Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
SISUKORD
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID ................................................ 4
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ............................... 4
2.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonna-
tingimuste analüüs............................................................................................................... 4
2.2. Planeeringu eesmärk ........................................................................................................... 5
2.3. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule .................................................................................... 5
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................................... 6
3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus .............................................................................. 6
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus............................................................................ 6
3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus .................................. 6
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud.................................................................................... 7
3.5. Olemasolev tehnovõrkude varustus ..................................................................................... 7
3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ....................................................................................... 7
3.7. Kehtivad piirangud ja kitsendused ....................................................................................... 7
4. PLANEERINGU ETTEPANEK ................................................................................................... 8
4.1. Planeeritava ala kruntimine ................................................................................................. 8
4.2. Hoonestuskava .................................................................................................................... 8
4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded .................................................................................................. 8
4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded ............................................. 10
4.4.1. Täiendavate uuringute vajadus ................................................................................... 10
4.4.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus......................................... 10
4.4.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ........................................... 10
4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus................................................................ 12
4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted..................................................................................... 13
4.7. Vertikaalplaneerimine ........................................................................................................ 13
4.8. Mullatööde bilanss ............................................................................................................. 14
4.9. Jäätmete käitlemine ........................................................................................................... 14
4.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks .............................................................................. 14
4.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks ................................................................................... 15
4.12. Planeeringuala tehnilised näitajad ................................................................................... 15
4.13. Servituutide seadmise vajadus ........................................................................................ 15
4.14. Tehnovõrkude lahendus .................................................................................................. 16
4.14.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................... 16
4.14.2. Sademevee ärajuhtimine........................................................................................... 17
4.14.3. Elektrivarustus .......................................................................................................... 19
4.14.4. Tänavavalgustus ....................................................................................................... 20
4.14.5. Sidevarustus ............................................................................................................. 20
4.14.6. Soojavarustus ........................................................................................................... 20
5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE...................... 21
5.1. Eessõna ............................................................................................................................ 21
5.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning
avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................................................................ 21
5.3. Põhja- ja pinnasevesi......................................................................................................... 22
5.4. Võimaliku keskkonnamõju hindamine ................................................................................ 22
6. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS .................................................................. 22
7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ........................................... 23
8. PLANEERINGU ELLUVIMISE KAVA ....................................................................................... 23
2
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
II JOONISED
1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1:~
2. Tugiplaan AS-02 M 1:750
3. Põhijoonis AS-03 M 1:750
4. Tehnovõrkude koondplaan AS-04 M 1:750
5. Sademevee skeem ja vertikaalplaan AS-05 M 1:750
III TEHNILISED TINGIMUSED
Tehnilised tingimused:
• Osaühing Kiili KVH 01.02.2023 veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused nr 1133;
• Elektrilevi OÜ poolt 09.02.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 439047;
• Telia Eesti AS poolt 05.08.2025 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr
39801251.
IV KOOSKÕLASTUSED
3
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID
1. Kehtivad õigusaktid:
1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
1.3. siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 6 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
1.4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
1.5. riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded”;
2. Arengukavad ja -strateegiad:
2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26).
3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud:
3.1. topo-geodeetiline alusplaan, OSAÜHING G.E.POINT, 14.07.2021. a, töö nr 21-G337;
3.2. Pindle tee detailplaneeringuala haljastuse eskiislahendus, koostas maastikuarhitekt Peep
Moorast 27.01.2024, töö nr 1-24;
3.3. LEMMA OÜ 10.04.2024 koostatud Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu mürahinnang;
3.4. „Sademevee ja drenaaži ekspertiis”, AS Infragate Eesti, töö nr FV11/17-25, 18.02.25;
3.5. „Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu VK osa” koostas Raivo Saidlo, osaühing Veka
Inseneribüroo töö nr 25002, 06.03.2025.
4. Eesti standardid:
4.1. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
4.2. Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Osa 1: Linnaplaneerimine”.
5. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid:
5.1. Kiili valla jäätmehoolduseeskiri (Kiili Vallavolikogu 20. juuni 2024 määrus nr 7);
5.2. Kiili Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldus nr 9 detailplaneeringu algatamise kohta;
5.3. „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded” (Kiili
Vallavalitsuse 12.09.2023 määrus nr 5).
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK
2.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonna-
tingimuste analüüs
Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Kiili alevis. Kiili alev jääb Kiili valla põhjaossa ja planeeritav
ala Kiili alevi lääneossa. Planeeritav ala asub Kiili alevi keskusest ca 900 m kaugusel.
Planeeritav ala piirneb läänes ja põhjas suurte katastriüksustega, mille sihtotstarve on
maatulundusmaa ja tootmismaa. Tootmismaa on hoonestamata. Läänest piirneb kavandatav ala
lisaks maatulundusmaa ja tootmismaa katastriükstele ühe hoonestatud elamumaaga.
Planeeritavast alast idapoole jääb üldkasutatav maa ja hoonestamata elamumaa katastriüksused
ning 3 ha suurune elamumaa, kus asub üks elamu. Lõunast piirneb ala kahe transpordimaa
sihtotstarbelise katastriüksusega kõrvalmaantee 11157 Sausti-Kiili tee ja Pindle tee.
Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on peamiselt ette nähtud
maatulundusmaade jagamine elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Väljakujunenud elamurajoon
jääb planeeringualast 400 m kaugusele kagusse. Vaadeldavas piirkonnas on segahoonestus.
Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Hoonetel puudub kindel
arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Uuemad väikeelamud on valdavalt kahekorruselised
ja viilkatustega, kuid on ka ühekorruselisi madala viilkatusega väikeelamuid.
Planeeringualast edelasuunas asub olemasolev Sausti tee 31 sihtotstarbega tootmismaa
katastriüksus. Antud kinnistu kohale on koosatud detailplaneering ala jaotamiseks elamumaa
kruntideks. Detailplaneeringu koostamise hetkel kinnistul tootmistegevust ei toimu, hoone on
lagunenud ning kasutuskõlbmatu.
Ka planeeritavale alale on planeeritud segahoonestus, kus domineerivad üksik- ja paariselamud.
Piirkond on sobilik elamute ehitamiseks: on olemas hea infrastruktuur (kruntide vahetus läheduses
on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid), on hea ühendus nii valla keskuse kui ka
sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu (puhke-virgestusala, metsad).
Lähiümbruses paiknevad endised põllumaad ning sinna on kujundatud uued üksikelamupiirkonnad,
kõrghaljastuse osakaal on alal väga väike.
4
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
Planeeringualale lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused (toidupood, perearstikeskus,
lasteaed, gümnaasium, rahvamaja, vallavalitsus) paiknevad Kiili alevis ~ u 900 m kaugusel.
Lähim bussipeatus asub planeeringualast ~1,1 km kaugusel Kiili alevi keskuses.
Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeritav ala paikneb riigi põhimaanteest 11 Tallinna
ringteest ca 3,7 km kaugusel ja piirneb riigi kõrvalmaanteega 11157 Sausti-Kiili tee.
Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga.
Lähtuvalt kontaktvööndi analüüsist on planeeringuga kavandatav elamuala koos haljasalaga
piirkonda sobiv:
• Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (11 Tallinna ringtee);
• head ühendusteed lähimate küladega;
• arenev elukeskkond;
• Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond;
• lasteaia ja põhikooli lähedus;
• puhkamisvõimaluste olemasolu (kergliiklusteed, puhke-virgestusala, metsad).
2.2. Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja Väike-Pindle
(30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse,
haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel
kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud
hoonestusega.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 11,60 ha.
2.3. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule
Joonis 1. Väljavõte Kiili valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist.
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb
planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Suur-Pindle ja Väike-Pindle kinnistud maakasutuse juht-
funktsiooniks olemasolev Väikeelamumaa (EV), Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B)
ja Üldkasutatava hoone maa (A). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva
üldplaneeringuga.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1 ja p 2.2.4.3 toodud tingimused:
• Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa, välja
arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti.
5
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
• Lisanduva asundusega aladel (tiheasustus) on soovituslikuks krundi suuruseks üksikelamu
püstitamiseks on 2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m².
• Väikeelamute ehituskruntide moodustamisel tuleb lähtuda varem moodustatud kruntide
valdavast suurusest. Uute kruntide soovituslik suurus on 2000 m². Lisanduva asundusega ala
väikseim krundi suurus 1500 m² on olemasoleva ehituskrundi jagamise tulemusel tekkivate uute
kruntide minimaalseks suuruseks.
• Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m².
• Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m.
• Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks elamu ja üks abihoone.
• Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning
abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga.
• Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni teenindav
teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP). Üldkasutatavate
haljasalade või haljaskoridoride osakaal minimaalselt 15%. Haljasribadega eraldatakse
gruppideks 10 – 15 elamukrunti.
• Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite ühise
kirjaliku kokkuleppe alusel.
• Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.
Käesolev detailplaneering arvestab kõigi eelpoolkirjeldatud nõuetega, järgitud on piirkonnas
väljakujunenud asustusstruktuuri ning moodustatavad elamumaa krundid ja rajatavad hooned
sobituvad hästi nii asetuselt kui ka stiililt olemasoleva alevi struktuuri. Seega on tegemist Kiili
üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringuga.
Koostatud detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeritav maa-ala asub Kiili vallas, Kiili alevis, kõrvalmaantee 11157 Sausti-Kiili tee ääres, jäädes
Kiili alevi keskusest 900 m kaugusele.
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Tabel 1. Planeeringuala maakasutus.
MÜ nimetus katastriüksuse nr pindala sihtotstarve
Suur-Pindle 30501:001:0432 79563 m2 Maatulundusmaa 100%
Väike-Pindle 30501:001:0433 31726 m² Maatulundusmaa 100%
Pindle tee 30501:001:0377 12061 m² Transpordimaa 100%
Osaliselt on planeeringualasse kaasatud Pindle tee 6 (30401:001:1084) ja Heki (30401:001:1367)
kinnistud jalgratta- ja jalgtee rajamiseks.
Planeeringuala on hoonestamata.
3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus
Tabel 2. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus.
MÜ nimetus katastriüksuse nr pindala sihtotstarve
Sausti tee 28 30401:001:0151 19979 m² Elamumaa 100%
Sausti kergliiklustee T12 30501:001:0434 1364 m² Transpordimaa 100%
11157 Sausti-Kiili tee 30401:001:0473 76805 m² Transpordimaa 100%
Sausti tee 20 30401:001:0857 12597 m² Elamumaa 100%
Tormi tänav T2 30501:001:0379 3603 m² Transpordimaa 100%
Pindle tee 6 30401:001:1084 30847 m² Elamumaa 100%
Tormi tn 14 30501:001:0363 2018 m² Elamumaa 100%
Vikerkaare tn 9 30501:001:0373 2118 m² Elamumaa 100%
Vikerkaare tn 10 30501:001:0374 2031 m² Elamumaa 100%
Vikerkaare tänav T1 30501:001:0382 3128 m² Transpordimaa 100%
Maru tn 1 30501:001:0364 11265 m² Üldkasutatav maa 100%
Rebase 30401:001:1116 177780 m² Tootmismaa 100%
Aasa 30401:001:1460 76048 m² Maatulundusmaa 100%
Uue-Aasa 30401:001:1470 91430 m² Maatulundusmaa 100%
Naaberkatastriüksustest kolm on hoonestatud.
6
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Ala piirneb põhjast kõrvalmaanteega 11157 Sausti-Kiili
tee. Maa-alale pääseb Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavalt.
3.5. Olemasolev tehnovõrkude varustus
Planeeritav ala paikneb Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas.
Planeeringuala läbib madalpinge õhuliin.
Tormi ja Vikerkaare tänavale on projekteeritud tehnovõrgud.
3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond
Planeeringuala on haritav maa. Kõrghaljastus kasvab katastriüksuse idapiiri ääres olemasoleva
kraavi kaldal.
Müra
LEMMA OÜ poolt koostati 10.04.2024 Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu mürahinnang,
lisatud planeeringule materjalidesse. Selle kohaselt hinnati planeeringualaga piirneva riigitee
liiklusest tulenevalt mürataset.
Väljavõte tehtud hinnangu kokkuvõttest:
Liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeritava eluhoone teepoolsel fassaadil 2 m
kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 41,9 dB ja öösel kuni 32,1 dB
(Joonis 3 punkt 16). Hoone sisehoovipoolsel küljel jäävad müratasemed madalale tasemele, sest
hoone ise toimib müratõkkena. Hoone sisehoovipoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib
päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 20,6 dB ja öösel kuni 10,9 dB (Joonis 3 punkt 18).
Seega hoonete tee poolsetel fassaadide lähialal ja õuealadel tekivad müratasemed, mis on
madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra piirväärtused.
Kavandatavatel õuealadel on tagatud ka liiklusmüra sihtväärtuste täitmine.
Liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeritava ühiskondliku hoone teepoolsel
fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 24,0 dB ja öösel
kuni 14,2 dB (Joonis 3 punkt 2). Seega ühiskondliku hoone tee poolse fassaadi lähialal tekivad
müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 IV kategooria aladele kehtestatud
liiklusmüra piirväärtused.
3.7. Kehtivad piirangud ja kitsendused
Tehnovõrkude kaitsevööndid:
• madalpinge õhuliini kaitsevöönd 4 m.
Planeeringualal asuvad kitsendused ja kaitsevööndid:
• tee kaitsevöönd 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast;
• maaparandussüsteemi maa-ala KIILI
Kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole
maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või ehitusteatise alusel
ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme
reguleerimise kavatsuse ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Maa- ja Ruumiamet
(Maaparandusseadus § 50 lg 1);
• maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus
Vastavalt Maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja
kaitsevööndis tegutsemise kord” valgala pindala alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu
kaitsevöönd mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele.
Maaparandusseaduse § 48 kohaselt peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest, mis võib
kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või
maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda
ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.
Käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud tee rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu
kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndist;
• veekogu kalda kaitsevöönd (Veeseadus)
Vastavalt Veeseadusele on kaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud
eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri üks meeter. Käesoleva detailplaneeringuga ei
ole ehitustegevust ette nähtud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Hoonete rajamine
on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja veekogu kalda kaitsevööndist.
7
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
4. PLANEERINGU ETTEPANEK
4.1. Planeeritava ala kruntimine
Planeeritaval alal jagatakse olemasolev katastriüksus elamumaa, transpordimaa, ühiskondlike
ehitiste maa ja üldkasutatava maa kruntideks. Kokku on planeeritud kolmkümmend kaheksa krunti.
Kavandatakse kolmkümmend elamumaa krunti, kaks üldkasutatava maa krunti, üks ühiskondlike
ehitiste maa krunt ning kuus transpordimaa krunti. Kahele elamumaa krundile (pos nr 1 ja 2) antakse
lisaks ärimaa sihtotstarve kaubandus- ja teenindushoone vms rajamiseks, sel juhul on lubatud
krundid pos nr 1 ja 2 omavahel kokku liita. Planeeritav äritegevus on soovitav suunata kohalikele
elanikele nt kauplus, juuksur või muu selline teenindus. Transpordimaa sihtotstarbega krunt pos nr
39A jagatakse välja Pindle tee 6 ja krunt pos nr 39B jagatakse välja Heki kinnistutest jalgratta- ja
jalgtee rajamiseks.
Planeeringulahendus näeb alale ette kuusteist üksikelamu ja neliteist paariselamu krunti. Lahendus
arvestab elamute planeerimisel üldplaneeringust tulenevast soovituslikest kruntide suurustest, kus
üksikelamu krunt peab olema vähemalt 2000 m² ja paariselamu krunt 3000 m2.
Elamumaa krundi suurused jäävad vahemikku 2000 – 3002 m2.
Ühiskondlike ehitiste maa krundi suuruseks on planeeritud 11 060 m2.
Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-03 Põhijoonis.
Krundile pos nr 31 lubatud rajatavate hoonete kasutamise otstarvete loetelu:
• 12630 Haridus- ja teadushooned;
• 11310 Hoolekandeasutuste hooned.
4.2. Hoonestuskava
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähiümbruskonnas väljakujunenud
ehitusmastaapi ja asustuse tihedust. Planeeringu realiseerimine annab piirkonnale lisaväärtust
ühtlase krundistruktuuri ja hoonestuse rajamise näol.
Elamumaadel antakse ehitusõigus kahekorruseliste elamute ehitamiseks kõrgusega 9 meetrit.
Üksikelamu juurde võib rajada ühe abihoone, paariselamu juurde kaks abihoonet kõrgusega
4,5 meetrit. Kruntide hoonestusala paigutamisel lähtutud tee kaitsevööndist. Kruntidele, kuhu ei
ulatu tänava kaitsevöönd on hoonestusala transpordimaa poolsest küljest määratud 5 meetri
kaugusele. Kruntide pos nr 1 – 5 hoonestusala Sausti tee poolsest küljest on määratud 10 meetri
kaugusel krundi piirist. Elamumaal asub hoonestusala naaberkruntide piiridest 4,0 meetri kaugusel.
Ühiskondliku ehitise maa krundil asub hoonestusala elamumaa poolsest küljest 10 meetri kaugusel.
Planeeritava elamumaa kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (elamu, abihoone
ja väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete
ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Suurim lubatud
ehitisealune pind üksikelamul on 300 m2, paariselamul 400 m2, kaasa arvatud kuni 20 m2
ehitisealuse pinnaga väikeehitised.
Ühiskondlike ehitiste maa krundile on lubatud hoonete arv kuus, mille hulka ei kuulu alla 20 m2 ja
5 m hooned. Suurim lubatud ehitisealune pind on 4500 m2, kaasa arvatud abihooned. Ehitusõigus
antakse kahekorruselise hoonete ehitamiseks kõrgusega 9 meetrit.
Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste
ja tee kaitsevöönditest tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-03 Põhijoonis kollase
ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-03 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis ja
iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.
4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded
• hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga;
• katusekalle vahemikus 0°− 30°;
• katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;
• välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest
soovituslikult kasutada rahulikke ja looduslähedasi toone;
• vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;
• mitte projekteerida ümarpalkhooneid;
• abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga.
Planeeritava haljasala pos 33 arhitektuurinõuded
Üldkasutatavale maale rajada peremänguväljak, ehk atraktsioonid erinevatele vanusegruppidele:
• väikelastele 0 – 7 a sobilikud atraktsioonid (nt mängumaja, erinevad kiigud, batuut, mängusein,
labürint, muusikavahendid, liivakast, liumägi vms);
• koolilastele 7 – 14 a sobilikud atraktsioonid (nt turnimiseks mõeldud atraktsioonid, takistus- rada,
tasakaaluvahend, elusuuruses trips-traps-trull, keksumäng, mängulaud vms),
8
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
• teismelistele 14+ a ja täiskasvanutele sobilikud atraktsioonid (nt väline lauatennise laud,
elusuuruses malemäng, välijõusaal vms).
