Vastus Harju maakond, Jõelähtme vald, Loo alevik, Remmelga tee reovee survetrassi paigaldus

24501:001:0679 24504:002:0654 Paju park 11110 Nehatu-Loo-Lagedi tee L1 N W E S kil 24504:002:0494 POS 1 l Biotiigi kil A l A 24501:001:0381 Lõuna tee 1 A t en ori t en ori A v aa kr Loo kergtee lõik 6 24504:002:0599 24501:001:1423 Remmelga tee 3 IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, IKÕ ala Rajatis registriosa Pos nr number nimi pindala m2 24504:002:0654 POS 1 8886850 11110 Nehatu-Loo-Lagedi tee L1 53 m2 Reovee survekanalisatsioon Transpordimaa TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD REOVEE SURVEKANALISATSIOON KINNISTUTE PIIRID IKÕ SEADMISE ALA 11110 Nehatu-Loo-Lagedi tee L1 24504:002:0654 KATASTRIÜKSUSE TUNNUS JA NIMETUS POS 1 IKÕ SEADMISE ALA POSITSIOONI NUMBER LK1-3 24501:001:1371 Remmelga tee 5 2-arvestikohaga,Kabeldon Projekteeritava survekanalisatsiooni pikkus 26.6m 1:500 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Jõelähtme vald, Harju maakond Töökoja 4a. Tallinn Tel : 56288085 25-04 24501:001:1082 Remmelga tee lõik 2 Reg.nr.11021790 MTR EEP001762 5- 01 rojekteerija  K-1 560/500PE H=1.39 Ks1PP-2 H=2.94 Ks1PP-1 H=1.90 Ks1PP-3 H=1.91 Ks1PP-5 H=1.91 Ks1PP-4H=2.23 Ks1PP-6 H=1.80 31.50 31.5 sõidutee 5.35 31.00 30.81 31.0 63PE ol.ol.toru 30.50 30.5 kõnnitee 29.90 survekanalisatsioon 30.46 side 2x160PVC 30.00 30.0 29.31 orient 29.29 orient TVkaabel nõlv 29.50 29.5 29.00 29.0 ol.ol.toru 28.50 28.5 28.00 28.0 ol.ol.toru 27.50 27.5 27.00 27.0 Mhor 1:500 26.5 Mvert 1:50 26.0 Ks1PP-4 Ks1PP-6 KAEVU/SÕLME NR Ks1PP-1 Ks1PP-2 Ks1PP-3 Ks1PP-5 K-1 OLEMASOLEVA MAAPINNA 1.90 27.30 29.20 29.20 2.94 26.93 29.92 29.92 1.91 26.93 28.84 28.84 2.23 28.71 30.94 30.94 1.91 28.89 30.80 30.80 1.80 30.11 31.91 31.91 1.10 30.75 31.85 31.85 KÕRGUS (m abs) PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS (m abs) TORU PÕHJA KÕRGUS (m abs) TORU RAJAMISSÜGAVUS (m) KALLE 0.0192 0.000 0.0754 0.072 0.376 PIKKUS (m) 23.6 2.5 1.7 19.2 10.5 PE De110 - 19.2m PE De110 - 34.2m TORU LÄBIMÕÕT (mm) JA PE De110 - 2.5m PE De110 - 1.7m MATERJAL D160 kaitsehülss 1250N, 16kN/m2 - 34.2 VAHEKAUGUSED (m) 19.2 10.5 23.6 2.5 1.7 KINNINE MEETOD LAHTISE KAEVIKU MEETOD LAHTISE KAEVIKU MEETOD SUUNDPUURIMINE LAHTISE KAEVIKU MEETOD SIRGESTATUD TRASSI PLAAN 1:500 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Jõelähtme vald, Harju maakond Töökoja 4a. Tallinn Tel : 56288085 25-04 Reg.nr.11021790 MTR EEP001762 6- 01 rojekteerija  väljakaevatud tihendatud pinnasega täitmine (liiv) K>0,92 liiklusalal K=0,98 ~2,0m märkelint 0,3m torust kõrgemal 0,3m mehaanilise tihendamiseta algtäide (liiv või killustik) tihedusaste 90% min 0,4m min 1,2m liiv min 150mm projekt. toru tasandatav kiht tihedusaste 90% MÄRKUSED: 1. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde Z määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest või muudest tehnoloogilistest nõuetest. 2. Teekatete taastamisel võtta aluseks 03.08.2015 MTM määrus nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" ning 22.09.2014 MTM määrus nr 74 "Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord". 3. Proj. torustiku kohale paigaldada vastava tähistusega märkelint. 4. Vee- ja survetorustik paigaldada reeglina min. sügavusele 1.8m mõõdetuna toru laest. Juhul kui survetoru rajamissügavus jääb väiksemaks kui 1.7m, tuleb kasutada toru soojustamist soojustusplaadiga. Soojustusplaat peab olema sobilik pinnases kasutamiseks (sh vastavalt asukohale - teede all või haljasalal) ning soojusjuhtivusega <0.037W/mK. 5. Joonisel esitatud kaeviku mõõdud on meetrites, kui ei ole näidatud teisiti. 24504:002:0780 Vahe tee 5 Ühenduspunkt Loo Vesi OÜ 24504:002:0293 olmekanalisatsiooniga Vahe tee 1 K-1 maapind: 31.85 kaas: 31.85 Ø500 malm põhi: 30.46 rake: Ø560/500 PE 1. 30.46 De 160 PVC 2. 30.46 De 160 PVC Ühendus PE De110 3. 30.75 De 110 31.87 4. 30.81 De 50 või 63 PE Kaevus sees käänik De110-45° põhja suunal Ks1PP-6 31.94 31.81 24501:001:0236 Ühendus varem paaigaldatud trassiga Vahe tee lõik 1 31.80 31.95 1 31.91 4 2 3 5 1.6 De110 31.68 L=1.7 31.72 31.70 31.62 31.6 4 31.44 31.43 31.98 31.64 32.06 32.14 32 .5 24504:002:0362 34 31.98 9 Vahe tee 2 31.40 .59 31.37 24501:001:173 Vahe põik 24504:002:0349 32.50 Vahe põik 4 31.95 31.57 34.59 24504:002:0496 32.77 Vahe tee 4 31.18 34 35.06 32.32 .9 1 35.11 35.15 32.19 31.93 2 34.8 t orien 31.13 t orien 05 35. 31.93 0 31.28 .9 31 31.57 31.99 31.60 31.62 31.57 31.48 31.18 31.44 31 .0 9 31 .06 31 .01 31 31 .04 .0 5 x= 6588350 30 31 .9 .09 9 31 y= 553500 .0 pin 4 n 31.0 5 31.07 30 31 .9 .0 6 5 31 .01 30.81 30.93 t orien t orien 30.77 30.73 24501:001:0679 30.63 24504:002:0654 Paju park 11110 Nehatu-Loo-Lagedi tee L1 30.84 30.62 30.69 30.85 Ks1PP-5 N Ühendus varem paaigaldatud trassiga Ks1PP-4 30.64 30.77 NB! Ristumine kanalisatsiooniga W E NB! Ristumine sidetrassiga 30.73 De110 30 31 .9 L=56.0 31 4 .15 Ks1PP-3 .26 31 S .36 2 31 .20 4.8 0 31 kil PUURIMISE LÕPUKAEVIK, CA 2x2M .2 24504:002:0494 1.9 l TINGMÄRGID 6 30 Biotiigi - .12 .5 30 -2 kil NB! Ristumine kaabliga A 28 .04 PROJEKTEERITUD REOVEE KANALISATSIOON l .8 30 1 29 31 30 13 .9 .7 31 .2 Ks1PP-2 PROJEKTEERITUD REOVEE SURVEKANALISATSIOON 4 30 7 .11 .26 3 . 31 H=29.90 6- OLEMASOLEV KANALISATSIOON .35 31 .20 3. 31 .2 PUURIMISE STARDIKAEVIK, CA 3x2M -2 6 30.62 OLEMASOLEV VEETORUSTIK 30 A .04 Ks1PP-1 5 24501:001:0381 6.9 30.39 29 Lõuna tee 1 OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL .8 Ühendus varem paaigaldatud trassiga A 28 7 29 .8 30.93 .50 29 .05 4 OLEMASOLEV RESERVKAITSETORU 31 30 .9 31 5 - .1 29.7 .5 9 .2 8 10 31 30.31 l OLEMASOLEV KRUNDIPIIR (EVS 907:2010) 3 4 3.7 3 - di .32 30.45 .6 2 eto 31 .14 28 /m 31 t e en N .2 .62 29 ori s k su 16 m lm PROJEKTEERITUD KAABLIKAITSETORU 3 29 . 29 t ük N, 1,8 nise 30 en .5 9 ori a .0 0 n 28 2- ma 125 vus ik ki PROJEKTEERITUD KAEV 29 0 9. 28 .71 AM lss üga rust A -1 2 .7 v 29.22 R aa T ehü is s to 4.2 N/m 0 29 kr Proj. madalpinge maakaabel kaitsetorus i ts am kse =3 6k .39 29 59 L . ka raj ta ,1 29 29 2 e .76 .1 29 60 im raja min 50N .80 0 Proj. madalpinge liitumiskilp 28 .6 Ø1 väh sel uuri 12 29 su p lss .31 30.41 29 .09 Loo kergtee lõik 6 29.23 a ük uund ehü Proj. maanduspaigaldis K1-4 maapind: 30.40 24504:002:0599 ma S aits Siiber-2 Dn150 30.38 De110 kaas: 30.40 Ø600 malm 30.30 24501:001:1423 A M 6 0k Proj. reoveepumpla 28.30 põhi: 28.41 Remmelga tee 3 TR Ø1 L=8.0 rake: Ø800/600 PE 30.38 1. 28.41 De 160 PVC Kinnisel meetodil paigaldatav toru Siiber-4 Dn100 28.68 2. 28.41 De 160 PVC 3. 28.41 De 160 PVC 29.17 Puurimiskaevik 30.38 PE Tee kaitsevöönd Pumpla 27.10 L .Ø1 10 29.11 29 L.O MÄRKUSED 30.38 O .03 Siiber-1 Dn150 1. KÄESOLEVA PROJEKTI KOOSTAMIEL ALUSMATERJALINA KASUTATUD: NAGU GEODEESIA OÜ TÖÖ NR.NG181/22 28.40 2. ÜHIKUTE MÕÕDUD ON ANTUD MEETRITES. OLEMASOLEVAD/ PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUSMÄRGID KAEVUDE JA Remmelga AJ SÕLMEDE KOHAL ON LEITUD INTERPOLEERIMISE TEEL JA TULEB TÄPSUSTADA ENNE EHITUSTÖÖDEGA ALUSTAMIST KOHAPEAL. 29.12 3. KOORDINADID RIIKLIKUS L-EST SÜSTEEMIS, EH-2000 SÜSTEEMIS. 6 K1-14 0.5 4. KAEVETÖÖD KOMMUNIKATSIOONIDELE LÄHEMAL KUI 0,5M TEOSTADA KÄSITSI. maapind: 30.38 hülss Ø110PE 7.7 kaas: 30.38 Ø600 malm 2 6. TORUSTIK PAIGALDADA LAHTISEL MEETODIL. TRAM MAAÜKSUSEL RAJATAKSE TORUSTIK KINNISEL MEETODIL. põhi: 28.50 4 rake: Ø800/600 PE 1 3 7. TÖÖDE TEOSTAMISEL VÄLTIDA PINNASE JM. SATTUMIST KAEVUDESSE JA TORUSTIKKU. 1. 28.50 De 160 PVC 1 2 8. EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISE KÄIGUS TULEB TÄPSELT JÄRGIDA VÕRGUVALDAJATE TEHNILISI TINGIMUSI JA ETTEKIRJUTUSI JA Ø9 2. 28.50 De 160 PVC 0P 8 ERITI PROJEKTEERITUD KOMMUNIKATSIOONIDE RISTUMISEL VÕI PARALLEELKULGEMISEL OLEMASOLEVATE KOMMUNIKATSIOONIDEGA. 3.2 E 24501:001:1066 ENNE VASTAVAL TÖÖLÕIGUL KAEVETÖÖDEGA ALUSTAMIST TULEB TÄPSELT MÄÄRATA VÕRGUVALDAJA JÄRELEVALVE ALL OLEVA De160 hü Remmelga tee lõik 1 lss L=5.0 KOMMUNIKATSIOONI (GAASITORUSTIK, SOOJUSTRASS, DRENAAŽITORU, ELEKTRI- JA SIDEKAABLID) ASUKOHT JA SÜGAVUS. KUI i=0.0200 PROJEKTI JOONIS EI VASTA TEGELIKULE OLUKORRALE, SIIS TULEB EHITUSE TÖÖVÕTJA POOLT TEOSTADA GEODEETILISE MÕÕDISTUSE KORREKTUUR JA KOOSTADA VASTAV PROJEKTI MUUDATUS. Ø63PE 24501:001:1067 Remmelga tee lõik 3 hülss TRK-3 Projekti nimi: 2t k Nagu REMMELGA TEE VK-TORUSTIK lss hü Reg. nr: OÜ Geodeesia De160 P E LK1-3 24501:001:1371 Laki tn. 5, 10621Tellija: 14467865 Aadress: 63 Remmelga tee 5 e-mail:Tallinn Remmelga tee, Loo Soojustatud luuk (maapinna peal) L=5.5 Ø 2-arvestikohaga,Kabeldon tel:+372 58 [email protected] Nikolai i=0.0200 G E O D E E S I A Ehitusuuringud: alevik, 087 458 Azarenkov Tuulutustorud EEG000456 Joonise Jõelähtme vald, Harju Mõõdistas: Ivan nimetus: maakond Juhtautomaatikakilp Dubkov TEOSTUSJOONIS Joonestas: Ivan Hooldusplats KANAL.PUMPLA LIITUMISKILP Dubkov Töö Mõõtkava: Kuupäev: Leht : nr. : NG 1:500 07.12.2022 1 Formaat A2 181/22 24501:001:1081 24501:001:1080 Remmelga tee 12 Remmelga tee lõik 4 24501:001:1082 Remmelga tee lõik 2 24504:002:0411 Piiburi tee 1 24501:001:1084 Remmelga tee 8 TRK-1 LK1-2 4-arvestikohaga,Kabeldon 24501:001:1083 Remmelga tee 14 4-arvestikohaga,Kabeldon 24504:002:0412 1:500 Piiburi tee 3 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Jõelähtme vald, Harju maakond Töökoja 4a. Tallinn X= 6588150 Tel : 56288085 25-04 Reg.nr.11021790 24504:002:0651 Y= 55350 Loo kergtee lõik 7 MTR EEP001762 4-01 rojekteerija 24501:001:1085  Contact Technical data E-mail Submersible sewage pump Phone Rexa UNI-V05A/T004-540/O Customer Project ID Untitled project 2025-04-21 13:27:23.495 Project name Contact Installation location E-mail Customer pos. No. Phone Date 2025-04-21 Duty chart Requested data H/ m Head — Ø 91 ∆p / kPa Flow 1.25 l/s Head 3.50 m 5 50 Media Wastewater 100 % 4.82 47.2 Fluid temperature 20.00 °C 4 40 Density 998.19 kg/m³ Ef f . 