Taastuvenergia tasu vähendamise toetuse taotlemise ja andmise tingimused

MÄÄRUS 18.06.2026 nr 19 Taastuvenergia tasu vähendamise toetuse taotlemise ja andmise tingimused Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 592 lõigete 415 ja 423 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse elektrituruseaduse § 592 lõikes 41 nimetatud taastuvenergia tasu vähendamise ja lõikes 416 nimetatud vähese tähtsusega abi rakendamise täpsemad tingimused, arvutusmetoodika, taotlemise menetlusreeglid, tõendite loetelu, dokumentide säilitamise ja abi kumuleerimise tingimused, nõuded esitatavatele andmetele ja tõenditele, abi ülekandumise tõendamise kord ning aruandluse vorminõuded. (2) Määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud suunistes ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) taotleja – elektrituruseaduse § 592 tähenduses toetuse taotleja; 2) mõõtepunkt – elektrituruseaduse § 3 punkti 151 tähenduses mõõtepunkt, mis paikneb liitumispunktis ja mille kaudu mõõdetakse võrguteenuse tarbimist; 3) abikõlblik tarbimine – võrguteenuse tarbimise maht, mille puhul arvestatakse tasu elektrituruseaduse § 592 lõikes 1 nimetatud kulu (edaspidi taastuvenergia tasu) eest; 4) minimaalne jääk – taastuvenergia tasu miinimumsumma 0,5 eurot tarbitud võrguteenuse megavatt-tunni kohta pärast vähendamismäära rakendamist; 5) arvestusperiood – kalendrikuule vastav periood, mille tarbimisandmed loetakse lõplikuks pärast kalendrikuu lõppu, kui võrguettevõtja on esitanud mõõteandmed andmevahetusplatvormile;  2 6) andmevahetusplatvorm – elektrituruseaduse § 421 tähenduses andmevahetusplatvorm; 7) taastuvenergia tasu – elektrituruseaduse § 592 lõikes 4 nimetatud toetuste rahastamise kulu; 8) vähendamismäär – elektrituruseaduse § 592 lõikes 41 nimetatud vähendamismäär; 9) vähese tähtsusega abi – elektrituruseaduse § 592 lõikes 416 nimetatud abi; 10) tegevuskoht – filiaal, müügikoht või muu koht, kus tehakse elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktis 4 nimetatud tegevusalaga seotud tegevusi; 11) abi saaja – elektrituruseaduse § 592 tähenduses toetuse saaja; 12) NACE kood – majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1–39) (edaspidi määrus nr 1893/2006), tähenduses; 13) EMTAK kood – justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“. § 3. Üldpõhimõtted Meedet korraldab valdkonna eest vastutav ministeerium ning viib ellu põhivõrguettevõtja. 2. peatükk Vähendamismäära rakendamine riigiabina § 4. Vähendamismäära rakendamise taotlus (1) Taotlus esitatakse § 20 lõikes 2 nimetatud vormil sellel märgitud põhivõrguettevõtja e-posti aadressile ja taotlus peab olema digitaalselt allkirjastatud taotleja allkirjaõigusliku isiku poolt. (2) Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed ja dokumendid: 1) taotleja ja abisaaja nimi, registrikood, e-posti aadress ja telefoni number; 2) majandus- ja taristuministri 05. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud EIC-koodid (edaspidi EIC-koodid) nende mõõtepunktide osas, mille tarbimise suhtes vähendamismäära taotletakse, ning nende mõõtepunktidega seotud võrguettevõtja nimi; 3) kui taotluse esitab elektrituruseaduse § 592 lõike 42 alusel kontserni emaettevõtja, siis tütarettevõtja või grupi koosseis ja tütarettevõtja mõõtepunktide EIC-koodid ning kinnitus, et rahaline eelis ehk vähendatud taastuvenergia tasu summa kandub täies ulatuses edasi tegelikult energiat tarbivale tütarettevõtjale; 4) volitus põhivõrguettevõtjale andmevahetusplatvormil taotleja mõõteandmetega tutvumiseks elektrituruseaduse § 592 lõike 47 kohaselt; 5) uue tarbija korral tarbimise prognoos elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punkti 1 kohaselt; 6) kinnitus, et taotleja täidab taastuvenergia osakaalu nõuet elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punkti 2 kohaselt; 7) kui taotleja on energiaauditi kohuslane Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.09.2023, lk 1–111), artikli 11 mõistes, siis elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktile 3 vastav energiaauditi aruanne või sertifikaat ja kinnitus, et taotleja täidab vähemalt ühe elektrituruseaduse § 592 lõikes 45 nimetatud kohustuse; 8) kui taotleja ei ole energiaauditi kohuslane Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 11 tähenduses, siis kinnitus selle kohta; 9) kinnitus, et abisaaja vastab elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktis 4 nimetatud tegevusalanõudele, koos viitega EMTAK koodile ja sellele vastavale NACE koodile, ning kui taotleja registreeritud tegevusala kood vastab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/137,  3 millega muudetakse määrust nr 1893/2006 (ELT L 19, 20.01.2023, lk 5), sätestatud NACE Revision 2.1. klassifikatsioonile, tuvastab taotleja vastava NACE koodi nimetatud delegeeritud määruse alusel koostatud vastavustabeli abil; 10) kinnitus, et taotleja ei saa samal kalendriaastal ühe ja sama tegevuse eest toetust topelt; 11) kinnitus, et abisaaja ei ole raskustes olev ettevõtja elektrituruseaduse § 592 lõike 414 tähenduses; 12) kinnitus, et abisaajal ei ole täitmata kohustust tagasi maksta Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi; 13) volikiri, kui taotluse allkirjastanud isik tegutseb volituse alusel. (3) Taotleja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest. § 5. Lisategevusala tarbimise arvestamine (1) Kui vähendamismäära taotletakse lisategevusala suhtes, rakendatakse vähendamismäära nende mõõtepunktide kogutarbimisele, mis asuvad taotleja kinnitatud tegevuskohtades, kus tehakse valdavas osas lisategevusalaga seotud tegevusi. (2) Taotleja esitab iga lisategevusalaga seotud mõõtepunkti kohta allkirjaõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud kinnituse, milles märgitakse tegevuskoha aadress ja kinnitatakse, et tegevuskohas tehakse valdavas osas elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktis 4 nimetatud tegevusalaga seotud tegevusi ning lisategevusala kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust. (3) Abisaaja teavitab põhivõrguettevõtjat viivitamata, kui lõikes 1 nimetatud tegevuskohas toimuv tegevus ei ole enam valdavas osas seotud lisategevusalaga või kui tegevus asjaomases tegevuskohas lõpeb. § 6. Vähendamismäära rakendamine ja arvestus (1) Mõõtepunktiga seotud võrguettevõtja rakendab vähendamismäära taotleja või abisaaja arvel taastuvenergia tasu arvestamisel alates elektrituruseaduse § 592 lõikes 48 nimetatud Kliimaministeeriumi otsusele järgnevast kuust. (2) Vähendamismäära rakendades arvestatakse kehtivat taastuvenergia tasu megavatt-tunni kohta ning kohaldatakse minimaalset jääki, mille kohaselt peab pärast vähendamismäära rakendamist taastuvenergia tasu jääma vähemalt 0,5 eurot abikõlbliku tarbimise megavatt-tunni kohta. (3) Arvestus tehakse arvestusperioodi lõplike tarbimisandmete alusel. Kui arve koostamise ajal ei ole tarbimisandmed kontrollitud, rakendatakse vähendamismäära esialgsete tarbimisandmete alusel ja tehakse järelarvestus pärast tarbimisandmete lõplikku selgumist, tasaarvestades sellest tuleneva vahe järgmiste perioodide maksekohustusega. § 7. Arvutusmetoodika (1) Vähendamismäära kohaldades arvutatakse tarbija taastuvenergia tasu arvestusperioodil järgmiselt: 1) taastuvenergia tasu pärast vähendust = kehtiv taastuvenergia tasu × (1 − NACE-le kohaldatav vähendamismäär), arvestades, et tulemus peab olema ≥ 0,5 eurot megavatt-tunni eest; 2) punktis 1 nimetatud NACE-le kohaldatav vähendamismäär on elektrituruseaduse § 592 kohaselt ümberpaigutumise riski korral 0,75 ja märkimisväärse ümberpaigutumise riski korral 0,85; 3) taastuvenergia tasu arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.  