Ettepanek seoses tubakatoodete ja tubakareklaami ELi normide läbivaatamise avaliku konsultatsiooniga

Saatja: "Ingmar Kurg" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: Ettepanek seoses tubakatoodete ja tubakareklaami ELi normide läbivaatamise avaliku konsultatsiooniga Kuupäev: 2026-06-16 11:33 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Euroopa Komisjon on läbi viimas tubakatoodete ja tubakareklaami ELi normide läbivaatamise avalikku konsultatsiooni ning riigikantselei on oma resolutsiooniga palunud MKM-il esitada oma sisend sotsiaalministeeriumile selles küsimuses. Riigikantselei resolutsioon nr 26-0191/01 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/db7dd36f-f857-4903-a759-c610034d8743#yw9ycPag Oleme MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti poolt esitanud avaliku konsultatsiooni käigus Euroopa Komisjonile oma arvamuse koos vastavate viidetega (leiate manusest), millega palume võimalusel arvestada ka MKMi sisendi loomisel. Riskitasemeid arvestav regulatsioon Tubaka- ja nikotiinitoodete regulatsioon peab arvesse võtma toodete riskitasemeid. Toodetele, mille kasutamisega kaasnevad kõrgemad riskid, peavad kehtima rangemad reeglid, et soodustada inimeste loobumist nende kasutamisest. Teaduslikult on tõendatud, et tubaka põletamisel kaasneb kordades rohkem kahjulikke aineid, kui seda esineb alternatiivsete toodete nagu näiteks e-sigarettide, snusi, nikotiinipatjade ja kuumutatava tubaka kasutamisel. Seetõttu tuleb käsitleda tarbija liikumist kõrge riskiga toote kasutamiselt madalama riskiga toote kasutamisele positiivsena, sest sellega on kasutaja vähendanud oma tegevuse riski tervisele. Kõige parem oleks, kui inimene loobuks sootuks tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamisest, kuid praktiline elu on näidanud ja tervishoiuspetsialistid kinnitanud, et kõik kasutajad ei suuda neist lõplikult loobuda. Üleminek vähem kahjulikule alternatiivile aitab minimeerida riski. Info tõendatuse ja kättesaadavuse tagamine Tarbijatel on õigus teada tubaka- ja nikotiinitoodete olemuse ja riskide kohta. Praegu ei ole tagatud Euroopa Liidu elanikele ausa, läbipaistva ja tõendatud info kättesaadavus tubaka- ja nikotiinitoodete kohta. Liikmesriigiti erineb info, mida inimestele tubaka- ja nikotiinitoodete kohta antakse. Sellest tulenevalt on tekkinud arusaamatusi, levib väärinfot ja süvenemas on umbusk riiklike institutsioonide suhtes. Ootame Euroopa Komisjonilt kõigi kättesaadavate eelretsenseeritud teadustõendite arvesse võtmist tubaka- ja nikotiinitoodete reguleerimisel ning nende teadustõendite ülevaate kättesaadavaks tegemist. Toodete regulatsioonile vastavuse tagamine ja kasutajate informeerimine Euroopa Liit peab jätkuvalt kontrollima, kas turule toodavad ja seal müüdavad tooted vastavad kokku lepitud regulatsioonidele. Teadlikkus selle kontrolli olemasolust on olematu või vähene. Seetõttu ootame Euroopa Komisjonilt vastavasisulist teavituskampaaniat, et tubaka- ja nikotiinitoodete kasutajad oleksid teadlikud, kuidas tagatakse toodete vastavus regulatsioonidele ja tarbijate ohutus. Taoline teadlikkuse kasv aitab kasutajaid eemal hoida salaturust. Salaturu tekkimise vältimine Mitmed liikmesriigid, sealhulgas Eesti on riigipõhiseid regulatsioone kehtestades loonud soodsad tingimused tubaka- ja nikotiinitoodeta salaturu tekkimiseks ja laienemiseks. ELi ühtsete regulatsioonide loomisel tuleb vältida salaturu soodustamist, sest sellega toetatakse kuritegelike organisatsioonide tegevust. Erinevate liikmesriikide kogemused on näidanud, et kõrged maksumäärad, maitsete kasutamise keeld ja e-kaubanduse mittelubamine soodustavad salaturu levikut. Seetõttu leiame, et tubaka- ja nikotiinitoodete osas ei ole õigustatud täiendavad maitsete piirangud, samuti e-kaubanduse keelustamine. Salaturul müüdava tundmatu päritoluga toodete kasutamine tõstab terviseriske. Salaturg õõnestab õiguskuulekust ja aitab rahastada kuritegelikke organisatsioone. Samuti on salaturu tõttu muutunud tubaka- ja nikotiinitooted ihtsasti kättesaadavaks alaealistele. Sõnavabaduse tagamine Tubaka- ja nikotiinitoodete kasutajate hääl peab poliitika kujundamisel olema kesksel kohal, sest regulatsioonid avaldavad neile kõige enam mõju. Kodanike kõrvale jätmine on vastuolus demokraatia põhimõtetega. Sed peab EL jälgima ka liikmesriikide osas, sest Eestis on selle vastu korduvalt eksinud ning tarbijaid on demokraatlikest protsessidest kõrvale jäetud. Samuti tuleb tagada tarbijatele sõnavabadus oma kogemuste jagamisel. -- Lugupidamisega Ingmar Kurg NNA Suitsuvaba Eesti [email protected] <mailto:[email protected]> Mobile/WhatsApp: +372 52 746 55 http://www.nna.ee Arvamus Euroopa Komisjonile tubaka- ja nikotiinitoodete reguleerimise kohta Algatus: „Tubakatooted ja tubakareklaam – ELi normide läbivaatamine” (tõendite kogumine, tagasiside tähtaeg 15. juuni 2026) MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Tarbijaid esindav organisatsioon · New Nicotine Alliance’i, INNCO ja ETHRA võrgustike liige [email protected] · www.nna.ee 11. juuni 2026 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 Sisukord Kokkuvõte 3 1. Esitaja: kes me oleme 5 2. Teaduslik lähtekoht: riskide hierarhia ja suitsetamisest loobumise tõendus 5 2.1 Kahju põhjustab põlemine, mitte nikotiin . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Vähem kahjulikud tooted aitavad suitsetamisest loobuda . . . . . . . . 7 2.3 Euroopa Liidu eesmärk ja tegelik tempo . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3. Eesti kogemus 2018–2025: dokumenteeritud õppetund Euroopale 8 3.1 Mida Eesti tegi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.2 Mis juhtus: legaalne turg varises kokku . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 3.3 Kursimuutus ja mõõdetav taastumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 3.4 Riigieelarve ei kaotanud, rahvatervis võitis . . . . . . . . . . . . . . . 10 3.5 Aus pilt: noorte trend nõuab tähelepanu – aga mitte keelde . . . . . . . 12 4. Meie seisukohad 13 4.1 Riskitasemeid arvestav regulatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 4.2 Info tõendatuse ja kättesaadavuse tagamine . . . . . . . . . . . . . . 13 4.3 Toodete vastavuse tagamine ja kasutajate informeerimine . . . . . . . 14 4.4 Salaturu tekkimise vältimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 4.5 Tarbijate kaasamine ja sõnavabaduse tagamine . . . . . . . . . . . . . 15 5. Riikide kogemused: mis töötab ja mis mitte 16 5.1 Rootsi: ELi ainus suitsuvaba edulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 5.2 Ühendkuningriik: riik kui ülemineku toetaja . . . . . . . . . . . . . . . 17 5.3 Austraalia ja Uus-Meremaa: loomulik võrdluseksperiment . . . . . . . . 17 5.4 Jaapan: sigaretimüük langes poole võrra ilma keeldudeta . . . . . . . . 17 5.5 Keeldude rida: India, Türgi, Holland, Prantsusmaa . . . . . . . . . . . . 18 5.6 Järeldus komisjonile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 6. Vastused konsultatsiooni fookusküsimustele 19 6.1 Maitsed: ärge korrake Eesti viga üleliiduliselt . . . . . . . . . . . . . . 19 6.2 E-kaubandus: reguleeritud müük on parem kui pime turg . . . . . . . . 20 6.3 Maksustamine: diferentseeritud määrad on tõhusaim üleminekustiimul . 20 6.4 Pakendi ja tooteinfo: aus suhteline riskiinfo . . . . . . . . . . . . . . . 21 6.5 Noorte kaitse: mis tegelikult töötab . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 7. Ettepanekud Euroopa Komisjonile 21 Lisa A. Maksu- ja Tolliameti andmed 23 A.1 Tubakaaktsiisi laekumine tooteliigiti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 A.2 Sigarettide legaalne turumaht (vabasse ringlusse lubatud pakid, 20 sigaretti = 1 pakk) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 A.3 Eesti e-vedeliku poliitika ajatelg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 1 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 Lisa B. Viidatud NNA Suitsuvaba Eesti artiklid 26 2 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 Kokkuvõte MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti esitab Euroopa Komisjonile arvamuse tubaka- ja nikotiinitoodete Euroopa Liidu normide läbivaatamise kohta. Esindame tarbijaid – inimesi, kes on vähem kahjulike nikotiinitoodete abil suitsetamisest loobunud või soovivad seda teha. Meie arvamus tugineb teadusuuringutele, Eesti ametlikele maksu- ja terviseandmetele, meie enda kasutajauuringutele ning kaheksa aasta jooksul NNA artiklites dokumenteeritud rahvusvahelisele kogemusele. Käesolev dokument viitab läbivalt NNA avaldatud artiklitele; viited on tekstis nurksulgudes numbritena ja täielik loetelu koos linkidega on lisas B. Meie viis keskset seisukohta: 1. Regulatsioon peab arvestama toodete riskitasemeid. Tubaka põletamine, mitte nikotiin, põhjustab valdava osa tervisekahjust. E-sigaretid, nikotiinipadjad, snus ja kuumutatav tubakas on teaduslikult tõendatult kordades vähem kahjulikud kui sigaretid. Rangeimad reeglid peavad kehtima kõige kahjulikumatele toodetele; vähem kahjulike toodete reeglid peavad toetama suitsetajate üleminekut. 2. Tarbijatel on õigus tõendatud ja kättesaadavale infole. Praegu usub enamik Euroopa suitsetajaid ekslikult, et e-sigaretid on sama kahjulikud kui sigaretid, ja see väärarusaam süveneb. Väärarusaam on ise rahvatervise risk: see hoiab inimesi suitsetamas. 3. Toodete vastavuskontroll tuleb tagada ja sellest tuleb kasutajaid teavitada. ELi laborikontrolli süsteem töötab – ohtlik kaup tuleb just salaturult. Teadlikkus kontrolli olemasolust hoiab tarbijaid legaalsel turul. 4. Salaturu tekitamist tuleb vältida. Eesti kogemus aastatel 2018–2025 näitab mõõdetavalt, et kõrge aktsiis, maitsekeeld ja e-kaubanduse keeld ei kaota tarbimist, vaid annavad turu kuritegevusele. Kui Eesti aktsiisi ajutiselt peatas ja mentooli taas lubas, kasvas legaalne turg riigi enda maksuandmete järgi 5,5 korda suuremaks kui keeluaegne tase. 5. Tarbijate hääl ja sõnavabadus peavad olema tagatud. Regulatsioon mõjutab kõige otsesemalt tubaka- ja nikotiinitoodete kasutajaid, kuid just nemad on otsustusprotsessist süstemaatiliselt kõrvale jäetud. Sajad tuhanded eurooplased, kes on alternatiivsete toodete abil suitsetamisest loobunud, ei tohi olla poliitika kujundamisel tühi koht. Nendest seisukohtadest tulenevad meie konkreetsed ettepanekud (peatükk 7), sealhulgas: mitte kehtestada üleliidulist e-vedelike ja nikotiinipatjade maitsekeeldu; säilitada reguleeritud ja vanusekontrolliga e-kaubandus; maksustada tooteid riskipõhiselt diferentseeritult; mitte laiendada snusi keeldu nikotiinipatjadele; luua ametlik tõenduspõhine teabekanal toodete suhtelise riski kohta; tugevdada turujärelevalvet ja vanusepiirangu jõustamist; ning kaasata tarbijate esindusorganisatsioonid püsivalt õigusloomesse. Euroopa Liidu eesmärk on suitsuvaba põlvkond aastaks 2040 – suitsetajate osakaal 3 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 alla 5%. Rootsi jõudis selleni juba 2025. aastal, mitte keeldude, vaid vähem kahjulike alternatiivide kättesaadavuse kaudu. Sama tee on avatud kogu Euroopale, kui uued normid toetuvad tõenditele. 