28.8% Kin. viscosity 1.00 mm²/s 3 30 A1 Hydraulic data (Duty point) 2 20 Flow 1.47 l/s Head 4.82 m 1 10 Power input P1 0.4957 kW ▕◄ Application range ►▏ T otal efficiency 14.01 % 0 0 P / kW Shaf t power P2 0.301 Product data Submersible sewage pump 0.2 Rexa UNI-V 05A /T 004-540/O 0.1 0 Max. operating pressure 67 kPa η/ % Hy draulic ef f iciency Fluid temperature 3 °C ... + 40 °C 23.09 Maximum submergence depth 7m 20 Free ball passage 44 mm 10 Impeller type V ortex impeller Float switch No 0 Motordata per Motor/Pump 0 0.5 1 1.467 1.5 2 2.5 3 3.5 4 4.5 5 5.5 Q / l/s T ype of motor Submersible motor – sur Mains connection 3~ 400 V / 50 Hz Permitted voltage tolerance +-10 % Nominal speed 2810 1/min Rated power P2 0.37 kW Power input P1 0.58 kW Rated current 1.10 A A ctivation type Direct O n Line (DO L) Degree of protection IP68 Explosion protection type - Motor protection Bimetall Insulation class F O perating mode (immersed) S1 O perating mode (non-immersed) S2-15 min, S3-10% Cable Length of connecting cable 10 m C able type H07RN-F C able cross section 6G1 Mains plug No T ype of connection cable Detachable Fitting dimensions Pipe connection on the suction side -, -/PN 10 Pipe connection (pressure side) DN 50, -/PN 10 Materials Pump housing PP-GF30 Impeller PP-GF30 Shaft 1.4401 Sealing on pump side Q Q PGG Sealing on motor side NBR Gasket material NBR Motor housing 1.4301 Information for order placements Weight approx. 13 kg Item number 6097103 Software version Spaix® 5-2024.2 - 2024/09/19 (Build 140), 64 bit Subject to change Data version 20.02.2025 Pages 1/ 1  Tehnilised tingimused kanalisatsioonipumpla projekteerimiseks Nr. 012/2025 05.03.2025 Taotleja: Urmas Merila Tuulesoojus OÜ Töökoja 4A, Tallinn Tel. 56 288 085 [email protected] Objekt: Remmelga DP 1. Üldnõuded Reoveepumpla peab olema ette nähtud töötama automatiseeritult, projekteerida tuleb kaugvalve- häiresüsteem. Reoveepumplate projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest Eesti projekteerimisnormidest ja standarditest:  EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt  EVS 848:2003 Ühiskanalisatsioonivõrk Elektritööde projekteerimisel tuleb järgida kõiki kehtivaid elektriohutusalaseid Eesti Vabariigi seadusi, valituse ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusi ning eeskirju, standardeid ja juhendeid, s.h:  EVS-EN 50110-1:2005 „Elektripaigaldiste käit“;  Ehitise madalpinge- elektripaigaldised EEI 3:1994 või vastavaid standardi EVS 60364 kinnitatud ja standardina kasutusele võetud osad;  EVS-EN 12464-1:2003 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“;  EVS-IEC 61140:2006 „Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele“;  Juhend „Plahvatusohutsoonide elektripaigaldised – 1. osa: Potentsiaalselt plahvatusohtliku keskkonna tsoonide määramine“;  EVS-HD 637 S1:2002 „Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV“;  EVS-EN 60079-14:2008 „Plahvatusohtlikud keskkonnad. Osa 14: Elektripaigaldiste kavandamine, seadmete valik ja paigaldamine“;  EVS-IEC 60529:2001 „Ümbrisega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)“;   Eeskirjad EEI T3:96;  Eeskirjad EEI 3-X:1994;  Standard IEC 617 (1...13).  Lekkevoolukaitsed tuleb projekteerida vastavalt EEI 13:1995 ja EEI 3-4:1994.  Ülepinge kaitseseadmed tuleb projekteerida vastavalt EEI 3-4:1994 p. 443.  Kaabelduse värvid tuleb valida vastavalt IEC 60757:1983.  Maandussüsteem tuleb projekteerida vastavalt: - Standard IEC 479-1; - Eeskirjad EEI 3-4; - Eeskirjad EEI 3-2 p. 2.22; 2.3.2; 2.4.1.b; 24.1.c.  Valvesignalisatsioonisüsteem projekteerida vastavalt Eesti Turvaettevõtete Liidu ja Eesti Kindlustusseltside Liidu juhistele lähtudes EV turvaseadusest ja standardist EVS-EN 50131. 2. Seadmed Reoveepumplasse peab olema ette nähtud paigaldada kaks pumpa. Kahe pumba korral peab kumbki olema võimeline arendama pumpla määratud tootlikkust ja tõstekõrgust. Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz. Pumbad peavad olema nn Vortex tüüpi töörattaga. Pumba konstruktsioon peab sisaldama juhtimisklappi, või muid seadmeid setete eemaldamiseks pumpla põhjast. Mootoril peab olema sisekaitse, mis koosneb termokaitsmetest, mis asub staatori mähises ning mehaanilisest niiskuskaitsmest. Pumpade väljatõstmiseks peab olema lahendus (nt teisaldatav tali). Pumpade kaabeldus peab võimaldama pumpade väljatõstmist ilma lisatöödeta (nt.kaablisilmuste läbilõikamine vms). Basseiniruumi ja isevoolse torustiku maht peab võimaldama pumpla seiskumist vähemalt neljaks tunniks põhjustamata üleujutusi klientide juures ning süsteemis oleva reovee valgumist süsteemist välja. Reoveepumpla vajalik võimsus peab olema määratud maksimaalse vooluhulgaga päeva maksimaalse tunni vooluhulga järgi. Reoveepumpla vastuvõtureservuaari maht peab olema määratud sõltuvalt sissevoolava vee hulgast, pumba võimsusest ja suurimast lubatud pumba käivitamise tihedusest. Pumba elektrimootori võimsus kW Suurim lubatud käivitustihedus l/h 5 25 5 kuni 20 20 20 kuni 100 15 100 kuni 400 10 3. Reoveepumpla luugistik Reoveepumplal kasutatavad luugid peavad võimaldama reoveepumpla vaba teenindamise ja tagama suurima reoveepumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Reoveepumplal mis jääb sõidutee või kõnnitee sisse, tuleb ette näha kasutada neljakandilist malmluuki 40t. Malmluukide kandevõime sõiduteedel ja parkimisplatsidel peab olema min. 40 t. Kõnniteedel paiknevate malmluukide kandevõime peab olema min. 12,5t. Kergluugid peavad olema ette nähtud valmistada plastmaterjalist. Kergluukide konstruktsioon peab tagama, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi sulgumine tuule mõjul. Plastmaterjalist luugi kasutamisel peab hoolduskaev ulatuma maapinnast 0,2m kõrgusele. Plastmaterjalist kergluuk peab olema lukustatav külgservast. Lukustuselement peab olema ovaalse otsaga. Lukustuselementide arv min. 2tk luugile. Luugi raami kinnitamisel hoolduskaevu külge, peab poltühenduse kasutamisel mutter jääma hoolduskaevu sisse. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist s.t luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole. Plastmaterjalist luugi konstruktsioon peab sisaldama ka soojustust, minimaalse paksusega 50mm ja soojusjuhtivus teguriga 0,035W/(m*K) 4. Reoveepumplate soojustus Silindrilise reoveepumpla korpus ja hoolduskaevud tuleb ette näha soojustada min. 800mm sügavuseni loetuna maapinnast. Soojustuskiht peab olema täielikult kaetud veekindla kattega, v.a pumpla lae soojustamisel kui soojustuskiht paikneb pumplas seespool. Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K) ja paksus min. 50mm. 5. Reoveepumplas kasutatavad materjalid ja konstruktsioon Lähtuda järgmistest nõuetest:  Pumba kiirühendussiinid – roostevabast terasest torud AISI 304;  Tõstekett – roostevabast terasest, silmaga mille tõmbetugevus on piisav arvestades pumba kaalu;  Survetorustik -roostevaba teras, miinimum AISI 304;  Äärikühendused - roostevaba teras, miinimum AISI 304;  Redel - roostevaba teras, miinimum AISI 304 Redeli toru min.ø33,7 samm h=300mm, astme nelikanttoru 30x30mm. Konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema libisemist takistav;  Teenindusplatvorm peab katma kogu reoveepumpla diameetri. Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalade materjal peab olema kuumtsingitud terasest. Platvorm peab võimaldama pumpade teisaldamist hooldamiseks. Teenindusplatvormi konstruktsioon peab lähtuma töökaitse seisukohtadest– ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist;  Siibrid kummikiiluga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677. Iseankurduvatel ja väiksematel kui 600mm läbimõõduga reoveepumplates võib kasutada ka sisekeermega, ja täisavaga kuulkraane.  Tagasilöögiklapid kummikuuliga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677;  Poldid, mutrid, seibid: Polt -roostevaba teras, miinimum A2, Seib- roostevaba teras miinimum A2, Mutter- erimessing DIN 934;  Õhutustoru materjal plastik. Toru peab ulatuma reoveepumpla sees maksimaalsest nivoost 500 mm kõrgemale. Õhutustoru konstruktsioon peab välistama sademete tungimise reoveepumplasse. Õhutustoru kõrgus pumpla laest/maapinnast min. 700mm. Õhutustoru läbimõõt min. DN 100;  Käepidemed- roostevaba teras, AISI 304. Konstruktsioon peab lähtuma ohutuse seisukohtadest. Käepidemete kõrgus reoveepumpla laest/maapinnast h=750mm, ø42,4mm;  Silindrilises reoveepumplas peab olema plastist plaat, mis peab tagama, et reoveepumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms. armatuuri peale.  