ühikuhinna kasutamise põhimõte, mille kohaselt ei hinnata kulude tegelikke jaotust, vaid arvestatakse tulemuse saavutamist. Eelnõu paragrahvis 8 sätestatakse projekti elluviimise ajaraam. Projekti abikõlblikkuse periood määratakse taotluse rahuldamise otsuses kui ajavahemik, millal toimuvad kõik tegevused, mis on vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Selline lähenemine võimaldab paindlikult arvestada konkreetse projekti iseloomu ja kavandatud tegevuste ulatust. Projekti maksimaalne kestus on üheksa kuud, lähtudes meetme eesmärgist toetada just lühiajalisi katsetusi ja esmaseid kasutuselevõtuprojekte, mitte pikaajalist arendustegevust. Seda perioodi võib põhjendatud juhul pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra. Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist. Sellega seotakse projekti ametlik lõpp tulemuse hindamisega. Eelnõu paragrahvis 9 käsitletakse toetuse rahalist mahtu ja rahastamispõhimõtteid. Kinnitatakse ühikuhinnapõhise toetuse andmise põhimõte, mille kohaselt ei hinnata tegelikke kulusid, vaid toetuse saamise eeldus on kokkulepitud tulemuse saavutamine. Toetus on 20 000 eurot ühe projekti kohta. Ühtse toetussumma kehtestamine lihtsustab toetuse haldamist. Omafinantseering on oluline tagamaks ettevõtja huvi ja vastutust projekti eduka elluviimise eest ning vähendamaks toetussõltuvuse riski. Omafinantseering on 20% projekti abikõlblikest kuludest. Eelnõu paragrahvis 10 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Taotleja saab olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Kehtestatakse müügitulu miinimumnõue 200 000 eurot, mille eesmärk on tagada taotleja baasvõime projekt ellu viia. Sätestatud on taotlejale esitatavad nõuded nagu maksukohustuste täitmine, kehtivate kriminaalkaristuste puudumine ning varasemate toetustega seotud kohustuste korrektne täitmine. Nende nõuete eesmärk on vähendada avalike vahendite väärkasutamise riski. Eelnõu paragrahvis 11 reguleeritakse taotluse sisu. Määratakse minimaalne teave, mida taotlus peab sisaldama, eelkõige projekti kirjeldus ning esitatavad andmed, sealhulgas taotleja identifitseerimisandmed ja projekti ajakava. Andmete kohta selgete nõuete kehtestamine tagab, et rakendusüksusel on piisav info taotluse läbivaatamiseks ja otsuse langetamiseks. Eelnõu paragrahvis 12 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Toetust taotletakse jooksvalt kuni eelarve ammendumiseni, mis võimaldab ettevõtjatel valida endale sobiva aja projekti alustamiseks. Toetust saab taotleda ühe korra taotleja või kontserni kohta, kuid üks projekt võib sisaldada mitme erineva lahenduse kasutuselevõttu ja juurutamist. Selle eesmärk on tagada toetuse laiem levik ja vältida vahendite koondumist üksikutele ettevõtjatele. Määratakse, et EIS teavitab oma veebilehel toetuste eelarve suurusest ning taotluste vastuvõtmise alustamisest vähemalt kümme kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust, samuti taotluste vastuvõtmise lõpetamisest ja peatamisest, kui eelarve ammendub. Eelnõu paragrahvis 13 kirjeldatakse tervikuna taotluse menetlemise protsessi alates taotluse esitamisest kuni otsuse tegemiseni, määrates menetluse kestuse, menetlustoimingud ning taotleja õigused ja kohustused menetluse ajal. Maksimaalne menetlustähtaeg on 20 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. EIS võib menetlustähtaega põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra. Tegemist on erandiga, mida kasutatakse näiteks siis, kui taotluse sisu vajab kontrolli või täpsustamist. Kui taotluses või taotleja andmetes ilmnevad puudused, antakse taotlejale mõistlik tähtaeg nende kõrvaldamiseks. See säte teenib hea halduse põhimõtet ning väldib taotluste automaatset kõrvalejätmist vormiliste vigade tõttu. Taotlus jäetakse rahuldamata sisulist hindamist tegemata, kui puudusi ei kõrvaldata või kui taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele. Eelnõu paragrahvis 14 käsitletakse taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmist. Taotlus rahuldatakse juhul, kui nii taotleja kui ka taotlus vastavad määruses kehtestatud nõuetele ning toetuse eelarvelised vahendid ei ole ammendunud. Otsuses peavad olema kirjas projekti abikõlblikkuse periood, aruandluse ja maksmise kord ning toetuse saaja ja EIS-i peamised õigused ja kohustused. Otsus toimib edaspidi projektilepingulise alusdokumendina. Taotluse rahuldamata jätmise aluseks on asjaolu, et nõuded ei ole täidetud, menetlust on õigusvastaselt mõjutatud või eelarve on ammendunud. Eelnõu paragrahvis 15 sätestatakse, millisel juhul võib EIS teha otsuse taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada. Sellised juhud on toetuse saaja kohustuste rikkumine, valeandmete esitamine või projekti elluviimise võimatus. Need sätted teenivad avalike vahendite kaitse eesmärki ja ennetavad toetuse väärkasutamist. Eelnõu paragrahvis 16 nähakse ette toetuse saaja aruandluskohustus. Sätestatakse lõpparuande esitamise tähtaeg, mis on seotud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisega, ja määratakse lõpparuande minimaalne sisu, keskendudes projekti tegevuste ja tulemuse kirjeldamisele. EIS-il on õigus aruanne kinnitada või jätta kinnitamata ja määrata tähtaeg täienduste tegemiseks. Aruande kinnitamine on projekti eduka lõpetamise eeldus. Eelnõu paragrahvis 17 käsitletakse toetuse maksmist. Toetus makstakse välja pärast lõpparuande kinnitamist. Eelnõu paragrahvis 18 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja peab ellu viima projektis kavandatud tegevused, saavutama määruses sätestatud tulemuse, esitama nõuetekohase aruande ning tagama projekti tulemuse kontrollitavuse. Lisaks sätestatakse kohustus vältida topeltrahastamist ja säilitada riigiabi dokumente kümne aasta jooksul. Eelnõu paragrahvis 19 määratakse EIS-i roll toetuse rakendamisel. EIS-il on õigus kontrollida projekti elluviimist, nõuda dokumente ja selgitusi ning kohustus vajaduse korral esitada tagasinõudeid. Samuti avaldatakse kõikide toetust saanud äriühingute nimed. Eelnõu paragrahvis 20 sätestatakse toetuse tagasinõude alused lisaks riigieelarve seaduse §-s 551 toodule. Toetus nõutakse tagasi juhul, kui projekti tulemust ei saavutata, esineb topeltrahastamine. Tagasinõude regulatsioon on vajalik tagamaks avalike vahendite sihipärane ja õiguspärane kasutamine. Eelnõu paragrahvis 21 reguleeritakse toetusega seotud vaidluste lahendamist. Sätte kohaselt on toetuse saajal enne halduskohtusse pöördumist õigus esitada EIS-i otsuse või toimingu peale vaie. Vaide lahendab EIS. Vaide lahendamine toimub haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ega võta taotlejalt õigust pöörduda halduskohtusse. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). Toetust antakse vähese tähtsusega abina. 4. Määruse mõjud Majanduslikud mõjud. Määrusel on positiivne majanduslik mõju Eesti ettevõtlusele, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes soovivad rakendada tehisarulahendusi, kuid kellel puudub piisav kogemus või valmisolek suuremahulisteks investeeringuteks. Toetus vähendab tehisaru kasutuselevõtuga seotud finantsriski ning soodustab innovatiivsete lahenduste katsetamist toodetes, teenustes ja protsessides. Kuigi toetuse maht on piiratud, võib sellel olla märkimisväärne mõju, innustades ettevõtjaid pärast katsefaasi tegema lisainvesteeringuid. Kaudse mõjuna toetab meede tootlikkuse kasvu, digitaalse konkurentsivõime suurenemist ning Eesti ettevõtete paremat positsioneerimist rahvusvahelisel turul. Negatiivseid majanduslikke mõjusid ei ole ette näha, kuna toetus on ajaliselt ja mahuliselt piiratud