Versioon 26.04.2021
LÄÄNE-HARJU VALLAS KERSALU
KÜLAS KLEEMETI METS 1 KINNISTU
DETAILPLANEERING:
MÜRAHINNANG
Töö nr 21003933 Tartu-Tallinn 2021
Veiko Kärbla
Keskkonnakorralduse spetsialist
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 tel +372 617 7690
[email protected]
9800
Lääne-Harju vallas Kersalu külas Kleemeti m ets 1 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3
2. MÜRA NORMTASEMED ...................................................................................... 3
3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA ....................................................................... 5
4. ARVUTUSTULEMUSED ....................................................................................... 6
4.1. MÜRAKAARDID ............................................................................................... 6
4.2. TULEMUSTE ANALÜÜS ................................................................................... 9
4.3. TÄIENDAVATE MÜRA LEVIKU PIIRAMISE MEETMETE ANALÜÜS .................. 9
5. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED ........................................................................ 11
Lääne-Harju vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 3
1. SISSEJUHATUS
Planeeritav maa-ala asub Lääne-Harju vallas Kersalu külas riigi põhimaantee (nr 8) Tallinn -
Paldiski läheduses. Planeeringuala suurus on ca 1,4 ha. Planeeringuga kavandatakse kuni 2 -
korruselise eluhoone (ning abihoonete) rajamist. Eluhoone on planeeritud maantee kaitsevööndist
(50 m äärmise sõiduraja servast) väljapoole.
Planeeringuala jääb olemasolevate elamumaade ja elamute lähedusse (olemasolev hoonestus
asub vahetult planeeringualast idasuunas). Seega sobib kavandatav tegevus oma mahult ja
iseloomult ümbritsevasse keskkonda. Kinnistu on olnud hoonestatud ka varasemalt, aga
ajaloolised ehitised ei ole praeguseks säilinud. Kleemeti mets 1 katastriüksuse hoonestamine
ühepereelamuga jätkaks sujuvalt naaberkinnistu tel väljakujunenud hoonestust ning looks alale
ühtse hoonete ansambli.
Käesolev eksperthinnang on koostatud eesmärgiga määrata pla neeringualale ning kavandatavale
hoonele mõjuv liiklusmüra tase ning vastavus kehtivatele nõuetele. Peamiseks piirkonna
mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on autoliiklus Tallinn-Paldiski teel (ca 50 m kaugusel
kavandatud eluhoonest). Teisi olulisi müraallikaid planeeringuala lähiümbruses teadaolevalt ei
leidu. Planeeringust (eluhoone lisandumine) endast tingitud mõjud jäävad tagasihoidlikuks, kuna
kavandatud 3 parkimiskoha kasutamisega seonduvalt ei kaasne märkimisväärset liikluskoormuse
tõusu.
Käesolev töö on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Hendrikson & Ko OÜ
kvaliteedipoliitikale. Hendrikson & Ko juhtimissüsteem on sertifitse eritud vastavalt
kvaliteedistandardile ISO 9001: 2015.
2. MÜRA NORMTASEMED
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ nõuetest. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning
ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja
kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust
käsitlevad nõuded.
Liiklusmüra hulka loetakse müra, mida põhjustavad regulaarne auto -, raudtee- ja lennuliiklus ning
veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega või
regulaarse liiklusega perioodi vältel.
Välisõhu normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval
(7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või
arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, ar vestades müra tonaalsust,
impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7 -23) sisaldab ka õhtust aega
(19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.
Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juht otstarbele
järgmiselt:
I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,
II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu
maa-alad, rohealad,
III kategooria – keskuse maa-alad,
IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.
Kehtiva Keila valla üldplaneeringu kohaselt on Kleemeti mets 1 kinnistu sihtotstarve
maatulundusmaa (üldplaneeringus juhtfunktsiooni määratud ei ole). Detailplaneeringuga
kavandatakse elamumaad ning eluhoonet, seega on asjakohane II kategooria alade normide
4 Lääne-Harju vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang
rakendamine. Samas võib välja tuua, et müraolukorra hindamisel käsitletakse maatulundusmaal
asuvaid eluhooneid üldjuhul elamumaal asuvate eluhoonete ga samaväärsena ning rakendatakse
samu norme.
Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:
müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute plane eringutega aladel. Planeeringust
huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.
Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonete kavandamisel (nt
olemasolevate eluhoonete piirkonnas uute hoonete rajamisel või olemasolevate elupiirkondade
laiendamisel) tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra
normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.
Müra sihtväärtuse nõude täitmine tuleb (vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 mää rusele nr 71)
võtta eesmärgiks väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega pii rkonda seni
hoonestamata aladel uute müratundlike alade planeerimisel.
Vaadeldav planeeringuala ei asu küll tiheasustusalal (mis viitab sihtväärtuse rakendamise
asjakohasusele), samas on antud juhul tegemist kinnistuga, kus varasemalt on juba asunud
hoonestus, samuti piirneb ala olemasolevate elamumaade ja elamutega (sh viimase paari aasta
jooksul rajatud) ning need asjaolud toetavad pigem piirväärtuse rakendamise asjakohasust.
Kuna „uue planeeringuga ala“ (mille korral tuleb rakendada müra sihtväärtust ehk rangemat normi)
definitsioon on jätnud erinevaid tõlgendamise võimalusi, ei ole praktikas alati võimalik üheselt
fikseerida ja eristada piirkondi, kus tuleks rakendada piiväärtust ja kus sihtväärtust. Se etõttu
tuuakse käesoleva uuringu raames välja liiklusmüra tasemete võrdlus nii piir - kui ka
sihtväärtusega.
Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed (päeval/öösel, dBA)
II
III
I haridusasutuste,
Ala kategooria keskuse maa-alad
virgestusrajatiste tervishoiu- ja
üldplaneeringu IV
maa-alad ehk sotsiaalhoolekande-
alusel ühiskondlike
vaiksed alad asutuste ning elamu
hoonete maa-alad
maa-alad, rohealad
Müra
50/40 55/50 60/50
sihtväärtus
Müra 60/55 65/55
55/50
piirväärtus 65 1 /60 1 70 1 /60 1
1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel
II kategooria alade (sh elamud) liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (L d ) ning 55 dB öösel (L n ),
sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud 65 dB päeval ning 60 dB öösel.
II kategooria alade (sh elamud) liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval (L d ) ning 50 dB öösel (L n ).
Lisaks välisõhu nõuete järgimisele tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt
ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Müra normtasemed ( ekvivalentne müratase, L pA,eq,T )
hoonete vaikust nõudvates ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“, mille kohaselt liiklusmüra puhul on eluruumides lubatud müratase 40 dB
päeval ning magamisruumides lubatud tase 30 dB öösel. Hoonete siseruumide nõuded tagatakse
ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse standardi „ EVS 842:2003 Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ kohaselt.
Lääne-Harju vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 5
3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA
Mürahinnangus analüüsitakse olemasoleva (ehk ehitusjärgse) ning perspektiivse (ehk maanteede
liikluskoormuse jätkuva suurenemise korral esineva) autoliiklusega kaasnevat mõju
planeeringualal.