Sisenev torustik peab olema suletav vahetult reoveepumpla ette pinnasesse paigaldatava spindlipikendusega siibriga;  Survetorustik ei tohi olla väiksem pumpa läbivast avast (solid size);  Kahe pumbaga reoveepumplate survetorustiku ühendamise nurk peab olema 120°;  Projekteerija poolt peab olema määratud minimaalne kõrgus reoveepumplasse siseneva toru põhjast reoveepumpla põhjani. (mõõt reoveepumpla seest);  Survetorustiku läbiviigud: o PE- plastist korpuse puhul tuleb survetoru paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi sisse, tihendada ülekattega veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast; o Klaasplastist korpuse puhul tuleb survetoru paigaldada korpust läbiva ja seina külge lamineeritud hülsi sisse, tihendada ülekattega veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. o Betoonkorpusega reoveepumpla puhul tuleb kasutada läbiviikudena RV- terasest veetõkkekraega torukonstruktsiooni, mida jätkatakse reoveepumplas või reoveepumplast väljas äärik- või keevisühendusega;  Klappide ja siibrite vahetuseks tuleb ette näha montaazimuhvid;  Plastkorpusega reoveepumplate konstruktsioon peab sisaldama reoveepumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasasid;  Pumba kiirpaigaldusjala kinnituspolte, millega jalg on kinnitatud pumpla põhja külge, peab olema võimalik kasutada ka pärast pumba jala demonteerimist, võimaldamaks pumplasse paigaldada teiste tehniliste näitajatega pump. 6. Elektrivarustus Reoveepumpla juhtimiskilpi näha ette toitesisendi(te) pingekontroll pingekontrollireleega (väljundid PLC-sse) milline ühendatakse sisendkaablile. Juhul kui kasutatakse kahte fiidrit, siis tuleb pumpade juhtimiskilpi näha ette ARL (automaatne reservi lülitus). ARL peab olema varustatud pinge kontrolli ümberlüliti ja voltmeetriga mõlemale sisendfiidrile (pinge kadumisel pidev ümberlülimine olenemata asendist). Elektrienergia tarbimine peab toimuma korraga ainult ühelt fiidrilt (põhifiidrilt). Elektrienergia arvesti peab olema kahetariifne, programmkellaga (EV tüübikinnitus) ja see peab olema ette nähtud paigaldada liitumiskilpi. Arvesti impulssväljundid anda PLC-sse (programmeeritav kontroller) – PLC-tüüp kooskõlastada OÜ-ga Loo Vesi projekteerimise faasis. Juhtimiskilbile näha ette kordusmaandi, TN-S juhistikusüsteemiga. Raudbetoonkonstruktsioonidel näha ette ühendus PE-peamaanduslatile. Sisestusele ette näha “B” klassi, PLC toiteahelale “D” klassi ja mõõteahelatele “D” klassi ülepingekaitsmed. Mõõteahelatele 4...20mA ette näha galvaaniline kaitseeraldus ja ülepinge kaitse. (“D” klass). Reoveepumplas, milles puudub pealisehitus, paigaldada juhtimiskilp reoveepumpla kõrvale. Juhtimiskilbi kaitseaste valida vastavalt paigaldustingimustele. Reoveepumplas millel puudub pealisehitus peab see olema vähemalt IP65. Kilpides näha ette hooldusvabade ühenduste (vedruklemmide) kasutamine. Reaktiivenergia kompensatsioon näha ette juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud. Külmakartliku aparatuuri tarbeks näha ette küttekaabel, mis on varustatud juhtimis- ja seadetermostaadiga. Käsitööriistade tarbeks näha ette kilpi AC 230V ja AC 400V pistikupesad, mis on varustatud 30mA rikkevoolu kaitsega. Näha ette võimalus reoveepumpla elektrivarustuse allikana kasutada mobiilset generaatorit. Kilbi sisevalgustus peab toimima ukse avamise korral. Juhtimiskilbi uks või uksed peavad avanema min 135 kraadi ulatuses. Juhtimiskilp peab olema lukustatav erivõtmega. Juhtimise operatiivahelate tarbeks näha ette PELV- ahel. Üks pistikupesa kilbis peab olema varustatud ELV- kandelambi (12V) ühendamiseks. Fiidri(te)le näha ette ülepingekaitse. PLC ja andurite ahela toide näha ette läbi UPS-seadme. 7. Automaatika Pumbad projekteerida töötama kahel režiimil: K- käsitsijuhtimisel; A- automaatjuhtimisel. Režiimi valik, käsi või automaat, peab toimuma juhtimiskilbilt. Automaatrežiimis peab pumpade tööd juhtima lineaarne 4...20mA väljundiga tasemeandur läbi PLC. Teatud taseme puhul, mis määratakse PLC programmiga, käivitub esimene pump. Taseme säilimise korral 5 minutit ja enam – rakendub teine pump (aeg määratakse PLC programmiga). Taseme mõõtmiseks näha ette ultraheli-nivooandurite kasutamine. Pumba mootori töövoolu mõõtmine peab toimuma voolumuunduritega, mis ühendatakse otse jõuahelasse ja nad peavad omama unifitseeritud väljundit 4...20mA, mis edastatakse PLC-sse. Lisaks tuleb ette näha ampermeetrid visuaalseks kontrolliks. Pumba mootori komplektkaabli ühendused tuleb näha ette teha juhtimiskilbis. Survet väljundtorul (-del) mõõdetakse lineaarse väljundiga 4...20mA surveanduri(te)ga. Näit (näidud) edastatakse PLC-sse. Andur peab olema varustatud visuaalse näidikuga. Andurid peavad olema varustatud eraldusmembraanide ja kuulkraanidega. PLC paigaldatakse kilpi. Operatsioonipaneel paigaldatakse kilbi ukse taha (kuiva ja maapealse teostuse korral kilbiuksele). PLC varustatakse autonoomse toiteallikaga, et tagada andmete säilimist. PLC peab omama patareitoitega reaalaja kella. PLC peab olema võimalik ühendada SCADA-süsteemi. Projekteerija kavandab informatsiooni edastamise viisi. Andmeside peab olema ette nähtud kahepoolne (tulevane juhtimiskeskus- reoveepumpla). Trendiväärtusi peab olema võimalik süsteemile ette anda nii PLC-st kui ka juhtimiskeskusest. PLC lisafunktsioonid - peab edastama pumpla töö kohta muuhulgas järgmist informatsiooni:  Pumba töötundide arvestus (kumulatiivne);  Lülituskordade arv (kumulatiivne);  Käivitusavarii signaal – juhul kui PLC on pumpa kolm korda käivitanud ja pump ikka ei rakendu;  Toodangu mõõtmine – kumulatiivne (päev, nädal, kuu, aasta) igale pumbale;  Reoveepumpla staatus – kas valve all või ei. Tuleb ette näha võimalus salvestada kõik andmed PLC-sse reaalajas, et neid on võimalik juhtimiskeskusest läbi modemi kontrollida. Kõiki arvsuurusi peab saama muuta ja korrigeerida PLC operatsioonipaneelilt ja juhtimiskeskusest. 7.1. Programmeeritav kontroller PLC (täpsustav) Kontrolleri PLC toiteks on ettenähtud katkematu toiteallikas UPS ja toiteplokk AC230V/DC 24V. UPS-i tugiaeg on ca 30min. mille jooksul säilub süsteemi töövõime ja edastatakse vajalik informatsioon keskusesse. PLC sisemine toiteallikas peab tagama andmete säilimise vähemalt 14 tööpaeva jooksul pealepõhitoite kadumist. Kontrolleri funktsioonid on antud l/O signaalide loetelus. Nõudmised PLC-le: - PLC-i koos laiendusmoodulitega peab omama piisaval arvul sisendeid ja väljundeid, et tagada süsteemi töö ning omama vähemalt 10% digitaalsete sisendite ja väljundite reservi. Sisendite ja väljundite hulka peab saama laiendada vähemalt 20%, liites juurde lisamooduleid . - PLC-l peab olema võimalus sisestada programm väliselt andmekandjalt ilma arvutita. - PLC-I peab komplekti kuuluma väline andmekandja PLC programmi säilitamiseks ja vajadusel programmi sisestamiseks. - PLC-d peab olema võimalik ühendada GSM-GPRS modemiga SMS sõnumite saatmiseks hooldusmeeskonnale - PLC peab olema võimeline tulevikus edastama rajatavasse keskusesse kogusisendite ja väljundite informatsiooni läbi nii GPRS modemi kui interneti. - PLC tootjal peab olema ametlik esindus ja tehniline tugi Eesti Vabariigis. Kontroller tuleb varustada programmiga, mille koostab ja kirjeldab töövõtja programmeerija. Kontrolleri operaatoripaneel tuleb paigaldada kilbi sisemisele uksele. Operaatoripaneelilt peab saama jälgida kõiki mõõdetavaid suurusi (pumpade tööaega, taset reservuaaris, survet väljundil). PLC valikul tuleb lahtuda nõudest, et riist-ja tarkvara vastaks EN50170 ja IEC 1131-3 nõuetele. Tuleb koostada PLC kasutusjuhend ja detailne kirjeldus koosseisus: - sissejuhatus ja töö üldine põhimõte - ekraanipiltide kirjeldus ja andmete sisestamine - algkäivitus - alarmide nimekiri - sisestatud töö parameetrid ja registrid - andmete kogumine ja säilitamine Andmeedastus: Sõnumivahetussüsteem põhineb avalikul GSM võrgul. Tõrke või häire korral kogub süsteem sõnumid ja saadab SMS-e vastavalt sõnumi prioriteetsusele. Signaalide prioriteetsuse alusel astmetesse jagamise põhimõtted on järgmised: . hädaolukord, teade saadetakse viivitamatult; . viga 1, teade saadetakse 5 minuti pärasti . viga 2, teade saadetakse 15 minuti pärast, . hooldus, teade saadetakse 1 tunni pärast. Tase reservuaaris: Taset reservuaaris mõõdetakse MPS tüüpi surveanduritega, millel on lineaarne väljund 4.. .20mA. Väljundilt võetavad impulsid on: - alumine töötase pumbad välja - 1.