ning antakse vähese tähtsusega abina. Mõju riigieelarvele ja avalikule sektorile. Määruse rakendamine toimub riigieelarves selleks ettenähtud vahendite ulatuses (2 miljonit eurot) ega too kaasa uusi või prognoosimatuid kulutusi. Toetust antakse standarditud ühikuhinna alusel, mis võimaldab eelarvevajadusi täpselt prognoosida. Määruse rakendamise ja järelevalve korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma struktuuride ja infosüsteemide kaudu. Mõju halduskoormusele. Ühikuhinna kasutamine tähendab, et toetuse saajatelt ei nõuta kuludokumentide detailsel tasemel esitamist ega kontrolli. Ettevõtja halduskoormus piirdub taotluse esitamise, projekti elluviimise ning lõpparuande koostamisega. Ka rakendusüksuse töökoormus on piiratud, kuna puudub vajadus kulusid üksikasjalikult auditeerida. Aruandluskohustusi või halduskoormust teistele isikutele ega asutustele ei lisandu. Sotsiaalne mõju. Määrusel ei ole otsest sotsiaalset mõju, nagu mõju tööhõivele, sissetulekule või sotsiaalsele ebavõrdsusele. Kaudse mõjuna võib tehisarulahenduste laiem kasutuselevõtt pikemas perspektiivis toetada töötingimuste paranemist, vähendades rutiinset tööd ning võimaldades töötajatel keskenduda suurema lisandväärtusega tegevustele. Need mõjud on siiski kaudsed ja sõltuvad üksikute projektide edasisest arengust. Mõju keskkonnale. Määrusel ei ole otsest ega märkimisväärset negatiivset keskkonnamõju. Toetus ei ole seotud füüsilise taristu rajamise, maa- või loodusressursside kasutamise ega saastava tegevusega. Kaudse positiivse mõjuna võivad tehisarulahendused olenevalt toetatud projektide sisust aidata tõhustada ressursside kasutamist, optimeerida logistikat või vähendada energiakulu. Need mõjud ei ole siiski määruse tasandil kvantifitseeritavad. Mõju regionaalarengule. Määrusel ei ole diferentseeritud regionaalset fookust ning see on kättesaadav ettevõtjatele üle Eesti. Seetõttu ei ole ette näha ebavõrdset mõju üksikutele piirkondadele. Samas võib meede kaudselt toetada regionaalset ettevõtlust, kuna digilahenduste rakendamine ei ole asukohapõhine ning võimaldab ka väljaspool suuremaid linnu tegutsevatel ettevõtjatel suurendada oma konkurentsivõimet. Mõju võrdsetele võimalustele ja põhiõigustele. Määrus ei mõjuta otseselt põhiõigusi ega kehtesta piiranguid isikute õigustele või vabadustele. Toetuse taotlemise tingimused on neutraalsed ning kohaldatavad kõigile nõuetele vastavatele ettevõtjatele võrdselt. Määrus ei sisalda sätteid, mis võiksid kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise soo, vanuse, rahvuse, puude või muude tunnuste alusel. Määrusel puudub mõju riigikaitsele, julgeolekule, rahvatervisele või avalikule korrale. Samuti ei mõjuta määrus otseselt haridussüsteemi ega teadus- ja arendustegevuse korraldust. Kokkuvõttes on määruse mõjud positiivsed ja proportsionaalsed, olles kooskõlas meetme piiratud mahu ja eesmärgiga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamises on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel (taotlejate nõustamine, taotluste vastuvõtt, projekti analüüsimine riigiabi vaatenurgast, selle vastavuskontrolli ja hilisema hindamise korraldamine, otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine ning tagasinõudmine). Määrus mõjutab riigieelarve kulusid, suurendades neid kahe miljoni euro võrra. Määruse rakendamisega ei kaasne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele märgatavaid lisakulusid. 6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu aitab saavutada „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ eesmärki suurendada 2035. aastaks tootlikkust 110%-ni EL-i keskmisest. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Tööandjate Keskliidule ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Kooskõlastuse käigus esitatud märkused ja nendega arvestamine on lisatud käesolevale seletuskirjale.  