Müra leviku modelleerimisel lähtutakse Maanteeameti 2019. ja 2020. a liiklusloenduse
tulemustest. Tallinn-Paldiski tee aasta keskmine ööpäevane liikluskoormus vaadeldavas
piirkonnas oli 2019. a andmete kohaselt 3502 sõidukit (sh 23,4% raskeliiklust) ja 2020. a andmetel
3602 sõidukit (sh 20,5% raskeliiklust). Arvutusmudelis võeti olemasoleva olukorra kirjeldamisel
aluseks viimaste aastate andmetest suurim liikluskoormus (ehk 3602 sõidukit ööpäevas) ja ka
suurim raskeliikluse osakaal (23,4%). Perspektiivse liikluskoormuse hindamisel eeldatakse, et
lähima paarikümne aasta jooksul võib aset leida liikluskoormuste suurenem ine kuni 50% (ehk
vastav aasta keskmine ööpäevane liikluskoormus 5403 sõidukit), mis on Harjumaal (eelkõige küll
Tallinna lähistel) suhteliselt tõenäoline areng (Pakri poolsaare lähiste vbl siiski pisut ülehinnatud
prognoos). Planeeringualaga piirnevas teelõigus on kehtestatud kiiruspiirang 90 km/h.
Toodud liikluskoormuste kasv (hinnanguliselt aastaks 2040) toob muude tingimus te samaks
jäämisel kaasa ca 1,7…1,8 dB suuruse liiklusmüra taseme (müra hinnatud tase) suurenemis e
võrreldes olemasoleva (2019-2020) olukorraga.
Liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes vastavalt Maanteeameti Tallinn-Paldiski mnt
püsiloenduspunkti (Hüüru loenduspunkt, Tallinn-Paldiski maantee km 17,1) aasta keskmistele
andmetele 1:
7.00-19.00 – 79,6% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,
19.00-23.00 – 14,9% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,
23.00-7.00 – 5,6% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest.
Liiklusmüra tase ja müra levik on arvutatud spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades
Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit " NMPB-Routes-96“, mis on viimasel paarikümnel aastal
olnud Euroopa Liidus ning ka Eestis siseriiklikult üldkasutatav ning usaldusväärne arvutusmeetod,
mis ühtlasi tagab arvutustulemuste võrreldavuse varasemate uuringutega (ning sarnasete
uuringutega teistes piirkondades).
Arvutusmeetodis „NMPB-Routes-96“ käsitletakse heli levikut kahtedes erinevates tingimustes –
soodsad (müra levikut soodustavad tingimused) ja neutraalsed hajumistingimused. Soovitus likud
müra levikut soodustavate tingimuste osakaalud pikaajalise päeva, õhtu ja öö mürasituatsiooni
arvutamisel on järgmised:
päevase müra (7.00-19.00) leviku arvutamisel kasutatakse 50% ajast müra levikut
soodustavaid tingimusi,
õhtuse müra (19.00-23.00) leviku arvutamisel kasutatakse 75% ajast müra levikut
soodustavaid tingimusi,
öise müra (23.00-7.00) leviku arvutamisel kasutatakse 100% ajast müra levikut
soodustavaid tingimusi.
Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa-ameti Lidar kõrguspunktid,
teed ja hooned). Müralevi modelleerimisel ei arvestata tavapäraselt kõrghaljastuse (puud ja
põõsad) võimaliku müra levikut piirava mõjuga. Seega võib eeldada, et kõrghaljastusega
piirkondades võib müratase jääda käesolevas aruandes toodud t ulemustest kohati ka mõnevõrra
väiksemaks (hinnanguliselt kuni ca 1…2 dB võrra ja sedagi ainult suvisel ajal, kuna valdavalt ei
ole tegemist igihaljaste puudega metsaaladega).
1
Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring, ERC Konsultatsiooni OÜ, 2016
6 Lääne-Harju vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang
Joonis 1. Arvutustarkvara sisene 3d vaade kolmemõõtmelisest maastikumudelis t (kavandatav
hoone on illustratiivselt märgitud sinisega).
Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel
(või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, arvu tusvõrgustikus 5*5 m
sammuga.
Maapinna omadused defineeriti skaalal 0 (täielikult helilaineid peegeldavad pinnad) kuni 1
(peegeldused sisuliselt puuduvad) järgmiselt :
Helilaineid peegeldavad ehk akustiliselt „kõvad“ pinnad, mis soodustavad müra levikut
(teed ja tänavad) sisestati mudelisse koefitsiendiga 0;
Kavandatava hoonestusala (ehk ligikaudselt ka õueala piirkonnas) puhul kasutati
koefitsienti 0,5;
„Pehmed“ pinnad, mis helilaineid ei peegelda (haljasalad jms) defineeriti koefitsiendiga
1.
Välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel on arvestatud ka helilainete peegeldumis t hoonete
fassaadidelt (arvutusmudelis kasutati ühekordseid peegeldusi).
4. ARVUTUSTULEMUSED
4.1. MÜRAKAARDID
Mürakaardid 1 ja 2 kirjeldavad olemasoleva (ehitusjärgse) olukorra liiklussituatsioonile vastavat
müraolukorda päeval ja öösel.
Mürakaardid 3 ja 4 kirjeldavad perspektiivse olukorra liiklussituatsioonile vastavat müraolukorda
päeval ja öösel.
Lääne-Harju vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 7
8 Lääne-Harju vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang
Lääne-Harju vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 9
4.2. TULEMUSTE ANALÜÜS
Järgnevalt viiakse läbi liiklusmüra arvutustulemuste võrdlus II kategooria alade liiklusmüra piir- ja
sihtväärtustega. Planeeringualal kujuneva liiklusmüra olukorra kohta võib öelda järgmist:
Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras esineb planeeritud hoone (50 m kaugusel
äärmise sõiduraja servast) teepoolsel küljel päevasel ajal arvutuslik müra hinnatud tase
(L d , 7.00-23.00) ca 61…62 dB ning öisel ajal müra hinnatud tase (L n , 23.00-7.00) ca
52…53 dB;
Perspektiivses liiklusolukorras esineb planeeritud hoone (50 m kaugusel äärmise
sõiduraja servast) teepoolsel küljel päevasel ajal arvutuslik müra hinnatud tase (L d , 7.00-
23.00) ca 63 dB ning öisel ajal müra hinnatud tase (L n , 23.00-7.00) ca 54 dB.
Planeeritud hooneni küündiv liiklus müra hinnatud tase vastab II kategooria alade (elamud ja
eluhoonetega võrdsustatud hooned) liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (hoonete teepoolsel küljel)
nii olemasolevas kui ka perspektiivses olukorras, kuid hooneni ulatuv müratase ületab II
kategooria alade liiklusmüra sihtväärtust.
Kui planeeritavat ala käsitleda olemasoleva elupiirkonna laiendusena (sh arvestades, et
vaadeldaval krundil on ka varasemalt asunud hoonestus, samuti asjaolu, et piirkonda on viimastel
aastatel juba rajatud uusi eluhooneid) ning lugeda asjakohasek s piirväärtuse nõuete rakendamine,
siis ei ole täiendavad välisõhus leviva müra piiramise meetmed vajalikud.
Kui aga vaadeldav ala (planeeritav kinnistu) lugeda „uueks planeeritavaks alaks“
(keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 mõistes) ning rakendada rangemaid ehk
sihtväärtuse nõudeid, tuleks asjakohaste normväärtuste tagamiseks ette näha täiendavad
välisõhus leviva müra piiramise meetmed.
Käesoleva töö raames analüüsiti informatiivselt erinevaid välisõhus leviva müra vähendamisi
võimalusi (lisaks tuleb tagada ka siseruumide nõuete täitmine). Võimalike täiendavate
meetmetena käsitleti erineva pikkuse ja kõrgusega müratõkete (müratõkkesein või muldvall)
rajamist erinevates asukohtades.
