Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

EELNÕU _______.2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 3 lõike 5 ja § 132 lõike 3 alusel. Keskkonnaministri 14.08.2018 määruses nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 3 lõike 5, § 131 lõike 3, § 132 lõike 3, § 151 lõike 3, § 16 lõike 9, § 161 lõike 5, § 17 lõike 11, § 194 lõike 2 ja § 20 lõike 55 alusel.“; 2) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maaregister koosneb katastriüksuste, kõlvikute, piiriandmete, kitsendust põhjustavate objektide, maa väärtuse, riigi kinnisvara ruumiandmete ja tehingute andmebaasist.“; 3) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 8-10 järgmises sõnastuses: „(8) Maa väärtuse andmebaas sisaldab katastriüksust puudutavaid järgmisi andmeid: 1) kehtiv maa maksustamishind (märge hindamisaasta kohta); 2) eelmise korralise hindamise maa maksustamishind (märge hindamisaasta kohta); 3) katastritunnus; 4) sihtotstarve; 5) sihtotstarbe protsent; 6) pindala; 7) kõlvikute pindalad; 8) ehituskeeluvöönd; 9) ranna piiranguvöönd; 10) kaitseala loodusreservaat; 11) kaitseala sihtkaitsevöönd; 12) püsielupaiga sihtkaitsevöönd; 13) hoiuala; 14) kaitseala piiranguvöönd; 15) looduskaitse üksikobjekti piiranguvöönd; 16) püsielupaiga piiranguvöönd; 17) kohaliku omavalitsuse kaitstav loodusobjekt; 18) maakonnaplaneeringus määratud teenuskeskus; 19) meri; 20) jõgi; 21) järv; 22) avalik tee; 23) tee; 24) põllumajandushooned; 25) asukohaklass; 1 26) andmed ehitusõiguse kohta, sealhulgas olemasoleva, ehitatava või planeeritud ehitise suletud brutopindala, kui andmed on olemas; 27) asumi ja asumiosa ehitusõiguse väärtus, kui andmed on olemas; 28) põllumassiiv; 29) mulla liik; 30) mulla viljakus; 31) metsamaa kasvukohatüüp; 32) metsamaa boniteet; 33) märge kuivenduse olemasolu kohta; 34) muud andmed. (9) Maa väärtuse andmebaas sisaldab müügitehingute kohta järgmisi andmeid: 1) tehingu identifikaator (automaatselt genereeritav järjekorranumber); 2) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus); 3) tehinguobjekti katastritunnus(-ed) ja registriosa number; 4) tehinguobjekti omandiosa suurus; 5) tehinguobjekti pindala ja kõlvikud; 6) tehinguobjekti sihtotstarve; 7) andmed hoonestatuse kohta; 8) andmed koormatiste olemasolu kohta; 9) tehingu sooritamise kuupäev; 10) tehinguhind, sealhulgas andmed käibemaksu sisaldumise kohta; 11) andmed tehinguosaliste kohta (isiku liik, tehinguosaliste arv); 12) notari kood ja tehingunumber. (10) Riigi kinnisvara ruumiandmete andmebaas sisaldab riigi kinnisvara objekti, menetluste, lepingute ja välivaatluse kohta järgmisi andmeid: 1) katastritunnus või aadressiandmete süsteemi aadressiobjekti identifikaator; 2) riigi kinnisvararegistri kinnisvara objekti liik; 3) objekti kinnisvararegistri kood; 4) objekti valitseja; 5) volitatud asutus; 6) kasutusala või hooldatava ala ruumikuju andmed; 7) menetluses määratud maa harilik väärtus ja kasutustasu; 8) muud kasutusala või hooldatava ala menetlustega seotud andmed; 9) fotod; 10) seisukorra kirjeldused; 11) muud andmed.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses: „§ 381. Katastriandmete säilitamine (1) Katastriandmeid säilitatakse alaliselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel. (2) Käesoleva määruse § 38 lõike 10 punktides 6-8 nimetatud lepingu andmeid säilitatakse kümme aastat alates lepingu lõpetamisest ning menetlusega seotud andmeid kümme aastat alates nende tekkimisest. (3) Käesoleva määruse § 38 lõike 10 punktides 9-11 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat alates nende tekkimisest.“. 