Kooskõlastuse taotlus

Põhimaantee nr 11 (E265) Tallinna ringtee km 30,1-34,5 Kanama-Valingu lõik PÕHIPROJEKT I etapp Pk 319+50 – 342+57 Töö nr 1342_TS7 TRUUBID KEILA-TALLINN RAUDTEE ALL UUS METALLTRUUP KM 84,054 OLEMASOLEV BETOONTRUUP KM 83,200 SELETUSKIRI Tellija: Maanteeamet Teelise 4 10916 Tallinn tel 6119300, faks 6119360 e-post: [email protected] Projekteerija Novarc Group AS Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn tel 626 0000, faks 626 0010 e-post: [email protected] Projektijuht: Toomas Naelapää Tallinn, 2019 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 1/18 SISUKORD 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................ 2 1.1 Projekti lühikirjeldus ................................................................................................................ 2 1.2 ALUSDOKUMENDID ............................................................................................................ 3 2 TEOSTATUD UURINGUD. OLEMASOLEV SITUATSIOON................................ 3 2.1 Geodeetilised mõõdistused ....................................................................................................... 3 2.2 Ehitusgeoloogilised uurimistööd .............................................................................................. 3 2.3 Olemasolev situatsioon projekteeritud kraavi ja raudtee ristumisel, km 84,054 ...................... 4 2.3.1 Asukoha kirjeldus .............................................................................................................................. 4 2.3.2. Ehitusgeoloogilised tingimused............................................................................................................ 4 2.3.3. Hüdroloogilised tingimused. ................................................................................................................ 5 3 TRUUP KM 84,054. PROJEKTLAHENDUSED ........................................................ 6 3.1 Normdokumendid ja juhendid .................................................................................................. 6 3.2 Metalltruubi konstruktsioon ..................................................................................................... 6 3.3 Seotud rajatised. ....................................................................................................................... 7 3.4 Hüdrauliline arvutus ................................................................................................................. 7 3.5 Eesvoolud. ................................................................................................................................ 9 3.6 Truubi ehitamine .................................................................................................................... 10 3.7 Juurdepääs raudtee transpordimaale ....................................................................................... 11 3.8 Kasutus- ja hooldejuhised ...................................................................................................... 11 4 OLEMASOLEV TRUUP RAUDTEE KM 83,200 ..................................................... 12 4.1 Asukoht. Olemasolev situatsioon ........................................................................................... 12 4.2 Voolurežiim km 83,200 truubis ja Kanaste peakraavis .......................................................... 12 4.3 Teeprojekti mõju km 83,200 truubile ..................................................................................... 16 4.3.1 Hüdrauliline kontrollarvutus ........................................................................................................... 16 4.3.2 Veerežiimi parandamiseks tehtavad tööd ........................................................................................ 