-tase esimene pump sisse - 1.tase üle 5 min. teine pump sisse - maks.tase avariitase Tasemete trendiväärtusi peab saama käsitsi muuta operaatoripaneelilt OP. Täpsed kõrgused määratakse häälestamise käigus. Surve väljundil Väljundkollektoril on üks lineaarse väljundiga 4...20mA surveandur, mille näit edastatakse PLC-sse. Andur peab olema varustatud visuaalse näidikuga, eraldusmembraaniga ja kuulkraaniga. Survenäidu järgi on võimalik hinnata pumpade tööefektiivsust. Samuti on võimalik hinnata pumpade, tõusutorude ja tagasilöögiklappide korrasolekut ja programmiliselt formeeritakse pumba kuivkäigu (alumise avariitaseme) signaal. PLC lisafunktsioonid Programmeeritav kontroller peab teostama pumpla töö kohta järgmist informatsiooni lisaks signaalide tabelis toodule: - pumba töötundide arvestuse (kumulatiivne) - lülituskordade arv (kumulatiivne) - käivitusavarii signaal – juhul kui PLC on pumpa 3 korda käivitanud ja pump ikka ei toimi. - toodangumõõtmine (kumulatiivne) - pumbajaama staatus- kas valve all või ei. Signalisatsiooni sisse/väljalülitamine toimub kilbil asetseva kahepositsioonilise lukklülitiga. Signalisatsiooni valvereziim: Lülitades kilbilasetseva lukklüliti ,,on" positsiooni, lülitub sisse kilbisignalisatsiooni valvereziim. Lülitades kilbilasetseva lukklüliti ,off' positsiooni, lülitub välja kilbisignalisatsiooni valvereziim. Info edastatakse GSM-GPRS andmeside vahendusel hooldusmeeskonnale. Signalisatsiooni häirereziim: Juhul kui avatakse valvereziimis oleva signalisatsiooniga kilbiuks või kogumiskaevu katteluuk, lülitub signalisatsioon häirereziimi. Info edastatakse GSM-GPRS andmeside vahendusel hooldusmeeskonnale. Häirereziim kestab kuni signalisatsiooni lukklüliti lülitatakse välja või kolm kolmeminutilist tsüklit pooleminutilise vaheajaga sisselülitatud lukklüliti korral. Pärast kahe minuti möödumist taastub signalisatsiooni valvereziim. Signalisatsiooni häirereziim taastub ka avatud kilbiukse või kogumiskaevu katteluugi sulgemise korral. - kõik andmed tuleb salvestada PLC-sse reaalajas, et neid oleks võimalik operaatoripaneelilt kontrollida. Kõiki arvsuurusi peab saama muuta ja korrigeerida operaatoripaneelilt. PLC tööparameetrid: Järgmised parameetrid programmiliselt sisestatud: - Pumpla kood - stoppnivoomiinimum (P801) xxxcm - start 1 nivoomaksimum (PE01) xxxcm - start 2 nivoomaksimum (PE01) xxxcm - avarii nivoo(PE01) xxxcm - rõhu PE02 miinimumi minimaalne väärtus 0,0bar - rõhu PE02 maksimumi maksimaalne väärtus 4,5bar - rõhuanduri PE02 kalibreerimispiirkonnad 0...6bar - nivooanduri PE01 kalibreerimispiirkond 0...1m H2O Lugupidamisega Ain Mutli Loo Vesi OÜ juhatuse liige 50 13 590 __________________________________________________________________ OÜ Loo Vesi Reg nr 10451270 Tel. 6080705 A/a 221010913568 A/a 10220044724015 Saha ree 9f,Loo Tp kood 133404 Faks 6080705 Swedpank SEB 74201 Harjumaa e-post: [email protected]  Pumpla kogukõrgus H1=3280mm Väljuva toru sügavus maapinnast H2=1700mm Väljuva toru läbimõõt D2= Ø 63mm Siseneva toru sügavus maapinnast H3=2080mm Siseneva toru läbimõõt D1=160mm Siseneva toru nurk mõõdetakse 1=90° survetorust päripäeva Siseneva toru sügavus maapinnast H4=1980mm Siseneva toru läbimõõt D2=160mm Siseneva toru nurk mõõdetakse 2=309° survetorust päripäeva Kilbi nurk survetorust päripäeva 3=180° Pumba mark ...............................  TUULESOOJUS OÜ Töökoja 4a, Tallinn Tel : 56288085 Reg.nr.11021790 MTR EEP001762 Objekt: Reoveepumpla projekt põhiprojekti staadiumis Asukoht: Remmelga tee, Loo alevik, Jõelähtme vald, Harju maakond Tellija: Proj. juht: Urmas Merila Vastut. spets: Olga Saar Töö: PP 25-04 Tallinn 2025 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 PROJEKTI SISUKORD 1.SELETUSKIRI 2. JOONISED 2.1. VK asendiplaan joon. 01 2.2. Reoveepumpla ID1000 STRONG joon. 02 2.3. REMMELGA TEE KANALISATSIOONISÜSTEEM. PIKIPROFIIL joon. 03 2.4. Nehatu-Loo-Lagedi tee. Ristmevälja joonis joon. 04 2.5 Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan joon. 05 2 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 SISUKORD 1 ÜLDOSA....................................................................................................................... 4 1. Objekt, ehitusmaht .................................................................................................... 4 2. Normatiivne baas, lähteandmed ............................................................................... 4 2 MAJANDUS-JOOGIVEE SÜSTEEM. ........................................................................... 4 1.1 Veevarustuse vooluhulgad. ................................................................................... 4 2 VÄLISVÕRGUD. .......................................................................................................... 5 1.1 Kaeviku kaevamine. .............................................................................................. 5 1.2 Tasanduskiht. ........................................................................................................ 6 1.3 Kaeviku tagasitäide. .............................................................................................. 6 1.4 Üldised nõudmised toru materjalidele. .................................................................. 7 1.5 Torude paigaldamine kaevikusse. ......................................................................... 7 1.6 Töövõtu maht ........................................................................................................ 8 3 REOVEEPUMPLA ........................................................................................................ 8 1.1 Reoveepumpla tüüp .............................................................................................. 8 1.2 Toruühendused ..................................................................................................... 8 1.3 Reoveepumbad ..................................................................................................... 9 1.3.1 Reoveepumpla luugistik ................................................................................. 9 1.3.2 Reoveepumplate soojustus ............................................................................ 9 1.3.3 Reoveepumplas kasutatavad materjalid ja konstruktsioon ........................... 10 1.3.4 Elektrivarustus.............................................................................................. 11 1.3.5 Automaatika ................................................................................................. 11 1.3.6 Programmeeritav kontroller PLC (täpsustav) ............................................... 12 4 KONTROLL JA EKSPLUATATSIOONI VÕTMINE ..................................................... 14 5 MUUDATUSED .......................................................................................................... 15 6 ÜLDISED TINGIMUSED. ........................................................................................... 15 7 MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED ..................................................................... 16 3 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA 1. Objekt, ehitusmaht 1 Kanalisatsioon on lahendatud vastavalt OÜ Loo Vesi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele Nr. 012/2025 05.03.2025. 2 Olmekanalisatsiooni eelvooluks on Remmelga teel varem paigaldatud survekanalisatsiooni trass De110. 3 Remmelga teele projekteeritud survekanalisatsioon ja reovee pumpla lisaks isevoolsele kanalile. Reoveepumplale on tagatud juurdepääsutee, hooldusplats ja elektriga varustamine. Pumpla teenindamiseks on ette nähtud kõvakattega juurdepääsutee ning teenindusplats, mis kannavad ja mahutavad hooldusautot kaaluga kuni 16 t. Kuna maapind on nimetatud tee suunas tõusev, siis on Remmelga tee krundile reovee ära juhtimiseks ette nähtud reovee väikepumpla. Kruntide reovee kogus kokku on hinnanguliselt kuni 4,5 m³/d, ca 135 m³ kuus. 2. Normatiivne baas, lähteandmed Antud seletuskiri on koostatud järgmiste teineteist täiendavate dokumentide alusel: Projekteerimise aluseks võetud õigusaktid, ehitusnormid ja eeskirjad: 1. EVS 846:2021. Hoone kanalisatsioon 2. EVS 848-201. Väliskanalisatsioonivõrk. 3. EVS 932:2017 . Hoone ehitusprojekt. 4. RIL 77 2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. 5. EVS 848:2013. Ühiskanalisatsioonivõrk 6. EVS-EN 50110-1:2013. Elektripaigaldiste käit 7. EVS-HD 60364-1:2008 Ehitiste madalpingeelektripaigaldised 8. EVS-EN 61140:2006 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele. 9. EVS-EN 50131-1:2006/A2:2017 Häiresüsteemid. Sissetungi- ja paanikahäire süsteemid. Projekti lähtealuseks on: - OÜ Loo Vesi,Tehnilised tingimused kanalisatsioonipumpla projekteerimiseks. Nr. 012/2025 05.03.2025 - Nagu Geodeesia OÜ töö nr NG 181/22, REMMELGA TEE VK- TORUSTIK07.12.2022 2 MAJANDUS-JOOGIVEE SÜSTEEM. 1.1 Veevarustuse vooluhulgad. 4 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 Kruntide veetarve kokku on hinnanguliselt kuni 4,5 m³/d, ca 135 m³ kuus. Projekteeritud tarbimiskohad on: Remmelga tee 8, Remmelga tee 10, Remmelga tee 14, Remmelga tee 12, Remmelga tee 5, Remmelga tee 3. 