dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Transpordiamet · 17. aprill 2026
Viit
7.2-2/26/16962-10
Registreeritud
17. aprill 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)

Failid

  • 📎7.2-22616962-10 17.04.2026 Valjaminev kiri.asice2704 KB

Sisu (failidest)

36.87 5 36.39 ELEKTRILAHENDUSE JA VÕIMALIKU SIDEÜHENDUSE SKEEM 36.8 36.52 0 36.23kraav .9 6 6 3 .8 1 6 ilp s 1 3 36.41 Po .6 i sk 36.55 4 36 6 m kill .8 W S11 3 .4 N E tu 6 36.7 6 3 77 36.67 3 ba W1S1 lii 3 .7 TINGMÄRGID 6. em 6 36.77 ita s 3 80 ee 3 s1 e er ä ä 1 -K S1 36.65 ks 8 W 01 e t 36.77 OLEMASOLEV ALAJAAM de ep .5 Po aj 1: ee e 3: m 20 t ähtm 20 be 66 29 6 24 36.73 vi rd W S1 00 ee 1 3 ilp m 3 35 -Ka 112 8 02 00 36.57 36.84 lik juu 36.75 PLANEERITUD 0,4 kV MAAKAABELLIIN 1: rn tu os 1: ja .7 i sk el 1: 1: 1 30 O 36.38 P 6 Jõ 36.58 el W W1 W1 S1 A 00 00 6 3 eh ud 36.80 ist 36.40 W S1 (ORIENT. ASUKOHT) i. .5 0 36.12 1 ss 36.8 26 H W its rg 36.58 6 lii S 7 iiu ül um 3 ka võ 11 36.31 36.21 ist 36.51 35 35 9 K 5,0 VÕIMALIK SIDEKAABEL (ORIENT. es no 36.4 36.8 4 .5 kraav 36.62 r s3 .3 H 1 4 W S1 us eh 36.7 36.27 ga S1 S1 9 36.39 1 36 6 6 Po 3 .5 ASUKOHT) at t 3 ee H 11,0 ul da nt H 5 it 3 36 ilp S1 36.30 36.61 1 .3 m .0 a 36.7 iig 10 H gu ld H H W2 6 36.4 6 6 va S1 :0 ko aiga 1 W SERVITUUDI MÄÄRAMISE 3 W2 m 2 R 36.09 36.17 3 2 36. 1 .5 3 ar W2 tu s 72 00 isk s1 lii Po 6,0 4 36 W2 36.5 N s2 p ilp 5,7 1: .4 liitumisnä W2 W S1 VAJADUSEGA ALA a- 6 1 Po W2 W2 6 20 Po isk an htavus 19 36. 3 W2 46 90m 69 5 V 11,0 W2 24 02 v 46 3 m II- ae W2 5 .4 36. PLANEERINGUALA PIIR 36. 02 e .5 0 W2 tu K dek 65 SW m 36. 6 36.5 1 3: W2 5 1 lii m H 3 1 48 W2 W2 3 00 si PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO: kill Ta 6. W2 5,3 2 6 OL.OLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR 36. 1: W2 S1 W .7 W2 63 3 .4 1 20 6 36 5 1 - POSITSIOONI NUMBER 3 W2 .54 3 35 4 4 WS11 4 36. S1 PLANEERITUD KRUNDI PIIR .0 .2 62 .4 W2 46 76 1 3,0 3W 6 36 2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE 36 00 t 3 .53 3: mn W2 aj 3 1 PLANEERITUD HOONESTUSALA 25,7 9 W2 .3 00 a .5 L2 1: rv 3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST 5 W2 36 2 6 W2 3 20 Na 20,0 .38 3 W2 e A 36 te 7 5,7 35 35 na- W1 e 2 32 19 .49 3 .3 4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (MAAPEALNE lg 05 3 35 W2 3: e L 5 6 ja 6 05 a te 10 2 36. 44 5,3 11,0 V W1 3 W2 i .6 4 äl sa 01: 36. 00 te 3: 36 m ) W1 4 /MAA-ALUNE) W2 ka S1 aa 6 1: alg .44 i 00 W2 .0 -K 3 aj õ M 01:0 ot W1 5 7 1: al 20 a j iiu W2 K W1S1 3 5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND 20 36 35 õis i:( W2 .26 W1 K 3 35 W1 5 ks 4 S1 M W1 S1 36 3 S1 W2 W2 .6 6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL Fu W1 W1 .42 3,5 6 W2 3 W1 W1 S1 W2 W1 36 7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND W1 Wl2iit .36 36 u 2 W2 W1 S1 mWis 8 .3 W1 36 .0 36 S1 6 2 nä 5 3 W1 .15 hta 3 0 W1 9 S1 W2 .5 .5 W1 vu 36 6 6 0 s1 3 W2 6 W1 .3 3 W2 .6 .8 W1S1 3 9S10 4 X W1 0 5 5 24 .2 3 X mW2 24 W1 36 6 2 W1 4,2 X 36. .2 0 3 .8 W1S1 W2 36. 7 .4 põld WS 6 S1 W2 5 11 W1 X 36 2 .5 6 3 .2 W2 X .0 3 6 5 8 5 3 X W1 S1 .5 3 X W2 6 TINGMÄRGID 6 0 .5 36 3 W2 X 11, 8 W1 W1 .3 6,8 W26 .6 X 3 3 5 6 36 S1 X W1 OLEMASOLEV PLANEERITAV .8 3 S 1 W2 .3 X 5 36 0 3 X W1 W2 W1 36 W2 X .11 PLANEERITAVA ALA PIIR e 15,0 X KATASTRIÜKSUSE PIIR 1 te .4 1 4 .1 35 80 e .3 36 1 36 01 em 5,0 W2 W2 1 0 6 KRUNDIPIIR W1 1 0 W . SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄS 24, 32 45 3 0 S X .4 3: ne 3) 4 02 20, 10 1 X 6 0 91 .4 1+ 0% 09 3 EP Pos 3 .9 00 er X W2 36 6 .6 65 KRAAV 36. 4( 5 1: ab JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti 3 X X .3 5 W1 S 36. 3 W2 1 W1 1 3 X= 6 8 20 -K W2 X .0 0 .6 koostamisel) 50 W1 36 X 35 iiu HOONE 6 5 ² W2 .1 t m 3 3 X S W1 S1 as W11 3 K 90 X m 35 W2 9 W2 59 6 6 1 .70 HOONE (ETAK 2025) X 0 HOONESTUSALA /- 26 .7 av 6 W1 0 .5 2 S1 W 36 6 X .5 5 30 .1 5 11 rit 2 7 3 .3 35 6 X S1 3 .2 W1 35 0 8 3 .9 ee X X W2 36 57 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND HOONESTUSALA OSA, KUHU ON LUBATUD EHITADA 6 2 4 35 W1 3 W1S1 an X X .3 .5 Y= S1 1 .4 X X W2 pl 5 9 JUHUL, KUI KESKPINGE ÕHULIIN LIKVIDEERITAKSE 3 36 X X W1 S1W2 .2 35 AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND X X 0 .9 3 W1 W1 3 3 S1 XX 6 35.8 W2 4 35 VÕIMALIK ELAMU ASUKOHT 7 .2 35.8 MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU .1 X 20,0 .6 ,2 36 4 . 