Seisukoha küsimine

Eelnõu LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU OTSUS XXXXXXX XX. juuni 20 22 nr Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse (registreeritud 05.04 .20 2 2 nr 6 - 2 / 951 ) detailplaneeringu algatamiseks Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tallinna mnt 7 (katastritunnus 58001:005:0030 ) , Tallinna mnt 9 (katastritunnus 58001:005:0040 ) , Pallase haljasala 6 (katastritunnus 58001:005:0240 ) , Tallinna mnt 11 (katastritunnus 58001:005:0012 ) , Tallinna mnt 17 (katastritunnus 58001:005:0027 ) , Tallinna mnt 21 (katastritunnus 58001:005:0028 ) , Tallinna mnt 23 (katastritunnus 58001:001:0268 ) , Vanatalu (katastritunnus 58001:001:0351 ) , Ida tn L1 (katastritunnus 58001:005:0319 ) katastriüksus t el . Planeeringuala ligikaudne pindala on 92, 15 ha. Planeeritav ala asub Paldiski linnas Tallinn-Paldiski tee ja Leetse tee ristmiku vahetus naabruses. Planeeritav ala piirneb põhjas Lilleaia tänav L1 (katastritunnus 43101:001:173 5 ) , Päevalille tänav lõik 2 (katastritunnus 58001:005:0198 ) ja Mooniõie tänav ( katastritunnus 58001:005:0401 ) transpordi maa de ga , Pallase haljasala 8 (katastritunnus 58001:005:0242 ) sihtotstarbeta maaga, Rägastiku (katastritunnus 43101:001:0762), Uustalu (katastritunnus 58001:005:0023 ), Loo (katastritunnus 58001:005:002 4 ) , Teeääre (katastritunnus 43101:001:0070 ) maatulundusmaadega, idas Vahtra (katastritunnus 58001:005:00 56 ) maatulundusmaa ja Tallinna mnt 27 (katastritunnus 58001:005:00 90 ) tootmismaaga, lõunas 8 Tallinn-Paldiski tee lõik 1 (katastritunnus 58001:005:0116) transpordimaaga ja läänes Tallinna mnt 5a (katastritunnus 43101:001:1186 ) sihtotstarbeta maaga ning Ida tänav (katastritunnus 43101:001:1733 ) transpordimaaga . Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeritaval alal olevate maaüksuste sihtotstarbe määramine riigikaitsemaaks ning ehitusõiguse määramine riigikaitselise funktsiooniga ehitiste ehitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatu täidab riigikaitse arengukava 2022–2031 eesmärke ning tagab täiendavalt Eesti esmast iseseisvat kaitsevõimet. Planeeringu ga teostatakse vajadusel ümberkruntimine . Vastavalt avaldusele planeeritakse täisehitus eks kuni 40 % kruntide pindalast , hoonete kõrgus eks kuni 30 m ning korrus elisus eks 10 maape a lset ja üks maa-alune korrus . Paldiski linna üldplaneering us on planeeringualal maatulundusmaa, ärimaa ja tootmismaa ning riigikaitsemaa juhtotstarbed . Planeeringu tulemusel muudetakse planeeringual al 73% ulatuses sihtotstarbed riigikaitsemaaks siis vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 1 punktile 1 on see oluline üldplaneeringu muudatuse põhjus. Seetõttu on detailplaneering üldplaneeringut muutev . Tallinna mnt 7 , Tallinna mnt 9 ja Pallase haljasala 6 maaüksused asuvad Paldiski Rahuvalveoperatsioonide Keskuse detailplaneeringu alal mis on kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 06.10.2005 otsusega nr 135. Maa - ameti põhikaardi kitsenduste kaardi põhjal on planeeringualal piirangud : riigikaitselise ehitise Paldiski linnakute p iiranguvöönd, elektri - ja sideehiti ste kaitsevööndid, Tallinna maantee kaitsevöönd . Looduskaitselised ja muinsuskaitselased piirangud pu u duvad. Planeeringu ga lahendatakse ülesanded vastavalt planeerimisseaduse § 75 lõike 1 pun kti de le 18 ja 1 9 . Detailplaneeringu koostamisel täiendavate uuringute vajadus puudub . Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust ja küsida asjaomaste asutuste seisukohti. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 1 punktid 1-4 sätestavad juhud , kui tuleb viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH ). Tallinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Pallase haljasala 6, Tallinna mnt 11, Tallinna mnt 17, Tallinna mnt 21, Tallinna mnt 23, Vanatalu, Ida tn L1 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu maaüksus t e detailplaneeringuga kavandat av tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes sätestatud 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka. KSH algatamist tuleb kaaluda ja anda sellekohane eelhinnang KeHJS § 33 lõikes 2 punktides 1-4 toodud juhtudel, m uuhulgas kui detailplaneering teeb ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Antud planeering uga üldplaneeringu kohane maatulundusmaa muudetakse riigikaitsemaaks . Planeeringuga kavandatavate tegevuste hindamisel on võetud hindamisele tegevused vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 3-5 toodule. KeHJS § 33 lõike 2 alusel nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strat eegilise hindamise eelhinnang (lisa ) on koostatud lähtudes KeHJSe § 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendit „EELHINDAMINE – KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine ” . KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta on küsitud xx . 0 6 .20 22 kirjaga nr 6-2/ xxxx arvamust Rahandusministeeriumilt, Keskkonnaame tilt , Polit s ei- ja P iirivalveametilt, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus elt , Transpordi ametilt ja Terviseametilt ning ning AS Alexela Logistics ja Energiasalv Pakri OÜ-lt. Keskkonnaamet on esitanud oma seisukohad xx . xx .20 22 kirjas nr xx - x / xx / xxxx . Rahandusministeerium esitas oma seisukohad xx . xx .20 22 kirjaga nr 14- xx / xxxx . Terviseamet on esitanud oma seisukohad planeeringu koostamiseks xx . xx .2 022 kirjas nr xx - x / xx / xxxx . Lääne-Harju Vallavalitsusel e teadaolevast informatsioonist ei k aasne planeeringuga kavandatud tegevustega olulist keskkonnamõju , mistõttu KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõi k e 1 punktide 7, 8 ja 12 kohaselt planeeringumenetluse käigus. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Lääne-Harju Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääne-Harju Vallavalitsus (mõlema aadress Rae 38, Paldiski linn) ning koostaja: . K ohaliku omavalitsuse korra lduse seaduse § 22 l õike 1 punkti 31, planeerimisseaduse § -i 2 ¹ , § 9, 10 ja 1 2 , § 75 lõike 1 puntide 1, 3, 6, 18, 23 ja 24 , § 127, § 128 lõigete 1, 4, 5, 6, 7, 8 , § 142 lõike 1 punkti 1, lõike 3 ja lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhti missüsteemi seaduse § 31 lõike 1 , § 33 lõike 2 punkti 3, lõigete 3 - 6, § 35 lõigete 1, 3, 5, 6 ja 7 alusel ning arvestades vallavolikogu alatise keskkon na- ja planeeringute komisjoni xx. xx .20 22 seisukoht a 1 . Algatada detailplaneering Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tallinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Pall ase haljasala 6 , Tallinna mnt 11, Tallinna mnt 17, Tallinna mnt 21, Tallinna mnt 23, Vanatalu, Ida tn L1 katastriüksustel ja lähialal . 2 . Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine punktis 1 määratud detailplaneeringul lähtudes otsuse lisas toodud eelhinnangust . 3. Volitada vallavanemat sõlmima ja alla kirjutama detailplaneeringu koostamise korraldamise lepingule. 4 . Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsusega on võimalik tutvuda Lääne-Harju valla kodulehel www.laaneharju.ee ja tööpäevadel Lääne-Harju Vallavalitsuses aadressil Rae 38, Paldiski linn. 5 . Avaldada otsus 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja valla veebilehel ning edastada elektrooniliselt Keskkonnaametile ja Rahandusministeeriumile. 6 . Lääne-Harju Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest, lähteseisukohtade andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamisest planeerimisseaduse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi. 7 . Otsus jõustub teatavakstegemisest. 8 . Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Lääne-Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. Külli Tammur vallavolikogu esimees Lääne-Harju vallas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tallinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Pallase haljasala 6, Tallinna mnt 11, Tallinna mnt 17, Tallinna mnt 21, Tallinna mnt 23, Vanatalu, Ida tn L1 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Kavandatava tegevuse iseloomustus Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 05.04.2022 kirjaga nr 6-2/3338 Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse sooviga algatada detailplaneering Paldiski linnas Tallinna mnt 7 (katastritunnus 58001:005:0030), Tallinna mnt 9 (katastritunnus 58001:005:0040), Pallase haljasala 6 (katastritunnus 58001:005:0240 ), Tallinna mnt 11 (katastritunnus 58001:005:0012), Tallinna mnt 17 (katastritunnus 58001:005:0027), Tallinna mnt 21 (katastritunnus 58001:005:0028), Tallinna mnt 23 (katastritunnus 58001:001:0268), Vanatalu (katastritunnus 58001:001:0351), Ida tn L1 (katastritunnus 58001:005:0319) katastriüksustel. Planeeringuala ligikaudne pindala on 92,7 ha. Eesti riigikaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja kollektiivkaitsel, mille tagab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization, edaspidi NATO) liikmelisus. NATO kollektiivkaitse kindlustab Eestile usutava heidutuse ja sõjalise kaitse. Lisaks tugevdab Eesti julgeolekut kuulumine Euroopa Liidu poliitilisse, õiguslikku ja majanduslikku ühisruumi, mis põhineb liikmesriikide usaldusel, koostööl ja ühistel väärtustel. Esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks on Kaitseväe rahuaja ülesanne tagada ajateenijate ja reservväelaste sõjaline väljaõpe ning alaline kaitsevalmidus. V abariigi Valitsuse poolt 09.12.2021 heaks kiidetud riigikaitse arengukava aastateks 2022–2031 kohaselt on sõjalise kaitse arendamiseks arengukava s ette nähtud suurendada sõjaaja struktuuri koosseisu, tõsta ajateenistuse läbinud isikute osakaalu ning suurendada tegevväelaste arvu, hankida uut relvastust ja varustust . Lähtudes eeltoodu st on detailplaneeringu eesmärgiks planeeritaval alal olevate maaüksuste sihtotstarve määramine riigikaitsemaaks ning ehitusõiguse määramine riigikaitselise funktsiooniga ehitiste ehitamiseks. Vastavalt esitatud avaldusele planeeritakse täis ehitada kuni 40 % kruntide pindalast. Hoonete kõrgus on kuni 30 m ning korruselisuseks 10 maapealset ja üks maa-alune korrus. Kavandatava tegevuse asukoht Planeeritav kinnistu asub Paldiski linnas Tallinn-Paldiski tee ja Leetse tee ristmiku vahetus läheduses . Planeeritav ala piirneb põhjas Lilleaia tänav L1 (katastritunnus 43101:001:1735), Päevalille tänav lõik 2 (katastritunnus 58001:005:0198) ja Mooniõie tänav (katastritunnus 58001:005:0401) transpordimaadega, Pallase haljasala 8 (katastritunnus 58001:005:0242) sihtotstarbeta maaga, Rägastiku (katastritunnus 43101:001:0762), Uustalu (katastritunnus 58001:005:0023), Loo (katastritunnus 58001:005:0024), Teeääre (katastritunnus 43101:001:0070) maatulundusmaadega, idas Vahtra (katastritunnus 58001:005:0056) maatulundusmaa ja Tallinna mnt 27 (katastritunnus 58001:005:0090) tootmismaaga, lõunas 8 Tallinn-Paldiski tee lõik 1 (katastritunnus 58001:005:0116) transpordimaaga ja läänes Tallinna mnt 5a (katastritunnus 43101:001:1186) sihtotstarbeta maaga ning Ida tänav (katastritunnus 43101:001:1733) transpordimaaga. Juurdepääs ud planeeringualale on planeeritud Tallinna maanteelt ja Ida tänavalt. Täpne juurdepääsude arv ning koht selgub detailplaneeringu koostamise käigus . 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4 /78. Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu suunamisel ning ettevõtluskeskkonna arendamiseks arvestada. Üheks põhimõtteks on, et uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Vältida tuleb uute arendusalade kavandamist üleujutusriskiga aladele. Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad ning eelnevale tuginedes ei paikne planeeritav ala rohevõrgustiku alal. Lisaks ei paikne planeeringuala maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslikul põllumajandusmaal. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringuala osaliselt Paldiski sadama ja selle arenguks vajalikule maa-alale. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt ja arvestades vajadust tagada rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega Paldiski sadama areng, tuleb antud piirkondades soodustada tööstus- ja logistikaalaseid tegevusi. Vältida tuleb elamualade laiendamist kaubasadamate vahetus läheduses. Lisaks kattub planeeritav ala maakonnaplaneeringu kohaselt osaliselt rekonstrueeritava maanteekoridori alale ja linnalise asustuse või selle arenguks sobilikule maa-alale. Vaatamata sellele, et detailplaneeringus kavandatava realiseerumisel Paldiski sadama ja selle arenguks vajalik maa-ala vähesel määral väheneb ning planeeringuala kattub osaliselt linnalise asustuse või selle arenguks sobiliku maa-alaga , on kavandatav tegevus antud asukohas sobilik, sest laiendatakse juba välja kujunenud asustusega sõjaväelinnakut. Paldiski lõunasadam laienemine on ette nähtud Tallinna mnt ja mere vahelisel alal, kus on kehtestatud Kadakaranna, Soomepoiste tee 10, Saare I ja Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering. Seega ei ole takistatud maakonnaplaneeringus ette nähtud üldiste arengusuundade elluviimine. 2.2 Paldiski linna üldplaneering Paldiski linna üldplaneering on kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 määrusega nr 15. Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala osaliselt nii riigikaitse , riigikaitse reservmaa , looduslik haljasmaa ja kaitsehaljastus kui ka ettevõtluse reservmaa juhtfunktsiooniga alale. Planeeringuala kirdeosa kattub osaliselt rohevõrgustiku kohaliku tähtsusega tuumaalaga. Arvestades, et Paldiski linna üldplaneeringuga on osale detailplaneeringualast määratud riigikaitselise ehitise või selle reservmaa ja ettevõtlusmaa juhtfunktsioon ning, et Tallinna mnt 7 ja Tallinna mnt 9 maaüksusel juba paiknevad riigikaitselased ehitised, siis sobitub ala laienemine Paldiski linna üldiste arengusuundadega. Samuti ei kujuta planeeritav tegevus olulist negatiivset mõju kohaliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumala toimimisele, sest planeeringu elluviimise järgselt on võimalik tagada liikidele elupaigad ja elupaikade sidusus. 2.3 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2019-3030 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 on kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrusega nr 16. Eelneva kohaselt on antud piirkonnas olemasolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trass. 2.4 Paldiski Rahuvalveoperatsioonide Keskuse detailplaneering Tallinna mnt 7, Tallinna mnt 9 ja Pallase haljasala 6 maaüksused asuvad Paldiski Rahuvalveoperatsioonide Keskuse detailplaneeringu alal mis on kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 06.10.2005 otsusega nr 135. Tänaseks päevaks on antud detailplaneeringus kavandatu ellu viidud. 2.5 Pallase piirkond 16 ja 18 ning lähiala detailplaneering Planeeritav ala piirneb läänest Pallase piirkond 16 ja 18 ning lähiala detailplaneeringuga, mis on osaliselt kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 30.12.2013 otsusega nr 18. Detailplaneeringu eesmärgiks oli olemasoleva Alexela Terminali AS kütuseterminali mahutipargi laiendamise ( vedelgaasi mahutipargi laiendamine (LPG) 120 000 m 3 ulatuses ja vedelkütusemahutipargi laiendamine 110 000 m 3 ulatuses ) kavandamine. KSH käigus läbi viidud riskide hindamise tulemusena leiti, et LPG terminali rajamisel projekteeritavad kaitsemeetmed tagavad, et terminalis on suurõnnetuse võimalus peaaegu välistatud ja võimalike õnnetusjuhtumite ohualad jäävad käitise territooriumile. Eelnev tähendab, et täiendavad kitsendused T allinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Pallase haljasala 6, Tallinna mnt 11, Tallinna mnt 17, Tallinna mnt 21, Tallinna mnt 23, Vanatalu, Ida tn L1 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu planeeringualale ei ulatu. 2. 