2 VÄLISVÕRGUD. Projekteeritavate kanalisatsioonitorustike eelvooluks on olemasolev Remmelga teel paiknev survekanalisatsioonitorustik, millesse piirkonna reoveed juhitakse projekteeritud reovee pumplast ehitatava reoveesurvetorustiku kaudu. Kanalisatsiooni tänavatorustikud rajatakse tugevdatud PVC kanalisatsioonitorudest ø160, surveklass SN8. Projekteeritavate kanalisatsiooni survetorustike osas rajada PEHD-torudest survetorustik De110 reoveepumplast olemasoleva trassideni Remmelga teel. Kanalisatsioonitorustike paigaldamisel ja kaevusõlmede rajamisel järgida INFRA RYL 2006 osa2 jaotus 31100 juhiseid. Vähim rajamis sügavus TRAM riigitee maaüksusel (sh kraavi põhjast) 1,8m. TRAM maaüksusel täiendavalt kasutada kaitsehülssi 1250N, 16kN/m2 D160mm. 1.1 Kaeviku kaevamine. Mullatööde tegemisel tuleb juhinduda RYL-2000 p.12, "Kaevetööd" nõudeid ja üldkehtivaid põhimõtteid ning arusaamu kvaliteetsest tööst. Kaevetöödel tuleb kõigepealt eemaldada kasvumullakiht ja ladustada see eraldi, hilisemaks kasutamiseks haljastustöödel. Kõik väljakaevatud pinnas, mida kasutatakse tagasitäiteks või muuks otstarbeks, tuleb ladustada kaeviku vahetus läheduses nii, et see ei takistaks järgnevate tööde tegemist. Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnase vee taset (vajaduse korral pinnasevee alandamine), kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Avakaeviku põhja minimaalne laius on 0.7m ja toestatud kaevikul 1.0m. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltuge andev mõju plasttorule väheneda. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200mm. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150mm paksune tasanduskiht. Kaevamise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põhjas säiliks võimalikult puutumatuna. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja antud juhisele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihendusele. Varem paigaldatud kaablite, kõrgepingeliinide, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt. Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma 5 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2m märgistatud kaablitele. Talvetingimuses ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega. Kaevikud peab hoidma nii kuivana ja sulana, et seal tehtavaid töid võib teostada ja täitematerjalile tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist. Ehitamise ajal hoitakse veetase kaevikus piisavalt madalal, et toru ei tõuseks ja vesi ei pääseks paigaldatud toru, kaeve või täidet kahjustama. Pinnaseveetaseme alandamiseks ette näha kaevikute veest tühjendamine pumba abil. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. Riigitee ristumisel paigaldatakse torustik kinnise paigaldusmeetodiga (puurimine või surumine). Toru kaitseks kasutatakse kaitsehülsi, mis vastab järgmistele nõuetele:  Hülsi nimimomendi tugevus: 1250 N  Hülsi pindala kandevõime: 16 kN/m²  Hülsi pikkus ulatub vähemalt tee muldkeha jalamiteni. Kaitsehülsi materjal ja läbimõõt tagavad toru paigaldamise, hoolduse ja vajadusel väljavahetamise. Tööde teostamisel riigitee kaitsevööndis tagatakse tee ohutus, olemasolevate rajatiste ja tehnovõrkude säilimine ning kehtivate ohutus- ja ehitusnõuete järgimine. 1.2 Tasanduskiht. Kaeviku põhja tehakse tasanduskiht (nn. toru alus), mille kõrgus toru põhjast mõõdutuna on vähemalt 15cm. Torustik paigaldatakse tihendatud (tihendusaste 0,95) alusele, mille konstruktsioon on järgmine: peenkillustik (fraktsiooniga 5÷15 mm) - 15 cm, või liiv10 cm. Tasanduskiht tuleb tihendada 95% tihedusastmeni ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Vajaliku tihedusaste saavutamine sõltub tihendusmehhanismist, tasanduskihi materjalist ning paigaldus- ja üldistest töötingimustest. Tihedusaste tuleb määrata mõõtmise teel. Pärast tasanduskihi ettevalmistamist kontrollitakse hoolikalt kõrgusmärke ja kaldeid. 1.3 Kaeviku tagasitäide. 1 Algtäide. Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peale tehakse liivaga ja ta peab vastama sama toru tasanduskihi materjalile esitatavatele nõuetele ja tihendatakse kuni 95% tiheduseni. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Algtäite paksuseks toru peale on 300mm. Plastiktoru külgedele tehtav tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Plastiktoru peal võib tihendamist alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0.3m paksune liivakiht. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et toru kõrgus 6 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 ei muutuks. Täite esimene kiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Enne kaeviku lõpptäite tegemist tuleb teha vajalikud testid. 2 Lõpptäide. Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Lõpptäide liikluspiirkonnas teha kas liivaga või tihendatava, mitte külmakerkelise mineraalse pinnasega. Kivide mõõt mineraalses pinnases ei tohi ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Liikluspiirkonnas tihendatakse lõpptäide mehaaniliselt 95% tiheduseni või vastavalt teekatte konstruktsioonile. Kui torustik paigaldatakse väljas poole üldkasutatavaid sõiduteid, siis üldiselt kasutada kaeviku lõplikuks täitmiseks väljakaevatud pinnast, suurim lubatud fraktsioon on sama mis liikluspiirkonnas. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Kaevude, siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide välispinnast vähemalt 0.5m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga. 1.4 Üldised nõudmised toru materjalidele. Ehitustöödel kasutakse uusi ja kõrgekvaliteedilisi torusid. Töövõtjal peab olema järelvalvele kooskõlastamiseks esitamiseks tunnistused kasutatavate torude kvaliteedi kontrollimise kohta. Torude, toruliidete ja muude materjalide transpordil, ladustamisel ja paigaldamisel tuleb jälgida, et need ei saa kannatada. Torude ladustamisel tuleb kinni pidada valmistaja poolt esitatud nõuetest laotemperatuuri ja virnade kõrguse kohta. Toruliited ja muud materjalid ladustatakse nii, et neid ei vigastataks. Materjalide laos hoidmise aeg peab olema võimalikult lühike. Ehitusplatsil tuleb torude juures kasutada toru otstesse asetatavaid puidust kaitsekorke. Torude tõstmisel tuleb kasutada kummikatteid, vastavaid tõstelinu, tõstetraaverseid jne. Torude paigaldamisel tuleb kinni pidada torude ja liidete valmistaja poolt esitatud nõuetest. Torusid ei paigaldata, kui õhutemperatuur ehitusplatsil on madalam kui valmistaja poolt lubatud. 1.5 Torude paigaldamine kaevikusse. Projekti kohaselt on ette nähtud teha tugevduskiht tihendatud peenkillustikust, kihi paksus on vähemalt 30cm. Tugevduskihi peale tehakse tasanduskiht (nn toru alus), mille kõrgus toru põhjast mõõdetuna on vähemalt 15cm. Tasanduskiht tuleb tihendada 95% tihedusastmeni ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Vajaliku tihedusaste saavutamine sõltub tihendusmehhanismist, tasanduskihi materjalist ning paigaldus- ja üldistest töötingimustest. Tihedusaste tuleb määrata mõõtmise teel. Pärast tasanduskihi ettevalmistamist kontrollitakse hoolikalt kõrgusmärke ja kaldeid. Enne torude paigaldamist kaevikusse peavad kaevik ja torustiku alus olema Järelvalve poolt heaks kiidetud. Torusid ei tohi paigaldada külmunud alusele. Torude paigaldamisel kontrollida veelkord, et ei oleks materjalide hulgas vigaseid ja katkiseid torusid, toruliitmikke ja tihendeid. Kui eelnimetatud materjalid saavad paigaldamisel vigastada või purunevad, siis tuleb need välja vahetada. Enne paigaldamist tuleb kõik torud, 7 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 toruliitmikud, tihendid hoolikalt puhastada. Paigaldamise ajal peab toru otsas olema tihe kaitsekork, mis takistab prahi sattumist torusse. Kork peab olema oma kujult selline, et see ei saa mingil juhul jääda toru sisse. Torud tuleb paigaldada nii, et nad toetuvad kogu pikkuses kas tihendatud aluskihile või muule alusele. Muhvide ja äärikute kohal kaevata torule vastavad pesad alusesse nii, et toru ei jää toetuma muhvidele või äärikutele. Veetorustiku ots, millest vahetult ei jätkata paigaldamist, tuleb sulgeda korgiga ja toetada. Ehitustööde ajal hoida veetase kaevikus piisavalt madalana, et vesi ei kahjustaks torustikku ja täidet. 1.6 Töövõtu maht Töövõtja väljastab tellijale ja teistele töövõtjatele hangete õigeaegseks kohaletoimetamiseks vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule. Juhul, kui töövõtja kasutab projektis määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt parameetritelt vastama töövõtu dokumentides määratud seadmetele ja materjalidele. Nende seadmete ja materjalide valimisel on vajalik tellija ja san.tehniliste tööde järelvaataja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist, kui need erinevad projektis märgitutest. Valiku õigsuse eest vastutab töövõtja. Kõigist tööde käigus esile tulnud jooniste ebatäpsusest peab töövõtja teatama projekteerijale. Töövõtja koostab: - ehituseks vajalikud tööjoonised (kokkuleppel peatöövõtjaga) - vajalikud teostusjoonised (kokkuleppel peatöövõtjaga) - ühendus- ja montaažijoonised teiste töövõtjate ja oma töödega seotud seadmete ja nende montaaži kohta - ametiisikute poolt nõutavad kooskõlastusjoonised Töövõtja peab alusjoonistele märkima neile vajalikud avad ja muud reserveeringud. 