Arvamuse küsimine

Harju maakond Anija vald Pillapalu küla GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS RAUDOJA II UURINGURUUM Taotleja: KMG OÜ Registrikood: 16196755 Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Betooni tn 28, 13816 Koostaja: Mäebüroo Nord OÜ Registrikood: 11560452 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/4, 11314 Töö nr 22GL-507 Tallinn 2022. a _________________________________________________________________________ Mäebüroo Nord OÜ Registrikood 11560452 e-post [email protected] Pärnu mnt 232/4, 11314 Tallinn KMKR nr EE101271411 telefon +372 613 9810 www.maeburoo.ee mobiiltelefon +372 508 6101 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Raudoja II uuringuruum. Sisukord 1. Geoloogilise uuringu lähteülesanne.................................................................................... 3 2. Ülevaade uuritava ala ja uuringuruumi varasema uurituse kohta....................................... 3 3. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade ning maavara eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu ...................................................................... 5 4. Geoloogilise uuringu kirjeldus ja andmed kasutatavate uuringumeetodite kohta .............. 6 5. Kaevandamisjäätmed .......................................................................................................... 7 6. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja nende vähendamise meetmed ..................................................................................................................................... 8 7. Kavandatav tööde ajakava .................................................................................................. 9 Tekstilisad 1. Katastriüksuse Kolga metskond 79 riigi kinnisvararegistri väljavõte Graafilised lisad 1. Raudoja II uuringuruum. Uuringuruumi teenindusala plaan M 1:10 000. Digitaalsed lisad 1. Raudoja II uuringuruum. Uuringuruumi teenindusala ruumikuju.dgn 2. Raudoja II uuringuruum. Uuringuruumi teenindusala nurgapunktide koordinaadid.xlsx Mäebüroo Nord OÜ 2022 2 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Raudoja II uuringuruum. GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Geoloogilise uuringu lähteülesanne Käesolev geoloogilise uuringu loa taotlus on koostatud Mäebüroo Nord OÜ poolt KMG OÜ tellimusel. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on selgitada KMG OÜ poolt valitud alal maavarana kasutatavate setete esinemist, nende levikut, kvaliteeti ja mahtu ning kaevandamistingimusi detailsusega, mis võimaldaksid maavaravaru kinnitada aktiivse tarbevaru kategoorias, et hiljem taotleda kinnitatud maavaravaru alale maavara kaevandamise keskkonnaluba. Geoloogilise uuringu loa taotluse koostamisel ja geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse maapõueseaduses sätestatud nõuetest. 2. Ülevaade uuritava ala ja uuringuruumi varasema uurituse kohta Käesolevaga taotleb KMG OÜ geoloogilise uuringu luba Raudoja II uuringuruumis. Taotletava uuringuruumi asukoht on valitud vastavalt maakasutusele, kitsendustele ja geoloogilistele eeldustele (graafiline lisa 1). Taotletav Raudoja II uuringuruum, teenindusala pindalaga 11,35 ha (digitaalsed lisad 1 ja 2) asub Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Raudoja II uuringuruum asub Kehra linnast ca 10 km kaugusel kirdes, Aegviidu alevist ca 12 km kaugusel loodes ja Kuusalu alevikust ca 7 km kaugusel lõunas. Raudoja II uuringuruum jääb Jägala–Käravete tugimaantee nr 13 20.