Eesti Omanike Keskliit
Teie 22.10.2025
[email protected]
Meie 04.11.2025 nr 10-4/8580-2
[email protected]
Vastus märgukirjale
Täname Teid pöördumise eest, milles juhtisite tähelepanu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse
(KrtS) rakendamisel ilmnenud probleemile ning tegite ettepaneku algatada korteriomandi- ja
korteriühistuseaduse (KrtS) muutmine selliselt, et kõikide korteriomanditeks jaotatud hoone osadest
tuleneva kahju eest, olgu need siis eriomandi eseme- või kaasomandi eseme koosseisus, vastutab
korteriühistu.
Teie ettepanekus tõstatatud küsimus korteriühistu vastutusest korterelamu eri- ja kaasomandi osadest
tuleneva kahju eest, on oluline. Mõistame Teie muret olukorra pärast, kus kehtiv kohtupraktika võib
jätta korteriomaniku kahju korral ebakindlasse olukorda. Samas ei ole Justiits- ja Digiministeeriumile
laekunud infot selle kohta, nagu oleks kohtupraktikas suuri probleeme korterelamutes tekkinud
kahjude eest vastutuse küsimusega. Meie hinnangul ei võimalda Riigikohtu 09.05.2025 määrus nr 2-
21-11325 järeldust, nagu sisalduksid seal "universaalsed juhiseid kahju hüvitamisest keeldumiseks."
Nimetatud Riigikohtu määrus ja seal viidatud Riigikohtu lahendid tegelevad eelkõige siiski
küsimusega, kes ja millal vastutab (sh olukorraga, millal vastutab korteriühistu). Näiteks leidis
Riigikohus 19.03.2021 otsuses nr 2-18-13649 p-s 17, et "Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku
suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12
lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel. KrtS § 34 lg 3 kohaldub juhtudel, kus korteriühistu ei ole oma
kohustusi rikkunud, kuid kõik korteriomanikud vastutavad solidaarselt kannatanule tekitatud kahju
eest. Selliseks olukorraks on nt korteriomanike riskivastutuse juhtumid VÕS §-de 1056 ja 1059 järgi."
Justiits- ja Digiministeerium hindab tagasisidet seaduste rakendamisel tekkinud probleemidele ja
võimalusel arvestame nendega. Samas selgitame, et seaduse muutmist ei saa teha kergekäeliselt
ning pöördumises välja pakutud muudatusettepaneku võimalikul kavandamisel tuleb esmalt teha
kindlaks kaasnev mõju. Peame oma töös arvestama ka seda, et Riigikogus 12. novembril 2020 vastu
võetud "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine" punkti 6 kohaselt: "Seatakse
sihiks, et aasta-aastalt väheneb õigusloome regulatiivne koormus tuntavalt. Selle saavutamiseks ei
algatata uusi eelnõusid kergekäeliselt. Uued normid kavandatakse õige tasandi õigusakti ja üksnes
siis, kui nende vajalikkus on veenvalt põhjendatud. Õigusliku reguleerimisega probleemide
lahendamine on viimane abinõu, enne seda kaalutakse teisi võimalusi. Lahenduste väljapakkumisel
hoidutakse ülereguleerimisest ja liigsest kiirustamisest."
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Suik
Tsiviilõiguse talituse juhataja
Kadri Laud 5393 8988
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898