dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
KorraldusAvalik

Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet · 16. aprill 2026
Viit
1.1-3/26/259
Registreeritud
16. aprill 2026
Dokumendi liik
Korraldus
Funktsioon
1.1 Üldjuhtimine
Sari
1.1-3 Korraldused
Toimik
1.1-3/2026
Vastutaja
Jörgen Vanamõisa (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus)

Failid

  • 📎1.1-326259 16.04.2026 Korraldus.asice2285 KB

Sisu (failidest)

Versioon 21.06.2021 /// TÖÖ NR 21003882 Riigitee nr 19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekt Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 21003882 Tartu-Tallinn 2021 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155) T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU ............................................ 8 Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ..................................................................................................................8 Mõju põhja- ja pinnaveele ..............................................................................................9 Müra, vibratsioon ja õhukvalteet ................................................................................. 10 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 11 Avariiolukorrad ............................................................................................................ 12 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 13 T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti 3 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojektile. Projekteeritav 2,150 km pikkune teelõik paikneb Pärnu maakonnas, Tori vallas (joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti tehniline kirjeldus ja projekteerijalt saadud informatsioon seisuga 27.05.2021. Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Allikas: Projekti tehnilise kirjelduse Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti 4 keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 18) vee erikasutus; 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046 T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti 5 keskkonnamõjude eelhinnang Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna muldkeha remondiga võib toimuda teekatte osaline laienemine). Seega peab otsustaja (Transpordiamet) andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mull a, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003 T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti 6 keskkonnamõjude eelhinnang 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasut ada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti 7 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks olemasoleva riigitee nr 19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Vastavalt tehnilisele kirjeldusele nähakse ette katendi uuendamist ning vajadusel olemasoleva muldkeha remonti. Lisaks nähakse ette PK 6+10 asukohas oleva truubi asendamist uuega ning Allikivi tee ääres oleva kraavi süvendamist kuni 50 m kauguseni. Projektiga likvideeritakse PK 4+00-PK 6+00 olev sügav kraav ning veed juhitakse ära d500 truubiga. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest , millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2021 T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti 8 keskkonnamõjude eelhinnang 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee nr 19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist olemasoleva sõiduteega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud lõigul liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju. Kaitsealuseid loodusobjekte ega kultuurimälestisi projekti mõjupiirkonnas ei paikne. Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Kavandatav tegevus asub Pärnu maakonnas Tori vallas (haldusreformi järgne), kus haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Tori valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Are, Tori (endine), Sauga ja Sin di linna üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusreformi eelselt asus projektiala Sauga vallas, mille üldplaneering kehtestati 20 16. aastal. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee remont) ei ole alust eeldada, et see planeeringutes otseselt kajastuks , samas ei ole kavandatav tegevus planeeringutega ka kuidagi konfliktis - Pärnu maakonnaplaneeringu 4 seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele: olulisemad teedevõrgu arendused on seotud asulate omavaheliste ühenduste parandamisega ; maakonnaplaneeringu 4 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti 9 keskkonnamõjude eelhinnang „Looduskeskond“ kaardi alusel ja Sauga valla üldplaneeringu „Väärtused ja piirangud“ kaardi alusel ei jää projektiala rohevõrgustiku ega väärtusliku maastiku alale. Kuna tegevus toimub olemasoleval teel, ei kaasne sellega k a olulist mõju ala maakasutusele. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatav tegevus ristub maaparandussüsteemide registri andmetel eesvooluga - KESKUSE (P??RNU, väline tunnus 61148700102100021). Antud eesvoolul kehtib 10 m ulatuses eesvoolu kaitsevöönd. Projektiga nähakse ette antud asukohas truubi asendamist uue truubiga. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemi toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandus - ja Toiduametiga. Sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja pikikalletega. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti (praegune Transpordiamet) poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust an alüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 5. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on väike (2020. aastal T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,151 liiklussagedus 1227 autot ööpäevas ning 2019. aastal 1330 sõidukit päevas), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust rekonstrueeritavalt teelt ära juhitava sajuvee tulemusena. Kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale tegevusele lähimad puurkaevud PRK0004381 ja PRK0006530 jäävad ca 60 m kaugusele ning neile on moodustatud 50 m ulatuse sanitaarkaitseala (vt joonis 4.1). Teised piirkonda jäävad puurkaevud jäävad kavandatavast tegevusest kaugemal e. Puurkaevude sanitaarkaitsealadel projektiga töid ette ei nähta. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest ning vooluveekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja vooluveekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette. Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja masta api arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele. 5 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti 10 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2021 MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALTEET Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Olemasolevate teede äärsete alade mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse müra piirväärtuse nõuetest, mis müratundlike eluhoonete (II kategooria alad) puhul on järgmised: II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus 6 on 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud 65 dB päeval ja 60 dB öösel. Projektialale lähim registreeritud elu- või ühiskondlik hoone (Kirjuta tee 2 kinnistul asuv elamu-baar, ETAK ID: 89250) asub projektiga hõlmatavast sõiduteest ca 5,5 m kaugusel (kilomeetripunktis 0,2). Täiendavalt jäävad projektialast ca 11…12 m kaugusele (ETAK ID: 89812 ja 94091) kilomeetripunktis 0,2…0,3 asuvad kaks kortermaja (Sauga alevik u territooriumil). Eelnevalt nimetatud hoonete lähistel on rekonstrueeritaval lõigul kehtestatud sõidukiirusepiirang 50 km/h. Teele lähima 30 m tsooni rohkem eluhooneid ei jää. 6 Müra hinnatud tase päeval (L , 7.00-23.00) ja öösel (L , 23.00-7.00) d n T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti 11 keskkonnamõjude eelhinnang Kuna tegemist ei ole suurte liiklussagedustega, ei ole põhjust eeldada ülenormatiivse müra, vibratsiooni ja õhusaaste esinemist. Ka ei nihku tee projektiga müratundlikele objektidele lähedamale Lähtudes viimaste aastate suurema liikluskoormusega aasta (2019) andmetest ehk liikluskoormusest 1330 autot ööpäevas (sh ligi 12% raskeliiklust, 2020. a loendusandmed on mõnevõrra väiksemad ehk 1227 sõidukit päevas) võib teele lähima eluhoone (Kirjuta tee 2 hoone, mis on kasutusel kõrtsina) teepoolsel küljel esineda arvutuslikult 7 müra hinnatud tase päeval ca 62…63 dB (tipptunnil tõenäoliselt ka pisut rohkem) ning öösel ca 53…54 dB. Teest ca 10…12 m kaugusel asuvate kortermajade teepoolsel fassaadil jääb müra hinnatud tase suurusjärku 60 dB päeval ning ca 51 dB öösel. Teest rohkem kui 30 m kaugusel asuvate hoonete puhul on müratase juba selgelt väiksem kui 60 dB päeval ja seda ka kiiruspiiranguga 90 km/h lõikudes. Liiklusmüra tase teele lähimate eluhoonete juures jääb selgelt väiksemaks kui II kategooria alade piirväärtus hoonete teepoolsel küljel. Müratase jääb piirväärtusest väiksemaks ka liikluskoormuste suurenemise korral (nt liikluskoormuste kasv ca 50%), seega ei ole müraalaste nõuete täitmiseks täiendavate meetmete rakendamine otseselt vajalik ja põhjendatud. Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee - ala ning selle vahetu ümbrusega. Ka suure liikluskoormusega (nt suurusjärgus ca 10 000 sõidukit ööpäevas) teede ääres küündib õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise ala harva kümnekonnast meetrist kaugemale. Teest kaugenedes toimub üldjuhul saasteainete efektiivne hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas) välisõhus. Antud liikluskoormuste tingimustes (riigimaanteede kontekstis on tegemist keskmisest selgelt väiksema liikluskoormusega teega) ei ole põhjust eeldada õhukvaliteedi piirväärtuste lähedasi saasteainete kontsentratsioone teele lähimate eluhoonete alal. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamisel ümbritsevatele aladele tuleb lähtuda eelkõige õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. M üra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid on soovitatav teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töötingimuste valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). JÄÄTMEKÄITLUS Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teat ud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid 7 Liiklusmüra levik arvutati käesoleva eelhinnangu käigus spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa Liidus ja Eestis laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“. T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti 12 keskkonnamõjude eelhinnang taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vas tava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätme d tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud l aoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõt ja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it. T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti 13 keskkonnamõjude eelhinnang 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ◼ Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemi KESKUSE (P??RNU, väline tunnus 61148700102100021) toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. ◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest ning vooluveekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja vooluveekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et olek s välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette. ◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. ◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. ◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tav ajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it. KORRALDUS 16.04.2026 nr 1.1-3/26/259 Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja– Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 17.03.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 19214 Jänesselja– Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 73001:001:0306) Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama külas. Transpordiameti 12.05.2022 korraldusega nr 8-1/22-017/10802-1 on antud projekteerimistingimused riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026-2027 vastavalt OÜ Teehoiu Partnerid tööle nr 1-60/2021 „Riigitee nr 19214 Jänesselja-Urge km 0,19-2,15 rekonstrueerimine“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2027 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/u1zYZwKA0tKvWKz. Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või 2 kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga uuendatakse sõidutee katendit ja muldkeha. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Tori Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõige 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning 3 võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse Lääne osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Jänesselja - Urge tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/26/259 Tee ehitusloa andmise kuupäev 16.04.2026 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemi KESKUSE (PÄRNU, väline tunnus 61148700102100021) toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Maa ja Ruumiametiga. 3. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest ning vooluveekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja vooluveekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette. 4. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida 1 õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 6. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. 7. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. 8. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 9. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Riigitee 19214 Jänesselja – Urge km 0,1 – 2,15 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Teehoiu Partnerid 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11395094 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pardi tn 14c, 80017 Pärnu linn, Pärnu maakond 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 56652801 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 19214 Jänesselja-Urge km 0,19- 2,15 rekonstrueerimine 2.7 Tee ehitusprojekti number 1-60/2021 (allkirjastatud digitaalselt) 2 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse 19214 Jänesselja– Otsus: 23.03.2026 Urge km 0,1-2,15 asuva teelõigu rekonstrueerimise ehitusloa eelnõu ning keskkonnamõju hindamise ja 1. Puurkaevude osas võtta info teadmiseks, ehituse käigus keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 22 alusel seisukoha andmiseks keskkonnamõju hindamise tuleb puurkaevude sanitaarkaitsealadega arvestada. Kiri nr 6-3/26/5169-2 (KMH) vajalikkuse eelhinnangu koos ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõuga. Lisatud 2. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt on ka viide projektmaterjalidele. Objekt asub Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama külas 19214 Jänesselja-Urge kooskõlastatuks. tee katastriüksusel. Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning 3. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited muldkeha remonti, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. Keskkonnaamet esitas 01.02.2022 kirjaga nr 6-2/22/1720-2 arvamuse käesoleva projekti projekteerimistingimuste eelnõu kohta. Keskkonnaameti pädevusse jäävatel teemadel täiendavad märkused projekti kohta puuduvad. EELIS5 andmetel ei asu projektala ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22) ning KMH algatamine ei ole vajalik. Palume projekti plaanijoonisel kuvada rekonstrueeritava teelõigu vahetusse lähedusse jäävad puurkaevud (PRK0004381 ja PRK0006530) ja nende sanitaarkaitsealade ulatused (50 m). Kuigi projekti seletuskirjas ja KMH eelhinnangus on kirjas, et projektala ei kattu sanitaarkaitsealadega, siis juhul kui projektlahenduses peaks midagi muutuma märgime, et Keskkonnaameti andmetel eelmainitud puurkaevudel puuduva keskkonnaload, mis annab alust järeldada, et veevõtt puurkaevust jääb alla 10 m3 ööpäevas. Kui puurkaevust võetakse vett joogiveena kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m3 ööpäevas või tootmisvett, ei moodustata puurkaevu ümber sanitaarkaitseala (veeseadus (VeeS) § 154 lg 1 p-le 3). Sellise puurkaevu ümber moodustatakse 10 m hooldusala. Hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevused on loetletud VeeS § 154 lg-s 5. Puurkaevu sanitaarkaitseala on võimalik muuta hooldusalaks, esitades vastavasisulise taotluse Keskkonnaagentuurile (VeeS § 277 lg 2). 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Maa- ja Ruumiamet Kiri nr 6.2-2/10611 Otsus: 27.03.2026 1. Projekteeritud truubi PK8+08 osas esitatud tähelepanek 30.03.2026 Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel võtta teadmiseks ja arvestada sellega projektlahenduse esitas Transpordiamet kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1- realiseerimisel. Kiri nr 6.2-2/10611 2,15 asuva lõigu ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. 2. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud Kiri nr 6-3/26/3920-2 ehitusloa eelnõule. „Riigitee nr 19214 Jänesselja-Urge km 0,19-2,15 rekonstrueerimine“ (töö nr 1-60/2021) on koostanud Teehoiu 3. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited Partnerid OÜ. Projektala asukoht Tori vald, Sauga, Pärnumaa. Projekti eesmärk on olemasoleva maantee keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt). Rekonstrueeritavate teekraavide vesi on juhitud Keskuse (Pärnu) maaparandusehitise eesvoolu (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6114870010210/002). Asendiplaanile on märgitud eesvoolul asuva 1 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 olemasoleva truubi puhastamine PK 7+79. Kraavi rekonstrueerimine PK8+00-PK10+80 toimub osaliselt drenaažkuivendusega Maeku maaparandusehitisel (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6114870010210/001). Kavandatav tegevus ei mõjuta maaparandussüsteemi toimimist. Juhime tähelepanu projekti asendiplaanil PK8+08 projekteeritud truubi Hsv=14.15 ja Hvv=14.30 kõrgusarvudele. Voolusuund on rekonstrueeritava kraavi suunas, sel juhul on projekteeritud Hsv ja Hvv kõrgusarvud vahetuses. Maaparandusseaduse § 50 lõike 5 ja § 48 lõike 3 alusel kooskõlastab Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond ehitusloa eelnõu vastavalt tööprojektile „Riigitee nr 19214 Jänesselja-Urge km 0,19-2,15 rekonstrueerimine“ (töö nr 1-60/2021). Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond on tutvunud keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ja eelhinnanguga ning arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei esita märkusi või ettepanekuid otsuse eelnõu kohta ja nõustub eelhinnangu järeldusega jätta Riigitee nr 19214 Jänesselja-Urge km 0,19-2,15 rekonstrueerimine keskkonnamõju hindamine algatamata. Kiri nr 6-3/26/3920-2 Teavitasite 17.03.2026 kirjaga nr 8-1/24-004/4532-1 Maa- ja Ruumiametit, et Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt põhiprojektile „Riigitee nr 19214 Jänesselja-Urge km 0,19-2,15 rekonstrueerimine“ (OÜ TEEHOIU PARTNERID töö nr 1- 60/2021). Maa- ja Ruumiamet tutvus projektiga aadressil https://pilv.transpordiamet.ee/s/u1zYZwKA0tKvWKz. Kaaskirjale on lisatud Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1- 2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ eelnõu koos korralduse lisaks oleva tee ehitusloa eelnõuga ning keskkonnamõjude eelhinnang. Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 73001:001:0306) Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama külas. Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projektalas asuvad 19214 Jänesselja-Urge tee katastriüksus (tunnus 80901:001:0573) ja 19214 Jänesselja-Urge tee L2 katastriüksus (tunnus 80601:001:0250), mis on kantud katastrisse, kuid mille osas on maareformi toimingud lõpule viimata. 19214 Jänesselja-Urge tee katastriüksusele on projekteeritud kraav koos truubiotsa kindlustusega ning 19214 Jänesselja-Urge tee L2 katastriüksusele ulatub projekteeritud truup, kraav koos truubiotsa kindlustusega ja murukate. Transpordiamet on 17.03.2026 esitanud Tori Vallavalitsusele taotluse nr 8- 4/26/4551-1 eelnimetatud reformimata katastriüksuste riigi omandisse jätmiseks põhiprojekti nr 1-60/2021 realiseerimiseks. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna kooskõlastustingimused on lisatud eraldi allkirjastatud dokumendina (teenus-2606761). Maa- ja Ruumiametil puuduvad vastuväited edastatud eelnõudele ja ehitusloa andmisele. 2 AS Connecto Eesti Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa eelnõu. Otsus: Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA083. 1. Enne ehitustöid kooskõlastada projekt AS Connecto Eesti- Kiri nr 4114-1.17/66 ga. ELASA poolt väljastatud kooskõlastus on aegunud. Igasugune ehitustegevus ELASA siderajatisete piirkonnas on 2. Enne ehitustöid taotleda ELVI infosüsteemi kaudu keelatud kuni pole kooskõlastust uuendatud. ehitusluba. 2 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Enne ehitustöid uuendada kooskõlastus ja seejärel võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse 3. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/. ehitusloa eelnõule. 3 K.L Nordvara OÜ Seoses riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,10–2,15 lõigu ehitusloa eelnõuga ning meie kinnisasja (Veermiku tee Põhjendus: 31.03.2026 7) puudutava mõjuga esitame oma seisukohad. Kinnisasja võõrandamisega seotud kulud katab Transpordiamet. 80901:001:1327 Oleme teadlikud, et kavandatava projekti raames on vajalik võõrandada kinnisasjast ligikaudu 652 m² tee servas Projektlahendusega ei ole kinnistu piiride planeeritud rajada paiknevat ala. Juhime tähelepanu, et kinnisasja võõrandamisega seotud kulud, sh notaritasud ja muud kraavi, rekonstrueeritud maantee jääb olemasolevale kõrgusele ja tehingukulud, ei tohi jääda kinnisasja omaniku kanda. seetõttu ei ole ette näha ka ohtu kinnistul paikneva aia ja jalgvärava kahjustamiseks. Silla või purde rajamine antud Juhul kui tee ehituse käigus tekib vajadus olemasoleva aia ümberpaigutamiseks, siis rõhutame, et: asukohas ei ole vajalik.  aia ja sellega seotud rajatiste (sh jalgvärava) ümbertõstmine peab toimuma tee-ehituse raames ning ei tohi jääda kinnisasja omaniku kuluks; Transpordiameti hinnangul ei ole kirjaliku kokkuleppe sõlmimine  aed koos jalgväravaga tuleb taastada terviklahendusena vähemalt samaväärsel tasemel kui olemasolev põhjendatud ega vajalik. lahendus. Otsus: 1. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks. Lisaks juhime tähelepanu, et vastavalt kohtumisel saadud infole on kavandatud tee ja aia vahele kraav. Sellest tulenevalt:  tuleb aia uus asukoht projekteerida ja rajada selliselt, et see paikneb kraavist piisaval kaugusel;  tuleb välistada olukord, kus pinnase liikumine või erosioon põhjustab aia vajumise või kahjustumise;  vajadusel tuleb ette näha täiendavad tehnilised lahendused (nt pinnase stabiliseerimine, toestus), et tagada aia pikaajaline stabiilsus. Olulise märkusena lisame, et jalgvärava kasutatavus peab säilima ka pärast tee ehitust. Selleks peab ehitaja rajama jalgvärava juurde üle kraavi ohutu ja püsiva silla või ülekäigu, mis võimaldab jalakäijatel pääseda kinnistult üle kraavi ja tee äärde kavandatud kergliiklusteedele. Samuti soovime, et enne ehitustööde algust sõlmitakse meiega kirjalik kokkulepe, milles on selgelt fikseeritud:  kinnisasja võõrandamise tingimused ja kulude katmine;  aia ja jalgvärava ümberpaigutamise ning taastamise lahendus;  jalgvärava juurdepääsu tagamine (sh silla rajamine üle kraavi);  vastutuse jaotus võimalike kahjustuste korral. Palume eeltoodut arvestada nii projekteerimisel kui ka ehitustööde teostamisel ning kajastada vastavad lahendused projektis ja tööde mahus. 4 Tori Vallavalitsus - Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 5 Elektrilevi OÜ - Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.. 6 Põllumajandus- ja - Otsus: Toiduamet Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 7 Pärnumaa - Otsus: Ühistranspordikeskus MTÜ Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 8 Telia Eesti AS - Otsus: 3 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 Jänesselja Tänan dokumendi eest. Põhjendus: 73001:001:0772 Tee ehituse ajal tagatakse kohalikele elanikele oma kinnistutele Info teadmiseks võetud. Ühtlasi soovin märkida, et Jänesselja tee äärsel põllul kasvab 2026.a talivili, et olenevalt ligipääs, sealhulgas kõnealusele kinnistule. 17.03.2026 e-kiri teie planeeritud tööde ajaraamist võiks sellega arvestada, et tööde tegemiseks juurdepääs on minu kinnistult Otsus: kitsendatud. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks. 2 Selja tee 3 Tere. Sain kirja seoses riigitee 19214 Jänesselja-Urge remondiga. Minu kinnistu jääb tee äärde ja tekkis küsimus Põhjendus: 73001:001:0269 asfaldi ja nn roheala vahele jääva osa kohta. Kas see saab korda kuidagi (äärekivi-kõvakate) tehtud ja ka hoovi Selgitused antud kinnistuomanikule telefoni teel. sissesõit. Lisan ka pildid hetke olukorrast. Ootan vastust ja tänan. Projektlahendusega on kinnistuga piirnev osa planeeritud 19.03.2026 e-kiri haljastada. Otsus: Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks. 3 Viira Seoses tee rekonstrueerimisega tekkis koos naaberkrundi omanikuga mõned Põhjendus: 73001:001:0354 küsimused: Tee ehituse ajal tagatakse kohalikele elanikele oma kinnistutele ligipääs. Projektlahendusega maantee kraavid puhastatakse ja 27.03.2026 e-kiri Kuidas tagatakse tee ehituse ajal majapidamistele juurdepääs nii Viira kinnistule kui ka transpordifirma Hüntal rajatakse uued truubid. OÜ-le? Otsus: Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks. Kergliiklustee ehitusega tõsteti see tee niipalju kõrgemaks, et maantee kraav ei täida enam oma otstarvet. Vee äravool põldudelt on olematu. Mida plaanite ette võtta, et vesi jõuaks maantee kraavi ja täitaks oma otstarvet? 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Ruusaaugu 73001:001:0350 Selja tee 5 73001:001:1389 tunnus Saeveski 73001:001:1399 Selja tee 7 73001:001:0136 Ees-Sarapuu 73001:001:0240 Selja tee 1 73001:001:0046 Teeveere 80901:001:0093 Graanuli 73001:001:1400 Selja tee 13 80601:001:0176 Uus-Allikivi 73001:001:0418 Selja tee 6 80901:001:1813 Selja tee 14 80901:001:0090 Uus-Lepiku 73001:001:0244 Kontori 73001:001:0365 Selja tee 15 73001:001:0138 Vana-Lepiku 73001:002:0033 Matu 73001:002:0096 Selja tee 17 73001:001:0139 Vana-Paiso 73001:001:0352 Metsa-Põnga 73001:001:0311 Selja tee 20 73001:001:0198 Veermiku tee 1 73001:001:1226 Selja tee 26 80901:001:1610 Selja tee 21 73001:001:0155 Veermiku tee 7 80901:001:1327 Poeg 47 73001:001:0205 Selja tee 21a 73001:001:0361 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 4
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel