Lp Birgit Soans-Özdemir Teie: 14.07.2026
Juhatuse liige
MTÜ Autistid Meie: 15.07.2026 nr 9-2/40-2
[email protected]
Vastus pöördumisele
Täname Teid pöördumise ning autismispektrihäire käsitlemisega seotud küsimuste tõstatamise
eest relvaloa taotlemisel ja abipolitseinikuks kandideerimisel. Mõistame Teie muret seoses
olukordadega, kus autismispektrihäire diagnoosi olemasolu võib mõjutada isiku võimalusi
taotleda relvaluba või tegutseda abipolitseinikuna, sõltumata sellest, kas diagnoosiga kaasneb
tegelikult relva ohutut käitlemist või abipolitseiniku ülesannete täitmist mõjutav terviseseisund.
Kõigepealt selgitame, et relvaloa taotlejale kehtivad tervisenõuded ei tulene otseselt
relvaseadusest, vaid relvaseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusest
„Relvasoetamisloa ja relvaloa taotleja ning omaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord“.
Relvaseadus sätestab üksnes nõude, et relvaluba võib omada isik, kes vastab kehtestatud
tervisenõuetele, kuid konkreetsete terviseseisundite loetelu ning tervisekontrolli korra kehtestab
tervisevaldkonna eest vastutav minister.
Te viitate oma pöördumises, et olete teinud relvaseaduse alusel kehtestatud tervisenõuete osas
päringu õiguskantslerile. Juhime tähelepanu, et samasisuline pöördumine on tehtud
õiguskantslerile ka 2017. aastal. Õiguskantsler analüüsis toona kehtivate tervisenõuete
põhiseaduspärasust1 ning küsis arvamusi muu hulgas Eesti Psühhiaatrite Seltsilt ja
Sotsiaalministeeriumilt. Menetluse tulemusena ei leidnud õiguskantsler, et kehtiv regulatsioon
oleks põhiseadusega vastuolus. Samas tõid nii Eesti Psühhiaatrite Selts kui ka
Sotsiaalministeerium oma seisukohtades esile, et autismispektrihäired on väga erineva
avaldumisvormiga ning üksnes diagnoosi olemasolu ei võimalda teha järeldust inimese tegeliku
funktsioneerimisvõime ega relva ohutu käitlemise võime kohta. Samuti peeti oluliseks, et
tervisenõuete regulatsiooni hinnataks perioodiliselt üle, arvestades meditsiiniteaduse arengut ja
ajakohast kliinilist käsitlust.
Siseministeerium peab oluliseks, et relvade käitlemisega seotud tervisenõuded põhineksid nii
avaliku julgeoleku tagamise vajadusel kui ka ajakohasel meditsiinilisel teadmisel. Samuti
peavad piirangud olema põhjendatud, eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Seetõttu on
relvaseaduse tervikülevaatuse käigus tõstatatud ka tervisenõuete regulatsiooni ajakohastamise
vajadus. Kuna tervisenõuete sisuline kujundamine kuulub tervisevaldkonna pädevusse, eeldab
võimalike muudatuste ettevalmistamine koostööd Sotsiaalministeeriumi ning
meditsiinivaldkonna ekspertidega. Selle töö eesmärk on hinnata, kas kehtiv regulatsioon vastab
tänapäevasele meditsiinilisele teadmisele ning kas tervisenõuded võimaldavad piisavalt täpselt
hinnata neid terviseseisundeid, mis võivad mõjutada isiku võimet relva ohutult käidelda.
1
Õiguskantsleri 13.04.2017 vastuskiri nr 6-2/170339/1701635
Pikk 61 / 15065 Tallinn /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Te küsite ka, kuidas on küsimus lahendatud ettevalmistamisel olevas relvaseaduse
tervikmuudatuse eelnõus. Käesoleval ajal ettevalmistatav eelnõu ei sisalda muudatusi relvaloa
taotlejate tervisenõuetes ega sotsiaalministri määruses sätestatud diagnooside loetelus. Samas
on tervisenõuete ajakohastamise vajadus Siseministeeriumile teada ning seda käsitletakse
relvade käitlemise regulatsiooni edasisel arendamisel koostöös Sotsiaalministeeriumi ja
erialaekspertidega.
Mis puudutab abipolitseinikuks kandideerimise tervisenõudeid, siis ka nende eesmärk on
tagada, et isik oleks terviseseisundilt võimeline täitma talle pandud ülesandeid ning mitte
seadma ohtu ennast ega teisi. Mõistame Teie muret ning nõustume, et küsimus puudutab
olulisel määral nii võrdset kohtlemist kui ka inimeste võimalusi osaleda avaliku korra
tagamises. Abipolitseinike tervisenõuded on praegu ülevaatamisel seoses uue abipolitseiniku
seaduse ettevalmistamisega. Uute tervisenõuete väljatöötamisse on kaasatud
töötervishoiuarstid ning nende ekspertteadmisi on arvestatud nõuete kujundamisel.
Tervisenõuete koostamisel on lähtutud põhimõttest, et nõuded oleksid kooskõlas relvaloa
saamise tervisenõuetega. See tähendab, et juhul kui teatud terviseseisund on relvaloa
taotlemisel või omamisel välistav asjaolu, tuleb sellest lähtuda ka nende abipolitseinike puhul,
kelle ülesannete täitmine eeldab kõrgemat ettevalmistust ning võimalust kasutada tulirelva.
Seetõttu on relvaloa tervisenõuetel otsene seos uue abipolitseiniku seaduse kohaselt II ja III
astme abipolitseinike tervisenõuetega. Samas juhime tähelepanu sellele, et I astme
abipolitseinike puhul tervisekontrolli läbimise kohustust uues abipolitseiniku seaduse kavandis
ette nähtud ei ole. Kui isik vastab abipolitseiniku seaduses sätestatud nõuetele ning soovib
tegutseda I astme abipolitseinikuna, siis tema suhtes tervisekontrolli ei tehtaks. Teie
küsimusele, kas ja kuidas on kavas muuta autismispektri häirega seotud piiranguid, saame
praegu vastata, et abipolitseinike tervisenõuded on täpsustamisel ning vastavad õigusaktid ei
ole veel vastu võetud. Uue abipolitseiniku seaduse eelnõu ja sellega seotud regulatsioonide
menetlemine on kavandatud Riigikogus käesoleva aasta sügisesse. Seetõttu ei ole võimalik
käesoleval hetkel anda lõplikku hinnangut, millisel kujul tervisenõuded uues määruses
kehtestatakse.
Siseministeerium peab oluliseks, et õiguslik regulatsioon ei looks põhjendamatuid takistusi
tervishoiuteenuste kasutamisele ega olukorda, kus inimesed loobuvad diagnoosi või ravi
taotlemisest võimalike õiguslike tagajärgede tõttu. Samal ajal tuleb tervisenõuete kujundamisel
tagada, et avaliku julgeoleku kaitseks vajalikud piirangud põhineksid objektiivsel
riskihinnangul ning ajakohasel meditsiinilisel teadmisel.
Täname Teid pöördumise ning oluliste küsimuste tõstatamise eest. Teie esitatud tähelepanekud
on Siseministeeriumile väärtuslikuks sisendiks relvade käitlemist ja tervisenõudeid puudutava
regulatsiooni edasisel analüüsimisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ott Aarma
nõunik osakonnajuhataja ülesannetes
2 (2)