17 1 ÜLDANDMED 1.1 Projekti lühikirjeldus Käesolev raudtee aluste truupide projekt on üks osa konsortsium Novarc Group As ja Reaalprojekt OÜ poolt koostatud tööst „Põhimaantee nr 11 (E265) Tallinna ringtee km 30,1 - 34,5 Kanama – Valingu lõik. Põhiprojekt. I etapp. Km 31 - 34,5; Pk 319+50 - 343+00“ Töö nr. 1342 /17001a-1 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 2/18 Projekti sisuks on põhimaantee nr 11 (E265) Tallinna ringtee km 30,1-34,5 Kanama-Valingu lõigu põhiprojekti koostamine raudtee aluste truupide osas. Käesolev töö hõlmab järgmisi rajatisi. - Uus metalltruup Keila-Tallinn raudtee km 84,054. Uude truupi suubub mnt E265 teemaale ja Saue-Aila liiklussõlme maa-alale projekteeritud teekraavide vesi. Truubi valgala asub E265-st paremal / raudteest paremal. - Olemasolev, säiliv betoontruup Keila-Tallinn raudtee km 83,200. Truup asub Kanaste peakraavi (maaparandussüsteemi kood 4109580020220) ja raudtee ristumisel. Tegemist on teeprojekti lahenduse poolt vähesel määral mõjutatud rajatisega. Ol olevasse truupi suunatakse täiendav veekogus Saue-Aila liiklussõlme maa-alale projekteeritud teekraavidest. Lisanduv valgala asub E265-st vasakul / raudteest paremal. Siin ning edasises tekstis „vasakul“ ja „paremal“ tähendab paiknemist maantee E265 või raudtee kilometraaži suuna suhtes. Mnt E265 kilometraaž ja projektne piketaaž on Kanama- Keila ja raudteel Keila-Tallinna suunas. Projektis käsitletavad rajatised asuvad Saue vallas, Harju maakonnas. 1.2 ALUSDOKUMENDID 1. Teeprojekti koostamise aluseks on:  Põhiprojekteerimise koostamise lepingu lisa 1-1 - TEHNILINE KIRJELDUS – Põhimaantee nr 11 (E265) Tallinna ringtee km 30,1-34,5 Kanama-Valingu põhiprojektide koostamise nõuded; Maanteeamet 2016.a (edasises tekstis TK). 2. Truubi projekti koostamise aluseks on AS Eesti Raudtee tehnilised tingimused 22.11.2017 nr 4-1.3.1/222-10. 2 TEOSTATUD UURINGUD. OLEMASOLEV SITUATSIOON 2.1 Geodeetilised mõõdistused Geodeetilised mõõdistustööd raudtee aluse uue ja olemasoleva truubi asukohas on tehtud Kanama-Valingu teeprojekti maa-ala üldiste mõõdistuste raames, jaanuaris-augustis 2017.a. (Reaalprojekt OÜ töö nr G17002). Koordinaadid L Est 97 süsteemis. Käesoleva projektis (alustatud enne 01.01.2018.a) kasutatavad maapinna, pinnasekihtide, teede ja rajatiste kõrguste arvväärtused on Balti 1977.a süsteemis. 2.2 Ehitusgeoloogilised uurimistööd Kanama-Valingu teeprojekti maa-ala sh. raudtee aluse uue truubi asukoha ehitusgeoloogilised uurimistööd on tehtud mais ja oktoobris-novembris 2017.a. (REIB OÜ töö nr GE-2215). Koordinaadid L Est 97 süsteemis. Kõrgused Balti 1977.a. süsteemis. Uue truubi teljele, km 84,054 on tehtud PA 305-307. Olemasoleva truubi km 83,200 asukohas geoloogilisi uuringuid ei tehtud, kuna ümberehitustöid või uue truubi ehitust ei kavandata. 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 3/18 2.3 Olemasolev situatsioon projekteeritud kraavi ja raudtee ristumisel, km 84,054 2.3.1 Asukoha kirjeldus - Saue vald. Asustusüksusteks on Saue linn raudteest paremal ja Vanamõisa küla raudteest vasakul. - Kinnistu andmed: Keila-Tallinn 83,7-87,2 km. Katastritunnus 72703:001:0191. - Raudtee ja truubi / kraavi ristumisnurk on 90°. Ristumiskoht on olemasolevast jalakäijate ülekäigukohast 35 m Valingu poole. Sirgel lõigul kulgev raudtee on kahe rööpapaariga. Rööpa pealispinna kõrgusarv truubi teljega ristumise kohas: - I tee- Tallinn-Keila H= 36,66 m. (vasakul olevast maapinnast kuni 1,2 m kõrgemal). - II tee- Keila-Tallinn H= 36,83 m. Rööbastee pikikalle truubiga ristumise kohas (tõus i=0,01) on Keila suunas. 2.3.2. Ehitusgeoloogilised tingimused Rööbastee ballasti ja raudtee muldkeha all ning raudtee kõrval paiknevad pinnased (PA 305-307 geoloogilisel pikilõikel): - Ülakihina kruusaga möllikas keskliiv (paremal) ja väheplastne kruusaga mölline-savine liiv (vasakul). Allpool olevaks kihiks on kruusaga ja liivaga savimöll (mõlemal pool raudteed). Pinnasekompleksi kogu paksus on 2,6 – 3,5 m maapinnast - Selle all on aluspõhjana lubjakivi. Lubjakivi pind on geoloogilises pikilõikes nõgusa profiiliga. Paremalt vasakule on lubjakivi pealispinna kõrgusarvuks 34,35 … 32,30 … 33,15 m. Sügavaim koht on keskmises PA 306, raudtee mulde paremas servas. Pinnasekompleksis esinevate kihtide ja aluspõhja normatiivsed näitajad on allolevas tabelis. Pinnas Pinnaseomaduste normatiivsed väärtused Kiht n φ c E k qu K kN/m3 kraadi kPA MPa m/24h MPa kN/m4 2, 7, 13, Täide 17,5 0,5 15 5 Muld 16,0 0,5 Väheplastne 6 kruusaga mölline 19,5 28 5 10 0,1 15000 savine liiv Väheplastne 8 19,0 29 