6 X 35 46W1 W2 36 X .7 5 3 X .2 16 36 3 5 S1 X X 11 .4 2 KAITSEVÖÖND 3 VÕIMALIK ABIHOONE ASUKOHT WS 6 X X 0 36 0 .7 X X X W 1 W2 .5 .3 5 1 X X 1 6 3 20,0 X WS KOLLEKTOREESVOOLU KAEV KATENDIGA ALA 3 01 X X X W1 31 W 15 2 36 .2 35 ri W1 .6 W1 W1 6 1 .3 t 0 X X 7 ee 6 35 3: W1 0 W 1 W2 DRENAAŽITORUSTIK .3 X .1 A JUURDEPÄÄSTUSERVITUUDI MÄÄRAMISE S1 3li5 .0 -P kill itu S1 00 XX 6 36 4 35 3 W1 .4mi ja 1: X X 9 s W 1 W2 .9 VAJADUSEGA ALA O W1 20 X X nä 36 0 3 KESKPINGE ÕHULIIN 8 8 6 .3 X W1 .1 0 8 5,0 hta .9 .5 .6 0 .6 .3 9 35 36 W SW 5 X .3 1 12 5 5 5 vu 3 5 5 36 X 3 3 3 W1 6 MADALPINGE ÕHULIIN 3 3 s1 35 3 X W1 W .2 SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA 3 5 W1 X S1 X 90 3 2 36 6 .5 .3 K 35.5 0 W1 5. S 9 X X m .1 6 P W1 W 79 MADALPINGE KAABELLIIN 35.4 X X PERSPEKTIIVSE VÕIMALIKU KERGLIIKLUSTEE 3 4 t 36 as X 1 2 X W1 35 .0 10,0 36 X m X .0 6 RAJAMISEKS W1 X 35 5 W1 W SIDE MAAKAABELLIIN X 2 v X W1 S1 4 le X X .6 .8 2 36 o X X W 1 W2 10,0 W1 S1 5 W1 as .2 9 2 X TRUUP LIKVIDEERTIAV OBJEKT 3 X 4 .6 1 .1 em .8 X X 36 5 36 W1 36 6 5 3 9 X 6 W .2 ol .6 3 4 .9 1 S1 .0 .9 X 9 6 36 .5 35 6 DRENAAŽIVEE VOOLUSUUND TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND JA SERVITUUDIALA 5 .4 5 W1 ilp 5 X 3 .1 5 3 . 35 81 W1 3 s3 5 3 ) X 7 10 3 +3 isk 3 5,0 3 1 0% X 36 EP Pos W1 .2 1-20 kV MAAKAABELLIIN (KESKPINGE MAAKAABEL) Po .5 3,5 W2 W2 8 WS1 8 4( 35 8 W1 m 5 .0 9 1 .9 kra tu 3 .7 .2 W1 6 0 5 lii 2 av 3 50 36 6 PK PUURKAEVU SOOVIT. ASUKOHT 3 35 X W 3 1 .9 1 .2 ² X W1S1 10,0 W1 m 35.51 S1 .3 4 8 X S1 35 2 6 6 2 2 36 20 36 9 2 2 2 X 35.4 .8 -1 .8 .9 W1 .0 .1 W 3,3 .3 .2 PUURKAEVU HOOLDUSALA .5 .5 98 1 X 5 5 5 6 9 6 6 5 5 X ilp 3 3 3 3 35 / 36 3 3 3 H 2 X s2 W1 W S 8 .9 7,7 11,0 1 1 .2 X isk 24 .7 5 8 36 VEETORU ORIENT. ASUKOHT S1 W1 Po X 5 8 .42 00 W1 X 3 .6 W um 3,0.17 57 S1 1 X : ja 36 5 t 01 3 00 e S1 KANALISATSIOONITORU ORIENT. ASUKOHT lii 3 01 O .1 36 40,0 W1 1: rm .6 4 4 36 W 8 0 .4 .2 8 1: 1 3: 36 5 36 W1 .0 8 20 Nu 3 36 .17 6 4 W1 . 10,0 20 0 3 .4 6 5 .1 W1 36 eh ud OMAPUHASTI VÕIMALIK ASUKOHT i. ka võ tel 53 1 .1 3 5 S1 5 ss 36 .4 36.1 36 9 36 36.16 3 its rg es no is W1 3 36 .1 10,0 ül .5 .2 us eh m W1 6 0 W1 5 S1 1 35 36 IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT S at t tu 4 3 35 .2 .7 ul ada ris 5 .9 2 6 3 6 .0 36 gu ld ga 3 6 W1 S 1 .1 2 OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU KUJA W1 ko aiga itee 7 .8 6 W1 põld 9 5 36 REOVEE IMMUTAMISE KEELUALA 3 p iig 2 35.6 3 .2 3 S1 5 .8 4 .0 S 4 .9 35.5 X .0 S1 6 W11 5 R .5 6 7 3 5 8 3 6 W1 X 3 .9 5 3 .6 0,4 kV MAAKAABELLIIN (ORIENT. ASUKOHT) 3 W1 W1 3 7 5 1 5 X .0 W1 3 .7 50,0 3 6 S1 X kill 35 10,0 3 W1 JAOTUSKILP / LIITUMISKILP (ORIENT. ASUKOHT) X S1 W1 36 S1 X 5 36 2 W1S1 .6 X SIDEKAABEL (ORIENT. ASUKOHT) .3 S1 kill 5 36.00 6 36.01 8 X 3 ) 30,0 3 6 .8 +3 W1 36 7 W1 10 2 .2 X .0 5 7 0% EP Pos 6 S1 3 .8 1 X NÄHTAVUSKOLMNURK 6 9 4( 3 W1 S1 W1 3 5 .8 X 3 W1 5 S1 X 3 0 15,0 W1 PRÜGIKONTEINERI SOOVITUSLIK ASUKOHT 3 50 8 S X .7 1 ² .6 m X 5 0 5 88 W1 3 .0 3 2 X 9 59 .9 24 1 e 6 X /- S1 3 5 7 m W HALJASTUSE SOOVITUSLIK ASUKOHT 02 36 3 X 4 1 2 0 .9 6 8 m .3 4 36.06 .7 .7 36.08 5 .4 X 3: 5 Ta 5 0 10,0 4 36.2 .3 6 .4 0 5 3 5 W1 6 00 X .5 36.3 3 .1 3 3 6 3 6 8 S1 6 3 36 X 3 6 1: .6 3 .4 W1 X 5 20 6 3 X 3 35 6 W1S X .1 1 9 .1 36 36 W1 6 8 1 .1 W1 .0 .0 36 s 15,0 6 36 el KII- aev ndu 3 tri 020 ust 8 X W1 S .8 1 ek he 6 X 8 6 5 .4 K as dus sid deü .2 .7 3 X W1 6 6 5 3 X 36.53 en 3 3 S1 si X .62 ot t ) W1 üh ka 2 X 36.14 36.36 m .7 2 X 6 aa .6 6 3 W1 aj 5 3 ek X 5 5 S1 .7 l .8 3 i:( X a 5 7 36 5 8 W1 3 X .7 ks 0 3 3 kill .6 .5 13 35 0 X Fu 6 .9 0 6 :0 u 1 3 X :1 .6 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED 3 .8 01 Kär 5 0 03 3 36.28 6 0 .6 35 6 36.21 3 .7 .7 5 6 36.42 8 .6 6 3 .3 5 7 3 7 (elamu / abihoone) 3 6 .5 krundi planeeritud 6 krundi kasutamise .4 3 max korruselisus 3 täisehitusprotsent 6 2 6 ehitisealune pind 15,0 parkimiskohtade elamu /abihoone hoone lubatud 3 35 hoonete suurim sihtotstarve ja 3 maapinnast (m) 4 1 hoonete suurim max maa-alune hoone lubatud 1 .3 normatiivne / suurus (m²) .8 osakaalu % Märkused: hoone lubatud .8 (põhihoone + katastriüksuse max kõrgus kavandatud 6 sihtotstarve ja 35 korruselisus 3 lubatud arv 35 3 osakaalu % abihoone) .1 planeeritav lubatud krundi 36 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. krundil 8 (m²) .2 arv piirangud 6 0 4 2) Mõõdud on antud meetrites. 3 .6 .8 8 pos nr. 5 6 5 3 .2 3 .0 36 3 3 .5 2 3) Lähtuvalt kehtivast üldplaneeringust peab hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest olema 30,0 m. 6 .2 .3 6 6 3 põld 6 3 4 3 6 3 .1 3 0 4) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. 36 .5 6 3 kuhjatud pinnas 1 5990 500 8% 4 (1+3) 2/1 -1 9/5 EP 100% E 100% 3/3 1* kuni 5* 5) Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 8 .1 8 36 .5 8 2 6) Enne olemasoleva keskpinge õhuliini likvideerimist (ümberehitamist) ei ole võimalik krundile õhuliini kaitsevööndisse püstitada 31 .3 .5 6 3 6 6 6. 2 5988 500 8% 4 (1+3) 2/1 -1 9/5 EP 100% E 100% 3/3 3* kuni 5* 3 3 ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA ehitisi. 9 3 5 .5 .4 7 6 7) Lähtuvalt Kuusalu valla üldplaneeringust on lubatud hoonete min kaugus naaberkruntide hoonestusest 30 m. .4 6 3 3 9820 500 5% 4 (1+3) 2/1 -1 9/5 EP 100% E 100% 3/3 1* kuni 7* 6 3 6 .4 3 4 6 .5 8) Joonise koostamisel on kasutatud Radiaan OÜ koostatud geodeetilist alusplaani. Töö nr 2576G24, mõõdist. 04.11.2024. 3 3 6 (katastriüksuse liik) (katastriüksuse liik) .4 6 9 - Katusekalle 30° kuni 45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned (nt varjualune vms) võivad olla madalama krundi planeeritud 3 .4 .3 6 krundi planeeritud lahutatavate osade Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 3 6 6 6 3 3 kaldega. osade senine kinnistutest (nr) .4 põld sihtotstarve sihtotstarve 5 moodustatakse suurused m² krundi aadressi liidetavate/ .4 6 suurus m² 3 - Katusekatte materjal: kivi, plekk, eterniit või bituumenkate. Huvitatud isik 6 Ferrysan OÜ 3 ettepanek .4 2 2 KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED: - Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel Muskaadi 14 Ants Sepp 6 .4 76506 Saue linn 1 3 kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Keelatud on välisvoodrita 2 6 .4 pos nr. .4 3 Piirangud: E - ELAMUMAA Saue vald, Harjumaa Töö nimetus ja aadress 36 6 palkmajad 3 1* Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast; Tel. +372 522 1744 8 Arhitektuursed - Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. .3 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering 6 2* keskpinge õhuliini kaitsevöönd - 10 m liini teljest; MTR reg nr: 3 piirangud Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise 1 Kusti E 100% 5990 -5990 M 100% EEP002230 3* maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu kaitsevöönd - 10 m kollektori telgjoonest - Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. mõlemale poole; planeerimise leppemärgid 2013): Oja-Peetri Maastikuarhitekt-planeerija Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik - Krundi võib piirata kuni 1,5m kõrguse piirdeaiaga. Maanteepoolsel küljel peab piirdeaed olema vähemalt 10 m kaugusel EP - üksikelamu maa 2 Antsu E 100% 5988 kinnistu nr: -5988 M 100% 4* maaparandussüsteemi maa-ala (Ploompuu 4031250300060/002); 11062502 krundi piirist. Hoone ehitusprojekti koostamise käigus määrata naaberkruntidega ühtne piirete lahendus. Riiu Efert Joonise nimetus Staadium 5* Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi uuringu ala; Katastriüksuse sihtotstarve: 3 Oja-Peetri E 100% 9820 -9820 M 100% - Krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka arvatakse krundile kavandatavad üle 20 Arhitekt PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA DP 6* veetorustike kaitsevöönd - 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole; E - elamumaa m² suurused hooned. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid (kasvuhoone, mängumaja) võib krundile rajada lisaks kuni Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid kokku: 21798 kolm. Janika Jürgenson (Tallinna Tehnika- 7* puurkaevu hooldusala - r= 10 m. M - maatulundusmaa ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) 05.03.2026 a. 1:500 DP 20-24 3 3 Planeeringu OÜ Ferrysan koostaja: Muskaadi 14 Saue linn 76506 Saue vald, Harjumaa Reg.nr.11203491 MTR reg nr: EEP002230 Tel. +372 5221744 Töö nr: 20-24 Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Kuusalu Vallavalitsus Mõisa tee 17 Kiiu alevik 74604 Kuusalu vald Harju maakond e-post: [email protected] tel: +372 606 6370 HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KIIU ALEVIK OJA-PEETRI KINNISTU DETAILPLANEERING Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc Maastikuarhitekt-planeerija: Riiu Efert, MSc TALLINN 2026 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA........................................................................................................................ 4 1.1. Detailplaneeringu koostamise ülesanne ................................................................. 