4 (2) Kui vähendamismäära rakendatakse lisategevusala suhtes § 5 alusel, tehakse arvutus mõõtepunkti kogutarbimise ulatuses mõõtepunktipõhiselt. § 8. Taotluse menetlemine (1) Põhivõrguettevõtja kontrollib taotluse nõuetekohasust ja vajaduse korral määrab taotlejale puuduste kõrvaldamiseks vähemalt kolme tööpäeva pikkuse tähtaja. (2) Põhivõrguettevõtja kontrollib taotleja tarbimisandmeid andmevahetusplatvormil ning küsib võrguettevõtjalt või taotlejalt selgitusi ja lisadokumente, kui see on tingimuste kontrollimiseks vajalik. (3) Elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktis 3 nimetatud energiaauditi nõude täitmist kontrollib põhivõrguettevõtja esitatud dokumentide alusel, veendudes auditiaruande või asjaomase sertifikaadi olemasolus, kehtivuses ning väljaandja vastavuses direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 11 nõuetele. Auditiaruande või juhtimissüsteemi sisulist kvaliteeti põhivõrguettevõtja ei hinda. § 9. Kliimaministeeriumi otsus (1) Kliimaministeeriumi vähendamismäära rakendamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) abisaaja, registrikood ja mõõtepunktide EIC-koodid; 2) kohaldatav vähendamismäär (75 või 85 protsenti); 3) märge, et vähendamismäära võib elektrituruseaduse § 592 lõigetes 49, 411 ja 412 sätestatud alustel muuta või selle rakendamise peatada või lõpetada ning et vähendamismäära muutmise või selle rakendamise peatamise või lõpetamise otsus võib olla elektrituruseaduse § 592 lõikes 49 sätestatud tingimustel tagasiulatuv; 4) vähendamismäära kehtivusaeg, mis ei tohi ületada elektrituruseaduse § 592 lõikes 46 nimetatud Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud riigiabi andmise lõpptähtaega; 5) direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 11 kohaselt energiaauditit tegema kohustatud abisaaja suhtes kõrvaltingimus, mille kohaselt abisaaja peab täitma vähemalt ühe elektrituruseaduse § 592 lõikes 45 sätestatud tingimuse ja esitama selle kohta tõendid käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt. (2) Kliimaministeerium teeb vähendamismäära rakendamise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul põhivõrguettevõtja ettepaneku saamisest arvates. (3) Kliimaministeerium teeb elektrituruseaduse § 592 lõigetes 49 ja 412 nimetatud ettepaneku alusel vähendamismäära muutmise või selle rakendamise peatamise või lõpetamise otsuse 30 päeva jooksul põhivõrguettevõtja ettepaneku saamisest arvates. (4) Kliimaministeerium edastab otsuse põhivõrguettevõtjale, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, taotlejale ja taotleja elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjale. § 10. Eelarvevahendite piisamatus ja järelarvestus (1) Kui selgub elektrituruseaduse § 592 lõikes 49 nimetatud eelarvevahendite piisamatus, teeb Kliimaministeerium põhivõrguettevõtja ettepanekul arveldusperioodi kohta vähendamismäära muutmise või selle rakendamise peatamise või lõpetamise otsuse 30 päeva jooksul ning teavitab sellest võrguettevõtjaid, põhivõrguettevõtjat, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning isikuid, kelle suhtes vähendamismäära muudeti või selle rakendamine peatati või lõpetati. (2) Lõikes 1 nimetatud otsuses märgitakse arveldusperiood, mille kohta otsust kohaldatakse, ning  5 vähendamismäära muutmise või selle rakendamise peatamise või lõpetamise ulatus. (3) Võrguettevõtja teeb lõikes 1 nimetatud otsuses määratud arveldusperioodi kohta taastuvenergia tasu järelarvestuse. Järelarvestuse kohaselt vähem laekunud tasu osa tasaarveldab võrguettevõtja abisaajaga eraldi arvel või järgmise korrapärase arve osana. Arve tasumise tähtaeg on 14 kalendripäeva arve väljastamisest arvates. (4) Kui abisaaja ei tasu järelarvestuse alusel esitatud arve summat tähtajal, võib võrguettevõtja nõuda võlaõigusseaduse § 113 kohaselt arve maksetähtpäevast kuni arve tasumiseni jääva ajavahemiku eest viivist. § 11. Järelevalve ja tagasinõudmine (1) Elektrituruseaduse § 592 lõikes 410 nimetatud asjaolude tõendamiseks esitab abisaaja põhivõrguettevõtjale iga aasta 1. veebruariks järgmised andmed ja dokumendid: 1) kinnitus eelmise kalendriaasta tarbimismahu kohta mõõtepunktide kaupa, tuginedes andmevahetusplatvormi andmetele, või prognoosi täitumise aruanne, kui tegu on uue tarbijaga; 2) kinnitus, et abisaaja vastab endiselt elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktis 4 nimetatud tegevusalanõudele vastavalt § 4 lõike 2 punktile 9; 3) elektrilepingu koopia ning vajalikud volitused ja andmed päritolutunnistuste kustutamise kontrollimiseks päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis, et tõendada taastuvelektrienergia tarbimist elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punkti 2 kohaselt; 4) kui vähendamismäära rakendatakse grupi suhtes, siis abisaaja kinnitus ja raamatupidamislik väljavõte, mis tõendab rahalise eelise ehk vähendatud taastuvenergia tasu summa täies ulatuses edasikandmist tegelikult energiat tarbinud tütarettevõtjatele; 5) kui vähendamismäära rakendatakse lisategevusala suhtes, siis allkirjaõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud kinnitus, et § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolud on jätkuvalt täidetud, koos lisategevusala kohta koostatud raamatupidamisliku väljavõttega eelmise kalendriaasta kohta. (2) Kui Kliimaministeeriumi otsuses on § 9 lõike 1 punkti 5 kohaselt seatud kõrvaltingimus täita vähemalt üks elektrituruseaduse § 592 lõikes 45 sätestatud nõue, esitab abisaaja koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega ka kõrvaltingimuse täitmist tõendavad dokumendid vähemalt ühe järgmise kohustuse kohta: 1) elektrituruseaduse § 592 lõike 45 punktis 1 nimetatud tingimuse täitmise korral energiaauditi aruande või viite varem esitatud energiaauditi aruandele, auditiaruandes esitatud soovituste rakendamise ülevaate ning soovituste rakendamist tõendavad dokumendid, milleks on lepingud, arved, aktid või muud investeeringu tegemist tõendavad dokumendid, koos tasuvusaja arvutusega või selle aluseks olevate andmetega; 2) elektrituruseaduse § 592 lõike 45 punktis 2 nimetatud tingimuse täitmise korral eelmise kalendriaasta elektritarbimise CO2-heite arvutuse ning tõendid vähemalt 30 protsendi tarbimise katmise kohta süsinikuheiteta allikatest, päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi väljavõtte tunnistuste kustutamise kohta abisaaja kasuks ning kogutarbimise ja süsinikuheiteta energia osakaalu võrdlusarvutuse; 3) elektrituruseaduse § 592 lõike 45 punktis 3 nimetatud tingimuse täitmise korral raamatupidamisliku väljavõtte ja arvutuse vähendamismäära rakendamise tulemusel säästetud summa kohta, loetelu projektidest, millesse investeeriti vähemalt 50 protsenti säästetud summast, investeeringuid tõendavad dokumendid ning kirjelduse investeeringu mõjust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ning asjakohasel juhul võrdluse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis tasuta eraldamisel kasutatava võrdlusalusega. (3) Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda abisaajalt esitatud andmete kontrollimiseks lisadokumente ja selgitusi ning määrata nende esitamiseks vähemalt kolme tööpäeva pikkune tähtaeg.  6 (4) Kui abisaaja ei vasta enam elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktides 2–4 või lõikes 414 sätestatud tingimustele või soovib abi saamisest loobuda, teavitab ta sellest põhivõrguettevõtjat kümne päeva jooksul asjaoludest teadasaamisest. (5) Kui põhivõrguettevõtja tuvastab mis tahes elektrituruseaduse § 592 lõikes 412 nimetatud asjaolu, teeb ta Kliimaministeeriumile viivitamata elektrituruseaduse samas lõikes sätestatud ettepaneku. Kui põhivõrguettevõtja saab lõike 4 alusel teate elektrituruseaduse § 592 lõikes 414 sätestatud tingimuse täitmata jätmise kohta, teeb ta Kliimaministeeriumile viivitamata ettepaneku lõpetada vähendamismäära rakendamine ja nõuda tagasi alusetult saadud abi. (6) Põhivõrguettevõtja hindab makstud abisumma vastavust vähendamismäärale ja elektrituruseaduse § 592 lõikes 410 sätestatule ning käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud andmetele, samuti käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 5 nimetatud kõrvaltingimuse täitmist, ning esitab ülekompenseerimise või tingimustele mittevastavuse korral Kliimaministeeriumile 60 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäevast arvates põhjendatud ettepaneku abi tagasi nõuda. (7) Kliimaministeerium teeb lõikes 6 nimetatud ettepaneku alusel tagasinõudmise otsuse 20 tööpäeva jooksul ettepaneku saamisest arvates. Kui Kliimaministeerium teeb elektrituruseaduse § 592 lõike 410 alusel otsuse abi tagasi nõuda, tagastab abisaaja tagasimaksmisele kuuluva summa põhivõrguettevõtjale koos konkurentsiseaduse § 42 lõike 6 alusel arvutatud viivisega otsuses märgitud tähtajal, kuid hiljemalt sama aasta 1. juuliks. (8) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust. (9) Riigiabi või vähese tähtsusega abi tagasinõudmise korral võib põhivõrguettevõtja tagasinõutud summa anda uuesti riigiabina või vähese tähtsusega abina, järgides vastava abi andmisele kohaldatavaid nõudeid. 3. peatükk Vähese tähtsusega abi andmise kord § 12. Vähese tähtsusega abi (1) Vähese tähtsusega abi andmise korral võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 1 sätestatud välistusi ning artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. (2) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 punkti 2 kohaselt. (3) Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada sama määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. § 13. Vähese tähtsusega abi taotlus ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Taotleja esitab põhivõrguettevõtjale vähese tähtsusega abi taotluse eelneva kalendriaasta tarbimise kohta järgneva kalendriaasta 15. jaanuariks. (2) Taotlus, mille on digitaalselt allkirjastanud taotleja allkirjaõiguslik isik, edastatakse § 20 lõikes  7 2 nimetatud vormil sellel märgitud põhivõrguettevõtja e-posti aadressile. (3) Taotluses esitatakse vähemalt: 1) taotleja ja abisaaja nimi, registrikood, e-posti aadress ja telefoni number; 2) nende mõõtepunktide EIC-koodid, mille tarbimise suhtes vähese tähtsusega abi taotletakse; 3) volitus põhivõrguettevõtjale andmevahetusplatvormil mõõteandmetega tutvumiseks; 4) elektrilepingu koopia ning vajalikud volitused ja andmed päritolutunnistuste kustutamise kontrollimiseks päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis, et tõendada taastuvelektrienergia tarbimist elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punkti 2 kohaselt; 5) kinnitus, et abisaaja vastab elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktis 4 nimetatud tegevusalanõudele, koos viitega EMTAK koodile ja sellele vastavale NACE koodile käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras; 6) kinnitus, et tegemist on põhi- või lisategevusalaga, ning seda tõendav väljavõte äriregistrist; 7) paragrahv 5 lõikes 2 nimetatud kinnitus, kui toetust taotletakse lisategevusala suhtes; 8) kinnitus taotleja valiku kohta elektrituruseaduse § 592 lõike 422 tähenduses; 9) andmed taotlejale viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kohta ja teave ühe ettevõtja koosseisu kohta § 12 lõike 2 tähenduses, 19) volikiri, kui taotluse allkirjastanud isik tegutseb volituse alusel. (4) Taotleja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest. § 14. Taotluse menetlemine, arvutamine ja vähendamiskoefitsient (1) Põhivõrguettevõtja kontrollib taotluse nõuetekohasust ning võib määrata puuduste kõrvaldamiseks vähemalt kolme tööpäeva pikkuse tähtaja. (2) Põhivõrguettevõtja kontrollib tingimusi ning arvutab vähese tähtsusega abi summa abisaaja eelmise kalendriaasta abikõlbliku tarbimise alusel mõõtepunktipõhiselt, lähtudes elektrituruseaduse § 592 lõikes 41 nimetatud vähendamismäärast ja alammäärast 0,5 eurot megavatt-tunni kohta. (3) Kui nõuetekohaste taotluste kogusumma ületab vähese tähtsusega abi maksmiseks eraldatud vahendeid, arvutab põhivõrguettevõtja vähendamiskoefitsiendi järgmiselt: vähendamiskoefitsient = eelarvevahendid / nõuetekohaste taotluste kogusumma lõike 2 kohaselt. Vähendamiskoefitsient ei või olla suurem kui üks. (4) Vähendamiskoefitsienti kohaldades korrutatakse iga abisaaja arvutatud abi summa vähendamiskoefitsiendiga. § 15. Otsus, abi andmise aeg ja väljamakse (1) Põhivõrguettevõtja esitab Kliimaministeeriumile ettepaneku vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemiseks 45 päeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. (2) Kliimaministeerium teeb vähese tähtsusega abi andmise või sellest keeldumise otsuse 15 päeva jooksul põhivõrguettevõtja nõuetekohase ettepaneku saamisest arvates ja märgib otsuses vähemalt vähese tähtsusega abi suuruse iga abisaaja kohta, abi andmise õigusliku aluse ning viite, et abi on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 tähenduses. (3) Põhivõrguettevõtja maksab abisaajale vähese tähtsusega abi ühekordse tagasimaksena 14 tööpäeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.  8 § 16. Kumuleerimine ja välistus (1) Abisaaja ei või sama kalendriaasta sama mõõtepunkti tarbimise eest kasutada samal ajal vähendamismäära ja vähese tähtsusega abi. (2) Vähese tähtsusega abi ei anta tarbimismahu eest, mille kohta on tehtud riigiabi tagasinõude otsus. § 17. Ekslikult antud vähese tähtsusega abi tagasinõudmine (1) Kui vähese tähtsusega abi andmise aluseks olnud andmed osutuvad valeks või kui taotleja on jätnud esitamata vähese tähtsusega abi kumuleerimiseks vajalikud andmed, teeb põhivõrguettevõtja Kliimaministeeriumile põhjendatud ettepaneku abi tagasi nõuda. (2) Tagasinõutavalt summalt arvutatakse intressi konkurentsiseaduse § 42 lõike 6 alusel, kui tegemist on ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudega. Muudel juhtudel kohaldatakse võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist alates tagasinõudeotsuses märgitud tähtpäevast. 4. peatükk Andmevahetus ja dokumentide säilitamine § 18. Andmevahetus (1) Võrguettevõtja edastab põhivõrguettevõtjale vähemalt kord kuus eelmise kuu kohta abisaajate kaupa koondandmed, mis sisaldavad vähemalt abisaaja nime, registrikoodi, mõõtepunkte, tarbimismahtu ja vähendamismäära rakendamise tulemusel vähendatud taastuvenergia tasu summat ning järelarvestuse kohaselt tehtud korrigeerimisi. (2) Põhivõrguettevõtja tagab riigiabi andmise läbipaistvuse konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud korras. § 19. Dokumentide säilitamine (1) Põhivõrguettevõtja säilitab taotluste, otsuste, arvutuste ja kontrollide aluseks olevaid dokumente vähemalt kümme aastat viimasest abi andmise päevast arvates. (2) Taotleja või abisaaja säilitab abi saamisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat abi saamise päevast arvates. 5. peatükk Rakendussätted § 20. Rakendussätted (1) Isikule, kelle suhtes tehakse vähendamismäära rakendamise otsus 2026. aastal, hüvitab põhivõrguettevõtja 1. jaanuarist kuni otsuse tegemise kalendrikuu viimase päevani vähem laekunud soodustuse osa ühekordse tagasimaksena, lähtudes §-s 7 sätestatud arvestusperioodipõhisest arvutusmetoodikast. Tagasimaksesumma arvutab põhivõrguettevõtja. (2) Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel taotluse esitamise tehnilise korra, taotlusvormid ja  9 teabe taotluste vastuvõtmise alustamise kohta määruse jõustumise päeval. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  15.06.2026 Majandus- ja tööstusministri määruse „Taastuvenergia tasu vähendamise toetuse taotlemise ja andmise tingimused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega kehtestatakse elektrituruseaduses (ELTS) sätestatud taastuvenergia tasu vähendamise ja vähese tähtsusega abi andmise täpsemad tingimused ning menetluskord. Määruses täpsustatakse taotluses esitatavaid andmeid ja dokumente, lisategevusala arvestamise korda, vähendamismäära ja vähese tähtsusega abi (edaspidi ka VTA) arvutamise metoodikat, taotluste kontrollimise ja otsuste tegemise korda, abi rakendamise ja väljamaksmise tingimusi, järelevalve ja tagasinõudmise aluseid ning andmevahetuse ja dokumentide säilitamise nõudeid. Riigiabina rakendatava vähendamismäära puhul reguleerib määrus taotluste esitamist, põhivõrguettevõtja tehtavat kontrolli, Kliimaministeeriumi otsuste tegemist, võrguettevõtja arveldust, iga-aastast järelkontrolli ning eelarvepiirangu korral järelarvestuse tegemist. VTA puhul sätestatakse taotluste esitamise tähtaeg, abi suuruse arvutamise kord, vähendamiskoefitsiendi kohaldamine eelarvevahendite puudumise korral ning otsuste tegemise ja abi väljamaksmise kord. Samuti sätestatakse määruses abi kumuleerimise piirangud, läbipaistvusnõuded ning dokumentide säilitamise tähtajad. Halduskoormuse kasv soodustust soovivale ettevõtjale on eelduslikult väike, see langeb Kliimaministeeriumile (edaspidi KLIM) ja põhivõrguettevõtjale. Soodustust sooviv suurtarbija peab esitama taotluse soodusmäära rakendamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna õigusnõunik Maris Ots ([email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadusega (787 SE), mis jõustus 9. mail 2026. Eelnõu on seotud ka Euroopa Komisjoni riigiabi otsusega SA.121622 (2025/N) (edaspidi riigiabi otsus). Lisaks rakendatakse eelnõukohases määruses Euroopa Liidu õigust, täites eelkõige Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (edaspidi CEEAG) jao 4.11 (energia suurtarbijatele elektrimaksude vähendamise vormis antav abi) nõudeid. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 20 paragrahvist. 