5 10 0,1 14000 mölline liiv 9 Liivaga möllsavi 18,5 20 15 15 0,001 12000 Kruusaga ja 10 20,0 26 10 20 0,01 14000 liivaga savimöll Väheplastne 16 liivaga möllikas- 21,0 32 5 25 0,1 50000 savine kruus 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 4/18  Murenenud 2 11 24,0 lubjakivi 12 Lubjakivi 26,0 0,1 10 Tabeli päise tähistused: (kN/m3) – mahukaal, φ (kraadi) – sisehõõrdenurk, c (kPa) – nidusus, E (MPa) – deformatsioonimoodul, k (m/24h) – filtratsioonimoodul, qu (MPa) – ühetelgne survetugevus, K (kN/m4) – sängitusmooduli võrdtegur. Projekteeritud kraavi ja truubi põhi jääb lubjakivi pinnast 0,9 – 1,6 m võrra kõrgemale, kruusaga ja liivaga savimölli kihti (nr 10). Kruusa sisaldus pinnases oli valdavalt 10...20 %. Tegemist on moreeniga, mis on sortimata pinnas. Pinnas oli puuraukudes valdavalt sitke kuni kõva. Kiht ilmus kõigis kraavi teljele tehtud puuraukudes: PA 305...307. 2.3.3. Hüdroloogilised tingimused. Raudtee kõrgeim koht ja maapinna pikiprofiili veelahkmejoon asub ca 200 m projekteeritud kraavist Keila pool, raudtee alla projekteeritud uue jalakäijate tunneli km 83,87 asukohas (Köide 8-6; Raudteealuse jalakäijate tunneli eelprojekt. Töö nr 309-TS-6. Järelpinge Inseneribüroo OÜ). Raudtee harjakoht on kumeral vertikaalkõveral. Rööbastee kõrgusarv H max : - I teel Tallinn-Keila – 36,79 m. - II teel Keila-Tallinn – 36,94 m. Kumera vertikaalkõvera otstest on lang i=0,01 nii Keila kui Tallinna suunas. Vasak pikikraav. - Kraavi põhi veelahkmejoonel, km 83,850 = 35,04 m. - Harjakohalt Keila suunas, kuni olemasoleva truubini km 83,200 on kraavi üldine lang 0,5%. Lõiguti on lang erinev, vahemikus 0,2 – 1,2%. Suurema languga alalõigud on peale Valingu viadukti. - Harjakohalt Tallinna poole on üldine lang 0,18%. Kraavi pikiprofiil on „hambuline“. Vahepeal, sh. projekteeritava truubi asukohas on 0-kaldega ja vastukaldega alalõike. Parempoolne pikikraav. - Keila suunas langev kraaviosa algab km 83,890, kõrgusmärgil 35,46 m. - Kraavi algusest kuni km 83,200 ol oleva truubi sissevooluni (Hsv=32,52 m) on üldine lang 0,34%. Lõiguti on lang erinev, vahemikus 0,1 – 1,0%. Suurema languga alalõigud on peale Valingu viadukti. Enne ol olevat truupi on mõned 0-pikikalde ja vastukaldega kohad. Kraavilõik on puhastatud 2017.a. - Tallinna suunas langev kraavilõik algab km 84,065, kõrgusmärgil 36,1 m (10 m peale uut raudteealust truupi). Kraav lõpeb teisel pool jalakäijate raudteeületuskohta, väljudes maapinnale kõrgusmärgil 35,39 m. Tegemist on umbkraaviga, mille sügavaim koht on teeületuskoha aluse truubi d600 mm väljavoolul, Hvv= 35,01 m. - Vahepealsel lõigul, km 83,890 - 84,065 paremal pikikraavi ei ole. Maapinna kõrgusarv raudtee kõrval on 35,4 … 36,0 m. Pinnasevee tase Geoloogilise uuringu ajal oli veepind puuraukudes 305-307 absoluutkõrgusel 35,35 … 34,55 … 33,75 m. Veepind fikseeriti 06-07.11.2017.a, sademete rohkel sügisel. Kõrgeim tase, 0,5 m maapinnast oli raudteest paremal, Saue linna poolsel küljel. Madalam tase, 1,5-2 m maapinnast oli vasakul pool, kus dreenivat mõju avaldab Välja tee äärne sügavam pikikraav. 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 5/18 3 TRUUP KM 84,054. PROJEKTLAHENDUSED 3.1 Normdokumendid ja juhendid Projekteerimisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest, normdokumentidest ja juhenditest: 1) Ehitusseadustik; 2) EVS 932:2017 Ehitusprojekt; 3) СНиП 2.05.03-84*. Мосты и трубы. 4) Terastorusillad. Projekteerimisjuhend (Maanteeamet, Helsingi 2008). 5) Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015.a. määrus nr 106); 6) Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015.a. määrus nr 82); 7) EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; 8) Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. (MTM 14.04.2016.a. määrus nr 34); 9) Geotehniliste pinnaseuuringute juhend. MA peadirektori 05.01.2016.a. käskkiri nr 0002 (kehtis uuringute ajal november 2017.a); 3.2 Metalltruubi konstruktsioon Teekraavi ristumisele raudteega, km 84,054 on projekteeritud terastoru truup. Truubi geomeetrilised parameetrid. - Ristlõige; ümar toru läbimõõduga 1250 mm. - Toru seinapaksus t=3,5 mm. - Kraavi ja toru põhja pikilang i=0,01. - Truubi pikkus L=28,5 