4 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 4 1.3. Kasutatud dokumendid ja abimaterjalid................................................................. 4 2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................ 5 2.1. Asukoht .................................................................................................................. 5 2.2. Maakasutus ............................................................................................................. 6 2.3. Hooned ja rajatised ................................................................................................. 6 2.4. Planeeritava ala ja kontaktvööndi üldine iseloomustus ......................................... 6 2.5. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 6 2.6. Haljastus ................................................................................................................. 7 2.7. Piirangud ................................................................................................................ 7 2.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................................ 7 2.9. Alal kehtiv detailplaneering ................................................................................... 8 3. PLANEERINGU LAHENDUS ..................................................................................... 8 3.1. Krundijaotus ja hoonestus ...................................................................................... 8 3.1.1. Planeeritud krundistruktuur............................................................................. 8 3.1.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil. ................................................ 8 3.2. Projekteerimise põhimõtted. .................................................................................. 8 3.2.1. Kruntide ehitusõigus ....................................................................................... 9 3.2.2. Arhitektuursed piirangud .............................................................................. 10 3.3. Heakord, haljastus ja piirded ................................................................................ 10 3.4. Teed ...................................................................................................................... 11 3.4.1. Juurdepääs planeeritavale alale. .................................................................... 11 3.4.2. Parkimine. ..................................................................................................... 11 3.4.3. Kergliiklustee kavandamine .......................................................................... 11 3.5. Tehnovõrgud ........................................................................................................ 11 3.5.1. Veevarustus ................................................................................................... 12 3.5.2. Reovee kanalisatsioon ................................................................................... 12 3.5.3. Elektrivarustus .............................................................................................. 12 3.5.4. Sidevarustus .................................................................................................. 13 3.5.5. Soojavarustus ................................................................................................ 13 3.5.6. Vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus ............................................. 13 3.6. Keskkonnatingimused .......................................................................................... 14 3.6.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine ................................................................... 14 3.6.2. Müra, vibratsioon, insolatsioon ..................................................................... 15 3.6.3. Põhjavee kaitse .............................................................................................. 15 3.6.4. Radoon .......................................................................................................... 15 3.6.5. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ............................ 16 3.7. Tuleohutuse tagamine .......................................................................................... 