Mänguväljaku katend tuleb lahendada vastavalt ohutusnõuetele ning ette näha sobiv turvakatend
vastavalt atraktsioonide valikule ning kukkumiskõrgustele (nt valatav EPDM kummikatend).
Planeeringus määratud haljasalal (krunt pos nr 33) on lisaks mänguväljakutele rajada haljasala,
parkla, jalgrattahoidja ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega
seonduvaid rajatisi. Lubatud on paigaldada haljastu inventari (nt viidad, pingid, valgustid,
prügikastid, mänguväljaku inventar jne) ning rajada jalgratta- ja jalgteid.
Mänguväljakud projekteerida vastavalt EVS-EN 1176 järgi.
Haljastuse eskiislahendusega (koostanud maastikuarhitekt Peep Moorits 27.01.2024) määratud
peamised põhimõtted:
• eelistatult kasutada prügikaste, kus on võimalik jäätmete sorteeritud kogumine;
• inventari värv on RAL 7016;
• istepingid peavad olema seljatugedega;
• inventar peab olema vandaalikindel;
• alale paigutada rattaparklaid;
• lisada alale puhkeinventari kergliiklusteede sõlmpunktidesse või äärtesse (istumise võimalused
jalutajatele, emad, vanurid);
• lastepargi inventar peab olema suure vanusevahega;
• näha ette võimalused sportimiseks (spordilinnak erinevate tänavatreeningu võimalustega);
• välisvalgustuses eelistada kogu alal värvitud postidega madalaid pargivalgusteid 4 – 5 m.
Avaliku ruumi (krunt pos nr 33) ehitamine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus, kes ehitab
mänguväljaku vastavalt detailplaneeringus toodule välja ja annab seejärel tasuta vallale üle.
Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned
Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja
materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada
piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava
hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja
looduskeskkonna eripära arvestavalt.
Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine tee kaitsevööndisse
ja väljapoole hoonestusala.
Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa
arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik
krundil olevate ehitisloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste
ehitisealuste pindade summa.
Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega
ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus
kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkrundi omanik on teadlik tema seatud
kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja
eeskirjadele.
Piirded
Teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad kui 1,4 meetrit.
Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m. Paariselamu bokside
vahel lubatud hekk või kuni 1,0 m kõrgused piirded. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on
keelatud. Elamukruntide piirde asukoht peab ühtima moodustatava krundi piiriga. Kruntidel pos nr
1 – 5 11157 Sausti-Kiili tee poolsel alal võib piirdeaeda rajada alates 2 meetri kaugusele krundi
piirist.
Piirde kujunduses arvestada olemasolevate piiretega ning hoone arhitektuurse ilme ja
materjalikäsitlusega.
Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on
keelatud.
Piirdeaeda ei tohi rajada maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatusse.
Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatused on välja toodud joonisel AS-03 Põhijoonis
(Maaparandusseadus § 48).
Ehitusprojektis anda ühtne piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist ja naaberkruntide
lahendusest. Piire peab sobima elamu arhitektuuriga.
9
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
Rajatised
Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille
kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest
asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega
eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Käesoleva detailplaneeringuga
loetakse kasvuhoone rajatiste hulka.
Ilma detailplaneeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga
rajatist. Rajatise ehitamisel tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone
arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja
detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Rajatise juurde kuuluvad väikevormid tuleb
lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Rajatiste
asukoht tuleb enne ehitamist kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega. Erandina võib rajatisi ehitada
naaberkruntidega ühisel piiril, väljaspool hoonestusala, naabrite vastastikuse
kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkinnistu
omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatis peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele,
normidele ja eeskirjadele.
4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded
4.4.1. Täiendavate uuringute vajadus
Ehitusprojektide koostamiseks:
• viia läbi topo-geodeetilised uurimistööd.
Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda, et ehitusprojektide koostamisse kaasatakse:
• maastikuarhitekt;
• hüdrotehnika insener.
4.4.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus
Ehitusprojekt kooskõlastada:
• Päästeametiga;
• Kiili vallavalitsusega;
• Transpordiametiga;
• Terviseametiga (Ühiskondlik ehitis);
• ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja
kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga.
4.4.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Müra
• Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;
• keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega;
• sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” kirjeldatud
nõuetega;
• atmosfääriõhu kaitse seadusega;
• ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada
KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha
tööpäevadel kella 07.00 – 19.00. Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks
sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” § 3 toodud piirväärtuseid.
Müra leevendavad meetmed:
• hoonete välispiirete valikul tuleb lähtuda Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” tabelis 6.3 „Välispiiretele esitatavad
heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodud väärtustest;
• soovitatav on hoonete ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid teepoolsetel
külgedel ja kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid ning eluruumid hoonete sisehoovi
poolsetele külgedele;
• tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud teistest elamutest võimalikult
kaugele. Tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeritaval alal ning lähedusse
jäävatel müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra
sihtväärtustele;
10
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
• välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud
elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset.
• Riigiteel liiklusest leviva müra leevendamiseks planeeringualale on kavandatud planeeritud
kruntide pos nr 1-5 riigitee äärsele krundi piirile puuderivi ja hekk, mis moodustab puhverala. Heki
rajamisel tuleb arvestada, et oleks tagatud normide kohane nähtavus riigiteel. Vajaduse korral
kavandatakse lisa meetmed häiringute leevendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva välismüra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud normtasemete tagamiseks.
Sademevee ärajuhtimine
Kõvapindadelt kogunev sademevesi tuleb esmalt immutada. Näha ette kohustus sademevee
korduskasutamiseks ja sellele võimaluste loomiseks, tegevusteks mis ei eelda joogivee kvaliteediga
vee kasutamist, näiteks wc-poti loputusvesi, kastmisvesi jms.
Insolatsioon
Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021
„Päevavalgus hoonetes”.
Radooniohu vältimine
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga ja siseruumides tuleb tagada radooniohutu
keskkond. Vastavalt radoonitasemetele rakendada EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” nõudeid tagamaks hoonete siseruumides
radooniohutu keskkond.
Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840 ehitamise põhimõtteid.
Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:
• hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja
läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise
aluses pinnases);
• kuna radoon õhu liikumisel hajub ning tal puudub võimalus settida, siis teise sammuna võiks
esimesel korrusel olla tavapärasest enam tõhustatud ventilatsioonisüsteem;
• tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest
hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina
liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada
vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka
vundamendi ja betoonplaadi vahe.
Vastavalt Terviseameti „Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu KSH algatamise otsuse
seisukoht” 17.01.2022 nr 9.3-4/21/17589-2 tuleb enne ehitamist planeeritaval alal teostada
radoonitasemete mõõtmised.
Hoone projekteerimise põhimõtted
Hooned peavad olema keskkonnasõbralikult lahendatud, terve hoonete eluea jooksul (alates
projekteerimisest ja lõpetades lammutusjäätmete utiliseerimisega).
On soovitatav lahendada hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemi toetudes
päikeseenergiale ning kasutada sademevee looduslähedasi taaskasutamise meetmeid (nt wc-poti
loputusvesi).
Ehitusprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest.
Puuetega inimeste erivajadustega tulenevate nõuete tagamine (krunt pos nr 31)
Nõuded on määratud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruse nr 28 „Puudega
inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”.
Lähtudes kehtivast seadusandlusest tuleb tagada hoonete, teede ja platside vastavus Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud määrusele „Puudega inimeste erivajadustest
tulenevad nõuded ehitisele”. Tagada erivajadusega inimetele ligipääsetavus: hoonesse,
parkimisvõimalused, juurdepääsetavad teed ja ühistranspordivõimalused, seega liikumistee
ühissõidukite peatumiskohtadeni peab olema ehituslike takistusteta.
Sissepääs hoonesse peab olema sissepääsutasandini astmeteta tõus panduse või muu
samaväärse lahenduse abil ning sisenemisala peab olema hästi valgustatud. Hoonesisene avalikult
kasutatav ruum peab olema takistuseta ligipääsetav liikumistee kaudu.
Jalg- ja kõnniteed peavad olema tasase pinnaga ja kõva kareda kattega, mis märgudes ei muutu
libedaks. Autoparklates on ette nähtud vähemalt üks koht invaautodele hoone peasissepääsule
võimalikult lähedal.
11
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
Vastavalt määrusele liikumis- või nägemispuudega inimest teenindava sõiduki ning liikumispuudega
juhi sõiduki parkimiseks peab parkimiseks ettenähtud alal olema vähemalt üks protsent kõigist
parkimiskohtadest, kuid mitte vähem kui kaks kohta. Kui parkimiskoht asub kõnniteega paralleelselt,
võib parkimiskoha laius olla 2,5 m juhul, kui auto servas on vähemalt 1,0 m vaba ruumi. Kavandatud
parkimiskoha ja kõnnitee vahelise äärekivi kõrgus ei tohi olla üle 30 mm.
4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringuala juurdepääs on kavandatud riigitee nr 11157 Sausti–Kiili km 4,195 asuva ristmiku
kaudu. Vajalik on ristmik laiendada ja rekonstrueerida ka kogu ristmikuala tervikuna.
Lisaks on juurdepääs planeeritavale alale ette nähtud olemasolevalt Pindle teelt ja projekteeritud
Vikerkaare tänavalt ja Tormi tänavalt.
Transpordimaa kruntide pos nr 34, 36, 37 laiusteks on planeeritud 19 ja 16 meetrit, kuhu on ette
nähtud tehnovõrgud, tänavahaljastus, asfaldi kattega sõidutee ja asfaldi kattega jalgratta- ja jalgtee.
Sõidutee teekatte laiuseks on planeeritud 5,5 meetrit ning jalgratta- ja jalgtee laiuseks 2,0 meetrit.
Transpordimaa krunt pos nr 38 laiuseks on planeeritud 16 meetrit.
Ehitusprojekti koostamisel näha ette transpordimaade kavandamisel, k.a Pindle tee liiklust
rahustavate meetmete rakendamine, mille eesmärk on sõidukiiruste vähendamine, liiklusohutuse
parandamine ning jalakäijate ja kergliiklejate liikumise eelistamine. Liiklust rahustavad meetmed
võivad hõlmata kiirust alandavaid künniseid, šikaane, sõidutee kitsendusi, tõstetud ristmikke ja
ülekäigukohti, teekatte vaheldust ning muid liikluskorralduslikke lahendusi, mis suunavad juhte
valima madalamat ja olukorrale vastavat sõidukiirust.
Meetmete rakendamisel lähtutakse ala funktsioonist, eeldatavast liikluskoormusest ning ümbritseva
keskkonna iseloomust. Liiklust rahustavad lahendused kavandada selliselt, et oleks tagatud hea
nähtavus, ohutu liiklemine ning ligipääs erisõidukitele.
Ehitusprojekti koostamisel täpsustatakse liiklust rahustavate meetmete liigid, asukohad ja tehnilised
parameetrid ning määratakse jalakäijate ülekäiguradade ja -kohtade asukohad ning sõiduteede
ristumiskohtade lahendused.
Soovituslik kiirusepiirang planeeritud teedel max 30 km/h.
Tänavahaljastuse nõuded on toodud käesoleva seletuskirja punktis 4.6.
Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele tuleb sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee Pindle
teel välja ehitada kuni Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani. Sõidutee laius
on 5,6 – 6,5 meetrit (kitseneb Vikerkaare, Tormi ja Pilve detailplaneeringu alale projekteeritud
sõidutee poole) ning jalgratta- ja jalgtee laius 3,0 meetrit. Pindle teel planeeritud ülekäigurajad tuleb
valgustada.
Põhijoonisel on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele.
Transpordimaa sihtotstarbelised krundid määratakse avalikku kasutusse.
Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parkimiskohtade täpne arv ja asukoht lahendatakse
planeeritava hoone ehitusprojekti koostamise käigus.
Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standard EVS 843:2016 nõudeid.
Aluseks on võetud väikeelamute ala parkimisnormatiiv.
Tabel 3. Parkimiskohtade kontrollarvutus.
Elamu liik Normatiivne Planeeritud
parkimiskohtade arv parkimiskohtade arv
Planeeritav paariselamu 14 × 4 = 56 56
Planeeritav üksikelamu 16 × 2 = 32 32
Planeeritav ühiskondlik 9 000 /120 = 75 75
ehitis(väikeelamute ala)
Planeeritaval maa-alal kokku 163 163
Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on toodud joonisel AS-03 Põhijoonis.
14.02.2023 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr 7.2-2/23/1587-2 käesoleva
detailplaneeringu koostamiseks. Seisukohtades selgub, et Juurdepääsuna tuleb kasutada
olemasolevat ristumiskohta riigitee km 4,195 (Pindle tee). Tuleb ette näha ette kergliiklusteede
sidumine tõmbepunktidega ning tuleb tagada jätkuvuse tagamine ja kergliiklusteed tuleb eraldada
sõiduteest ohutusribaga. Kavandada riigitee ääres sõidutee ja kergliiklustee vahelise ohutusriba
laiuseks 7 m (soovitatavalt vähemalt 8 m).
Transpordiameti seisukohtadega on planeeringulahenduse koostamisel arvestatud. 11157 Sausti-
Kiili tee äärde on kavandatud bussipeatused Reinu ja Sausti tee 31 planeeringuga vahetult
planeeringuala lähedusse ning kergliiklustee on projekteeritud käesoleva detailplaneeringu väliselt.
12
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel on toodud käesoleva seletuskirja peatükis 8.
Transpordiameti täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks;
• riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Transpordiamet;
• Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest
ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
Nähtavuskolmnurgad
Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste
kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada
nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks
nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema
eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui
seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded.
Planeeringuala liikluskorraldus ja nähtavuskolmnurgad on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis.
4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Kiili valla üldplaneeringust tulenevalt peab planeeritavast alast min. 15% olema üldkasutatav ja
heakorrastatud haljasmaa. Planeeritud üldkasutatava ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega
kruntide pindala on kokku 16 925 m², mis moodustab planeeringualast 15%.
Transpordimaa krundile pos nr 34, 36, 37 tuleb rajada puudeallee. Puud istutada 8-meetriste
vahedega, arvestades planeeritud tehnovõrke ja kruntide juurdepääse.
Krundile istutamise kõrghaljastuse täiskasvamise kõrgus on min 3 m. Kõrghaljastuse istiku kõrgus
istutamise hetkel peab olema lehtpuu 1,5 meetrit ning okaspuu 1,0 meetrit.
Tabel 4. Minimaalne istutavate puude arv krundil.
Krundi pos nr Minimaalne puude arv krundil
1 – 14 10 puud
15 – 30 8 puud
31 70 puud
Detailplaneeringule on koostatud haljastuse eskiisprojekt maastikuarhitekti Peep Moorast poolt
27.01.2024. Väljavõte koostatud haljastuse eskiisprojekti seletuskirjast:
Tänavate alleed on kõrgekasvulistest ja liiklusele vastupidavatest lehtpuu liikidest nagu pärna liigid,
h. hobukastan, h vaher, tamme liigid, arukask vms. Oluline on siin liigi vastupidavus liikluse
kahjulikele mõjudele, võimekus kasvad kitsamates tingimustes ja puu tüveosa pikkus. Alleepuude
võra peab hakkama kõrgemalt ja see seab tingimused ka istikute nõuetele projektis. Kasutada kohe
suuremakasvulisi istikuid.
Eramute puhul on peamine haljastuslik võte aktsent puude (Virgiinia toomingas „Canada red",
Vahtra liigid, Pooppuu, Viljapuud jne.) istutusega tekitatud tänavaruumi ulatuv istutusrütm, mis
suurendab tänavaruumi sidusust ja ilmestada selle kulgevust. Puude istutus on kinnistute
äärealadel, et tekitada rütm kinnistute piiride vahel.
Paaris- ja üksikelamute puhul on haljastus vaba. Hooviala lahendus sõltub siin igast omanikust
eraldi. Hekkide istutused määratakse kruntide piirile. 2 poolset istutust ei ole mõttekas planeerida.
Siseosa hekid oleksid põõsastest ja talvel läbinähtavad ning maksimaalse kõrgusega 2,5 m.
Tänavapoolne hekk võib olla ka okaspuudest ja aiaga samal kõrgusel. Tänavapoolne hekk ei tohi
varjata vaadet maja esisele alale – see peab olema tänavaruumist tajutav. NN rohemüüride
tekitamine ulatuslike elupuu istutustega ei ole lubatud. Suurema vertikaalse elemendina on
kavandatud läänepiirile kõrgem vall, mis aitab takistada tuult avatud põllumaalt. Vallile on ette
nähtud istutus okaspuudest (harilik mänd, must mänd, torkav kuusk jne.). Vallide osa jätkub ka
põhjapoolsel mängu ja spordialal. Samuti eraldab see võimalikku lasteaeda eramute alast.
Istutatav perspektiivne kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest. Hoonete ja
tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt
Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele.
4.7. Vertikaalplaneerimine
Tänavate vertikaalplaneerimisel on aluseks olnud olemasoleva maapinna reljeef. Tänavate
pikikalded jäävad vahemikku 0,5 kuni 2,0%. Olemasolevat reljeefi arvestades on kujundatud
13
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
esialgne vertikaalplaneering ka kinnistutele, seejuures andes hoonestusaladele võimalikud hoone
nulli väärtused. Detailplaneeringu raames koostatud vertikaalplaneering on esialgne lahendus ja
kindlasti täpsustub järgmistes projekteerimise staadiumites.
Vertikaalplaneerimise lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele.
Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud
kõrgusmärkidest. Sademevee voolu hulga minimeerimiseks, soovitatav krundi sisesed parkimisalad
rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik, nn murukivi. Tee projekteerimisel
arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast
maapinnast. Sõidutee ja jalg- jalgrattateelt sademevee immutamiseks on teede maa-aladele
planeeritud rohealad ning nõvad. Nõva peab koosnema erineva veeläbilaskvusega filterkihtidest
(taimede orgaaniline kiht, kasvupinnas, liiv (killustik)).
4.8. Mullatööde bilanss
Tänavate alune väljakaeve saab olema ca 12000 m³ arvestusega, et katendite jaoks on tarvis
1 meetri sügavust kaevikut. Tõenäoliselt ÜVK torude tõttu on reaalne väljakaeve maht suuremgi.
Hoonestusaladel, kuhu jääb hoone ja mingil määral (olenevalt täpsest arhitektuursest lahendusest)
ka teed ning platsid, on samuti väljakaeve vajadus ca 1 meeter. Arvestuslik pindala 12600 m² ja
väljakaeve maht ca 12600 m³.
Hoonestatavate kinnistute vertikaalplaneeringu tulemusel on ettenähtud täitemahu vajadus ca
24000 m³, mis on samas suurusjärgus arendusala väljakaevete mahuga.
