Kiri

Põltsamaa Vallavalitsus Teie 14.07.2020 nr 7-1/2020/48-1 [email protected] Lossi 9 Meie 01.09.2020 nr 15-2/20/11932-7 Põltsamaa vald, 48104, Põltsamaa, Jõgeva maakond Põltsamaa valla üldplaneeringust Olete teavitanud meid 14.07.2020 kirjaga nr 7-1/2020/48-1 Põltsamaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse (edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH) eelnõu avalikust väljapanekust. Põltsamaa valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Põltsamaa Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 1-3/2018/69. Oleme edastanud oma ettepanekud Põltsamaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks 13.03.2019 kirjaga nr 15-2/18/52096-4 (edaspidi ettepanekud). Põltsamaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse on koostanud Skepast ja Puhkim OÜ, töö nr 2018- 0064, versioon 10.07.2020. Oleme läbi vaadanud planeeringu materjalid ning esitame järgmised märkused. 1. Planeeringu joonistel nr 1 „Maakasutus“ ja nr 3 „Tehniline taristu“ on riigi- ning kohalike teede tingmärgid liialt sarnased, mistõttu on jooniste jälgimine raskendatud. Jooniste parema loetavuse huvides soovitame korrigeerida nimetatud tingmärkide tähistust. 2. Planeeringu joonistel nr 1 „Maakasutus“ ja nr 3 „Tehniline taristu“ on kujutatud riigiteede teekaitsevööndeid. Jooniste parema loetavuse huvides oleme nõus, et riigiteede kaitsevööndit nimetatud planeeringu joonistel ei kajastata ning planeeringu joonistele nr 1 ja nr 2 lisatakse vastav märkus ja viide, kus planeeringu materjalides (seletuskirja pt) teekaitsevööndeid kajastatakse. Teekaitsevööndite suurendamist ja/või vähendamist peame vajalikuks käsitleda üldplaneeringu kaartidel, sest tegemist on planeeritavate kitsendustega, mille seosed maakasutusega peaksid olema võimalikult ülevaatlikud ja selged. 3. Vastavalt EhS § 71 lg 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Tegime ettepanekud riigiteede teekaitsevööndite suurendamiseks (vt ettepanekud p 2.2.) lõikudes, kus meie hinnangul piirkonna edasine areng võib mõjutada olulisel määral riigitee kasutamist (liiklussageduse tõus) ning liikluskorraldust (uued ristumiskohad). Teelõikude valikul hindasime lisaks olemasolevat olukorda, võttes aluseks väljakujunenud hoonestusjoone, lubatud sõidukiiruse (+50 km/h) ning reaalselt maastikul olemasolevad tähised (nt ristmik, Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  kiiruspiirangu märk, asula piiri märk), mille alusel on teekaitsevööndite ulatust kaardil ja/või maastikul võimalik lihtsalt jälgida. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Me ei käsitle igapäevases halduspraktikas riigitee kaitsevööndit vaikimisi ehituskeelualana. Näeme oma rolli eelkõige kohaliku omavalitsuse partnerina, kellele pakkuda pädevat tuge kohakesksete ruumiliste otsuste tegemisel ning kaitsevööndi laius väljendab meie huvide ruumilist ulatust konkreetses liikluskeskkonnas. Oleme andnud ning anname ka edaspidi koha- ja lahenduspõhiselt nõusolekuid teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Selgitame järgnevalt, millistel kaalutlustel tegime oma ettepanekud riigiteede kaitsevööndite suurendamiseks. 3.1.Riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa on kogu ulatuses E-tee ehk ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu nimetatud maantee ehk Euroopa teedevõrgu maantee nr E263, mille kaitsevööndi laius vastavalt EhS § 71 l 2 on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 m, mida võib põhjendatud juhul vähendada maantee omanik. Vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2020-2030“ on Põltsamaa ümbersõidu ehituse indikatiivseks ajaks kavandatud 2026-2028 – kas, millal, millisel kujul ning kuhu täpselt nimetatud ümbersõit välja ehitatakse, ei ole käesoleval hetkel teada. Pärast Põltsamaa ümbersõidu väljaehitamist muutub automaatselt antud lõigus riigitee nr 2 tüüp (põhimaantee > kõrvalmaantee) ning tulenevalt sellest väheneb ka teekaitsevöönd 30 m-le. Me ei pea sobilikuks ega proportsionaalseks riigitee nr 2 teekaitsevööndi vähendamist üldplaneeringuga Põltsamaa linna ning Adavere aleviku piires 10 m-le. Palume eemaldada planeeringu seletuskirja Tabelist 4 riigitee nr 2 teekaitsevööndit puudutavad read ja võtame tagasi oma ettepanekute eksitava sisuga p 2.2.3. 