m. - Truubi otsad – vertikaalsed. - Täitekihi paksus truubi toru pealt rööpa alumise pinnani; 1,38 – 1,52 m. Minimaalne paksus on Tallinn-Keila tee sisemise rööpa all. Terase materjalinõuded. - Klass S 235. - Mehhaanilised omadused; min voolavuspiir 235 N/mm², tõmbetugevus 360 N/mm². Toru pinnatöötlus. - Tsingikihi nõutav paksus, nii sise- kui välisperimeeter; 85 µm - Epoksiidvärvi kaitsekiht 120 µm; kantud toru sisepinnale, alumise ½ perimeetri ulatuses. Pinnatöötlus (nii tsinkimine kui epoksiidvärviga) peab toimuma tehase tingimustes. Hilisemas ekspluatatsioonis on pinnatöötluse kulumine nii aeglane ja väikestes kogustes, et see ei ohusta keskkonda. 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 6/18 Liikluskoormus. - Konstruktsiooni kandevõime tagab liikluskoormuse S14 läbilaskmise vastavalt СНиП 2.05.03-84*. Мосты и трубы. Truubi tööressurss eelkirjeldatud konstruktiivsete näitajate ja pinnatöötluse korral on 50 aastat. 3.3 Seotud rajatised. Naaberrajatisteks raudteega ristuval kraavil on plasttruubid toru läbimõõduga 1,25 m. - Ülesvoolu (raudteest paremal) projekteeritud truup, L=11 m kergliiklustee (KLT) nr 5 all. Truup asub väljaspool raudtee transpordimaad, Töö pst 49 kinnistul, katastritunnus 72801:001:0350. - Allavoolu (raudteest vasakul) projekteeritud truup, L=14,5 m. Truup ühendab raudtee vasakut pikikraavi ja Välja tee äärset pikikraavi. Truubi ülemine ots (ca ½ truubi pikkust) asub raudtee transpordimaal ja alumine pool Välja tee L4 transpordimaal, katastritunnus 72701:002:1922. Kogu kompleksi (3 truupi ja nende vahelised kraavilõigud) pikilang on 1% vasakule, Välja tee suunas. Töö pst 49 kinnistut läbiva, suubuva kraavi pikikalle on 0,3 %. Tööde teostamisel tuleb arvestada tööga nr TA10015 „Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimise projektiga“ (Mipro OY), mille tööd on planeeritud 2022. aasta juulikuusse. 3.4 Hüdrauliline arvutus Truubi kompleksi km 84,054 sissevool E265 rekonstrueeritud teekatte ja projekteeritud pikikraavide veelahkmejoon on pk 312+00; praeguse Kiviloo tn ristmiku juures, 2.2 km Valingu viaduktist Kanama poole. Sealt alates on veeärajuhtimise süsteem languga raudtee poole. Maapinna looduslik veelahkmejoon paikneb ligikaudu samas kohas ja maapinna langustrend on samuti raudtee poole. Muudatus loodusliku (praeguse) situatsiooniga võrreldes: - Projekti järgselt suureneb põhimaantee E265 asfaltkatte pind vähemalt kahekordselt. Lisanduvad uued kogujateed, rambid ja kergliiklusteed. - Teemaa veerežiimi parandamiseks ning Tõkke tn kergliiklustee tunnelist ja Saue-Aila liiklussõlme rampide vahelistelt aladelt vee ärajuhtimiseks on projekteeritud uued pikikraavid. Kokkuvõtteks – lisanduvate kõvakattega pindade tõttu suureneb sademevee vooluhulk ja kasvab eesvooluni jõudmise kiirus Sademevee teekond veelahkmejoonest kuni raudtee truubini koosneb iseloomulikest lõikudest: -Kiviloo tn – Tõkke tn kergliiklustee tunnel nr 2. E265 ääres parempoolne pikikraav pk 312+00 – 323+84 ja vasakpoolne pikikraav pk 312+55 – 323+84. - KLT tunnelist väljavoolav kraav kuni truubi sissevooluni, millesse lisandub pinnavesi meistri tn ja raudtee vaheliselt liigvee all kannatavalt alalt. Projekteeritavate maanteede asfaltkatetelt ja selle lähialalt raudtee alusesse truupi suunatava sademevee arvutuslik kogus: 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 7/18  Pinnakatte tüüp Pinnakatte m2 Qa l/s tegur Asfaltkate 0,9 25384 159 Haljasala ja kruus- või 0,3 39858 83 killustikkate Töö pst 49 kinnistu 0,5 33143 * 115 perspektiivne elamuala Kokku : 357 *Eeldusel, et perspektiivne elamuala (kõva kattega teed-platsid ja katused) moodustab 70% kinnistu pindalast. Truubi sissevooluni jõudvad sademevee kogused sõltuvad maapinna pinnasevee tasemest. Kuivemal perioodil imbub vesi maapinda. Lisaks on kraavid pikad ja väikese, keskmiselt 0,3 % pikikaldega ning mahutavad suures koguses vett. Tabelis toodud arvutuslik sademevee kogus 0,36 m³/s jõuab eelvooluni olukorras, kus pinnaseveetase maapinnas on kõrge ning vihmasadu kestab tunde. Raudteealuse truubina on ette nähtud DN1250 terastruup, mille sademevee läbilaskevõime 1%- kalde juures on 5100 l/s. Arvutusliku vooluhulga 357 l/s korral on truubitoru suhteline täide 0,2. Skeem 1. Projekteeritud truubi km 84,054 asukoht. Truupi suubuva teekraavi valgala Tallinna ringteest (E265) paremal. 