4 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 1. Esitaja: kes me oleme MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti on Eesti tarbijaid esindav vabaühendus. Meie eesmärk on toetada inimesi suitsetamisest loobumisel ja seeläbi vähendada tubakasuitsust tekkivaid tervisekahjusid. Tubakasuitsu sissehingamine on peamine haiguste ja surma põhjus, mida on võimalik ära hoida, ning suur roll selle kahju ärahoidmisel on alternatiivsetel nikotiini tarbimise viisidel [1]. • NNA Suitsuvaba Eesti on rahvusvahelise võrgustiku New Nicotine Alliance (NNA) liikmesorganisatsioon; võrgustik ühendab tarbijaühendusi, kes toetavad tubakakahjude vähendamist [2]. • Kuulume ka rahvusvahelisse nikotiinitarbijate organisatsioonide võrgustikku INNCO (International Network of Nicotine Consumer Organisations) [1] ja Euroopa tarbijaühenduste võrgustikku ETHRA (European Tobacco Harm Reduction Advocates) [3]. • Oleme korraldanud Eesti suurimaid vähem kahjulike nikotiinitoodete kasutajate uuringuid: 2021. aastal osales 603 ja 2022. aastal 517 vastajat [4, 5]. Märgime ausalt, et tegemist on veebipõhiste vabatahtlike valimitega (2021. aasta uuringus 72% mehi), mitte juhuvalimiga – esitame need andmed just sellistena. • NNA esindaja on 4. juunil 2026 Varssavis toimunud rahvusvahelise rahvatervise ekspertide, teadlaste ja tarbijate esindajate ümarlaua ühisavalduse „EUTPD3 Round Table – a Call for Action” allakirjutanu. Avaldus nõuab, et ELi regulatsioon oleks läbipaistev, riskiga proportsionaalne ja teaduslikele tõenditele tuginev, ning seab kolm eesmärki: hoida ära noorte tarbimise alustamine, kiirendada suitsetamisest loobumist ja tunnistada väiksema riskiga alternatiivide rolli [6]. • Oleme alates 2018. aastast avaldanud veebilehel nna.ee ligi 400 artiklit, mis vahendavad eesti keeles teadusuuringuid, riikide kogemusi ja Eesti tubakapoliitika arenguid. Käesolev arvamus tugineb sellele dokumenteeritud tõendusbaasile. Esitame selle arvamuse tarbijate vaatest: meie liikmed ja toetajad on valdavalt endised suitsetajad. Tubaka- ja nikotiinitoodete kasutajad teavad omast kogemusest, millist mõju on senised regulatsioonid avaldanud ja mida saaks teha paremini [7]. 2. Teaduslik lähtekoht: riskide hierarhia ja suitsetamisest loobumise tõendus 2.1 Kahju põhjustab põlemine, mitte nikotiin Suitsetamine on Euroopa Liidu suurim ennetatava surma põhjus: suitsetamisega seotud haigused põhjustavad ELis igal aastal sadu tuhandeid enneaegseid surmasid – 2019. aastal üle 780 000 [8] – ja Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel Euroopas tervikuna umbes 1,2 miljonit enneaegset surma aastas [9]. Iga sigaret lühendab eluiga keskmiselt 20 minuti võrra ning eluaegsed suitsetajad kaotavad keskmiselt umbes 10 eluaastat [10]. Peaaegu kogu suitsetamise tervisekahju tuleneb tubaka põlemisel 5 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 tekkivatest mürgistest ainetest, mitte nikotiinist – see on teaduslik alusfakt, millele riskipõhine regulatsioon peab toetuma. Briti riikliku tervishoiuteenistuse (NHS) selgituse järgi ei põhjusta nikotiin ise vähki ega südame- ja kopsuhaigusi [2, 11]. Sigaretisuitsus on üle 7000 kemikaali, millest umbes sada on klassifitseeritud kahjulikuks; tubaka põletamine on seotud vähemalt 16 vähitüübiga [12, 13]. Juba 1976. aastal sõnastas teadlane Michael Russell tähelepaneku, et inimesed suitsetavad nikotiini pärast, kuid surevad tõrva tõttu [13, 14]. Sellest järeldub riskide hierarhia, mida on kinnitanud riiklikud terviseasutused ja sõltumatud teadusülevaated: • Inglismaa Terviseamet (PHE) hindas 2015. aastal ja kinnitas 2018. aasta kordusuuringus, et e-sigaretid on tavasigarettidega võrreldes vähemalt 95% vähem kahjulikud; sama järelduseni jõudis Briti Kuningliku Arstide Kolleegiumi (RCP) 2016. aasta raport [15, 16]. King’s College Londoni mahukas ülevaade (2022, Inglismaa tervise parandamise ja ebavõrdsuse ameti tellimusel) kinnitas hinnangut taas [17]. • Prantsusmaa toidu-, keskkonna- ja tööohutuse amet ANSES avaldas 2026. aastal enam kui 2500 uuringu läbivaatusel põhineva aruande: e-sigaret on suitsetamisest oluliselt ohutum ning kasutajate kokkupuude aldehüüdidega väheneb 80–100% [18]. • Biomarkeriuuringud mõõdavad erinevust otse inimorganismist: USA kohortuuringus (JAMA Network Open, 3211 osalejat, 55 ainet) oli täielikult e-sigaretile üle läinute uriiniproovides 92% vähem kahjulikke aineid kui suitsetajatel [19]. Viieteistkümne sõltumatu uuringu koondanalüüs (2025; tubakatööstusega seotud uuringud välistati) leidis, et e-sigaret vähendab kokkupuudet mürgiste ainetega kuni 98% ja kuumutatav tubakas kuni 91% mahvi kohta; tugevate kantserogeenide (polütsükliliste aromaatsete süsivesinike) kokkupuude vähenes vastavalt 99% ja 96% [12]. • Kliinilised tulemused: Ameerika Südameassotsiatsiooni ajakirjas Circulation avaldatud uuring (~32 000 täiskasvanut) leidis, et täielikult e-sigaretile üle läinutel oli 34% väiksem südamehaiguste risk [20]. Täielikul üleminekul langeb kokkupuude mürgiste kemikaalidega juba mõne päevaga ligilähedale suitsetamisest loobunute tasemele [2]. • Suukaudsed nikotiinitooted on hierarhia kõige madalama riskiga aste. Norra Rahvatervise Instituudi teadlase Karl Erik Lundi hinnangul ei suurenda snus KOK-i, kopsuvähi ega südame-veresoonkonna haiguste riski – haigusi, mis moodustavad kolm neljandikku suitsetamissurmadest [21]. USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) on pärast teaduslikku läbivaatust andnud General Snusi tootjale loa väita, et snusi kasutamine suitsetamise asemel vähendab raskete haiguste riski [22], ning 2025. aastal andnud müügiloa 20 nikotiinipadjale hinnanguga, et need toovad rahvatervisele rohkem kasu kui riske, kui suitsetajad lähevad neile täielikult üle [23]. Dr Konstantinos Farsalinose värske ülevaate järgi võivad nikotiinipadjad olla seni kõige vähem kahjulik alternatiiv: toksiinide kokkupuute vähenemine on võrreldav täieliku loobumisega [24]. 6 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 Ükski neist toodetest ei ole riskivaba ja seda ei väida ka meie. Kuid regulatsiooni seisukohalt on oluline võrdlusbaas: nagu rõhutas sõltumatute teadlaste 2026. aasta ühispöördumine Euroopa Komisjonile, tuleb suitsuvabu tooteid võrrelda suitsetamise jätkamisega, mitte mittekasutamisega – vastasel juhul riskib EL sigaretituru kaitsmisega selle vähendamise asemel [25]. 2.2 Vähem kahjulikud tooted aitavad suitsetamisest loobuda Suitsetamisest loobumise tõenduse tipus on Cochrane’i süstemaatilised ülevaated – rahvusvaheliselt tunnustatud tõenduspõhise meditsiini kuldstandard, mida juhib Oxfordi ülikooli teadusrühm [26, 27]. • Cochrane’i 2025. aasta ülevaade (104 uuringut, 30 366 osalejat) leidis kõrge kindlusastmega tõendid, et nikotiiniga e-sigaretid aitavad suitsetamisest loobuda paremini kui nikotiiniasendusravi (plaastrid, närimiskummid), ega tuvastanud tõendeid tõsise kahju kohta [2, 28]. Saja loobuja kohta püsib kuue kuu järel suitsuvabana 8–11 inimest nikotiiniga e-sigareti abil, 6 nikotiiniasendusraviga ja 4 ilma abivahendita [28]. • Cochrane’i järeldus on püsinud muutumatuna läbi kuue järjestikuse uuenduse aastatel 2020–2025, samal ajal kui uuringute arv kasvas 50-lt 104-le [26, 28, 29, 30, 31, 32]. 2026. aastal avaldatud katusülevaade ajakirjas Addiction koondas 14 süstemaatilist ülevaadet ja hindas tõendid „selgeteks ja ühtseteks” [33]. • Suurte kliiniliste uuringute tulemused on samasuunalised: New England Journal of Medicine’is avaldatud uuringus oli e-sigaret kuni kaks korda tõhusam kui nikotiiniasendusravi [34]; Kanada randomiseeritud uuringus (376 osalejat) püsis e-sigareti rühma eelis ka aasta pärast [35, 36, 37]. • Rahvastiku tasandil: Eurobaromeetri andmetel põhinev analüüs ajakirjas Tobacco Control näitas, et igapäevane e-sigareti kasutaja oli aastatel 2015– 2017 viis korda suurema tõenäosusega endine suitsetaja [38]. Saksamaa terviseministeeriumi tellitud uuringus (üle 3300 osaleja) olid 91,5% e-sigareti kasutajatest endised suitsetajad ja vaid 1% polnud varem tubakat kasutanud [39]. • Norras on snus osutunud kõige levinumaks ja tõhusamaks loobumisviisiks: snus oli ainus toode, mille kasutamise ja suitsetamisest loobumise vahel leiti uuringus statistiliselt oluline seos [40]. ETHRA üleeuroopalises tarbijauuringus oli suitsetamisest loobunud 73,7% snusi ja 83,5% e-sigareti kasutajatest [3]. Ilma igasuguse abita õnnestub loobumine vaid umbes 4%-l proovijatest – see on võrdlusbaas, mille taustal eelnevaid numbreid lugeda. Eurobaromeetri järgi proovib 76–79% ELi suitsetajatest loobuda just ilma abita [41, 42]. Eestis on abita loobujate osakaal Euroopa keskmisest selgelt kõrgem (84% vs 76%) ja loobumisnõustamisel käis 2025. aasta andmetel aastas vaid 514 inimest [9, 43, 44]. Iga regulatsioon, mis muudab tõhusaimad abivahendid kättesaamatuks või ebaatraktiivseks, jätab need inimesed üksi meetodiga, mille edukus on 4%. 7 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 2.3 Euroopa Liidu eesmärk ja tegelik tempo Euroopa Liit on seadnud eesmärgi saada 2040. aastaks suitsuvabaks – suitsetajate osakaal alla 5% [9]. Tegelikult suitsetab ELis endiselt umbes veerand elanikest ning aastatel 2006–2021 vähenes suitsetamise määr volinik Stella Kyriakidese sõnul vaid 6 protsenti [45]. Praeguse tempo juures prognoositakse eesmärgi saavutamist alles aastakümneid pärast tähtaega [13, 46]. Samal ajal on Rootsi – kasutades teadlikult riskipõhist lähenemist, mille keskmes on snusi ja nikotiinipatjade kättesaadavus ning diferentseeritud maksustamine – jõudnud suitsuvaba riigi staatusesse juba 2025. aastal, 15 aastat enne ELi tähtaega [47, 48]. Suitsetamise levimus langes kõige kiiremini just nendes riikides – Rootsis, Ühendkuningriigis ja Jaapanis, aga ka riskivähenduse poliitikat rakendavates Norras ja Islandil –, kus vähem kahjulikud alternatiivid tehti suitsetajatele kättesaadavaks [49]. Käsitleme neid kogemusi lähemalt peatükkides 3 ja 5. ELi 2040. aasta eesmärk on saavutatav, kuid ainult siis, kui uued normid kohtlevad vähem kahjulikke tooteid sellena, mis nad teaduslikult on – suitsetamise vähendamise tööriistana, mitte sellega võrdse ohuna. See on käesoleva arvamuse põhisõnum. 3. Eesti kogemus 2018–2025: dokumenteeritud õppetund Euroopale Eesti on Euroopa Komisjonile erakordselt väärtuslik juhtum, sest siin on ühe liikmesriigi piires läbi proovitud mõlemad poliitikasuunad – kõigepealt karmid piirangud, seejärel nende osaline tagasipööramine – ning mõlema tulemused on riigi enda ametlikes maksuandmetes mõõdetavad. Kõik järgnevad aktsiisiandmed pärinevad Maksu- ja Tolliameti tekkepõhistest tubakaaktsiisi aruannetest. 3.1 Mida Eesti tegi ELi tubakatoodete direktiiv (2014/40/EL) ei nõudnud e-sigarettide maitsete keelustamist: direktiivi eristava maitse keeld kehtib ainult sigarettidele ja isekeeratavale tubakale ning e-vedelike maitsepoliitika jäeti liikmesriikidele [50]. Eesti läks direktiivist omal algatusel kaugemale kahe riigisisese meetmega: • 1. jaanuaril 2018 jõustus e-vedeliku aktsiis 0,20 €/ml – võrdselt nii nikotiiniga kui ka nikotiinita vedelikule [50, 51]. Jälgitava 10 ml pudeli keskmine hind tõusis seire andmetel 51,66% [51]. Naaberriigis Lätis oli madala nikotiinisisaldusega e-vedeliku aktsiis umbes kaheksa korda madalam [50, 51]. • 1. juulil 2019 jõustus tubakaseaduse muudatus, mis keelas kõik e-vedeliku maitsed peale tubaka ning ühtlasi e-sigarettide riigisisese kaugmüügi [50, 52, 53]. 2020. aasta mais lisas Riigikogu lubatud maitsete hulka mentooli (seoses ELi mentoolisigarettide keeluga); muid maitseid ei ole Eestis tänaseni lubatud [2, 54]. 8 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 Juba enne keeldu hoiatasid andmed tagajärgede eest: 2018. aasta kasutajaküsitluses (n = 112; veebipõhine vabatahtlik valim) oli e-vedeliku maitse oluline 95,5%-le vastajatest; 16 vastajat ütles, et pöördub hinnatõusu tõttu tagasi sigarettide juurde, ja kolmandik, et hakkab ostma salaturult [50, 51]. Sama töö Facebooki eksperimendis vastas esimene salaturumüüja 4 minutiga, 10,5 minutiga leidus 13 müüjat ning üks pakkus vedelikku nikotiinisisaldusega kuni 100 mg/ml – viis korda üle seadusliku 20 mg/ml piiri [50, 51]. 3.2 Mis juhtus: legaalne turg varises kokku Joonis 1: Nikotiinisisaldusega e-vedeliku aktsiisilaekumine Eestis 2018–2025 (Maksu- ja Tolliamet) Aktsiisi ja maitsekeelu koosmõjul liikus tarbimine legaalsest kanalist välja: • Eesti poliitikadebatis kasutatud ametliku hinnangu järgi moodustasid maitsekeelu ajal 62–80% kogu e-vedeliku turu mahust isesegatud, üle piiri toodud või salaturult ostetud vedelikud [50, 55, 56]. Edasimüüjate liidu ENEL jäätmeseirel põhinev hinnang oli umbes 60% ning NNA enda küsitlused registreerisid halvimatel aastatel kuni 79% kasutajatest, kes hankisid tooteid väljaspool legaalset kanalit [50]. Need eri meetoditega saadud hinnangud viivad sama järelduseni – legaalne kanal kaotas turu enamuse. • NNA 2021. aasta kasutajauuringus (n = 603; veebipõhine vabatahtlik valim, vt ptk 1) segas 58% e-sigareti kasutajatest e-vedelikku ise kodus, ainult 37% ostis legaalset valmistoodet, 26% hankis sõbralt või salaturult ja 19% ostis piiri tagant [50, 57]. Isesegamine tähendab, et Tubakadirektiivis ette nähtud laborikontroll jääb täielikult kõrvale [53, 58]. • 7% endistest e-sigareti kasutajatest tunnistas, et hakkas maitsekeelu järel taas suitsetama [50, 57]. See on Eesti andmestiku kõige otsesem tõend selle kohta, et maitsekeeld lükkas osa loobunuid tagasi sigarettide juurde. 9 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 • Riik lootis alternatiivsete tubakatoodete aktsiisist koguda 6 miljonit eurot aastas; nikotiinisisaldusega e-vedeliku aktsiisi laekus 2020. aastal tegelikult 1,06 miljonit eurot [51; MTA]. Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe võttis olukorra kokku kujundiga, mida tsiteerime, sest see kirjeldab mehhanismi täpselt: „Eesti e-sigareti must turg on nagu taburet püsinud neljal jalal – ülikõrge aktsiisimäär, maitsete keeld, e-kaubanduse keeld ja muud piirangud.” [55] 3.3 Kursimuutus ja mõõdetav taastumine Detsembris 2020 otsustas Riigikogu piirikaubanduse ja salaturu ohjamiseks peatada e-vedelike aktsiisi kogumise 1. aprillist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 [55, 56]. Aktsiis taastus 1. jaanuaril 2023 endisel määral 0,20 €/ml. Tulemus on graafikul 1 selgelt näha. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli nikotiinisisaldusega e-vedeliku aktsiisilaekumine: Aasta Laekumine Kontekst 2020 1 055 711 € maitsekeeld kehtis, aktsiis kehtis 2021 304 409 € aktsiis peatati 1. aprillist 2022 0€ aktsiisipaus terve aasta 2023 5 774 902 € aktsiis taastus samal määral; mentool lubatud 2024 5 661 085 € 2025 6 495 021 € Sama aktsiisimääraga aastate võrdluses (2020 vs 2023) kasvas legaalne turg 5,5 korda. Nõudlus ei olnud vahepeal kuhugi kadunud – see oli salaturul, ja kui legaalne kanal muutus taas konkurentsivõimeliseks, tuli turg põranda alt välja suuremana, kui ta legaalsena kunagi varem oli olnud [50]. Sama mustrit kinnitab nikotiinipatjade kogemus: kui padjad said Eestis legaalseks, kukkus nende must turg kokku ja riik sai aktsiisitulu koguma hakata [59] – patjade aktsiisilaekumine kasvas 0,89 miljonilt eurolt (2019, osaline esimene aasta andmetes) ligi 12 miljoni euroni (2025) ehk umbes 13,5 korda [50]. 3.4 Riigieelarve ei kaotanud, rahvatervis võitis Levinud vastuargument riskipõhisele maksustamisele on hirm maksutulu kaotuse ees. Eesti andmed seda hirmu ei toeta: • Tubakaaktsiisi kogulaekumine ei langenud kordagi alla 2018. aasta taseme: 199,9 miljonit eurot (2018) → 260,2 miljonit eurot (2025) [50, 60]. • Sigarettide osakaal aktsiisitulust langes samal ajal 95,7%-lt 86,6%-le – tarbijad liikusid vähem kahjulikele toodetele ja riigikassa ei kaotanud midagi [50]. • Sigarettide legaalne turumaht on languses: 94,0 miljonilt pakilt (tipp 2016) 57,7 miljoni pakini (2025) ehk −38,7% [MTA; 60]. Rõhutame ausalt, et osa 10 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 Joonis 2: Vähemkahjulike alternatiivide aktsiisilaekumine 2018–2025 (Maksu- ja Tolliamet) Joonis 3: Tubakaaktsiisi kogulaekumine ja alternatiivsete toodete osakaal (Maksu- ja Tolliamet) 11 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 sellest langusest peegeldab ka piiriülest ja ebaseaduslikku asendust, mitte ainult loobumist. Joonis 4: Sigarettide legaalne turumaht Eestis 2014–2025 (Maksu- ja Tolliamet) Rahvatervise koondnäitaja liikus samas suunas: Tervise Arengu Instituudi andmetel langes Eesti täiskasvanute igapäevasuitsetamine 26,0%-lt (2014) 13,2%-le (2024) – madalaimale registreeritud tasemele [9, 50, 61]. Me ei väida, et languse põhjustasid alternatiivid üksi – langus algas varem ja sellel on mitu tegurit –, kuid suundumus on ühemõtteline: suitsetamine väheneb kiiresti just olukorras, kus vähem kahjulikud alternatiivid on legaalselt olemas. Eurobaromeetri järgi kasutas Eestis e-sigaretti loobumiseks iga kuues loobuja (ELi keskmine: iga kümnes) [62]. 3.5 Aus pilt: noorte trend nõuab tähelepanu – aga mitte keelde Tõsiseltvõetav seisukoht peab tunnistama ka ebamugavaid andmeid. Tervise Arengu Instituudi 2024. aasta andmetel ületab Eesti 16–24-aastaste seas igapäevane veipimine (umbes 10%) igapäevast suitsetamist (umbes 5%) [50]. See on tõsine signaal, mida me ei pisenda. Kuid lahenduse valikul on määrav, miks noored toodetele ligi pääsevad. Eesti kogemus näitab, et ligipääsukanal on sageli ebaseaduslik: salaturul dokumenti ei küsita ja müüjateks on kohati alaealised ise [58, 63]. Politsei tähelepaneku järgi pärinevad alaealiste e-sigaretid sageli ka lapsevanemate ostudest [59]. Hollandi kogemus (ptk 5) näitab, et maitsekeeld noorte veipimist ei vähendanud, vaid see hoopis kahekordistus, sest turg liikus kanalitesse, kus vanusekontrolli ei ole [64]. Noorte kaitse vajab vanusepiirangu tegelikku jõustamist, müügilubasid, kontrollostusid ja karistusi – mitte meetmeid, mis suunavad kogu turu sinna, kus ühtegi reeglit ei kohaldata. Samal ajal on Eesti noorim täiskasvanute põlvkond (16–24) kõigist vanuserühmadest väikseima igapäevasuitsetamise osakaaluga (5%) [9, 61]. 12 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 4. Meie seisukohad 4.1 Riskitasemeid arvestav regulatsioon Tubaka- ja nikotiinitoodete regulatsioon peab arvesse võtma toodete riskitasemeid. Toodetele, mille kasutamisega kaasnevad kõrgemad riskid, peavad kehtima rangemad reeglid, et soodustada inimeste loobumist nende kasutamisest. Teaduslikult on tõendatud, et tubaka põletamisel tekib kordades rohkem kahjulikke aineid, kui neid esineb alternatiivsete toodete – e-sigarettide, snusi, nikotiinipatjade ja kuumutatava tubaka – kasutamisel (ptk 2.1). Seetõttu tuleb tarbija liikumist kõrgema riskiga toote kasutamiselt madalama riskiga tootele käsitleda positiivsena: kasutaja on vähendanud oma tegevuse riski tervisele. Kõige parem on, kui inimene loobub tubaka- ja nikotiinitoodetest täielikult, kuid praktika on näidanud ja tervishoiuspetsialistid kinnitanud, et kõik kasutajad ei suuda või ei soovi seda teha. Üleminek vähem kahjulikule alternatiivile vähendab nende riski oluliselt. Riskipõhist lähenemist toetavad ka sõltumatud teadlased ja institutsioonid: • Umbes 100 sõltumatut tubaka- ja nikotiinipoliitika teadlast kutsus avalikus kirjas WHO raamkonventsiooni osalisi üles riskiproportsionaalsele reguleerimisele: suitsuvabad tooted on palju vähem kahjulikud ja võivad suitsetamist asendada nii üksikisiku kui ka rahvastiku tasandil [65]. • Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis 2026. aasta veebruaris vastu seisukoha, mis toetab pragmaatilist riskipõhist maksustamist põhimõttel „väiksem kahju, väiksem maks” ning hoiatab, et aktsiisi järsk tõus soodustab salakaubandust, vähendab maksutulu ja nõrgendab rahvatervise tulemusi [66]. • Euroopa Parlament on vähivastase võitluse resolutsioonis nõudnud e- sigarettide, kuumutatavate ja uudsete tubakatoodete riskide teaduslikku hindamist võrdluses teiste tubakatoodetega [25, 67]. • Suurbritannia parlamendi alamkoja teaduskomisjon järeldas juba 2018. aastal, et regulatsioonid, reklaamireeglid ja maksud peavad arvestama toodete tõendatud kahjulikkust, ning märkis, et toonased ELi õigusaktid riskipõhist lähenemist ei võimaldanud [68, 69]. Konkreetselt tähendab riskipõhisus: vähem kahjulike toodete madalamat maksustamist (vt 6.3), maitsete ja müügikanalite reguleerimist viisil, mis ei tee üleminekut suitsetajale raskemaks kui suitsetamise jätkamist (vt 6.1–6.2), ning teaduspõhist tooteinfot (vt 4.2). Kõigi nikotiinitoodete ühetaoline kohtlemine „tubakana” kaitseb aga tegelikult kõige kahjulikumat toodet – sigaretti – konkurentsi eest [25]. 