1. peatükk. Üldsätted Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Lõikes 1 sätestatakse määruse reguleerimisalaks ELTSi § 592 lõigetes 415 ja 423 sisalduvate volitusnormide kohaselt taastuvenergia tasu vähendamise ja VTA rakendamise täpsemad tingimused. Nende hulka kuuluvad taotlemise ja menetlemise kord, arvutusmetoodika, tõendite loetelu, andmete ja tõendite nõuded, abi kumuleerimise tingimused, abi ülekandumise tõendamise kord, aruandluse vorminõuded ning dokumentide säilitamise nõuded. Lõikes 2 reguleeritakse riigiabiga seonduvat. Määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) mõistes või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) tähenduses. Riigiabi andmiseks on Euroopa Komisjoni teinud riigiabi lubava otsuse SA.121622 (2025/N). Paragrahvis 2 defineeritakse määruses kasutatavad terminid. Need lähtuvad ELTSi terminoloogiast ning täpsustavad seda ulatuses, mis on vajalik määruse rakendamiseks. Punktis 1 defineeritakse „taotleja“, kelleks on ELTS § 592 tähenduses toetuse taotleja; Punktis 2 defineeritakse „mõõtepunkt“ ELTS (§ 3 p 151) tähenduses mõõtepunktina, mis paikneb liitumispunktis ja mille kaudu mõõdetakse võrguteenuse tarbimist. Täpsustus on vajalik, sest ühel liitumispunktil võib olla mitu mõõtepunkti (nt eraldi tootmise ja tarbimise mõõtmiseks) ning abikõlblikkuse hindamisel on oluline eristada just võrguteenuse tarbimise mõõtepunkti. Punktis 3 defineeritakse „abikõlblik tarbimine“ võrguteenuse tarbimise mahuna elektrituruseaduse § 592 lõike 41 tähenduses, mille suhtes kohaldatakse taastuvenergia tasu vähendamist. Otseliini kaudu tarbitud elektrienergia abikõlbliku tarbimise hulka ei arvata, kuna otseliin ei ole võrguteenus. See tuleneb elektrituruseaduse § 592 lõike 47 viimasest lausest, mille kohaselt otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse eest arvestatavat taastuvenergia tasu ei vähendata. Punktis 4 defineeritakse „minimaalne jääk“, milleks on taastuvenergia tasu miinimumsumma 0,5 eurot tarbitud võrguteenuse megavatt-tunni kohta pärast vähendamismäära rakendamist; Punktis 5 defineeritakse „arvestusperiood“ – kalendrikuule vastav periood, mille tarbimisandmed loetakse lõplikuks pärast kalendrikuu lõppu, kui võrguettevõtja on esitanud mõõteandmed andmevahetusplatvormile. Punkt 6 järgi „andmevahetusplatvorm“ on ELTS § 421 tähenduses platvorm. Punkti 7 järgi „taastuvenergia tasu“ on ELTS § 592 lõikes 4 nimetatud toetuste rahastamise kulu. Punktis 8 defineeritakse „vähendamismäär“, milleks on ELTS § 592 lõikes 41 nimetatud vähendamismäär. Punkti 9 järgi on vähese tähtsusega abi ELTS § 592 lõikes 416 nimetatud abi; Punktis 10 määratletakse „tegevuskoht“. Selle termini kasutamine on vajalik eelkõige lisategevusala regulatsioonis, et siduda mõõtepunkt konkreetse kohaga, kus toimub ELTSis (§ 592 lg 41 p 4) nimetatud tegevus. See aitab vältida sama loetelu kordamist määruse tekstis. Mõiste on kooskõlas riigiabi otsuse punktis 24 kasutatud terminoloogiaga (secondary branches, points of sale, or both) ning Rumeenia analoogse riigiabi skeemi (SA.102294) otsuses aktsepteeritud tegevuskohapõhise lähenemisega. Punkt 11 kohaselt on „abi saaja“ – ELTS § 592 tähenduses toetuse saaja; Punktis 12 defineeritakse „NACE“, milleks on majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/137, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 (ELT L 19, 20.01.2023, lk 5–42), lisas 1 esitatud vastavustabeli alusel. Punktis 13 defineeritakse „EMTAK“, milleks on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“. Paragrahvis 3 sätestatakse skeemi rakendamise üldpõhimõtted. Sätte kohaselt korraldab meedet valdkonna eest vastutav ministeerium ning viib ellu põhivõrguettevõtja (AS Elering). Põhivõrguettevõtja menetleb taotlusi, kontrollib tingimuste täitmist, teeb Kliimaministeeriumile ettepanekuid otsuste tegemiseks ning täidab muid seadusest ja määrusest tulenevaid rakendusülesandeid. Kliimaministeerium teeb nii vähendamismäära rakendamise kui ka VTA andmise otsused. 2. peatükk. Vähendamismäära rakendamine riigiabina Paragrahvi 4 lõikes 1 on sätestatud, et taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik isik ja taotlus edastatakse § 20 lõikes 2 nimetatud vormil sellel märgitud põhivõrguettevõtja e-posti aadressile. Lõike 2 punktides 1–13 sätestatakse riigiabi taotluses esitatavad andmed ja dokumendid. Taotluse andmete loetelu eesmärk on võimaldada põhivõrguettevõtjal kontrollida, kas taotleja vastab ELTSis sätestatud tingimustele, ning teha Kliimaministeeriumile ettepanek otsuse tegemiseks. Taotluses esitatakse põhivõrguettevõtja avaldatud taotlusvormil muu hulgas andmed taotleja ja abisaaja, mõõtepunktide, tarbimise, tegevusala, taastuvelektrienergia kasutamise, energiaauditi või juhtimissüsteemi ning lisategevusala kohta. Alljärgnevalt on täpsemalt selgitatud punktides 3, 4 ja 5 ja 9 toodut. Punkti 3 kohaselt, mis reguleerib kontsernisisest taotlemist, tuleb taotluses esitada tütarettevõtja või grupi koosseis ja asjaomaste mõõtepunktide EIC-koodid. Lisaks tuleb esitada kinnitus, et rahaline eelis ehk vähendatud taastuvenergia tasu summa kandub täies ulatuses edasi tegelikult energiat tarbivale tütarettevõtjale. ELTSi § 592 lõike 43 kohaselt liidetakse ühise taotluse korral gruppi kuuluvate abikõlblike tütarettevõtjate näitajad üksnes ELTSis nimetatud tingimustele vastavuse hindamisel ning iga tütarettevõtja peab tegevusala tingimusele vastama eraldi. Seega on ühine taotlemine ette nähtud ainult kontserni emaettevõtja kaudu esitatava taotluse korral tema tütarettevõtjate suhtes. Rahalise eelise edasiandmise nõue tuleneb ELTSi § 592 lõikest 44 ja riigiabi otsuse punktist 19. Nõue on vajalik selleks, et vähendamismäärast tulenev soodustus jõuaks tegelikult selle tütarettevõtjani, kes elektrienergiat tarbib ja kelle suhtes abi kohaldatakse. Punktis 4 ette nähtud volitus on vajalik selleks, et põhivõrguettevõtja saaks andmevahetusplatvormil kontrollida taotluse aluseks olevaid mõõteandmeid ja tarbimismahte. Volitus on sõnastatud üldisena, sest põhivõrguettevõtja peab kontrollima ka ettevõtja kogutarbimist (kas see ületab 1 GWh), mitte ainult taotlusaluste mõõtepunktide tarbimist. Punkt 5 reguleerib uue tarbija tarbimise prognoosi. ELTSi § 592 lõike 41 punkt 1 lubab uutel tarbijatel, kellel puudub eelmise kolme aasta tarbimisajalugu, esitada 12 kuu prognoosi. Prognoosi alused peavad olema kontrollitavad, näiteks liitumisleping, seadmete nimivõimsused või võrreldavate käitiste andmed. Punktis 9 nõutav kinnitus hõlmab viidet EMTAK koodile ja sellele vastavale NACE koodile. Kuna määruse § 2 punktis 12 on „NACE“ defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 tähenduses, tähendab „NACE kood“ käesolevas määruses alati NACE Rev. 2 koodi. Seda versiooni kasutab ka CEEAG lisa 1 abikõlblike sektorite loetelu. Erijuhuna nähakse ette olukord, kus taotleja registreeritud tegevusala on ettevõtteregistris väljendatud uuema NACE Rev. 2.1 klassifikaatori järgi, sel juhul tuleb leida vastav NACE Rev. 2 kood Eurostati avaldatud ametliku vastavustabeli alusel, mis on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/eurostat/web/nace/correspondence-tables. Lõike 3 kohaselt vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest taotleja. Paragrahv 5 reguleerib lisategevusala tarbimise arvestamist. Kui vähendamismäära taotletakse üksnes tarbija lisategevusala suhtes, rakendatakse seda nende mõõtepunktide kogutarbimisele, mis asuvad taotleja kinnitatud tegevuskohtades, kus tehakse valdavas osas lisategevusalaga seotud tegevusi. Nõue tuleneb komisjoni varasemast praktikast ja on kooskõlas riigiabi otsuse punktiga 24, mille kohaselt antakse abi üksnes abikõlbliku lisategevusalaga seotud tarbimisele, mitte ettevõtja kogutarbimisele. Lõike 1 kohaselt rakendatakse vähendamismäära nende mõõtepunktide kogutarbimisele, mis asuvad taotleja kinnitatud tegevuskohtades, kus valdavas osas tehakse lisategevusalaga seotud tegevusi. Tingimus „valdavas osas“ on vajalik, et tagada kooskõla riigiabi reeglitega ja välistada vähendamismäära rakendamine mõõtepunkti tarbimisele olukorras, kus abikõlblik tegevus moodustab tegevuskoha tegevusest üksnes väikese osa. Tingimus „valdavas osas” on kujundatud kvalitatiivse kriteeriumina, sest ühe mõõtepunkti taga toimuva tarbimise täpne eristamine tegevusalade kaupa ei ole üldjuhul praktiliselt tehtav ega usaldusväärselt kontrollitav. Mõõtepunkti andmed näitavad tavaliselt tegevuskoha koondtarbimist, mitte seda, millist osa elektrienergiast on kasutatud ühe või teise tegevusala tarbeks. Erinevad tegevused kasutavad sageli sama elektritaristut ja tugifunktsioone, sealhulgas ventilatsiooni, valgustust, surveseadmeid, jahutust, IT- ja juhtimissüsteeme ning muid ühiskasutatavaid seadmeid. Samuti võib sama mõõtepunkt teenindada mitut tootmisliini või ruumi, mille tarbimist ei ole võimalik tagantjärele objektiivselt tegevusalade lõikes jaotada. Sellise jaotuse nõudmine eeldaks enamasti hinnanguliste jaotusmudelite kasutamist, mis suurendaks märkimisväärselt halduskoormust, looks vaidlusriski ega tagaks ettevõtjate võrdset kohtlemist. Seetõttu lähtub määrus tegevuskohapõhisest lahendusest, kus hinnatakse, kas tegevuskohas tehakse valdavas osas abikõlbliku lisategevusalaga seotud tegevust, ning selle tõendamisel tuginetakse taotleja kinnitusele ja lisategevusala kohta peetavale eraldi raamatupidamisarvestusele. Näited tingimuse kohaldamisest: Näide 1 (tingimus täidetud). Ettevõtja põhitegevusala on logistika (NACE 52.10, ei kuulu CEEAG lisa 1 alla). Ettevõtjal on eraldi tootmishoone, kus toimub alumiiniumi sulatus (NACE 24.42 – kuulub lisa 1 alla). Tootmishoones on ka väike kontoriruum ja laoala, mis teenindavad tootmisprotsessi. Kuna tootmishoone on valdavas osas kasutusel alumiiniumi sulatamiseks, on tingimus täidetud ja kogu tootmishoone mõõtepunkti tarbimine on abikõlblik. Näide 2 (tingimus ei ole täidetud). Ettevõtja põhitegevusala on kaubandus. Ettevõtjal on suur kaubanduskeskus, mille ühes nurgas asub väike töökoda, kus tehakse keraamikatooteid (NACE 23.41 – kuulub lisa 1 alla). Töökoda hõlmab ligikaudu 10% hoone pinnast ja tarbib hinnanguliselt veel väiksemat osa kogu mõõtepunkti tarbimisest. Kuna kaubanduskeskuse tegevus ei ole valdavas osas seotud keraamikatootmisega, ei ole tingimus täidetud. Näide 3 (piiripealne, nõuab hindamist). Ettevõtjal on tootmiskompleks, kus umbes pooled tootmisliinid toodavad NACE-koodi järgi abikõlblikke tooteid ja pooled mitteabikõlblikke tooteid. Kõiki tootmisliine teenindab üks mõõtepunkt. Sellisel juhul hindab põhivõrguettevõtja juhatuse liikme kinnitust ja raamatupidamislikku väljavõtet koosmõjus. Kui abikõlbliku tegevuse tulud, kulud, seadmete võimsus või tootmismahud moodustavad  suurema osa tegevuskoha majandustegevusest, on tingimus täidetud. Kui tegevused on võrdsed või mitteabikõlblik tegevus ülekaalus, ei ole tingimus täidetud. Tegevuskohapõhine lähenemine vastab komisjoni aktsepteeritud praktikale Rumeenia skeemis (SA.102294): kui tegevuskohas tehakse valdavas osas NACE-koodi järgi abikõlblikku tegevust, loetakse kogu selle tegevuskoha mõõtepunkti tarbimine abikõlblikuks. Lõike 2 kohaselt esitab taotleja allkirjaõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud kinnituse, milles märgitakse tegevuskoha aadress ning kinnitatakse tegevuse vastavus ja eraldi raamatupidamisarvestuse pidamine. Lõike 3 kohane viivitamatu teavitamiskohustus tagab, et põhivõrguettevõtjat teavitatakse olukorrast, kus lisategevusala tingimused ei ole enam täidetud või tegevus tegevuskohas lõpeb. Paragrahv 6 reguleerib vähendamismäära rakendamise korda ja arvestust. Lõike 1 kohaselt rakendab vähendamismäära mõõtepunktiga seotud võrguettevõtja. See toimub sarnaselt kehtiva taastuvenergia tasu kogumise mudeliga, kus tasu arvestab ja kogub võrguettevõtja võrguteenuse arve raames. Lõige 2 täpsustab, et vähendamismäära rakendamisel tuleb arvestada minimaalset jääki, mille kohaselt peab taastuvenergia tasu olema vähemalt 0,5 eurot abikõlbliku tarbimise megavatt- tunni kohta. Lõige 3 võimaldab kasutada esialgseid tarbimisandmeid ja teha hiljem järelarvestuse, kui lõplikud andmed ei ole arve koostamise ajaks kättesaadavad. Kehtiva elektrituru toimimise võrgueeskirja § 6 lõike 3 kohaselt esitatakse kontrollitud mõõteandmed eelmise kalendrikuu kohta iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks, kuid mõnel juhul (andmeside häired, väiksemad võrguettevõtjad) ei pruugi kontrollitud andmed arve koostamise ajal kättesaadavad olla. Näiteks Elektrilevi tüüptingimuste kohaselt esitatakse võrguteenuse arved hiljemalt arveldusperioodile järgneva kuu 12. kuupäeval ja seega on üldjuhul kontrollitud andmed arve koostamise ajaks olemas. Lõige 3 annab aga tagavaralahenduse erandjuhtudeks. Paragrahv 7 sätestab arvutusmetoodika. Vähendamismäär on ELTSi alusel ümberpaigutumise riskiga sektoris 75% ja märkimisväärse ümberpaigutumise riskiga sektoris 85%. Arvutamisel lähtutakse kehtivast taastuvenergia tasust ning kontrollitakse, et tulemus ei langeks alla minimaalse jäägi. Valem on järgmine: taastuvenergia tasu pärast vähendust = kehtiv taastuvenergia tasu × (1 − vähendamismäär), arvestades, et tulemus peab olema vähemalt 0,5 €/MWh. Näiteks on kehtiv taastuvenergia tasu 8,40 €/MWh ja vähendamismäär 85%. Kuna 8,40 × (1 − 0,85) = 1,26 €/MWh, mis ületab miinimumjääki (0,5 €/MWh), kohaldatakse tasu 1,26 €/MWh. Kui kehtiv tasu oleks 3,00 €/MWh ja vähendamismäär 85%, oleks tulemuseks 3,00 × (1 − 0,85) = 0,45 €/MWh, mis jääb alla miinimumjäägi. Sellisel juhul kohaldatakse tasu 0,50 €/MWh. Punkt 3 sätestab reegli, et taastuvenergia tasu arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Lõike 2 kohaselt tehakse lisategevusala puhul arvutus mõõtepunkti kogutarbimise ulatuses. See tähendab, et kui tegevuskoht kvalifitseerub määruse § 5 alusel, siis arvestatakse kogu selle mõõtepunkti tarbimist. Paragrahv 8 reguleerib taotluse menetlemist ja kontrolli. Põhivõrguettevõtja kontrollib taotluse nõuetekohasust, võib määrata puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning kontrollib taotleja tarbimisandmeid andmevahetusplatvormil. Vajaduse korral võib ta nõuda selgitusi ja lisadokumente. Lõikes 3 on täpsustatud energiaauditi või keskkonnajuhtimissüsteemi kontrolli ulatus. Põhivõrguettevõtja kontrollib esitatud dokumentide alusel auditiaruande või asjaomase sertifikaadi olemasolu, kehtivust ning väljaandja vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 energiatõhususe kohta (edaspidi direktiiv 2023/1791) artikli 11 nõuetele. Auditiaruande, juhtimissüsteemi või keskkonnajuhtimissüsteemi sisulist kvaliteeti põhivõrguettevõtja ei hinda, sest põhivõrguettevõtja ei ole energiaauditi pädevusasutus ja kontrolli dubleerimine tekitaks vastuolulisi hinnanguid. Energiaauditi sisuline kvaliteedikontroll on energiamajanduse korralduse seaduse § 33 lõike 3 punkti 2 alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses. Paragrahv 9 reguleerib Kliimaministeeriumi otsust. Lõike 1 kohaselt märgitakse positiivses otsuses muu hulgas vähendamismäära kehtivusaeg, mis ei tohi ületada Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud riigiabi andmise lõpptähtaega (31. detsember 2029). See tagab, et üksikabi ei anta pärast skeemi kehtivuse lõppu. Samuti seatakse energiaauditit tegema kohustatud abisaajale kõrvaltingimus täita ELTSi § 592 lõikes 45 sätestatud nõudeid. Lõige 1 sätestab otsuses märgitavad andmed ainult positiivse otsuse kohta. Keeldumisotsuse sisunõuded tulenevad haldusmenetluse seaduse §-st 56 (haldusakti põhjendamine). Lõike 2 kohaselt teeb Kliimaministeerium positiivse või negatiivse otsuse 30 päeva jooksul põhivõrguettevõtja nõuetekohase ettepaneku saamisest. Lõike 3 kohaselt teeb Kliimaministeerium ELTSi § 592 lõigetes 49 (eelarvepuudujääk) ja 412 (tingimustele mittevastavus) nimetatud ettepaneku alusel otsuse 30 päeva jooksul. Lühike tähtaeg on põhjendatud, sest eelarvepuudujäägi ja tingimustele mittevastavuse korral jätkub abi andmine iga kuu kuni otsuse tegemiseni, mis suurendab tagasinõutavat summat. Lõike 4 kohaselt edastab Kliimaministeerium otsuse põhivõrguettevõtjale, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, taotlejale ja taotleja elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjale. Paragrahv 10 reguleerib olukorda, kus eelarveaastaks riigieelarvest eraldatud vahenditest ei piisa vähendamismäära rakendamiseks algses ulatuses. Regulatsioon lähtub ELTSi § 592 lõikest 49, mille kohaselt antakse abi üksnes eraldatud vahendite piires ning vahendite puudujäägi korral võidakse vähendamismäära muuta või selle rakendamine peatada või lõpetada kõigi abisaajate suhtes. Lõige 1 sätestab teavitamiskohustuse. Kui Kliimaministeerium teeb põhivõrguettevõtja ettepanekul eelarvevahendite piisamatuse tõttu 30 päeva jooksul otsuse vähendamismäära muuta või selle rakendamine peatada või lõpetada, tuleb tal sellest teavitada võrguettevõtjaid, põhivõrguettevõtjat, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning asjaomaseid abisaajaid. Lõige 2 täpsustab otsuse minimaalse sisu. Otsuses tuleb märkida arveldusperiood, mille kohta otsust kohaldatakse, ning vähendamismäära muutmise või selle rakendamise peatamise või lõpetamise ulatus. See on vajalik õigusselguse tagamiseks, sest järelarvestust saab teha üksnes siis, kui on selge, millist perioodi ja millises ulatuses otsus puudutab. Lõige 3 reguleerib võrguettevõtja tehtavat järelarvestust. Kui vähendamismäära rakendati arveldusperioodil suuremas ulatuses, kui eelarvevahendid võimaldasid, teeb võrguettevõtja selle perioodi kohta taastuvenergia tasu järelarvestuse. Järelarvestuse eesmärk on tasaarveldada abisaajaga vähendamismäära rakendamise tõttu vähem laekunud tasu osa. Säte võimaldab esitada selle summa kas