Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri ja e-konsultatsioon) eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 2 5 . 0 9 .2025 Ravikindlustuse seadu s e muutmise seadus ( psühhiaatri a saatekiri ja e-konsultatsioon ) § 1 . Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 70 lõi k e s 2 asendatakse tekstiosa „ lõikes 3 “ teksti os aga „lõigetes 3 ja 3 1 “ ; 2 ) paragra hvi 70 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ või psühhiaatrilist “; 3 ) paragrahvi 70 täiendatakse lõi gete ga 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Tervishoiuteenus t e loetelu s kehtestatakse erialad e loetelu , mille puhul e-konsultatsioon on teenusele suunamisel kohustuslik . (3 2 ) E-konsultatsioo n on t ervis e i nfosüsteemi vahendusel toimuv tervishoiutöötajate vaheline nõustamine seoses kindlustatud isiku tervisega e-konsultatsiooni saatekirja alusel haiguse diagnoosi täpsustami seks või uuringute ja ravi määrami seks , mille tulemusena konsulteeriv tervishoiutöötaja nõustab juhtumi osas kirjalikult või määrab vajadusel kindlustatud isikule vastuvõtu aja eriarstiabi või õendusabi osutamiseks . “ ; 4 ) paragrahvi 70 lõiget 5 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse kindlustatud isikule e-konsultatsioonina . “ . § 2. Seaduse jõustumine ( 1) Käesolev seadus jõustu b 202 6 . aasta 1. aprillil . ( 2) Käesoleva seaduse § -i 1 punkt 2 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees T allinn, 202 5 . a. Algatab Vabariigi Valitsus 202 5 . a Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri ja e-konsultatsioon) eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on parandada tervishoiuteenuste , sealhulgas eriarstiabi kättesaadavust ja muuta teenuste kasutamine efektiivsemaks. E-konsultatsiooni õiguslik raamistik on olemas peamiselt dokumenteerimise korra ja määruste kaudu, kuid ravikindlustuse seaduses mõiste puudumine takistab selle ühtse te põhimõtete kohast rakendamist. Eelnõuga kehtestatakse õiguslik alus, mis võimaldab e-konsultatsiooni rakendamist ravikindlustushüvitise saamiseks . Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS ) muudatuste ga võimalda takse vajaduspõhi ne abi kiiremini ja efektiivsemalt, tagades põhimõtte „õige le patsien dile õigel ajal õige abi “ . Eelnõuga kehtestatakse psühhiaatrilise abi saatekirja nõue , mis taga b vaimse tervise probleemiga patsientidele parem a ja õigeaegse m a abi , kas perearst i või teiste vaimse tervisega tegelevate tervishoiutöötajate esmase hindamise kaudu. See muudatus aitab suunata patsiendid õigete spetsialistide juurde ja vähendab asjatuid ooteaegu psühhiaatri vastuvõtu le . Eelnõu ettevalmist aja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiu teenuste osakonna tervishoiuvõrgu ekspert Heli Paluste ( [email protected] ) ning tervishoiu teenuste osakonna spetsialiseeritud abi poliitikajuht Mariken Ross ( [email protected] ). Eelnõu koostamisse olid kaasatud Tervisekassa tervishoiuteenuste arendamise portfellijuht Liis Kruus ( [email protected] ) ja Tervisekassa vaimse tervise teenusejuht Helis Ojala ( [email protected] ) Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ( [email protected] ). Mõjuanalüüs on koostatud Tervisekassas ning selle on üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond . Eelnõu keeletoimetatakse pärast EIS I kooskõlastusringi. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga , milles on ette nähtud õiguslike aluste loomine e-konsultatsiooni selgemaks kasutuseks ning psühhiaatria erialal e-konsultatsiooni nõude kehtestamiseks . Eelnõuga muudetakse RaKS re d aktsiooni avaldamismärkega – RT I, 12.12.2024, 22 . Seaduste muutmise eelnõu lähtub terviseministri 21. jaanuari 2025. a käskkirja nr 10„ Tervise tulemusvaldkonna programmide 2025–2028 kinnitamine“ lisas 3 olevas programmis „Inimkeskne tervishoid 2025 – 2028“ välja toodud eesmärkidest, mille kohaselt on perioodil 2025 – 2028 kavas kaasajas tad a tervisesüsteemi ning tervishoiuteenuste ja ravikindluse korraldamise õigusakte, et soodustada inimkeskse tervishoiu ja selleks vajalike teenuste arendamist (t egevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine ) . Samuti soodustab eelnõu „Eesti 2035“ strateegia täitmist, toetades tervishoiuteenuste õigeaegset ning asjakohast kättesaadavust. Valitsusliidu koalitsioonilepe seab üheks eesmärgiks bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise. Ka Riigikogu heaks kiidetud „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ seab eesmärgi piirata õigusloome regulatiivset koormust ning