16 3.8. Kuritgevusriskide vähendamine ........................................................................... 17 3.9. Piirangud .............................................................................................................. 17 3.9.1. Servituudid .................................................................................................... 17 3.9.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid ........................................................................ 18 3.9.3. Maaparandus ................................................................................................. 18 Ferrysan OÜ 2 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................... 19 4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............... 19 4.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................... 20 JOONISED Joonis 1: Situatsiooniskeem Joonis 2: Tugiplaan M 1:500 Joonis 3: Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500 ILLUSTRATSIOON Joonis 1: 3D illustratsioon Ferrysan OÜ 3 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Planeeringualaks on Kuusalu vallas Kiiu alevikus asuv Oja-Peetri katastriüksus (kat. tunnus 35201:003:0011). Planeeringuala pindala on 21798 m². Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kuusalu Vallavalitsuse 03.10.2024 korraldus nr 261 „Kiiu aleviku, Oja-Peetri kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine“. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kuusalu Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostajad on Ferrysan OÜ arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja maastikuarhitekt- planeerija Riiu Efert. 1.1. Detailplaneeringu koostamise ülesanne ▪ Kinnistust kuni kolme elamukrundi eraldamine ning kruntidele ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete rajamiseks. ▪ Alale sobilike arhitektuursete tingimuste määramine. ▪ Aadressi määramine elamukrundile. ▪ Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine. ▪ Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. ▪ Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringule vastavana. 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ▪ Topo-geodeetilise maa-ala plaani on koostanud Radiaan OÜ, töö nr 2576G24, mõõdistatud 04.11.2024. 1.3. Kasutatud dokumendid ja abimaterjalid ▪ Kuusalu valla üldplaneering (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68); ▪ Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78); ▪ Planeerimisseadus; ▪ Ehitusseadustik; ▪ Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus; ▪ Looduskaitseseadus; ▪ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus; ▪ Maaparandusseadus; ▪ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr. 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; ▪ Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“; Ferrysan OÜ 4 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 ▪ Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“; ▪ Tuleohutuse seadus; ▪ Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; ▪ Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; ▪ Ehitiste tuleohutust käsitlev standardisari EVS 812; ▪ EVS 843:2016 „Linnatänavad“; ▪ Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; ▪ Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Kuusalu Vallavolikogu 14. detsembri 2022 määrusega nr 26); ▪ Transpordiameti juhend „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“; ▪ teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid ja standardid. 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. Asukoht Planeeringuala asub Kuusalu vallas Kiiu aleviku põhjaosas, 11266 Kiiu-Kaberneeme tee ääres. Juurdepääs planeeringualale on nimetatud kõrvalmaanteelt. Joonis 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa-amet 2024) Ferrysan OÜ 5 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Jrk Katastriüksuse Katastriüksuse Katastriüksuse Kinnistu nr nimetus tunnus sihtotstarve pindala 11266 Kiiu- 1 35201:003:0180 Transpordimaa100% 28604 m² Kaberneeme tee 2 Tamme 35201:003:0224 Tootmismaa 100% 2630 m² 3 Käru 35201:003:1130 Maatulundusmaa 100% 45025 m² 4 Nurme 35201:003:0157 Maatulundusmaa 100% 86307 m² 2.2. Maakasutus Oja-Peetri katastriüksuse (kat. tunnus 35201:003:0011) sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. 