4.3. TÄIENDAVATE MÜRA LEVIKU PIIRAMISE MEETMETE
ANALÜÜS
Järgnevalt esitatakse optimaalsed müra vähendamise meetmed (ning meetmete rakendamise
korral kujunevat müraolukorda iseloomustav mürakaart), mis tagavad kavandatud hoone juures II
kategooria alade liiklusmüra sihtväärtusele (55 dB päeval ning 50 dB ö ösel) vastavad tingimused
ehitusjärgses olukorras. Toodud meetmete rakendamine on vajalik eelkõige juhul, kui võtta
eesmärgiks rangemate müra normide ehk välisõhu sihtväärtuse tagamine (s.t juhul, kui planeeritav
ala lugeda keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 mõistes „uueks planeeritavaks alaks“).
Samas aitaksid meetmed oluliselt parandada kinnistu elamistingimusi ka juhul, kui meetmete
rakendamist otseselt seadusandluses ette nähtud nõuete tagamiseks vajalikuks ei peeta.
Optimaalseteks meetmeteks on kinnistu maanteepoolsele piirile maapinnast minimaalselt ca 4 m
kõrguse müratõkke rajamine. Madalam tõke ei oleks antud asukohas (kinnistu piiril, mis jääb teest
kohati enam kui 10 m kaugusele) piisavalt efektiivne, kuna krundi piiri asukohas on maapinna
absoluutkõrgus ca 1 m võrra väiksem kui teepinnal ning madalama tõkke korral kandub maanteelt
lähtuv müra üle tõkke. Müratõkkeseina asemel võib sobivuse korral kaaluda ka sama kõrgusega
pinnasevalli või valli/seina kombinatsiooni.
Mürakaart 5 kirjeldab olemasoleva (ehitusjärgse) olukorra liiklussituatsioonile vastavat
müraolukorda (päeval) müratõkkeseina rajamise korral.
10 Lääne-Harju vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang
Müratõkke soovituslik pikkus on ca 180 m, mis tähendab, et tõke võiks ca 25…30 m ulatuses katta
ka naaberkinnistute (nii lääne- kui idasuunas) maantee poolset osa (ühtlasi aitaks sellisel kujul
müratõke vähendada ka planeeringualast idasuunas asuval kinnistul paikneva lähima eluhoone
müraolukorda). Lisaks võib müratõkkega seonduvalt välja tuua järgmised kommentaarid ja
soovitused:
Müratõkke rajamise korral on võimalik vähendada kavandatud hoone mürataset (2 m
kõrgusel maapinnast) ca kui 6…7 dB võrra, mis tagab liiklusmüra sihtväärtuse nõuete
täitmise olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras;
Kui tõke rajada vahetult maantee äärde (ehk tee serva vahetusse lähedusse) on võimalik
saavutada mõnevõrra suurem müratõkke efektiivsus ning seega ka pisut paremad
tingimused (ühtlasi on sel juhul võimalik tõkke kõrgust mõnevõrra ehk nt 0,5 m võrra
vähendada ning sealjuures jätkuvalt tagada samaväärne efektiivsus);
Võimalusel on mõistlik müratõket pikendada idasuunas (ca 30 m ulatuses) kuni Savi
kinnistu sissesõiduteeni, mis aitaks täiendavalt parandada nii planeeringuala kui ka
naaberalade müraolukorda.
Lääne-Harju vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneeringu mürahinnang 11
5. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED
Planeeringuala müraolukorda mõjutavaks teguriks on autoliiklus Tallinn-Paldiski teel. Mürauuringu
tulemusena selgus, et planeeritud hooneni (50 m kaugusel äärmise sõiduraja servast) küündiv
liiklusmüra hinnatud tase vastab II kategooria alade (elamud ja eluhoonetega võrdsustatud
hooned) liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (hoonete teepoolsel küljel) nii olemasolevas kui ka
perspektiivses olukorras, kuid hooneni ulatuv müratase ületab II kategooria alade liiklusmüra
sihtväärtust.
Kui planeeritavat ala käsitleda olemasoleva elupiirkonna laiendusena (sh arvestades, et
vaadeldaval krundil on ka varasemalt asunud hoonestus, samuti asjaolu, et piirkonda on viimastel
aastatel juba rajatud uusi eluhooneid) ning lugeda asjakohasek s piirväärtuse nõuete rakendamine,
siis ei ole täiendavad välisõhus leviva müra piiramise meetmed vajalikud.
Kui aga vaadeldav ala (planeeritav kinnistu) lugeda „uueks planeeritavaks alaks“
(keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 mõistes) ning rakendada rangemaid ehk
sihtväärtuse nõudeid, tuleks asjakohaste normväärtuste tagamiseks ette näha täiendavad
välisõhus leviva müra piiramise meetmed. Samas aitaksid meetmed oluliselt parandada kinnistu
elamistingimusi ka juhul, kui meetmete rakendamist otseselt seadu sandluses ette nähtud nõuete
tagamiseks vajalikuks ei peeta.
Töö raames analüüsiti erinevaid välisõhus leviva müra vähendamisi võimalusi (lisaks tuleb tagada
ka siseruumide nõuete täitmine). Võimalike meetmetena käsitleti erineva pikkuse ja kõrgusega
müratõkete (müratõkkesein) rajamist erinevates asukohtades ning esitati optimaalsed meetmed,
milleks osutus kinnistu maanteepoolsele piirile maapinnast minimaalselt ca 4 m kõrguse ning ca
180 m pikkuse müratõkke rajamine. Müratõkkeseina asemel võib sobivuse korral kaaluda ka sama
kõrgusega pinnasevalli või valli/seina kombinatsiooni. Müratõkke rajamise korral on võimalik
vähendada kavandatud hoone mürataset (2 m kõrgusel maapinnast) ca kui 6…7 dB võrra, mis
tagab liiklusmüra sihtväärtuse nõuete täitmise olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras.
Kavandatava eluhoone siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb hoone rajamisel järgida
standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest , mille kohaselt:
Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid) Ld 61-65 dB müratsooni on standardi kohane
välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 40 dB. Hoone teistel külgedel (mis
on mürast mõnevõrra vähem mõjutatud) on samuti soovitatav lähtuda välispiirde ühisisolatsiooni
(R’tr,s,w) väärtusest ca 40 dB;
Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks
välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Kavandatava eluhoone maantee poolne külg on võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta
üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtun dlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc,
vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete
hoovipoolsele küljele. Samas on rangete heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides
head tingimused ka teepoolsetel külgedel (suletud akende korral) ning seetõttu ei ole mõistlik
tubade jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid seada.
On selge, et vaadeldava piirkonna (Tallinn-Paldiski mnt lähedus) puhul on tegemist suhteliselt
mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb arvestada elukoha valikul. Lisaks tuleb silmas pidada, et
liiklusmüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra piirväärtusele vastavad
tingimused on tagatud. Samuti ei välista müra vähendavate meetmete rakendamine (nt
müratõkked) täielikult häiringute esinemise võimalu st. Tugevdatud helipidavusega kaasaegsetes
eluruumides on siiski võimalik tagada head akustilised tingimused ning elukvaliteet.