-ndast kilomeetripunktist vahetult põhja poole. Uuringuruumile lähimad külad on Härmakosu, Kosu, Raudoja, Vikipalu ja Pillpalu, mille keskused paiknevad uuringuruumist otsesihis 2,0 kuni 6,0 km kaugusel. Taotletav Raudoja II uuringuruum paikneb katastriüksusel Kolga metskond 79 (katastritunnus: 14001:003:0227; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; moodustamise viis: kaardi ja plaani alusel; pindala: 66,39 ha). Nimetatud katastriüksuse valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (tekstilisa 1). Uuringuruumi edelapiir külgneb osaliselt katastriüksustega Raudoja liivakarjäär (katastritunnus: 14001:003:0228; sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%; moodustamise viis: mõõdistatud, L-Est; pindala: 16,03 ha; riigiomand), ülejäänud osas jätkub väljaspool uuringuruumi piiri katastriüksus Kolga metskond 79 (graafiline lisa 1). Taotletava uuringuruumi lõunapiir külgneb vahetult Jägala–Käravete tugimaantee nr 13 kaitsevööndiga, mille laius on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Teekaitsevööndis, lõuna pool Jägala–Käravete tugimaanteed paikneb sidekaabel (väline tunnus: ELA089). Taotletava uuringuruumi põhjapiir külgneb vahetult Soodla veehoidla kalda piiranguvööndiga (väline tunnus: VEE2002410). Uuringuruumist ca 600 m edela pool on Raudoja veehoidla (väline tunnus: VEE2002420). Taotletava uuringuruumi keskosa läbib ida-lääne suunaline elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) PILLAPALU:AEG (väline tunnus K1665713), mille kaitsevööndi laius on 10 m liini teljest. Taotletavast uuringuruumist vahetult põhjapool on riigikaitseline ehitis Soodla harjutusväli (väline tunnus 76). Raudoja II uuringuruum kattub täielikult riigikaitselise ehitise Soodla harjutusväli piiranguvööndiga. Mäebüroo Nord OÜ 2022 3 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Raudoja II uuringuruum. Taotletava uuringuruumi põhjapiirist 5,5 m kaugusel põhja pool on pärandkultuuri objekt geodeetiline märk Kõrve (väline tunnus: 50454). Uuringuruumi ümbruses on puurkaevud numbritega PRK0004702, PRK0005146, PRK0005147 PRK0050131, PRK0000932 ja PRK0023787. Lähim puurkaev (PRK0005146, PRK0005147) asub uuringuruumi piirist 197 m kaugusel. Uuringuruumi läänenurgast ca 380 m edela pool on vääriselupaik (väline tunnus: VEPL00306). Raudoja II uuringuruumi ala külgneb osaliselt II kategooria kaitsealuse liigi elupaigaga. Tulenevalt looduskaitseseadusest ei ole käesolevas töös esitatud liigi isendi täpse elupaiga asukoha andmeid. Raudoja II uuringuruumi piires puuduvad ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused. Taotletav uuringuruum asub hajaasustusega alal. Uuringuruumile lähimad majapidamised jäävad uuringuruumist lääne suunas ca 370 m ja lõuna suunas ca 410 m kaugusele katastriüksustele Männi (katastritunnus: 14001:002:3080) ja Rebase (katastritunnus: 14001:002:2670) (graafiline lisa 1). Taotletava uuringuruumi maa-ala on metsamaa, millest osa on raiesmik. Taotletava uuringuruumi maapinna reljeef on muutlik, jäädes Maa-ameti kaardirakenduse andmetel absoluutkõrguste vahemikku 69 m kuni 77 m. Taotletava Raudoja II uuringuruumi keskpunkti geograafilised koordinaadid on 59°22′58″pl ja 25°29′13″ip (Eesti baaskaart M 1:50 000 leht nr 6344). Taotletav uuringuruum külgneb edela suunas osaliselt Raudoja liivakarjääri teenindusmaaga (kaevandamisluba HARM-095, kaevandaja KMG OÜ). Uuringuruumi loodeosa kattub Raudoja maardla prognoosvaru plokiga 3 (pindala 9,15 ha, kasuliku kihi (liiv) keskmine paksus 4,7 m, prognoosvaru kogus 430 tuh m³). Raudoja maardla on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel liivamaardlana (registrikaardi nr 819) üldpindalaga 14,19 ha. Maardla põhimaavaraks on ehitusliiv (kasutusala kood 1203), kaasnevaid maavarasid ei ole. Raudoja II uuringuruumist ca 365 m kagu pool on Poolvahe maardla. Poolvahe maardla on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel liivamaardlana (registrikaardi nr 815) üldpindalaga 28,08 ha. Maardla põhimaavaraks on ehitusliiv (kasutusala kood 1203), kaasnevaid maavarasid ei ole. Raudoja maardlas ja selle ümbruses on läbiviidud mitmeid geoloogilisi uuringuid. Esmased geoloogilised tööd tehti Raudoja liivakarjääriga seotud alal ja selle ümbruses aastatel 1963–1966, mil ENSV MN Geoloogia Valitsus viis läbi kompleksse geoloogilis- hüdrogeoloogilise kaardistamise (T. Jõgi, E. Kala, 1966, EGF 2893). 1971. aastal vormistati endisele Tallinna Teede Ehitusvalitsusele nr 2 (Harju TREV) Raudoja mäeeraldis pindalaga 14,18 ha, mis osaliselt kattub praeguse Raudoja mäeeraldise teenindusmaa põhjaosaga. Maavaravaru suuruseks hinnati 1 021 tuh m3 (R. Sinisalu, V. Räägel, EGF 6089). Sellest kaevandati ära 470x110 m suurune ala, mis jääb kehtivast mäeeraldisest põhja poole ja mida ümbritsevad kehtiva mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piirid. Väljakaevandatud ala sügavus oli umbes 7 m ning kaevandatud maavara maht 300 tuh m3. Endine kaevandatud ala on korrastatud. Mäebüroo Nord OÜ 2022 4 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Raudoja II uuringuruum. 1974. aastal tegi ENSV MN Geoloogia Valitsus kruusliiva ja liiva otsingu-hinnangu töö (T. Saadre jt, EGF 3324). Töö käigus hinnati muuhulgas Raudoja-Poolvahe perspektiivala ja hinnati seal prognoosvarusid mahus ca 800 tuh m3. 2006. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu Raudoja uuringuruumis (M. Rändur, EGF 7784). Uuringuruum kattus osaliselt endise Harju TREV-I mäeeraldise lõunaosaga. 2006. a uuringu käigus rajati 17 puurauku sügavusega 1,9–9,0 m. Kokku võeti puuraukudest 43 proovi. Proovidega viidi läbi granulomeetrilised määrangud vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusele nr 44. Plokis 1 aT arvutati katendi maht keskmise paksusega 0,19 m ning maavaravaru maht keskmise paksusega 3,69 m. Uuringu tulemusena eraldati välja ja võeti arvele keskkonnaministri 27.01.2007. a käskkirjaga nr 108 üks ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 aT pindalaga 13,23 ha maavara mahuga 476 tuh m3 ja üks passiivse tarbevaru plokk (koosneb mitmest lahustükist (elektriõhuliini mastide kaitsetervikud), plokk 2 pT) pindalaga 0,17 ha maavara mahuga 9 tuh m3. 2021. a tegi Mäebüroo Nord OÜ Raudoja mäeeraldisel maavara kasutusala ümberhindamise (V. Valling, EGF 9555). 2006. aastal mäeeraldise maavara on arvele võetud vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusele nr 44. Töö tulemusel täpsustati maavara kvaliteet vastavalt kehtiva 17.12.2018. a määruse nr 52 nõuetele. Keskkonnaregistri maardlate nimistusse kanti Raudoja maardla järgmised varud seisuga 17.06.2020. a: täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 14,02 ha 577 tuh m³ (plokk 1 aT, sh 502 tuh m³ Raudoja liivakarjääri piires); ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 12,05 ha 102 tuh m³ (plokk 4 pT, allpool põhjaveetaset ploki 1 aT lamamis). 3. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade ning maavara eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Raudoja maardla asub Kõrvemaa maastikurajooni põhjaosas liustikujõetekkelise Raudoja- Kemba deltasetete levialal, mis kujunes Raudoja–Kemba joonel asunud mandriliustikuserva sulamisel ehk glatsiofluviaalse tekkega (Q1jrVr_fg) Kemba jääjärve kandunud eriteraliste liivade settimise tulemusena. Raudoja maardla alal pinnakate setete paksus on 20 kuni 25 m (M. Rändur, 2006, EGF 7784). 