2 Erki Savisaar Minister Meelis Münt Kantsler 3  Rahandusministeerium 03.06.2022 nr 1-4/22/2656 Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastame Teile kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmine“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Ele Panfilov, 626 2952 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 14.08.2018 määrust nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ (edaspidi eelnõu). Muutmise vajadus tuleneb sellest, et 15. märtsil 2022. a jõustus maa hindamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 10.03.2022, 2). Seadusega uuendati maa hindamise seaduses (edaspidi MHS) maa korralise hindamise korda. Järgmise maa korralise hindamise korraldab Maa-amet 2022. aastal ja edaspidi hakatakse hindama igal neljandal aastal. Hindamine toimub andmekogude andmete alusel ning selle tulemusena määratakse igale katastriüksusele väärtus ehk maa maksustamishind. Katastriüksuse väärtuse ehk maa maksustamishinna leidmiseks ning näitamiseks luuakse katastri juurde alamsüsteemina maa väärtuse kaart. Maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 132 lõike 3 kohaselt reguleeritakse maa väärtuse kaardile kogutavate andmete koosseis katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seetõttu muudetakse eelnõukohase määrusega keskkonnaministri 14.08.2018 määrust nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“, sätestades maa väärtuse kaardile kantava andmestiku loetelu. Lisaks luuakse maakatastri osana ka riigi kinnisvararegistrisse kantud riigile kuuluva ja riigi poolt kasutatamiseks võetud kinnisvara (edaspidi riigi kinnisvara) ruumiandmete keskkond (edaspidi KATRI), mistõttu täiendatakse katastriüksuse moodustamise korda, sätestades määruses katastri riigi kinnisvara ruumiandmete andmebaasi andmekoosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna Maa-ameti juhtkonna nõunik Veronika Ilsjan ([email protected]; telefon 5683 3535), kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Britt Suits ([email protected]; telefon 5699 0412), sama osakonna nõunik Ülleke Eerik ([email protected]; telefon 5697 0919), õigusosakonna jurist Kadri Vainomäe ([email protected]; telefon 5697 0246), Keskkonnaministeeriumi riigivara osakonna nõunik Glen Roosaar (kuni 19.11.2021) ja sama osakonna nõunik Triin Vokk (kuni 25.02.2022). Eelnõu ja seletuskirja KATRI andmekoosseisu puudutava katastriüksuse moodustamise korra muutmise osa on koostanud Maa-ameti õigusosakonna jurist Marili Lehtmets ([email protected]; telefon 5682 2019). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja on Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected]; telefon 626 2953) ja õigusekspertiisi on teinud sama osakonna nõunikud Marko Lelov ([email protected]; telefon 626 2918) ja Elina Lehestik ([email protected], 626 2904). 2. Eelnõu sisu Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse preambul ja täiendatakse määruse kehtestamise aluste loetelu MaaKatS § 132 lõikega 3. MaaKatS § 132 lõike 3 kohaselt reguleeritakse maa väärtuse kaardile kogutavate andmete koosseis katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse katastriüksuse moodustamise korra paragrahv 38 lõiget 1, mis sätestab maaregistri koosseisu. Kuivõrd MaaKatS § 3 lõikest 2 tulenevalt on katastripidaja 1 ülesanne ka maa väärtuse hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine, luuaksegi selleks maa väärtuse kaart. Maaregistri koosseisus luuakse maa maksustamishinna leidmiseks ning näitamiseks mõeldud katastri alamsüsteem ehk maa väärtuse kaart. Loodud süsteem kogub kokku katastriüksuse väärtuse hindamiseks vajalikud alusandmed ning arvutab igale katastriüksusele maksustamishinna. Samuti luuakse maakatastri osana riigi kinnisvararegistrisse kantud riigile kuuluva ja riigi poolt kasutatamiseks võetud kinnisvara ruumiandmete keskkond (KATRI). Seetõttu tuleb täiendada katastriüksuse moodustamise korra § 38 lõiget 1, lisades maaregistri koosseisu loetellu maa väärtuse andmebaasi ja riigi kinnisvara ruumiandmete andmebaasi. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse katastriüksuse moodustamise korra § 38 lõigetega 8-10, mis sisaldavad maa väärtuse andmebaasi ja riigi kinnisvara ruumiandmete andmebaasi andmekoosseise. MaaKatS § 132 lõike 1 kohaselt koostatakse maa väärtuse kaart maa korraliseks hindamiseks vajalikest maakatastri ja teiste riiklike andmekogude andmetest. Maa väärtuse kaardile võib kanda ka muid andmeid maa väärtuse kohta. MaaKatS § 132 lõike 2 kohaselt esitatakse maa väärtuse kaardil maa maksustamishind ning selle arvutuskäik. MHS § 43 lõike 2 kohaselt arvestatakse korralisel hindamisel asukoha, kasutuse, taristu, pindala, maa kvaliteedi, ehitusõiguse ulatuse, tehingu aja ja muude tegurite mõju maa väärtusele. Eelkõige kantaksegi maa väärtuse kaardile korralisel hindamisel arvestatavad andmed, mis mõjutavad maa väärtust. Maa väärtuse kaardile võib kanda ka muid hindamise analüüsides kasutatud andmeid, nt statistilisi andmeid (palgatase, rahvastiku tihedus, töötuse määr vmt). Maakatastri osana loodava KATRI peamised tegevused on riigi kinnisvara objektidega seotud ruumiandmete hoidmine, vara objektide ruumianalüüside ja maade haldamisega seotud toimingute tegemine. Andmebaasis kajastatakse riigi kinnisvara, et tagada avalikkusele ja riigivaraga toimingute tegijatele ülevaade riigivara asukohast ja ruumiandmetest. Paragrahvi 38 lõikes 10 loetletakse katastri riigi kinnisvara ruumiandmete andmebaasi andmekoosseis. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse katastriüksuse moodustamise korda §-ga 381. Maakatastri loomisest alates kehtib põhimõte, et katastriandmed säilitatakse alaliselt. Aja jooksul on katastri alamsüsteemidena/andmebaasidena loodud mitmeid teisi andmekogusid, milles olevate andmete säilitamine alaliselt ei ole vajalik. Kuivõrd kehtivas õiguses ei ole otsesõnu kehtestatud osade katastriandmete säilitamistähtaeg, nähakse see määruse muudatusega ette ning kehtestatakse ka erand katastri riigi kinnisvara andmebaasi kogutavate andmete säilitustähtaja kohta. Nimelt, riigile kuuluvate katastriüksustega seotud kasutus või hoolduslepingute andmeid säilitatakse lepingu lõpetamisest kümme aastat ning menetlusega seotud andmeid kümme aastat alates nende tekkimisest. Nendeks andmeteks on eelkõige kasutus- või hooldatava ala ruumikuju andmed ning menetluses määratud maa harilik väärtus ja kasutustasu. Välitööde fotosid ja menetlejate kirjeldusi riigile kuuluvate katastriüksuste seisukorra kohta hoitakse 5 aastat. Eelnimetatud andmete osas ei ole alaline säilitamistähtaeg, mis on ette nähtud katastri piiriandmete ja nende muudatuste kohta, vajalik. Lepingu lõppemist kümme aastat säilitamiskohustust kehtestatakse riigile kuuluva katastriüksustega seotud kasutus- või hooldatava ala ruumikuju andmetele, kuivõrd kauem ei ole mõistlik kehtetuks muutunud ruumiandmeid säilitada. See on piisav tähtaeg, et ka võimalikud vaidlused varem kehtinud lepinguga seotud ruumikujuga on lahendatud ning kehtetute andmete hoidmine ei ole seega pikemalt vajalik. Sama kehtib ka lepinguga seotud maa väärtuse ja kasutustasu kohta. Lisaks, lepingu enda andmed on riigi kinnisvararegistri andmed ja neid säilitatakse alaliselt. Välivaatluste fotod ja seisukorra kirjeldused ei ole kasutatavad ega vajalikud juba viie aasta möödudes. Riigile kuuluva kinnisvara seisukord võib 2 muutuda kiireminigi. Kehtetuks muutunud ja aktuaalsuse kaotanud andmeid ei ole mõistlik kauem säilitada, kuivõrd see on kulukas. 3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõu reguleerimisala ei puuduta Euroopa Liidu õigust. 