4.2 Info tõendatuse ja kättesaadavuse tagamine Tarbijatel on õigus teada tubaka- ja nikotiinitoodete olemust ja riske. Praegu ei ole Euroopa Liidu elanikele tagatud ausa, läbipaistva ja tõendatud info kättesaadavus ning liikmesriigiti erineb info, mida inimestele antakse. Tagajärjeks on väärinfo levik ja kasvav umbusk riiklike institutsioonide suhtes. Väärarusaam on ulatuslik ja aastatega süvenenud: 13 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 • Ühendkuningriigis, kus seda on kõige järjepidevamalt mõõdetud, arvas 2018. aastal üle poole suitsetajatest ekslikult, et e-sigaretid on sama kahjulikud kui sigaretid [15]; 2024. aastaks hindas Inglismaal suhtelist kahju valesti või ei osanud hinnata juba 85% suitsetajatest [70] ning pool kogu täiskasvanud elanikkonnast pidas veipimist sama kahjulikuks või kahjulikumaks kui suitsetamist [71]. • Eurobaromeetri järgi leiab Eestis 89% elanikest, et ka alternatiivsete toodete kasutamine kujutab ohtu tervisele – Euroopa kõrgeimate näitajate hulgas (võrdluseks Rumeenias 36%) [43]. Umbes 60% eurooplastest usub ekslikult, et e-sigaret on sama ohtlik kui suitsetamine [45]. • Ühendkuningriigis teab vähem kui 10% täiskasvanutest, et enamik suitsetamise tervisekahjudest ei tulene nikotiinist [15], ning USA uuringus ei olnud umbes 60% arstidest teadlikud toodete erinevast kahjulikkusest [72]. University College Londoni teadlase dr Sarah Jacksoni sõnastuses on riskide väärarusaam ise terviserisk, sest see heidutab suitsetajaid kasutamast vahendit, mille abil saaks tõhusalt loobuda [73]. Suitsetajad, kes ei tea, et e-sigaretid on vähem kahjulikud, kaaluvad üleminekut palju väiksema tõenäosusega [70, 74]. Teadlikkus on kasvanud kõige enam Ühendkuningriigis, kus riik on suitsetajatele otse öelnud, et e-sigaret ei ole ohutu, kuid on suitsetamisest kordades vähem kahjulik [43]. Ootame Euroopa Komisjonilt kõigi kättesaadavate eelretsenseeritud teadustõendite arvessevõtmist tubaka- ja nikotiinitoodete reguleerimisel ning nende tõendite ülevaate avalikku kättesaadavaks tegemist. Tarbijate endi nõudlus on olemas: ETHRA üleeuroopalises uuringus (üle 35 000 vastaja) pidas 74% vajalikuks ametlikku teabeveebi Uus-Meremaa „Vaping Facts” eeskujul ja 83% toetas avalikku juurdepääsu e-vedelike koostisosade andmebaasidele [3]. 4.3 Toodete vastavuse tagamine ja kasutajate informeerimine Euroopa Liit peab jätkuvalt kontrollima, kas turule toodavad ja seal müüdavad tooted vastavad kokkulepitud nõuetele. ELi süsteem on olemas ja töötab: tubakadirektiivi alusel peavad kõik e-vedelikud enne müügile lubamist läbima laborikontrolli, mis hindab nii vedeliku kui ka tekkiva auru ohutust, ning tervist kahjustavate ühenditega tooteid ELis müügile ei lubata [75]. Toimib ka kiirhoiatussüsteem: kui üks liikmesriik tuvastab nõuetele mittevastava toote, teavitatakse teisi ja komisjoni – näiteks kutsus Iirimaa 2025. aastal tagasi neli e-sigaretti, mille nikotiinisisaldus ületas lubatud 20 mg/ml piiri [76]. Probleem on selles, et teadlikkus selle kontrolli olemasolust on olematu või vähene – ja seda lõhet täidab salaturg. Erinevus legaalse ja salaturu kauba vahel on mõõdetav: Ühendkuningriigis koolinoortelt konfiskeeritud ebaseaduslike e-sigarettide laborikontroll leidis pliid 2,4 korda, niklit 9,6 korda ja kroomi 6,6 korda üle lubatud normi; labori kaasasutaja kinnitusel ei ole 15 testimisaasta jooksul üheski legaalses seadmes pliid leitud [77]. Brüsseli kesklinnas konfiskeeriti ühe järelevalveoperatsiooniga üle 12 000 ebaseadusliku e-sigareti, millest osa sisaldas 14 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 nikotiini kuni 2,5 korda üle ELi piirmäära [78]. Seetõttu ootame Euroopa Komisjonilt vastavasisulist teavituskampaaniat, et tubaka- ja nikotiinitoodete kasutajad teaksid, kuidas tagatakse toodete vastavus nõuetele ja tarbijate ohutus. Selline teadlikkus aitab kasutajaid salaturust eemal hoida: legaalse, kontrollitud toote väärtus on tarbijale selge alles siis, kui ta teab, et kontroll on olemas ja salaturu kaubal see puudub. 4.4 Salaturu tekkimise vältimine Mitmed liikmesriigid, sealhulgas Eesti, on riigisiseseid piiranguid kehtestades loonud soodsad tingimused tubaka- ja nikotiinitoodete salaturu tekkeks ja laienemiseks. ELi ühtsete normide loomisel tuleb salaturu soodustamist vältida, sest sellega toetatakse kuritegelike organisatsioonide tegevust. Eri liikmesriikide ja kolmandate riikide kogemused näitavad järjekindlalt, et kolm tegurit – kõrged maksumäärad, maitsekeelud ja e-kaubanduse keelamine – soodustavad salaturu levikut (Eesti juhtum ptk 3; riikide võrdlus ptk 5; Interpoli endise abidirektori Michael Ellise üldistus: piiratud seadusliku juurdepääsu ja püsiva nõudluse korral laieneb ebaseaduslik kaubandus, langeb toodete kvaliteet, kasvavad tarbijariskid ja maksutulu kaotus ning võimalused organiseeritud kuritegevusele, [64]). Seetõttu leiame, et tubaka- ja nikotiinitoodete puhul ei ole põhjendatud täiendavad üleliidulised maitsepiirangud ega e-kaubanduse keelustamine – need meetmed on seal, kus neid on proovitud, tarbijate kaitsmise asemel kuritegevust rahastanud. Salaturul müüdavate tundmatu päritoluga toodete kasutamine tõstab terviseriske (metallid, ülemäärane nikotiin – ptk 4.3; USA EVALI-juhtumite põhjustajaks osutus salaturu THC-vedelik, mitte legaalsed nikotiinivedelikud, [79, 80]). Salaturg õõnestab õiguskuulekust ja rahastab kuritegelikke organisatsioone – Austraalias on tubaka salaturu rahaline maht suurem kui kanepi, kokaiini, heroiini ja ecstasy turul kokku ning jõukudevahelise vägivallaga on kaasnenud üle 270 süütamise [81, 82, 83]. Ning salaturu tõttu muutuvad tooted hõlpsasti kättesaadavaks alaealistele, sest salaturul dokumente ei küsita [63, 64, 84]. Juhime tähelepanu ka sellele, et keelatud turg on definitsiooni järgi mõõtmatu: Eesti siseminister tunnistas Riigikogus 2024. aasta jaanuaris, et ebaseadusliku e- sigaretituru suuruse kohta puudub riigil otsene arv [50, 59]. Poliitika, mille tulemusi ei saa mõõta, ei saa olla tõenduspõhine. 4.5 Tarbijate kaasamine ja sõnavabaduse tagamine Tubaka- ja nikotiinitoodete kasutajate hääl peab poliitika kujundamisel olema kesksel kohal, sest regulatsioonid mõjutavad neid kõige otsesemalt. Kodanike kõrvalejätmine on vastuolus demokraatia põhimõtetega, kuid just nii on seni läinud: • Tubakadirektiivi analüüsi ettevalmistamisel taheti tarbijad – direktiivist kõige otsesemalt mõjutatud osapool – algul üldse kõrvale jätta; kaasamist hakati 15 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 kaaluma alles pärast ETHRA protestikirja [85]. • Hollandi maitsekeelu avalikul konsultatsioonil laekus riigi ajaloo suurim hulk arvamusi – üle 1100, neist 98% keelu vastu –, kuid valitsus jätkas keeluga muutusteta [45]. Lätis kogus rahvaalgatus maitsekeelu vastu üle 10 000 allkirja [86]. • Varssavi EUTPD3 ümarlaua ühisavalduse (juuni 2026) hinnangul jätavad poliitikakujundajad kodanike vaatenurga sageli tähelepanuta ning tarbijaorganisatsioonid on ELi otsustusprotsessis alaesindatud [6]. • Sama muster on liikmesriikides: Eestis on tubakapoliitika alusdokument salastatud ning tarbijad on otsuste ettevalmistamisest kõrvale jäetud [87]. Eesti ei kogu andmeid alternatiivsete toodete abil suitsetamisest loobumise kohta – mistõttu seda kogemust ei ole olemas ka Brüsseli jaoks [88]. WHO raamkonventsiooni artikli 5.3 eesmärk on kaitsta poliitikat tubakatööstuse ärihuvide eest ja seda eesmärki me toetame. Kuid artiklit ei tohi kasutada ettekäändena, et sulgeda uks sõltumatutele tarbijaorganisatsioonidele, kellel ärihuvi puudub [65]. Otsuste tegemine kinniste uste taga, selgitamata, millistele tõenditele need tuginevad, on pälvinud kriitikat ka parlamendiliikmetelt [89]. Samuti tuleb tagada tarbijatele sõnavabadus oma kogemuste jagamisel. Sajad tuhanded eurooplased on alternatiivsete toodete abil suitsetamisest loobunud ja nende tervisenäitajad on paranenud; nende kogemus peab regulatsiooni arutelus kuulda olema [6]. Kutsume komisjoni üles käsitlema loobunute kogemusi tõendusmaterjalina. 5. Riikide kogemused: mis töötab ja mis mitte Euroopa ja maailma riigid on viimase kümnendi jooksul katsetanud väga erinevaid lähenemisi. Tulemused on järjepidevad: suitsetamine on langenud kõige kiiremini seal, kus vähem kahjulikud alternatiivid on suitsetajatele kättesaadavad, ning keelud on igal pool toonud salaturu ja tagasipöördumise sigarettide juurde. 5.1 Rootsi: ELi ainus suitsuvaba edulugu Rootsi kuulutati 2025. aastal maailma esimeseks suitsuvabaks riigiks: igapäevasuitsetajate osakaal langes alla 5%, värskeimate andmete järgi 3,7%-le – 15 aastat enne ELi 2040. aasta eesmärki [47, 48, 90]. Selle taga ei olnud keelamine, vaid asendamine: snusi ja nikotiinipatjade kättesaadavus koos diferentseeritud maksustamisega. Snusi tarbimine kasvas täpselt samas rütmis, milles suitsetamine langes [48]. Tulemused rahvatervisele: dr Anders Miltoni hinnangul päästab Rootsi strateegia üle 3400 elu aastas, ning kui kõik ELi liikmesriigid teeksid sama, saaks järgmisel kümnendil päästa 3,5 miljonit elu [47]. Rootsis on vähi esinemissagedus 41% madalam kui teistes Euroopa riikides, kuigi nikotiini kasutab umbes iga neljas rootslane – ELi keskmisel tasemel [13, 47]. Nikotiini tarbimine ei kadunud, kahju kadus. Kaks Rootsi otsust väärivad komisjoni erilist tähelepanu. Esiteks: Rootsi keeldus 1994. aastal ELiga ühinedes liidu huuletubaka keelust – ja just selle erandi vili on tänane 16 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 suitsuvaba staatus [13]. Teiseks: Rootsi parlament kaalus e-sigarettide maitsekeeldu ja lükkas selle 2022. aastal häältega 177 : 126 tagasi [91]. Naaberriigis Norras on snus teaduslikult kinnitatud loobumisvahend ja igapäevasuitsetamine langes seal 21%-lt (2009) 9%-le (2019) – kõige kiiremini maailmas [21, 40, 92]. Põhjamaades tervikuna langes igapäevasuitsetamine 2014–2024 umbes 16%-lt 9,9%-le, kusjuures nikotiini kogutarbimine püsis stabiilne – toimus asendus, mitte lisandumine [90]. 5.2 Ühendkuningriik: riik kui ülemineku toetaja Ühendkuningriik valis teadliku kahjude vähendamise strateegia: riiklikud terviseasutused ütlevad suitsetajatele ausalt, et e-sigaret ei ole ohutu, kuid on suitsetamisest kordades vähem kahjulik, ja kasutavad seda loobumistöös. Maailma esimese riikliku vahetusprogrammiga „Swap to Stop” pakub Inglismaa miljonile suitsetajale tasuta e- sigareti stardikomplekti koos nõustamisega [84]; esimese aasta jooksul alustas selle toel loobumiskatset umbes 125 000 inimest [93]. Selle tulemusena on täiskasvanute suitsetamine langenud ligi poole võrra, umbes 20%-lt 10,6%-le [2], ja e-sigarettide abil on Suurbritannias suitsetamisest loobunud hinnanguliselt 2,5 miljonit inimest [89]. Sealjuures on 99,6% Ühendkuningriigi e-sigareti kasutajatest praegused või endised suitsetajad – toode teenib loobujaid, mitte uusi tarbijaid [94, 95]. 