Majandus- ja tööstusministri määruse „Tehisaru kasutuselevõtmise toetus“ eelnõu seletuskiri Lisa Märkustega arvestamine Kooskõlastaja Märkus MKMi kommentaar Riigikantselei Jäi silma, et § 3. Terminid. Määruses Arvestatud. kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) osak on määruse mõistes toetus; Sellisel juhul tekib küsimus, miks on määruse pealkirjaks sisuliselt „toetuse toetus“. Ettepanek jätta määrusest välja sõna „osak“. Rahandus- Kooskõlastas vaikimisi. ministeerium Justiits- ja Digi- Kooskõlastas vaikimisi. ministeerium EIS Määruse eelnõu § 9 lg 3, mis näeb ette Mittearvestatud. Omaosalus omafinantseeringu nõude, ei ole on vajalik tagamaks toetuse kooskõlas ühikuhinna põhimõttega. saaja enda rahaline panus Ühikuhinna eesmärk on toetada projekti projekti elluviimisesse. kindlaksmääratud summaga nii, et toetuse määramisel ja maksmisel ei peaks lähtuma tegelike kulude detailsest struktuurist ega omafinantseeringu osakaalu arvestamisest. Ühikuhinna põhine hüvitamine on tavapärane just väiksemate meetmete puhul ning selle mõte ongi võimaldada toetuse andmist lihtsustatud kulumetoodika alusel. Selliste meetmete puhul ei nõuta üldjuhul ka omafinantseeringut. Kui ühikuhinna puhul nähakse siiski ette omafinantseeringu nõue, tähendab see praktikas, et olenemata kindlaksmääratud toetussummast tuleb iga projekti puhul eraldi arvestada ka omafinantseeringu osakaalu. Meie hinnangul kaasnevad sellega järgmised probleemid: 1) toetus muutub väiksemate projektide jaoks vähem kättesaadavaks, kuivõrd taotlejal peab olema võimekus katta omafinantseering; 2) suureneb halduskoormus ja bürokraatia, sest omafinantseeringu  olemasolu ja mahtu tuleb eraldi kontrollida; 3) rakendajale tekkiv täiendav kontrollkohustus ei ole ühikuhinna mudeli puhul sisuliselt põhjendatud ja vähendab selle lihtsustavat eesmärki. Seetõttu oleks mõistlik § 9 lg 3 sõnastus üle vaadata ning kaaluda lahendust, kus ei seata ühikuhinnal põhineva toetuse puhul omafinantseeringu nõuet. See aitaks tagada, et meede oleks lihtsamini rakendatav, sihtrühmale paremini kättesaadav ning kooskõlas ühikuhinna kasutamise eesmärgiga. Eesti 1. Toetatavate tegevuste täpsustamine Arvestatud osaliselt. Eelnõu Infotehnoloogia ja Teeme ettepaneku täpsustada määruse § seletuskirja on täpsustatud. Tele- 6 sõnastuses või seletuskirjas Tehisaru ja tehisintellekti kommunikatsiooni toetatavate tegevuste loetelu ja mõistet käsitleb määrus Liit terminoloogiat. Näiteks: sünonüümidena. - § 6 lõikes 2 kasutatud terminid ei ole kooskõlas EL tehisaru määrusega (EL) 2024/1689 (Data Act; TI määrus) o Antud lõike punkt 1 kasutab terminit tehisaru kuid TI määrus tehisintellekt. o Antud lõike punkt 2 on sõnastatud: tehisaru integreerimine olemasolevasse tootesse, teenusesse või protsessi. Kas siin on mõeldud tehisintellektisüsteemil põhineva lahenduse lisamist ja integreerimist olemasoleva teenuse parendamiseks? - § 6 lõikes 2 nimetatud ettevalmistuskulu puhul on ebaselge, kas selleks võib olla ka konsultatsioon, koolitus, eelanalüüs jms. Teeme ettepaneku lisada abikõlblike kulude tüüploetelu, mis hõlmab litsentsi- ja API-tasusid, arendus- ja integreerimiskulusid, konsultatsiooni- ja koolituskulusid ning projektiks vajalikku riistvara. Ühtlasi võiks kaaluda meetme täpsemat suunamist toetuse andmise tingimuste kaudu. Täpsustavaid juhiseid ja KKKd näidetega võiks EIS kajastada oma kodulehel. 