Arvamuse küsimine keskkonnamõju eelhinnangule

Lisa 2 Muhu Vallavolikogu ………. 2022 .a otsuse nr ….. juurde Keskkonnamõju eelhinnang Liiva külas asuva Mulgu ( 47801:00 4 :0 379 ) katastriüksuse detailplaneeringu le Sissejuhatus Muhu Lavendlitalu OÜ on esitanud M uhu Vallavalitsusele taotlus e algatada Muhu vallas Liiva külas asuva Mulgu katastriüksuse (47801:00 4 :0 379 , pindala 15112 m² , 100% maatulundusmaa) detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks on taimekasvatustalu ning taluturismi edendamiseks puhkemajade ja seminarihoone rajamine. Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 5 kohaselt on detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) kohustuslik, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele (olulise keskkonnamõjuga tegevusele). Käesolevas eelhinnangus käsitletav kavandatav tegevus ei kuulu eelpoolnimetatud tegevuste loetellu. Detailplaneeringuga kavandatakse väljaspool tiheasustusala puhkemajade ehitamist, mis kuulub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” nimetatud turismimajanduse (sh puhke- ja virgestusalade rajamise) tegevuste hulka. Vastavalt Muhu valla üldplaneeringus sätestatule tuleb juhul, kui maa-alale planeeritakse maakasutuse sihtotstarbeks ärimaa, detailplaneeringu algatamisel kaalutleda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust, arvestades ka sotsiaalseid aspekte. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt tuleb muuhulgas kaaluda KSH algatamise vajalikkust ja anda kavandatava tegevuse kohta eelhinnang kui detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut või detailplaneering on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Lisaks sätestab PlanS § 124 lõige 6 detailplaneeringu koostamisel kohustuse anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamist kui kavandatakse detailplaneeringut, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju. Detailplaneeringuga ei muudeta üldplaneeringu põhilahendus t. Mulgu maaüksus ei asu Natura 2000 võrgustikualal ega ühegi siseriiklikult kaitstava loodusobjekti piirides. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala asu b planeeringuala välispiiri st enam kui 3,5 km kaugusel . Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju eelhindamisel lähtutakse KeHJS § 33 lõikes 4 esitatud kriteeriumitest. Liiva küla Mulgu maaüksuse detailplaneeringu eesmärk ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on taimekasvatustalu ning taluturismi edendamiseks puhkemajade ja seminarihoone rajamine. Planeeringuga määratakse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused elamu, kõrvalhoonete, puhkemajade ja seminarihoone rajamiseks. Katastriüksuse sihtotstarve muudetakse osaliselt ärimaaks, määratakse liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukohad, hoonestuse ja haljastuse põhimõtted ja ulatus, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kitsendused ja servituutide ulatus, seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Esitatud taotluse kohaselt soovitakse katastriüksusele ehitada ca 7 hoonet ehitusaluse pinnaga kokku kuni 800 m 2 ning hooneid teenindavad tehnorajatised. Maaomaniku selgitusel kavandatakse tegevused viia läbi kahes etapis. Esmalt rajatakse elamu koos kõrvalhoonete (a iamaja 20 m 2 , kuur 20 m 2 ja väliköö k) ning vajalike tehnorajatistega (puurkaev, biopuhasti, elektriliitumine) ja lavendlipõllu rajamine (ca 2000 m 2 ) . Teises etapis soovitakse rajada 2-3 puhkemaja suurusega kuni 20 m 2 ja ühe suurema hoone erineva te koosviibimis te , seminar id e , õpituba de ja kultuurisündmus te läbiviimiseks . Tulenevalt kavandatavast tegevusest muudetakse maa sihtotsatarve osaliselt elamumaaks ning osaliselt ärimaaks. Kavandatava tegevusega kaasneb maa, vee, ehitusmaterjalide ja energia kasutamine. Tegevusega ei planeerita suuremahulist loodusvarade kasutamist. Kavandatud tegevusega ei kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega transporti. Kavandatava tegevuse puhul tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusjäätmed, olmejäätmed) ning ehitusjärgsel perioodil. Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed. Nii ehitusaegne kui ehitusjärgne jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist koosmõju teiste tegevustega lähipiirkonnas. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Plane e ringualal kehtib Muhu valla üldplaneering (kehtestatud Muhu Vallavolikogu 17.08.2008 määrusega nr 29) . Muhu valla üldplaneeringuga ei ole kõnealune maa-ala reserveeritud mingiks kindlaks otstarbeks, alale ei ole määratud maakasutuse juhtfunktsiooni. Samuti ei sea üldplaneering maa kasutamiseks muid kitsendusi. Muhu vallas on koostamisel uus üldplaneering, kus samuti ei määrata Mulgu katastriüksusele juhtfunktsiooni. Mulgu detailplaneeringualast lääne poole jäävale alale määratakse üldplaneeringus keskuse maa-ala juhtfunktsioon. Keskuse maa-ala on tihedalt läbi põimunud elamu, ameti- ja valitsusasutuse, kaubandus- ja teenindusasutuse, büroo - , kultuuri- ja spordiasutuse, vaba aja veetmise ning muude keskusesse sobivate maakasutuse otstarvetega maa- alad. Üldplaneeringust tuuakse välja, et Liiva külas on äri- ja ettevõtlustegevus on koondunud põhimaanteest põhja poole ning lõuna pool, kus paiknevad ka olulised avalikud teenused, on kujunenud eelkõige elamupiirkonnaks. Senist välja kujunenud arengusuunda jätkatakse. Kogu keskuse ala kujundatakse jätkuvalt kvaliteetse ja inimsõbraliku elukeskkonnana. Keskuse maa-alale sobilik keskkonnasõbralik äri- ja ettevõtlustegevus suunatakse põhimaanteest põhja poole. Mulgu detailplaneeringuga kavandatavad tegevused sobituvad üldplaneeringus sätestatavate arengusuundadega. Mulgu planeeringuga hõlmatud maa-ala osas ega planeeringu kontaktvööndis ei ole varasemalt kehtestatud ühtegi detailplaneeringut. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Detailplaneeringuala asub Muhu saare keskosas , Liiva külas. Mulgu katastriüksus on hoonestamata. Kinnistul paikneb kasvuhoone (eeldatavasti naaberkinnistu juurde kuuluv). Osa Mulgu maaüksusest on kasutuses kultuurrohumaa na. Krundi idapoolne osa on metsamaa. Maaüksuse kõlvikuline koosseis on järgmine: haritav maa - 8870 m 2 metsamaa - 3426 m 2 muu maa - 2816 m 2 Juurdepääs Mulgu maaüksusele toimub munitsipaalomandis oleva Levalõpme tiigitee (Teeregistri nr 4780035) kaudu. Mulgu kinnistu piirneb läänekaarest hoonestatud Lepiku (47801:00 4 :0 199 ) ja Pendu ( 47801:004:0333) katastriüksustega , lõunast hoonestatud Jaani (47801:004:0334) katastriüksusega, idast hoonestamata Tooma-Jüri ( 47801:004:0431) katastriüksusega ning põhjast m unitsipaalomandis oleva Levalõpme tiigitee teenindam i seks moodustatud katastriüksusega ( 47801:004:0591) . Mulgu maaüksus on tasase reljeefiga maaüksus. Maapinna kõrgused jäävad vahemikku 16-16,5 meetrit merepinnast. Veidi üle poole kinnistu pinnast moodustab rohumaa (haritav maa), kinnistu lääneosa on kaetud hõreda (valdavalt) noore metsa (hall lepp, kask, haab) ja põõsastikuga (sarapuu, kadakas) (vt ka maaüksuse kõlvikuline jaotus). Planeeringualal ei ole Muhu Vallavalitsusele teadaolevalt ei leitud ega ka inventeeritud kaitsealuseid taimeliike. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Planeeringuala jääb kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piiranguvööndisse . Muhu linnak jääb planeeringualast linnulennult enam kui 1,3 km kaugusele. Planeeringualast edelas asub kultuurimälestisena riikliku kaitse alla võetud kivikal me (1250 2 ), mille kaitsevöönd ulatub vähesel määral ka planeeringualale. Planeeringualast ca 140 meetrit põhja suunas asub kultuurimälestisena kaitse riikliku kaitse alla võetud Ohvrihiis "Iienurk" (12503). Loodusliku pühapaigana ( Levalõpme Iienurk ) on ala määratletud laiemas ulatuses. Mälestiste suur kontsentratsioon piirkonnas annab alust arvata, et tegemist võib olla arheoloogiatundliku alaga. Pilt 1: Vaade planeeringualale Levalõpme tiigiteelt. Pilt 2 ja 3: vaated planeeringuala metsamaale Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei kavandata keskkonnaohtlike või keskkonda reostavate objektide rajamist, milledest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride. Mõju põhja- ja pinnaveele Maaüksusele rajatavate hoonete veevarustus on kavandatud lokaalsena rajatava puurkaevu baasil . Puurkaevust tarbib vett üks pere, kui lisanduvad puhkemajad, erinevate ürituste korraldamine jms on veetarbimine oluliselt suurem . Samas