2006. a geoloogilise uuringu andmetel Raudoja mäeeraldise ploki 1 aT kasuliku kihi moodustab kollakaspruun keskmise kuni ülijämedateraline liiva lasund (Q1jrVr_fg) vähese kruusa fraktsiooni (osakesi üle 31,5 mm) sisaldusega (1 kuni 5%). Kasuliku kihi läbitud paksus varieerub vahemikus 1,4 m (Pa-13) kuni 7,4 m (Pa-10), keskmine läbitud kasuliku kihi paksus on 5,5 m, sh ploki 1 aT kasuliku kihi paksus varieerub vahemikus 0,7–6,2 m, keskmine 4,2 m. Raudoja mäeeraldise katendi moodustab kasvukiht liivaga (Q2_s) keskmise paksusega 0,3 m. Mäeeraldise kasuliku kihi lamamiks enamasti hallikaspruun saviliiv või liivsavi (Q1jrVr_lg) ning kohati pruun savi. Erinev on mäeeraldise kaguosa geoloogiline ehitus, kus settimistingimuste fatsiaalse muutuse vööndis saviliivmoreen asendab lamamiks olnud savi või saviliiva ning liiva lõimises valdab ülijämedateraline fraktsioon. Avatud lamami sügavused on absoluutkõrguste vahemikus 62,62–65,22 m (EH2000) üldtõusuga mäeeraldise lääneosast kirde- ja idasuunas. 2006. a tehti geoloogilise uuringu käigus hüdrogeoloogilistest töödest põhjavee taseme mõõtmisi puuraukudes. Põhjavee tase oli mõõdetud puuraukudes maapinnast vahemikus 1,0 (Pa-12) kuni 7,0 m (Pa-14) ehk absoluutkõrguste vahemikus 63,72 kuni 66,22 m (EH2000). Puuraukudes mõõdetud veetase jäi uuringuruumi idaosas absoluutkõrguste Mäebüroo Nord OÜ 2022 5 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Raudoja II uuringuruum. vahemikku 65,0–65,2 m (EH2000) ning uuringuruumi lääneosas absoluutkõrguste vahemikku 63,7–64,1 m (EH2000). Pinnavee maksimaalne tase mõõdeti uuringuruumi äärmises kagunurgas, liustikujõetekkeliste setete lamamiks olevate mandriliustiku- ja jääjärvetekkeliste setete kontaktvööndis absoluutkõrgusel 66,2 m (EH2000). Samuti fikseeriti juunis 2006. a topomõõdistamisel veetasetase uuringuruumist põhjapool paiknevas Soodla veehoidlas absoluutkõrgusel 65,3 m (EH2000). Eeldatavalt on Raudoja II uuringuruumi geoloogiline läbilõige, maavara omadused ja hüdrogeoloogilised tingimused sarnased olemasoleva Raudoja karjääriga. Raudoja II uuringuruumis esineva maavara kasutusalad sõltuvad loodusliku materjali koostisest ja kvaliteedist. Ehitusliiva nõuetele vastavat materjali saab kasutada teedeehituses ja üldehitustöödel. Madalakvaliteedilist täiteliiva saab valikuliselt kasutada teede mullete ehitamiseks. 4. Geoloogilise uuringu kirjeldus ja andmed kasutatavate uuringumeetodite kohta Geoloogiline uuring viiakse läbi Raudoja II uuringuruumi piires, pindalal 11,35 ha, eesmärgiga selgitada uuringuruumis lasuvate setete kasutamis- ja kaevandamisvõimalusi. Uuringu käigus tehakse kindlaks maavara lasumistingimused, koostis ja omadused ning määratakse uuritava maavara võimalikud kasutusalad; hinnatakse uuringuruumi ja selle ümbruse hüdrogeoloogilisi tingimusi, nende võimalikku muutumist kaevandamise käigus ja määratakse kaevandamise mõjupiirkonna ulatus; kavandatakse abinõusid maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks. Geoloogilise uuringu tegemisel juhindutakse kehtivatest seadustest. Raudoja II uuringuruumi geoloogilise uuringu teostab Mäebüroo Nord OÜ. Uuringutöö koosneb ettevalmistus-, väli- ja kameraaltöödest. Ettevalmistustööd hõlmavad peamiselt välitööde planeerimist. Välitöödel rajatakse uuringupunktid, võetakse proovid, määratakse maavara lasumistingimused ning hüdrogeoloogiline (hüdroloogiline) situatsioon. Uuringuala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. Kameraaltööde käigus analüüsitakse saadud andmestikku (sh laboritulemused) ja koostatakse aruanne varu arvele võtmiseks keskkonnaregistris. Geoloogilise uuringu välitööd on planeeritud teha puuraukude puurimisega ning vajadusel šurfide kaevamisega. Puuraugud rajatakse puurimisagregaadiga šnekkpuurimise