Kokkuvõttes, detailplaneeringu täpsuse juures saab öelda, et kogu arendusalalt väljakaevatavat
pinnast saab ära kasutada kinnistute ala täitmisel. Seejuures on mõistlik ehitajal väljakaevatav
pinnas läbi sõeluda selliselt, et see ei sisaldaks peenosist ning seetõttu saaks kandva ja vett
läbilaskva täitepinnase. Täpsed lahendused ning soovitused väljakaeveks ja täiteks antakse taristu
ja hoonete ehitusprojektides.
4.9. Jäätmete käitlemine
Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 20.06.2024 määrusele nr 7 „Kiili valla
jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele.
Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse.
Prügikonteinerid paigutatakse igale krundile soovituslikult sõidutee lähedusse. Kogumismahutite
asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil.
Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja
ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist on soovituslik läbi viia sorteeritult, et võimaldada
jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist (viimist keskkonda) ning luua võimalus ohtlike jäätmete
kogumiseks ja äraveoks spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.
Krundile pos nr 36 on kavandatud avalik jäätmepunkt, kuhu paigutada liigiti kogutud jäätmete
kogumismahutid. Eelistada maa-aluseid süvamahuteid. Jäätmepunkti asukoht täpsustub
ehitusprojekti koostamisel. Jäätmepunkt peab olema lihtsasti ligipääsetav ja nägema esteetiline
välja ning peab arvestama ka tulevikus lisanduvate jäätme liikidega.
4.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes
dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud
piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
• nähtavus;
• juurdepääsuvõimalus;
• territoriaalsus;
• atraktiivsus;
• vastupidavus;
• valgustatus.
Käesolev planeering soovitab:
• krundid valgustada ja heakorrastada;
• tagada hea nähtavus;
• parkida sõidukid oma krundile;
• kasutada vastupidavaid materjale;
• paigaldada selged viidad;
• selgelt eristatavad juurdepääsud.
14
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
4.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb
lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.
Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa
6: Tuletõrje veevarustus”.
Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus.
Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus
ette nähtud 8 m. Planeeritud ühiskondlike ehitiste maal ei ole nõutud planeeritavate hoonete
omavhelist 8 m kuja. Joonisel AS-03 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala.
Tuletõrjevesi saadakse tee maa-alale ette nähtud kahest hüdrandist (vt joonis AS-04 Tehnovõrkude
koondplaan) ning Tormi tänavale ja Vikerkaare tänavale projekteeritud hüdrantidest.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju
kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed peavad olema vähemalt
3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Pindle teelt.
4.12. Planeeringuala tehnilised näitajad
Planeeringuala suurus 11,60 ha
Kavandatud kruntide arv 39
Krunditava ala maa bilanss:
elamumaa 74 063 m² 66% / 68 063 m2 61%*
transpordimaa 20 537 m² 18%
ühiskondlike ehitiste maa 11 060 m² 10%
üldkasutatav maa 6 259 m² 6%
ärimaa 0 / 6 000 m2 5%*
*juhul kui pos 1 ja 2 kasutatakse ärimaa sihtotstarvet
4.13. Servituutide seadmise vajadus
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud
servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-03, AS-04 ja
kirjeldatud joonise AS-03 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus
võib ehitusprojektis täpsustuda.
Pos 1 – 30
• Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m
liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 31
• Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest
ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 34
• Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m
liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, drenaažitrassile ja sademeveekanalisatsiooni
survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja
kasuks;
• sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks.
Pos 35
• Veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise
trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja
kasuks.
15
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
Pos 36, 37
• Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m
liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, drenaažitrassi ja sademevee kanalisatsiooni
survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja
kasuks;
• sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks.
Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool Suur-Pindle katastriüksust:
Katastriüksus 11157 Sausti-Kiili tee (katastritunnus 30401:001:0473):
• veetrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Katastriüksus Sausti kergliiklustee T12 (katastritunnus 30501:001:0434):
• veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Katastriüksus Pindle tee (katastritunnus 30501:001:0377):
• veetrassile ja sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi
võrguvaldaja kasuks;
• maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja
kasuks.
Katastriüksus Tormi tänav T2 (katastritunnus 30501:001:0379):
• veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi
võrguvaldaja kasuks.
Katastriüksus Vikerkaare tänav T1 (katastritunnus 30501:001:0382):
• veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi
võrguvaldaja kasuks.
4.14. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust
ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete
poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus.
Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.
Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-04 Tehnovõrkude koondplaan.
4.14.1. Veevarustus ja kanalisatsioon
Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Osaühing Kiili KVH 01.02.2023. a
tehnilistele tingimustele.
Planeeringuala veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse on koostanud Veka Inseneribüroo OÜ,
töö nr 25002, 06.03.2025. a.
Planeeritava ala varustamine ühisveevärgiga on planeeritud ringistada. Ühisveevärgi
ühinemispunkt olemasoleva veetorustikuga asub Reinu tänaval (katastritunnusega
30401:001:1328) ning ühinemispunktid projekteeritud veetrassidest asuvad katastriüksustel
Vikerkaare tänav T1 (katastritunnusega 30501:001:0382) ja Tormi tänav T2 (katastritunnusega
30501:001:0379).
Planeeringuala reovee ärajuhtimine on jagatud kolmeks:
• planeeritud kruntide pos nr 1 – 4; 6 – 7; 11 – 14 ja 31 reoveed suunatakse planeeritud reovee
pumplasse isevoolse kanalisatsioonitrassiga. Pumplast suunatakse reoveed reovee
kanalisatsiooni survetrassiga planeeringuala keskossa planeeritud reovee kanalisatsioonitrassi.
Planeeritud reoveepumpla on planeeritud krundi pos nr 31 idanurka (täpne asukoht täpsustub
ehitusprojektiga). Reovee pumplale on ette nähtud kuja raadiusega 10,0 meetrit;
• planeeritud kruntide pos nr 5; 8 – 10; 16 – 19; 24 – 28 ning planeeritud pumplast suunatud
reoveed suunatakse isevoolse kanalisatsioonitrassiga Tormi tänavale projekteeritud reovee
kanalisatsioonitrassi;
• planeeritud kruntide pos nr 20 – 23 ja 29 – 30 reoveed suunatakse isevoolse
kanalisatsioonitrassiga Vikerkaare tänavale projekteeritud reovee kanalisatsioonitrassi.
Planeeritud reovee pumpla tarbeks on kavandatud teenindusala ning elektriga liitumise jaoks
liitumiskilp.
16
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee ja
kanalisatsiooni liitumispunktid.
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-2013.
Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala.
Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor
laiusega 4 m.
Vee- ja kanalisatsiooni ühinemispunktid olemasolevate torustikega on esitatud joonisel AS-04
Tehnovõrkude koondplaan. AS-04 Tehnovõrkude koondplaani joonisele on kanalisatsioonitrassile
peale märgitud maapinna planeeritud absoluutne kõrgus ning kaevu põhja absoluutne kõrgus.
Täiendavad tingimused:
Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused:
1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu
teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad
võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid
Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks;
2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220,
[email protected] <mailto:
[email protected]>). Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist
sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega
kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku
või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel;
3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast;
https://www.riigiteataja.ee/akt/4071220120454;
4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud
Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel;
5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili
KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-d kui ka Motoral OÜ-d;
6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde
teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja § 13 lõikele 2 „Projekti ja teostusjoonise
alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule.
Vigastus parandatakse kaevaja kulul.” <https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045>;
7) kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude
omanikuga ja/või haldajaga.
4.14.2. Sademevee ärajuhtimine
Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.
Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad
sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest
vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid,
viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige
maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.
Planeeringuala põhjavee kaitseks kasutada järgmisi meetmeid – mitte immutada reovett või juhtida
saasteaineid haljasaladele.
Näide teemaa-aladele rajatavast nõvadest:
Hoonete katustele langevat sademevett on otstarbekas koguda, et seda kasutada krundile rajatava
haljastuse (puud, põõsad, muru, viipetiigid, vms) tarbeks. Juurdepääsutee ja parkla alale
(soovitatav kasutada vett läbilaskvaid materjale) langev sademevesi suunata krundil ümbritsevale
17
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
rohealale. Võimalusi sademevee lokaliseerimiseks/ärakasutamiseks selle tekkekohas on
küllaldaselt ning lisainfot antud teemal on võimalik leida alljärgneva lingi kaudu, näiteks
https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/Ruumiloome-koolitusprogramm-3.-paev-Margit-Koiv-
Vainik.pdf
Planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahenduse on koostanud Raivo Saidlo, Veka Inseneribüroo
OÜ „Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu VK osa”, töö nr 25002, 06.03.2025.
Väljavõte Veka Inseneribüroo OÜ koostatud seletuskirjast:
Sademevee vooluhulk ja selle piiramine:
Detailplaneeringus on tänavatele planeeritud kõvakatteid 7446 m2 ja haljasala 9628 m2. Valingvihm
tänavalt on 5 minutilise vihma puhul 217 l/s.
Elamukinnistutel on ehitusalused pinnad ehk katused 10400 m2. Kinnistutelt ülejäänud osa tuleb
immutada. Valingvihm elamukinnistutelt 5 minutilise vihma korral 278 l/s.
Lasteaia sõiduteelt, parklast ja katustelt (hinnanguline pindala kokku 5485 m2) on 5 minutilese vihma
vooluhulk 166 l/s. Lasteaia sademevesi väljavool tänavavõrku piirata vooluhulgale 10 l/s.
Sademevee summaarne vooluhulk 5 minutilise valingvihma korral 661 l/s ja veekogus 200 m3.
Kavandatud on eesvoolu koormuse vähendamiseks/minimiseerimiseks kraavid mahuga 435 m3.
Vooluhulk eesvoolu on piiratud De 160 mm toruga.
• Sademevee vooluhulk valgalade kaupa
1-Vikerkaare tänava põhjaosa eelvooluga naaberala olemasolevasse torustikku.
Kinnistutelt äravool planeeritud Tormi tänava süsteemi.
Äravool tänavalt toimub imbudes läbi tänava küveti all oleva drenaaži
Vooluhulk eesvoolu ca 0,1 l/s
2-Tormi tänava ja Vikerkaare tänava põhjaosa kinnistud eelvooluga kraavi.
Äravool tänavalt toimub imbudes läbi tänava küveti all oleva drenaaži. Küvetile on lisatud ka
kuppelrestkaevud, mille äravool ühendatakse sademevee kanalisatsiooniga.
Vooluhulk piiratakse eelvoolu De160 toruga kaldega 0,007 st Q = 17 l/s
Vooluhulga puhverdamiseks lisatakse enne väljavoolu kraavid mahuga 115 m3
3-Vikerkaare tänava lõunaosa eelvooluga Pindle tee kraavi.
Äravool tänavalt toimub imbudes läbi tänava küveti all oleva drenaaži. Küvetile on lisatud ka
kuppelrestkaevud, mille äravool ühendatakse sademevee kanalisatsiooniga.
Vooluhulk piiratakse eelvoolu De160 toruga kaldega 0,004 st Q = 13 l/s
Vooluhulga puhverdamiseks suurendatud torustike ning lisatakse enne väljavoolu kraav mahuga
150 m3.
4-Aasa tänav eelvooluga Pindle tee kraavi.
Äravool tänavalt toimub imbudes läbi tänava küveti all oleva drenaaži. Küvetile on lisatud ka
kuppelrestkaevud, mille äravool ühendatakse sademevee kanalisatsiooniga.
Vooluhulk piiratakse eelvoolu De160 toruga kaldega 0,004 st Q = 13 l/s
Vooluhulga puhverdamiseks suurendatud torustike ning lisatakse enne väljavoolu kraav mahuga
170 m3.
Sademevee äravoolu lahendus:
Tänavatele on planeeritud paigaldada De160-De400 sademevee torud. Kinnistutelt kogutakse
sademeveed läbi liitumistorude. Kinnistutelt saab ära juhtida katuse sademeveed ja vajadusel saab
kinnistutel sademevee süsteemi lisada ka drenaaži veed. Kinnistute äravoolud ei tohi võimaldada
vooluhulka üle 10 l/s. Tänavatelt kogutakse sademeveed küveti all olevasse drenaaži. Drenaaži
väljavoolu kaevud varustada kuppelrestidega. Drenaaž ühendada planeeritavasse sademevee
kanalisatsiooni va Vikerkaare tänava põhjaosa. Sademevee eesvooluks on arendusala idapoolse
külje ja Pindle tee ääres olev kraav.
Eesvoolu Harjuva ojja VEE1094900 suunatud sademevesi peab vastama Veeseaduse § 187 p 6
kehtestatud normidele.
Tagamaks vee nõuetele Vastavust paigaldada lasteaia parkla sademevee äravoolule 1-klassi
õlipüüdja.
Olemasolev drenaaž planeeringu alal likvideeritakse. Planeeringu põhja poolsed drenaaži
torustikud lõigata läbi ja ühendada möödavoolu torustikuga kuni olemasoleva arendusala
idapoolses küljes oleva drenaažiga.
• Hilisemal projekteerimisel tuleb tagada, et Tormi tn-le rajatud kraavide nõlvad peavad olema
hooldatavad (s.t niidetavad murutraktoriga) või maastikuarhitektuuriselt lahendatud nii, et need
oleksid hooldusvabad.
• Tormi tn (pos 37) sademevee eesvool peab olema juriidiliselt lahendatud. See tähendab, et igal
ajal peab olema võimalik, ilma tingimusteta, juhtida sademevett 17 l/s nii, et vallal puuduks
hoolduskohustust.
18
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
• Planeeringuala kruntide pos nr 27,29,30 ja 33 vertikaalplaneerimisega tagada sademevee mitte
valgumine naaberalade Vikerkaare tn 9 ja 10 ning Tormi tn 14 kinnistutele. Vikerkaare tn 9 ja 14
kinnistutele on Kiirvool OÜ poolt tehtud projekti kohaselt rajatud 200 mm läbimõõduga
drenaažikollektor eesmärgiga võimaldada Vikerkaare ja Tormi tn äärsete kinnistute liigvee
ärajuhtimine. Antud kollektor suubub Pindle tee 6 kinnistul olemasolevasse eesvoolu kraavi.
Käesoleva planeeringuga Vikerkaare ja Tormi tn kinnistute olemasolevaid süsteeme ei muudeta
ning olemasolev drenaažtorustik ja selle suubumine Pindle eelvoolu kraavi säilib. Samuti parandab
piirkonna üldiseid tingimusi see, et planeeringu elluviimise käigus hooldatakse piirkonna
eelvoolukraavid.
Alal asuvaid kraave hooldada vastavalt vajadusele, et oleks tagatud liigvee äravool.
Põllumajandus- ja Toiduameti kirja 31.01.2023 nr 6.2-2/5523 „Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-
Pindle detailplaneeringu koostamise algatamine” kohaselt ei ole Põllumajandus- ja Toiduametil
vastuväiteid kavandatavale tegevusele.
11157 Sausti-Kiili tee truup km 4,205
Veebruaris 2025 teostatud välivaatluse tulemuste põhjal on truup heas seisukorras, s.t truubi
torustik ning sissevoolu kui väljavoolu alad on stabiilsed. Algset olemasolevat betoontruubi (pildil
paremal) on seoses kergliiklustee rajamisega pikendatud plasttoruga (pildil vasakul). Veetase truubi
ees oli madal (ca 20 – 25 cm), arvestades et oli toimunud eelnevalt lumesulamine. Madal veetase
näitab eesvoolu, sh ka tuubi head toimimist.
Truubi vaated allavoolu ja pealevoolu veebruaris 2025.
Truubi läbilaskevõime arvutamiseks kasutame Manningi valemit:
Q = (1/n) × A × R2/3 × i1/2
• Q – vooluhulk (m³/s);
• n – Manningi kareduskoefitsient (nt sileplast 0,012–0,013; betoon 0,013–0,015);
• A – veepinna ristlõike pindala (m²);
• R – hüdrauliline raadius (A/P, kus P on märgjoone pikkus, m);
• i – truubi põhi- ehk hüdrauliline kalle (m/m).
Seega on 1000 mm läbimõõduga truubi teoreetiline maksimaalne läbilaskevõime ligikaudu
0,76 m³/s ehk 760 liitrit sekundis, kui truubis voolab vesi täisristlõikes, kalle on 0,001 ning materjaliks
betoon.
Kokkuvõttes võib järeldada, et arvestades tänast veetaset truubi juures ning selle valgalal
väljakujunenud olukorda võib öelda, et vähetõenäoline on vooluhulga kuni 4-kordne suurenemine
valgalal arendustegevuse tõttu. Planeeringualalt lisanduv maksimaalne voolhulk 43 l/s mõjutab
minimaalselt truubi läbilaskevõimet.
4.14.3. Elektrivarustus
Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regiooni poolt 09.02.2023
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 439047.
Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on planeeringualal 3×1125 A.
Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud planeeringuala lõunatipus
asuvast keskpinge maakaablist KPL204690. Planeeringuala krundile pos 31 on kavandatud uus
alajaam. Alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaablist.
19
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Kruntidele on
planeeritud paaris liitumiskilbid, v.a krunt pos nr 31 ja 37. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise
peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid.
Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega
alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses
ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema
vaba juurdepääs.
Planeeringualal asuvad kaks madalpinge õhuliini, mis on ette nähtud likvideerida. Õhuliin
likvideeritakse kuni Sausti tee 28, Sausti tee 20 ja Pindle tee 6 katastriüksustel asuvate postideni.
Sausti tee 20 ja Pindle tee 6 elektrivarustus on ette nähtud planeeringualale rajatavast maakaablist.
Täpne lahendus antakse ehitusprojektiga.
Täiendavad tingimused:
• kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt
Elektrilevi OÜ-ga;
• elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-
ga;
• tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;
• võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping
projekteerimiseks ja tööde teostamiseks.
4.14.4. Tänavavalgustus
Kruntide sisene platside valgustus ehitada välja iga krundi oma elektrivarustuse baasil.
Tänavavalgustus projekteerida metallpostidel, mis saavad toite kaitsetorusse paigaldatud
maakaablilt. LED valgustid peavad olema eelprogrammeeritud timmerdamisega DDF2.
Tänavavalgustusel peab olema eraldi juhtimis- ja liitumiskilp. Tänavavalgustuse projekti
koostamiseks tehnilised tingimused väljastab ja projekti kooskõlastab Kiili vallavalitsus.
Planeerida valguslahendus pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis ei avaldaks mõju
elamualadele.
Pindle tee ääres ülekäiguradadel valgustus projekteerida mõlemale poole ülekäigurada.
4.14.5. Sidevarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt 05.08.2025 koostatud
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39801251.
Planeeringuala sidevarustus on lahendatud sidekanalisatsiooniga, mille ühenduspunktiks on
sidekaev F68S56_K01, mis asub Sausti tee katastriüksusel (katastritunnusega 30401:001:0473).
Detailplaneeringuga moodustatavate kruntide piiridele on määratud liitumispunktid.
Liitumispunktidest on kavandatud maakaabliga sisestus planeeritavatele elamutele ja
ühiskondlikule ehitisele. Liitumiskohad kruntidele sulgeda hermeetiliselt ja tähistada EMS 101,4 kHz
resonantsmarkeriga.
Sidetrassid on planeeritud tänava maa-alale, sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik
juurdepääs.
Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde
teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga.
Sidevarustuse rajamine pole kohustuslik. Samuti selle rajamisel alternatiivina kaabelside
lahendusele on võimalik sideühenduse tagamiseks kasutada õhu kaudu lahendusi.
Täiendavad tingimused:
• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise
kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015)
„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja
nõuetest;
• sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib
ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste
algust ja soovitud väljakutseaega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.
4.14.6. Soojavarustus
Hoone küttesüsteem on võimalik lahendada lokaalselt. Soovitav on kasutada energiasäästlikke ning
keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump,
päikesepaneelid, jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid (nt
raskeõlid ja kivisüsi).
20
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et
pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginull energiahooned. Eesti on kehtestanud
liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Sellest
tulenevalt on projekteerimisel soovitav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi.
Päikesepaneelide valikul tuleb kasutada paneele, millel peamine klaasikiht on peegeldust
vähendava pinnatöötlusega. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud ainult hoonete katustele.
Horisontaalse maasoojuskontuuriga tuleb alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei
kahjustaks maasoojussüsteemi. Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada
kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud haljastuse
rajamise nõuetele. Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamisest üksteisele või seda mõjutavale
objektile liiga lähedale, samuti kinnistu piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline
koosmõju või mõju taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustab puu juuri
ning maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab
kasvuperioodi). Vertikaalsete soojuspuuraukude rajamine ei ole lubatud.
Õhksoojuspumpade välisagregaate mitte paigutada hoone tee poolsele esifassaadile ja selle äärde
(või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m,
kõrvalkrundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt 8 m kaugusele.
Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete
müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1
normtasemeid.
Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
5.1. Eessõna
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja
keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik.
Kavandatav tegevus oma iseloomult eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne
eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas
pöördumatuid muudatusi.
Lähtetingimused:
• planeeritavad katastriüksused on ehitisregistri andmetel hoonestamata;
• väärtuslik kõrghaljastus planeeritaval alal puudub;
• planeeringuala on looduslik rohumaa, mis ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust
ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu
järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei
avalda;
• teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;
• vastavalt Eesti looduse infosüsteemile ning Maa- ja Ruumiameti looduskaitse ja Natura 2000
kaardirakendusele (seisuga 15.07.2025) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka
konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega
mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;
• vastavalt Maa- ja Ruumiameti kultuurimälestiste kaardirakendusele (15.07.2025) ei asu
planeeringualal ühtegi arheoloogiamälestist.
Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid
alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:
• kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade
esinemise võimalikkus;
• põhja- ja pinnasevesi;
• võimaliku keskkonnamõju hindamine.
5.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning
avariiolukordade esinemise võimalikkus
Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava
tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis.
Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine,
kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust
21
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid
ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust, nt
lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem
ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.
Avariiohtlike olukordade vältimiseks:
• territooriumi korrashoid;
• territooriumile tagada juurdepääs;
• ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust,
vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;
• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem.
5.3. Põhja- ja pinnasevesi
Detailplaneeringu ala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal esineb
põhjavee reostumise oht. Planeeringuala veevarustamine ja kanalisatsioon on lahendatud ÜVK
põhiselt, vastavalt Osaühing Kiili KVH tehnilistele tingimustele. Kuna uute püstitavate hoonete
veevarustus ei ole lahendatud lokaalsest (puurkaevust) ning reovett ei käidelda lokaalselt, on
tagatud planeeringualal põhjavee kaitse. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks on välja ehitatud
tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et
ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval
territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole
ette nähtud.
Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Samuti juhinduda
Veeseadus § 129 lg 1 ja 3 toodust.
5.4. Võimaliku keskkonnamõju hindamine
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. Planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus,
jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei
avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritava ala
vahetusläheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Seega keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Planeeringu
algatamise korralduses ja selle lisas 5 „Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili vallas Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-
Pindle detailplaneeringu osas” toodu osas on vastavad ametkonnad andnud oma seisukohad,
milles vastuväiteid ei esitatud. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt planeerimismenetluse käigus.
6. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS
Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada.
Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, veeluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba.
Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest püstitatakse üksik- ja kaksikelamud.
Jäätmeloa kohustust reguleerib Jäätmeseaduse § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud
keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille
vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas
kõrvaldamise nõuded”. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal
käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse
nõuetele.
Maapõueseadus § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel
ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on
lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa
saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul.
Veeluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei
võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse
territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse § 187 väljatoodule ei ole
vaja taotleda veeluba.
22
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
Õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest
väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67
„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Paikse heiteallika käitaja
registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse
künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu
taotluse ja tõendi andmekoosseis”. Keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 § 11 punkti 6
kohaselt ei ole nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine põletusseadmete puhul,
milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks
siseruumides töötingimuste parandamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib eeldada, et
õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik.
7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Detailplaneeringuga planeeritud elamute ja ühe ühiskondliku ehitise rajamisega kaasnev peamine
positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Lisaks ühiskondliku ehitise
rajamisega piirkonda luuakse uusi töökohti. Korrastatakse avalikku ruumi läbimõeldud planeeringu
abil.
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse
elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol.
Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale
puudub.
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete ja
uute töökohtade lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate
isikute arv. Rajatavad hooned ja rohealad tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust.
Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole
alust eeldada, et hoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga
on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes
eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba
kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale
ette ühiskondliku ehitise, üksik- ja paariselamute ehitamist. Samuti on ette nähtud ala hooldamiseks
ettevaatusabinõud. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu
vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei
sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna
kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega
ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht
inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse
puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette
ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste
vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud
nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida,
kui töötajad ei ole kompetentsed.
8. PLANEERINGU ELLUVIMISE KAVA
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele,
määrustele, projekteerimisnormidele ja standarditele.
23
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja
avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine (krundid pos 34 – 37, 39)
1. Käesoleva Detailplaneeringu elluviija (edaspidi Arendaja) ehitab omal kulul detailplaneeringu
järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse,
välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised või tagab nende
väljaehitamise kolmandate isikute poolt.
2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid
Arendajaga sõlmitud eraldi kokkuleppe alusel.
3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist
võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate
teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste
väljaehitamise eest.
4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee avalikuks
kasutuseks ja nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Detailplaneeringuga
määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud tasuta juurdepääs avalikule teele.
Kohalikul omavalitsusel on asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist.
5. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madala
kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised peavad vastama
seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.
6. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel, huvitatud isiku taotluse alusel, õigus lubada
detailplaneeringu maa-ala arendamine etapiviisiliselt.
7. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta
ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks
kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning
avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. Maaparandussüsteemidega alade
maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus ning sama kehtib
teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi.
8. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui
Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad
rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised (juurdepääsutee,
elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsioonitorustik jne) on
Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks.
Samas tuleb riigitee ristmik rekonstrueerida enne ükskõik millisele hoonele ehitusloa väljastamist,
sõltumata sellest, kas on seatud hüpoteek või mitte. Ristmiku rekonstrueerimine on eeltingimus
ehitustegevuse alustamiseks.
9. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (elamu,
abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa
kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
Krunt pos nr 39 võõrandatakse tasuta Kiili Vallavalitsusele. Juhul, kui vabatahtliku võõrandamist ei
toimu, siis krunt sundvõõrandatakse Kiili Vallavalitsusele.
Eesvooludega seonduvad kohustused
Enne ehitustegevuse alustamist on vajalik teostada planeeringualal eesvoolu hooldus. Hooldustööd
tuleb teostada enne mistahes hoonete ehituslubade väljastamist, et tagada eesvoolu läbilaskvus ja
vältida üleujutusriske.
Enne sademevee ja drenaaži projekteerimist tuleb küsida tehnilised nõuded Kiili Vallavalitsuselt.
Planeeringualalt sademevee voolhulkade suurenemisel on huvitaud isik kohustatud korrastama ja
puhastama eesvoolud vajalikus mahus või kuni riikliku eesvooluni huvitatud isiku kulul. Eesvoolude
korrastamata jätmisel ei ole võimalik realiseerida planeeringut.
Sademevee ja drenaažisüsteemide hooldus tuleb arendaja poolt tagada kuni piirkonnas toimuvad
kinnistute ehitustegevused. Sademevee ja drenaaži üleandmisel tuleb anda 5 aasta pikkune
garantii.
• Enne sademevee ja drenaažilahenduse projekteerimist tuleb taotleda vastavad
projekteerimistingimused vallavalitsuselt ning kooskõlastada lahendus tänavatorustiku tulevase
omanikuga.
• Planeeringualalt sademevee voolhulkade suurenemisel, võrreldes planeeringueelse olukorraga,
on huvitaud isik kohustatud korrastama ja puhastama eesvoolud vajalikus mahus kuni Harjuva
oja (lõpp-punkt XY: 6574362, 546226). Eesvoolude korrastamine ja puhastamine teostatakse
hoolduskava alusel, mis koostatakse koostöös pädeva spetsialistiga.
24
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused
Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused ja üldkasutatava maaga seonduvate rajatiste
väljaehitamine (krunt pos 31, 33):
1. Arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad
(mänguväljakud jms) või tagab nende väljaehituse kolmandate isikute poolt.
2. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud üldkasutatava maa või ühiskondlike ehitiste maa
tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu üldkasutatavale
maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud mänguväljaku, puhkeala jms väljaehitamise
eest.
3. Üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud avalikult kasutatavate
mänguväljakute jms valmimisel on Arendaja nõus antud maa-ala tasuta võõrandama Vallale,
misjärel tekib alles Vallale kohustus neid hooldada.
4. Üldkasutatavatel maade ja nendel asuvate mänguväljakute sihtotstarbeline kasutamine ei tohi
olla mitte kuidagi takistatud ning peab olema tasuta kasutatav kõigile.
5. Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud va kui see on mänguväljaku
projektiga lubatud.
Krunt pos nr 31 sademevee ja viibeala lahendused tuleb lahendada koos ülejäänud infrastruktuuri
väljaehitamisega.
Toimingute ja tegevuste järjekord:
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord:
1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.
2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes
huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž,
elekter, side, kaugküte jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.
3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega
seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, rajatiste
(vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamiseks.
4. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes
huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž,
elekter, side, kaugküte jne) ehitamine.
5. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon,
vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamise lõpetamine ja vastavate
kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja rajatiste (vesi,
kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) üleandmine
võrguettevõtjatele.
6. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ja üldkasutatavate alade ehitamise
lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.
7. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud (100%):
7.1. avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning
avalikes huvides olevate tehnovõrgud (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon,
drenaaž, elekter, side, kaugküte jne);
7.2. uus kuivendussüsteem ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala olemas oleva
drenaažisüsteemi toimimine;
7.3. Pindle tee ja riigitee nr 11157 Sausti–Kiili km 4,195 asuv ristmik tuleb rekonstrueerida enne
mistahes hoone ehitusloa väljastamist planeeringualale, vt ka Transpordiameti nõuded
planeeringu elluviimisel.
8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine
omavalitsusele.
9. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.
Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et:
9.1. on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude,
rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatistele;
9.2. üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt detailplaneeringus
ettenähtud tingimustele;
9.3. avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad alad
peavad olema Valla omandis.
Krunt pos nr 39 võõrandatakse tasuta Kiili Vallavalitsusele. Juhul, kui vabatahtliku võõrandamist ei
toimu, siis krunt sundvõõrandatakse Kiili Vallavalitsusele.
25
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467
Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel
Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab
planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata
menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis;
2. Planeeringuala juurdepääs on kavandatud riigitee nr 11157 Sausti–Kiili km 4,195 asuva ristmiku
kaudu. Enne mistahes hoonete ehituslubade väljastamist tuleb rekonstrueerida Pindle tee ja
riigitee ristmik koos vajaliku tee laiendamisega. Ristmiku rekonstrueerimine on vajalik, et tagada
arendusala hoonetele ohutu juurdepääs. Vastavalt Ehitusseadustiku § 8 peab ehitamine ja
sellega seotud tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega
keskkonnale, mistõttu teedevõrgu rajamine peab eelnema hoonete ehitamisele;
3. projekteerimise etapis tuleb täpsustada riigitee teeületuskoha valgustamise vajadus. Vajaduse
korral kavandatakse valgustuslahendus koos teede ja ristmiku rekonstrueerimise projektiga;
4. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga
sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima
planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste
projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
5. Teha koostööd kohaliku omavalitsusega bussipeatuste kavandamiseks Pindle tee ristmiku
lähialale seoses elamuala kavandamisega. Selle vajadus täpsustada enne ehitusprojekti
koostamist.
6. Riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi arendusala elluviimisel seoses
Transpordiameti nõuete täitmisel.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused
1. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates detailplaneeringu
kehtestamisest omal kulul ja kehtivate ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud
detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, sh arendusetegevusega seotud
avalikult kasutatavate teede (k.a pos nr 34 – 37, 39) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes
huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-,
sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamise. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks
tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi
oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
2. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui detailplaneeringu kehtestamisest on
möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab
mõista detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates detailplaneeringu ala teenindava
tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisest. Katastriüksuste jagamine ning kõik teised
tegevused mis eelnevad detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade
väljastamisele ei loeta käesolevas detailplaneeringus detailplaneeringu elluviimise alustamiseks.
Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate
tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest.
3. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui on tuvastatud, et detailplaneeringuga
põhjustatakse kahjusid kolmandatele osapooltele või kahjustatakse avalikku huvi ning kahju
tekitanud krundi omanik ei ole nõus kahjusid hüvitama. Kahju tekitanud ja/või tekitavate kahjude
krundi omanikul ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega
kaasnevate tulevaste tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest.
4. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu
elluviimisest loobuda.
Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku
huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või
kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi
tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega
tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi
igakordne omanik.
26
EHITUSÕIGUSE TABEL
TINGMÄRGID OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
Maa sihtotstarve Maa sihtotstarve Suletud brutopind
Krundi Suurim Hoone kõrgus maapinnast (m)
PLANEERINGUALA VEETORUSTIK Pos Krundi aadress või
planeeritud ehitisealune
Hoonestusala Hoone suurim korruselisus Hoonete arv krundil ja osakaalu % ja osakaalu % katastriüksuse Parkimiskohtade arv
Kitsendused
nr aadressi ettepanek suurus (m²) (detailplaneering (katastriüksuse sihtotstarvete
suurus pind (m²)
u liikide kaupa) liikide kaupa) kaupa (m²)
OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Normatiivne Kavandatud
tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
SIDEKAABEL 1 Vikerkaare tn 40 3000 400 1865 2 1 9 4,5 1 2 EE2 / Ä 100% E / Ä 100% 800 4 4
PLANEERITUD KRUNDI PIIR maaparandussüsteem;
tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
PLANEERITUD AJUTINE KRUNDI PIIR MADALPINGE MAAKAABEL 2 Vikerkaare tn 38 3000 400 1885 2 1 9 4,5 1 2 EE2 / Ä 100% E / Ä 100% 800 4 4
maaparandussüsteem;
TEE KAITSEVÖÖND 10 m KESKPINGE MAAKAABEL tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
3 Vikerkaare tn 36 3000 400 1870 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4
maaparandussüsteem;
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE MADALPINGE ÕHULIIN tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
4 Vikerkaare tn 34 3000 400 1885 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4
maaparandussüsteem;
OLEMASOLEV KRUUSKATTEGA SÕIDUTEE DRENAAŽITORUSTIK tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
5 Vikerkaare tn 32 3000 400 1905 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4
maaparandussüsteem;
PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT
tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
6 Vikerkaare tn 27 3002 400 2070 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4
maaparandussüsteem;
OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE REOVEEPUMPLA
tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
7 Vikerkaare tn 25 3000 400 2035 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4
PROJEKTEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE LIKVIDEERITAVAD TEHNORAJATISED maaparandussüsteem;
(KLM PRojekt OÜ töö nr 150317, "Kiili alevis Sausti tee äärde tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
4,5 EE2 100% E 100%
valgustatud kergliiklustee projekteerimine") MADALPINGE ÕHULIIN JA SELLE KAITSEVÖÖND8 Vikerkaare tn 23 3000 400 2000 2 1 9 1 2 800 4 4
maaparandussüsteem;
tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE 9 Vikerkaare tn 21 3000 400 1990 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4
1.30...1.50
maaparandussüsteem;
PLANEERITUD HALJASTUS
OLEMASOLEV HOONE Haljastuse eskiislahenduse koostas maastikuarhitekt
4,5
tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
1.50...1.80 10 Vikerkaare tn 19 3000 400 2010 2 1 9 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4
Peep Moorast 27.01.2024, töö nr 01-24/01 maaparandussüsteem;
1.50...1.80
PLANEERITUD HOONESTUSALA PIHLAENELAS "SEM"
maaparandussüsteem;
LAIUV KADAKAS "NANA" 11 Aasa tn 1 3000 400 2125 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4
PLANEERITUD ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT SILE TOOMPIHLAKAS "SNOWFLAKES"
Üm 100% maaparandussüsteem;
33 - - 2
m - HARILIK SARAPUU "CONTORTA" 12 Aasa tn 3 3000 400 2120 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4
v
- - m2 -
na PLANEERITUD ÜHISKONDLIKU EHITISE VÕIMALIK ASUKOHT
- tä
Krunt 4490 m2 re HARILIK KUUSK "WEEPING BLUE"
t I
po PP
maaparandussüsteem;
K
30
1.30...1.50
k aa 13 Aasa tn 5 3000 400 2115 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4
r
ike HARILIK KUUSK "CUPPRESSINA"
1.30...1.50
top
IPPK03
V JUURDEPÄÄS KRUNDILE
SIBERI KONTPUU "VARIEGATA SIBIRICA" maaparandussüsteem;
14 Aasa tn 7 3000 400 2115 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4
top
IPPK03
33 PLANEERITUD HALJASTUS HARILIK ELUPUU "SMARAGD" // HARILIK KUUSK
MUST MÄND VÕI HARILIK MÄND "WATERERI" maaparandussüsteem;
15 Vikerkaare tn 30 2000 300 1260 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
4,0
PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV HALJASTUS
15,0
K2-8 VIRGIINIA TOOMINGAS "CANADA RED"
maaparandussüsteem;
1.30...1.50
PLANEERITUD MURUKIVI HARILIK SARAPUU "FUSCORUBRA"
16 Vikerkaare tn 28 2000 300 1305 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
EE 100%
23 9m/4,5m 300 m2 2 23
4,0
EE 100%
2 1285 m2 (1/1) 4,0 300 m2 2
KRUNTIDE POS NR 1-5 PIIRDEAIA LUBATUD EHITAMISE 17 Vikerkaare tn 26 2000 300 1305 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
maaparandussüsteem;
(2/1)
Krunt 2000 m 2 30 29m/4,5m 1210 m2 (1/1) ASUKOHT SAUSTI-KIILI TEE SERVAS HIMAALAJA KASK "DOORENBOS"
5,0 (2/1)
Krunt 2000 m2 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND maaparandussüsteem;
4,04,0
18 Vikerkaare tn 24 2000 300 1305 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
30 EE 100%
5,0 TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
6,0 29 29m/4,5m 300 m2 2
1360 m2 (1/1) 19 Vikerkaare tn 22 2005 300 1265 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
1.30...1.50 (2/1) maaparandussüsteem;
Krunt 2000 m2
OLEMASOLEV KRAAV
4,04,0
22 maaparandussüsteem;
EE 100%
2 EE 100% OÜ VEKA INSENERIBÜROO KOOSTATUD VEEVARUSTUSE,20 Vikerkaare tn 20 2000 300 1270 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
9m/4,5m 300 m 2
22 1305 m2 (1/1) 4,0 9m/4,5m 300 m 2 2
EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m
2 28 KANALISATSIOONI JA SADEMEVEE KANALISATSIOONI
(2/1)
19,0 6,0 4,0
2
(2/1)
1135 m2 (1/1)
maaparandussüsteem;
av
Krunt 2000 m2 4,5
Krunt 2000 m2 LAHENDUS, TÖÖ NR 25002 21 Vikerkaare tn 18 2000 300 1300 2 1 9 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
4,04,0
än
VEEKAITSEVÖÖND 1 m
29 it
rm
EE 100% tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
To
LIKVIDEERITAV DRENAAŽITORU
4,0
5,0 27 9m/4,5m 300 m 2 2 L 100% 22 Vikerkaare tn 16 2000 300 1305 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
4,0
4,0
2
(2/1)
1165 m2 (1/1)
37 -
-
-
-
m2 -
m2 -
PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT maaparandussüsteem;
Krunt 2001 m2 -
KRAAV
4,04,0
→
tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
Krunt 2293 m2
EE 100%
9m/4,5m 300 m2 2
21 PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA
23 Vikerkaare tn 14 2000 300 1285 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
21 2 1300 m2 (1/1)
maaparandussüsteem;
(2/1) 4,0 1.30...1.50
27 K2-1
EE 100%
tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
Krunt 2000 m2 300 m2 2
26 29m/4,5m 1340 m2 (1/1) PLANEERITUD OL.OL TRUUBI PIKENDUS 24 Vikerkaare tn 17 2035 300 1325 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
K2-2 maaparandussüsteem;
4,04,0
(2/1)
a
5,0
h ug Krunt 2004 m2
ma AVALIK JÄÄTMEPUNKT 25 Tormi tn 15 2016 300 1325 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
v id ³ EE 100%
aa maaparandussüsteem;
Kr 115m
9m/4,5m 300 m2 2
5,0 25
28 V= 37 2 1325 m2 (1/1)
10,
EE 100% (2/1) tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
9m/4,5m 300 m 2 2
6,0 Krunt 2016 m2 26 Tormi tn 13 2004 300 1340 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
20 20
5,0
ALAJAAM
0
2 1270 m2 (1/1) EE 100%
maaparandussüsteem;
(2/1) 4,0 9m/4,5m 300 m2 2
Krunt 2000 m2 24 2 1325 m2 (1/1)
tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
34
1.30...1.50
27 Tormi tn 16 2001 300 1165 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
6,2
7,0
(2/1)
20,
Krunt 2035 m2 maaparandussüsteem; projekteeritud reoveepumpla kuja;
REOVEEPUMPLA KUJA
5,0
5,0
8
EE2 100%
5,0
L 100% tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
9m/4,5m 400 m2 3 4,5
- - m2 - 10 28 Vikerkaare tn 15 2000 300 1135 2 1 9 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
34 - - m2 -
2 2010 m2 (1/2)
maaparandussüsteem;
- Tormi tänav (2/1)
Krunt 3000 m2
26 5,0
PLANEERITUD NÕVA tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
5,6
Krunt 10 476 m2
38 ,0 1,0
42
12 4,5
5,0
.30
EE2 100% 29 Vikerkaare tn 13 2000 300 1360 2 1 9 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
L 100% maaparandussüsteem;
4,0
9m/4,5m 400 m2 3
14
5,0
4,0
- - m2 - 2115 m2 (1/2)
5,0
38 2
Vikerkaare tänav
- - m2 - (2/1) NÄHTAVUSKOLMNURK, LIITUMISNÄHTAVUS 15X130 m tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
-
Krunt 3000 m2 30 Vikerkaare tn 11 2000 300 1210 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2
Krunt 900 m2
1.30...1.50 5,0 25 EE2 100%
maaparandussüsteem;
EE 100%
NÄHTAVUSKOLMNURK, KERGLIIKLUSTEEDE SAMATASANDILISEL LÕIKUMISEL 15x15 m
4,0
9m/4,5m 400 m2 3 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
19 29m/4,5m 300 m2 2 9
,0 36
4,0
1265 m2 (1/1) 19 4
2 1990 m2 (1/2)
24 4,0
(2/1)
(2/1)
4,0 31 Pindle tee 2 11060 4500 8225 2 1 9 4,5 1 5 Üh 100% Üh 100% 9000 75 75 planeeritud reoveepumpla kuja 10 m;
Krunt 2005 m2
6,0
Krunt 3000 m2
A NAABERALAL PLANEERITUD BUSSIPEATUS,
maaparandussüsteem;
5,0 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja
4,04,0
4,04
Üm 100% NAABERALAL PLANEERITUD BUSSITASKU / JALGRATTA- JA JALGTEE
3,0
kaitsevööndi tegutsemise kord), 12 meetrit;
14 32 - - m2 -
,0
- - m2 - maaparandussüsteem; veekaitsevöönd 1 meeter (Veeseadus);
5,0 - 32 Aasa tn 2 1769 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - -
4,04,0
1.30...1.50
Krunt 1769 m2 OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED projekteeritud reoveepumpla kuja;
41
.90
EE 100% 5,5 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
18 9m/4,5m
2
300 m2 2
1305 m2 (1/1)
18 4,0 5,2 6,0 EE2 100% tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
2,0
4,0
(2/1) 4,0 13 9m/4,5m 400 m2 3 33 Vikerkaare tn 12 4490 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - -
4,0
4,0
Krunt 2000 m2
6,0 0 32 2115 m2 (1/2)
17,
2 maaparandussüsteem;
10 5,0
(2/1)
Krunt 3000 m2 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja
4,04,0
2,0 kaitsevööndi tegutsemise kord), 12 meetrit;
13 EE2 100%
34
Vikerkaare tänav
10476 - - - - - - - - L 100% L 100% - - -
5,0 4,0 8 9m/4,5m
2
400 m2 3
2000 m2 (1/2)
T2 maaparandussüsteem;
4,0 4,0 (2/1)
4,0 1.30...1.50
Krunt 3000 m2
maaparandussüsteem;
4,04
19,0 35 Pindle tee T2 1518 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - planeeritud reoveepumpla kuja 10 m;
,0
EE2 100%
17
4,04
9m/4,5m 400 m2 3
12
5,0 2120 m2 (1/2)
EE 100% 2
,0
300 m2 2 3,5 (2/1)
4,0
9m/4,5m
17 2 1305 m2 (1/1) 5,5 Krunt 3000 m2 maaparandussüsteem; veekaitsevöönd 1 meeter (Veeseadus)
(2/1)
4,0 12 EE2 100% 36 Aasa tänav T1 4676 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - planeeritud reoveepumpla kuja 10 m;
4,04,0
Krunt 2000 m2
9 7 9m/4,5m 400 m2 3
10,0 projekteeritud reoveepumpla kuja;
41
2 2035 m2 (1/2)
.82
(2/1)
maaparandussüsteem;
4,0
4,0 Krunt 3000 m2
L 100%
4
EE2 100% 37 Tormi tänav T3 2293 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - projekteeritud reoveepumpla kuja;
,0
- - m2 -
1.30...1.50
9m/4,5m 400 m2 3 39a m2
11 - -
4,04
16
EE 100%
9m/4,5m 300 m2 2 16 10,0 5,0
2
(2/1)
2125 m2 (1/2)
Krunt 614 m2 39 5,6
4,0
,0
2 1305 m2 (1/1) 6,0 Krunt 3000 m2 maaparandussüsteem;
(2/1) 5,0 8 L 100%
EE2 100% 38 Tormi tänav T4 900 - - - - - - - - L 100% L 100% - - -
Krunt 2000 m2
4,0 11 6 9m/4,5m 400 m2 3 39b -
-
-
-
m2 -
m2
4,0
2 2070 m2 (1/2)
4,04,0
4,0
(2/1)
Krunt 60 m2 maaparandussüsteem;
Krunt 3002 m2
42
L 100%
.11
5,0
L 100% 39 - - m2 - 39 Pindle tee T3 674 - - - - - - - - L 100% L 100% - - -
- - m2 -
- - m2 -
36 -
6,0
- - m2 -
Krunt 674 m2
4,0
4,0 ,0
-
7 39A 614
15 Krunt 4676 m2
4,0
4
39B 60
5,0
4,0
a
4,0
1.30...1.50
ug
4,0
ah
4,0
3,0
v m Kokku: 111919 14900 29800 163 163
³ Üh 100%
6,0
aa m 5,0
42
Kr 170 31 2 4500 m2 6
.34
9m/4,5m
Aa
8225 m2 (1/5)
V=
sa
(2/1)
EE 100%
Krunt 11 060 m2 ARHITEKTUURINÕUDED:
10
SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS:
tän
300 m2 2
15 29m/4,5m 6
,0
1260 m2 (1/1)
av
(2/1) Pos 1 – 30 · hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga;
Krunt 2000 m2
6,0
5 4,0 · Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m²
5,0
2.00...2.30
4,0
1.30...1.50
42
.0
1 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja
Pos 31 ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
4 · katusekalle vahemikus 0°– 30°;
10,0
· Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
Tee 31 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;
kaits 4,0 · välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest soovituslikult kasutada rahulikke ja
e vöö 4,0 · planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
nd Pos 34 looduslähedasi toone;
5,0
98
10,0
.
41
· Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;
6,0
EE2 100%
5 9m/4,5m 400 m2 3 · veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, drenaažitrassile ja sademeveekanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi · mitte projekteerida ümarpalkhooneid;
12
2 1905 m2 (1/2)
5,0
3
,0
(2/1)
A Kr võrguvaldaja kasuks; · abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga;
1,0
BUS
Krunt 3000 m2
V= aav
15 m · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad
11
10
0m ah
5
4,0
.7
EE2 100%
15 võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m. Paariselamu bokside vahel lubatud hekk või kuni 1,0 m kõrgused piirded.
41
0
u · planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
,0
7S 4,0
10,
4 9m/4,5m 400 m2 3 ³ ga
2 1885 m2 (1/2) au planeeritud avalik jäätmepunkt · maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud. Kruntidel pos nr 1 – 5 11157 Sausti-Kiili tee poolsel alal võib piirdeaeda
sti
5,0
3,0
(2/1)
-K
Krunt 3000 m 2
iili · sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. rajada alates 2 meetri kaugusele krundi piirist.
tee
22 Pos 35 · piirdeaedade ja kõrghaljastuse rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatusse on keelatud.
,0
2 · Veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
NÄ
2,0 6,5
EE2 100% HT
AV · maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. PLANEERITUD ALA NÄITAJAD
9m/4,5m 400 m2 3
2,0
US
3 2 1870 m2 (1/2) KO Pos 36, 37
(2/1) LM
NU Planeeritava ala suurus 11,60 ha
Krunt 3000 m2 · Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
4,0
RK
,0
10 39
4,0
15
x1
· veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, drenaažitrassi ja sademevee kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi Kavandatud kruntide arv
5,0
30
m
(L
N) võrguvaldaja kasuks; Krunditava ala maa bilanss:
e
te
1 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
le
nd
Elamumaa 74063 66% / 68063 m² 61%*
m²
Pi
· maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
5,0
EE2 / Ä 100%
9m/4,5m 400 m2 3
2 2 1885 m2 (1/2) · sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. Transpordimaa 20537 m² 18%
(2/1)
,0 35
Krunt 3000 m2 10 Ühiskondlike ehitiste maa 11060 m² 10%
Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool Suur-Pindle katastriüksust:
8
.5
41
Üldkasutatav maa 6259 m² 6%
AJUTINE KRUNT:
L 100%
- - m2 -
Katastriüksus 11157 Sausti-Kiili tee (katastritunnus 30401:001:0473):
EE2 / Ä 100% 35 - - m2 - Ärimaa 0 m² / 6000 m² 5%*
1 9m/4,5m 400 m2 3
15x15 m
- · veetrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides 2 1865 m2 (1/2) KOLMNURK Krunt 1518 m2
NÄHTAVUS
(2/1)
Krunt 3000 m2
· sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. *juhul kui pos 1 ja 2 kasutatakse ärimaa sihtotstarvet
Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundil
1
pindala (m²)
Korruste arv Hoonestusala
Katastriüksus Sausti kergliiklustee T12 (katastritunnus 30501:001:0434): Märkused:
suurus (m²) · veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OSAÜHING G.E.POINT, 14.07.2021, töö nr 21-G337
,0
15
· sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. (koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis; piirid seisuga juuli 2021. a);
Krunt 60 m2
Moodustatava krundi suurus
Katastriüksus Pindle tee (katastritunnus 30501:001:0377): 2. haljastuse eskiislahenduse koostas maastikuarhitekt Peep Moorast 27.01.2024, töö nr 1-24;
Moodustatava krundi positsiooni number · veetrassile ja sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; 3. krunt pos nr 39 moodustatakse ajutiste kruntide kokku liitmisel.
· maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides KIILI VALD, KIILI ALEV
Katastriüksus Tormi tänav T2 (katastritunnus 30501:001:0379): P K V T
Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundil
1
elamu/abihoone pindala (m²) DP
(elamu/abihoone) · veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. SUUR-PINDLE JA VÄIKE-PINDLE
Korruste arv Hoonestusala P O P O
(elamu/abihoone) suurus (m²) Katastriüksus Vikerkaare tänav T1 (katastritunnus 30501:001:0382): A I P DETAILPLANEERING
NÄHT
AVUS
KO LMNU
R K 15
· veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. P A A
Moodustatava krundi positsiooni number x130
rekonstrueeritav ristmik
m (LN) AS-
T K K
PÕHIJOONIS
KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 14. aprill 2026 nr 137
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu kehtestamine
Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu
16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse
18.01.2023 korraldusest nr 9 „Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu
koostamise algatamine”
Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee
2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post
[email protected]).
Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond,
10615, Keemia tn 4, e-post
[email protected]).
1. Kehtestada Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (DP0349). Käesoleva
korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.
2. Planeeritaval maa-alal kehtib:
2.1. Kiili valla üldplaneering
3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja Väike-
Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos
heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine.
Detailplaneeringuga moodustatakse alale 14 paariselamu, 16 üksikelamu krunti ja 1
ühiskondlike ehitiste krunt ning 6 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega
krunt. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0
m ja kaks abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on
kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega
kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune
pind on kuni 300 m2. Ühiskondlike ehitiste krundile antakse ehitusõigus kuue hoone
ehitamiseks (hoonete korruselisus kuni 2, kõrgus kuni 9,0 m, kokku ehitisealune pind kuni
4500 m2). Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.
Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavatelt.
Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks transpordimaa krunt. Teised transpordimaa krundid
on ette nähtud Pindle tee laienduseks ja 11157 Sausti-Kiili tee kergliiklustee tarbeks.
Planeeringu elluviimise käigus laiendatakse ja asfalteeritakse ka Pindle tee kuni Vikerkaare,
Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani (DP0201) koos kergliiklusteega.
Planeeringulahenduse koostamisse on kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või
veemajanduse ala spetsialist (AS Infragate Eesti) ja maastikuarhitekt (Peep Moorast).
4. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu
muutmise ettepanekut.
5. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu lahenduse seletuskiri on esitatud
käesoleva korralduse lisas nr 2 ja põhijoonis on esitatud lisas nr 3.
6. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 139 lg 3.
7. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4
ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi.
8. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
9. Korralduse jõustub teatavaks tegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marek Vainola /allkirjastatud digitaalselt/
vallavanem Tarko Tuisk
vallasekretär
Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 14.04.2026 korralduse nr 137 juurde
2. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu seletuskiri
3. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu põhijoonis
Lisa 1
Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 14.04.2026 korralduse nr 137 juurde
Detailplaneeringu nimetus
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (DP0349).
Detailplaneeringuga seotud asutused
o Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus
(Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post
[email protected]).
o Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju
maakond, 10615, Keemia tn 4, e-post
[email protected]), töö nr 467.
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud ja load
Planeeritaval maa-alal kehtib:
o Kiili valla üldplaneering
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.
Planeeringuala suurus on 115959 m2.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %
1 Suur-Pindle 79563 m2 30501:001:0432 Maatulundusmaa 100%
2 Väike-Pindle 31726 m² 30501:001:0433 Maatulundusmaa 100%
3 Pindle tee 12061 m² 30501:001:0377 Transpordimaa 100%
Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused.
Planeeringualaga külgnevad katastriüksused
Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %
1 Sausti tee 28 19979 m² 30401:001:0151 Elamumaa 100%
2 Sausti
1364 m² 30501:001:0434 Transpordimaa 100%
kergliiklustee T12
3 11157 Sausti-Kiili
76805 m² 30401:001:0473 Transpordimaa 100%
tee
4 Sausti tee 20 12597 m² 30401:001:0857 Elamumaa 100%
5 Tormi tänav T2 3603 m² 30501:001:0379 Transpordimaa 100%
6 Pindle tee 6 30847 m² 30401:001:1084 Elamumaa 100%
7 Tormi tn 14 2018 m² 30501:001:0363 Elamumaa 100%
8 Vikerkaare tn 9 2118 m² 30501:001:0373 Elamumaa 100%
9 Vikerkaare tn 10 2031 m² 30501:001:0374 Elamumaa 100%
10 Vikerkaare tänav
3128 m² 30501:001:0382 Transpordimaa 100%
T1
11 Maru tn 1 11265 m² 30501:001:0364 Üldkasutatav maa 100%
12 Rebase 177780 m² 30401:001:1116 Tootmismaa 100%
13 Aasa 76048 m² 30401:001:1460 Maatulundusmaa 100%
14 Uue-Aasa 91430 m² 30401:001:1470 Maatulundusmaa 100%
Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid
1
Olemasolev keskkond
Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid
kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel
ei ole Natura 2000 alasid.
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
Kinnistu aadress Ehitisregisti Ehitise nimetus Ehitisealune
kood pindala (m²)
- - - -
Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
Olemasolev tehnovarustus
Planeeritav ala paikneb Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas.