4. Määruse mõju Muudatused katastriüksuse moodustamise korras tulenevad 15.03.2022 jõustunud maakatastri seaduse muudatustest ning kõiki olulisi mõjusid on hinnatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise käigus (406 SE) algataja seletuskirjas, mis on kättesaadav Riigikogu kodulehel: riigikogu.ee (rubriik „Eelnõud“). Vastavalt MaaKatS § 2 punktile 3 ja § 132 lõikele 1 koostatakse maakatastri koosseisu kuuluv maa väärtuse kaart maa korraliseks hindamiseks vajalikest maakatastri ja teiste riiklike andmekogude andmetest, samuti võib maa väärtuse kaardile kanda ka muid andmeid maa väärtuse kohta. Käesoleva eelnõuga lisataksegi katastriüksuse moodustamise korda loetaelu maa väärtuse kaardile kantavatest andmetest, mille alusel katastripidaja määrab maa maksustamishinna. Seega määrus ei oma eraldiseisvat mõju, vaid mõjud tulenevad seonduvalt maa korralise hindamise läbiviimisest. Korralise hindamise läbiviimine avaldab potentsiaalselt mõju kõigile maaomanikele ning maaga tehinguid sooritada soovivatele isikutele ja ettevõtjatele ehk muudatus puudutab kõiki isikuid ja ettevõtjaid, kellel on seos maaga Eestis, sealhulgas nii omavalitsusi ja riiki (riigiasutusi) kui ka maaomanikke. Pärast seda, kui riik on määranud katastriüksuste maksustamishinnad, saab igaüks nendega mugavalt tutvuda e-lahenduste kaudu ehk maakatastri maa väärtuse kaardi kaudu. Korralise hindamise läbiviimisega seotud ja seeläbi määruse rakendamisega seotud mõjuks on lisaks ka mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste töökorraldusele. Riigiasutustest puudutab muudatus peamiselt Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevat Maa-ametit. See puudutab nii hindamise läbiviimist kui selgituste andmist tulemuste avalikustamisel ja andmete parandamisel. Hindamisest tulenev andmete kontrolli ja parandamise vajadus kasvatab Maa-ameti ja teiste andmekogude vastutatavate töötlejate töökoormust, kuid positiivse mõjuna paraneb andmete kvaliteet. Katastri riigivara ruumiandmete keskkonna loomisel on positiivne mõju riigile kui maaomanikule kui ka üldsusele. KATRI näol on tegemist riigimaade kaardikeskkonnaga, mille kaudu on võimalik mugavalt tutvuda riigile kuuluvate maadega, nendega seotud menetluste ja lepingutega. KATRI on abiks riigimaadega toiminguid tegevatele spetsialistidele, et hoida ja koguda olulist infot maade kohta. Seega mõju on positiivne, sest riik toimetab läbipaistvalt ja loob avalikkusele usaldusväärse kuvandi. Riigiasutustele annab KATRI positiivse võimaluse, koos riigi kinnisvara registriga riigi kinnisvara paremini hallata. Samas tähendab keskkonna ülalhoid kulu, kuid antud mõju ei saa pidada oluliseks. Oma ülesannete täitmiseks loodavate rakenduste ülalhoiukohustuseks tulevad vahendid tuleks keskkonnaministeeriumil iga-aastaselt ette näha riigieelarvest. 5.Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 3 Määruse rakendamisega kaasnevad kulud, tulud ja uued tegevused on kirjeldatud maa hindamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (406 SE) algataja seletuskirjas, mis on kättesaadav Riigikogu kodulehel: riigikogu.ee (rubriik „Eelnõud“). Riigi kuludena, mis on seotud käesolevas määruses kajastatud maakatastrisse loodava maa väärtuse kaardi andmebaasiga, on seletuskirjas välja toodud maa hindamiseks Vabariigi Valitsuse 28.05.2020 korraldusega nr 187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eraldatud toetus. Viidatud korraldusega eraldati muuhulgas Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia keskusele 312 660 eurot korralise hindamise läbiviimiseks kasutatava süsteemi arendamiseks. Täiendavalt otsustati Vabariigi Valitsuse 01.04.2021 korraldusega nr 138 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eraldada omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele 100 000 eurot maa korralise hindamiseks ja jooksvaks arendamiseks 2021. ja 2022. aastal. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile. 4