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 8/18 3.5 Eesvoolud. Kompleksi eesvooludeks on: - Olemasolev pikikraav Välja tee parempoolses servas (raudteest vasakul). - Vasakule hargnev ristsuunaline magistraalkraav Ojakalda tee vasakus servas. - Hargneva kraavi ristumisel Välja teega on plasttruup läbimõõduga 0,8 m. Eesvoolukraav Ojakalda tee vasakus servas on heas seisukorras. - Kraav puhastati 2017.a novembri alguses. - Läbivool Ojakalda tee ristmikul olevast truubist toimub takistusteta. Truubi täituvus oli 14.11.2017 (erakordselt sajurohke perioodi järel) ca ¼ läbimõõdust. Peale kraavi puhastamist ei tekita truup paisutust Välja tee pikikraavis. Foto 1. Vaade Ojakalda tee ristmiku truubi d 0,8 m väljavoolule 14.11.2017.a. Võrdluseks foto 2 – enne kraavi puhastamist oli sama truubi täituvus (sajurohkel perioodil) ca 4/5 läbimõõdust. 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 9/18 Foto 2. Vaade eesvoolu truubi d 0,8 m väljavoolule Ojakalda tee vasakus servas. 10.10.2017.a. Välja tee äärse kraavi esimest lõiku tuleb süvendada vastavalt raudteega km 84,054 ristuva kraavi projekteeritud kõrgustele. Maksimaalne süvendamine raudteega ristuva kraavi suubumiskohas on 0,7 m. Süvendatava lõigu pikkus on 230 m. Ülejäänud kraaviosa, kuni Ojakalda tee ristmikuni puhastatakse. Eesvoolukraavi languks peale süvendamist ja puhastamist jääb 0,45 %. Seotud rajatiste ehituse ja Välja äärse kraavi korrastamise konstruktiivsed lahendused ning töömahud on toodud teede projektis 1342-1_TL. 3.6 Truubi ehitamine Truubi paigaldamine toimub lahtisel meetodil. Raudtee liikluse katkestamisel kaevetööde ajaks juhinduda dokumendist „AS Eesti Raudtee taristul akende taotlemise, tellimise ja eraldamise kord“. Juhatuse otsus nr 476/5; 15.04.2019. Kaevik ja aluspõhi Kaeviku nõlvakalle 1:1,25 või laugem. Kaeviku minimaalne ristlõige A-A, mis tagab tagasitäite kvaliteetse paigaldamise ja tihendamise, on toodud joonisel TS7-6-202. Kaeviku põhja struktuuri mitte rikkuda. Rikutud aluspinnas (näiteks projektist sügavamale kaevatud kohtades) tuleb eemaldada ja asendada aluskihi materjaliga. Aluskiht paksusega 20 cm ehitatakse tihendatud kivimaterjalist, maksimaalse teraläbimõõduga 64 mm. Aluskiht paigaldatakse IV klassi geotekstiili sisse. 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 10/18 Aluskihi ebatasasuste tasandamiseks rajatakse liivast sängituskiht paksusega 5 cm. Suurim lubatud teraläbimõõt on 16 mm. Alus- ja sängituskihi tihendamise nõuded, Loadman/Inspectoriga mõõtes, kas: Tihendustegur Kt ≥ 0,94. Elastsusmoodul ≥ 95MPa. Tagasitäide Truubi toru ümbritsetakse 2 klassi geotekstiiliga. Tagasitäite materjali maksimaalne lubatud teraläbimõõt 32 mm. Filtratsioonimoodul K f ≥ 1,0 m/ööp. Tihendatavate kihtide maksimaalne paksus kuni 30 cm. Kaeviku ristlõikes peab tagasi täitmine toimuma sümmeetriliselt. Täidetav ja tihendatav pind kummalgi pool toru peab igal ajahetkel asuma samal kõrgusel. Tihendamise nõuded: Iga alumine kiht, enne järgmise kihi paigaldamist; tihendustegur Kt ≥ 0,95. Lõpptäite pind; tihendustegur Kt ≥ 0,98. Raudtee muldkeha armeeritakse geovõrguga tagasitäidetud kaeviku laiusel. Kindlustustööd Kraavi põhi ja nõlvad ning mulde nõlv päiste ümber kindlustatakse kivimaterjaliga 2 klassi geotekstiilil. Munakivide kihi paksus peab olema: - Kraavi põhi truupide vahel 25 cm - Kraavi nõlvad ja päiste ümbrus 15 cm Kindlustuse mõõdud piki raudteed ja kraavi on antud piki- ja ristlõike joonistel. Nõlva ülemine osa päiste ümber, kivikindlustusest kuni ballastikihini kindlustatakse erosioonitõkkemati ning kasvumullaga h=10 cm ja murukülviga. Erosioonitõkkematid p.o keskkonnasõbralikust biolagunevast materjalist (näit. kookose kiud). 