3 REOVEEPUMPLA 1.1 Reoveepumpla tüüp Projekteeritud on pumpla Remmelga tee lõigus 3. Reoveepumpla on silindriline siseläbimõõduga 1600mm. Ühesektsiooniline – mahuti, kollektor, pumpade ja seadmete paiknemisega ühes ruumis. Pumplas kasutatavad materjalid ja konstruktsioonid tuleb valmistada roostekindlatest materjalidest, survetorustik, redel ja pumba kiirühendussiinid roostevaba terasest miinimum AISI 304. Remmelga tee lõik 3 krundil on projekteeritud reoveepump ID1600 STRONG. Reoveepumpla motntaaž tehakse vastavalt Innovative Water Systems projektile. 1.2 Toruühendused Isevoolse kanalisatsiooni torude ühendused pumplaga peavad olema tehtud nii nagu ka ühendused kaevudega. Reoveepumpla sissevoolu sulgemiseks paigaldada pumpla sissevoolule kummikiilsiiber koos voolurahustiga. Siibri varustada spindlispikendusega, milline tuua maapinnale, käsitlusvõimalusega pumplast väljaspoolt. 8 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 Survetorustikud peavad olema ühendatud äärikliidetega. Seadmed peavad olema vajadusel ühendatud torustikuga vibratsioonisummutava ühenduse abil, selleks et vältida vibratsiooni edasikandumise torustikele. 1.3 Reoveepumbad Reoveepumplas projekteeritud kaks, Vortex vabavoolu töörattaga, pumpa, millest kumbki peab olema võimeline arendama pumpla määratud tootlikust ja tõstekõrgust. Kasutatavad pumbad on 3-faasilised 380V 50Hz. Valitud pumbad on: Rexa UNI-V05A/T004-540/O. (2504_PP_VK-7-02_Pumpade andmed). Pumba konstruktsioon peab sisaldama juhtimisklappi, või muid seadmeid setete eemaldamiseks pumpla põhjast. Mootoril peab olema sisekaitse, mis koosneb termokaitsmetest, mis asub staatori mähises ning mehaanilisest niiskuskaitsmest. Pumpade väljatõstmiseks peab olema lahendus (nt teisaldatav tali). Pumpade kaabeldus peab võimaldama pumpade väljatõstmist ilma lisatöödeta (nt.kaablisilmuste läbilõikamine vms). Basseiniruumi ja isevoolse torustiku maht peab võimaldama pumpla seiskumist vähemalt neljaks tunniks põhjustamata üleujutusi klientide juures ning süsteemis oleva reovee valgumist süsteemist välja. Reoveepumpla vajalik võimsus peab olema määratud maksimaalse vooluhulgaga päeva maksimaalse tunni vooluhulga järgi. Reoveepumpla vastuvõtureservuaari maht peab olema määratud sõltuvalt sissevoolava vee hulgast, pumba võimsusest ja suurimast lubatud pumba käivitamise tihedusest. Pumba elektrimootori võimsus kW Suurim lubatud käivitustihedus l/h 5 25 5 kuni 20 20 20 kuni 100 15 100 kuni 400 10 1.3.1 Reoveepumpla luugistik Reoveepumplal kasutatavad luugid peavad võimaldama reoveepumpla vaba teenindamise ja tagama suurima reoveepumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Reoveepumplal mis jääb sõidutee või kõnnitee sisse, tuleb ette näha kasutada neljakandilist malmluuki 40t. Malmluukide kandevõime sõiduteedel ja parkimisplatsidel peab olema min. 40 t. Kõnniteedel paiknevate malmluukide kandevõime peab olema min. 12,5t. Kergluugid peavad olema ette nähtud valmistada plastmaterjalist. Kergluukide konstruktsioon peab tagama, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi sulgumine tuule mõjul. Plastmaterjalist luugi kasutamisel peab hoolduskaev ulatuma maapinnast 0,2m kõrgusele. Plastmaterjalist kergluuk peab olema lukustatav külgservast. Lukustuselement peab olema ovaalse otsaga. Lukustuselementide arv min. 2tk luugile. Luugi raami kinnitamisel hoolduskaevu külge, peab poltühenduse kasutamisel mutter jääma hoolduskaevu sisse. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist s.t luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole. Plastmaterjalist luugi konstruktsioon peab sisaldama ka soojustust, minimaalse paksusega 50mm ja soojusjuhtivus teguriga 0,035W/(m*K) 1.3.2 Reoveepumplate soojustus Silindrilise reoveepumpla korpus ja hoolduskaevud tuleb ette näha soojustada min. 800mm sügavuseni loetuna maapinnast. Soojustuskiht peab olema täielikult kaetud veekindla kattega, v.a pumpla lae soojustamisel kui soojustuskiht paikneb pumplas seespool. Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K) ja paksus min. 50mm. 9 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 1.3.3 Reoveepumplas kasutatavad materjalid ja konstruktsioon Lähtuda järgmistest nõuetest:  Pumba kiirühendussiinid – roostevabast terasest torud AISI 304;  Tõstekett – roostevabast terasest, silmaga mille tõmbetugevus on piisav arvestades pumba kaalu;  Survetorustik -roostevaba teras, miinimum AISI 304;  Äärikühendused - roostevaba teras, miinimum AISI 304;  Redel - roostevaba teras, miinimum AISI 304 Redeli toru min.ø33,7 samm h=300mm, astme nelikanttoru 30x30mm. Konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema libisemist takistav;  Teenindusplatvorm peab katma kogu reoveepumpla diameetri. Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalade materjal peab olema kuumtsingitud terasest. Platvorm peab võimaldama pumpade teisaldamist hooldamiseks. Teenindusplatvormi konstruktsioon peab lähtuma töökaitse seisukohtadest– ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist;  Siibrid kummikiiluga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677. Iseankurduvatel ja väiksematel kui 600mm läbimõõduga reoveepumplates võib kasutada ka sisekeermega, ja täisavaga kuulkraane.  Tagasilöögiklapid kummikuuliga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677;  Poldid, mutrid, seibid: Polt -roostevaba teras, miinimum A2, Seib- roostevaba teras miinimum A2, Mutter- erimessing DIN 934;  Õhutustoru materjal plastik. Toru peab ulatuma reoveepumpla sees maksimaalsest nivoost 500 mm kõrgemale. Õhutustoru konstruktsioon peab välistama sademete tungimise reoveepumplasse. Õhutustoru kõrgus pumpla laest/maapinnast min. 700mm. Õhutustoru läbimõõt min. DN 100;  Käepidemed- roostevaba teras, AISI 304. Konstruktsioon peab lähtuma ohutuse seisukohtadest. Käepidemete kõrgus reoveepumpla laest/maapinnast h=750mm, ø42,4mm;  Silindrilises reoveepumplas peab olema plastist plaat, mis peab tagama, et reoveepumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms. armatuuri peale.  Sisenev torustik peab olema suletav vahetult reoveepumpla ette pinnasesse paigaldatava spindlipikendusega siibriga;  Survetorustik ei tohi olla väiksem pumpa läbivast avast (solid size);  Kahe pumbaga reoveepumplate survetorustiku ühendamise nurk peab olema 120°;  Projekteerija poolt peab olema määratud minimaalne kõrgus reoveepumplasse siseneva toru põhjast reoveepumpla põhjani. (mõõt reoveepumpla seest);  Survetorustiku läbiviigud: o PE- plastist korpuse puhul tuleb survetoru paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi sisse, tihendada ülekattega veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast; o Klaasplastist korpuse puhul tuleb survetoru paigaldada korpust läbiva ja seina külge lamineeritud hülsi sisse, tihendada ülekattega veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. 10 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 o Betoonkorpusega reoveepumpla puhul tuleb kasutada läbiviikudena RV- terasest veetõkkekraega torukonstruktsiooni, mida jätkatakse reoveepumplas või reoveepumplast väljas äärik- või keevisühendusega;  Klappide ja siibrite vahetuseks tuleb ette näha montaazimuhvid;  Plastkorpusega reoveepumplate konstruktsioon peab sisaldama reoveepumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasasid;  Pumba kiirpaigaldusjala kinnituspolte, millega jalg on kinnitatud pumpla põhja külge, peab olema võimalik kasutada ka pärast pumba jala demonteerimist, võimaldamaks pumplasse paigaldada teiste tehniliste näitajatega pump. 1.3.4 Elektrivarustus Reoveepumpla juhtimiskilpi näha ette toitesisendi(te) pingekontroll pingekontrollireleega (väljundid PLC-sse) milline ühendatakse sisendkaablile. Juhul kui kasutatakse kahte fiidrit, siis tuleb pumpade juhtimiskilpi näha ette ARL (automaatne reservi lülitus). ARL peab olema varustatud pinge kontrolli ümberlüliti ja voltmeetriga mõlemale sisendfiidrile (pinge kadumisel pidev ümberlülimine olenemata asendist). Elektrienergia tarbimine peab toimuma korraga ainult ühelt fiidrilt (põhifiidrilt). Elektrienergia arvesti peab olema kahetariifne, programmkellaga (EV tüübikinnitus) ja see peab olema ette nähtud paigaldada liitumiskilpi. Arvesti impulssväljundid anda PLC-sse (programmeeritav kontroller) – PLC-tüüp kooskõlastada OÜ-ga Loo Vesi projekteerimise faasis. Juhtimiskilbile näha ette kordusmaandi, TN-S juhistikusüsteemiga. Raudbetoonkonstruktsioonidel näha ette ühendus PE-peamaanduslatile. Sisestusele ette näha “B” klassi, PLC toiteahelale “D” klassi ja mõõteahelatele “D” klassi ülepingekaitsmed. Mõõteahelatele 4...20mA ette näha galvaaniline kaitseeraldus ja ülepinge kaitse. (“D” klass). Reoveepumplas, milles puudub pealisehitus, paigaldada juhtimiskilp reoveepumpla kõrvale. Juhtimiskilbi kaitseaste valida vastavalt paigaldustingimustele. Reoveepumplas millel puudub pealisehitus peab see olema vähemalt IP65. Kilpides näha ette hooldusvabade ühenduste (vedruklemmide) kasutamine. Reaktiivenergia kompensatsioon näha ette juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud. Külmakartliku aparatuuri tarbeks näha ette küttekaabel, mis on varustatud juhtimis- ja seadetermostaadiga. Käsitööriistade tarbeks näha ette kilpi AC 230V ja AC 400V pistikupesad, mis on varustatud 30mA rikkevoolu kaitsega. Näha ette võimalus reoveepumpla elektrivarustuse allikana kasutada mobiilset generaatorit. Kilbi sisevalgustus peab toimima ukse avamise korral. Juhtimiskilbi uks või uksed peavad avanema min 135 kraadi ulatuses. Juhtimiskilp peab olema lukustatav erivõtmega. Juhtimise operatiivahelate tarbeks näha ette PELV- ahel. Üks pistikupesa kilbis peab olema varustatud ELV- kandelambi (12V) ühendamiseks. Fiidri(te)le näha ette ülepingekaitse. PLC ja andurite ahela toide näha ette läbi UPS-seadme. 