2.3. Hooned ja rajatised Ehitisregistri andmetel Oja-Peetri katastriüksusel ehitisi ei asu. 2.4. Planeeritava ala ja kontaktvööndi üldine iseloomustus Planeeringuala jääb Kiiu aleviku keskosast ning seda läbivast Tallinna-Narva maanteest põhja poole. Tegemist on rohtu kasvanud põllumaaga. Katastriüksuse põhjaservas kulgeb pinnastee ning üle planeeringuala lõunanurga läheb juurdepääsutee Käru katastriüksusele. Paralleelselt Kiiu-Kaberneeme maanteega on planeeringuala lõunaosas kraav. Planeeringuala maapind on tasase reljeefiga, kerge langusega katastriüksuse kaguosas asuva kraavi poole. Kõrguste vahemik maa-alal on abs. +35,16 m kuni abs. +36,72 m. Planeeringualast põhja ja lääne pool paiknevad kasutuses olevad põllumaad ning ida pool, teisel pool Kiiu-Kaberneeme maanteed, asuvad hoonestatud maatulundusmaad ja elamumaad. Oja-Peetri katastriükusest lõunas, Tamme katastriüksusel, asub Kuusalu valla jäätmejaam. Idas külgneb planeeringuala 11266 Kiiu-Kaberneeme teega. Tegemist on ligikaudu 6 m laiuse asfaltkatendiga kõrvalmaanteega, millel kehtib kiirusepiirang 90 km/h. Maa-ameti Teeregistri andmetel on maantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 334 autot. Tee ääres valgustus ning kõnniteed puuduvad. Lähimad bussipeatused asuvad planeeringualast ligikaudu 280 m lõuna pool, Vana-Narva maantee (11260 Jõelähtme-Kemba tee) tee ääres. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad elamud on ühe- ja kahekorruselised, kahe poolse kaldega katusega (valdavalt viilkatusega) üksikelamud. Välisviimistluses on kasutatud puitu või krohvi. Piireteks on kasutatud erineva kõrgusega puit-, kivi- ja võrkpiirdeid, hekke ja puid. 2.5. Tehnovõrgud Ala läbib 1-20 kV elektriõhuliin (keskpingeliin). Alal paikneb maaparandussüsteemi drenaaž ning maaüksust läbib maaparandusehitise Ploompuu kollektoreesvool (toru 150-175 m). Ferrysan OÜ 6 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 2.6. Haljastus Planeeringuala on kõlvikuliselt haritav maa, mis on käesoleval ajal rohtu kasvanud. Alal kasvavad hajali erinevate puude ja põõsaste grupid. 2.7. Piirangud ▪ Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd – 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast (11266 Kiiu-Kaberneeme tee); ▪ elektripaigaldise kaitsevöönd – 10 m keskpinge õhuliini teljest; ▪ maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu kaitsevöönd – 10 m kollektori telgjoonest mõlemale poole; ▪ maaparandussüsteemi Ploompuu (kood 4031250300060/002) maa-ala; ▪ Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi uuringu ala. 2.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng Kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala hajaasustusalal ning parandatud maaga alal (roheline ruudustik joonisel), alvarite alal (helesinine ruudustik). Alvarid e loopealsed ei paku oma õhukese pinnakatte tõttu kaitset põhjaveele, seega on need alad määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada tegevused, mis võiksid muuta põhjavee kvaliteeti. Planeeringuala asukoht Joonis 2. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust. Uue hoonestuse rajamisel hajaasustusega alale tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega (Kuusalu valla üldplaneering p 6.5): ▪ Elamuehituses peab jääma põhiliseks ühepereelamute ehitamine. ▪ Hajaasustusega aladel, kus koostatakse detailplaneering on elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest 30,0 m. Ferrysan OÜ 7 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 ▪ Detailplaneeringute koostamisel arvestada, et planeeritaval alal tuleb kaitsta olemasolevat looduskeskkonda (kadastikke jt, väärtuslikke taime kooslusi, kõrghaljastust jne), säilitada olemasolevad vanad kiviaiad ja soovitav oleks arvestada vanade kinnistu piiridega. 2.9. Alal kehtiv detailplaneering Kehtiv detailplaneering alal puudub. 3. PLANEERINGU LAHENDUS Planeerimislahendus näeb ette Oja-Peetri katastriüksuse jagamise kolmeks üksikelamu maa (EP) sihtotstarbega krundiks. Elamukruntidele määratakse ehitusõigus ja seatakse hoonestustingimused üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks. Üksikelamu maa kruntidele on lubatud ehitada üksikelamu ja kolm abihoonet. Elamud on lubatud kuni 2-korruselised, katuseharja kõrgus maapinnast kuni 9,0 m, abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5,0 m. Planeeritavatele elamukruntidele kavandatakse juurdepääs Kiiu-Kaberneeme teelt. Maantee äärde, kruntidele Pos nr 1 ja Pos nr 3, nähakse ette perspektiivse võimaliku kergliiklustee rajamiseks servituudi ala. Parkimine lahendatakse omal krundil. 