Lugupeetud hr. Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister Kliimaministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn 101222 Koopia : Justiits- ja D igiministeerium Majandus- ja Kommunikatsioonim i nisteerium Sotsiaalministeerium Eesti Vabariigi Õiguskantsler 0 4 . 1 1 .20 2 5 nr KL- KL 11 6 -25 K odumajapidamiste ebavõrd sest kohtlemi sest sooja majanduses Austatud e nergeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt , Eesti Om an ike Kesklii t (EOKL) pöördub Teie poole seoses kaugkütteseaduse (KKütS) muutmise kavatsusega , mida tutvustas Kliimaministeeriumi soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Mark 16.10.2025 toimunud EOKL volikogu istungil . J agatud i nfo kohaselt soovib ministeerium KKütS § 4 lg-s 4 sätestatud tõhusa kaugkütte võrgupiirkonna ( KVP ) regulatsiooni täiendamist , lisa des sellele taskukohase hinnatase me nõude . M arki sõnul on muudatuse mõt teks vabastada sooja tarbij a ebamõistlikult kalli KVP teenuse tarbimise kohustusest . EOKL märgib eeltooduga seose s , et kõigil tarbijatel ei ole võimalik mõistliku investeeringu juures KVP-st lahkuda . Arvestades soojuse vabaturu pakkum u s i , võib eeldada, et suur osa tarbija d vali ks uueks soojus e allikaks õhk-vesi soojuspumba baasil toimiva süsteemi ning tipuvajaduse katteks kasutatakse reeglina elektrikatelt . Süsteemi kasutusele võtmine eeldab omakorda vaba elektrienergia ülekandevõimsus t , ning, kui seda kõigile ei jätku , siis ei saa kõik tarbija d kõrge hinnatasemega teenusest loobuda . See tähendab omakorda , et Kliimaministeeriumi KKütS § 4 lg 4 puudutav muudatusettepanek on vastuolu s KKütS § 1 lg-s 2 sätestatud tarbijate võrdse kohtlemise põhimõttega. Tarbijate ebavõrdse kohtlemise kõrval on ettepanku tei s e ks negatiiv s e ks tulem iks hinnatõususpiraali võime n d u mine . Tuletame Teile meelde, et Eestis ei toimu sooja kulu d e jagami st vastavalt hoonete soojakoormuse le , vaid vastavalt tarbitud sooja koguse le . Kirjeldatud hinna metoodika s uunab tarbija t investeerima hoonete energiatõhusus e parandamise sse, kuid investe erin g ei vähenda KVP soojatootmise püsi kulu sid . Eesti soojahinna metoodika puhul toob selli ne „ sääst “ kaasa soojuse hinna tõusu , kuna varasemast sooja hinnast soojaettevõtja püsikulude katmiseks ei piisa . Kuna tänasel päeval võib soojat ootmise püsikulu ulatuda kuni 75 %-ni soojuse koguhinnast (!) , siis on kirjeldatud metoodika l tarbijate ener giavaesusele palju suurem mõju, kui näiteks soojatootmisel kasutavata energia hinnatase . Kliimaministeeriumi plaan teeks hinnatõususpiraali probleemi tarbijate jaoks veel gi teravamaks , k una selle tingimustes tõuse b sooja hind seda kiiremini, mida rohkem tarbijaid KVP-st lahkub. Eel pool kirjeldatud probleemid e tõttu kannatavad kõige rohkem kodu tarbija d , ke lle õiguste eest EOKL seisab. Liidu hinna n gul ei lahenda tarbijatele K VP-dest lahkumise lihtsustamine madalama sissetulekuga leibkon dade probleemi , kellel puudub küttesüsteemi ümberehitamiseks vajalik finantsvõimekus ja -tugi . Vastupidi ! Tänu Konkurentsiameti hinnametoodikale kasva tab iga KVP-st lahkuja just vaesema te soojatarbija te kulu sid . Lähtudes EOKL poolt välja toodud probleemidest pea b EOKL vajalikuks täiendada KKütS -st järgmiste regulatsioonidega : Sätestada sõnaselgelt, et Konkurentsiamet on kohust atud oma tegevuses lähtuma tarbijate võrdse kohtlemise põhimõtte st . Sealjuures tuleb s ooja tootmise ga seotud püsi kulud ( sh soojuskaod, seadmete amortisatsioon, hooldus- ja remondikulud) jag ada tarbijate vahel vastavat nende hoonete soojakoormuse le ehk sisse viia kahetariifne soojuse hinna süsteem. Kehtestada sooj ateenusele maksimaalne piirhind ning siduda see asukohajärgse maakonna elanike keskmise sissetulekuga. Loobuda hinna metoodika st, mis arvesta b soojaettevõtete tulukust amortiseeritavate varade hulga pealt . Selle tingimustes peavad soojaettevõtted p uhask asumi säilitamiseks investeerima pidevalt uutesse varadesse , kui gi mitte alati pole investeering tarbija te (vaid kasumlikkuse säilitamise) huvides . Probleem i lahendamiseks tuleks üle minna hinnametoodikale, kus sooja hind ka tab soojaettevõtja põhjendatud kulutus ed ning lisaks sätestatakse soojateenuselt teenitavaks puhaskasumi maksimummääraks 3% soojateenuse põhjendatud kuludest . Kokkuvõtvalt on EOKL seisukohal , et t arbijate KVP teenusega kohustuslikus ko rras liitmine on äärmuslik sekkumine eraomandi puutumatusse, ning õigustatud vaid juhul, et see teenib laiemat nii ühiskondlikku- ja üksikisiku huv i . Tänases o lukorras, kus iga kolma nda KVP hinnatas e on vabaturu pikaajalis est sooja hinna st (90 EUR / MWh +KM) kõrgem , on ilmselge, e t suur osa vabaturumajandus e põhimõtetega vastuolus olevatest KVP-d est ei tegutse kummagi huvides. Seetõttu l eiame, et e bamõistlikult kõrge hinnataseme p robleem tuleb lahenda da kõigi tarbijate jaoks, mitte vaid jõukamat e le, kellele Te pak ute teenusest loobumise õigust ja KVP operaatorite le, mille omanikele garanteeri te kasumi ka siis , kui teenuse hind on vabaturu hinnatasemest kõrgem. Koduomanikke ja tarbijaid esindava huvikaitsjana ei saa EOKL sellise ebaõiglusega nõustu da. Seetõttu palume end edaspidi kaasata kõikidesse sooja tarbijate õiguste ga seotu d aruteludesse ning arvestada soojamajanduses valitseva kriisolukorra lahendamisel meie eelpool esitatud ettepanekutega . Lugupidamisega, Andry Krass Juhatuse esimees
Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected], "Justiits- ja Digiministeerium" <
[email protected]>, "Info - SOM" <
[email protected]>, "info - MKM" <
[email protected]>, "Õiguskantsleri Kantselei - OKK" <
[email protected]>
Teema: EOKL märgukiri, soojatarbija õigustest
Kuupäev: 2025-11-04 07:11
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere, edastan Eesti Omanike Keskliidu soojatarbijate õiguseid puudutava
märgukirja.
Lugupidamisega,
Andry Krass
EEsti Omanike Keskliit