1.3.5 Automaatika Pumbad projekteerida töötama kahel režiimil: K- käsitsijuhtimisel; A- automaatjuhtimisel. Režiimi valik, käsi või automaat, peab toimuma juhtimiskilbilt. Automaatrežiimis peab pumpade tööd juhtima lineaarne 4...20mA väljundiga tasemeandur läbi PLC. Teatud taseme puhul, mis määratakse PLC programmiga, käivitub esimene pump. Taseme 11 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 säilimise korral 5 minutit ja enam – rakendub teine pump (aeg määratakse PLC programmiga). Taseme mõõtmiseks näha ette ultraheli-nivooandurite kasutamine. Pumba mootori töövoolu mõõtmine peab toimuma voolumuunduritega, mis ühendatakse otse jõuahelasse ja nad peavad omama unifitseeritud väljundit 4...20mA, mis edastatakse PLC-sse. Lisaks tuleb ette näha ampermeetrid visuaalseks kontrolliks. Pumba mootori komplektkaabli ühendused tuleb näha ette teha juhtimiskilbis. Survet väljundtorul (-del) mõõdetakse lineaarse väljundiga 4...20mA surveanduri(te)ga. Näit (näidud) edastatakse PLC-sse. Andur peab olema varustatud visuaalse näidikuga. Andurid peavad olema varustatud eraldusmembraanide ja kuulkraanidega. PLC paigaldatakse kilpi. Operatsioonipaneel paigaldatakse kilbi ukse taha (kuiva ja maapealse teostuse korral kilbiuksele). PLC varustatakse autonoomse toiteallikaga, et tagada andmete säilimist. PLC peab omama patareitoitega reaalaja kella. PLC peab olema võimalik ühendada SCADA-süsteemi. Projekteerija kavandab informatsiooni edastamise viisi. Andmeside peab olema ette nähtud kahepoolne (tulevane juhtimiskeskus- reoveepumpla). Trendiväärtusi peab olema võimalik süsteemile ette anda nii PLC-st kui ka juhtimiskeskusest. PLC lisafunktsioonid - peab edastama pumpla töö kohta muuhulgas järgmist informatsiooni:  Pumba töötundide arvestus (kumulatiivne);  Lülituskordade arv (kumulatiivne);  Käivitusavarii signaal – juhul kui PLC on pumpa kolm korda käivitanud ja pump ikka ei rakendu;  Toodangu mõõtmine – kumulatiivne (päev, nädal, kuu, aasta) igale pumbale;  Reoveepumpla staatus – kas valve all või ei. Tuleb ette näha võimalus salvestada kõik andmed PLC-sse reaalajas, et neid on võimalik juhtimiskeskusest läbi modemi kontrollida. Kõiki arvsuurusi peab saama muuta ja korrigeerida PLC operatsioonipaneelilt ja juhtimiskeskusest. 1.3.6 Programmeeritav kontroller PLC (täpsustav) Kontrolleri PLC toiteks on ettenähtud katkematu toiteallikas UPS ja toiteplokk AC230V/DC 24V. UPS-i tugiaeg on ca 30min. mille jooksul säilub süsteemi töövõime ja edastatakse vajalik informatsioon keskusesse. PLC sisemine toiteallikas peab tagama andmete säilimise vähemalt 14 tööpaeva jooksul pealepõhitoite kadumist. Kontrolleri funktsioonid on antud l/O signaalide loetelus. Nõudmised PLC-le: - PLC-i koos laiendusmoodulitega peab omama piisaval arvul sisendeid ja väljundeid, et tagada süsteemi töö ning omama vähemalt 10% digitaalsete sisendite ja väljundite reservi. Sisendite ja väljundite hulka peab saama laiendada vähemalt 20%, liites juurde lisamooduleid . - PLC-l peab olema võimalus sisestada programm väliselt andmekandjalt ilma arvutita. - PLC-I peab komplekti kuuluma väline andmekandja PLC programmi säilitamiseks ja vajadusel programmi sisestamiseks. - PLC-d peab olema võimalik ühendada GSM-GPRS modemiga SMS sõnumite saatmiseks hooldusmeeskonnale - PLC peab olema võimeline tulevikus edastama rajatavasse keskusesse kogusisendite ja väljundite informatsiooni läbi nii GPRS modemi kui interneti. - PLC tootjal peab olema ametlik esindus ja tehniline tugi Eesti Vabariigis. 12 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 Kontroller tuleb varustada programmiga, mille koostab ja kirjeldab töövõtja programmeerija. Kontrolleri operaatoripaneel tuleb paigaldada kilbi sisemisele uksele. Operaatoripaneelilt peab saama jälgida kõiki mõõdetavaid suurusi (pumpade tööaega, taset reservuaaris, survet väljundil). PLC valikul tuleb lahtuda nõudest, et riist-ja tarkvara vastaks EN50170 ja IEC 1131-3 nõuetele. Tuleb koostada PLC kasutusjuhend ja detailne kirjeldus koosseisus: - sissejuhatus ja töö üldine põhimõte - ekraanipiltide kirjeldus ja andmete sisestamine - algkäivitus - alarmide nimekiri - sisestatud töö parameetrid ja registrid - andmete kogumine ja säilitamine Andmeedastus: Sõnumivahetussüsteem põhineb avalikul GSM võrgul. Tõrke või häire korral kogub süsteem sõnumid ja saadab SMS-e vastavalt sõnumi prioriteetsusele. Signaalide prioriteetsuse alusel astmetesse jagamise põhimõtted on järgmised: . hädaolukord, teade saadetakse viivitamatult; . viga 1, teade saadetakse 5 minuti pärasti . viga 2, teade saadetakse 15 minuti pärast, . hooldus, teade saadetakse 1 tunni pärast. Tase reservuaaris: Taset reservuaaris mõõdetakse MPS tüüpi surveanduritega, millel on lineaarne väljund 4.. .20mA. Väljundilt võetavad impulsid on: - alumine töötase pumbad välja - 1.-tase esimene pump sisse - 1.tase üle 5 min. teine pump sisse - maks.tase avariitase Tasemete trendiväärtusi peab saama käsitsi muuta operaatoripaneelilt OP. Täpsed kõrgused määratakse häälestamise käigus. Surve väljundil Väljundkollektoril on üks lineaarse väljundiga 4...20mA surveandur, mille näit edastatakse PLC-sse. Andur peab olema varustatud visuaalse näidikuga, eraldusmembraaniga ja kuulkraaniga. Survenäidu järgi on võimalik hinnata pumpade tööefektiivsust. Samuti on võimalik hinnata pumpade, tõusutorude ja tagasilöögiklappide korrasolekut ja programmiliselt formeeritakse pumba kuivkäigu (alumise avariitaseme) signaal. PLC lisafunktsioonid Programmeeritav kontroller peab teostama pumpla töö kohta järgmist informatsiooni lisaks signaalide tabelis toodule: - pumba töötundide arvestuse (kumulatiivne) - lülituskordade arv (kumulatiivne) - käivitusavarii signaal – juhul kui PLC on pumpa 3 korda käivitanud ja pump ikka ei toimi. - toodangumõõtmine (kumulatiivne) - pumbajaama staatus- kas valve all või ei. Signalisatsiooni sisse/väljalülitamine toimub kilbil asetseva kahepositsioonilise lukklülitiga. Signalisatsiooni valvereziim: 13 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 Lülitades kilbilasetseva lukklüliti ,,on" positsiooni, lülitub sisse kilbisignalisatsiooni valvereziim. Lülitades kilbilasetseva lukklüliti ,off' positsiooni, lülitub välja kilbisignalisatsiooni valvereziim. Info edastatakse GSM-GPRS andmeside vahendusel hooldusmeeskonnale. Signalisatsiooni häirereziim: Juhul kui avatakse valvereziimis oleva signalisatsiooniga kilbiuks või kogumiskaevu katteluuk, lülitub signalisatsioon häirereziimi. Info edastatakse GSM-GPRS andmeside vahendusel hooldusmeeskonnale. Häirereziim kestab kuni signalisatsiooni lukklüliti lülitatakse välja või kolm kolmeminutilist tsüklit pooleminutilise vaheajaga sisselülitatud lukklüliti korral. Pärast kahe minuti möödumist taastub signalisatsiooni valvereziim. Signalisatsiooni häirereziim taastub ka avatud kilbiukse või kogumiskaevu katteluugi sulgemise korral. - kõik andmed tuleb salvestada PLC-sse reaalajas, et neid oleks võimalik operaatoripaneelilt kontrollida. Kõiki arvsuurusi peab saama muuta ja korrigeerida operaatoripaneelilt. PLC tööparameetrid: Järgmised parameetrid programmiliselt sisestatud: - Pumpla kood - stoppnivoomiinimum (P801) xxxcm - start 1 nivoomaksimum (PE01) xxxcm - start 2 nivoomaksimum (PE01) xxxcm - avarii nivoo(PE01) xxxcm - rõhu PE02 miinimumi minimaalne väärtus 0,0bar - rõhu PE02 maksimumi maksimaalne väärtus 4,5bar - rõhuanduri PE02 kalibreerimispiirkonnad 0...6bar - nivooanduri PE01 kalibreerimispiirkond 0...1m H2O Reoveepumpla juhtimise- ja automaatikaprojekt tuleb täiendavalt kooskõlastada OÜ-ga Loo Vesi . 