5.3 Austraalia ja Uus-Meremaa: loomulik võrdluseksperiment Austraalia ja Uus-Meremaa on sarnase kultuuriga naaberriigid, kes valisid vastandlikud poliitikad; nende otsene võrdlus on avaldatud ajakirjas Addiction [96]: • Uus-Meremaa legaliseeris e-sigaretid 2018. aastal [97] ja soovitab neid ametlikult vähem kahjuliku alternatiivina; suitsetamine langes 2016–2023 14,5%-lt 6,8%-le. Madalama sissetulekuga elanike suitsetamine langes kolm korda kiiremini kui Austraalias. • Austraalia valis retsepti- ja apteegimudeli: suitsetamine langes samal ajal vaid 12,2%-lt 8,3%-le. Valitsuse voliniku hinnangul olid 2025. aastal 95,7% kõigist riigis müüdud e-sigarettidest ebaseaduslikud [81]; 1,3 miljonist kasutajast omas retsepti vaid 8% [98]. Tubaka salaturu maht ületab kanepi, kokaiini, heroiini ja ecstasy turu kogumahtu ning jaekaubanduses on toimunud üle 270 süütamise [81, 82]. Maailma kõrgeima tubakaaktsiisiga riik kaotas salaturule miljardeid [81, 98]. Teadlaste järeldus ajakirjas Addiction: rahvatervise kaitseks mõeldud meetmed on rahvatervist kahjustanud; lahendus ei ole keeld, vaid mõistlik reguleerimine koos noorte kaitsega [81, 96]. 5.4 Jaapan: sigaretimüük langes poole võrra ilma keeldudeta Jaapanis langes sigarettide müük 2011–2023 rohkem kui poole võrra ning langus kiirenes viiekordselt pärast kuumutatava tubaka toodete laia levikut 2015.–2016. aastal [2, 99]. Üle 40% sigarettide ja sigarillode müügimahust kadus aastatel 2015–2020 ilma ühegi uue keeluta – sest suitsetajatele anti alternatiiv, mida nad 17 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 olid valmis kasutama [65]. Simulatsiooni järgi väldiks 50% suitsetajate üleminek kuumutatavale tubakale 12 miljoni patsiendi haigestumise [100]. Sarnane areng toimus Lõuna-Koreas [101] ja Islandil, kus suitsetajate osakaal langes e-sigarettide ja snusi toel 14%-lt (2014) 7,6%-le viie aastaga [102, 103, 104]. 5.5 Keeldude rida: India, Türgi, Holland, Prantsusmaa • India keelas 2019. aastal e-sigarettide tootmise, impordi ja müügi täielikult. Selle järel on tooted salaturul laiemalt kättesaadavad kui enne keeldu, neid müüakse avalikult ja vanust kontrollimata, konfiskeerimised kasvasid 11 000- lt (2021/22) 800 000-le (2024/25) ning salaturu suuruseks hinnatakse umbes 2,2 miljardit USA dollarit [105, 106]. • Türgis pöördusid kasutajad pärast e-sigarettide keelamist suuresti tagasi tavasigarettide juurde ja suitsetajate osakaal kasvas [107]. • Hollandi maitsekeelu tagasilöök on dokumenteeritud peatükis 6.1: noorte veipimine kahekordistus, 31% kasutajatest salaturul, suitsetamine kasvas [64]. Hollandi valitsust hoiatas enne keeldu 12-punktilise vastuväitega rahvusvaheline teadlaste rühm – tulemusteta [108]. • Prantsusmaa keelas 2026. aasta aprillist nikotiinipadjad, ähvardades kasutajaid kuni 375 000 € trahviga [109]; samal ajal näitas Prantsusmaa seni suurim tarbijaküsitlus (u 40 000 vastajat, nelja tarbijaühingu, sealhulgas AIDUCE korraldatud), et maitsekeelu või ülemääraste maksude korral pöörduks üle poole kasutajatest salaturule või ostaks välismaalt ning veerand kaaluks suitsetamise juurde naasmist [110]. Prantsusmaa enda riiklik vähiinstituut on samas varem tunnustanud veipimist loobumisabivahendina [111, 112]. 5.6 Järeldus komisjonile Suitsetamise levimus on vähenenud kõige kiiremini riikides, kus e-sigaretid, kuumutatav tubakas, snus ja nikotiinipadjad on legaalselt kättesaadavad – Rootsis, Ühendkuningriigis, Norras, Jaapanis, Uus-Meremaal ja Islandil [49, 96]. Keelustamise teed läinud riigid on saanud salaturu, organiseeritud kuritegevuse, kontrollimatud tooted ja tagasipöördumise sigarettide juurde. ELi normide läbivaatamine peaks õppima mõlemast rühmast. 18 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 6. Vastused konsultatsiooni fookusküsimustele Komisjon on kutsunud üles avaldama arvamust muu hulgas maitsete, e-kaubanduse ja pakendiinfo reguleerimise ning salaturu kogemuste kohta [7]. Vastame neile küsimustele tõendite kaupa. 6.1 Maitsed: ärge korrake Eesti viga üleliiduliselt Maitsed on täiskasvanud loobujale keskse tähtsusega, mitte kõrvaline mugavus. Eesti 2018. aasta küsitluses oli maitse oluline 95,5%-le kasutajatest [51]. USA 69 233 täiskasvanu uuringus eelistas e-sigareti kasutuselevõtul puuviljamaitseid 82,8% ja ainult tubakamaitset pidas peamiseks 2,1% [113]. Maitsestatud e- vedelike kasutajad loobuvad suitsetamisest 2,3 korda suurema tõenäosusega kui tubakamaitse kasutajad [34]; kliinilises uuringus oli tubakast erineva maitse valinutel kuue kuu järel kuus korda suurem tõenäosus suitsetamist oluliselt vähendada [114]. Maitsekeeldude tagajärjed on eri riikides sarnased: • Eesti: 58% kasutajatest hakkas vedelikke ise segama, 7% endistest kasutajatest naasis suitsetamise juurde, turust 62–80% liikus väljapoole legaalset kanalit (ptk 3). • Holland (maitsekeeld jaanuarist 2024): noorte veipimine ligikaudu kahekordistus (3,7% → 7,6%), 31% kasutajatest pöördus salaturule ja 27% ostab välismaalt; legaalselt ostab vaid kolmandik. Jõustamine ei toimi: 42% kontrollitud jaemüüjatest ei järgi nõudeid [64]. Tavasigarettide suitsetamine kasvas hinnanguliselt 1% ehk umbes 60 miljoni sigareti võrra [64]. • Kanada: provintside maitsepiirangud seostusid sigarettide müügi 9,6% kasvuga [115]. • California: aasta pärast maitsekeeldu olid 97,9% tänavakogumis leitud e-sigareti pakkidest maitsestatud ehk keelatud tooted – keeld ei lõpetanud tarbimist, kuid toodete sisu üle puudub nüüd kontroll [116]. • Rahvusvaheline kohortuuring (Kanada, Inglismaa, USA): umbes 82% veipijatest oli maitsekeelu vastu ja 17,1% ütles, et naaseks suitsetamise juurde, kui nende maitsed kaoksid [50, 117]. • ETHRA uuring: üleliidulise maitsekeelu korral otsiks üle 70% ELi kasutajatest toote legaalse turu asemel mujalt [3]. • Rootsi parlament kaalus maitsekeeldu ja lükkas selle 2022. aastal häältega 177 : 126 tagasi [50, 91]. 2024. aasta seisuga oli e-sigarettide maitsed keelanud vaid 6 liikmesriiki 27-st – tegu ei ole Euroopa konsensusega ja senised tulemused on negatiivsed [50]. Toetame lähenemist, mida on väljendanud ka Euroopa Parlament: keelata võib maitsed, mida eelistavad alaealised ja mittesuitsetajad, kuid mitte maitseid kui selliseid, mis on täiskasvanud loobujate jaoks tõendatult olulised [67]. Kasutajad ise toetavad tasakaalustatud reegleid: 80,8% toetas lapselike kujutiste keelamist pakenditel [118]. 19 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 6.2 E-kaubandus: reguleeritud müük on parem kui pime turg E-kaubanduse keeld kõrvaldab kõige paremini vanusekontrollitava ja jälgitava müügikanali. Eesti e-poodides toimis enne 2019. aasta keeldu ID-kaardipõhine isikutuvastus, mis välistas müügi alaealistele; keeld lülitas selle kanali välja, samal ajal kui välismaised ja ebaseaduslikud pakkujad jäid kättesaadavaks [50, 119]. Keeld diskrimineerib kodumaiseid müüjaid (teiste riikide tooted jõuavad pakiautomaati endiselt), jätab maapiirkondade elanikud legaalsest kättesaadavusest ilma ning COVID-19 eriolukord näitas, et füüsiliste poodide sulgemisel aktiveerus just salaturg [52, 87, 119]. Austraalia rahvastiku-uuringus olid kõige edukamad loobujad need, kes tellisid e-vedelikke välismaalt [120], ning Itaalia on oma riigisisese internetimüügi keelu tühistanud [121]. Meie ettepanek: ELi normid peaksid lubama riigisisest e-kaubandust kohustusliku digitaalse isikutuvastuse ja vanusekontrolliga (Eesti ID-kaardi tüüpi lahendus), mitte keelama seda. Keeld ei kaota kaugmüüki – see kaotab ainult kontrollitud kaugmüügi. 6.3 Maksustamine: diferentseeritud määrad on tõhusaim üleminekustiimul Maksupoliitika on koht, kus riskipõhine lähenemine kas teostub või kukub läbi: • USA (35 000 jaemüüja andmed): e-sigarettide 10% hinnatõus vähendas nende müüki 26%, kuid suurendas tavasigarettide müüki 11% – maksuga tehakse valik mitte tarbimise ja mittetarbimise, vaid vähem ja rohkem kahjuliku toote vahel [122]. Minnesota kõrge maksu tõttu jäi hinnanguliselt 32 400 inimesel suitsetamisest loobumata [123]. • Itaalia kehtestas 2014. aastal Euroopa kõrgeima e-vedeliku aktsiisi: prognoositud 65 miljoni euro asemel laekus umbes 5 miljonit ehk 13 korda vähem, ja riik alandas määra korduvalt [121, 124]. Ungari alandas e-vedeliku aktsiisi just salaturu ohjamiseks [125]. Eesti lugu on ptk 3. • Rootsi tõstis 2024. aasta novembris sigaretiaktsiisi 9% ja langetas snusiaktsiisi 20% – avalikult sõnastatud riskipõhine maksusignaal [13]. Uus-Meremaa langetas kuumutatava tubaka aktsiisi 50%, et motiveerida üleminekut [126]. Šveits kavandas avatud süsteemide e-vedelikele tubakast oluliselt madalama, nikotiinisisaldusel põhineva määra [127]. • ETHRA: kõrge hind heidutab 24,3% loobuda soovivatest ELi suitsetajatest, kolmes kõrgeima aktsiisiga riigis (Soome, Portugal, Eesti) 44,7% [3]. Sellel taustal valmistab meile tõsist muret komisjoni 16. juulil 2025 vastu võetud tubakamaksudirektiivi uuesti sõnastamise ettepanek, mis laiendaks ELi miinimumaktsiisid esimest korda e-sigarettidele (40%), nikotiinipatjadele (50%) ja kuumutatavale tubakale (55%) – ehk maksustaks kõige madalama riskiga tooteid määradega, mis Eesti kogemuse järgi viivad turu põranda alla [46, 50]. Mitu liikmesriiki on ettepanekule vastu; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab sõnaselgelt riskipõhist maksustamist [46, 66]. Palume komisjonil tubakatoodete normide läbivaatamisel ja maksudirektiivi menetluses arvestada, et üleliiduline kõrge miinimummäär vähem kahjulikele toodetele kordaks Eesti 2018.–2019. aasta 20 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 viga kontinendi mastaabis – ainult ilma võimaluseta seda Eesti kombel kiiresti tagasi pöörata. 6.4 Pakendi ja tooteinfo: aus suhteline riskiinfo Pakendiinfo peab kaitsma alaealisi ja andma täiskasvanule tõest teavet. Praegused ühetaolised hoiatused jätavad mulje, et kõik nikotiinitooted on võrdselt ohtlikud – mis on teaduslikult väär (ptk 2) ja hoiab suitsetajaid suitsetamas (ptk 4.2). Otago ülikooli uuring näitas, et tõenduspõhine vähendatud riski sõnum pakendil julgustaks kuni kolmandikku suitsetajatest e-sigaretti proovima, samal ajal kui mittesuitsetajaid pärssisid kõrgendatud riski sõnumid [128]. USA FDA praktika näitab, et teaduslikult tõendatud vähendatud riski väidete lubamine on võimalik rangelt kontrollitud korras [22, 129]. Toetame: lapsekindlad pakendid, lastele suunatud kujunduse keeld [118], koostisosade avalik andmebaas [3] – ja teaduspõhine suhtelise riski teave täiskasvanud tarbijale. 