vähendada olemasolevat halduskoormust. Antud eelnõu aitab kaasa halduskoormuse vähendamisele läbi optimeeritud digitaalse teenuskanali laiendatud kasutuselevõtu. “Tervisekassa arengukava 2022-2025” kohaselt on üheks Tervisekassa strateegiliseks eesmärgiks raviteekond – vajalik ravi on inimestele kättesaadav teenuste otstarbeka valiku kaudu. Selle eesmärgi üheks alameesmärgiks on tervishoiuteenuste ning ravimivaliku otstarbekas laiendamine . Arengukavas on võetud eesmärk tagada, et kaasaegsed ravimeetodid, ravimid ning meditsiiniseadmed oleksid patsientidele võimalikult kiiresti kättesaadavad, seda eriti katmata ravivajadusega valdkondades. Eelnõu parandab psühhiaatrilise abi õigeaegset kättesaadavust ning loob võimalused ka teistel erialadel õigeaegse ja kiireloomulise patsiendi käsitluse tagamiseks. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega ka otseselt Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõuga tehtavad muudatused on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses , täiendav kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 6. 4. Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem kirjeldus halduskoormuse muutustest on esitatud seletuskirja punktis 6.2 .2 . Seaduse eesmärk 2 .1. Seaduseelnõu algatamise vajalikkus ja eesmärk S eaduseelnõu algatami se vajadus tulene b puudujääk idest tervishoiuteenuste, sealhulgas eriarstiabi kättesaadavuses ja ter vishoiusüsteemi ressursside optimaalse s kasut uses . Patsientidel on sageli pikk ooteaeg eriarsti vastuvõtule pääsemiseks ning praegune süsteem ei toeta piisavalt erialade vahelist efektiivset koostööd. Seetõttu on eelnõu eesmärk peamiselt parandada meditsiinilise näidustuse põhist eriarstiabi kättesaadavust ning optimaalsemalt kasutada piiratud tervishoiuressursse. Muudatuse tulemusel on tervishoiuteenus kättesaadav vastavalt eria lase le hinnatud vaja dusele , olles kiiremini olemas neile, kelle vajadus on suurem. Eesmärgi saavutamiseks nähakse ette kaks peamist muudatust: E-konsultatsiooni õigusliku aluse loomine ja laialdasem rakendamine. See võimaldab patsientidel saada vajaduspõhis t abi kiiremini ja efektiivsemalt, vähendades ooteaega sid . E - konsultatsioon on patsiendi suunami n e põhjaliku saatekirjaga erialade vaheliseks digitaalseks konsultatsiooniks, kus saatekirja andmete koosseis on kokku lepitud iga eriala puhul eraldi. Saatekiri liigub tervise infosüsteemi vahendusel er ialase abi osutajani ning osutaja poolt määratud tervishoiutöötajad annavad selle saatekirja põhjal õigusaktis sätestatud tähtaja jooksul suunanud tervishoiutöötajale tagasisidet. Tagasiside võib sisaldada soovitusi diagnostikaks või raviks ilma patsienti füüsilisele vastuvõtule kutsumata , kuid vajadusel antakse patsiendile aeg vastuvõtuks st tervishoiuteenuse osutaja registreerib ise patsiendi ravijärjekorda lähtudes meditsiinilisest vajadusest. V astavat v ajadust võimaldab hinnata e-konsultatsiooni põhjalik saatekiri. Psühhiaatrilise abi saatekirja nõude kehtestamine Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise eeldusena loob süsteemi, kus esmalt hinnatakse tervishoiutöötaja poolt patsiendi seisundit ning suuna takse t a sobivale teenusele, tagades raskemate juhtude kiirema jõudmise eriarsti vastuvõtule, samal ajal kui kergemate probleemidega patsiendid saavad abi esmatasandil. 2.2. Ülevaade senisest õiguslikust regulatsioonist ja praktikast Tervisekassa on juba alates 2013. aastast rahastanud e-konsultatsioone, kuid RaKS ei ole seda teenust seni seaduse tasandil määratlenud ega reguleerinud. See on loonud õigusliku ebaselguse ja takistanud e-konsultatsiooni kui ametliku teenuse laialdasemat kasutamist. Senises praktikas on sageli suunatud patsiendid eriarsti vastuvõtule ilma piisava esmase hinnanguta, mis on tekitanud eriarstidele täiendavat halduskoormust ja pikendanud ravijärjekordi . 2.3. Lahendused ja nende põhjendus Seaduse eesmärgi saavutamiseks on kavandatud kolm peamist lahendust, mis pakuvad nii õiguslikke, majanduslikke kui ka halduslikke eeliseid: Õiguslik lahendus: Eelnõuga defineeritakse e-konsultatsioon RaKS-i §-s 70. See loob õigusliku aluse, mis annab nii patsientidele kui ka tervishoiuteenuse osutajatele selguse teenuse reguleerimise ja rahastamise osas. E-konsultatsiooni süsteem koos põhjaliku saatekirjaga edasi suunamisel võimaldab ühtlasi sarnase meditsiinilise vajadusega patsientidele osutada tervishoiuteenust samasugustel tingimustel ehk tagada võrdset kohtlemist sarnase vajaduse korral. Majanduslik lahendus: E-konsultatsioon vähendab asjatuid eriarsti