Lahepere laht
29501:009:0029
Liivaotsa
TINGMÄRGID
29501:009:0317
10,0
10,0
Plan. ala piir
Toomaranna
Katastriüksuse piir
Säilitatav hoone / naaberhoone
30,0
30,0
Olemasolev autoliikluse ala
23,5
Plan. autoliikluse ala
Veekogu ja põhikaardi järgne mere piir
Haljasala
29501:009:0318
Veere
60,0
Olemasolev kõrghaljastus
57,0
65,0
Plan. maapealne hoonestusala
61,0
2k Plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus (nt 2)
1 Krundi pos. nr
88,5
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES
10,0
KÕRGUS MAAPEALNE
HOONETE EHITISE- HOONETE
MEETRITES ALUNE PINDALA
SUURIM MAA-ALUNE
HOONETE EHITISE-
ARV KRUNDIL
Krundi ehitusõigus
KORRUSELISUS ALUNE PINDALA
n Plan. parkimiskohtade arv hoones
KRUNDI SUURUS
n Plan. parkimiskohtade arv õues
10,0
EP Üksikelamu maa
Juurdepääs krundile
190
5,0
2k Plan. müratõkkeseina ligikaudne asukoht
,0
,0
50
1k Likvideeritav objekt
1 Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
50 53,5 Läänemere ranna piiranguvöönd 200 m (vastavalt LKS § 37) ja
EP 100% ,0 29501:009:0061 ehituskeeluvöönd (vastavalt LKS § 38 lg 2 ulatub piiranguvööndi piirini)
34,0 43101:001:0476 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek, suurusega kokku 1440 m2
8 m 500 1+2 Merivälja
2 (1) - 1k Liiva
- Läänemere ranna veekaitsevöönd 20 m (vastavalt VeeS § 118)
13955 m² 3
Kallasrada 10 m (vastavalt KeÜS § 38)
Maantee kaitsevöönd, 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast
R10,0 (vastavalt EhS § 71)
III kat kaitsealuse liigi leiukoht (KLO9200337)
Natura 2000 Pakri linnu- ja loodusala (EE0010129)
43101:001:0477
Pakri hoiuala piir (KLO2000167)
25,0 Savi
50,0
41,5
Plan. puurkaev
32,0
41,0
40,0
Veehaarde sanitaarkaitseala
36,0
7,0
40,0
30,5
5,5
Nähtavuskolmnurk
124,0
3,0
8,0
Juurdepääsu servituudi vajadusega ala
9,0
190,0
29501:009:0362
6,5
Tooma karjamaa
7,0
MÄRKUSED:
· Geodeetilise alusplaani koostas 16.03.2021 a
Aktsiaselts ELISOR, töö nr GE-07-21
· Teede, juurdepääsude, haljastuse, müratõkkeseina
ja servituudi vajadusega alade lahendus on
8 Tallinn-Paldiski te põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti
e koostamisel.
· Kogu ala paikneb riigikaitselise ehitise
29501:009:0018 piiranguvööndis.
Kleemeti mets 2 · Keskkonnaregistri andmete kohaselt kattub
planeeringuala põhjaosa Pakri hoiuala (KLO2000167)
ning Natura 2000 võrgustiku Pakri linnu- ja
loodusalaga (EE0010129).
.
Töö koostamisest huvitatud isik
OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija
Maakri 29 DIMENSION OÜ
Ingrid Saaroja
Tallinn 10145
Töö nimetus
Koordinaator Lääne-Harju vallas Kersalu külas
Jaanus Aavik Kleemeti mets 1 kinnistu
tel 740 9800
[email protected] Kuupäev DETAILPLANEERING
20.01.2022 Joonis
Põhijoonis
Töö nr 21003933 Mõõt 1:500 Joonise nr 4
LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
Päästeamet 02.06.2022 nr 6-1/57-16
Transpordiamet
Kaitseministeerium
Keskkonnaamet
Terviseamet
Kersalu küla Kleemeti mets 1
detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §127 lõikele 1 kooskõlastamiseks Kersalu küla
Kleemeti mets 1 katastriüksuse detailplaneeringu materjalid. Detailplaneering on algatatud Lääne-
Harju Vallavolikogu 27.10.2020 otsusega nr 75.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sven Liivak
nõunik
Lisa:
1. Situatsiooniskeem
2. Kontakvööndi plaan
3. Tugiplaan
4. Põhijoonis
5. Seletuskiri
6. Mürahinnang
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 |
[email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200
Lääne-Harju vallas Kersalu külas
Kleemeti mets 1 maaüksuse
detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 21003933 Tallinn 2022
Koostaja: Huvitatud isik:
Ingrid Saaroja Osaühing Dimension
projektijuht-planeerija Roseni tn 9-37, 10111
[email protected] [email protected]
Tel: 617 7694 tel 501 7040
Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering 3
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................. 3
A – MENETLUSDOKUMENDID ................................................................................... 5
B – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 7
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ............................................ 7
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS ............................................................. 7
2.1. Alusplaan ...................................................................................................... 7
2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................................... 7
2.3. Kitsendused .................................................................................................. 8
3. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE
ETTEPANEK ............................................................................................................... 8
4. PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS ........................................................... 9
4.1. Planeeritaud maa-ala krundijaotus ................................................................. 9
4.2. Ehitusõigus.................................................................................................... 9
4.3. Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted ....................................... 10
4.4. Nõuded krundi hoonestamiseks .................................................................... 10
4.4.1. Arhitektuursed nõuded .......................................................................... 10
4.4.2. Planeeritavate ja olemasolevate servituutide vajadused ......................... 10
4.4.3. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ................ 11
4.4.4. Müra nõuded......................................................................................... 11
4.4.5. Radoon ................................................................................................. 12
4.4.6. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ........................................... 12
4.4.7. Tuleohutusnõuetele vastavus ................................................................ 13
4.4.8. Tehnovõrkudega varustatuse kirjeldus ................................................... 13
4.4.8.1. Elektrivarustus ............................................................................... 13
4.4.8.2. Sidevarustus .................................................................................. 13
4.4.8.3. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus .................................................... 13
4.4.8.4. Sademevee ärajuhtimise lahendus ................................................. 14
4.4.8.5. Kütte lahendus ............................................................................... 14
4.5. Haljastus ja heakord .................................................................................... 14
4.5.1. Olemasolev haljastus ............................................................................ 14
4.5.2. Planeeritav haljastus ............................................................................. 14
4.5.3. Jäätmekäitlus ja heakord ....................................................................... 14
4.6. Tehnovõrguvaldajate tingimused .................................................................. 15
5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA .................................................. 15
C – LISAD ................................................................................................................ 17
D – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ..... 19
4 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
E – JOONISED .......................................................................................................... 21
Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering 5
A – MENETLUSDOKUMENDID
20.04.2020 Transpordiameti (endise nimega Maanteeamet) kiri
1. Nr 15- „Seisukohtade väljastamine Kersalu küla Kleemeti mets 1
2/20/18430-2 detailplaneeringu koostamiseks“
27.04.2020 Terviseameti kiri „Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneeringu
2. Nr 9.3- algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
4/20/3760-2 algatamata jätmise seisukoht“
28.04.2020 Kaitseministeeriumi kiri „Arvamus detailplaneeringu
3. Nr 12- algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
1/20/1273 mittealgatamise kohta“
06.05.2020 Keskkonnaameti kiri „Seisukoht Kersalu külas Kleemeti mets 1
4. Nr 6- kinnistu detailplaneeringu al gatamise ja keskkonnamõju
5/20/5698-2 strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule“
13.05.2020
Rahandusministeeriumi kiri: „Kersalu külas Kleemeti mets 1
5. Nr 14-
kinnistu detailplaneeringu algatamisest“
11/2640-2
Lääne-Harju vallavolikogu 27.10.2020 a otsus nr 75
„Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
6. 27.10.2020 hindamise algatamata jätmine“ ning selle lisa „Lääne-Harju
vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“
Teade puudutatud isikutele: „Detailplaneeringu algatamise
02.11.2020
7. ning KSH algatamata jätmise teade Kersalu külas Kleemeti
Nr 6-1/57-9
mets 1 katastriüksusel“
8. 18.11.2020 Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadaannetes
9. 11.12.2020 Detailplaneeringu algatamise teade ajalehes Harju Elu
Detailplaneeringu algatamise teade ajalehes Lääne-Harju valla
10. 12.2020
leht
6 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering 7
B – SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA
EESMÄRK
Alusmaterjalid:
Lääne-Harju vallavolikogu 27.10.2020 a otsus nr 75 „Detailplaneeringu algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Keila valla üldplaneering (kehtestatud Keila Vallavolikogu 13.10.2005 a otsusega
nr 1005);
Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015);
teised kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid.