2. Toetuse andmise oodatav tulemus Arvestatud. § 4 lg 2 toodud oodatav tulemus näeb ette ettevõtte müügitulu kasvu ja lisandväärtuse töötaja kohta suurenemist. Märgime, et müügitulu kasv ei pruugi olla otseses ega lühiajalises seoses tehisaru kasutuselevõtuga, eriti B2B, pika müügitsükli või hooajalise äriloogika korral. See võib põhjendamatult välistada ettevõtted, kus tehisaru parandab efektiivsust, kvaliteeti või ekspordivõimekust. Palume kaaluda sõnastuse muutmist, näiteks selliselt: „Projekti tulemuslikkust hinnatakse vähemalt ühe järgmise näitaja alusel: müügitulu kasv, kuluefektiivsuse paranemine, tootlikkuse kasv, ekspordikäibe kasv või äriprotsesside automatiseerituse määra tõus. Nimetatud näitajad ei pea esinema kumulatiivselt.“ 3. Tähelepanekud seoses toetuse Teadmiseks võetud. taotlemise, väljamaksete ja edasiste Seletuskirja täpsustatud. rahastusvõimalustega Taotlusvorm avaldatakse - VKE-de vaates on oluline, et struktuuritoetuse registri e- taotlusvorm oleks lühike ja lihtne. Liiga toetuse keskkonnas, kus mahukas vorm vähendab meetme toimub taotlemine, vormi atraktiivsust, eriti võrreldes määrusega ei kehtestata. halduskoormust vähendavate EL skeemidega. Seetõttu teeme ettepaneku sätestada määruses või lisas taotlusvormi struktuur ja soovituslik maht (nt projektikirjeldus kuni 5–10 lk koos lisadega), rõhutades proportsionaalsust toetuse suurusega. - Toetust võib saada ühe korra, kuid kas ühes taotluses võib olla mitu lahendust? - Eelnõu § 17 kohaselt toimub toetuse maksmine pärast lõpparuande kinnitamist. Ettepanek jagada toetuse maksmine kahte osasse nt 70% projekti alguses ja 30% pärast lõpparuande kinnitamist. - Ärisaladuse kaitse: Konfidentsiaalsuskohustus on eelkõige lepingulise suhte küsimus komisjoni liikmetega, kuid üldine viide määruses või seletuskirjas annaks selles osas taotlejatele vajaliku kindlustunde. - Meede toetab lühiajalisi katsetusi ja esmaseid kasutuselevõtuprojekte, kuid skaleerimine jääb rahastamata. Teeme  ettepaneku kajastada EIS-i kodulehel, kuidas käesolev meede haakub edasiste rahastusvõimalustega (nt suurem arendusgrant), et taotlejal tekiks selgus järgmistest võimalikest sammudest. Tööandjate A. Olemasolevate AI-lahenduste Arvestatud. Seletuskirja Keskliit rakendamine ja toetatavate tegevuste täiendatud. ulatus Eelnõu § 6 lõige 2 punkt 2 näeb ette tehisaru integreerimise olemasolevasse tootesse, teenusesse või protsessi, kuid sõnastus ei too välja, kas toetatakse ka olemasolevate, turul juba saadaolevate TI-lahenduste praktilist rakendamist või ainult uute lahenduste arendamist (sh toimivad prototüübid). Praktikas sünnib suur osa tootlikkuse kasvust just olemasolevate tööriistade edukast integreerimisest ning paljudes ettevõtetes ei ole suurim väljakutse mitte mudel ise, vaid organisatsiooniline valmisolek ja andmekvaliteet. Soovitame seletuskirjas näitlikustada, et toetatavad tegevused võivad koos toimivate praktiliste lahendustega hõlmata muu hulgas järgmist: – andmete korrastamine ja ettevalmistamine; – AI-integratsioonid olemasolevate süsteemidega; – protsesside ümberkujundamine; – kasutuselevõtu tugi. Ettepanek. Rõhutada § 6 sõnastuses või seletuskirjas selgemalt lahenduste rakendamise abikõlblikkust. See suurendab meetme reaalset mõju ja aitab toetada täpselt neid takistusi, mis kasutuselevõttu enim pärsivad. B. Müügitulu kui tulemuse näitaja on Arvestatud. liiga kitsas Paragrahv 4 seob tulemuse müügitulu kasvuga, kuid müügitulu tõus ei pruugi olla otseses ega lühiajalises seoses tehisaru kasutuselevõtuga (eriti B2B, pika müügitsükli või hooajalise äriloogika korral). See võib põhjendamatult välistada ettevõtted, kus tehisaru parandab efektiivsust, kvaliteeti või ekspordivõimekust, ilma et müügitulu kohe kasvaks. Kuna määruse eesmärk on suurendada tootlikkust ja lisandväärtust töötaja kohta, võiks hindamisel rohkem arvestada projekti praktilist mõju ettevõtte protsessidele ja efektiivsusele, mitte üksnes tehnilist uudsust. Ettepanek. Lisada täiendavad mõõdikud (kuluefektiivsus, tootlikkus, ekspordikäive, protsesside automatiseerituse määr) või jätta müügitulu vaid üheks võimalikuks näitajaks, mitte