visiite, mis omakorda optimeerib ravikindlustuse piiratud eelarve kasutust. Lisaks ei rakendata e-konsultatsiooni puhul visiiditasu, mis vähendab ka patsiendi rahalist koormust. Halduslik lahendus: E-konsultatsioon vähendab nii perearstide kui ka eriarstide halduskoormust, sest põhjalik saatekiri võimaldab suunaval tervishoiutöötajal saada kiire tagasiside ilma patsienti füüsiliselt vastuvõtule saatmata. Nii on tagatud ka põhimõte meditsiinilise vajaduse hindamise kohta. Nn tavaline saatekiri on enamasti liiga napp tegeliku meditsiinilise vajaduse hindamiseks ning otsustamiseks, kui kiirelt tegelikult abi on vaja ning kas üldse on eriarsti füüsiline vastuvõtt vajalik. Seega võimaldab taoline süsteem vähendada ebavajalikke vastuvõtte ja eriarstide või teiste spetsialistide töökoormust , samas kui kiirema abivajaduse korral on see tagatud efektiivsemalt esmatasandil . Ka kaob p atsientidel vajadus ise ravijärjekorda registreerimisega tegeleda. E-konsultatsiooni oluliseks funktsionaalsuseks on samuti võrd s use tagamine aja saamise osas, kus aja registreerib tervishoiuteenuse osutaja ise. See tagab parema ravi kättesaadavuse ka väiksema digivõime kusega või meelepuudega inimestele, kuna puudub vajadus otsida digiregistratuuri st või helistada erinevate teenusepakkujate üldregistratuuridesse . Samuti on oodata, et psühhiaatrilise abi saatekirja nõue aitab suunata psühhiaatri juurde vaid need eelhinnatud patsiendid, kes seda vajavad , kusjuures ülejäänutele tagatakse abi e elnevatel tasanditel . 2.4. Väljatöötamiskavatsuse olemasolu Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamis t , kuivõrd tegemist on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kuuluva tegevusega, milles on ette nähtud õiguslike aluste loomine e-konsultatsiooni selgemaks kasutuseks ning psühhiaatria erialal e-konsultatsiooni nõude kehtestamiseks . Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on vastava muudatuse tähtajaks 2025. a IV kvartal, mistõttu on tegemist põhjendatult kiireloomulise eelnõu ga , mille kohta kooskõlas HÕNTE § 1 lõike 2 punktiga 1 väljatöötamiskavatsust ei koostata. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahes paragrahvist, millest esimen e kajasta b muudatusi seadustes ning teine seaduse jõustumise tähtpäeva. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse RaKS § 70 lõiget 2 ning nähakse Tervisekassa poolt tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ülevõtmi ne saatekirjata erialade kõrval ette ka e-konsultatsiooni korral. Kehtiva RaKS § 70 l õige 2 sätestab tasu maksmise ülevõtmise saatekirja olema solul või erandina, kui see on ette nähtud sama paragrahvi lõikes 3 , s.o saatekirjata eria lad el . Muu datusega tä psustatakse e-konsultatsiooni sisulist kasutust RakS alu sel tervishoiuteenuse eest tasumisel. See tagab, et teenus on Tervisekassa poolt rahastatud ja et selle eest ei pea maksma patsient. Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse RaKS § 70 lõi ke st 3 saatekirjata Tervisekassa poolt rahastatavate erialade hulgast välja psühhiaatrilis e abi osutamine . RaKS § 70 l õige 3 sätestab juhud, mil Tervise kassa võtab ü ldarstiabi või eriarstiabi või iseseisva õendusabi osutaja saatekirjata kindlustatud isikult üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ambulatoorse eriarstiabi osutamisel . Muudatuse tulemusena eeldab tasu maksmise kohustuse üle võtmine edaspidi ka psühhiaatrilise eriarstiabi korral saatekirja olemasolu . Muudatus on kooskõlas Haiglavõrgu arengusuundadega 2040, Eesti Psühhiaatrite S elt s i eriala arengukavaga 2020-2023 ning parandab psühhiaatrilise eriarstiabi vajaduspõhist kättesaadavust, tagades optimaalsema ressurssi jaotuse. Psühhiaatriline eriarstiabi on osa vaimse tervise abist, olles vaimse tervise abi püramiidi tipp kõige spetsiifilisema ja kallima abi vormina. Vaimse tervise abi olulised põhialused enne psühhiaatrilist eriarstiabi on esmatas andi tervishoiuteenused, kogukonnateenused, kogukonna tugitegevused ja enes e abi. Praegune saatekirjata süsteem võimaldab põhjendamatult lihtsalt eelhinnanguta ligipääsu ka kerge probleemiga patsientidel, kelle probleem võiks olla lahendatav kogukonna- või esmatasandil, halvendades väga piiratud psühhiaatrilise eriarstiabi kättesaadavuse tingimustes juurdepääsu nendel patsientidel, kelle mure vajab lahendamist kõrgeimal ravitasandil. See omakorda toob kaasa raskemad ja keerulisemad haigusjuhud, pikemad ravivajadused ning kõrgema tüsistuste arvu. Muudatus loob aluse tagamaks võrdne vajaduspõhine ravi kättesaadavus. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse RaKS §-i 70 lõigetega 3 1 ja 3 2 , mis reguleerivad e-konsultatsiooni administratiivseid aspekte ja defineerivad mõiste . Lõikega 3 1 luuakse õiguslik alus edasisele rakendusaktile ehk seni ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja § 33 1 lõike 1 alusel kehtestatava le t ervishoiuteenuste loetelule, kus määratakse kindlaks erialad, mille puhul toimub teenusele suunamine e-konsultatsiooni teel. See annab Tervisekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele paindlikkuse kohandada võimekust ja rakendada e-konsultatsiooni teenust vastavalt meditsiinilisele vajadusele ja erialade eripäradele . Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2025. a määruse s nr 20 „ Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu “ on e-konsultatsiooni erialade loetelu toodud § 10 lõikes 2 , mis on käsitletav loeteluna, kus e-konsultatsioon on kasutuses ja rahastatav . Need muudatused on vajalikud, et tagada seaduse rakendamine praktikas ja luua alus edasiste regulatsioonide väljatöötamisele, mis on kooskõlas seaduseelnõu eesmärgiga parandada eriarstiabi kättesaadavust ja ressursside optimaalset kasutamist. Lõikes 3 2 e -konsultatsioonile ametliku määratluse andmine on vajalik, sest e-konsultatsiooni senine kasutamine on tuginenud suures osas Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutajate vahelistele kokkulepetele. Seaduse tasandil mõiste avamine on oluline, et anda teenusele juriidiline selgus ning tagada ühtne arusaam kõigile osapooltele – nii patsientidele, arstidele kui ka Tervisekassale. Lõige defineerib e-konsultatsiooni kui tervish o iutöötajate, nt perearsti ja eriarsti vahelise või ka kahe eriarsti vahelise konsultatsiooni, mis toimub patsiendi diagnoosi täpsustamiseks, uuringute ja ravi määramiseks. Oluline on, et e-konsultatsioon võib toimuda ja sageli toimub ki ilma patsiendi füüsilise kohaloluta. Samas vajaduse korral võidakse patsient suunata füüsilisele vastuvõtule, kui konsu l teeriv tervishoiutöötaja peab seda vajalikuks. Seega vähenda b e-konsultatsioonide laiem rakendamine patsientide jooksutamist ja kiirendab abi saamist. E-konsu l tatsiooni teel suunamist või arvamuse saamist kasutatakse vastavatel erialadel ka teisese arvamuse saamisel, mis on regu l eeritud RaKS § -s 40. E-konsultatsiooni teel eriarstiabisse suunamise eeldus hakkab toimuma erialade valmisolekul ja astmeliselt. Ettepaneku erialale üleminekuks teeb Tervisekassa või erialaühendus ja selle menetlemine toimub Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018 . a määruse nr 62 “Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord” alusel. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RaKS § 70 lõiget 5 uue alusega punkti s 1 1 , millise l juhul ei ole lubatud visiiditasu nõuda. Täiendus loob õigusselguse, et e-kon sul tatsiooni korral puudub ambulatoorse eriarstiabi osutajal õigus e-konsultatsiooni käigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu mak s mist . Selline piirang tuleneb e-konsultatsiooni olemusest, mis erineb traditsioonilisest vastuvõtust, kus patsient kohtub arstiga füüsiliselt , ning mis ei ole seotud reaalelulise tervishoiuasutuse külastusega. Visiiditasu on seaduses ette nähtud patsiendi panusena tervishoiuteenuse kulude katmisesse, eelkõige ambulatoorse eriarstiabi puhul. See on osa solidaarsuspõhimõttest, mis aitab jagada vastutust tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse eest. E-konsultatsiooni puhul ei ole põhjen d atud seda tasu küsida, kuna patsient ei kasuta füüsilist vastuvõtuaega . Visiiditasu nõudmine olukorras, kus visiiti ei toimu , oleks ebaõiglane. V isiiditasu puudumise sätestamine e-konsultatsiooni korral on kooskõlas Ra KSi põhimõtetega, olles samas õiglane ja läbipaistev nii patsientide kui ka teenusepakkujate suhtes. Juhul, kui e-konsultatsiooni raames selgub vajadus patsiendi vastuvõtule kutsumiseks, kohaldub tavapärane visiiditasu. Eelnõu §-s 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu jõustub 01.0 4 . 202 6 , mis võimaldab sujuva ülemineku muudetud teenusekorraldusele ning tagab teenuseosutajatele vaja dusel töökorralduslike protsessid e kohaldamiseks lisaaja. Eelnõu § 1 punkt 2 jõustub 01.01. 2027. Psühhiaatria eriala vajab pikendatud üleminekuaega muudatuse ettevalmistamiseks. Vajalikud on täiendavad arutelud perearstide, vaimse tervise teekonna spetsialistide ning psühhiaatritega, et tagada lisameetmed turvalise patsienditeekonna võimestamiseks. Samuti on vaja kokku leppida vaimse tervise meeskonnaliikmete roll patsienditeekonnal, et maandada patsiendi raviteekonnalt välja kukkumise riski. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõuga tuuakse selguse huvides seaduse taseme le termin mõiste e-konsultatsioon . E-konsultatsioon on käesoleva seaduse tähenduses tervise infosüsteemi vahendusel kahe tervishoiutöötaja vaheline e-konsultatsiooni saatekirja alusel toimuv nõustamine või konsultatsioon kindlustatud isiku tervisega seoses haiguse diagnoosi täpsustamiseks või uuringute ja ravi määramiseks, mille tulemusena konsulteeriv tervishoiutöötaja nõustab juhtumi osas kirjalikult või määrab vajadusel kindlustatud isikule vastuvõtu aja ambulatoorse eriarstiabi või õendusabi osutamiseks. Termin Mõiste ei muuda käesoleval ajal rakendusaktides kasutusel olevat terminit mõistet ja selle tähendust. 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6 . Seaduse mõjud Eelnõu eesmärk on parandada tervishoiuteenuste, sealhulgas eriarstiabi vajaduspõhist kättesaadavust ja ressursside kasutuse tõhusust, kehtestades e-konsultatsiooni ühtse õigusraamistiku ning psühhiaatrilise abi saatekirja nõude. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne , majandus lik , regionaalne ja infotehnoloogiline mõju ning mõju riigi valitsemisele . Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muid mõjuvaldkondi eelnõus esitatud muudatused ei puuduta. 6.1 . Sihtrühm: patsiendid (kogu elanikkond) M õju elanikkonnale on eelkõige seotud tervishoiuteenuste ning nende osutajate parema kättesaadavuse ja ravijärjekordade korrastamisega. Muudatused aitavad tagada, et patsientidele osutatakse tervishoiuteenust meditsiinilisest vajadusest lähtudes ning võrdselt sarnases olukorras olevatele isikutele. 6.1.1 Sotsiaalne ja regionaalne mõju E-konsultatsioon kujutab endast tavapärasest põhjalikumat e- saatekirja, mille alusel perearst või muu tervishoiutöötaja suunab patsiendi tervishoiuteenuse osutaja digitaalsele konsultatsioonile. Vajaduse korral registreerib tervishoiuteenuse osutaja patsiendi ise ravijärjekorda, säästes patsienti lisatoimingutest. Süsteem vähendab ebavajalikke vastuvõtte ja telefonikõnesid registratuuridesse ning aitab kiirema abivajadusega patsientidel kiiremini eriarstile pääseda. Muudatus parandab eriarstiabi kättesaadavust ja ravi kvaliteeti, suunates patsiendid e-konsultatsiooni kaudu meditsiinilise vajaduse alusel õigel ajal õigele tasandile. See vähendab ebavõrdsust teenuste kasutamisel ja toetab põhiseadusest (§ 28) tulenevat õigust tervise kaitsele . Patsientide jaoks võib kaudselt väheneda transpordi- ja ajakulu, kuna tarbetud visiidid jäävad ära. Positiivne mõju on tugevam regionaalselt kaugemates piirkondades, kus e-konsultatsioon vähendab ebavajalikke lisavisiite kõrgema etapi raviasutusse. Kaudselt võib lahendus vähendada regionaalset ebavõrdsust eriarstiabi kättesaadavuses, kuna e-konsultatsioon tagab eriarstliku nõustamise kättesaadavuse kõikides piirkondades sõltumata kohapealse eriarsti olemasolust. Psühhiaatria erialal võib muudatus tähendada teatud patsientide jaoks lisasammu perearsti või vaimse tervise meeskonna juurde, kuid samas tagab see raskes seisundis eriarstiabi vajavatele patsientidele kiirema ja sihipärasema abi. Riskide maandamiseks on ette nähtud perearstide, õdede ja vaimse tervise spetsialistide koolitamine ning patsiendijuhiste väljatöötamine , et tagada esmatasandi spetsialistide suutlikkus käsitleda kergemaid juhte ning suunata rasked juhud viivitamata psühhiaatrilisele eriarstiabile. Mõju ulatus , avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Mõjutatud sihtrühm on suur – kaudselt kõik eriarstiabi vajavad patsiendid . Mõju ulatus on hinnanguliselt väike kuni keskmine, kuna patsiendi käitumises olulisi muutusi ei teki – nii tavalise saatekirja kui e-konsultatsiooni puhul algab teekond perearsti juurest. E-konsultatsioonide eest tasu ei võeta, mistõttu nende kasutuselevõtt ei too tavalise konsultatsiooniga võrreldes kaasa lisakulu. Mõju avaldumise sagedus on väike kuni keskmine ning oleneb iga inimese tervislikust seisundist, mis määrab ära eriarstiabi vajaduse ja pöördumise sageduse. Ebasoovitavate mõjude risk tervikuna on väike Kokkuvõt tes parandavad muudatused patsientide võrdset kohtlemist ja eriarstiabi sihipärast kättesaadavust, sest muudatusega vähen eb koormus eriarstidele ja registratuuridele ning eriarstiabi vajavate patsientide jaoks ravijärjekor rad lühene vad . Demograafiliselt on mõju oluline eelkõige maapiirkondade elanikele ja psühhiaatrilise abi vajajatele, kelle jaoks tagatakse e-konsultatsiooni abil kiirem ja õigeaegsem abi. 6.2. Si h trühm: tervishoiuteenuse osutajad ja tervishoiuasutuste töötajad ( sh tervishoiutöötajad, tugipersonal) 2024. aastal oli tervishoiuasutusi 1631, sh 407 pere- ja 345 eriarstiabiasutust . Kõikidest majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest (2024. a seisuga 158 378 ) moodustavad mõjutatud asutused alla 1% . Aktiivse lt tegutsevaid arste oli 2024. aastal 4911, sh 960 perearsti . Mõjutatud sihtrühma kuulub ka TTO-de tugipersonal, peamiselt registratuuri töötajad, kelle arv ei ole teada. 