Eesmärk:
Detailplaneeringu eesmärk on Keila valla üldplaneeringu järgse juhtfunktsioonita maa
sihtotstarbe muutmine elamumaaks, ehituse ja hoonestusõiguse seadmine üksikelamu
rajamiseks ning tehnovõrkude ja juurdepääsuteede kavandamine.
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS
2.1. ALUSPLAAN
Planeeringu koostamisel on aluseks AS Elisor poolt 16.03.2021 koostatud töö nr 07-21.
2.2. KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED
Planeeritav maa-ala asub Lääne-Harju vallas, Kersalu külas, riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski
tee ja mere vahelisel alal. Planeeritav ala hõlmab Kleemeti mets 1 kinnistu maismaa poole
jäävat osa (100% maatulundusmaa, katastritunnus: 29501:009:0017). Kinnistu suurus on
13 95 m 2 . Planeeringuala piirneb lõunas Tallinn-Paldiski teega (100% transpordimaa,
katastritunnus 29501:007:0658), kust on olemas juurdepääs Hollandi kinnistule.
Planeeriguala naabriks läänes on Hollandi mü (100 % maatulundusmaa, katastritunnus
29501:009:0194) ja idas Merivälja mü (100% elamumaa, katastritunnus 29501:009:0061).
Põhjas piirneb planeeringuala merega.
Planeeringuala suurus on ca 1,3 ha ning see hõlmab Kleemeti mets 1 kinnistu maismaa
piiresse jäävat osa. Kinnistu on eraomandis, selle omanikuks on Osaühing Dimension.
Planeeringualal olemasolevad hooned puuduvad. Varasemalt on kinnistu olnud
hoonestatud, aga ajaloolistest ehitistest pole praeguseks midagi säilinud.
8 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu lähipiirkond koosneb peamiselt maatlundusmaa sihtotstarbega
kinnistutest. Planeeringualast idas on olemasolev elamumaa kinnistute grupp, millele
planeeritava lahendusega moodustatakse sobiv jätk. Teiselpool Tallinn-Paldiski teed
paikneb Aida tee suurem elamupiirkond.
Lähim ühistranspordi peatus paikneb vahetult planeeringuala kõrval, naaberkinnistu
(Merivälja mü) ees, Tallinn-Paldiski tee ääres. Neeme küla keskuses, kus asub veel pood,
kohvik, mänguväljak ja Neeme kool. Lasteaed ja raamatukogu paiknevad ca 550 m
kaugusel planeeringualast, Piirivalvekoerte tee ääres.
Vt planeeringuala lähiümbruse skeemi ja naaberplaneeringutega kavandatut jooniselt
nr 2 „Ruumilise keskkonna analüüsi joonis“.
2.3. KITSENDUSED
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel asuvad katastriüksusel kitsendustena ranna või
kalda: veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd; avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd, riigikaitselise ehitise piiranguvöönd ning erinevate sideehitiste
kaitsevööndid. Tee kaitsevööndi laius on 50 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast.
Looduskaitseseaduse kohaselt on Läänemere ranna piiranguvöönd 200 m ja kuna alal on
metsamaa, siis ulatub ehituskeeluvöönd r anna piiranguvööndi piirini. Veekaitsevöönd
mererannal on 20 m.
Keskkonnaregistri andmete põhjal esineb planeeritava ala edela nurgas registreeritud III
kategooria kaitsealune liik suur-kuldtiib (Lycaena dispar). Planeeringuala põhjapoolne
mereosa jääb osaliselt Pakri hoiualale. Planeeritav ala piirneb ja kattub osaliselt Natura
2000 võrgustikuga.
Planeeritavale alale ulatuvad kitsendused on kajastatud joonisel nr 3 „Tugiplaan“.
3. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA
ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK
Kleemeti mets 1 kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa. Kehtiva Keila valla
üldplaneeringu kohaselt on tegemist säilitatava sihtotstarbega maaga, juhtfunktsiooni
määratud ei ole. Katastriüksus asub hajaasutusega alal.
Detailplaneeringu algatamise ettepaneku koostamise lähtealuseks on omaniku soov
taotleda Kleemeti mets 1 katastriüksusele ehitusõigust ühele elamule ning seda
teenindavatele abihoonetele ja rajatistele . Kinnistu on olnud varasemalt hoonestatud,
kuid praeguseks on ajaloolised ehitised hävinenud. Kleemeti mets 1 katastriüksuse
hoonestamine ühepereelamuga taaselustaks ajaloolise elamuala ja moodustaks
loomuliku jätku naaberkinnistul väljakujunenud hoonestus ele. Tulemusena kujuneks alale
ühtne hoonete ansambel, mis ei riku olemasolevat looduslikku keskkonda.
Planeeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut, võimaldad es kinnistule
eluhoone rajamist sellisel viisil, et see ei kahjustaks olemasolevat keskkonda. Suurem
osa kinnistust säilib metsana ning järgitakse üldplaneeringuga määratud piirkondlikke
ehitustingimusi. Lisaks taotletakse detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi osalist
vähendamist.
Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering 9
Skeem 1: Üldplaneeringu muutmise ettepanek graafiliselt Keila valla üldplaneeringu
joonisel nr 2A „Tiheasustusalade tsoneerimine“ väljavõttel.
4. PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS
4.1. PLANEERITAUD MAA-ALA KRUNDIJAOTUS
Olemasolev Kleemeti mets 1 kinnistu (krunt pos 1) säilib olemasolevana – krundi piire ei
muudeta. Krundi sihtotstarbeks on ette nähtud määraha 100% üksikela mumaa.
Detailplaneeringu ala hõlmab Kleemeti mets 1 kinnistust maismaa piiresse jäävat, ca
13 435 m 2 suurust, osa. Kleemeti mets 1 kinnistu suurus on 13 955 m 2 .
4.2. EHITUSÕIGUS
Pos 1 krundile on ette nähtud ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone
ehitamiseks. Kavandatud üksikelamu on max 2-korruseline ja kõrguseks on ette nähtud
kuni 8 m maapinnast.
Planeeringuga määratakse järgmine ehitusõigus:
Krundi Lubatud hoonete alune Hoonete arv krundil
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast; hoone
aadress pind (elamu +
korruselisus
abihooned)*
8 m; 2k
Pos 1 500 1+2
(abihoonetel 5 m; 1k)
10 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
4.3. TÄNAVATE MAA-ALAD JA LIIKLUSKORRALDUSE
PÕHIMÕTTED
Planeeritav ala asub Lääne-Harju vallas Kersalu külas, riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski tee
ääres. Vastavalt EhS § 71 lg 2 on nimetatud maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m. Vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 on tee
kaitsevööndis keelatud muuhulgas ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Tee
kaitsevööndisse on kavandatud osaliselt hoonestusala, mille kaugus riigitee servast on
min 40 m. Lisaks on tee kaitsevööndisse kavandatud juurdepääsutee, puurkaev,
sidekaabel, veetorustik, elektri maakaabelliinid , elektri liitumiskilp ja müratõkkesein
(vt täpsemalt Joonis nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“).
Ala piirneb põhjas merega (Lahepere lahega) ja lõunas riigiteega nr 8 Tallinn-Paldiski
tee. Läänes piirneb planeeritav ala Hollandi kinnistuga, millel on olemas juurdepääs
riigiteelt. Planeeringualale on ette nähtud juurdepääs läbi Hollandi kinnistu, olemasoleva
Hoolandi kinnistu juurdepääsutee kaudu. Juurdepääsuks on tarvis eemaldada nähtavust
takistavad puud ja põõsad nähtavuskolmnurga ulatuses (vt nähtavuskolmnurga ulatust
jooniselt nr 4 „Põhijoonis“). Veere kinnistul nähtavuskolmnurgas olevate puude
eemaldamiseks on olemas Veere kinnistu omaniku nõusolek ( vt seletuskiri alajaotis
„D – Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused“).
Parkimine on lahendatud planeeritud kinnistu piires. Vastavalt Eesti Standardile EVS
843:2016 „Linnatänavad“ on elamu parkimisnormatiiv 3 parkimiskohta kinnistul.
Planeeringuga on ette nähtud kinnistule kuni 3 parkimiskohta. Täpne parkimiskohtade arv
selgub ehitusprojekti koostamisel, milles tuleb tagada vähemalt hetkel kehtiva normatiivi
järgi nõutud parkimiskohtade arv.
Katendite tüübid ja ulatus täpsustuvad ehitusprojekti koostamise staadiumis, mille
koosseisus antakse ka sademetevee ärajuhtimise lahendus projekteeritud kõvakattega
pindadelt. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse
tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
4.4. NÕUDED KRUNDI HOONESTAMISEKS
4.4.1. ARHITEKTUURSED NÕUDED
Eluhoone lubatud korruselisus: 1 kuni 2 korrust, abihoonete lubatud korruselisus:
1 korrus;
Hoonete suurim lubatud kõrgus ümbritsev ast maapinnast on maksimaalselt 8 m,
abihoonel max 5 m.
Hoonete minimaalne tulepüsivusklass TP-3;
Viimsitlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed ja piirkonnale ning hoonestuse
tüübile iseloomulikud materjalid (laudis, krohv, klaas, puhasvuukmüüristus,
dekoratiivsed metallpaneelid, fassaadi plaadid jne). Keelatud on välisviimsitluses
kasutada plastlaudist või muid häirivalt imiteerivaid materjale;
Planeeritavalt hoonestuselt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi
valguda naaberkinnistutele;
Piirdeaed on lubatud õueala piires.
4.4.2. PLANEERITAVATE JA OLEMASOLEVATE SERVITUUTIDE
VAJADUSED
Planeeringualale juurdepääsuks on ette nähtud juurdepääsuservituudi vajadusega ala
Hollandi kinnistule. Planeeringuala tehnovõrkude toimimiseks vajalike servituutide
Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering 11
seadmise vajadus ja ulatus on toodud joonisel nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“.
Juurdepääsude, tehnovõrkude ja liitumispunktide lahendus ning servituutide vajaduse
ulatus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimise staadiumis.
4.4.3. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU
ELLUVIIMISEKS
Planeeringuala piirneb põhjast Lahepere lahega, samuti jääb ala ranna piirangu -,
ehituskeelu- ja veekaitsevööndisse. Vastavalt LKS § 34 on kalda kaitse -eesmärkideks
kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju
piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja
juurdepääsu tagamine.
Kavandatud lahendus ei oma ulatuslikku mõju olemasolevale elukeskkonna le ega selle
arenguvõimalustele. Planeeritud lahendusega nähakse ette hoonestus alale, mis
ajalooliselt on olnud hoonestatud. Kleemeti mets 1 katastriüksuse hoonestamine
ühepereelamuga jätkab sujuvalt naaberkinnistul väljakujunenud hoonestust ning loob
alale ühtse hoonete ansambli, mis ei riku olemasolevat looduslikku keskkonda.
Hoonestuse paigutamisel on lähtutud sellest, et säilitada võimalikult palju olemasolevat
haljastust ning häirida võimalikult vähe olemasolevaid loodusväärtusi. Planeeringu
lahendusega kavandatud tegevus ei kahjusta ranna ja kalda kaitse -eesmärke:
olemasolevad looduskooslused säilivad, samuti on inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju
piiratud kavandatud hoonestusala ja rajatiste paiknemisega. Planeeritud lahendus
suunab ranna eripära arvestavat asustust ning tagab seal vaba liikumise ja juurdepääsu.
Planeeritavale alale ulatub vähesel määral, krundi pos 1 edelanurgas, registreeritud
III kategooria kaitsealune liik suur-kuldtiib (Lycaena dispar) leiukoht (KLO9200337). Kuna
nimetatud liigi kaitseks ei ole moodustatud kaitseala ega püsielupaika, siis rakendub
III kaitsekategooria liigi leiukohas isendi kaitse. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS)
§ 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade
hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Planeeringualal tuleb edasiste tegevuste käigus tagada kaitsealuse liigi soodne seisund.
Planeeringuala piirneb põhjaosas Pakri hoiualaga, mis ulatub planeeringualast väljapoole
jäävale Kleemeti mets 1 kinnistu osale, paiknedes mereala ulatuses. Planeeringuala
piirneb ja kattub osaliselt põhjaosas Natura 2000 Pakri linnu- ja loodusalaga
(EE0010129), mille ulatuses planeeringu kohaselt olemasolev olukord säilib. Planeeritud
hoonestusala on ette nähtud vähemalt 60 m kaugusele merest ja vähemalt 57 m
kaugusele Pakri linnu- ja loodusala piirist. Koostatud on keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang (Lääne-Harju Vallavolikogu 27.10.2020 otsuse nr 75 lisa), mi lle
kohaselt arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu, mõjutegureid ja nende
leviku ulatust, loodusala kaitse-eesmärke ja nende ohutegureid, on mõju Pakri linnuala
ja Pakri loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele välistatud.
Alale ei kavandata keskkonda saastavaid objekte.
4.4.4. MÜRA NÕUDED
Planeeritav ala paikneb riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski tee ääres. Tee omanik
(Transpordiamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud
häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
Planeeringualale on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt mürauuring „Lääne -Harju vallas
Kersalu külas Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneering: mürahinnang“, milles on
12 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
kirjeldatud müra olukorda kinnistul ilma mõratõkkeseinata ning võrdluseks on toodud
müra olukorra kirjeldus müratõkkeseina ehitamise korral. Terviseamet oma 30.06.2021 a
kirjas nr 9.4-5/21/6723-2 „Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneeringu mürahinnangu
seisukoht“ leiab, et müratõkke rajamine on vajalik, et tagada müratasemete vastavus
KeM määrus nr 71 kehtestatud elamualade normtasemetele.
Eelnevat arvesse võttes on planeeringu lahendusega ette nähtud kinnistu
maanteepoolsele piirile maapinnast minimaalselt ca 4 m kõrguse müratõkke rajamine.
Müratõkkeseina asemel võib sobivuse korral kaaluda ka sama kõrgusega pinnasevalli või
valli/seina kombinatsiooni. Müratõkke soovituslik pikkus on ca 180 m, mille tõttu on tõke
on kavandatud ca 32 m ulatuses ka Kleemeti mets 1 ja Merivälja kinnistute vahelisele
piirile (Kleemeti mets 1 kinnistule). Müraseina ehitamise korral on tagatud kavandatud
hoone juures II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtusele (55 dB päeval ning 50 dB
öösel) vastavad tingimused ehitusjärgses olukorras.
Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud teiste elamute poole.
Tehnoseadmete müratasemed ei tohi elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1
toodud tööstusmüra sihtväärtust.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ü letada KeM määrus nr 71
lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset. Ehituse perioodil tuleb jälgida, et ehitusaegsed
vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vi bratsiooni mõõtmise meetodid“
§ 3 toodud piirväärtuseid.
Planeeringuala paikneb riigikaitselise ehitise Klooga harjutusvälja piiranguvööndis.
Klooga harjutusvälja kasutatakse riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult
võivad kaasneda häiriv müra, v ibratsioon ja muud keskkonnahäiringud, mis võivad levida
kogu piiranguvööndi ulatuses. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4
kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.
Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale keskkonnaministri
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohas elt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui
keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning
puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud
vajalikud meetmed.
4.4.5. RADOON
Vastavalt Harjumaa pinnase Eesti Geoloogiakeskuse radooniriski kaardile (Viimsi -
Jõelähtme detailisatsiooniala M 1:50 000) paikneb planeeritav ala normaalse
radoonisisaldusega pinnasega asukohas, kus pinnase radoonisisaldus on 10 -30 kBq/m 3 .
Võttes arvesse asjaolu, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, tuleks
projekteerimise staadiumis teostada maapinna radoonitaseme mõõtmine. Siseruumides
tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates ho onetes“ toodule.
4.4.6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809 -1:2002.
Kuna piirkond on suhteliselt väikse liiklusintensiivsusega ja planeeritud elamumaa krunt
on vahetult olemasolevate elamumaade kõrval, aitab see täiustada olemasoleva
naabrivalve toimimist.
Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering 13
4.4.7. TULEOHUTUSNÕUETELE VASTAVUS
Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda:
- Tuleohutuse seadusest
- Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
ja nõuded tuletõrje veevarustusele“
- EVS 812-7:2018 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatava d
tuleohutusnõuded.
- EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
Väikseim tulepüsivusklass on TP-3. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone
projektiga.
Kuna naaberkinnistute hoonetevaheline minimaalne kaugus on 40 m, siis loetakse
planeeritav ala EVS 812-6:2012+A1:2013 järgi hajaasustusega piirkonnaks, kus
üksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi vä list veevõtukohta
kustutusveele. Hoone ehitusprojektis tuleb anda teave lähima kasutuskõlbliku
veevõtukoha kohta.
4.4.8. TEHNOVÕRKUDEGA VARUSTATUSE KIRJELDUS
4.4.8.1. ELEKTRIVARUSTUS
Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 26.04.2021 a tehnilistele
tingimustele nr 374978.
Detailplaneeringu ala elektrivarustus 32A on ette nähtud planeeritud liitumis - ja
jaotuskilbist, kinnistu nurgal, toitega projekteeritavalt 0,4kV kaablilt. Planeeritud 0,4 kV
kaabelliini toide on ette nähtud Hollandi maaüksusel paiknevast maakaabelliinist.
Liitumispunktist elektripaigaldise peakilpi ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini.
Elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda
liitumistasu. Projekteerimise staadiumis kooskõlastada töö joonised täiendavalt
Elektrilevi OÜ-ga.
4.4.8.2. SIDEVARUSTUS
Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 01.05.2021 a tehnilistele
tingimustele nr 35124910 (kehtivad kuni 30.04.2022). Sideühenduse saamiseks on
planeeritud sidekaabel väljavõttega kinnistul olevast sidekaablist. Alternatiivvariandina
pakub Telia interneti ja TV teenust mobiilivõrgu baasil.
Enne ehitustööde alustamist tuleb teostada Telia järelevalve esindajaga objekti
ülevaatus, mille käigus fikseeritakse olemasolevate liinirajatiste asukohad. Liinirajatiste
kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib
ohustada liinirajatist. Siderajatisega ühendamine on lubatud teostada ainult sidet ööde
litsentsi omaval firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel.
4.4.8.3. VEE- JA KANALISATSIOONI LAHENDUS
Veevarustus ja kanalisatsioon on ette nähtud lahendada lokaalselt. Kinnistu veega
varustamiseks on kavandatud puurkaev . Kinnistu jääb keskmise kaitstuse ga põhjaveega
alale. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus üldjuhul on 50 m puurkaevust, kui vett võetakse
põhjaveekihist ühe puurkaevuga. Keskkonnaamet võib määrata veehaarde
sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihis t alla
10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Planeeritud
puurkaev on kavandatud ühe majapidamise tarbeks.
14 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu tuleb järgida
meetmeid, et vältida avariiolukordade esinemist ehitustegevuse ajal ning tagada
põhjavee kaitstus. Võimalike avariiolukordade (nt ehitusmasinate lekked) vältimiseks
tuleb ehitustegevuse käigus järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning
ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda väh imal võimalikul viisil mõjutavad
lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust
määravates dokumentides esitatud nõuetest.
Reoveed lahendatakse lokaalselt kas kogumismahutiga või rajatakse
pinnasepuhastussüsteem koos septiku ja imbväljakuga. Prognoositav reovee hulk on ca
0,5 m 3 /d.
Planeeritud omapuhasti asukoha valikul on arvestatud veeseaduse §134 ning
keskkonnaministri määrus 31-ga "Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsio oniehitise kuja täpsustatud ulatus".
Täpne veevarustuse ja reovee ärajuhtimise lahendus antakse projekteerimise staadiumis .
4.4.8.4. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMISE LAHENDUS
Sademevesi immutatakse omal kinnistul või juhitakse maapinna kallete abil merre. Vältida
tuleb sademevete valgumist naaberkinnistutele. Samuti ei tohi sademevett juhtida riigitee
alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
4.4.8.5. KÜTTE LAHENDUS
Küte lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (nt õhk-vesi soojuspump, elekter,
vertikaalne maaküte, päikesepaneelid vms) ning selle täpne lahendus selgub
projekteerimise staadiumis. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda
keskkonnasäästlikkuse põhimõttest.
4.5. HALJASTUS JA HEAKORD
4.5.1. OLEMASOLEV HALJASTUS
Planeeritav ala on kõrghaljastatud. Kõrghaljastus kasvab grupiti nii kinnistu Tallinn -
Paldiski maantee poolses, mereäärsel alal, kui ka osaliselt kinnistu keskosas (vt
täpsemalt joonis nr 2 „Tugiplaan“).
4.5.2. PLANEERITAV HALJASTUS
Detailplaneeringu lahendusega täiendavat haljastust alale ette ei nähta. Küll aga võib ala
rikastada madalhaljastusega, kasutades erinevaid madala - kuni keskmisekasvulisi
põõsaliike. Säilitada tuleb maksimaalselt olemasolev haljastus .
4.5.3. JÄÄTMEKÄITLUS JA HEAKORD
Sorteeritud jäätmete kogumine korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ning Lääne-
Harju valla jäätmehoolduseeskirjale.
Hea ehitustava kohaselt peavad planeeringualale jääval krundil olema sõidu - ja kõnniteed
ehitatud tolmuvaba kattega. Täpsem heakorrastus ja haljastuskava antakse
projekteerimise staadiumis.
Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering 15
4.6. TEHNOVÕRGUVALDAJATE TINGIMUSED
Elektrilevi OÜ:
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised ti ngimused täpsustatud
koormustega.