eraldi arvel või järgmise korrapärase arve osana ning näeb ette vähemalt 14 kalendripäeva pikkuse tasumistähtaja, et abisaajal oleks mõistlik aeg lisandunud maksekohustuse täitmiseks. Lõige 4 sätestab viivise nõudmise võimaluse juhul, kui abisaaja ei tasu järelarvestuse alusel esitatud summat etteantud tähtajaks. Viivise nõudmise võimalus on vajalik selleks, et tagada järelarvestuse tõttu tekkinud maksekohustuse õigeaegne täitmine ja vältida olukorda, kus võrguettevõtja peaks kandma abisaaja viivitusest tulenevat finantsriski. Paragrahv 11 reguleerib vähendamismäära rakendamise iga-aastast järelkontrolli ning abi lõpetamise ja tagasinõudmise korda. Paragrahvi eesmärk on tagada, et vähendamismäära rakendataks üksnes tingimustele vastavate abisaajate suhtes, abi suurus ei ületaks lubatud määra ning tingimuste rikkumise või ülekompensatsiooni korral oleks olemas selge menetluskord abi lõpetamiseks või tagasinõudmiseks. Lõige 1 sätestab andmed ja dokumendid, mille abisaaja peab igal aastal 1. veebruariks põhivõrguettevõtjale esitama. Nende andmete eesmärk on võimaldada kontrollida, kas abisaaja vastab jätkuvalt vähendamismäära rakendamise tingimustele, vastavalt CEEAG punktile 413. Seetõttu hõlmab lõige tarbimismahtu, tegevusalanõuet, taastuvelektrienergia kasutamist, grupisisese rahalise eelise edasiandmist ning lisategevusala korral endiselt määruse § 5 tingimustele vastamist. Tähtaeg on vajalik selleks, et põhivõrguettevõtja saaks teha iga-aastase kontrolli aegsasti enne võimalike lõpetamis- või tagasinõudeotsuste tegemist, arvestades, et CEEAG punkti 413 ja riigiabi otsuse punkti 14 kohaselt peab enam makstud abi olema tagasi makstud enne 1. juulit. Lõige 2 reguleerib kõrvaltingimuse täitmise tõendamist. Kooskõlas riigiabi otsuse punktiga 26 paneb ELTSi § 592 lõige 45 energiaauditi aruande esitanud elektrienergia tarbijale kohustuse täita vähemalt üks samas lõikes nimetatud tingimustest. Kliimaministeeriumi otsusega märgitakse see seadusest ja riigiabi otsusest tulenev kohustus kõrvaltingimusena konkreetse abisaaja suhtes. Lõige 3 annab põhivõrguettevõtjale õiguse nõuda esitatud andmete kontrollimiseks lisadokumente ja selgitusi. Lisadokumentide küsimise õigus võimaldab selgitada asjaolusid, mis on olulised tingimustele vastavust, grupisisese eelise edasiandmist ja lisategevusalanõude või kõrvaltingimuste täitmist kontrollides. Lõige 4 sätestab abisaaja teavitamiskohustuse juhul, kui ta ei vasta enam ELTSis sätestatud tingimustele (sh raskustes ettevõtja tingimus) või soovib abi saamisest loobuda. Teavitamiskohustuse eesmärk on vältida vähendamismäära alusetut rakendamist pärast eelduste äralangemist. Kui abisaajale saab teadlikuks, et ta ei vasta enam ELTSis sätestatud abi saamise tingimustele, siis teavitab ta sellest põhivõrguettevõtjat 10 päeva jooksul asjaoludest teadasaamisest. Lõige 5 sätestab põhivõrguettevõtja kohustuse esitada Kliimaministeeriumile viivitamata ettepanek vähendamismäära rakendamise lõpetamiseks või muutmiseks pärast ELTSi § 592 lõikes 412 nimetatud asjaolu tuvastamist. Soodustus lõpetatakse, kui ettevõte teatab ise loobumisest, tema aastane elektritarbimine jääb alla ühe gigavatt-tunni või kui selgub, et ta ei vasta enam seadusega määratud tingimustele (ELTSi § 592 lg 412). Lõike teises lauses on eraldi esile toodud olukord, kus põhivõrguettevõtja saab määruse § 11 lõike 4 alusel teate elektrituruseaduse § 592 lõikes 414 sätestatud tingimuse täitmata jätmise kohta. Sel juhul peab põhivõrguettevõtja viivitamata tegema Kliimaministeeriumile ettepaneku vähendamismäära rakendamise lõpetamiseks ja alusetult saadud abi tagasinõudmiseks. Kui ettevõtja muutub raskustes olevaks ettevõtjaks, ei vasta ta enam elektrituruseaduse § 592 lõikes 414 sätestatud abi andmise tingimusele. Kuna CEEAG punkt 14 välistab kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase abi andmise raskustes olevale ettevõtjale, puudub sellest hetkest vähendamismäära edasiseks rakendamiseks õiguslik alus. Seetõttu tuleb vähendamismäära rakendamine lõpetada ning pärast seda hetke saadud abi nõuda tagasi elektrituruseaduse § 592 lõikes 412 sätestatud korras. Lõike 6 kohaselt hindab põhivõrguettevõtja aastaaruande raames makstud abisumma vastavust vähendamismäärale, ELTSi § 592 lõikes 410 sätestatud tingimustele ning määruse § 11 lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud andmetele. Hindamine hõlmab ka määruse § 9 lõike 1 punktis 5 nimetatud kõrvaltingimuse täitmise kontrolli, st kas energiaauditit tegema kohustatud abisaaja on täitnud vähemalt ühe ELTSi § 592 lõikes 45 sätestatud alternatiivse kohustuse ja esitanud selle kohta lõike 2 kohased tõendid. Kui põhivõrguettevõtja tuvastab ülekompenseerimise või tingimustele mittevastavuse, esitab ta Kliimaministeeriumile põhjendatud ettepaneku vähendamismäära lõpetamiseks ja abi tagasinõudmiseks hiljemalt 60 päeva jooksul paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäevast arvates. Ülekompenseerimine võib aset leida näiteks siis, kui on rakendatud vale suurusega vähendamismäära, vähendamismäära on rakendatud liiga suurele tarbimismahule (nt ei ole arvestatud minimaalset jääki (0,5 €) või arvutusvalem on valesti rakendatud) või kui rahaline eelis ei kandunud täies ulatuses tütarettevõtjale edasi. Lõige 7 sätestab, et Kliimaministeeriumil tuleb teha tagasinõudmise otsus 20 tööpäeva jooksul põhivõrguettevõtja ettepaneku saamisest arvates. Abisaajal on kohustus tagastada tagasinõutav summa põhivõrguettevõtjale koos konkurentsiseaduse § 42 lõikes 6 alusel arvutatud viivisega Kliimaministeeriumi otsuses märgitud tähtajaks, kuid hiljemalt sama aasta 1. juuliks. Tähtaeg tuleneb CEEAG punktist 413 ja riigiabi otsuse punktist 14, mille kohaselt peab ex ante vähendamismäära skeemis olema tagatud, et ülemäära makstud abi makstakse tagasi enne järgneva aasta 1. juulit. Lõige 8 täpsustab, et ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-st 42. Lõige 9 sätestab reegli riigiabi või vähese tähtsusega abi tagasinõutava raha kasutamise kohta. Sätte kohaselt võib põhivõrguettevõtja tagasinõutud summa anda uuesti riigiabina või vähese tähtsusega abina, järgides vastava abi andmisele kohaldatavaid nõudeid. 3. peatükk. Vähese tähtsusega abi andmise kord Paragrahv 12 sätestab VTA andmise üldtingimused kooskõlas VTA määrusega. Lõike 1 kohaselt võetakse VTA andmisel arvesse ka VTA määruse artiklis 1 sätestatud välistusi, mis piiritlevad määruse kohaldamisala. Artikkel 1 sätestab, et VTA määrust ei kohaldata muu hulgas kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele antava abi, põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevate ettevõtjate abi ning ekspordiga seotud tegevuse toetamise suhtes. Viide artikli 1 välistustele on vajalik tagamaks, et enne abi andmist kontrollitakse, kas konkreetne abisaaja ja abi liik üldse mahuvad VTA määruse kohaldamisalasse. VTA piirmäär on 300 000 eurot ettevõtja kohta kolme aasta jooksul. „Üks ettevõtja“ määratletakse VTA määruse artikli 2 punkti 2 kohaselt. Erinevalt riigiabi korrast ei kohaldata kooskõlas VTA määrusega VTA puhul raskustes ettevõtja välistust. Paragrahv 13 reguleerib VTA taotlust ja taotluse esitamise tähtaega. Lõike 1 kohaselt esitatakse VTA taotlus kalendriaasta tarbimise kohta järgneva kalendriaasta 1.–15. jaanuarini. Selline lahendus on vajalik, sest VTA summa arvutatakse eelmise kalendriaasta tegeliku tarbimise alusel ja eelarvepiirangu korral tuleb rakendada vähendamiskoefitsienti kõigile taotlejatele ühetaoliselt. Lõige 2 näeb ette, et taotleja allkirjaõigusliku isiku digitaalse allkirjaga taotlus peab olema edastatud põhivõrguettevõtja avaldatud taotlusvormil sellel märgitud põhivõrguettevõtja e- posti aadressile. Lõige 3 sätestab taotluses esitatavate andmete ja dokumentide miinimumkoosseisu. Lõike eesmärk on võimaldada põhivõrguettevõtjal kontrollida, kas taotleja vastab ELTSi § 592 lõigetes 416 ja 417 viidatud tingimustele, arvutada abi suurus ning teha Kliimaministeeriumile otsuse tegemise ettepanek. Seetõttu tuleb taotluses esitada põhivõrguettevõtjale volitus andmevahetusplatvormil mõõteandmetega tutvumiseks ning andmed taotleja ja abisaaja kohta, mõõtepunktide EIC-koodid, taastuvelektrienergia kasutamist tõendavad dokumendid, tegevusalanõuet tõendavad andmed, vajaduse korral lisategevusala kinnitus ning teave varasema VTA ja ühe ettevõtja koosseisu kohta. Lõike 4 kohaselt vastutab taotleja taotluses ja lisades esitatud andmete õigsuse eest. Paragrahv 14 reguleerib VTA taotluse menetlemist ja vähendamiskoefitsiendi arvutamist. Kui nõuetekohaste taotluste kogusumma ületab