4 KONTROLL JA EKSPLUATATSIOONI VÕTMINE Nähtavale jääva montaaži kohta tehakse vajadusel näidismontaaž. Töövõtja peab ise hoolitsema kõigi vajalike ametiisikute poolt tehtavate kontrollide läbiviimise eest enne tööde üleandmist tellijale. Nendega kaasnevad kulutused katab töövõtja. Katsetused tehakse järgmistele süsteemidele: - energiavarustus - kaitseseadmed - mootorite ja teiste seadmete liikumissuunad - kohustuslikud lülitused ja avariisignalisatsioon - mõõteseadmed Reguleerimis- ja mõõtetööd tehakse peale positiivsete katsetulemuste saamist. Mõõtmiseks kasutatud seadmete kalibreering peab olema kehtiv. Töövõtjate ühised prooviekspluatatsioone alustatakse 1 nädal enne objekti vastuvõttu. Prooviekspluatatsiooni käigus testitakse sanitaartehniliste süsteemide tööd komplektselt projektijärgsetes ekspluatatsiooni tingimustes. Töövõtja loovutab oma kuludega järgmised eestikeelsed dokumendid kahes eksemplaris 14 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 - mõõtmiste ja reguleerimisprotokollid - kasutus- ja hooldusjuhised - võimalikud hooldelepingud - oma toimetatud seadmete elektriühenduste skeemid Töövõtja kohustub ekspluateeritavale personalile läbi viima koolituse. Vastuvõtukontroll viiakse läbi peale kõigi tööde lõplikku valmimist ja sellega kontrollitakse, et tööd on teostatud vastavuses dokumentidega. 5 MUUDATUSED Kui tööde käigus toimuvad ehituslikest põhjustest või töövõtja soovil projektis muudatused, mis muudavad tööde maksumust, on töövõtja kohustatud selle kohta andma kirjaliku hinnapakkumise, ning alles peatöövõtja (tellija) kirjalikul nõusolekul on see pakkumine jõus lisakulutuste esitamiseks. Kui töövõtja soovib tööde käigus muuta projekti, peab ta saama peatöövõtja kirjaliku nõusoleku. Töövõtja peab andma materjalide ja seadmete ühikhinnad, kui peatöövõtja seda soovib. 6 ÜLDISED TINGIMUSED. Tehnovõrgu riigiteealusele maale paigaldamise korral peab tehnovõrgu omanik enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga tehnovõrgu paigaldamise ja talumise lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval Transpordiameti kodulehel). Sõlmitud leping on aluseks riigitee alusel maal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku liiklusväliste tööde loa väljastamiseks. Kõik spetsifikatsioonis toodud materjalid ja tooted peavad olema kaasaaegsed, varem mitte kasutusel olnud ja kuuluma kõrgemasse kvaliteedi klassi. Kõik spetsifikatsioonis näidatud tooted tuleb enne hankimist esitada Tellijale tema nõusoleku saamiseks. Seadmed peavad olema valmistatud hea tehnilise tava kohaselt, nii et nad ei ohusta selle õige paigaldamise, kasutamise korral elu, tervist ega vara. Seadmed peavad olema varustatud tema ohutuks ja sihipäraseks kasutamiseks vajaliku teabega. Tootja nimi, kaubamärk ja tüübitähised peavad olema kantud selgeltloetavalt seadmele, materjalile või kantud saatedokumentidele. Kõik tarnitud ja töösse kaasatud materjalid, mis pole Tellija poolt heaks kiidetud, tuleb asendada ja viivitamatult ehitusplatsilt eemaldada. Need tööd teostakse töövõtja kulul. Töövõtja või tema poolt kinnitatud all-töövõtja peavad omama vastava klassi pädevustunnistuse tööde teostamiseks. Peale süsteemide paigaldamist katsetada vastavalt normidele, Tellija ja Töövõtja juuresolekul vastuvõetaval viisil ning koostada vajalikud aktid ja teostus joonised Torustiku montaaž, ühendused ja kinnitus teostada vastavalt valmistaja-tehase tehnoloogiale. Montaažitööde teostamisel teha vajalikud avad ehituskonstruktsioonides perforeerimisega, mitte rikkudes konstruktsioonide kandevõimet, konstruktori loal. Avade mõõt vastavalt insener-konstruktori loal. Montaažitööd teostada nii et mitte rikkuda hoone sisemist viimistlust. Elektriseadmete kasutamisel kasutada hoone valdaja poolt näidatud kohti. 15 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 Ehituskonstruktsioonide läbimisel asetada torustik hülssidesse, tihendades Päästeameti poolt heakskiidetud mähisega või asetada tuletõrjemansettidesse. Kuna teostatakse olemasoleva veesüsteemi renoveerimist, tööde mahud võivad suureneda või väheneda ja täpsustatakse tööde käigus. Montaažitööd teostada vastavalt kehtivatele ehitus normatiivdokumentidele. Magistraaltorustike ja püstikute asukohad täpsustada hoone valdajaga. Tööde mahtude määramisel tuleb arvestada mulla- ja betoonitöödega keldris. Metalltoodete väljavedu objektilt lepitakse kokku Tellijaga, samuti ka äraviidava metall-utiili maksumus. Peale tööde lõpetamist teostada heakorrastustööd ja koristada ehituspraht. Kõik seadmete ehitus- ja montaažtööd tuleb teha nii, et nad vastavad kehtivatele seadustele ja määrustele. Seletuskiri ja joonised täiendavad üksteist. Võimalikud lahkarvamused lahendab peatöövõtja. Seadmete ja materjalide tehnilised andmed on põhiliselt antud joonistel ja spetsifikatsioonis. Projekti puudutavad märkused peab töövõtja esitama kirjalikult peatöövõtjale hinnapakkumise ajal. Kui seda ei ole, tehtud, loetakse projekt märkusteta vastuvõetuks. Kui tööde käigus toimuvad ehituslikest põhjustest või töövõtja soovil projektis muudatused, mis muudavad tööde maksumust, on töövõtja enne tööde teostamist kohustatud sellest andma kirjaliku hinnapakkumise ning alles peatöövõtja (tellija) kirjalikul nõusolekul on see pakkumine jõus lisakulutuste esitamiseks. Kui töövõtja soovib tööde käigus muuta projekti, peab ta saama peatöövõtja kirjaliku nõusoleku. Töövõtja peab andma materjalide ja seadmete ühikhinnad, kui peatöövõtja seda soovib. Projektis valmistaja firma on pakutud näitena, kui valitud teise firma toodangu-seadmestiku ja parameetrid vastavad selles projektis ettenähtule, siis ei pea projekteerija seda kooskõlastama. Antud muudatus tuleb kooskõlastada objekti omaniku-tellijaga ja samuti kooskõlastavate ametkondadega. 7 MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED Materjalid peavad vastama dokumentides neile esitatud kvaliteedinõuetele. Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel või saatedokumentides peab olema märge, mille põhjal materjali kvaliteet on kontrollitav, või tuleb need andmed teatada muul viisil. Eri ehitusosades kasutatavate materjalide kvaliteedinõuded on kõne all oleva ehitusosa kohta käivate määrustena käesolevas ehitusseletuskirjas. Kui sama materjali kasutatakse mitme ehitusosa (näit betoon, puitmaterjal, soojaisolatsioonimaterjalid) puhul, on materjali kohta käivad määrused numbrijärjestuses esimese ehitusosa või ehitusosakompleksi üldiste määruste (näit. 30 Katuse kande- ja kattekonstruktsioonid, üldine) juures. Kui antud materjali ei ole dokumentides konkreetselt määratud näit. tootenimetust või standardit mainides, siis esitatakse materjali näide kooskõlastamiseks enne kõne all oleva materjali hankimist. ET-1 0701-0158 Ehitusmaterjalide ja –toodete nõuetele vastavause tõendamise kord ET-1 0701-0226 Toote nõuetekohase tõendamise seadus 16 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Töökoja 4a, Tallinn Jõelähtme vald, Harju maakond Töö nr PP 25-04 ET-1 Kohustuslikule nõuetele vastavuse tõendamisele kuuluvate eh. materjalide ja toodete loetelu. Koostas: Olga Saar 17  Ristmevälja joonis Ristumine 11110 Nehatu-Loo-Lagedi teega M 1:250 kõnnitee piir piir piir 31.00 sõidutee nõlv 30.00 2.80 3.1 29.00 2.92 28.00 Lahtise kaeviku ala 1.80 27.00 Lahtise kaeviku ala 26.00 Remmelga tee 3 Loo kergtee lõik 6 11110 Nehatu-Loo-Lagedi tee Lõuna tee 1 24501:001:1423 24504:002:0599 24504:002:0654 24501:001:0381 TRAM maaüksus Märkused: - Teega ristumine teostada kinnisel meetodil (L=34.2 m), paigalgatav toru pannakse kaitsehülss 1250N D160, 16kN/m2 - Enne kaevetööde algust taotleda Transpordiametilt tööde luba. 1:250 REOVEEPUMPLA PÕHIPROJEKT Tuulesoojus OÜ Remmelga tee, Loo alevik, Jõelähtme vald, Harju maakond Töökoja 4a. Tallinn Tel : 56288085 25-04 Reg.nr.11021790 MTR EEP001762 6- 02 rojekteerija  Lp Urmas Merila Tuulesoojus OÜ /*Teie 13.04.2026*/ /*nr */ [email protected] Meie 16.04.2026 nr 7.1-2/26/1708-4 Reoveepumpla ja reovee survekanalisatsiooni projekti kooskõlastamine riigitee nr 11110 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud reovee survekanalisatsiooni paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Reovee survekanalisatsiooni ristumine riigiteega nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi tee km 2,54 kinniselt, kaitsetorus, km 2,54 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis ning reoveepumpla paiknemine väljapool teekaitsevööndit. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame Tuulesoojus OÜ töö nr 25-04 „Reoveepumpla põhiprojekt. Remmelga tee, Loo alevik, Jõelähtme vald, Harju maakond“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad reovee survekanalisatsiooni rajatised ja muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada Transpordiametile aadressil ([email protected]). Lepingu taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus (tehnovõrgud ja rajatised). Sõlmitud leping on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja- piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 9. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Laur Kõiv peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: Projekt „2504_PP_VK_Remmelga-pumpla“ Laur Kõiv 55901417, [email protected] 2 (2)