6.5 Noorte kaitse: mis tegelikult töötab Meie kolm eesmärki kattuvad Varssavi ühisavalduse omadega: hoida ära noorte tarbimise alustamine, kiirendada loobumist, tunnistada alternatiivide rolli [6]. Noorte kaitseks toetame: range vanusepiirangu tegelikku jõustamist ja müügikohtade litsentsimist [130] ning süstemaatilisi kontrolloste, mõjusaid karistusi rikkujatele ja lastele suunatud turunduse keeldu. Tõendid ei toeta väidet, et e-sigaretid on noortele „värav” suitsetamisse: Eurobaromeetri järgi on vaid umbes 3% Euroopa e-sigareti kasutajatest mittesuitsetajad [2]; Ühendkuningriigi 2020. aasta esindusuuringus ei kasutanud 1926 mitte kunagi suitsetanud noorest regulaarselt e-sigaretti mitte ükski [131]; USA-s langes noorte suitsetamine veipimise leviku ajal rekordmadalale [132] ning UCL-i 11 aasta andmeanalüüsi järgi toimib „väravaefekt” tegelikkuses vastupidi – e-sigaret on värav suitsetamisest välja [133]. Tegelik probleem on ebaseaduslik kättesaadavus: Eesti koolide salaturg [58], Hollandi keelujärgne noorte veipimise kahekordistumine [64] ja Inglismaal koolinoortelt konfiskeeritud valdavalt ebaseaduslikud, metallidega saastunud seadmed [77] näitavad kõik, et noori kaitseb kontrollitud legaalne turg koos jõustamisega, mitte keeld, mis annab turu üle dokumente mitteküsivale müüjale. 7. Ettepanekud Euroopa Komisjonile Eeltoodud tõendite põhjal teeme tubaka- ja nikotiinitoodete normide läbivaatamiseks järgmised ettepanekud: 1. Kehtestada riskiproportsionaalne tooteregulatsioon. Sigarettidele ja muudele põletatavatele toodetele rangeimad reeglid; e-sigarettidele, nikotiinipatjadele ja kuumutatavale tubakale reeglid, mis võimaldavad 21 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 suitsetajatel neile üle minna. Mõju hindamisel võrrelda alternatiive suitsetamise jätkamisega, mitte mittekasutamisega. 2. Mitte kehtestada üleliidulist e-vedelike ja nikotiinipatjade maitsekeeldu. Piirata alaealistele suunatud maitsenimesid ja kujundust; jätta täiskasvanud loobujatele maitsevalik legaalsel, laborikontrolliga turul. Arvestada Eesti, Hollandi, Kanada ja California dokumenteeritud kogemust. 3. Säilitada ja ühtlustada reguleeritud e-kaubandus kohustusliku digitaalse vanusekontrolliga, mitte keelata seda. Keeld kaotab ainsa täielikult kontrollitava müügikanali. 4. Maksustada riskipõhiselt. Vähem kahjulikele toodetele sigarettidest selgelt madalamad määrad (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee põhimõte „väiksem kahju, väiksem maks”). Vaadata kriitiliselt üle tubakamaksudirektiivi uuesti sõnastamise ettepaneku miinimummäärad e-sigarettidele (40%), nikotiinipatjadele (50%) ja kuumutatavale tubakale (55%). 5. Mitte laiendada keelde suukaudsetele nikotiinitoodetele. Rootsi kogemus snusi ja patjadega on ELi ainus „suitsuvaba riigi” edulugu; nikotiinipatjade keelustamine (nagu Prantsusmaal, [109]) loob sama riski, mida Prantsuse kasutajate uuring kirjeldab keeldude puhul – salaturg või tagasipöördumine sigarettide juurde [110]. 6. Luua ELi ametlik tõenduspõhine teabekanal toodete suhtelise riski kohta (Uus-Meremaa „Vaping Facts” eeskujul) ja teha eelretsenseeritud tõendite ülevaade avalikult kättesaadavaks. Lubada pakenditel teaduslikult kontrollitud suhtelise riski teave. 7. Korraldada teavituskampaania toodete vastavuskontrollist: tarbija peab teadma, et legaalne toode on laborikontrolliga ja salaturu oma mitte. 8. Tugevdada turujärelevalvet ja vanusepiirangu jõustamist: müügikohtade litsentsimine, kontrollostud, mõjusad karistused; ELi-ülene koostöö salaturuvastases tegevuses; salaturu mahu regulaarne mõõtmine ja avaldamine. 9. Koguda andmeid loobumise kohta alternatiivsete toodete abil kõigis liikmesriikides (praegu need andmed valdavalt puuduvad – Eesti ei kogu neid üldse) ning arvestada mõjuhinnangus tegeliku elu tõendeid, sealhulgas keeldude soovimatuid tagajärgi. 10. Kaasata tarbijate esindusorganisatsioonid püsivalt direktiivi läbivaatamise kõigisse etappidesse. WHO raamkonventsiooni artikli 5.3 kohaldamisala on tubakatööstuse ärihuvid – mitte sõltumatud tarbijaühendused, kelle huvi on rahvatervis. Täname võimaluse eest arvamust avaldada ja oleme valmis komisjoni talitustele esitama kõik viidatud alusandmed ning osalema edasistes konsultatsioonides. MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti [email protected] · www.nna.ee 22 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 Lisa A. Maksu- ja Tolliameti andmed Allikas: Maksu- ja Tolliameti tekkepõhised tubakaaktsiisi laekumise aruanded (korrigeeritud 20.01.2026) ja vabasse ringlusse lubatud sigarettide koguste aruanded. Kõik summad eurodes. A.1 Tubakaaktsiisi laekumine tooteliigiti 23 Tooteliik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Aktsiis kokku 199 913 793 230 549 884 230 550 111 242 418 187 246 326 711 250 965 943 249 900 846 260 171 756 Sigaretid 191 257 370 220 026 753 216 000 212 223 999 341 227 235 485 222 377 859 220 791 908 225 199 842 E-vedelik (nikotiiniga) 893 028 942 773 1 055 711 304 409 0 5 774 902 5 661 085 6 495 021 E-vedelik (nikotiinita) 183 824 195 775 276 587 41 993 0 423 417 299 681 295 128 Nikotiinipadjad – 889 900 3 416 447 5 608 941 6 608 078 8 381 762 9 470 801 11 983 838 Kuumutatav tubakas – – – – 852 474 2 053 174 2 102 633 2 777 881 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 Märkused: e-vedeliku aktsiisi laekumine 2021. aastal koosneb kolme kuu laekumistest (jaanuar 128 825 €, veebruar 102 829 €, märts 72 755 €); alates 1. aprillist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 oli aktsiisi kogumine peatatud. Nikotiinita e-vedelik järgib täpselt sama mustrit. 2023. aasta laekumine 5 774 902 € on 5,47 korda suurem kui 2020. aasta tipp (1 055 711 €). A.2 Sigarettide legaalne turumaht (vabasse ringlusse lubatud pakid, 20 sigaretti = 1 pakk) Aasta Pakke Aasta Pakke 2014 86 245 888 2020 74 605 328 2015 89 909 592 2021 73 971 258 2016 93 987 032 2022 71 036 265 2017 83 187 735 2023 66 187 771 2018 77 552 114 2024 62 079 288 2019 79 864 437 2025 57 655 474 Tipp 2016 (94,0 mln pakki) → 2025 (57,7 mln pakki) = −38,7%. Langus on alates 2019. aastast katkematu. NB: tegemist on legaalse, maksustatud mahuga – osa langusest peegeldab ka piiriülest ja ebaseaduslikku asendust. A.3 Eesti e-vedeliku poliitika ajatelg Kuupäev Sündmus 01.01.2018 E-vedeliku aktsiis 0,20 €/ml (nikotiiniga ja nikotiinita) 01.07.2019 Maitsekeeld (lubatud ainult tubakas) + riigisisese kaugmüügi keeld 29.05.2020 Mentool lisatakse lubatud maitsete hulka (seoses ELi mentoolisigarettide keeluga 20.05.2020) 01.04.2021 Aktsiisi kogumine peatatakse (Riigikogu otsus, detsember 2020) 31.12.2022 Aktsiisipaus lõpeb 01.01.2023 Aktsiis taastub määral 0,20 €/ml; legaalne turg taastub tasemel 5,5 × 2020. aasta tipp 25 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 Lisa B. Viidatud NNA Suitsuvaba Eesti artiklid Kõik viidatud artiklid on avaldatud veebilehel nna.ee. Tekstis on viidatud nurksulgudes numbriga, nt [12]; loetelu on esmamainimise järjekorras. 1. „NNA Suitsuvaba Eesti“ (2018-03-01) – https://nna.ee/index.php?option=com_ content&view=article&id=3 2. „Täna tähistatakse ülemaailmset e-sigareti päeva: probleem on suits, mitte nikotiin“ (2026-05-30) – https://nna.ee/uudised/396-ulemaailmne-e-sigareti- paev-probleem-on-suits-mitte-nikotiin 3. „Üleeuroopaline uuring vähem kahjulike nikotiinitoodete tarbijate kohta“ (2021- 07-12) – https://nna.ee/uuringud/188-yleeuroopaline-uuring-vahem-kahjulike- nikotiinitoodete-tarbijate-kohta 4. „E-sigarettide, tubakavaba snusi ja kuumutatava tubaka kasutajate uuring 2021“ (2021-05-12) – https://nna.ee/uuringud/172-e-sigarettide-tubakavaba-snusi-ja- kuumutatava-tubaka-kasutajate-uuring-2021 5. „Suitsuvabade toodete kasutajate uuring 2022“ (2022-06-14) – https://nna.ee/u uringud/233-suitsuvabade-toodete-kasutajate-uuring-2022 6. „Soovid kujundada Euroopa nikotiinireegleid? Jaga oma kogemust enne 15. juunit“ (2026-06-05) – https://nna.ee/uudised/397-soovid-kujundada-euroopa- nikotiinireegleid-2026 7. „EL ootab arvamusi tubaka- ja nikotiinitoodete reguleerimise kohta“ (2026-05- 26) – https://nna.ee/uudised/394-el-ootab-arvamusi-tubaka-ja-nikotiinitoodete- reguleerimise-kohta 8. „Vabalt kättesaadav nikotiinasendusravi suurendab suitsetamisest loobumist“ (2025-06-13) – https://nna.ee/uuringud/344-vabalt-kaettesaadav-nikotiin asendusravi-suurendab-suitsetamisest-loobumist 9. „Ülemaailmsel suitsuvabal päeval koosta suitsust loobumise plaan“ (2026-05- 30) – https://nna.ee/uudised/395-ulemaailmsel-suitsuvabal-paeval-koosta- suitsust-loobumise-plaan 10. „Uuring. Ühe sigareti hind: 20 minutit sinu elust“ (2025-01-06) – https://nna.ee /uuringud/314-uuring-uehe-sigareti-hind-20-minutit-sinu-elust 11. „Mida peaksid teadma suitsust loobumisest?“ (2025-10-22) – https://nna.ee/u udised/363-mida-peaksid-teadma-suitsust-loobumisest 12. „Leedu uuring: veipimisel ja tubaka kuumutamisel tekib 90% vähem toksiine“ (2025-08-30) – https://nna.ee/uuringud/352-leedu-uuring-veipimisel-ja-tubaka- kuumutamisel-tekib-90-vaehem-toksiine 13. „Kuidas langes Rootsis tubakasurmade arv drastiliselt?“ (2024-08-16) – https: //nna.ee/uudised/309-kuidas-langes-rootsis-tubakasurmade-arv-drastiliselt 14. „Nikotiin – sõber või vaenlane?“ (2023-08-03) – https://nna.ee/uudised/272- nikotiin-sober-voi-vaenlane 15. „Suurbritannia Terviseameti kordusuuring kinnitas e-sigarettide vähemkahjulikku mõju“ (2018-03-02) – https://nna.ee/uudised/8-suurbritannia-terviseameti- kordusuuring-kinnitas-e-sigarettide-vaehemkahjulikku-moju 16. „Kui ohutu on e-sigareti abil suitsetamisest loobumine?“ (2021-01-06) – https: //nna.ee/uudised/150-kui-ohutu-on-e-sigareti-abil-suitsetamisest-loobumine 26 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 17. „Uuring 2022: e-sigareti kasutamine on jätkuvalt 95% vähem kahjulikum kui suitsetamine“ (2022-11-12) – https://nna.ee/uuringud/247- uuring- 2022- e- sigareti-kasutamine-on-jaetkuvalt-95-vaehem-kahjulikum-kui-suitsetamine 18. „Nüüd ka Prantsusmaal ametlikult kinnitatud: e-sigaretid on tavasigarettidest ohutumad“ (2026-03-31) – https://nna.ee/uudised/383-nueued-ka-prantsusma al-ametlikult-kinnitatud-e-sigaretid-on-tavasigarettidest-ohutumad 19. „Uuring: mis juhtub suitsetajaga, kes hakkab kasutama e-sigaretti?