meetodil. Šurfide rajamiseks kasutatakse roomik- või ratasekskavaatorit. Arvestades reljeefi muutusi kaevandid rajatakse sügavusega kuni 20 m maapinnast, olenevalt kasuliku kihi paksusest. Uuringu käigus rajatakse uuringupunktid ligikaudu 150 m vahemaaga. Uuringu käigus on planeeritud rajada kuni 20 puurauku, mille asukohad (19 tk) on tähistatud uuringuruumi teenindusala plaanil (graafiline lisa 1). Vajadusel rajatakse kuni 20 šurfi. Lõplik uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse välitööde ajal vastavalt maavara lasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele, kuid jälgitakse, et kinnitamisele esitatava varu puhul ei ületaks kaevandite vahekaugus seaduses ettenähtud vahemaad. Geoloogilise uuringu käigus ei rajata puurauke uuringuruumi läbiva elektriõhuliini kaitsevööndi piires. Peale välitööde tegemist ja geoloogilise uuringu aruande koostamise ajal kooskõlastatakse aktiivse tarbevaru arvutuse ruumikuju Elektrilevi OÜ-ga. Mäebüroo Nord OÜ 2022 6 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Raudoja II uuringuruum. Uuringupunktidesse rajatud kaevandites määratakse kasuliku kihi ja katendi paksus ning võetakse litoloogiliste erimite kaupa proovid, millest tehakse vajalikud laborikatsetused. Hüdrogeoloogilistest töödest viiakse läbi veetaseme mõõtmised kaevandites. Raudoja II uuringuruumi teenindusala pindala on 11,35 ha. Prognoositav kasuliku kihi keskmine paksus on 4 m. Hinnanguline maavaravaru kogus uuringuruumi piires on järgmine: 11,35 ha  4 m  454 tuh m3. Kasuliku kihi tegelik paksus, maavara maht ning jaotumine vastavalt kasutusaladele selgub kavandatavate geoloogiliste tööde tulemusena. Raudoja II uuringuruumi teenindusala korrastamisel juhindutakse kehtivatest seadustest. Kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist, täites need samast kohast väljatud materjaliga. Kaevandite sulgemisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale, uuringutööde käigus ei teki jääke ega jäätmeid. Maapõu ja maapind viiakse võimalikult uurimiseelsesse seisundisse. Uuringuruumi teenindusala korrastamise kohta koostatakse akt, mis kooskõlastatakse kinnisasja valdajaga ja esitatakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks. 5. Kaevandamisjäätmed Jäätmeseaduse § 71 lg 1 alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö tulemusena tekkivaid jäätmeid. Maavaraks nimetatakse eeltoodud paragrahvi lõike 2 tähenduses maakoores looduslikult leiduva orgaanilise või anorgaanilise aine nagu energeetilise kütuse, metallimaagi, tööstusliku mineraali või ehitusmaterjalina kasutatavat mineraali (välja arvatud vesi). Uuring on sama paragrahvi lõike 3 sõnastuses majandusliku väärtusega maavaralasundi otsing, sealhulgas proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine. Raudoja II uuringuruumi geoloogilise uuringu eesmärgiks on määratleda uuringuruumi piires maavara esinemist, selle levikut, kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ning kaevandamistingimusi tasemel, mis võimaldavad varu kinnitada aktiivse tarbevaruna. Geoloogilise uuringu luba Raudoja II uuringuruumis taotletakse kolmeks aastaks ning kaevandid likvideeritakse peale proovide võtmist ja läbilõike kirjeldamist. Geoloogilise uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid, sest kaevanditest väljatud materjal kasutatakse peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist kaevandite likvideerimiseks. Maapõu ning maapind taastatakse võimalikult ligilähedaselt uuringu- eelsele seisundile. Jäätmeseaduse § 71 lg 4 alusel sätestatud kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid reguleerivaid sätteid ei kohaldata muuhulgas maavara uuringute töö tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele, kui need jäätmed ei teki otseselt nimetatud toimingute tulemusena. Selliseid jäätmeid ei käsitleta kaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse üldisi jäätmehoolduse nõudeid. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks puudub vajadus ka Jäätmeseaduse § 352 sätestatud jäätmehoidla rajamiseks. Geoloogilise uuringuga Raudoja II uuringuruumis ei teki Jäätmeseaduse § 2 lg-te 1, 2 mõistes jäätmeid. Mäebüroo Nord OÜ 2022 7 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Raudoja II uuringuruum. 6. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja nende vähendamise meetmed Kavandatav tegevus ei toimu Natura 2000 võrgustiku- ega mõnel teisel looduskaitse- piirangutega alal. Taotletav uuringuruum ei asu tiheasustusalal, lisaks selle piires puuduvad ajaloo- või arheoloogilise väärtusega alad ning siia ei jää kultuurimälestisi. Taotletava uuringuruumi teenindusalal ei paikne ühtegi hoonet. Uuringuruumile lähimad majapidamised jäävad uuringuruumist lääne suunas ca 370 m ja lõuna suunas ca 410 m kaugusele katastriüksustele Männi (katastritunnus: 14001:002:3080) ja Rebase (katastritunnus: 14001:002:2670). Kavandatava geoloogilise uuringuga ei kaasne keskkonnahäiringuid, mis võiks mõjutada piirkonna veerežiimi ning vee ja pinnase kvaliteeti. Kaevandite rajamiseks kasutatav tehnika tekitab vähesel määral müra, vibratsiooni ja paiskab õhku heitgaase, kuid need ei ületa lubatud piirnorme ning see on samaväärne metsa ülestöötamiseks kasutatava tehnikaga. Kaevandite rajamisega ja uuringualal tehnikaga liikudes ei teki tolmu. Geoloogilise uuringuga kaasnevate avariiolukordade võimalikkus on seotud kasutatava tehnikaga ja sellest lekkida võiva õli või kütusega. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus, maaparandus, metsandus). Kaevandite rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Geoloogilise uuringu välitöödel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Raudoja II uuringuruumi geoloogilise uuringu välitöödega kaasnev keskkonnamõju iseloom ja ulatus on väike, jäädes kohalikule tasandile – kaevandid likvideeritakse kohe peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist rajamise päeval, uurimistööga ei reostata ega võeta põhjavett, ei tekitata jäätmeid ega normatiive ületavat müra või tolmu. Raudoja II uuringuruumi teenindusala korrastamisel juhindutakse kehtivatest seadustest. Kaevandid täidetakse samast kohast väljatud materjaliga, tagasitäidetud pinnas tihendatakse mehaaniliselt ja maapind tasandatakse ning maapinnal taastatakse endise paksusega mullakiht. Kaevandite sulgemisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale, uuringutööde käigus ei teki jääke ega jäätmeid. Maapõu ja maapind viiakse võimalikult uurimiseelsesse seisundisse. Uuringuruumi teenindusala korrastamise kohta koostatakse akt, mis kooskõlastatakse kinnisasja valdajaga ja esitatakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks. Geoloogilise uuringu mõju kestvus on lühiajaline ning ei halvenda ümbruskonna keskkonnatingimusi. Maa-ala topograafilise mõõdistamisega ei avaldata keskkonnale mõju. Mäebüroo Nord OÜ 2022 8 Geoloogilise uuringu loa taotlus. Raudoja II uuringuruum. 