eraldatud vahendeid, arvutatakse vähendamiskoefitsient jagatisena: eelarvevahendid / taotluste kogusumma. See tagab, et kõiki nõuetekohaseid taotlusi koheldakse eelarvevahendite piisamatuse korral ühetaoliselt. Paragrahv 15 reguleerib VTA andmise otsust ja väljamakset. Põhivõrguettevõtja esitab Kliimaministeeriumile otsuse tegemise ettepaneku 45 päeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtpäeva. Kliimaministeerium teeb otsuse 15 päeva jooksul nõuetekohase ettepaneku saamisest arvates ning põhivõrguettevõtja maksab abi välja 14 tööpäeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. Paragrahv 16 sätestab kumuleerimise välistuse. Määruse kohaselt ei või abisaaja sama kalendriaasta sama mõõtepunkti tarbimise eest kasutada samal ajal vähendamismäära ja VTAd. Sätte eesmärk on vältida sama tarbimise topelt soodustamist kahe erineva abiliigi kaudu. Lõige 2 täpsustab, et VTAd ei anta tarbimismahu eest, mille kohta on tehtud riigiabi tagasinõude otsus. Paragrahv 17 reguleerib alusetult antud VTA tagasinõudmist. Kui abi andmise aluseks olnud andmed osutuvad valeks või kui taotleja on jätnud esitamata VTA kumuleerimiseks vajalikud andmed, teeb põhivõrguettevõtja Kliimaministeeriumile põhjendatud ettepaneku abi tagasi nõuda. Lõige 2 eristab kahte olukorda: kui tagasinõude alus toob kaasa riigiabi eeskirjade kohase tagasinõude, arvutatakse intress riigiabi tagasinõudmise intressimäärade alusel; muudel juhtudel kohaldatakse viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel. 4. peatükk. Andmevahetus ja dokumentide säilitamine Paragrahv 18 reguleerib andmevahetust. Lõike 1 kohaselt edastab võrguettevõtja põhivõrguettevõtjale vähemalt kord kuus andmed mõõtepunktide tarbimise, rakendatud vähendamismäära ja järelarvestuse kohta. Andmed on vajalikud põhivõrguettevõtjale nii eelarvest ülevaate saamiseks kui ka riigiabi registrisse kandmiseks. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimääruse § 14 lõike 6 kohaselt tuleb riigiabi andmed registrisse kanda 15 tööpäeva jooksul ja VTA andmed viie tööpäeva jooksul abisumma kindlakstegemisest. Lõike 2 kohaselt tagab põhivõrguettevõtja riigiabi andmise läbipaistvuse konkurentsiseaduse § 492 kohaselt. Paragrahv 19 reguleerib dokumentide säilitamise nõudeid. Lõike 1 kohaselt säilitab põhivõrguettevõtja taotluste, otsuste, arvutuste ja kontrollide aluseks olevaid dokumente vähemalt kümme aastat viimasest abi andmise päevast arvates. Lõike 2 kohaselt säilitab taotleja või abisaaja abi saamisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat abi saamise päevast arvates. Säilitamistähtaeg on vajalik, et tagada andmete kontrollitavus kogu abi andmise perioodil ja selle järel, sealhulgas järelevalve, tagasinõude ja riigiabi nõuete täitmise kontrolli jaoks. 5. peatükk. Rakendussätted Paragrahv 20 reguleerib üleminekut vähendamismäära rakendamisele 2026. aastal ning põhivõrguettevõtja teavitamiskohustust enne taotluste vastuvõtmise alustamist. Sätte kohaselt hüvitatakse kooskõlas riigiabi otsuse punktiga 15 isikule, kelle suhtes tehakse vähendamismäära rakendamise otsus, 2026. aastal 1. jaanuarist kuni otsuse tegemise kalendrikuu viimase päevani vähem laekunud soodustuse osa ühekordse tagasimaksena, mis koosneb konkreetsete kuude (arvestusperioodide) eest ette nähtud soodustuse summast. See on vajalik, sest menetlustähtaegade tõttu (taotluse menetlemine kaks kuud pluss Kliimaministeeriumi otsus 30 päeva pluss arvel vähenduse rakendamine järgnevast kuust) ei jõua esimesed otsused jõustuda enne 2026. aasta suve. Ilma üleminekusätteta jääksid abisaajad esimese poolaasta eest soodustusest ilma, kuigi ELTSi § 1113 lõike 31 kohaselt rakendatakse vähendamismäära tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist. Tagasimakse suuruse arvutab ja ülekande teeb põhivõrguettevõtja. Lõike 2 kohaselt avaldab põhivõrguettevõtja oma veebilehel taotluse esitamise tehnilise korra, taotlusvormid ja teabe taotluste vastuvõtmise alustamise kohta käesoleva määruse jõustumise päeval. Säte tagab, et §-des 4 ja 13 nimetatud taotlusvormid on taotlejatele kättesaadavad alates menetluse avamise hetkest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:  CEEAG, eelkõige selle jagu 4.11, mis käsitleb energia suurtarbijatele elektrimaksude vähendamise vormis antavat abi;  määrus (EL) 2023/2831;  direktiiv (EL) 2023/1791;  määruse nr 1893/2006, eelnõus kasutatakse viidatud määruse lisas esitatud vastavustabelit NACE Rev. 2.1 ja NACE Rev. 2 koodide vastavuse tuvastamiseks. Riigiabina kohaldatava vähendamismäära rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni lubavat otsust (riigiabi luba). 4. Määruse mõjud Mõju majandusele Määruse mõju on seotud ELTSis kehtestatud taastuvenergia tasu vähendamise ja VTA rakendamisega. Määrus täpsustab nende meetmete taotlemise, arvutamise, kontrolli ja rakendamise korda. Meetmel on positiivne mõju energiamahukate ettevõtjate konkurentsivõimele, kuna see võimaldab taastuvenergia tasu 75–85% võrra vähendada ning seeläbi vähendada ka elektrikulu osakaalu tootmiskuludes. Riigikogu menetluse materjalide kohaselt puudutab muudatus praegu umbes 90 ettevõtjat. Mõju keskkonnale Määruse otsene keskkonnamõju on väike, kuid määrus toetab seaduses sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamist, sest täpsustab taastuvelektrienergia kasutamise, energiaauditi ja keskkonnakohustuste tõendamise ning kontrollimise korda. Seega aitab määrus kaasa sellele, et soodustus oleks seotud energiatõhususe parandamise, süsinikuheiteta elektri kasutamise või heidet vähendavate investeeringutega. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Määrus ei too kohaliku omavalitsuse üksustele kaasa uusi ülesandeid. Riigi tasandil täpsustab määrus Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, põhivõrguettevõtja ning võrguettevõtjate ülesannete jaotust meetme rakendamisel. Kliimaministeerium teeb abi andmise, muutmise, peatamise, lõpetamise ja tagasinõudmise otsused, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tagab meetme rahastamise, põhivõrguettevõtja menetleb taotlusi, kontrollib tingimuste täitmist, teeb ettepanekuid otsusteks, korraldab arvestust ja väljamakseid ja teeb järelevalvet ning võrguettevõtja rakendab taastuvenergia tasu arvestades arvel vähendamismäära, teeb vajaduse korral järelarvestuse ning esitab põhivõrguettevõtjale meetme rakendamiseks vajalikud andmed. Põhivõrguettevõtja halduskulu kaetakse taastuvenergia tasust ELTSi § 592 lõike 1 kohaselt. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele järgmised kulud: • 2026. aasta eraldis: 8,13 miljonit eurot; • 2027. aasta eraldis: 8,65 miljonit eurot; • 2028. aasta eraldis: 9,27 miljonit eurot; • 2029. aasta eraldis: 9,80 miljonit eurot; • kokku: 35,85 miljonit eurot. Vahendid eraldatakse riigieelarvest ning kantakse eraldise lepingu alusel üle ASile Elering. Nende vahenditega kompenseeritakse Eleringile puudujääv taastuvenergia tasu, mis tekib ettevõtjatele taastuvenergia tasu vähendamise (riigiabi) ja juba makstud taastuvenergia tasu hüvitamise (ühekordne riigiabi tagasimakse ja VTA) tagajärjel. Määruse rakendamine eeldab, et AS Elering töötab välja taotlusvormid, juhendmaterjalid ja infotehnoloogilised lahendused ning seab sisse vajalikud menetlusprotsessid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatused ei vaja pikemat üleminekuaega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning ettepanekute esitamiseks võrguettevõtjatele, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule. Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale.  Majandus- ja tööstusministri määruse „Taastuvenergia tasu vähendamise toetuse taotlemise ja andmise tingimused“ eelnõu seletuskiri Lisa Märkustega arvestamise tabel Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku Arvestamise või mittearvestamise arvamuse esitaja sisu põhjus Kliimaministeerium Eelnõu § 4 lõike 2 punktis Arvestatud. 