võib eeldada, et p õhjavee tarbimist ei kavandata määral, mis võiks põhjustada naaberkinnistute kaevude veetaseme märgatavat langust. Samuti või b põhjaveele mõju avaldada kinnistule rajatav reoveekäitlussüsteem, mistõttu tuleb tekkiva reovee käitlemiseks läbi detailplaneeringu ja projekteerimise leida kavandatava majapidamise ja puhkemajade vajadustele ja kehtivatele keskkonnanõuetele vastav lahendus. Lähtuvalt põhjavee kaitstuse tasemest on juhul, kui kogutakse ühise süsteemi kaudu kogu tekkiv reovesi (sh fekaalid) kavandatud hoonetes tekkiva reovee kogumiseks ja käitlemiseks kaks varianti: sobiva suurusega kinnine reoveemahuti, mida tühjendatakse vastavat vedaja kaarti omava vedaja poolt nõuetekohaselt või biopuhasti. Reovee käitlemise lahendamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõudeid (sh keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61). Nii kinnise kogumismahuti kui omapuhasti puhul on tegemist kontrollitud süsteemidega, mille korrektse toimimise puhul negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale (ning põhjaveele) eeldatavalt puudub ja võib tekkida vaid avariiolukordades. Ehitustegevuse käigus on veevõtt (ja reoveeteke) eeldatavalt minimaalsed, peamiselt kaasnevad need ehitajate olmetegevusega. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda vaid hädaolukorras, kui juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette või rannikumerre. Normaalsetes tingimustes seda ei toimu ja selle toimumist tuleb kõigi vahenditega ennetada ja vältida. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju maaüksuse pinnasele kaasneb hoonete ja kavandatud lavendlipõllu rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus rajatavate hoonete alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa alustaimestikku. Mulgu maaüksusel on hoonestusala kavandatud osaliselt metsastunud alale (tõenäoliselt kunagine karjamaa) ja osaliselt kultuurheinamaale , seega võib eeldada, et kavandatav hoonestusala on teatud määral varasemalt inimtegevuse poolt mõjutatud. Teadaolevalt kaitsealuseid taime- ja loomaliike alal ei esine. Osaliselt (ca 2000 m 2 ulatuses) asendub kultuurheinamaa lavendlipõllug a, mis tõenäoliselt mõjutab ala putukakooslusi positiivselt, kuna õitsev lavendel sobib hästi erinevatele tolmeldajatest putukatele. Kavandatud tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju loomastikule. Mõju välisõhu seisundile Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis ning on ajutise iseloomuga. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Heitmed välisõhku tulenevad ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kehtivate nõuete kohases tehnilises korras olevate mootorsõidukite korral ei ole heitgaasidest tingitu mõju oluline. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Kaitsmaks lähimaid Liiva ja Levalõpme küla hooneid ja seal elavaid inimesi võimaliku tekkiva tolmu leviku eest ehitustööde (sh kommunikatsioonide rajamine ) ajal, tuleb võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed tolmu leviku tõkestamiseks. Ehitustööde ajal tuleb arvestada sotsiaalministri 04. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Kavandatavate hoonete kasutamine ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju välisõhu seisundile. Lavendlipõld välisõhu seisundile mõju ei avalda, meeldiv aroom võib piirkonnas inimese poolt tajutavat õhu seisukorda mõnevõrra parandada Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmed tuleb liigiti koguda ja üle anda nii ehitustegevuse kui ka sellele järgneva rajatud hoonete kasutuse korral. Nõuded liigiti kogumisele kehtestavad jäätmeseadus ja valla jäätmehoolduseeskiri. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid) Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed . Kui on rajatud puhkemajad ja võõrustatakse külalisi lavendlipõllul vastavalt omaniku kavandatule tekib jäätmeid eeldatavalt rohkem, kuid nende liigiline koosseis muutub vähe. Nii ehitusjäätmed kui ka olmejäätmed tuleb koguda liigiti (jäätmemahutitesse) ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtiva jäätmeluba omava firma poolt. Jäätmeid kohapeal ei käidelda (va biolagunevad jäätmed, mida on lubatud kompostida , nii et ei häirita lähimaid naabreid ) ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Eelnimetatud nõuete täitmise korral ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele Otsene mõju ümbruskonna inimestele avaldub valdavalt ehitustegevuse ajal ja seda suurenenud transpordikoormuse ning õnnetusteohu näol. Samas ei suurene liikluskoormus teedel eeldatavalt olulises mahus ka peale hoonete valmimist ning kavandatud puhkemajandusliku tegevuse algust . Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsute ed ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb raskeveod ja ehitustegevus kavandada kuivale ajale. Juhul kui tee saa b siiski rikutud, tuleb tee endine olukord arendaja poolt võimalikult kiiresti taastada. Ehitusjärgselt ei oma planeeritav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju majanduslikele ega sotsiaalsetele aspektidele. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitamine on teadaolevalt üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariisid võib esineda igas etapis, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses, kuid kuna tegemist on pigem vähese liiklus koormusega teega, on õnnetuse toimumine vähetõenäoline. Kõigi nõuete täitmisel saabki seega eeldatavalt tegemist olla vaid hädaolukordadega. Hoonete ehitamine toimub projektide alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuleohutuse- ja tervisekaitsenõuetest. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Ehitusjärgselt on avariiolukordade esinemise võimalus eeldatavalt samal tasemel kui mujal hoonestatud kinnistutel, kus (alaliselt) elatakse. Mõju kultuuripärandile Planeeringualast edelas asub kultuurimälestisena kaitse riikliku kaitse alla võetud kivikalme (12502), mille kaitsevöönd ulatub vähesel määral ka planeeringualale. Planeeringualast ca 140 meetrit põhja suunas asub kultuurimälestisena kaitse riikliku kaitse alla võetud Ohvrihiis "Iienurk" (12503). Loodusliku pühapaigana ( Levalõpme Iienurk ) on ala määratletud laiemas ulatuses. Planeeringuga ei kavandata tegevusi mälestisel, ega selle kaitsevööndis, kuid m älestiste suur kontsentratsioon piirkonnas annab alust arvata, et tegemist võib olla arheoloogiatundliku alaga. Vältimaks võimaliku arheoloogiapärandi hävimist, tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga. A rheoloogiapärandi avastamisel tuleb tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduse § 31 ette nähtud tegevused. Detailplaneeringus tuleb ette näha meetmed võimaliku arheoloogiapärandi kaitseks. Mõju riigikaitselisele objektile Planeeringuala jääb kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piiranguvööndisse . Muhu linnak jääb planeeringualast linnulennult enam kui 1,3 km kaugusele. Arvestades detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomu ja väikest mahtu , võib eeldada, et kavandatud tegevus ei oma negatiivset mõju riigikaitselisele ehitisele. Võimaliku mõju minimeerimiseks ning vajadusel täiendavate tingimuste seadmisel tuleb detailplaneeringu koostamisel ja ehitusõiguse taotlemisel teha koostööd Kaitseministeeriumiga. Asjaomaste asutuste seisukohad (täidetakse peale seisukohtade saamist) Keskkonnaameti seisukoht: Muinsuskaitseameti seisukoht: Kaitseministeeriumi seisukoht: Kokkuvõte Planeeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega keskkonnaohtlike objektide rajamist, mistõttu olulisi negatiivseid mõjusid ette näha pole. Kavandatav tegevus võib mõjutada vähesel määral negatiivselt järgmisi mõjuvaldkondi: välisõhk (müra, tolm, heitmed välisõhku), sotsiaalne keskkond (suurenev liikluskoormus, müra), pinnas ning põhja- ja pinnavesi. Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning ei ületata looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavaid vajalikke meetmeid on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning minimeerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatav tegevus mõjutab eeldatavalt positiivselt majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda. Kuna kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja planeeringuga kavandatu mõju keskkonnale tuleb analüüsida detailplaneeringu koosseisus, siis ei ole keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine põhjendatud.