kohustuslikuks põhikriteeriumiks. C. Menetlus, hindamine ja Selgitame. Toimub konfidentsiaalsus vastavushindamine projekti Üldsõnalisus ja hindamissüsteem ja taotleja osas. Seega ei ole Määrus on mitmes osas üldsõnaline ega ka hindamiskriteeriume. kirjelda, kuidas toimub taotluste sisuline hindamine. Vajalik on lisada: • eraldi punkt hindamiskriteeriumide kohta; • hindamistabel kaalude ja punktivahemikega (innovaatilisus, äriline mõju, teostatavus, meeskonna pädevus jne); • selge kirjeldus, kes taotlusi hindab (kutselised hindajad, sektorieksperdid, ametnikud koos välisekspertidega) ja kuidas tagatakse huvide konflikti vältimine. Ärisaladuse ja konfidentsiaalsuse kaitse Äriprojektide puhul on kriitiline ärisaladuse kaitse, kuid määrus ei kirjelda, millise lepingulise või organisatsioonilise raamistikuga tagatakse hindajate konfidentsiaalsuskohustus ning kas ja kuidas piiratakse äriliselt tundlike andmete laiemat kasutamist (analüüsid, statistika, avalikud juhtumiuuringud). Ettepanek. Lisada eraldi säte konfidentsiaalse teabe käsitlemise põhimõtetest, sh hindajate vaikimiskohustus ja sanktsioonid rikkumise korral. Taotluse maht ja vormi lihtsus Määrus ei täpsusta projekti kirjelduse mahtu ega vormi. VKE vaates on oluline, et taotlusvorm oleks lihtne ja lühike ning projekti kirjeldus realistlikult piiritletud (nt kuni 5–10 lk koos lisadega). Liiga mahukas vorm vähendab meetme atraktiivsust, eriti võrreldes teiste halduskoormust vähendavate EL skeemidega. Ettepanek. Täpsustada määruses või lisas taotlusvormi struktuur, rõhutades proportsionaalsust toetuse suurusega (20 000 eurot). D. Kulud ja teavitus Selgitame. Tegu on Abikõlblikud kulud ja tehnoloogiline väikesemahulise toetusega, suveräänsus mistõttu kasutatakse Määrus ei sisalda piisavalt selget ühikuhinna alusel maksmise abikõlblike kulude loetelu. lihtsustust. Seega ei ole ka Vajalik on: abikõlblike kulude loetelu • lisada tüüploetelu (litsentsi- ja ega kontrollimist. Kui API-tasud, arendus- ja projekt ja taotleja integreerimiskulud, konsultatsioon, hinnatakse vastavaks, siis koolitus, riistvara jms); rahastatakse projekte kuni • selgitada, kas abikõlblikud on ka eelarve ammendumiseni. EList väljaspool asuvate Määruse andmise aluseks teenusepakkujate teenused. on riigieelarve seadus, Arvestades EL tehnoloogilise mistõttu ei kohaldu ka suveräänsuse poliitikat, tuleks selgelt struktuurivahenditele kehtiv öelda, kas eelistatud on EL/EMP teavitamiskohustus. pakkujad, kas kolmandate riikide teenustele seatakse piirangud (andmekaitse, küberturve, sanktsioonid) või on kõik pakkujad nõuetele vastamisel lubatud. Ettepanek. Selguse huvides lisada juhend või KKK näidetega. Struktuuritoetuse teavituskohustus tarkvaralahenduste puhul Määrus ei selgita, kuidas täidetakse teavituskohustust, kui lahendus on puhtalt tarkvaraline ja avalikkusele „nähtamatu“ (back-end, sisemised tööprotsessid) või kui EL sümboolika kuvamine kahjustaks kasutajakogemust. Samuti on ebaselge, kuidas tagada nõuetele vastavus, kui lahendus on kaitstud ärisaladusega. Ettepanek. Lisada punkt, mis (a) kirjeldab alternatiivseid teavitamisviise („powered by“ mainimine, eraldi veebileht, aruandlusviide) ja (b) selgitab, milline dokumentatsioon peab  olema rakendusüksusele konfidentsiaalsel kujul kättesaadav. Kokkuvõte Eesti Tööandjate Keskliit toetab määruse „Tehisaru kasutuselevõtmise osaku toetus“ kehtestamist. Ülaltoodud ettepanekud on suunatud meetme õigusselguse, sihitäpsuse ja praktilise mõju suurendamisele - eelkõige sihtgrupi ja tulemusnäitajate kooskõlla viimisele, hindamise ja konfidentsiaalsuse korraldamisele ning abikõlblike kulude ja teavituskohustuse täpsustamisele. Oleme valmis meetme rakendamisel ja edasiarendamisel kaasa mõtlema. Eesti Kaubandus– Kooskõlastas märkusteta. Tööstuskoda