6.2.1. Sotsiaalne mõju Tervishoiuteenuse osutajad saavad planeerida ambulatoorse vastuvõtu mahte ja patsientide liikumist sihipärasemalt, mis vähendab ebavajalikke eriarsti visiite , suurendab ravi järjepidevus t ning toetab ravijärjekordade lühenemist. TTO-de r egistratuuridele lisandub koormus vastuvõtuaegade edastamisel patsientidele, kuid samas väheneb koormus isehelistajatelt , mistõttu täiendavat töö- või halduskoormuse suurenemist ei teki . Perearstidele võib muudatus tähendada vähest koormuse kasvu, sest e-konsultatsiooni saatekirja vormistamine on mahukam kui tavasaatekirja oma. Perearstidele tuleb pakkuda koolitusi ja tugimeetmeid muudatusega kohanemiseks. 6.2. 2. Majanduslik mõju (mõju halduskoormusele) Eelnõu ga kavandatavaid muudatusi on halduskoormuse aspektist hinnatud. Eelnõu rakendamine vähendab halduskoormust , kuna lihtsustab tervishoiutöötajate, eelkõige perearsti ja eriarsti vahelist suhtlust , vähendades välditavaid eriarstiabi visiite, mille puhul on kohane tagada abi esmatasandil perearsti poolt. See ga sääst etakse muudatusega aega nii patsientide kui ka arstide jaoks, vähendades samas eriarstiabi järjekordi. Positiivse mõjuna väheneb halduskoormus ka pabersaatekirjade kasutamise lõppemise tõttu ning seega väheneb ka andmete topelt sisestamise vajadus. 6 . 2 . 3 . M õju infotehnoloogilisele arengule Lahendus ei mõjuta riigi infosüsteemide üldist toimimist ega e-teenuste kättesaadavust, kuid parandab terviseandmete kvaliteeti ja kasutatavust raviteekonna planeerimisel. Muudatusel on minimaal ne mõju tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemidele. K õikides infosüsteemides tuleb juurutada uue hinnaga teenused, mida teenuse osutamisel Tervisekassale raviarvele märkida. Tegemist on tavapära se protsessiga iga tervishoiuteenuste loetelu muutmise l . Mõningast keerukust lisab see, et teatud erialadele suunamisel hakkab kehtima uus ja kõrgem hind ning teiste l jääb kehtima senine hind. See eeldab infosüsteem ide kohandamist ja asutuse sisemiste tööprotsesside ülekontrollimist . Arenduste maht võib erineda vastavalt infosüsteemile, kuid ei ole mahukas. Riski aitab maandada muudatuste õigeaegne kommunikatsioon, millega eelnõu koostamisega paralleelselt ka alustatud on. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Võimalikud viivitused infosüsteemide uuendamisel on maandatavad varajase teavituse ja arenduste planeerimise kaudu. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Mõju ulatus on sihtrühmale väike kuni keskmine: kaasnevad vähesed töökorralduslikud muudatused , kuid e-konsultatsioonide lahendus ei ole uudne, mistõttu muudatusega kohanemisvajadus puudub. Mõju on tuntava im perearstidele, kell ele langeb varasemast suurem koormus psühhiaatriliste patsientide esmasel nõustamisel ning e-konsultatsiooni saatekirjade vormistamisel . Eriarstide koormus tõuseb peamiselt e-konsultatsioonidele vastamisel, samas väheneb ebavajalike visiitide vähenemise näol. P sühhiaa tri tel jääb vähemaks tarbetuid vastuvõtte, mis lahendatakse esmatasandil ning vabanenud vastuvõtuaega saab suunata eriarstiabi vajavatele inimestele. Teiste erialade puhul jääb mõju valdavalt protsessikeskseks ning väikeseks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine kuni suur: e-konsultatsioonid ja ajabroneerimised on igapäevases töös püsivalt kasutusel, samas IT-kohandused on peamiselt ühekordsed. Ebasoovitavate mõjude risk on väike kuni keskmine, piirdudes üleminekuperioodi võimalike ajutiste tõrgete ja ajakuluga. R iski vähendavad tervishoiutöötajate teadlikkuse tõstmine, perearstide koolitamine psühhiaatriliste patsientidega tegelemisel ja varakult planeeritud infosüsteemi arendused . 