Planeeringuala läbib madalpinge õhuliin. Tormi ja Vikerkaare tänavatele on projekteeritud
tehnovõrgud.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Ala piirneb põhjast kõrvalmaanteega 11157 Sausti-
Kiili tee. Maa-alale pääseb Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavalt.
Kehtivad piirangud
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
Tehnovõrkude kaitsevööndid:
o madalpinge õhuliini kaitsevöönd 4 m.
Planeeringualal asuvad kitsendused ja kaitsevööndid:
o tee kaitsevöönd 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast;
o maaparandussüsteemi maa-ala KIILI
Kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole
maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või ehitusteatise alusel
ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme
reguleerimise kavatsuse ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Maa- ja
Ruumiamet (Maaparandusseadus § 50 lg 1);
o maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus
Vastavalt Maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja
kaitsevööndis tegutsemise kord” valgala pindala alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu
kaitsevöönd mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele.
Maaparandusseaduse § 48 kohaselt peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest, mis võib
kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või
maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda
ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.
Käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud tee rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu
kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndist;
o veekogu kalda kaitsevöönd (Veeseadus)
Vastavalt Veeseadusele on kaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud
eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri üks meeter. Käesoleva detailplaneeringuga ei
2
ole ehitustegevust ette nähtud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Hoonete rajamine
on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja veekogu kalda kaitsevööndist.
ÜVK kohustus
ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.
2. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja Väike-
Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos
heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine.
Detailplaneeringuga moodustatakse alale 14 paariselamu, 16 üksikelamu krunti ja 1
ühiskondlike ehitiste krunt ning 6 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega
krunt. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0
m ja kaks abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on
kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega
kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune
pind on kuni 300 m2. Ühiskondlike ehitiste krundile antakse ehitusõigus kuue hoone
ehitamiseks (hoonete korruselisus kuni 2, kõrgus kuni 9,0 m, kokku ehitisealune pind kuni
4500 m2). Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.
Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavatelt.
Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks transpordimaa krunt. Teised transpordimaa krundid
on ette nähtud Pindle tee laienduseks ja 11157 Sausti-Kiili tee kergliiklustee tarbeks.
Planeeringu elluviimise käigus laiendatakse ja asfalteeritakse ka Pindle tee kuni Vikerkaare,
Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani (DP0201) koos kergliiklusteega.
Planeeringulahenduse koostamisse on kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või
veemajanduse ala spetsialist (AS Infragate Eesti) ja maastikuarhitekt (Peep Moorast).
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu seletuskiri on esitatud lisas nr 2 ja
lahenduse joonis on esitatud lisas nr 3.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3
3. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle katastriüksuste
maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa juhtotstarbega võimalik arenguala (EV).
Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi
on lubatud ühepereelamud.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused:
o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa;
o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min
2000 m²;
o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;
o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²;
o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoone
4,5 m;
o haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti;
o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi,
betoon, metall, katusekivi);
o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja
väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada.
o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad
võivad olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m;
o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;
o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.
Antud detailplaneering arvestab eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.
4
4. Koostatav Kiili valla üldplaneering
Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle
katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsioon jäetud lahtiseks. Planeeringuala asub väljaspool
tiheasustusala kus kehtivad hajaasutsuse nõuded.
Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust
Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusala.
Hajaasustusalal on maalise iseloomuga asustus, kus hajusalt paiknevad hooned vahelduvad
metsa- ja põllualadega. Hajaasustusalal ei ole üldjuhul elamumaa maakasutuse juhtotstarbeid
määratud, va tihedamates külakeskustes. Muud asjakohased olemasolevad ja kavandatud
juhtotstarbed (tootmine, äri, ühiskondlikud hooned, mäetööstus, riigikaitse jm) on
hajaasustusalal näidatud. Hajaasustusalal kus ei ole juhtostarvet määratud, on perspektiivis
lubatud kavandada erinevaid otstarbeid kui need sobivad piirkonda ja kavandatav tegevus
lähtub üldplaneeringus etteantud tingimustest. Ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda
hajaasustuse tingimustest, maalise iseloomuga asustusele antud ehitustingimustest ja
täiendavalt kavandatava juhtotstarbe tingimustest jm üldplaneeringus antud tingimustest.
Elamu maa-alal on lubatud:
o Hajaasustusalal toimub elamu kavandamine valdavalt projekteerimistingimuste alusel, mis
järgivad üldplaneeringuga etteantud ehitustingimusi (ptk 3.5).
o Hajaasustusalale ei kavandata üldjuhul uusi kompaktse või linnalise iseloomuga asustuse
koondumiskohti, va põhjendatud juhul ettevõtlusalasid.
o Ehitustegevuse kavandamisel tuleb võtta arvesse külale omast iseloomu ning struktuuri s.o
hoonestust, põllumassiivide, metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu iseloomulike
5
objektide paiknemist. Üldjuhul on hajaasustusele iseloomulik hoonete hajus paiknemine
maastikul, puudub ühtne hoonestatud külaala, taluõued on üksikult või väikeste rühmadena
laiali põldude, rohumaade, metsade jm looduslike alade vahel. Uute hoonete kavandamisel
tuleb lähtuda piirkondlikust külatüübist vastavalt väljakujunenud tavale.
5. Avalik väljapanek
Ettepanekuid ja vastuväiteid sai esitada kirja või e-kirja teel
[email protected] 22.12.2025 kuni
11.01.2026. Detailplaneeringu materjalidega sai tutvuda Kiili Vallavalitsuses ja Kiili valla
veebilehel (www.kiilivald.ee). Teade avalikust väljapanekust saadeti e-kirjaga (koos Kiili
Vallavalitsuse korraldusega) puudutatud isikutele 02.12.2025 ning avaldati 25.11.2025
kodulehel ja 05.12.2025 maakonnalehes Harju Elu ja 01.12.2025 Kiili Lehes.
Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud ja Kiili Vallavalitsuse seisukohad
nendele on järgmised:
Osapool Kirja Ettepanek Omavalitsuse seisukoht
kuupäev
ja nr
Margo 06.01.2026 Tõstatan ühe võimaliku murekoha seoses Suur-Pindle 1, 2 ja 4.
Märdin 8-1/1115- ja Väike-Pindle detailplaneeringuga. Kiili Vallavalitsus peab oluliseks liikluse rahustamist ja
31 Detailplaneeringu elluviimisel kasvab märgatavalt vähemkaitstud liiklejate turvalisuse tõstmist.
liiklejate arv Pindle teel - seda hakkavad kasutama Lõpptulemusena peab valmiv liikluskorraldus olema
uue planeeringu elanikud, Pindle planeeringualale intuitiivne, keskkonda sobituv, eksimisruumi vähendav.
kavandatava ühiskonstliku hoone kasutajad, Sausti Pindle tee võimaliku lahenduse välja töötamisel
tee 16 planeeringualale kavandatava ühiskondliku detailplaneeringu koostamisel jälgiti jalakäija kui kõige
hoone kasutajad ja lisaks ka muud valla elanikud, suurema ja ohustatuma liiklejate grupi ohutust. Erilist
kellele Pindle tee võimaldab Sausti teelt otseteed tähelepanu pöörati ohututele jalgsi liikumise
Vaela teele. Sellega on juba ette näha mitmed võimalustele, teeületamistele ja igapäevastesse
liiklusohutusega seotud probleemid, mida kavandatav sihtkohtadesse jõudmisele. Jalakäija kasutatava
liikluskorraldus ei paista arvesse võtvat: liiklusruum eraldati haljasribaga sõiduteest. Arvestatud on
1. Teede hierarhia - Pindle tee oma olemuselt võiks ka talviste hooldustega, mis tagab jalakäijatele ohutu ja
jääda teenindama kohalikke Pindle tee naabruses hästi ligipääsetava liiklusruumi.
elavaid inimesi. Tee geomeetria või
liikluskorralduslikud elemendid (künnised jms) Liiklusohutuse kohta on detailplaneeringus märgitud
peaksid aitama kaasa sellele, et transiitliiklus ei järgmist:
oleks mugav ega soositud. Transpordimaadel näha ette liiklust rahustavad meetmed,
2. Ülekäigukohtade ees peaksid olema künnised, nt künnised, šikaanid vms. Ehitusprojektiga määrata
mis sunniksid hoo maha võtma, kuna jalakäijate ülekäigurajad/ületuskohad ning sõiduteede
kergliiklusteedel liigub ka palju lapsi. ristumiskohtadel. Soovituslik kiirusepiirang planeeritud
3. Tormi tänavalt vasakpööre Vaela teele on juba teedel max 30 km/h. Vastavalt detailplaneeringu
tänase liikluskoormuse juures väga algatamise korraldusele tuleb sõidutee ning jalgratta- ja
problemaatiline. Liiklus on tihe Vaela teel jalgtee Pindle teel välja ehitada kuni Vikerkaare, Tormi ja
mõlemas suunas, kusjuures Kiili alevist väljujad Pilve kinnistute detailplaneeringu alani. Sõidutee laius on
kiirendavad ja sisenejad ei võta kiirust piisavalt 5,6 – 6,5 meetrit (kitseneb Vikerkaare, Tormi ja Pilve
alla, seega on autode liikumiskiirust väga raske detailplaneeringu alale projekteeritud sõidutee poole)
hinnata. Kohe peale vasakpööret on ning jalgratta- ja jalgtee laius 3,0 meetrit. Pindle teel
reguleerimata ülekäigukoht, mida kasutavad planeeritud ülekäigurajad tuleb valgustada.
väikesed lapsed tihti just tipptunnil (kooli
minejad ja tulijad). Kõigi arenduste 14.02.2023 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr
realiseerumisel tänane liikluskorraldus sellel 7.2-2/23/1587-2 käesoleva detailplaneeringu
ristmikul muutub veel ohtlikumaks ega ole koostamiseks. Seisukohtades selgub, et Juurdepääsuna
kohane. tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km
4. Praegu reguleerib Pindle teel liikluskoormust 4,195 (Pindle tee). Tuleb ette näha ette kergliiklusteede
hästi auklik kruusatee. Kas ja kuidas on sidumine tõmbepunktidega ning tuleb tagada jätkuvuse
detailplaneeringus Pindle tee liikluskoormuse tagamine ja kergliiklusteed tuleb eraldada sõiduteest
suure kasvuga arvestatud? ohutusribaga. Kavandada riigitee ääres sõidutee ja
kergliiklustee vahelise ohutusriba laiuseks 7 m
(soovitatavalt vähemalt 8 m). Transpordiameti
6
seisukohtadega on planeeringulahenduse koostamisel
arvestatud. 11157 Sausti-Kiili tee äärde on projekteeritud
kergliiklustee käesoleva detailplaneeringu väliselt.
3.
Kiili Vallavalitsus nõustub, et nimetatud ristmikul võib
tipptundidel vasakpöörete teostamine olla raskendatud.
Antud juhul on tegemist riigiteega ja seal liikluskorraldust
teostab seal Transpordiamet.
Planeeringuala juurdepääs on kavandatud riigitee nr
11157 Sausti–Kiili km 4,195 asuva ristmiku kaudu.
Vajalik on ristmik laiendada ja rekonstrueerida ka kogu
ristmikuala tervikuna. Täiendavad juurdepääsud
planeeritavale alale ette nähtud olemasolevalt Pindle teelt
ja projekteeritud Vikerkaare tänavalt ja Tormi tänavalt.
Võttes aluseks eelneva pole Teie poolt mainitud ristmik
haaratud planeeringualasse ja sellest tulenevalt säilib seal
olemasolev olukord.
Marina 11.01.2026 Käesolevaga soovime välja tuua asjaolu, et juba Kiili Vallavalitsus nõustub Teie esitatud
Annus 8-1/1115- olemasolevatel majadel (meie krundil: Vikerkaare 5 ja ettepanekuga/arvamusega, et detailplaneeringu ala ja
32 meiega piirnevatel naaberkruntidel) on probleeme vee lähipiirkonna sademevee lahendus vajab ekspertide poolt
Atter ärajuhtimisega krundilt. Palume põhjalikult uurida koostatud lahendust. Lisaks peab sademevee käitlus
Annus piirkonna hüdroloogilist reziimi ja võtta kasutusele vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61
tõhusad lahendused, mis kindlasti ei mõjutaks meie „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
krunti negatiivselt, vaid võimalusel võiksid ehk meie kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise
probleemi lahendada. kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused”.
Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel
eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest
vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee
reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee
suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi
(nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm),
mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige
maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee
reostumist.
Planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahenduse on
koostanud Raivo Saidla, Veka Inseneribüroo OÜ „Suur-
Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu VK osa“, töö nr
25002.
Planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendusele on
koostanud ekspertiisi AS Infragate Eesti (registrikood
10845129).
Ekspertiisi peatükk 3 on kokkuvõtlik üldine hinnang
detailplaneeringu sademevee ja drenaaži lahendusele:
Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud ära planeeritud
vooluhulgad ja eesvoolu koormuste vähendamise
ettepanekud (vooluhulga piiramine torudega ning
vooluhulkade ühtlustamine torudes ja kraavides).
Kinnistutele on ettenähtud liitumistorustikud ning
vooluhulkade piiramine liitumistorustiku läbimõõdu ja
kaldega. Kinnistutel on võimalik planeeringu ala
sademeveesüsteemi suunata katuste sademeveed ja
vajadusel drenaaži. Tänavamaal suunatakse sademevesi
kraavidesse ja nõvadesse. Nõvade põhja on ettenähtud
drenaaž kuppelrestidega. Asendiplaanil on näidatud
7
sademeveetorustiku, drenaaži ning kraavide ja nõvade
paiknemine. Detailplaneeringu alale on koostatud
esialgne vertikaal planeering. Torustike olulistemas
sõlmedes on näidatud kõrguslik info torustike sügavuse
osas tagamaks isevoolse lahenduse. Töösse jääv drenaaž
on ümberühendatud olemasoleva drenaaži süsteemiga.
Järgnevatest projekti staadiumites täpsustatakse
detailplaneeringu lahendust. Detailplaneeringu lahenduse
koostaja on vajaliku kvalifikatsiooniga ja töökogemusega
spetsialistid, kellel on olemas pädevust tõendavad
dokumendid. Detailplaneeringu sademeveelahendus on
sobiv eelprojekti koostamiseks.
AS Infragate Eesti koostatud ekspertiis on lisatud
käesolevale kirjale.
Kaido 08.01.2026 Käisin 08.01.2026, neljapäeval, vallamajas ja rääkisin Kiili Vallavalitsus nõustub Teie esitatud ettepanekuga.
Uudre 6-7/1944-3 Pindle arenduse põhijoonisel tehtud veast. See tekkis Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu
arendaja sõnul arvatavasti projekteerija teadmatusest, materjale on täpsustatud/parandatud võttes arvesse Teie
et meil on kokkulepe kraavikalda vahetamisest esitatud ettepanekut/tähelepanekut. Kirjaga kaasas on
kergliiklustee jaoks vajamineva pinna vastu Pindle tee täpsustatud põhijoonis.
ääres. Väljapanekul avalikustatud praegusel joonisel
on kinnistu piir nihutatud kraavi poole 1m võrra. Ehk
siis on tehtud positsioon nr. 32 väiksemaks, millega
mina mingil juhul nõus ei ole ja soovin selle piiri
tagasinihutamist enne asja kinnitamist.
Tabel 4: Ettpanekud ja Kiili valla seisukohad neile
Margo Märdin 30.01.2026 e-kiri: Tänan vastuse eest. Vastus on arusaadav ja minu poolt
esitatud tähelepanekute osas täiendavat arutelu pole tarvis läbi viia.
Marina Annus 31.01.2026 e-kiri:
Palun anda mulle tagasisidet järgmiste punktide osas:
1. DP põhijooniselt (lisa 3) ei ole üheselt aru saada kuidas on lahendatud vee ärajuhtimine
kruntide 30501:001:0373 ja 30501:001:0432 piiril. Kas seal kasutatakse olemasolevat
drenaazi või ehitatakse välja uus? Joonisel on üks drenaaz maha tõmmatud ja üks paikneb
kohe kõrval. Kui kasutatakse olemasolevat drenaazi, siis millises seisus see on?
2. Soovin välja tuua ka seda, et ma ei kahtle ekspertide pädevuses, vaid soovin saada kinnitust
selle kohta, et pädevad eksperdid on teadlikud sellest, et kruntidel 30501:001:0373,
30501:001:0371 ja 30501:001:0369 on suur probleem vee ärajuhtimisega, mis võib
omakorda mõjutada uut projekteeritavat lahendust.
5.1. Avalik arutelu
Detailplaneeringu avaliku arutelu koosolek toimus 18.02.2026 Kiili Vallavalitsuses, Nabala tee
2a, Kiili alev.
Koosoleku algus oli 14.00 ja lõpp 15.00.
Juhataja ja protokollija oli vallaarhitekt Eduard Ventman. Protokolli ei koostatud, koostati
osalejate nimekiri. Avalikul arutelul osalesid planeeringu koostaja, huvitatud isik, vallaarhitekt,
Kaido Uudre.
8
5.2. Avaliku väljapaneku tulemused
Detailplaneeringu materjale täiendati 2 lõiguga (p.4.5. lk 12 ja p.4.12.2. lk 19):
1. Ehitusprojekti koostamisel näha ette transpordimaade kavandamisel, k.a Pindle tee liiklust
rahustavate meetmete rakendamine, mille eesmärk on sõidukiiruste vähendamine,
liiklusohutuse parandamine ning jalakäijate ja kergliiklejate liikumise eelistamine. Liiklust
rahustavad meetmed võivad hõlmata kiirust alandavaid künniseid, šikaane, sõidutee
kitsendusi, tõstetud ristmikke ja ülekäigukohti, teekatte vaheldust ning muid
liikluskorralduslikke lahendusi, mis suunavad juhte valima madalamat ja olukorrale
vastavat sõidukiirust.
Meetmete rakendamisel lähtutakse ala funktsioonist, eeldatavast liikluskoormusest ning
ümbritseva keskkonna iseloomust. Liiklust rahustavad lahendused kavandada selliselt, et
oleks tagatud hea nähtavus, ohutu liiklemine ning ligipääs erisõidukitele.
Ehitusprojekti koostamisel täpsustatakse liiklust rahustavate meetmete liigid, asukohad ja
tehnilised parameetrid ning määratakse jalakäijate ülekäiguradade ja -kohtade asukohad
ning sõiduteede ristumiskohtade lahendused.
2. Planeeringuala kruntide pos nr 27,29,30 ja 33 vertikaalplaneerimisega tagada sademevee
mitte valgumine naaberalade Vikerkaare tn 9 ja 10 ning Tormi tn 14 kinnistutele.
Vikerkaare tn 9 ja 14 kinnistutele on Kiirvool OÜ poolt tehtud projekti kohaselt rajatud 200
mm läbimõõduga drenaazikollektor eesmärgiga võimaldada Vikerkaare ja Tormi tn äärsete
kinnistute liigvee ärajuhtimine. Antud kollektor suubub Pindle tee 6 kinnistul
olemasolevasse eesvoolu kraavi.
Käesoleva planeeringuga Vikerkaare ja Tormi tn kinnistute olemasolevaid süsteeme ei
muudeta ning olemasolev drenaažtorustik ja selle suubumine Pindle eelvoolu kraavi säilib.
Samuti parandab piirkonna üldiseid tingimusi see, et planeeringu elluviimise käigus
hooldatakse piirkonna eelvoolukraavid.
6. Detailplaneeringuga kavandatu
6.1. Planeeritava ala kruntimine
Planeeritaval alal jagatakse olemasolev katastriüksus elamumaa, transpordimaa, ühiskondlike
ehitiste maa ja üldkasutatava maa kruntideks. Kokku on planeeritud kolmkümmend kaheksa
krunti. Kavandatakse kolmkümmend elamumaa krunti, kaks üldkasutatava maa krunti, üks
ühiskondlike ehitiste maa krunt ning kuus transpordimaa krunti. Kahele elamumaa krundile
(pos nr 1 ja 2) antakse lisaks ärimaa sihtotstarve kaubandus- ja teenindushoone vms rajamiseks,
sel juhul on lubatud krundid pos nr 1 ja 2 omavahel kokku liita. Planeeritav äritegevus on
soovitav suunata kohalikele elanikele nt kauplus, juuksur või muu selline teenindus.
Transpordimaa sihtotstarbega krunt pos nr 39A jagatakse välja Pindle tee 6 ja krunt pos nr 39B
jagatakse välja Heki kinnistutest jalgratta- ja jalgtee rajamiseks.
Planeeringulahendus näeb alale ette kuusteist üksikelamu ja neliteist paariselamu krunti.
Lahendus arvestab elamute planeerimisel üldplaneeringust tulenevast soovituslikest kruntide
suurustest, kus üksikelamu krunt peab olema vähemalt 2000 m2 ja paariselamu krunt 3000 m2.
Elamumaa krundi suurused jäävad vahemikku 2000 – 3002 m2.
Ühiskondlike ehitiste maa krundi suuruseks on planeeritud 11 060 m2. Krundile pos nr 31
lubatud rajatavate hoonete kasutamise otstarvete loetelu:
o 12630 Haridus- ja teadushooned;
9
o 11310 Hoolekandeasutuste hooned.
Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-03 Põhijoonis.
6.2. Hoonestuskava
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähiümbruskonnas väljakujunenud
ehitusmastaapi ja asustuse tihedust. Planeeringu realiseerimine annab piirkonnale lisaväärtust
ühtlase krundistruktuuri ja hoonestuse rajamise näol.
Elamumaadel antakse ehitusõigus kahekorruseliste elamute ehitamiseks kõrgusega 9 meetrit.
Üksik- ja paariselamu juurde võib rajada ühe abihoone kõrgusega 4,5 meetrit. Kruntide
hoonestusala paigutamisel lähtutud tee kaitsevööndist. Kruntidele, kuhu ei ulatu tänava
kaitsevöönd on hoonestusala transpordimaa poolsest küljest määratud 5 meetri kaugusele.
Kruntide pos nr 1 – 5 hoonestusala Sausti tee poolsest küljest on määratud 10 meetri kaugusel
krundi piirist. Elamumaal asub hoonestusala naaberkruntide piiridest 4,0 meetri kaugusel.
Ühiskondliku ehitise maa krundil asub hoonestusala elamumaa poolsest küljest 10 meetri
kaugusel.
Planeeritava elamumaa kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (elamu,
abihoone ja väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa
kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade
summa. Suurim lubatud ehitisealune pind üksikelamul on 300 m2, paariselamul 400 m2, kaasa
arvatud kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitised.
Ühiskondlike ehitiste maa krundile on lubatud hoonete arv kuus, mille hulka ei kuulu alla 20
m2 ja 5 m hooned. Suurim lubatud ehitisealune pind on 4500 m2, kaasa arvatud abihooned.
Ehitusõigus antakse kahekorruselise hoonete ehitamiseks kõrgusega 9 meetrit.
Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite,
naabrusõiguste ja tee kaitsevöönditest tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-03
Põhijoonis kollase ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-03 Põhijoonis
ehitusõiguse tabelis ja iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.
6.3. Arhitektuurinõuded
Projekteeritav hoonestus peaks moodustama ühtse elamukvartali ning sobima
naaberelamutega.
o hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga;
o katusekalle vahemikus 0°− 30°;
o katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;
o välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest
soovituslikult kasutada rahulikke ja looduslähedasi toone;
o vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;
o mitte projekteerida ümarpalkhooneid;
o abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone
arhitektuuriga.
Planeeritava haljasala pos 33 arhitektuurinõuded
Üldkasutatavale maale rajada peremänguväljak, ehk atraktsioonid erinevatele
vanusegruppidele:
10
o väikelastele 0 – 7 a sobilikud atraktsioonid (nt mängumaja, erinevad kiigud, batuut,
mängusein, labürint, muusikavahendid, liivakast, liumägi vms);
o koolilastele 7 – 14 a sobilikud atraktsioonid (nt turnimiseks mõeldud atraktsioonid,
takistus- rada, tasakaaluvahend, elusuuruses trips-traps-trull, keksumäng, mängulaud vms),
o teismelistele 14+ a ja täiskasvanutele sobilikud atraktsioonid (nt väline lauatennise laud,
elusuuruses malemäng, välijõusaal vms).
Mänguväljaku katend tuleb lahendada vastavalt ohutusnõuetele ning ette näha sobiv
turvakatend vastavalt atraktsioonide valikule ning kukkumiskõrgustele (nt valatav EPDM
kummikatend).
Planeeringus määratud haljasalal (krunt pos nr 33) on lisaks mänguväljakutele rajada haljasala,
parkla, jalgrattahoidja ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase
kasutamisega seonduvaid rajatisi. Lubatud on paigaldada haljastu inventari (nt viidad, pingid,
valgustid, prügikastid, mänguväljaku inventar jne) ning rajada jalgratta- ja jalgteid.
Mänguväljakud projekteerida vastavalt EVS-EN 1176 järgi.
Piirded
Teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad kui 1,4
meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m.
Paariselamu bokside vahel lubatud hekk või kuni 1,0 m kõrgused piirded. Läbipaistmatute
plankpiirete rajamine on keelatud. Elamukruntide piirde asukoht peab ühtima moodustatava
krundi piiriga. Kruntidel pos nr 1 – 5 11157 Sausti-Kiili tee poolsel alal võib piirdeaeda rajada
alates 2 meetri kaugusele krundi piirist.
6.4. Avaliku ruumi nõuded
Haljastuse eskiislahendusega (koostanud maastikuarhitekt Peep Moorits 27.01.2024) määratud
peamised põhimõtted:
o eelistatult kasutada prügikaste, kus on võimalik jäätmete sorteeritud kogumine;
o inventari värv on RAL 7016;
o istepingid peavad olema seljatugedega;
o inventar peab olema vandaalikindel;
o alale paigutada rattaparklaid;
o lisada alale puhkeinventari kergliiklusteede sõlmpunktidesse või äärtesse (istumise
võimalused jalutajatele, emad, vanurid);
o lastepargi inventar peab olema suure vanusevahega;
o näha ette võimalused sportimiseks (spordilinnak erinevate tänavatreeningu võimalustega);
o välisvalgustuses eelistada kogu alal värvitud postidega madalaid pargivalgusteid 4 – 5 m.
Avaliku ruumi (krunt pos nr 33) ehitamine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus, kes
ehitab mänguväljaku vastavalt detailplaneeringus toodule välja ja annab seejärel tasuta vallale
üle.
Kiili valla üldplaneeringust tulenevalt peab planeeritavast alast min. 15% olema üldkasutatav
ja heakorrastatud haljasmaa. Planeeritud üldkasutatava ja ühiskondlike ehitiste maa
sihtotstarbega kruntide pindala on kokku 16 925 m², mis moodustab planeeringualast 16%.
Transpordimaa krundile pos nr 34, 36, 37 tuleb rajada puudeallee. Puud istutada 8-meetriste
vahedega, arvestades planeeritud tehnovõrke ja kruntide juurdepääse. Krundile istutamise
kõrghaljastuse täiskasvamise kõrgus on min 3 m. Kõrghaljastuse istiku kõrgus istutamise hetkel
peab olema lehtpuu 1,5 meetrit ning okaspuu 1,0 meetrit.
11
6.5. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju
looduskeskkonnale
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Detailplaneeringuga planeeritud elamute ja ühe ühiskondliku ehitise rajamisega kaasnev
peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Lisaks
ühiskondliku ehitise rajamisega piirkonda luuakse uusi töökohti. Korrastatakse avalikku ruumi
läbimõeldud planeeringu abil.
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse
elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol.
Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale
puudub.
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute
kogukonnaliikmete ja uute töökohtade lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid
ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad hooned ja rohealad tõstab piirkonna kinnisvara
keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale
puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu
ei ole alust eeldada, et hoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju.
Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused
hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele
keskkonnale puudub.
Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on
juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus
näeb alale ette ühiskondliku ehitise, üksik- ja paariselamute ehitamist. Samuti on ette nähtud
ala hooldamiseks ettevaatusabinõud. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi
kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus,
soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas
pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit,
looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline
ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning
taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale
ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.
Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb
kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.
Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb
hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib
tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
6.6. Servituudi vajadused
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks.
Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-03,
12
AS-04 ja kirjeldatud joonise AS-03 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja
servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.
6.7. Detailplaneeringu elluviimise kava
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi
koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele.
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord:
1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.
2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning
avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon,
vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) projekteerimine ning nendele
ehituslubade taotlemine.
3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega
seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude,
rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne)
ehitamiseks.
4. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning
avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon,
vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamine.
5. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon,
vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamise lõpetamine ja
vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja
rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne)
üleandmine võrguettevõtjatele.
6. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ja üldkasutatavate alade
ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.
7. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud (100%):
7.1. avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning
avalikes huvides olevate tehnovõrgud (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon,
drenaaž, elekter, side, kaugküte jne);
7.2. uus kuivendussüsteem ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala olemas
oleva drenaažisüsteemi toimimine;
7.3. Pindle tee ja riigitee nr 11157 Sausti–Kiili km 4,195 asuv ristmik tuleb rekonstrueerida
enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist planeeringualale, vt ka Transpordiameti
nõuded planeeringu elluviimisel.
8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine
omavalitsusele.
9. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.
Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et:
9.1. on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude,
rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatistele;
9.2. üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt
detailplaneeringus ettenähtud tingimustele;
9.3. avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad alad
peavad olema Valla omandis.
13
Krunt pos nr 39 võõrandatakse tasuta Kiili Vallavalitsusele. Juhul, kui vabatahtliku
võõrandamist ei toimu, siis krunt sundvõõrandatakse Kiili Vallavalitsusele.
Krunt pos nr 31 sademevee ja viibeala lahendused tuleb lahendada koos ülejäänud
infrastruktuuri väljaehitamisega.
7. Kvaliteetne ruumiloome
Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu
eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise,
tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna
kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja
sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust
puudutatud isikute huve.
7.1. Elamumaa moodustamise mõjud
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente
(Ruumiloome töörühma lõpparuanne):
o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi
miinimumkriteeriumid;
o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga
ehituskultuuri edendamine;
o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;
o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;
o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise
juhend.
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja
kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning
esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et
planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik
ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.
Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus
kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja
asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka
rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise)
lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab
ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära
tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda
kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade
puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel
seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga
seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt,
põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest.
Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed,
struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest,
kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid
võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist,
individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.
14
Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur)
kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad
kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik
täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud
aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living
environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine
kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).
Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni
põhjal.
1 JUHTIMINE
100%
90%
80%
8 ILU 2 FUNKTSIONAALSUS
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
7 KOHATUNNETUS 0% 3 KESKKOND
6 KONTEKST 4 MAJANDUS
5 MITMEKESISUS
Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm
Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu lahendus on kooskõlas
kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.
8. Detailplaneeringu menetlus
16.06.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.
30.07.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.
28.08.2021 – Kiri nr 8-1/1115.
Taotluse ja eskiislahenduse esitamine.
24.09.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.
14.09.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Projektikomisjon ei toeta detailplaneeringu algatamist esitatud kujul.
12.10.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.
06.10.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Projektikomisjon toetas detailplaneeringu algatamist esitatud kujul.
21.12.2021 – Kiri nr 8-1/1115-1.
KSH mittealgatamise seisukoha küsimine Keskkonnaametilt.
21.12.2021 – Kiri nr 8-1/1115-2.
15
KSH mittealgatamise seisukoha küsimine Terviseametilt.
21.12.2021 – Kiri nr 8-1/1115-3.
KSH mittealgatamise seisukoha küsimine Põllumajandus- ja Toiduametilt.
27.12.2021 – Kiri nr 8-1/1115-4.
PMA arvamus KSH mittealgatamise otsuse kohta
17.01.2022 – Kiri nr 8-1/1115-5.
Keskkonnaameti arvamus KSH mittealgatamise otsuse kohta
17.01.2022 – Kiri nr 8-1/1115-6.
Terviseameti arvamus KSH mittealgatamise otsuse kohta
14.12.2022 – Haldusleping 8-15/184-21.
18.01.2023 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 9
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu koostamise algatamine
19.01.2023 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel.
19.01.2023 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadeannetes.
20.01.2023 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonnalehes Harju Elu.
14.02.2023 – Kiri nr 8-1/1115-9.
Transpordiameti seisukohad.
19.08.2025 – Kiri nr 8-1/1115-18.
MARU kooskõlastuse küsimine.
19.08.2025 – Kiri nr 8-1/1115-19.
Transpordiameti kooskõlastuse küsimine.
19.08.2025 – Kiri nr 8-1/1115-18.
Päästeameti kooskõlastuse küsimine.
09.09.2025 – Kiri nr 8-1/1115-22.
Päästeameti kooskõlastus.
05.11.2025 – Kiri nr 8-1/1115-28.
Transpordiameti kooskõlastus.
05.11.2025 – kiri nr 8-1/1115-29.
MARU kooskõlastus.
25.11.2025 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 443.
„Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine“
25.11.2025 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade valla kodulehel.
01.12.2025 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade vallalehes Kiili Leht.
05.12.2025 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade maakonnalehes Harju Elu.
22.12.2025 kuni 11.01.2026 – Detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses.
Kiili Vallavalitsus, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a
Ettepanekuid/arvamusi detailplaneeringu lahendusele esitati 3.
06.01.2026 – kiri nr 8-1/1115-31.
Tõstatan ühe võimaliku murekoha seoses Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringuga.
Detailplaneeringu elluviimisel kasvab märgatavalt liiklejate arv Pindle teel - seda hakkavad kasutama uue
planeeringu elanikud, Pindle planeeringualale kavandatava ühiskonstliku hoone kasutajad, Sausti tee 16
planeeringualale kavandatava ühiskondliku hoone kasutajad ja lisaks ka muud valla elanikud, kellele
Pindle tee võimaldab Sausti teelt otseteed Vaela teele. Sellega on juba ette näha mitmed liiklusohutusega
seotud probleemid, mida kavandatav liikluskorraldus ei paista arvesse võtvat:
1. Teede hierarhia - Pindle tee oma olemuselt võiks jääda teenindama kohalikke Pindle tee naabruses
elavaid inimesi. Tee geomeetria või liikluskorralduslikud elemendid (künnised jms) peaksid aitama
kaasa sellele, et transiitliiklus ei oleks mugav ega soositud.
2. Ülekäigukohtade ees peaksid olema künnised, mis sunniksid hoo maha võtma, kuna kergliiklusteedel
liigub ka palju lapsi.
3. Tormi tänavalt vasakpööre Vaela teele on juba tänase liikluskoormuse juures väga problemaatiline.
Liiklus on tihe Vaela teel mõlemas suunas, kusjuures Kiili alevist väljujad kiirendavad ja sisenejad ei
võta kiirust piisavalt alla, seega on autode liikumiskiirust väga raske hinnata. Kohe peale vasakpööret
on reguleerimata ülekäigukoht, mida kasutavad väikesed lapsed tihti just tipptunnil (kooli minejad ja
16
tulijad). Kõigi arenduste realiseerumisel tänane liikluskorraldus sellel ristmikul muutub veel
ohtlikumaks ega ole kohane.
4. Praegu reguleerib Pindle teel liikluskoormust hästi auklik kruusatee. Kas ja kuidas on
detailplaneeringus Pindle tee liikluskoormuse suure kasvuga arvestatud?
08.01.2026 – kiri nr 6-7/1944-3.
Käisin 08.01.2026, neljapäeval, vallamajas ja rääkisin Pindle arenduse põhijoonisel tehtud veast. See
tekkis arendaja sõnul arvatavasti projekteerija teadmatusest, et meil on kokkulepe kraavikalda
vahetamisest kergliiklustee jaoks vajamineva pinna vastu Pindle tee ääres. Väljapanekul avalikustatud
praegusel joonisel on kinnistu piir nihutatud kraavi poole 1m võrra. Ehk siis on tehtud positsioon nr. 32
väiksemaks, millega mina mingil juhul nõus ei ole ja soovin selle piiri tagasinihutamist enne asja
kinnitamist.
11.01.2026 – kiri nr 8-1/1115-32.
Käesolevaga soovime välja tuua asjaolu, et juba olemasolevatel majadel (meie krundil: Vikerkaare 5 ja
meiega piirnevatel naaberkruntidel) on probleeme vee ärajuhtimisega krundilt. Palume põhjalikult uurida
piirkonna hüdroloogilist reziimi ja võtta kasutusele tõhusad lahendused, mis kindlasti ei mõjutaks meie
krunti negatiivselt, vaid võimalusel võiksid ehk meie probleemi lahendada.
26.01.2026 – kiri nr 8-1/1115-33.
Vastuskiri 06.01.2026 kirjale nr 8-1/1115-31.
Kiili Vallavalitsus peab oluliseks liikluse rahustamist ja vähemkaitstud liiklejate turvalisuse tõstmist.
Lõpptulemusena peab valmiv liikluskorraldus olema intuitiivne, keskkonda sobituv, eksimisruumi
vähendav. Pindle tee võimaliku lahenduse välja töötamisel detailplaneeringu koostamisel jälgiti jalakäija
kui kõige suurema ja ohustatuma liiklejate grupi ohutust. Erilist tähelepanu pöörati ohututele jalgsi
liikumise võimalustele, teeületamistele ja igapäevastesse sihtkohtadesse jõudmisele. Jalakäija kasutatava
liiklusruum eraldati haljasribaga sõiduteest. Arvestatud on ka talviste hooldustega, mis tagab jalakäijatele
ohutu ja hästi ligipääsetava liiklusruumi.