“ (2022-03- 15) – https://nna.ee/uuringud/223-uuring-mis-juhtub-suitsetajaga-kes-hakkab- kasutama-e-sigaretti 20. „Uuring: e-sigareti kasutamisele üleminek vähendab südamehaiguste riski 34%“ (2022-05-18) – https://nna.ee/uuringud/231-uuring-e-sigareti-kasutamisele- ueleminek-vaehendab-suedamehaiguste-riski-34 21. „Norra liigub suitsuvaba riigi suunas snusi abil“ (2020-02-03) – https://nna.ee/u udised/105-norra-liigub-suitsuvaba-riigi-suunas-snusi-abil 22. „USA otsus: General Snus on vähem kahjulik alternatiiv suitsetamisele“ (2019- 10-29) – https://nna.ee/uudised/93- usa- otsus- general- snus- on- vaehem- kahjulik-alternatiiv-suitsetamisele 23. „USA andis müügiloa nikotiinipatjadele, mis aitavad suitsetamisega lõpparve teha“ (2025-01-22) – https://nna.ee/uudised/319- usa- andis- mueuegiloa- nikotiinipatjadele-mis-aitavad-suitsetamisega-lopparve-teha 24. „Nikotiinipadjakesed: abivahend suitsetamisest loobumisel või uus oht rahvatervisele?“ (2026-04-03) – https://nna.ee/uuringud/384- nikotiinip adjakesed-abivahend-suitsetamisest-loobumisel-voi-uus-oht-rahvatervisele 25. „Teadlaste ühispöördumine Euroopa Komisjoni poole (mai 2026)“ (2026-05-22) – https://nna.ee/uudised/393-teadlaste-uhispoordumine-euroopa-komisjoni- poole-mai-2026 26. „Analüüs kinnitab: e-sigaretid on suitsetamisest loobumisel efektiivsemad kui nikotiininäts või -plaastrid“ (2020-10-16) – https://nna.ee/uudised/140-analue ues-kinnitab-e-sigaretid-on-suitsetamisest-loobumisel-efektiivsemad-kui- nikotiininaets-voi-plaastrid 27. „Suurbritannias jagatakse suitsetajate e-sigareti stardipakette“ (2021-04-30) – https://nna.ee/uudised/170-suurbritannias-jagatakse-suitsetajate-e-sigareti- stardipakette 28. „Uuring: e-sigaretid on suitsetamisest loobumiseks tõhusamad kui nikotiinasendusravi tooted“ (2025-11-21) – https://nna.ee/uudised/366- uuring- e- sigaretid- on- suitsetamisest-loobumiseks-tohusamad-kui-nikotiinasendusravi-tooted 29. „Uuring: e-sigaretid suitsetamisest loobumise vahendina“ (2021-10-04) – https: //nna.ee/uuringud/201-uuring-e-sigaretid-suitsetamisest-loobumise-vahendina 30. „Uuringute kokkuvõte: e-sigaretid olid tõhusaimad suitsetamisest loobumise vahendid“ (2022-11-28) – https://nna.ee/uuringud/249-uuringute-kokkuvote-e- sigaretid-olid-tohusaimad-suitsetamisest-loobumise-vahendid 31. „E-sigaretid osutusid suitsetamisest loobumisel tõhusamaks kui nikotiiniasendusravi“ (2024-02-01) – h t t p s : / / n n a . e e / u u r i n g u d / 2 9 6 - e - s i g a r e t i d - o s u t u s id - suitsetamisest-loobumisel-tohusamaks-kui-nikotiiniasendusravi 32. „Teadustööde ülevaade: e-sigaretid suitsetamisest loobumiseks“ (2025-02-19) – 27 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 https://nna.ee/uudised/327-teadustoeoede-uelevaade-e-sigaretid-suitsetami sest-loobumiseks 33. „Värske teadustööde ülevaade hindas e-sigarette kõige tõhusamaks suitsetamisest loobumise vahendiks“ (2026-04-01) – https://nna.ee/uuringud/386-vaerske- teadustoode-ulevaade-hindas-e-sigarette-koige-tohusamaks-suitsetamisest- loobumise-vahendiks 34. „Miks WHO eksib veipimise suhtes?“ (2021-08-09) – https://nna.ee/uudised/189- miks-who-eksib-veipimise-suhtes 35. „E-sigareti kasutamine on tõhusam kui ainult suitsetamisest loobumise nõustamine (lisatud video)“ (2020-04-15) – https://nna.ee/uuringud/121-e-siga reti-kasutamine-on-tohusam-kui-ainult-suitsetamisest-loobumise-noustamine 36. „E-sigareti kasutamine koos nõustamisega tõstab suitsetamisest loobumise tõenäosust“ (2020-11-12) – https://nna.ee/uuringud/142-e-sigareti-kasutamine- koos-noustamisega-tostab-suitsetamisest-loobumise-toenaeosust 37. „Kanada uuring: e-sigaretid aitavad suitsetamisest loobuda“ (2025-07-08) – ht tps://nna.ee/uuringud/346-kanada-uuring-e-sigaretid-aitavad-suitsetamisest- loobuda 38. „Uuring: e-sigareti levik suurendas Euroopas suitsetamisest loobumist“ (2020- 02-07) – https://nna.ee/uudised/107- uuring- e- sigareti- levik- suurendas- euroopas-suitsetamisest-loobumist 39. „Milline on Saksamaa keskmine e-sigareti kasutaja?“ (2020-02-06) – https://nn a.ee/uudised/106-milline-on-saksamaa-keskmine-e-sigareti-kasutaja 40. „Uuring: Norras domineerib suitsetamisest loobumise vahendina snus“ (2023- 06-13) – https://nna.ee/uuringud/266-uuring-norras-domineerib-suitsetamisest- loobumise-vahendina-snus 41. „Uuring: Kuidas eurooplased suitsetamisest loobuvad?“ (2021-10-18) – https: //nna.ee/uuringud/202-uuring-kuidas-eurooplased-suitsetamisest-loobuvad 42. „Mida kasutatakse ELis suitsust loobumiseks?“ (2025-10-10) – https://nna.ee/u udised/359-mida-kasutatakse-elis-suitsust-loobumiseks 43. „Eurobaromeeter: Eesti elanikud suitsetavad aina vähem“ (2021-02-22) – https: //nna.ee/uuringud/157-eurobaromeeter-eesti-elanikud-suitsetavad-aina- vaehem 44. „Ühendkuningriik ja WHO on e-sigarettide pärast konflikti äärel“ (2021-04-08) – https://nna.ee/uudised/168-uehendkuningriik-ja-who-on-e-sigarettide-paerast- konflikti-aeaerel 45. „Maitsestatud e-vedelike debati keerukad nüansid“ (2021-06-29) – https://nna. ee/uudised/185-maitsestatud-e-vedelike-debati-keerukad-nyansid 46. „ELi plaan maksustada vähem kahjulikud alternatiivid on tekitanud tulise vaidlus“ (2025-08-30) – https://nna.ee/uudised/353-eli-plaan-maksustada- vaehem-kahjulikud-alternatiivid-on-tekitanud-tulise-vaidlus 47. „Rootsi läheneb suitsuvaba riigi staatusele“ (2023-03-20) – https://nna.ee/uudis ed/258-rootsi-laeheneb-suitsuvaba-riigi-staatusele 48. „Rootsi ületas suitsuvaba eluviisi teetähise – igapäevaseid suitsetajaid on vaid 3,7%“ (2026-04-14) – https://nna.ee/uudised/387-rootsi-uletas-suitsuvaba- eluviisi-teetahise-igapaevaseid-suitsetajaid-on-vaid-37 28 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 49. „WHO soovitusi eiravates riikides on suitsetamise levik vähenenud“ (2023-12- 11) – https://nna.ee/uudised/288-who-soovitusi-eiravates-riikides-on-suitseta mise-levik-vaehenenud 50. „What Estonia Got Wrong About Vaping – and the Lesson the EU Is About to Ignore“ (2026-06-08) – https://nna.ee/en/news/398-estonia-tpd2-lessons 51. „ALTERNATIIVSETE TUBAKATOODETE AKTSIISI MÕJU TUBAKATURULE“ (2018-06- 19) – https://nna.ee/uuringud/17-loputoeoe-alternatiivsete-tubakatoodete- aktsiisi-moju-tubakaturule 52. „Tarmo Kruusimäe avalik kiri suitsetajatele, tulge 3. märtsil valima“ (2019-02-19) – https://nna.ee/uudised/61-tarmo-kruusimae-avalik-kiri-suitsetajatele-tulge-3- martsil-valima 53. „Maitsestatud e-vedelike mürgisus lükati ümber“ (2019-08-19) – https://nna.ee /uuringud/74-maitsestatud-e-vedelike-murgisus-lukati-umber 54. „Riigikogu lubab turule uued tubakatooted, kuid e-sigareti kasutajate muret ei lahendanud“ (2020-05-05) – https://nna.ee/uudised/124-riigikogu-lubab-turule- uued-tubakatooted-kuid-e-suitsetajate-muret-ei-lahendanud 55. „Eesti peatab e-vedeliku eest aktsiisi kogumise“ (2020-12-17) – https://nna.ee /uudised/145-eesti-peatab-e-vedeliku-eest-aktsiisi-kogumise 56. „NNA Smoke Free Estonia Commends Estonia’s Decision to Suspend E-liquid Excise Duty, Says Other Countries Should Follow and Embrace Less Harmful Nicotine Alternatives“ (2020-12-21) – https://nna.ee/en/news/148-nna-smoke- free-estonia-commends-estonia-s-decision-to-suspend-e-liquid-excise-duty- says- other- countries- should- follow- and- embrace- less- harmful- nicotine- alternatives 57. „Uuring: kes ja miks kasutab Eestis e-sigaretti?“ (2021-05-14) – https://nna.ee /uuringud/173-uuring-kes-ja-miks-kasutab-eestis-e-sigaretti 58. „Läti kordab Eesti vigu“ (2025-03-03) – https://nna.ee/uudised/330-laeti-kordab- eesti-vigu 59. „Riigikogu arutelu sala e-sigarettide turu üle“ (2024-01-19) – https://nna.ee/uud ised/293-riigikogu-arutelu-sala-e-sigarettide-turu-uele 60. „Kuhu läks tubakaaktsiisist laekunud 260 miljonit eurot?“ (2026-02-12) – https: //nna.ee/uudised/376-kuhu-laeks-tubakaaktsiisist-laekunud-260-miljonit-eurot 61. „Ülemaailmne suitsuvaba päev innustab suitsetamisest loobuma“ (2025-05-29) – https://nna.ee/uudised/341- uelemaailmne- suitsuvaba- paeev- innustab- suitsetamisest-loobuma 62. „Ülemaailmne e-sigareti päev: 20 aastat teadust ja elumuutvat kogemust“ (2025-05-29) – https://nna.ee/uudised/340-uelemaailmne-e-sigareti-paeev-20- aastat-teadust-ja-elumuutvat-kogemust 63. „Aktsiisiga või aktsiisita? Kuhu edasi?“ (2019-01-22) – https://nna.ee/uudised/52- aktsiisiga-voi-aktsiisita-kuhu-edasi 64. „Hollandi e-sigareti maitsekeelu tagasilöök: suurem levik noorte seas ning salaturu ja piirikaubanduse kasv“ (2026-04-16) – https://nna.ee/uudised/388- hollandi-e-sigareti-maitsekeelu-tagasiloek-noored-salaturg 65. „Maailma terviseekspertide avalik kiri WHO delegaatidele“ (2021-10-21) – https: //nna.ee/uudised/203-maailma-terviseekspertide-avalik-kiri-who-delegaatidele 29 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 66. „Väiksem kahju, väiksem maks?“ (2026-03-24) – https://nna.ee/uudised/382- vaeiksem-kahju-vaeiksem-maks 67. „Euroopa Parlament tunnustas e-sigaretti suitsetamisest loobumise vahendina“ (2022-03-04) – https://nna.ee/uudised/221-euroopa-parlament-tunnustas-e- sigaretti-suitsetamisest-loobumise-vahendina 68. „Suurbritannia parlamendi alamkoja teaduse ja tehnoloogia komisjoni e-sigareti raport“ (2018-09-04) – https://nna.ee/uudised/23-suurbritannia-parlamendi- alamkoja-teaduse-ja-tehnoloogia-komisjoni-e-sigareti-raport 69. „Suurbritannia valitsus plaanib Brexiti järel leevendada e-sigarettide regulatsioone“ (2019-01-03) – https://nna.ee/uudised/49- suurbritannia- valitsus- plaanib- brexiti-jaerel-leevendada-e-sigarettide-regulatsioone 70. „Uuring: valeinfo e-sigarettide kohta vähendab suitsetamisest loobumist“ (2025- 03-05) – https://nna.ee/uuringud/331-uuring-valeinfo-e-sigarettide-kohta- vaehendab-suitsetamisest-loobumist 71. „Heategevusorganisatsioon purustab e-sigareti müüte“ (2025-03-26) – https: //nna.ee/uudised/333-heategevusorganisatsioon-purustab-e-sigareti-mueuete 72. „Üha rohkem USA arste soovitab suitsetamisest loobumiseks e-sigaretti proovida“ (2022-04-26) – https://nna.ee/uuringud/230-ueha-rohkem-usa-arste- soovitab-suitsetamisest-loobumiseks-e-sigaretti-proovida 73. „BBC: uuringute kohaselt ülehindavad suitsetajad veipimise riske“ (2024-03-06) – https://nna.ee/uudised/301-bbc-uuringute-kohaselt-uelehindavad-suitsetaja d-veipimise-riske 74. „Maitsestatud e-vedelike keelamine pidurdab suitsetamisest loobumist“ (2019- 02-05) – https://nna.ee/uudised/56- maitsestatud- e- vedelike- keelamine- pidurdab-suitsetamisest-loobumist 75. „Uuringud: halvimad e-vedeliku maitsed“ (2026-02-02) – https://nna.ee/uuringu d/375-uuringud-halvimad-e-vedeliku-maitsed 76. „Iirimaa näide: kuidas käib e-sigarettide tagasi kutsumine?