6.3 . Sihtrühm: Tervisekassa 6.3.1. Mõju riigi valitsemisele Planeeritud muudatustel on mõju Tervisekassa tegevusele. Tervisekassa ülesanne on tagada, et rahastatavad teenused oleksid tõenduspõhised, kvali teetsed ja kättesaadavad. E-konsultatsiooni kasutuse laiendamisega ning psühhiaatria erialale saatekirja kohustuse loomisega mõjutame kaudselt nii teenuste kättes aadavust kui ostmispõhimõtteid, mis loob Tervisekassale kohustuse oma ostmispõhimõtteid vastavalt korrigeerida. Kuna lepingute ning ostmise korrigeerimine on Tervisekassa igapäevane tegevus, ei lisandu täiendavat töö koormust, vaid vajalik on teadlik lähenemine. E-konsultatsiooni rakendamine ei mõjuta olulis elt asutuse töö korralduses t eg a nõua personali lisandumist , kuna süsteem tugineb olemasolevatele digilahendustele ja töövoogudele. Kulud Tervisekassale võivad väheneda, kuna patsiendi liikumine muutub optimaalsemaks ning väheneb ebavajalike vastuvõttude arv. Pikemas perspektiivis loob muudatus paremad võimalused tervise infosüsteemi kaudu andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, mis võimaldab Tervisekassal ja tervishoiuasutustel paremini kavandada ja sihitada teenuseid. M õju ulatus, mõjutatav sihtrühm ja mõju avaldumise sagedus on väike sed ning ebasoovitava id mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on mõju Tervise kassale väheoluline. 6. 4 . Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu on küll seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid sisulisi muudatusi andmetöötluses ei toimu. Uusi aluseid andmetöötluseks ei l ooda . Ka kehtiva regulatsiooni kohaselt suunatakse patsient tema nõusolekul eriarsti vastuvõtule, kuid e-konsultatsiooni korral ei toimu vastuvõttu, vaid inimese terviseseisundile antakse hinnang esitatud saatekirjal kajastatud teabe ning terviseandmete alusel. Andmetöötluse aluseks on TTKS § 4 1 lõige 1 punkt 1, mille kohaselt on tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid tervishoiuteenuse osutamiseks. E-konsultatsioonina osutatakse inimesele ambulatoorset eriarstiabi. Seega on andmekaitsealane mõju vähene, kuna juba praegu töödeldakse tervise infosüsteemis isiku isikuandmeid ning andmeesitajad rakendavad kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Kogu protsessist jäävad maha logid. Kuna andmete töötlus ja andmete kättesaadavus lähtub minimaalsuse põhimõttest – andmed on kättesaadavad vaid seaduses nimetatud isikutele ja ulatuses ning tagatud on riiklike andmekogude turvasüsteemide nõuded, saab järeldada, et muudatuste tulemusena ei lisandu negatiivset mõju andmesubjektidele. 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kohaliku omavalitsuse poolseid tegevusi seaduse rakendamine ei eelda. Riigiasutuste st on rakendamisega seotud Tervisekassa . Tervisekassa on kujundanud uue hinnamudeli 1. aprillil 2026. a kohustuslikule e-konsultatsioonile üleminevatele erialadele. Tervishoiuteenuste loetelu määrusesse lisatakse kaks uut teenust – e-konsultatsioon nn pilooterialadele ja eriarsti esmane vastuvõtt e-konsultatsiooniga erialadele. E-konsultatsiooni hinda korrigeeritakse ülespoole korrutades tänase e-konsultatsiooni hinnakomponenti arsti tööae g kahega, eriarsti esmasele vastuvõtule lisatakse täiendav arsti tööajakomponent e-konsultatsiooniga tutvumiseks. Muudatuse kogumõju on Tervisekassa eelarvele tänase suunamise korralduse juures (e-konsultatsioonid vs saatekirjad suhe) neutraalne . Muudatusega liigutakse tõhusama suunamise korralduse suunas. Halduskoormus e tõusu või olulist lisanduvat personalikulu seaduse rakendamisega seotult ette ei ole näha. 8 . Rakendusaktid Seaduse vastu võtmisel on kavandatud viia vastavad muudatused sisse seni RaKS § 30 lõike 1 ja § 33 1 alusel kehtestatud „ Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ” . Muudatused tehakse kooskõlas eelnõu § 1 punkti 3 selgitustes tooduga. Nimetatud määruse §-s 10 on juba täna sätestatud e- kon s ul t atsiooni piirhinnad ning erialad millisel juhul tasu maksmise kohustus üle võetakse. Seni on e-konsultatsiooni rakendamine olnud vabatahtlik võimalus . E elnõu ga luuakse võimalus kehtestada konkreetse d erialad , mille puhul on e-konsultatsioon kohustuslikuks eeltingimuseks, et Tervisekassa võtaks üle tasu maksmise kohustuse vastava ambulatoorse eriarstiabi osutamise eest . 9 . Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub 0 1. 0 4 . 2026 , mis annab piisava üleminekuaja Tervisekassale koostöös erialadega rakendusakti koostamiseks Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu näol ja eelnõu rakendamiseks , sh vajalike sisemiste tööprotsesside planeerimise ks ja ellu viimiseks tervishoiuteenuse osutajate jaoks . Eelnõu § 1 punkt 2 jõustub 01.01. 2027, et anda täiendav aeg muudatuse rakendamiseks psühhiaatria erialal . 