3.2.Riigitee nr 14175 Pikknurme – Põltsamaa km 14,09-14,55 ning km 15,0-15,19. - Oleme nõus Kamari alevikus riigitee nr 14175 km 14,09-14,55 kaitsevööndi laiendamisega 30 m äärmise sõiduraja servast ainult paremal pool teed, kus puudub olemasolev hoonestusjoon ning kus osaliselt piirneb riigitee juba Väike-Kamari külaga ning osaliselt on kavandatud üldplaneeringuga riigitee äärde aianduse maa- ala, mille kasutamise tingimusi üldplaneeringus ei täpsustata. Meie hinnangul on hetkel aianduse maa-ala kinnistu juurdepääs ebamäärane (puudub juurdepääs otse riigiteelt, kasutatakse olemasolevaid teid, mis läbivad kõrvalkinnistuid) ning kui tulevikus suureneb nimetatud maa-ala kasutamine (rohkem kasutajaid, sagedasem liikumine), siis on vajalik maa-alale juurdepääsu tagamine, liikluskorralduse kavandamine (nt kergliiklusteed). - Peame endiselt sobilikuks ja vajalikuks Kamari alevikus riigitee nr 14175 km 15,0- 15,19 teekaitsevööndi laiendamist 30 m äärmise sõiduraja servast mõlemal pool teed. Antud lõigus puudub väljakujunenud hoonestusjoon, alevikust väljasõidul puudub kiiruspiirang (on lubatud sõita 90 km/h) ning alevisse sisenemisel kehtib kiiruspiirang 70 km/h. Üldplaneering ei täpsusta paremal pool teed asuva maa-ala maakasutust (hetkel ühiskondlike hoonete maa), kuid vasakule poole teed on kavandatud tootmise ning elamute maa-alad. Riigiteelt puudub juurdepääs nii teest vasakul kui ka paremal pool olevatele kinnistutele. Võib eeldada, et tulevikus suureneb antud asukohas riigiteel liiklussagedus ning osutub vajalikuks liikluskorralduse muutmine (uued ristumiskohad). Mõlemal juhul soovime olla teekaitsevööndi suurendamise kaudu kaasatud piirkonna ruumilist arengut puudutavatesse otsustesse. 2 (4)  3.3.Loobume Puurmani alevikus (seisukohtade kirja p 2.2.2.) riigitee nr 14193 Puurmani – Ässa – Tõrve km 0,0-0,33 teekaitsevööndi laiendamise nõudest kuni 30 m äärmise sõiduraja servast. 3.4.Riigitee nr 14193 Puurmani – Ässa – Tõrve km 0,81-1,20. Antud lõigus kehtib riigiteel osaliselt kiiruspiirang 70 km/h ning osaliselt kiiruspiirang puudub (st on lubatud sõita kiirusega kuni 90 km/h); antud lõigus ei ole välja kujunenud hoonestusjoont ning riigiteega piirnevatel kinnistutel puudub juurdepääs riigiteelt. Üldplaneeringuga on antud lõigus mõlemal pool teed kavandatud elamu maa-alad ning puhke ja looduslik maa-ala, mille alusel võib eeldada riigitee kasutuse suurenemist ning võimalikku liikluskorralduse muutust (uued ristumiskohad) ning sellest tulenevalt soovime antud lõigus teekaitsevööndi suurendamist 30 m riigitee teekatte servast. 3.5.Puurmani aleviku piires riigiteel nr 14246 Altnurga – Puurmani ning rambil 1410, mis on Puurmani liiklussõlme osa. Allolevatel skeemidel on sinisega kujutatud nimetatud riigiteede lõigud. Ramp 1410 Riigitee nr 14246 Puurmani aleviku piiresse jääb lühike lõik nii rambist 1410 kui ka riigiteest 14246. Meie hinnangul on olulise liiklussagedusega (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 7321 sõidukit) põhimaantee Puurmani liiklussõlme vahetus läheduses 30 m laiune teekaitsevöönd vajalik selleks, et ära hoida ülemääraste negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste, vibratsioon) avaldumine külgnevale maakasutusele. 3.6.Riigitee nr 14180 Puurmani – Tabivere km 0,94-1,50. Antud lõigus kehtivad riigiteel osaliselt kiiruspiirangud 50 ja 70 km/h ning osaliselt kiiruspiirang puudub (st on lubatud sõita kiirusega kuni 90 km/h); selles lõigus ei ole tee ääres välja kujunenud hoonestusjoont ning riigiteega piirnevatel kinnistutel puudub juurdepääs riigiteelt. Üldplaneeringuga on antud lõigus mõlemal pool teed kavandatud elamu maa-alad ning puhke ja looduslik maa-ala, mille alusel võib eeldada riigitee kasutuse suurenemist ning võimalikku liikluskorralduse muutust (uued ristumiskohad) ning sellest tulenevalt peame sobilikuks ja vajalikus teekaitsevööndi suurendamist 30 m riigitee teekatte servast. 4. Palume täpsustada planeeringu seletuskirjas p 5.1.2. „Sõiduteed“ lauset Sademevee lahenduse kavandamisel tuleb arvestada, et üldjuhul ei juhita neid riigiteede kraavidesse. Erisused on võimalikud koostööna Maanteeametiga järgmiselt: 3 (4)  Sademevee kogumise ning ärajuhtimise kavandamisel tuleb arvestada, et sademevett ei ole lubatud juhtida riigitee alusele maaüksusele ega riigitee teekraavidesse. Erisused on võimalikud vaid koostöös Maanteeametiga. 5. Palume lisada planeeringu seletuskirja p 5.1.2. „Sõiduteed“ järgmine punkt: Arendusalade kavandamisel riigi põhimaanteede (I ja II klassi maanteed) äärde on vajalik kavandada detailplaneeringuga kogujatee(d). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 4 (4)