9 asendada peale „kood vastab“ kirjas olev tekstiosa järgmise tekstiosaga: „komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/137, millega muudetakse määrust nr 1893/2006 (ELT L 19, 20.01.2023, lk 5), sätestatud NACE Revision 2.1. klassifikatsioonile, tuvastab taotleja vastava NACE koodi nimetatud delegeeritud määruse alusel koostatud vastavustabeli abil“. Põhjendus: määruse nimi on ebatäpne. Eelnõu § 9 lõikes 3 muuta „kümne tööpäeva“ ja asendada sõnastusega „kolmekümne päeva jooksul“ Põhjendus: Ministri korralduse andmiseks ei pruugi 10 tööpäeva olla piisav, sest korralduse koostamine ja kooskõlastamine kuni allkirjastamiseni võib võtta rohkem aega. Eelnõu § 10 lõiget 1 täiendada pärast sõna „Kliimaministeerium“ lauseosaga „põhivõrguettevõtja ettepanekul“ ning täiendada otsuse tegemise tähtaeg, milleks oleks 30 päeva. Pärast sõna „ning“ kustutada sõna „viivitamata“, sest antud täienduse mõiste ei ole sisustatud. Põhjendus: Ehk küll ELTS § 592 lõige 49 sätestab, et Kliimaministeerium teeb otsuse põhivõrgu ettepanekul, siis määruse lugejale tagatakse õigusselgus selliselt, et ei pea alati seadusest eraldi seda välja lugema. Eelnõu § 11 lõikes 4 asendada tekstiosa „Abisaaja teavitab põhivõrguettevõtjat viivitamata, kui ta“ ja lisada peale sõna „loobuda“ tekstiosa „teavitab ta sellest põhivõrguettevõtjat 10 päeva jooksul asjaoludest teadasaamisest“. tekstiosaga „Kui abisaaja“ „viivitamata“ konkreetse tähtajaga või siis täiendada pärast sõna „viivitamata“ täpsustusega „kuid mitte rohkem kui … päeva jooksul“. Põhjendus: Mõiste „viivitamata“ ei ole sisustatud ja võib kaasa tuua õigusakti väära tõlgendamise ning seetõttu tuleks „viivitamata“ asendada eelnevalt pakutud tekstiosaga. Eelnõu § 11 lõikes 5 täpsustada, et silmas on peetud ELTS § 592 lõikes 412 nimetatud ettepanekut. Põhjendus: õigusselguse suurendamine. Eelnõu § 11 lõikele 7 lisada esimene lause: „Kliimaministeerium teeb lõikes 6 nimetatud ettepaneku alusel tagasinõudmise otsuse 20 tööpäeva jooksul ettepaneku saamisest arvates.“ Põhjendus: reguleerida olulised tähtajad määruses. Lisada eelnõule § 11 lõige 9 järgmises sõnastuses: „(9) Riigiabi või vähese tähtsusega abi tagasinõudmise korral võib põhivõrguettevõtja tagasinõutud summa anda uuesti riigiabina või vähese tähtsusega abina, järgides vastava abi andmisele kohaldatavaid nõudeid.“ Põhjendus: eelnõu ei reguleeri tagasinõutud raha uuesti kasutamist. Eelnõu § 13 lõikes 1 asendada tekstiosa „31. jaanuariks“ tekstiosaga „15. jaanuariks“. Eelnõu § 15 lõikes 1 asendada tekstiosa „60 päeva“ tekstiosaga 45 päeva“. Eelnõu § 15 lõikes 2 asendada tekstiosa „30 päeva“ tekstiosaga „15 päeva“. Põhjendus eelnõu § 13 lõike 1, § 15 lõike 1 ja 2 kohta: VTA-ga seonduvate menetlustähtaegade lühendamine on vajalik, et tagada vähese tähtsusega abi summade varasem selgumine. See on omakorda vajalik riigieelarve vahendite planeerimise, kasutamise ning võimaliku ümberjaotamise seisukohalt, võimaldades teha õigeaegseid otsuseid eelarvevahendite piisavuse ja jaotuse kohta. Eelnõu §-s 20 Muuta eelnõu kahe lõikeliseks. Lõikes 1 kustutada „kohaldumiseni“ ja lisada selle asemele tekstiosa „tegemise kalendrikuu viimase päevani“. Põhjendus: Muudatuse eesmärk on tagada selgus hüvitise arvestamise perioodi osas. Lisada lõige 2, mis sätestab, et: „Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel taotluse esitamise tehnilise korra, taotlusvormid ja teabe taotluste vastuvõtmise alustamise kohta käesoleva määruse jõustumise päeval.“ Põhjendus: selguse huvides tuua välja, et põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel taotluse  esitamise tehnilise korra, taotlusvormid ja teabe taotluste vastuvõtmise alustamise kohta käesoleva määruse jõustumise päeval Oleme seisukohal, et määruse jõustumise ajaks peavad rahalised vahendid toetuse maksmiseks olema põhivõrguettevõtjale üle kantud. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus ettevõtjad (toetuse sihtrühm) hakkavad esitama taotlusi toetuste saamiseks, aga toetuse maksjal ei ole veel kindlustunnet maksete sooritamiseks. Samuti on oluline, et määruse jõustumise ajaks oleks kolmepoolne rahastamisleping saanud kõikide osapoolte allkirjad. Eesti Kaubandus- Järgnevalt esitame oma Arvestatud osaliselt. Tööstuskoda kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta. Ettepanek 1: Arvestame esitatud ettepanekuga. Toetuse taotlemise 1. Ettevõtjate ootus on, et võimalus avaneb esimesel võimalusel, taastuvenergia tasu pärast käesoleva määruse jõustumist. vähendamise toetuse taotlemine avaneks Ettepanek 2: Suur osa taastuvenergia võimalikult kiiresti, tasu vähendamise toetuse tingimustest mitte näiteks kolme või tuleneb toetuse aluseks olevatest kuue kuu pärast. riigiabi suunistest (Komisjoni teatise Seetõttu peame – kliima-, keskkonnakaitse- ja oluliseks, et ka selle energiaalase riigiabi suunised alates eelnõu menetlus ei aastast 2022), millest ei saa mööda jääks venima ning minna. Toetuse tingimused on püütud eelnõu jõustuks koostada võimalikult lihtsalt, kuid võimalikult kiiresti. samas piisavalt detailselt, et oleks tagatud kooskõla riigiabi ja vähese 2. Kaubanduskoda on tähtsusega abi reeglitega. saanud mitmelt ettevõtjalt tagasisidet, Pärast määruse jõustumist avaldab et taastuvenergia tasu Elering juhendid, täpsema teabe ja vähendamise toetuse taotlusvormid oma veebilehel, mis tingimused on väga tagab toetuse taotlemise suuremat keerulised. Seetõttu on selgust: ettevõtjatel keeruline https://www.elextra.ee/taastuvenergia- aru saada, kas nad tasu-vahendamine. vastavad toetuse tingimustele ning Ettepanek 3. Mittearvestatud. milliseid nõudeid ja Taastuvenergia tasu vähendamise kuidas nad peavad toetuse loomise üheks eesmärgiks on täitma, et toetust saada. muuhulgas olnud suunata Saime sellist suurtarbijaid järk-järgult suurendama tagasisidet, kui taastuvenergia kasutust oma kooskõlastusringil oli elektritarbimises, et toetada riiklikke elektrituruseaduse, kliimaeesmärke, vähendada sõltuvust alkoholi-, tubaka-, fossiilkütustest ning edendada kütuse- ja elektriaktsiisi keskkonnasäästlikku seaduse ning majandustegevust. Samal ajal toimib tulumaksuseaduse see mehhanismina, mis soodustab muutmise seaduse taastuvelektrienergia tootmise kasvu eelnõu. Ettevõtjad kas uute tootjate turule tuleku kaudu toovad sama kitsaskoha või olemasolevate tootmisvõimsuste välja ka praegu laiendamise teel. Selline lähenemine kooskõlastusringil aitab kaasa taastuvenergia turu oleva eelnõu puhul. arengule ja varustuskindluse Peame oluliseks, et tagamisele pikemas perspektiivis. Eesti ei kehtestaks Seatud eesmärki aitab tagada ELTS täiendavaid nõudeid 592 lg 41 punktis 2 sätestatud ega seaks ettevõtjatele tingimus, mis seob halduskoormust taastuvelektrienergia tarbimise suurendavaid kohustusi, tõendamisel omavahel mis ei tulene otseselt taastuvelektrienergia tootjaga (või Euroopa Liidu õigusest. tema toodangut vahendava Seetõttu peab eesmärk elektrimüüja), toodetud elektrienergia olema see, et toetuse ja selle kohta väljastatud taotlemine, selle päritolutunnistused. Lahendus, kus menetlemine ning taastuvelektrienergia tarbimine järelevalve oleksid toimub üksnes päritolutunnistuste võimalikult väikese finantstehingute kaudu, ei taga koormusega nii piisavat seost tegeliku tootmise ja taotlejatele kui ka tarbimise vahel ning vähendab toetuse andjale. eesmärki taastuvelektrienergia turu Palume eelnõu ja arendamisel. Sama seletuskirja üle vaadata tõendamisstruktuur on kirjas ka ning võimaluse korral Euroopa Komisjoni heaks kiidetu neid lihtsustada. Lisaks riigiabi otsuses SA.121622 (p 21(a)). teeme ettepaneku tuua Ka kliima-, keskkonnakaitse- ja eelnõu seletuskirjas energiaalase riigiabi suunised põhjalikumalt välja (CEEAG) annavad liikmesriigile eelnõus sisalduvate õiguse seada riigiabile objektiivseid tingimuste selgitused. abikõlblikkuse tingimusi (CEEAG p Seletuskirjas võiks olla 407), ja abil peab olema ergutav mõju ka rohkem näiteid. (riigiabi otsus SA.121622, p 57). See  Siinkohal toome tähendab, et toetus peab tegelikult positiivse näitena välja aitama kaasa taastuvtootmise seletuskirjas (lk 4) arengule, mitte subsideerima toodud näiteid tootmisest lahutatud finantstehinguid. lisategevusala tarbimise arvestamise kohta. 3. Oleme saanud ettevõtjalt ettepaneku täpsustada taastuvenergia tasu vähendamise toetuse tingimusi selliselt, et toetuse saajal oleks lubatud tõendada taastuvelektrienergia tarbimist ka juhul, kui elektrienergia ostetakse ühest allikast (elektrimüüjalt) ning päritolutunnistused ostetakse eraldi teisest allikast. See peaks olema lubatud tingimusel, et päritolutunnistused on abisaaja kasuks nõuetekohaselt kustutatud päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis, päritolutunnistuste maht vastab nõutud osakaalule abisaaja elektritarbimisest ning abisaaja suudab esitada selle kohta kontrollitava tõendi. Praeguse sõnastuse tõlgendamine võib tekitada ebakindlust ning piirata põhjendamatult ettevõtjate võimalusi toetuse saamiseks. Seega on ettepaneku eesmärk tagada õiguslik selgus ja ühtne tõlgendus, viia regulatsioon kooskõlla turupraktika ja Euroopa Liidu energiaturu toimimise põhimõtetega ning vältida põhjendamatuid piiranguid ettevõtjatele, kes kasutavad päritolutunnistusepõhist taastuvelektri tõendamist.