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile , Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Psühhiaatrite Seltsile , Eesti Hematoloogide Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Ludvig Puusepa nimelisele Neuroloogia ja Neurokirurgia S eltsile, Eesti Endokrinoloogia S eltsile ning Eesti Allergoloogide- ja I mmunoloogide Seltsile. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2025. a. Teie 17.10.2025 nr 1.2-2/100-1, SOM/25- Sotsiaalministeerium 1140/-1K [email protected] Meie 07.11.2025 nr 8-2/8438 Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri ja e-konsultatsioon) eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Sotsiaalministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri ja e-konsultatsioon) eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. I. Sisulised märkused 1. Halduskoormus – 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel: halduskoormust suurendades tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 4 1). Reegli rakendamise juhis on kättesaadav meie veebilehel[1]. Eelnõu eesmärk parandada eriarstiabi kättesaadavust on põhjendatud ja toetust väärt. Samas näeme eelnõu muudatuste juures teatavaid riske. Seletuskirjas on väidetud, et muudatuste tulemusel halduskoormus arstidele tervikuna väheneb. Nõustume, et eriarstide halduskoormus võib tulevikus väheneda, kuid näeme ohtu, et just perearstide koormus kasvab edaspidi tuntavalt:  E-konsultatsiooni saatekirja vormistamine on perearsti jaoks mahukam ja aeganõudvam kui tavalise saatekirja koostamine. Selle kohustuslikuks muutmine toob kaasa olulise ajakulu.  Pärast e-konsultatsiooni saatekirja vormistamist jääb perearst ootama teiste arstide vastuseid. Edaspidi peab perearst hakkama järge pidama, millise patsiendi kohta vastus laekub.  Kui eriarst leiab, et suunamine pole vajalik, jääb patsiendi edasine jälgimine ja ravisoovituste rakendamine perearsti ülesandeks. Kui varem suundus patsient eriarstiravile, peab perearst nüüd patsiendiga edasi tegelema. Kokkuvõttes näeme, et see võib viia olukorrani, kus perearstide järjekorrad pikenevad ja esmatasandi arstiabi kättesaadavus halveneb. Seletuskirjast ei selgu, kuidas kavatsetakse hõlbustada perearstidele lisanduvaid tööülesandeid ja tasakaalustada halduskoormust. Seega palume eelnõu seletuskirjas täpsemalt kirjeldada, mil viisil kavatsetakse halduskoormust vähendada ning esitada vastav info lisaks mõjuanalüüsile ka seletuskirja osas ,,Sisukokkuvõte’’. 2. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse seadust nii, et Tervisekassa ei võta enam kindlustatud isikutelt üle psühhiaatrilise eriarstiabi eest tasumise kohustust juhul, kui selleks puudub saatekiri. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  Selline muudatus mõjutab inimeste põhiõigusi, eelkõige põhiseaduse § 28 lg-s 1 sätestatud igaühe õigust tervise kaitsele. HÕNTE § 43 lg 1 p 5 kohaselt tuleb analüüsida eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kuivõrd seletuskirja kolmandas punktis ei ole eelnõu põhiseaduspärasust analüüsitud, palume seda teha. Juhime ka tähelepanu sellele, et eelnõu põhiseaduspärasuse küsimust tuleks alati käsitleda. Juhul kui on ilmne, et mõju on väike, näiteks põhjusel, et tegemist on tehnilise muudatusega, siis tuleks seda mainida. II. Märkus väljatöötamiskavatsuse kohta 3. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust. Väljatöötamiskavatsuse puudumist põhjendatakse seletuskirjas kiireloomulisusega, viidates Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile. Märgime, et tegevusprogramm iseenesest ei tingi eelnõu kiireloomulise menetlemise vajaduse. Meie hinnangul oleks väljatöötamiskavatsus olnud siiski vajalik, kuna e-konsultatsiooni (kui tervishoiutöötajate vaheline konsultatsioon, mis toimub patsiendi diagnoosi täpsustamiseks, uuringute ja ravi määramiseks) rakendamise kohustuse loomine muudab oluliselt senist tervishoiukorraldust, puudutades kõiki tervishoiu töötajaid kui ka patsiente. Väljatöötamiskavatsuses oleks saanud põhjalikumalt avada muudatuse eesmärki, kirjeldada probleemi ning analüüsida erinevaid lahendusvariante, mida praeguses seletuskirjas on käsitletud võrdlemisi üldsõnaliselt. III. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta 4. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast saadud arvamuste läbivaatamist ja eelnõu parandamist. Justiits- ja Digiministeerium jätab kooskõlastamata eelnõu, milles ei ole analüüsitud eelnõu põhiseaduspärasust või ei ole rakendatud halduskoormuse tasakaalustamise reeglit. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Johanna Maria Kosk 58847154 [email protected] Birgit Hermann Kristel Niidas 2