3.7 Juurdepääs raudtee transpordimaale Ristuva kraavi poolt läbi lõigatavale ja piirdeaia poolt blokeeritud transpordimaale on projekteeritud juurdepääsud Välja tee poolt (sh juurdepääs likvideeritava raudteeülekäigukoha km 84,090 sihis) ning Töö pst lõpus olevalt asfaltplatsilt. Raudteeülekäigukoha likvideerimine toimub peale km 83,667 jalgtee tunneli valmimist. Lammutus- ja rekultiveerimistööde mahud on asendiplaani joonistel ja teeprojekti töömahuloendis 1342-P17001a-1_PP_TL-8-21_v04-Toomahuloend.xlsx 3.8 Kasutus- ja hooldejuhised Erinõuded puuduvad. Regulaarsed ülevaatused toimuvad vastavalt raudtee- ja maanteehoiu juhiste nõuetele. Ülevaatuse ja hooldetööde sagedus on soovitatavalt 2 korda aastas. Esmajoones tuleb tagada: - Truubitorude ja kraavi puhastamine sinna kogunenud settest jm prügist. - Pinnatöötluse kahjustuste ilmnemisel pinnakatte taastamine 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 11/18  - Nõlva- ja põhjakindlustuse kahjustuste korrigeerimine. Rohke lume korral tuleb jälgida, et tihenenud ja sulamis-külmumistsüklitega kõvaks muutunud lumi ei takistaks sulavee liikumist voolusängis. Vajadusel tuleb tihenenud/kõvenenud lumi kobestada või truubi otstest eemaldada. 4 OLEMASOLEV TRUUP RAUDTEE KM 83,200 4.1 Asukoht. Olemasolev situatsioon Truup asub ol olevast Valingu viaduktist 410 m Keila pool, raudtee pikiprofiili lohukohas. Raudteega ristuvaks voolusängiks on Kanaste peakraav (maaparandussüsteemi kood 4109580020220). Ristküliku kujulise raudbetoontruubi sisemine mõõt bxh= 0,9x1,5 m. Raudtee rööpa kõrgusarvud: - I teel Tallinn-Keila – 35,63 m. - II teel Keila-Tallinn – 35,71 m. Truubi põhja kõrgusarvud; HSV=32,37m / HVV=32,27m. Truubi konstruktsioon on rahuldavas seisukorras. Seoses Keila-Tallinn tee tõstmisega on ballasti püsivuse tagamiseks sissevoolu seina külge kinnitatud puidust tugikonstruktsioon. Olemasolevad hüdraulilised andmed raudteega ristumise kohas, truubi sissevoolul. - Kanaste peakraavi pikkus lähtest kuni truubi sissevooluni – 2 km. - Valgala pindala truubi sissevoolul – 2,5 km² (sealhulgas ka parempoolne raudtee pikikraav) - Keskmine lang – 0,1% - Küljelt suubuva raudtee pikikraavi keskmine lang on 0,33%. Viimasel 100 meetril enne truupi on lang 0,1%. Lumesulamisest tingitud arvutuslik kevadise suurveeaegne vooluhulk on määratud Teedeehitaja käsiraamatu (Tallinn, 1977) lk 32, joonisel 12 toodud nomogrammi abil. 2 km² suurusele valgala pindalale ja Maa-ameti kaardirakenduselt määratud soode pindalale (5% vesikonnast) vastab: 1% tõenäosusega kevadise suurvee aegne vooluhulk – 0,5 m³/s. 4.2 Voolurežiim km 83,200 truubis ja Kanaste peakraavis Raudteega, E265-ga ja Välja teega ristuva Kanaste peakraavi kulgemist iseloomustab alljärgnev skeem. 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 12/18 Skeem 2. Kanaste peakraavi ristumine raudteega km 83,200 ning allavoolu kulgev kraavilõik kuni Tallinna ringteeni (E265) ja Välja teeni Voolutingimused truubis on raskendatud. Kanaste peakraavi kogulang Pikamäe teest kuni raudteeni ning raudteest ja E265-st allavoolu, kuni Välja teeni võib tasasel maastikul lugeda rahuldavaks. Samasugune on ka Vahtra tn aluse kollektori pikikalle. Truupide vaheliste lõikude kaldeid vaadeldes on tulemus ebaühtlasem. Kraavi põhja tegelik pikiprofiil erineb rajatiste välja- ja sissevoolusid ühendavast teoreetilisest langjoonest. Kraavilõigu 1-2 L=420 m lõpuosas on kraavi põhi 0,6-0,7 m sügavamal kui raudtee truubi sissevool. Raudtee truup paikneb sulglohus, kus mõlemal pool raudteed on maapind samal kõrgusel truubi põhjaga. Kraavilõik 2-3; raudtee truubi väljavoolust kuni E265 aluse truubi sissevooluni (L=300 m), on kraavi põhi kohati kõrgemal rajatiste välja- ja sissevoolu ühendavast langjoonest (i=0,4%). Põhjuseks on raudtee lähistel olevad kopratammid ja kinnikasvanud kohad. See takistab vee normaalset liikumist kraavis. Raudtee truubi juures on seisev vesi aastaringselt kõrgusel 32,5...32,6 m. Vee imbumist maapinda on takistab lubjakivi lähedus (pinnase paksus on kuni 1 m). Erakordselt sademeterohkel perioodil 10.10.2017.a fikseeritud situatsiooni (fotodel 3-5) võib lugeda arvutusliku lähedaseks. Kahel järgneval, tavapärase sademe hulgaga aastal ei ole nii kõrgeid veeseise esinenud. 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 13/18 Veepind truubi juures kõrgusel oli kõrgusmärgil 33,0 m (0,05 m sissevoolu koonuse vasakust tugiprussist kõrgemal). Truubi ristlõike suhteline täide arvutusliku veepinna korral on 0,42. Taoline veepinna kõrgus tekitas liigveeprobleeme Aila külas, truubist ülesvoolu. Foto 3. Truubi sissevool. Pinnaveega kaetud sulglohk Kanaste peakraavi ja raudtee ristumise kohas. Vaade Keila poole, tagaplaanil kontaktliini mast nr 116. 