7. Kavandatav tööde ajakava KMG OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba Raudoja II uuringuruumis kolmeks aastaks. Geoloogilise uuringu prognoositav ajakava loa saamisest alates on toodud alljärgnevalt: - geoloogilise uuringu ettevalmistamine: 6 kuud; - maa-ala topograafiline mõõdistamine, kaevandite rajamine, proovide võtmine ja uuringuruumi korrastamine: 6 kuud; - proovide korrastamine ja laboritööd: 6 kuud; - geoloogilise uuringu aruande koostamine: 6 kuud; - uuringuaruande kinnitamine Maa-ametis: 6 kuud. Olenevalt geoloogilise uuringu loa saamise aastaajast, kaevandite rajamiseks sobilikust ajast ning ettenägematutele viivitustele võib tööde teostamine nihkuda kuni 6 kuud. Koostaja: Taotleja: Veronika Valling Heini Viilup geoloogiainsener Mäebüroo Nord OÜ KMG OÜ 22.06.2022 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mäebüroo Nord OÜ 2022 9 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi KMG OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Heini Viilup Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Mäebüroo Nord OÜ Registrikood / Isikukood 11560452 Postiaadress Pärnu mnt 232/4, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Raudoja II uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala 11.35 pindala, ha Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0141 Anija vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Raudoja Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 819 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik Liiv, Ehitus, teedeehitus 454 tuh m³ täitepinnas Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 20 Puuraukude arv 20 Uuringukaeveõõnte arv 20 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Materjali terastikulise koostise määramine, uuringuala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Raudoja_II_uuringuruum._Geoloogilise_uuringu_loa_taotluse_seletuski ri.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Graafiline_lisa_1._Raudoja_II_uuringuruum._Uuringuruumi_teenindusal a.asice Muud lisad Lisa 3: Digitaalne_lisa_1._Raudoja_II_uuringuruum._Uuringuruumi_teenindusa la_ruumikuju.dgn Tekstilisa 1 RIIGI KINNISVARAREGISTER RK Sisene  AVALEHT Vara Katastriüksused Hooned Rajatised Valitsemised Menetlused Lepingud Haldus  VARAD Objekti kood: KV10567 Riigivara liik: omand  MENETLUSED Valitseja: Keskkonnaministeerium Volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus  LEPINGUD Objekti ühisosad  Katastritunnus Aadress Pindala Sihtotstarve ARUANDED 14001:003:0227 Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Kolga metskond 79 663900 maatulundusmaa Katastritunnus Pindala m2 Registreeritud Sihtotstarbed Objekti kood Riigivara Riigivara pind m2 RVR kood 14001:003:0227 663900 08.04.2008 maatulundusmaa ― 100% KV10567M1 01016054   Kasutajatugi Kaitseministeerium [email protected] 14.07.2022 nr DM-120671-6 Raudoja II uuringruumi uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest teavitamine ja taotluse kohta arvamuse küsimine Keskkonnaamet teatab, et on võtnud menetlusse KMG OÜ (registrikood 16196755, aadress Betooni tn 28, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond) geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.07.2022 dokumendina nr DM-120671-1). Taotlus on leitav KOTKAS (https://kotkas.envir.ee) menetluse nr M-120671 alt. Uuringuluba taotletakse Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas riigile kuuluval kinnistul Kolga metskond 79 (katastritunnus: 14001:003:0227). Kinnistu riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 11,35 ha. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Soodla harjutusväli piiranguvööndiga. Riigikaitseline ehitis Soodla harjutusväli asub taotletava uuringuruumi teenindusala põhjanurkadest (piiripunktide 6 ja 7 juures)kuni 2 m kaugusel. Maapõueseaduse § 27 lg 5 alusel saadame Teile geoloogilise uuringu loa taotluse arvamuse avaldamiseks. Maapõueseaduse § 27 lg 5 alusel ootame Teie arvamust kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Taotlus T-L.MU_1013716.bdoc Teadmiseks: KMG OÜ Liis Jääger 5656 4094 [email protected] 2(2)