6 Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute (osaliselt) ning lähiala detailplaneering Planeeritav ala piirneb põhjast Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute detailplaneeringuga, mis on kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 27. 03. 2019 otsusega nr 20 . Antud d etailplaneeringu eesmärgiks on pump-hüdroakumulatsioon elektrijaama (edaspidi PHAJ) rajamise kavandamine elektritootmise ja selle tasakaalustamise eesmärgil. PHAJ koguvõimsus on kuni 500 MW. Detailplaneering määrab ehitusõiguse ulatuse, hoonestustingimuste, veehaarde ja PHAJ elektrijaama vahelise tunneli ja maa-aluste mahutite rajamise võimalused ning tingimused. Lisaks määrab detailplaneering täiendavad tehnovõrkude trasside rajamise võimalused ning tingimused. Täiendavaid piiranguid planeeritavale alale Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringuga ei rakendu. 3. KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Vastavalt planeerimisseaduse §142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajalikkust. Lisaks küsida asjaomaste asutuste seisukohti. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punktid 1-4 sätestavad juhud kui tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) viia läbi. T allinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Pallase haljasala 6, Tallinna mnt 11, Tallinna mnt 17, Tallinna mnt 21, Tallinna mnt 23, Vanatalu, Ida tn L1 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu maaüksuse detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei kuulu KeHJS § 33 lg 1 p-de 1-4 alla . Lisaks tuleb KSH algatamist kaaluda ja anda sellekohane eelhinnang KeHJS § 33 lõikes 2 punktides 1-4 toodud juhtudel, muuhulgas kui detailplaneering teeb ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga on sätestatud planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 alusel. KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta on küsitud seisukohta Rahandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt, Transpordiametilt ja Terviseametilt ning AS Alexela Logistics ja Energiasalv Pakri OÜ -lt. Rahandusministeerium esitas oma seisukohad xx.xx.2022 kirjaga nr 14-xx/xxxx. Keskkonnaamet on esitanud oma seisukohad xx.xx.2022 kirja ga nr xx-x/xx/xxxx. Politsei- ja Piirivalveamet on esitanud on seisukohad xx.xx.2022 kirjaga nr xx-x/xx/xxxx . Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on esitanud on seisukohad xx.xx.2022 kirjaga nr xx-x/xx/xxxx . Transpordiamet on esitanud oma seisukohad planeeringu koostamiseks xx.xx.2022 kirjas nr xx-x/xx/xxxx. Terviseamet on esitanud oma seisukohad planeeringu koostamiseks xx.xx.2022 kirjas nr xx-x/xx/xxxx. 4. Kavandatava tegevuse ja selle mõjuala keskkonnatingimused Planeeringuala pindala on u 92,7 ha, millest 45,8 ha on metsamaa, 33,5 ha on looduslik rohumaa, 10,6 ha muu maa ja 2,5 ha õuemaa . Maaüksused Tallinna mnt 7 ja Tallinna mnt 9 on hoonestatud, ülejäänud ala on valdavalt metsamaa või looduslik rohumaa. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmete st . Planeeringuala maapind langeb edela suunas . Planeeritava ala lõunaosas esineb ka kõrgemaid alasid absoluutkõrgused jäävad vahemikku 16,5..20 meetrit. Piirkonna mullastik on vahelduv, esineb nii klibu-ja gleistunud klibumuldasid ( Kk; Kkg ); rähkseid klibumuldasid ja õhukesi paepealseid muldasid ( Gk; Gh’’ ) kui ka küllastunud turvastanud muldasid ( Go1 ). Maa-ameti maardlate kaardirakenduse kohaselt ei ole antud alal ega selle vahetus läheduses registrisse kantud maavarasid. Küll aga asub planeeringuala osaliselt Pallase Kruusa perspektiivalal ehk geoloogilise otsingu- või uuringutööde tulemusena on antud asukohas hinnatud prognoosvaruga kruusalasundi ala, mis on keskkonnaregistris kinnitamata. Planeeringuala jääb geoloogilise baaskaardi andmete kohaselt kaitsmata põhjaveega alale ehk vaadeldavas piirkonnas põhjave e looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Lähim registrisse kantud puurkaev ( PRK0000544 ) asub ligikaudu 280 m kaugusel loodes . Nimetatud puurkaevu sanitaarkaitseala on 3 0 m. Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levila d e kaardile asub piirkond normaalse radooniriskiga alal ( 50 – 100 kBq/m 3 ) . Samas ei ole radoonisisaldus pinnases jaotunud ühtlaselt. Vastavalt vajadusele teostada planeeringualal radoonitasemete mõõtmised, et oleks võimalik määrata vajadusel asjakohased leevendavaid meetmeid. Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid. Lähim kultuurimälestis (Paldiski kalmistu, 14421 ) jääb planeeringualast u 280 m kaugusele edelasse. Looduskaitsealus eid objekte planeeringualale ei jää. Maa-ameti põhikaardi kitsenduste kaardi põhjal on planeeringualal piirangud: riigikaitselise ehitise Paldiski linnakute p iiranguvöönd, elektri- ja sideehitiste kaitsevööndid, Tallinna maantee kaitsevöönd . Esinevad piirangud on välja toodud joonisel 1. Joonis 1. maaüksusel esinevad kitsendused (Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 202 2 ) 5 . Tegevustega eeldatavalt kaasnev mõju Lähtudes planeeringuala asukohast, keskkonnakaitselisest aspektist olulist või täiendavat koormust keskkonnale ei tekitata. Planeeringu eesmärgiks olevate tegevustega kaasnevate mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine. Seega võib keskkonna vastupanuvõimet pidada stabiilseks. 5.1 Mõju maakasutusele ja maavaradele Ehitustegevuse käigus kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale mahus, mis ei ole hoonete üldisi mahtusid arvestades märkimisväärsed. Materjalide vajadus täpsustub ehitusprojektis. Kavandatav ehitustegevus toimub kinnistu piires ning täiendav maavajadus puudub. Planeeringuala , välja arvatud Tallinna mnt 7 ja Tallinna mnt 9, on ajalooliselt olnud osaliselt metsamaa ja osaliselt looduslik rohumaa. Planeeringu elluviimisega kaasneb maakasutuse pöördumatu muutus , kuid eelnev ei ole märkimisväärne, sest Paldiski üldplaneeringuga on osale detailplaneeringualast määratud riigikaitselise ehitise või selle reservmaa ja ettevõtlusmaa juhtfunktsioon. Arvestades, et Tallinna mnt 7 ja Tallinna mnt 9 maaüksusel juba paiknevad riigikaitselased ehitised, siis sobitub ala laienemine Paldiski linna üldiste arengusuundadega. Samuti ei kujuta planeeritav tegevus olulist negatiivset mõju kohaliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumala toimimisele, sest planeeringu elluviimise järgselt on võimalik tagada liikidele elupaigad ja elupaikade sidusus. Täiendavat koormust keskkonnale ei tekitata. Planeeringuala lähiümbruses ei ole arvele võetud maardlaid ning seetõttu negatiivne mõju neile puudub. 5.2 Jäätme- ja energiamahukus Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätme-teket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga. Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale vastava lepingu alusel. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Energiakasutus on peamiselt seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit. Rajatavate hoonete energiamahukus on väike ning peamiselt vajatakse elektrienergiat. Eeldatavalt lahendatakse hoonete kütmine tsentraalselt. 5.3 Vee, pinnase ja õhusaastatus Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala kaitsmata p õhjaveega alal. Kavandatav tegevus võib läbi hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse õigusaktides toodud nõudeid. Hoonete veevarustus ja kanalisatsioon on planeeritud lahendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasilt. Sadevee immutamine või juhtimine lahendatakse planeeringu koostamise käigus. Sademevee juhtimiseks väljapoole planeeringuala on vajalik taotleda veeluba. Mõningane õhusaastatus võib kaasneda detailplaneeringu elluviimise perioodil ehk ehitusperioodil ning hoonete kütmisel (sõltub valitud kütteliigist), kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga. 5.4 Müra ja vibratsioon Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liiklusmüra tõusu. Ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid” II kategooria aladel. Planeeringualale ei ole planeeritud mürarikkaid tootmistegevusi. Mürataseme tõus võib kaasneda hoonetele paigaldatavate ventilatsiooni või kliimaseadmete tõttu, kuid eelhinnangu koostamise ajal puuduvad nende kohta täpsemad andmed. 5.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Hoonete rajamisega kaasneb vähesel määral kõrghaljastuse likvideerimine ehk l ooduslikke valgustingimusi muudetakse. Ehitus- ja kasutusperioodi jooksul võib tekkida mõningane muutus soojuse eraldumises, sõltuvalt hoonetele paigaldatava katuse tüübist, kuid eelhinnangu koostamise ajal sellekohased andmed puuduvad. Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha. 5.6 Visuaalne mõju Planeeringu algatamise ettepanekus määratletud hoonestustingimused muudavad olemasolevat olukorda eelkõige visuaalselt – luuakse elamud metsa- ja rohumaale , millega kaasneb kõrghaljastus likvideerimine. Visuaalse mõju leevendamiseks ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks on vajalik ette näha olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise kohustus ning uute puude istutamine. 5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Varem lähipiirkon da rajatud või kavandatud hoonetega koos ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist. 5.8 Oht inimese tervisele või keskkonnale, kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette näha ei ole. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega, nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale. Detailplaneeringu elluviimise järgselt, edaspidise elutegevuse käigus on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. 5.9 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning on lühiajaline ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste (sh teed) püstitamiseks. Ehitusmasinate müra võib peletada linde ning hävib hoonete alla jääv taimestik. Piiriülest ja kumulatiivset mõju detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha. 5.10 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 200 0 Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga. Kuna planeeringualal Natura 2000 võrgustiku alad ja looduskaitsealused objektid puuduvad, siis puudub neile ka oluline negatiivne mõju. 5.1 1 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga. Arvestades kinnistutele planeeritava tegevuse iseloomu, ei ole n egatiivset mõju elanikkonnale ette näha. 5.1 2 Keskkonnakaalutluste integreerimine teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Detailplaneeringu puhul ei ole olulisi seoseid keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Strateegilise planeerimisdokumendiga tuleb ette näha Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud valdkondades, nende ülevõtmisel Eesti seadusandlusesse. 6. Kokkuvõte Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; detailplaneeringu realiseerimine ei avalda negatiivset mõju kaitsealustele looduse üksikobjektidele ning kaitsealadele. kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist lähtuvalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Kuupäev allkirjas kiri nr 6-2/1565 [email protected] Seisukohtade küsimine detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 Paldiski linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava Tallinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Pallase haljasala 6, Tallinna mnt 11, Tallinna mnt 17, Tallinna mnt 21, Tallinna mnt 23, Vanatalu, Ida tn L1 katastriüksuste ja lähiala maaüksuste detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu ja keskkonnamõju eelhindamise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisa: 1. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu 2. Keskkonnamõju eelhinnang Sama: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus; Keskkonnaamet; Politsei- ja Piirivalveamet; Transpordiamet; Terviseamet; AS Alexela Logistics; Energiasalv Pakri OÜ Ado Pallase [email protected] Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200