Telia Eesti AS:
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel
tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde
teostamisel sideehitise kaitsevööndis lä htuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest,
MTM määrusest nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning
sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
Tegutsemisluba sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks tuleb taotleda hiljemalt 5
tööpäeva enne planeeritud tegevuse algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate
portaalis.
5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE
TEGEVUSKAVA
16 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering 17
C – LISAD
1. Võrguvaldajate tehnilised tingimused
Elektrilevi OÜ 26.04.2021 tehnilised tingimused nr 374978
Telia Eesti AS 01.05.2021, telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr
35124910
2. Ruumiline illustratsioon
3. Mürahinnang, OÜ Hendrikson & Ko töö nr 21003933
18 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering 19
D – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastav- koostööd Projekteerija märkused
Kooskõlastuse nr ja Kooskõlastus
Jrk. nr. tegev organisatsioon, Kooskõlastuse/ koostöö täielik ärakiri kooskõlastaja tingimuste täitmise
kuupäev originaali asukoht
krundi omanik, piirinaaber kohta
Päästeamet Põhja Vajalikud nõuded on kajastatud. Planeeringu
1. 04.06.2021 Kooskõlastatud märkusteta.
Päästekeskus Ettepanekud puuduvad. digikaust.
KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL
Elektrilevi OÜ 14.06.2021 * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Planeeringu
2. Tingimused lisatud ptk 4.6.
Nr 6173581045 * Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised digikaust.
tingimused täpsustatud koormustega.
Telia Eesti AS seisukohad esitatud dokumentide
kooskõlastamisel:
Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitus: side
maakaabel.
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste
planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70
ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise
kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud
nõuetest, MTM määrusest nr 73 “Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise
14.06.2021 Planeeringu
3. Telia Eesti AS kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad Tingimused lisatud ptk 4.6.
Nr 35262210 digikaust.
nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning
sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia
sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks.
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku
loata keelatud igasugune tegevus, mis võib
ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda
hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuse
algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate
portaalis.
Kooskõlastus kehtib kuni 13.06.2022.
20 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
… /vt tervikteksti lisatud kirjast/
Eelnevast tulenevalt leiab amet, et müratõkke
Terviseamet 30.06.2021 Planeeringu
4. rajamine on vajalik, et tagada müratasemete Ettepanekuga on arvestatud.
(Brigitta Kaselt) Nr 9.4-5/21/6723-2 digikaust.
vastavus KeM määrus nr 71 kehtestatud
elamualade normtasemetele.
… /vt tervikteksti lisatud kirjast/
Liikluskorraldaja hinnang on muutunud ning
temapoolne nõusolek Hollandi kinnistu mahasõidu
kasutamiseks üksikelamu jaoks on olemas. Planeeringu
Transpordiamet
5. 11.01.2022 Nähtavuskolmnurk 3x190 peab olema tagatud digikaust Ettepanekuga on arvestatud.
(Anna Palusalu)
(puude/võsa eemaldamine). Vabandused e-kiri
juurdepääsu segaduse eest.
Jääme ootama detailplaneeringu kooskõlastuse
taotlust vallast.
… /vt tervikteksti lisatud kirjast/
Veere kinnistu omanik Planeeringu
6. 19.01.2022 Luban eemaldada piltidel olevad puud Hollandi Kooskõlastatud märkusteta.
Siim Randmäe digikaust
kinnistu nähtavuskolmnurga tarbeks.
Dimension OÜ Planeeringu
7. 20.01.2022 Kooskõlastatud märkusteta.
(Jaanus Laugus) digikaust.
21
E – JOONISED
1. Asukohaskeem
2. Kontaktvööndi plaan M 1:2000
3. Tugiplaan M 1:500
4. Põhijoonis M 1:500
5. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500
Detailplaneeringu ala
Töö koostamisest huvitatud isik
OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija
Maakri 29 DIMENSION OÜ
Ingrid Saaroja
Tallinn 10145
Töö nimetus
Koordinaator Lääne-Harju vallas Kersalu külas
Jaanus Aavik Kleemeti mets 1 kinnistu
tel 740 9800
[email protected] Kuupäev DETAILPLANEERING
18.01.2022 Joonis
Situatsiooniskeem
Töö nr 21003933 Mõõt Joonise nr 1
Lahepere laht
Bussipeatus
Madise tee 16 ja 18 detailplaneering
Kersalu külas Ca 8km Klooga kool ja lasteaed
kehtestatud 01.06.2021 Ca 8km Laulasmaa kool LEGEND
Lääne-Harju vallavalitsuse Ca 3km Kloogaranna rongipeatus
korraldusega nr 553
plan. ala piir
ol.ol. kinnistu piir
lähialal kehtestatud detailplaneering
elamumaa
maatulundusmaa
üldkasutatav maa
transpordimaa
plan. hoonestusala
plan. hoone võimalik asukoht
Töö koostamisest huvitatud isik
OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija
Maakri 29 DIMENSION OÜ
Ingrid Saaroja
Tallinn 10145
Töö nimetus
Koordinaator Lääne-Harju vallas Kersalu külas
Jaanus Aavik Kleemeti mets 1 kinnistu
tel 740 9800
[email protected] Kuupäev DETAILPLANEERING
18.01.2022 Joonis
Ruumilise keskkonna analüüsi joonis
Töö nr 21003933 Mõõt 1:8000 Joonise nr 2
Lahepere laht
57,0
TINGMÄRGID
Plan. ala piir
Katastriüksuse piir
Säilitatav hoone / naaberhoone
Olemasolev autoliikluse ala
Veekogu ja põhikaardi järgne mere piir
Olemasolev kõrghaljastus
aadress
maakasut.
sihtotstarve pindala Kinnistu andmed
Kleemeti mets 1
katastritunnus
M 100% 19355 m²
29501:009:0017 M Maatulundusmaa
Tehnovõrgu kaitsevöönd
29501:009:0061
Merivälja 43101:001:0476 Läänemere ranna piiranguvöönd 200 m (vastavalt LKS § 37) ja
ehituskeeluvöönd (vastavalt LKS § 38 lg 2 ulatub piiranguvööndi piirini) *
Liiva
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek, suurusega kokku 1390 m2
Läänemere ranna veekaitsevöönd 20 m (vastavalt VeeS § 118)
Kallasrada 10 m (vastavalt KeÜS § 38)
Maantee kaitsevöönd, 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast (vastavalt EhS § 71)
III kat kaitsealuse liigi leiukoht (KLO9200337)
43101:001:0477 Natura 2000 Pakri linnu- ja loodusala (EE0010129)
Savi
50,0
Pakri hoiuala piir (KLO2000167)
* Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub
ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.
MÄRKUSED:
· Geodeetilise alusplaani koostas 16.03.2021 a Aktsiaselts ELISOR, töö nr GE-07-21
· Kogu ala paikneb riigikaitselise ehitise piiranguvööndis.
· Keskkonnaregistri andmete kohaselt kattub planeeringuala põhjaosa Pakri hoiuala (KLO2000167)
ning Natura 2000 võrgustiku Pakri linnu- ja loodusalaga (EE0010129).
8 Tallinn-Paldiski te
e
Töö koostamisest huvitatud isik
29501:009:0018 OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija
Maakri 29 DIMENSION OÜ
Kleemeti mets 2 Ingrid Saaroja
Tallinn 10145
Töö nimetus
Koordinaator Lääne-Harju vallas Kersalu külas
Jaanus Aavik Kleemeti mets 1 kinnistu
tel 740 9800
[email protected] Kuupäev DETAILPLANEERING
20.01.2022 Joonis
Tugiplaan
Töö nr 21003933 Mõõt 1:500 Joonise nr 3