“ (2025-02-06) – ht tps://nna.ee/uudised/323-iirimaa-naeide-kuidas-kaeib-e-sigarettide-tagasi- kutsumine 77. „Illegaalsetes e-sigarettides tuvastati lubatust rohkem pliid ja niklit“ (2023-06- 01) – https://nna.ee/uudised/264- illegaalsetes- e- sigarettides- tuvastati- lubatust-rohkem-pliid-ja-niklit 78. „Salaturg Euroopa pealinna südames“ (2025-02-09) – https://nna.ee/uudised/3 24-salaturg-euroopa-pealinna-suedames 79. „USA veipimissurmad põhjustas salaturu kanep segatuna e-vitamiini õliga“ (2019-11-12) – https://nna.ee/uudised/94-usa-veipimissurmad-pohjustas- salaturu-kanep-segatuna-e-vitamiini-oliga 80. „7 fakti e-sigarettide ja suitsetamise kohta“ (2023-01-06) – https://nna.ee/uudis ed/254-7-fakti-e-sigarettide-ja-suitsetamise-kohta 81. „Kas Austraalia on kaotanud kontrolli oma tubaka- ja nikotiinituru üle?“ (2026- 05-06) – https://nna.ee/uuringud/391-kas-austraalia-on-kaotanud-kontrolli- tubaka-nikotiinituru-ule 82. „Austraalia allilm kaasab teismelisi salaturu valitsemiseks“ (2024-03-18) – https: //nna.ee/uudised/302-austraalia-allilm-kaasab-teismelisi-salaturu-valitsemisek 30 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 s 83. „E-sigareti salaturg Eestis 60%, Austraalias 90%“ (2025-09-13) – https://nna.ee /uudised/355-e-sigareti-salaturg-eestis-60-austraalias-90 84. „Inglismaa annab miljonile suitsetajale e-sigareti stardikomplekti“ (2023-04-25) – https://nna.ee/uudised/261-inglismaa-annab-miljonile-suitsetajale-e-sigareti- stardikomplekti 85. „Tarbijad protestivad Tubakadirektiivi analüüsist kõrvalejätmise pärast“ (2020- 04-20) – https://nna.ee/uudised/122-tarbijad-protestivad-tubakadirektiivi- analueuesist-korvalejaetmise-paerast 86. „Lätlased kogusid üle 10 000 allkirja e-sigareti maitsekeelu vastu“ (2023-06-01) – https://nna.ee/uudised/265-laetlased-kogusid-uele-10-000-allkirja-e-sigareti- maitsekeelu-vastu 87. „NNA küsib, Tarmo Kruusimäe vastab“ (2023-02-04) – https://nna.ee/uudised/2 55-nna-kuesib-tarmo-kruusimae-vastab 88. „Jaga oma suitsetamisest loobumise kogemust Euroopa Komisjoniga!“ (2023-04- 10) – https://nna.ee/uudised/259-jaga-oma-suitsetamisest-loobumise-kogemu st-euroopa-komisjoniga 89. „Suurbritannia parlamendi saadikud: miljonite elude päästmiseks peab WHO-le vastu astuma“ (2023-05-10) – https://nna.ee/uudised/263-suurbritannia-parl amendi-saadikud-miljonite-elude-paeaestmiseks-peab-who-le-vastu-astuma 90. „Põhjamaade Ministrite Nõukogu raport: suitsetamine, snuff, nikotiinipadjad ja e-sigaretid“ (2025-12-11) – https://nna.ee/uudised/368-pohjamaade-ministrite- noukogu-raport-suitsetamine-snuff-nikotiinipadjad-ja-e-sigaretid 91. „Rootsi parlament lükkas e-vedelike maitsekeelu tagasi“ (2022-07-01) – https: //nna.ee/uudised/236-rootsi-parlament-luekkas-e-vedelike-maitsekeelu-tagasi 92. „Norra Rahvatervise Instituut: snus aitab efektiivselt suitsust loobuda“ (2022- 04-07) – https://nna.ee/uudised/226-norra-rahvatervise-instituut-snus-aitab- efektiivselt-suitsust-loobuda 93. „Inglismaa programmi „Vaheta, et loobuda“ abil kasvas e-sigareti abil suitsetajatest loobujate arv 125 000 inimese võrra“ (2026-03-20) – h t t p s : //nna.ee/uudised/381-inglismaa-programmi-vaheta-et-loobuda-abil-kasvas-e- sigareti-abil-suitsetajatest-loobujate-arv-125-000-inimese-vorra 94. „Suurbritannia liigub jõudsalt suitsuvaba riigi kursil“ (2020-07-08) – https://nna. ee/uudised/133-suurbritannia-liigub-joudsalt-suitsuvaba-riigi-kursil 95. „BBC: Suurbritannias on veipijaid rohkem kui suitsetajaid“ (2025-11-13) – https: //nna.ee/uudised/365-bbc-suurbritannias-on-veipijaid-rohkem-kui-suitsetajaid 96. „Uuring: Austraalia ja Uus-Meremaa suitsetamise ja veipimise trendid“ (2025- 02-26) – https://nna.ee/uuringud/329-uuring-austraalia-ja-uus-meremaa- suitsetamise-ja-veipimise-trendid 97. „Õhk puhtaks: mida teadus e-sigarettide kasutamisest räägib?“ (2023-01-09) – https://nna.ee/uudised/253-ohk-puhtaks-mida-teadus-e-sigarettide-kasutami sest-raagib 98. „Austraalia organiseeritud kuritegevus naudib kehva e-sigareti poliitikat“ (2023- 09-04) – https://nna.ee/uudised/273-austraalia-organiseeritud-kuritegevus- naudib-kehva-e-sigareti-poliitikat 31 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 99. „Uuring: kuumutatavad tubakatooted lõhuvad sigaretitööstust“ (2020-06-04) – https://nna.ee/uuringud/132-uuring-kuumutatavad-tubakatooted-lohuvad- sigaretitoeoestust 100. „Uuring: kuumutatava tubaka mõju Jaapani rahvatervisele ja tervishoiukuludele“ (2025-02-11) – https://nna.ee/uuringud/325-uuring-kuumutatava-tubaka-moju- jaapani-rahvatervisele-ja-tervishoiukuludele 101. „Lõuna-Koreas loobutakse suitsetamisest kuumutatava tubaka abil“ (2023-06- 19) – https://nna.ee/uudised/267-louna-koreas-loobutakse-suitsetamisest- kuumutatava-tubaka-abil 102. „E-sigarettide tõttu on drastiliselt vähenenud suitsetamine Islandil“ (2018-04- 02) – https://nna.ee/uudised/11-e-sigarettide-tottu-on-drastiliselt-vaehenenud- suitsetamine-islandil 103. „Islandist võib peagi saada suitsuvaba riik“ (2018-07-03) – https://nna.ee/uudis ed/19-islandist-voib-peagi-saada-suitsuvaba-riik 104. „Väliseksperdid andsid soovitusi suitsuvaba Eesti saavutamiseks“ (2018-11-07) – https://nna.ee/uudised/43-vaeliseksperdid-andsid-soovitusi-suitsuvaba-eesti- saavutamiseks 105. „E-sigaretid ära keelanud Indias on need nüüdseks kõigile kättesaadavad“ (2023- 04-21) – https://nna.ee/uudised/260-e-sigaretid-aera-keelanud-indias-on-need- nueuedseks-koigile-kaettesaadavad 106. „India veipimise keeld eksisteerib ainult paberil“ (2026-01-30) – https://nna.ee /uuringud/373-india-veipimise-keeld-eksisteerib-ainult-paberil 107. „Suitsetamine jälle moes? (lisatud video)“ (2021-03-16) – https://nna.ee/uudis ed/163-suitsetamine-jaelle-moes 108. „Sigaretiarmastus Hollandi südames“ (2021-02-02) – https://nna.ee/uudised/1 54-sigaretiarmastus-hollandi-suedames 109. „Prantsusmaa nikotiinipadjakeste keelu tulemus – ELi töö lõpetamine Strasbourgis?“ (2026-04-20) – https://nna.ee/uudised/389- prantsusmaa- nikotiinipadjad- strasbourg 110. „Prantsuse veipijad: maitsekeeld viib salaturule või tagasi suitsetamise juurde“ (2023-11-28) – https://nna.ee/uuringud/287-prantsuse-veipijad-maitsekeeld- viib-salaturule-voi-tagasi-suitsetamise-juurde 111. „Prantsusmaa vähiinstituut soovitab kasutada e-sigaretti suitsetamisest loobumiseks“ (2021-06-10) – https://nna.ee/uudised/180- prantsusmaa- vaehiinstituut-soovitab-kasutada-e-sigaretti-suitsetamisest-loobumiseks 112. „Nõustamine e-sigareti kaupluses suurendab e-sigareti abil suitsetamise loobumise efektiivsust“ (2021-11-30) – https://nna.ee/uudised/210-noustamine- e- sigareti- kaupluses- suurendab- e- sigareti- abil- suitsetamise- loobumise- efektiivsust 113. „Uuring: täiskasvanud e-sigareti kasutajate maitse-eelistused“ (2023-10-22) – https://nna.ee/uuringud/281-uuring-taeiskasvanud-e-sigareti-kasutajate- maitse-eelistused 114. „Kliiniline uuring: millist mõju avaldab e-sigareti maitsevalik?“ (2025-01-27) – https://nna.ee/uuringud/321-kliiniline-uuring-millist-moju-avaldab-e-sigareti- maitsevalik 32 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 115. „Uuring: Kanada e-sigareti maitsepiirangud suurendasid suitsetamist“ (2026-02- 02) – https://nna.ee/uuringud/374-uuring-kanada-e-sigareti-maitsepiirangud- suurendasid-suitsetamist 116. „Aasta tagasi keelati Californias maitsetega e-sigaretid. Milline on tulemus?“ (2023-11-10) – https://nna.ee/uudised/284-aasta-tagasi-keelati-californias- maitsetega-e-sigaretid-milline-on-tulemus 117. „Uuring: maitsekeelu järel naaseks hulk veipijad suitsetamise juurde“ (2021-11- 24) – https://nna.ee/uuringud/209-uuring-maitsekeelu-jaerel-naaseks-hulk- veipijad-suitsetamise-juurde 118. „Uuring: Ühendkuningriigi e-sigareti kasutajate arvamus võimalike muudatuste osas“ (2025-06-02) – https://nna.ee/uuringud/342-uuring-uehendkuningriigi-e- sigareti-kasutajate-arvamus-voimalike-muudatuste-osas 119. „Veip-, tups- ja kuumutatud tooted e-müüki (lisatud video)“ (2020-04-08) – https: //nna.ee/uudised/120-veip-tups-ja-kuumutatud-tooted-e-mueueki-lisatud- video 120. „Uuring: veipimine aitab Austraalia suitsetajatel suitsetamisest loobuda“ (2022- 04-19) – https://nna.ee/uuringud/228- uuring- veipimine- aitab- austraalia- suitsetajatel-suitsetamisest-loobuda 121. „Itaalia langetas drastiliselt e-vedelike aktsiisi“ (2018-12-05) – https://nna.ee/u udised/47-itaalia-langetas-drastiliselt-e-vedelike-aktsiisi 122. „Uuring: e-sigarettide maksu tõstmine suurendab suitsetamist“ (2020-02-13) – https://nna.ee/uuringud/109-uuring-e-sigarettide-maksu-tostmine-suurendab- suitsetamist 123. „Uuring: e-sigareti maksud meelitavad suitsetama“ (2020-04-02) – https://nna. ee/uuringud/117-uuring-e-sigareti-maksud-meelitavad-suitsetama 124. „Itaalia alandab e-vedelike aktsiisi“ (2022-03-29) – https://nna.ee/uudised/225- itaalia-alandab-e-vedelike-aktsiisi 125. „Ungari langetab e-vedeliku aktsiisi lootuses piirata salaturgu“ (2020-01-30) – https://nna.ee/uudised/103-ungari-langetab-e-vedeliku-aktsiisi-lootuses- piirata-salaturgu 126. „Uus-Meremaa langetab kahjude vähendamise eesmärgil kuumutatud tubaka aktsiisi“ (2024-09-04) – https://nna.ee/uudised/311-uus-meremaa-langetab- kahjude-vaehendamise-eesmaergil-kuumutatud-tubaka-aktsiisi 127. „Šveits plaanib kehtestada kahjulikkusele vastava aktsiisi“ (2022-01-05) – https: //nna.ee/uudised/213-sveits- plaanib-kehtestada-kahjulikkusele-vastava- aktsiisi 128. „Teadlased: vajame sihipäraseid tervisesõnumeid“ (2021-02-01) – https://nna. ee/uudised/153-teadlased-vajame-sihipaeraseid-tervisesonumeid 129. „USAs tunnistati kuumutatav tubakas vähem kahjulikuks tooteks“ (2020-07-14) – https://nna.ee/uudised/134-usas-tunnistati-kuumutatav-tubakas-vaehem- kahjulikuks-tooteks 130. „Austraalia salaturu TOP2 tooteks on saanud e-sigareid“ (2024-05-16) – https: //nna.ee/uudised/306-austraalia-salaturu-top2-tooteks-on-saanud-e-sigareid 131. „Ühendkuningriigi vähiuuringute keskus: mida me e-sigarettidest teame ja mida ei tea“ (2021-05-05) – https://nna.ee/uudised/171-uehendkuningriigi-vaehiuur 33 MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti Arvamus Euroopa Komisjonile · juuni 2026 ingute-keskus-mida-me-e-sigarettidest-teame-ja-mida-ei-tea 132. „USA uuring: enamik noori ei veibi, igapäevaseid veipijaid on veelgi vähem“ (2020-01-29) – https://nna.ee/uudised/102-usa-uuring-enamik-noori-ei-veibi- igapaeevaseid-veipijaid-on-veelgi-vaehem 133. „Veipimine ei ole värav suitsetamise juurde, vaid selle juurest ära“ (2022-03-17) – https://nna.ee/uuringud/224-veipimine-ei-ole-vaerav-suitsetamise-juurde- vaid-selle-juurest-aera 34