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 14/18 Foto 4. Truubi sissevool. 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 15/18 Foto 5. Truubi väljavool. 4.3 Teeprojekti mõju km 83,200 truubile 4.3.1 Hüdrauliline kontrollarvutus E265-st vasakul on projekteeritud uus Saue-Aila kogujatee. Saue-Aila tee ja E265 vahele jäävast kontuurist vee ärajuhtimiseks on projekteeritud truubid ning väljaspool raudtee maad täiendav raudteega paralleelne kraav kuni km 83,200 truubi sissevooluni. Uus kraav l=430 m on paralleelne olemasoleva 2016.a süvendatud raudteekraaviga ja ligikaudu samade põhjakõrgustega. Uute teekatete lisandumine vähendab vesikonna pinna immutusvõimet ja paralleelkraav kiirendab vee liikumist truubini. Teisest küljest – praegune vesikonna pindala väheneb. - E265 alune olemasolev truup pk 327+76 (asukoht Pikamäe tee ja kõrgepingeliini vahel, voolusuund Aila küla poole) likvideeritakse. Seega lukustatakse seni esinenud vee voolu võimalus Saue linnast Aila küla poole. Senine liigniiske ala vesi E265, raudtee ja Meistri tn vaheliselt alalt suunatakse km 84,054 alusesse uude truupi. E265 teljest vasakule jäävatelt projekteeritud asfaltkatetelt ja selle lähialalt raudtee alusesse truupi km 83,200 suubuva sademevee arvutuslik kogus: 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 16/18  Valgala, pinnakatte tüüp Pinnakatte m2 Qa l/s tegur E265 vasak sõidutee, asfaltkate 0,9 6896 43,1 E265 vasakul, Aila liiklussõlme 0,9 7961 49,8 projekteeritud teed, asfaltkate Nõlvad ja maapind E265 ning 0,15 44115 46,0 Saue-Aila tee vahelises kontuuris Ala IV; nõlvad ja maapind E265 0,30 8001 16,7 ning rambi vahelises ribas Nõlvad ja maapind rambi 0,15 10672 11,1 välisperimeetril Kokku : 167 Truubi sissevooluni jõudvad sademevee kogused sõltuvad maapinna pinnasevee tasemest. Vesikonna maapind on väikese pikikaldega ja kuivemal perioodil jõuab valingvihma vesi maapinda imbuda. Lisaks on kraavid pikad ja väikese, keskmiselt 0,3 % pikikaldega ning mahutavad suures koguses vett. Tabelis toodud arvutuslik sademevee kogus 0,17 m³/s jõuab eelvooluni olukorras, kus pinnaseveetase maapinnas on kõrge ning vihmasadu kestab tunde. Ca 1% pikikaldega olemasolevas truubis on arvutusliku vooluhulga 0,17 m³/s läbi laskmisel vee sügavuseks 0,25 m. Keskmise / normaalveepinna korral on voolu sügavus truubis 32,60 – 32,37 = 0,23 m. Lisanduv arvutuslik sademevee hulk suurendab veepinna kõrgust max 0,25 m võrra. Ristlõike suhteline täide on 0,48/1,5 = 0,40. Vabavoolne äravool rajatises on tagatud. Kõrgveepinna korral (kõrgusmärgil ~33,0 m) on truubi ristlõike suhteline täide arvutusliku veepinna korral on 0,42. Teekraavi lisavooluhulk 0,17 m³/s ei põhjusta veepinna kerkimist 0,25 m võrra truubi ees, kuna vesi valgub laiali üle valgala pinna ja mõjutab üldist veepinna kõrgust mõne cm võrra. Isegi teoreetilise arvutuskäigu korral, arvestades veepinnaga 33,0+0,25=33,25 m truubi ees, on suhteline täide arvutusliku kõrgveepinna korral 0,59, mis tagab rajatises vabavoolse äravoolu. 4.3.2 Veerežiimi parandamiseks tehtavad tööd Kuigi Kanama-Valingu lõigu projekti mõju veerežiimile on tühine, kaaluti avalikustamise käigus võimalusi veetaseme alandamiseks. Kriitiliseim koht on raudtee truubi juures olev, aastaringselt veega täidetud ala. Kanaste peakraavi puhastamine (süvendamine) Pikamäe teest kuni raudtee truubini ei ole mõistlik ega paranda veerežiimi. Kohati on kraavi põhi enne truupi niigi 0,3-0,5 m võrra truubi põhjast madalamal. Käesoleva projekti mahus tehtavad tööd: - Kanaste peakraavi puhastamine raudtee truubist kuni uue E265 trassini ja E265-st kuni Vahtra tee aluse kollektori sissevooluni. 