Liiklusohutuse kohta on detailplaneeringus märgitud järgmist:
Transpordimaadel näha ette liiklust rahustavad meetmed, nt künnised, šikaanid vms. Ehitusprojektiga
määrata jalakäijate ülekäigurajad/ületuskohad ning sõiduteede ristumiskohtadel. Soovituslik
kiirusepiirang planeeritud teedel max 30 km/h. Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele tuleb
sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee Pindle teel välja ehitada kuni Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute
detailplaneeringu alani. Sõidutee laius on 5,6 – 6,5 meetrit (kitseneb Vikerkaare, Tormi ja Pilve
detailplaneeringu alale projekteeritud sõidutee poole) ning jalgratta- ja jalgtee laius 3,0 meetrit. Pindle
teel planeeritud ülekäigurajad tuleb valgustada.
14.02.2023 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr 7.2-2/23/1587-2 käesoleva detailplaneeringu
koostamiseks. Seisukohtades selgub, et Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee
km 4,195 (Pindle tee). Tuleb ette näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning tuleb tagada
jätkuvuse tagamine ja kergliiklusteed tuleb eraldada sõiduteest ohutusribaga. Kavandada riigitee ääres
sõidutee ja kergliiklustee vahelise ohutusriba laiuseks 7 m (soovitatavalt vähemalt 8 m). Transpordiameti
seisukohtadega on planeeringulahenduse koostamisel arvestatud. 11157 Sausti-Kiili tee äärde on
projekteeritud kergliiklustee käesoleva detailplaneeringu väliselt.
Kiili Vallavalitsus nõustub, et nimetatud ristmikul võib tipptundidel vasakpöörete teostamine olla
raskendatud. Antud juhul on tegemist riigiteega ja seal liikluskorraldust teostab seal Transpordiamet.
Planeeringuala juurdepääs on kavandatud riigitee nr 11157 Sausti–Kiili km 4,195 asuva ristmiku kaudu.
Vajalik on ristmik laiendada ja rekonstrueerida ka kogu ristmikuala tervikuna. Täiendavad juurdepääsud
planeeritavale alale ette nähtud olemasolevalt Pindle teelt ja projekteeritud Vikerkaare tänavalt ja Tormi
tänavalt.
Võttes aluseks eelneva pole Teie poolt mainitud ristmik haaratud planeeringualasse ja sellest tulenevalt
säilib seal olemasolev olukord.
Haldusmenetluseseaduse § 49 lg 3 alusel avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik
võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest eelnõu koostajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Ootame Teie vastust hiljemalt 30.01.2026. Juhul, kui Te ei soovi loobuda oma arvamusest, siis
detailplaneeringu arutelu toimub 18.02.2026 algusega kell 14:00 Kiili Vallavalitsuses, Nabala tee 2a, Kiili
alev.
26.01.2026 – kiri nr 8-1/1115-34.
Vastuskiri 11.01.2026 kirjale nr 8-1/1115-32.
Kiili Vallavalitsus nõustub Teie esitatud ettepanekuga/arvamusega, et detailplaneeringu ala ja
lähipiirkonna sademevee lahendus vajab ekspertide poolt koostatud lahendust. Lisaks peab sademevee
17
käitlus vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise
meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.
Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest
vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee
suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,
imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides
sademevee reostumist.
Planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahenduse on koostanud Raivo Saidla, Veka Inseneribüroo OÜ
„Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu VK osa“, töö nr 25002.
Planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendusele on koostanud ekspertiisi AS Infragate Eesti
(registrikood 10845129).
Ekspertiisi peatükk 3 on kokkuvõtlik üldine hinnang detailplaneeringu sademevee ja drenaaži lahendusele:
Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud ära planeeritud vooluhulgad ja eesvoolu koormuste
vähendamise ettepanekud (vooluhulga piiramine torudega ning vooluhulkade ühtlustamine torudes ja
kraavides). Kinnistutele on ettenähtud liitumistorustikud ning vooluhulkade piiramine liitumistorustiku
läbimõõdu ja kaldega. Kinnistutel on võimalik planeeringu ala sademeveesüsteemi suunata katuste
sademeveed ja vajadusel drenaaži. Tänavamaal suunatakse sademevesi kraavidesse ja nõvadesse. Nõvade
põhja on ettenähtud drenaaž kuppelrestidega. Asendiplaanil on näidatud sademeveetorustiku, drenaaži
ning kraavide ja nõvade paiknemine. Detailplaneeringu alale on koostatud esialgne vertikaal planeering.
Torustike olulistemas sõlmedes on näidatud kõrguslik info torustike sügavuse osas tagamaks isevoolse
lahenduse. Töösse jääv drenaaž on ümberühendatud olemasoleva drenaaži süsteemiga. Järgnevatest
projekti staadiumites täpsustatakse detailplaneeringu lahendust. Detailplaneeringu lahenduse koostaja on
vajaliku kvalifikatsiooniga ja töökogemusega spetsialistid, kellel on olemas pädevust tõendavad
dokumendid. Detailplaneeringu sademeveelahendus on sobiv eelprojekti koostamiseks.
AS Infragate Eesti koostatud ekspertiis on lisatud käesolevale kirjale.
Haldusmenetluseseaduse § 49 lg 3 alusel avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik
võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest eelnõu koostajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Ootame Teie vastust hiljemalt 30.01.2026. Juhul, kui Te ei soovi loobuda oma arvamusest, siis
detailplaneeringu arutelu toimub 18.02.2026 algusega kell 14:00 Kiili Vallavalitsuses, Nabala tee 2a, Kiili
alev.
27.01.2026 – kiri nr 6-7/1944-4.
Vastuskiri 08.01.2026 kirjale nr 6-7/1944-3.
Kiili Vallavalitsus nõustub Teie esitatud ettepanekuga. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle
detailplaneeringu materjale on täpsustatud/parandatud võttes arvesse Teie esitatud
ettepanekut/tähelepanekut. Kirjaga kaasas on täpsustatud põhijoonis.
Haldusmenetluseseaduse § 49 lg 3 alusel avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik
võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest eelnõu koostajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Ootame Teie vastust hiljemalt 30.01.2026. Juhul, kui Te ei soovi loobuda oma arvamusest, siis
detailplaneeringu arutelu toimub 18.02.2026 algusega kell 14:00 Kiili Vallavalitsuses, Nabala tee 2a, Kiili
alev.
31.01.2026 – kiri nr 8-1/1115-35.
Esiteks vabandan, et minu vastus viibis 1 päeva. Oma eksimuse kergendavaks asjaoluks toon välja Teie
poolt antud ebamõistlikult lühikest tähtaega vastamiseks. Arvestades edastatud materjalidega tuvumise
ajakulu ja nende jaoks vajalikete programmide hankimise ajakulu. Sellest tulenevalt pean tunnistama, et
ei ole jõudnud materjale täismahus läbitöötada ja vabandan ette, kui minu poolt esitatud küsimustele on
vastused esitatud dokumentides olemas.
Oma arvamusest ma loobuda ei soovi. Proovin tulla avalikule arutelule, kuid võib juhtuda, et oma
töökohustuste tõttu mul see ei õnnestu, seega soovin esitada oma küsimused ja seisukohad Teile kirjalikult.
Palun anda mulle tagasisidet järgmiste punktide osas:
1. DP põhijooniselt (lisa 3) ei ole üheselt aru saada kuidas on lahendatud vee ärajuhtimine kruntide
30501:001:0373 ja 30501:001:0432 piiril. Kas seal kasutatakse olemasolevat drenaazi või ehitatakse
välja uus? Joonisel on üks drenaaz maha tõmmatud ja üks paikneb kohe kõrval. Kui kasutatakse
olemasolevat drenaazi, siis millises seisus see on?
2. Soovin välja tuua ka seda, et ma ei kahtle ekspertide pädevuses, vaid soovin saada kinnitust selle
kohta, et pädevad eksperdid on teadlikud sellest, et kruntidel 30501:001:0373, 30501:001:0371 ja
30501:001:0369 on suur probleem vee ärajuhtimisega, mis võib omakorda mõjutada uut
projekteeritavat lahendust.
18
02.02.2026 – e-kiri.
Juhul, kui Te ei saa oaleda 18.02.26 arutelul siis palun sellest meile teatada. Lepime kokku kohtumiseks
Teile sobiva aja.
04.02.20206 – e-kiri.
Kas oleks võimalik saada vastused e-maili teel minu poolt esitatud kahele punktile?
09.02.20206 – e-kiri.
Palun täpsustada, millisele küsimusele ootate Kiili Vallavalitsuse vastust. Käesoleva e-kirjaga kaasas ka
Teie eelneva kirja vastus.
11.02.2026 – e-kiri.
Soovin saada vastused küsimustele, mis olid minu poolt esitatud minu poolt 31.01.2026 saadetud
vastuskirjale Teie 26.01.2026 saadetud kirjale nr 8-1/1115-34.
11.02.2026 – e-kiri.
Et vältida vääriti arusaama/tõlgendamist on soovitav kohtuda. Kohtumisel on ka planeeringu koostaja.
Kui Teile pakutud aeg ei sobi siis kindlasti andke sellest teada ja lepime kokku uue Teile sobiva aja.
16.02.2026 – e-kiri.
Vabandan ette, kui ei ole teadlik oma õigustest ja kohustustest selles valdkonnas, aga käeolevaga soovin
avaldada oma arvamust. Ma ei taha kuidagi takistada arendust ja ehitust. Tahan vaid seda, et olukord, mis
on seotud probleemidega vee ärajuhtimisega krundilt (minul ja naabritel) ei läheks hullemaks, vaid
võimalusel paraneks.
Ma olen andnud Teile sisendi, et minu esimestes kirjades mainitud maakatastritel esineb probleeme vee
ära juhtimisega ja siin piirkonnas see on tõsiseks probleemiks, sest vee lombid peale vihma võivad
kruntidel seista päevi kui mitte nädalaid. Leian, et kui seda olukorda ignoreerida võib hiljem olla palju
tegemist nii meil (maa omaniketel) kui ka vallal.
Hetkel ei soovi süveneda uue arenduse lahendustesse. Olen Teile sisendiks andnud teavet praeguse
olukorra kohta ning soovin, et Teie enda poolt veenduksite selles, et uus planeering arvestab selle
olukorraga ehk praegu esinevate probleemidega.
30.01.2026 – kiri nr 8-1/1115-36.
Tänan vastuse eest. Vastus on arusaadav ja minu poolt esitatud tähelepanekute osas täiendavat
arutelu pole tarvis läbi viia.
18.02.2026 – avaliku arutelu koosolek Kiili Vallavalitsuses, Nabala tee 2a, Kiili alev.
Koosoleku algus oli 14.00 ja lõpp 15.00.
Juhataja ja protokollija oli vallaarhitekt Eduard Ventman. Protokolli ei koostatud, koostati osalejate
nimekiri. Avalikul arutelul osalesid planeeringu koostaja, huvitatud isik, vallaarhitekt, Kaido Uudre.
Detailplaneeringu materjale täiendati 2 lõiguga (p.4.5. lk 12 ja p.4.12.2. lk 19):
1. Ehitusprojekti koostamisel näha ette transpordimaade kavandamisel, k.a Pindle tee liiklust
rahustavate meetmete rakendamine, mille eesmärk on sõidukiiruste vähendamine, liiklusohutuse
parandamine ning jalakäijate ja kergliiklejate liikumise eelistamine. Liiklust rahustavad meetmed
võivad hõlmata kiirust alandavaid künniseid, šikaane, sõidutee kitsendusi, tõstetud ristmikke ja
ülekäigukohti, teekatte vaheldust ning muid liikluskorralduslikke lahendusi, mis suunavad juhte
valima madalamat ja olukorrale vastavat sõidukiirust.
Meetmete rakendamisel lähtutakse ala funktsioonist, eeldatavast liikluskoormusest ning ümbritseva
keskkonna iseloomust. Liiklust rahustavad lahendused kavandada selliselt, et oleks tagatud hea
nähtavus, ohutu liiklemine ning ligipääs erisõidukitele.
Ehitusprojekti koostamisel täpsustatakse liiklust rahustavate meetmete liigid, asukohad ja tehnilised
parameetrid ning määratakse jalakäijate ülekäiguradade ja -kohtade asukohad ning sõiduteede
ristumiskohtade lahendused.
2. Planeeringuala kruntide pos nr 27,29,30 ja 33 vertikaalplaneerimisega tagada sademevee mitte
valgumine naaberalade Vikerkaare tn 9 ja 10 ning Tormi tn 14 kinnistutele. Vikerkaare tn 9 ja 14
kinnistutele on Kiirvool OÜ poolt tehtud projekti kohaselt rajatud 200 mm läbimõõduga
drenaazikollektor eesmärgiga võimaldada Vikerkaare ja Tormi tn äärsete kinnistute liigvee
ärajuhtimine. Antud kollektor suubub Pindle tee 6 kinnistul olemasolevasse eesvoolu kraavi.
Käesoleva planeeringuga Vikerkaare ja Tormi tn kinnistute olemasolevaid süsteeme ei muudeta ning
olemasolev drenaažtorustik ja selle suubumine Pindle eelvoolu kraavi säilib. Samuti parandab
piirkonna üldiseid tingimusi see, et planeeringu elluviimise käigus hooldatakse piirkonna
eelvoolukraavid.
19
10.03.2026 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Projektikomisjon toetab detailplaneeringu kehtestamist täpsustatud kujul.
25.03.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste teade valla kodulehel.
03.04.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste teade maakonnalehes Harju
Elu.
9. Detailplaneeringu kooskõlastajad ja koostöötegijad
Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri
nr organisatsioon nr ja kuupäev
1 Päästeameti 09.09.2025 nr Esitasite Päästeameti Põhja päästekeskusele 19.08.2025 kirjaga nr 8-
Põhja 7.2-3.1/5154-1 1/1115-20 kooskõlastamiseks Kiili valla Kiili alevi Suur-Pindle ja
päästekeskus Väike-Pindle detailplaneeringu materjalid.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Suur-Pindle
(30501:001:0432) ja Väike-Pindle (30501:001:0433) kinnistute
jagamine, ehitusõiguse määramine ning sellega koos juurdepääsuteede,
parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse
ohutusjärelevalve büroo inspektor Kert Keller Kiili valla Kiili alevi
Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu materjalid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Keller
ohutusjärelevalve büroo inspektor
Põhja päästekeskus
2 Maa- ja 05.11.2025 nr 6- Vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõike 1 alusel esitasite Maa- ja
Ruumiamet 3/23/1069-6 Ruumiametile kooskõlastamiseks Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-
Pindle detailplaneeringu, mis algatati Kiili Vallavalitsuse 18. jaanuar
2023 korraldusega nr 9.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle
(30501:001:0432) ja Väike-Pindle (30501:001:0433) kinnisasjade
jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse,
haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine.
Projektalas ega sellega piirnevalt ei ole riigi omandis olevaid kinnisasju,
mille volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, ega maareformi seaduse
§ 31 lõikes 2 sätestatud maad. Projektalas ei ole riiklikku geodeetilisse
võrku, riiklikku tihendusvõrku, riiklikku kõrgusvõrku ja
gravimeetrilisse võrku kuuluvaid geodeetilisi märke, mille osas on töö
korraldajaks Maa- ja Ruumiamet. Detailplaneeringu ala asub
maaparandusehitise Kiili (maaparandussüsteemi/ehitise kood
4109450020120/006) maa-alal ning piirneb maaparandusehitise Kiili
kollektoreesvoolu (valgala on kuni 10 km²) ja avatud eesvooluga
(valgala on kuni 10 km²).
Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond kui
maaparandustoimingute korraldaja kooskõlastab Kiili alevis Suur-
Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu vastavalt Optimal Projekt OÜ
tööle nr 467, mis on koostatud 30.10.2025. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taimi Kirs
nõunik
Maaparanduse osakond
Aimur Liiva
Kiili Vallavalitsus
[email protected]
Teie 28.10.2025 nr 8-1/1115-26
20
Meie 05.11.2025 nr 6-3/23/1069-6
Taimi Kirs
+372 5303 8977
[email protected]
3 Transpordiamet 05.11.2025 nr Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kiili vallas Kiili alevis
7.2-2/25/13849- Suur-Pindle (katastritunnus 30501:001:0432) ja Väike-Pindle
6 (katastritunnus 30501:001:0433) detailplaneeringule (edaspidi
planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamuala ja
ühiskondlike ehitiste ja üldkasutatava maa ning seotud taristu
rajamiseks.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS)
kooskõlastame Optimal Projekti OÜ töö nr 467 “Kiili alevis Suur-Pindle
ja Väike-Pindle detailplaneering“.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde
projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel
Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi
riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.
- Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui
planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada
planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Krista Einama
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad: Seletuskiri, põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan
Krista Einama
58627026,
[email protected]
4 Elektrilevi OÜ Nr 6148806152, Kooskõlastatud tingimustel:
21.08.2023
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga
lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks.
Marge Kasenurm
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
/allkirjastatud digitaalselt/
5 Kiili KVH OÜ 23.08.2023 KOOSKÕLASTUSE KAASKIRI
Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused:
1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike
kui ka andmesidevõrgu teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu
tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja
ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid
Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks;
2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ
(tel nr 5655220,
[email protected] <mailto:
[email protected]>).
Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh
ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega
kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult
andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel;
3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis
tegutsemise eeskirjast; https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045;
4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel
avatud meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud
juhtudel;
21
5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest
tuleb teatada koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest
tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-d kui ka Motoral OÜ-d;
6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele
eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde
eeskirja §13 lõikele 2 „Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud
tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule.
Vigastus parandatakse kaevaja kulul.”
<https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045>;
7) kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult
kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat. Esitatud lahendus ei vähenda
projekteerija vastutust lahenduse vastavuse osas tehnilistele ja
normdokumentide nõuetele.
Lugupidamisega
Silver Parri
e-post:
[email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/
6 Telia Eesti AS Nr 39855235, Kooskõlastatud tingimusel:
02.09.2025 Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 6524000
Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis:
Kaablikanalisatsioon
Projekt kooskõlastatakse märkustega:
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste
projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §
70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda
EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015)
„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest
standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest:
Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise
kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise
omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada
sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne
planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutseaega Telia Ehitajate
portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.
Kooskõlastus kehtib kuni 01.09.2026.
Telia Eesti AS volitatud esindaja
Arvo Sepp
/digiallkiri/
1 Suur-Pindle ja 05.03.2026 Kooskõlastatud.
Väike-Pindle
kinnistu omanik
/allkirjastatud digitaalselt/
2 tehnovõrkude 04.10.2024 Kooskõlastatud
sadevee
kooskõlastus Rein Kitsing
/digiallkiri/
Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt
22