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 17/18 Puhastatav lõik algab truubi väljavoolust ja jätkub raudtee maa piirist (s.o. punktis, kus peale raudtee äärset lohukohta algab reaalne, nõlvadega kraav , mille põhi on maapinnast ~0,5 m võrra madalamal). Kraavi puhastamine loob soodsamad tingimused veeäravooluks raudtee truubi juurest ja alandab mõnevõrra suurte sadudega kaasnevat kõrgveepinda. -Vahetult olemasoleva truubiga piirnevate projekteeritud kraavilõikude kindlustamine killustikuga fr 32/64, h=10 cm (2 klassi geotekstiilil). Kindlustuse pikkused: Truubi sissevool. Kanaste peakraavi suubuv uus teekraav kindlustatakse 40 m pikkuselt enne suubumist. Truubi väljavool. Kanaste peakraavi süvendatav/puhastatav raudteega paralleelne lõik kindlustatakse 25 m pikkuselt truubi väljavoolust. 1342_PP_TS7-3-001_v03_sel.docx lk 18/18 1 2 Eesvool - Välja / Ojakalda tee ristmiku truup Plastkaev PK-01 (trassile pealtpaigaldatav plastkaev) Kaablid paigaldada olemasolevasse kaitsetorusse X=6576041.55; Y=530466.04; Hsv=Kaevus30.54 7x14/10mm mikrotorustikus katkestada ainult 3. lillavärvi mikro 34 34 .44 .05 33 33 33 .67 .54 .48 33 33 .41 .35 14,34 likvideeritav asfaltkate X X X X X X X X X X X likvideeritav asfaltkate X X X / X X X X X X X X X X taastatav killustiku ballast X X X X X X X X X X / X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X taastatav muru / 34 Foor "7" / .60 d=1 pla 2,87 km 84,107 / 34 33 / .7 3 .62 .0m sti / 34 34 34 ; k / .74 .70 .66 l h=3 =1 i= / / 3.47 2.9 0.5 12,62 / 5 -> m % / likvideeritavad bet.plaadid 3,3m 3,3m / taastatav killustiku ballast 33. / I tee telg / A27P-B57P 38 / km 84,067 / II tee telg likvideeritav truup / taastatav kraav / / Km 84,090 teeüle / / / 16,58 Truup km 84,054 / / likvideeritavad X=6575673.17 / torupiirded / / / / / / Y=529869.06 tu 34 34 34 .48 skoha likvideerim .45 .41 34 Geodeetiline punkt .38 (kaitsevöönd R=3m) 34 .34 5,49 34 .30 .4 PK1+50 35 36 35.6 . 35 7 36.3 ine 35 .1 PK2+00 11,02 36 36 .8 36 36 36 .2 Nr. Muudatus projektis Muutja Kuupäev .0 .9 35.9 .0 .1 .0 Reaalprojekt OÜ 36 Reg.kood 10765904 34 34 34 34 Tallinna 45 . 20 .20 .20 .20 71008 Viljandi 34 www.reaalprojekt.ee [email protected] .20 Vanemkonsultant: Jaan Kaarnaväli Tellija MAANTEEAMET Kuupäev 34 Kinnine läbiminek - puurimine; L=21m. .20 Insener: Aleksei Solovjov Nooreminsener: Martin Juul Projekt Põhimaantee nr 11 (E265) Tallinn ringtee km 30,1-34,5 Kanama - Valingu põhiprojekt I etapp km 31,0-34,5 13.05.2022 4x Ø110x6,6mm; L=21m. Joonis Mõõtkava 2 Osakonna juhataja: Taavi Sadam Projektijuht: Toomas Naelapää Toru paigaldamissügavus min. 1,1m tee pinnast. Projektijuht: Mikk Reier TRUUBI KM 84,054 ASENDIPLAAN M 1:200 Projekti nr. Staadium Köide Joonise nr File: 1342_PP_TS7-4-100_v01_Asendiplaan.dwg / 13.05.2022 1342 PP 08 TS7-4-102 Kaitsetoru 4x Ø100mm (A); L=23m Truubi pikilõige 1 - 1 M 1:100 Keila-Tallinn raudtee, km 84,054 (vaade Keila poole) 40 4,21 40 KLT5; pk 1+81,41 4,12 2,50 5,01 8,86 4,15 18,78 9,62 1,22 36.83 36.66 36.11 0,35 35.54 35.34 1,52 1:2 35.29 1,38 1:2 0, 0.05 35.70 0,40 80 Teekate Kruusaga möllikas keskliiv 0.45 Liivaga möllikas/savikas kruus 0.20 35.50 VP 35.35 1: 35.30 1. 34.60 (Keila poolt suubuv rdt kraav) Väheplastne kruusaga mölline-savine liiv 1:2 0.50 Muld 0.90 5 35.00 35 34.95 34.30 (Keila poolt suubuv rdt kraav) Muld 0.75 Muld 0.20 34.80 35 34.20 1: 1: Kruusaga ja liivaga savimöll VP 34.55 34.55 1 5 0.60 ,5 1, Väheplastne mölline liiv 0.45 1, 1, 5 34.35 1: Muld 34.35 0.15 34.20 5 1: 0,75 Lubjakivi 1.00+ VP 33.75 Kruusaga ja liivaga savimöll 1.05 Kruusaga ja liivaga savimöll 2.25 33.35 34.07 34.04 33.15 33.75 Lubjakivi 11,00 29,20 PA-305 14,32 1.00+ 32.30 H=35.85 Lubjakivi 32.15 1.00+ PA-307 31.30 H=35.75 PA-306 H=35.75 30 30 Nr. Muudatus projektis Muutja Kuupäev Reaalprojekt OÜ Reg.kood 10765904 Tallinna 45 71008 Viljandi www.reaalprojekt.ee [email protected] Tellija Kuupäev Vanemkonsultant: Jaan Kaarnaväli MAANTEEAMET Projekt Insener: Aleksei Solovjov Põhimaantee nr 11 (E265) Tallinn ringtee km 30,1-34,5 13.05.2022 Nooreminsener: Martin Juul Kanama - Valingu põhiprojekt I etapp km 31,0-34,5 MÄRKUSED: Osakonna juhataja: Taavi Sadam Joonis Mõõtkava 1) Kõrgusarvud on Balti süsteemis. 2) Lõiked A-A; B-B ja C-C ning nõlvakindlustuse mõõtmed vt joonis TS7-6-202. Projektijuht: Toomas Naelapää TRUUBI KM 84,054 PIKILÕIGE M 1:100 Projektijuht: Mikk Reier Projekti nr. Staadium Köide Joonise nr File: 1342_PP_TS7-6-200_v01_Ristprofiilid.dwg / 13.05.2022 1342 PP 08 TS7-6-201