3.1. Krundijaotus ja hoonestus 3.1.1. Planeeritud krundistruktuur Oja-Peetri katastriüksus jagatakse kolmeks üksikelamu maa (EP) sihtotstarbega krundiks. 3.1.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil. Kruntide hoonestusalad on määratud 10 m kuni 30 m krundi piirist sissepoole. Nurme (35201:003:0157) ning Käru (35201:003:1130) kinnistute poolsest küljest on hoonestusalad kavandatud 15 m krundipiirist sissepoole, et tagada üldplaneeringust tulenev nõutud minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest (30 m). Maanteepoolsel küljel on hoonestusala määratud 20 m krundi piirist sissepoole. Eri kruntide hoonestusalade omavaheliseks kauguseks on planeeritud 40 meetrit. Hoonestusalad on kavandatud väljapoole riigitee kaitsevööndit ning maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndit. Kui hoonete projekteerimise käigus selgub, et maaparandussüsteem paikneb alal teisiti, kui on näidatud planeeringu joonisel, tuleb lähtuda reaalsest olukorrast ning hooneid maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse ja naaberkinnistutelt lähtuvate dreenitorude kaitsevöönditesse projekteerida ei tohi. Samuti ei ole võimalik enne olemasoleva keskpinge õhuliini likvideerimist (ümberehitamist) krundile õhuliini kaitsevööndisse püstitada ehitisi. Planeeritavad hoonestusalad on esitatud joonisel 3 (Põhijoonis tehnovõrkudega). Planeeringu joonisel kujutatud hoonete asukohad on soovituslikud ning täpsustatakse ehitusprojektidega. 3.2. Projekteerimise põhimõtted. ▪ Hoonete projekteerimisel järgida hoone energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63). ▪ Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda standardist „EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ Planeeritud üksikelamu maa sihtotstarbega kruntidele on lubatud ehitada elamu ja kuni kolm abihoonet. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil kokku on 500 m². Ferrysan OÜ 8 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 Elamu lubatud korruselisus on 2 ja katuseharja kõrgus maapinnast kuni 9,0 m, abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5,0 m. Hoonetele on lubatud rajada 1 maa-alune korrus. Ehitisealuse pinna alla ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega varikatuseta terrasse ning välistreppe. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole hoonestusalasid. Krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka arvatakse krundile kavandatavad üle 20 m² suurused hooned. Elamu teenindamiseks mõeldud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ning kuni 5,0 m kõrgused väikeehitisi (nt. kasvuhoone, mängumaja vms) võib lisaks rajada kuni kolm. Naaberkinnistu omanikega kirjalikul kokkuleppel võib neid rajada ka väljaspoole hoonestusala (ei tohi rajada hoonestusala piirist maantee poole), arvestades arhitektuurse sobivuse ning kujadega (tuleohutus, tehnovõrgud, maaparandussüsteem). Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada olemasoleva maaparandussüsteemiga (vt p 3.9.3 Maaparandus). 3.2.1. Kruntide ehitusõigus Tabel 2. Kruntide ehitusõigus ja arhitektuurinõuded pos nr. 1 2 3 krundi aadressi Kusti Antsu Oja-Peetri ettepanek krundi planeeritud 5990 5988 9820 suurus (m²) hoonete suurim lubatud 500 500 500 ehitisealune pind (m²) krundi 8% 8% 5% täisehitusprotsent hoonete lubatud max korruselisus 2 /1 2 /1 2 /1 (põhihoone / abihoone) hoonete lubatud max -1 -1 -1 maa-alune korruselisus hoonete lubatud maksimaalne kõrgus 9,0 / 5,0 9,0 / 5,0 9,0 / 5,0 maapinnast (m) (põhihoone / abihoone) hoonete suurim lubatud arv krundil 4 (1+3) 4 (1+3) 4 (1+3) (põhihoone+abihoone) planeeritud krundi üksikelamu maa üksikelamu maa üksikelamu maa kasutamise sihtotstarve (EP) 100% (EP) 100% (EP) 100% ja osakaalu % planeeritud katastriüksuse elamumaa (E) elamumaa (E) elamumaa (E) sihtotstarve ja 100% 100% 100% osakaalu % Ferrysan OÜ 9 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 3.2.2. Arhitektuursed piirangud ▪ katusekalle 30° kuni 45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned (nt varjualune vms) võivad olla madalama kaldega. Kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi või suurt katusekallete vahelduvust. ▪ katusekatte materjal: kivi, plekk, eterniit või bituumenkate. ▪ Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Vältida plekk- või plastvoodrit. Ei ole lubatud ehitada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või ristseotisega freeskantpalgil. ▪ abihoone ja piire peavad sobima elamu arhitektuuriga; ▪ hooned tohib ehitada ainult planeeringus märgitud hoonestusalasse; ▪ hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast; ▪ planeeringuala arhitektuurne keskkond kavandada sarnane. 3.3. Heakord, haljastus ja piirded Heakorranõuded, kohustused ja piirangud Kuusalu valla territooriumil viibivatele ja tegutsevatele isikutele ning valla territooriumil asuva kinnis- või vallasvara omanikele on kehtestatud Kuusalu valla heakorra eeskirjaga (Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013 määrus nr 8). Eeskirja eesmärk on koosmõjus riigi ja valla vastavate õigusaktidega tagada valla territooriumil puhtus ja heakord. Planeeringuala on kasutusest väljas olev põllumaa, mis on rohtu kasvanud. Alal kasvavad hajali erinevate puude ja põõsaste grupid. Olemasolevat kõrghaljastust ja kõrgpõõsastikke tuleb maksimaalselt säilitada. Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimise vajaduse korral kasutada asendusistutust. Kasutada vabakujulist ja mitmerindelist haljastust. Uushaljastuse rajamisel arvestada taimede sobivust alale ning eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike. Naaberkruntidega külgnevad parkimisalad on soovitatav eraldada kas haljastuse või piirdeaiaga (võib ka kombineeritult) selliselt, et autodest tingitud negatiivseid mõjud naaberkruntidele oleksid minimaalsed. Soovitatav on rajada kõrghaljastus kruntide Pos nr 1 ja Pos nr 2 maanteepoolsele küljele, et eraldada maanteed õuealadest. Haljastust ei tohi rajada perspektiivse võimaliku kergliiklustee rajamiseks kavandatud servituudialale. Detailplaneeringu joonisel on näidatud haljastuse põhimõtteline lahendus. Kruntide haljastus täpsustada hoonete ehitusprojektide koosseisus. Vajadusel koostada eraldi haljastusprojekt. Uue haljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust. Elamukruntide piiridele võib rajada kuni 1,5 m kõrguse piirde. Kui kergliiklustee projekteeritakse/ehitatakse enne kruntidele Pos nr 1 ja Pos nr 3 piirdeaia rajamist, võib kruntide maanteepoolsel küljel piirdeaia rajada kergliiklusteest minimaalselt 1 m kaugusele. Kui kergliiklustee mulle ulatub kergliiklusteest kaugemale kui 1 m, tuleb piirdeaed rajada mulde serva. Kui piirdeaed rajatakse kruntidele Pos nr 1 ja Pos nr 3 enne, kui kergliiklusteed projekteerima hakatakse, peab piirdeaia rajama väljaspoole detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis tehnovõrkudega“ näidatud võimaliku kergliiklustee rajamiseks määratud servituudi ala (maantee katendist minimaalselt 11 m kaugusele). Piirdeaedu ei tohi rajada väljapoole krundi piire. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. Hoone ehitusprojekti koostamise käigus määrata naaberkruntidega ühtne piirete lahendus. Lubatud on piirdena kasutada lehtpõõsa hekke, elupuuhekke piiretena mitte kasutada. Krundi sissepääsuteel paiknev värav peab olema vähemalt 4 m laiune, et tagada juurdepääs päästeteenistuse tehnikale. Ferrysan OÜ 10 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 3.4. Teed Transpordiameti väljastas 11.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/16962-2 seisukohad Kuusalu vald Kiiu alevik Oja-Peetri detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringualale ulatub 11266 Kiiu-Kaberneeme tee kaitsevöönd. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. 3.4.1. Juurdepääs planeeritavale alale. Planeeringualale kavandatakse 2 juurdepääsu riigimaanteelt 11266 Kiiu-Kaberneeme tee: säilib lõunapoolseim ristumiskoht, mis tagab ka juurdepääsu Käru (35201:003:1130) ja Liiviku (35201:003:0046) katastriüksustele ning planeeringuala keskossa planeeritakse uus mahasõit. Planeeringuala kirdepiiril olev ebaseaduslik ristumiskoht likvideeritakse. Planeeringuala keskossa kavandatud ristumiskohast saavad juurdepääsu krundid Pos nr 1 ja Pos 2. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek seada juurdepääsu tagamiseks krundile Pos nr 1 servituut krundi Pos 2 kasuks. Detailplaneeringu joonisele on kantud ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad vastavalt Tee projekteerimise normide lisa 2 joonisele 8. Liitumisnähtavus peatumiskohustusega ristmikul, kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas, on 3 meetrit. Peatee liitumisnähtavus põhitee projektkiiruse 90 km/h juures on 190 m. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine. 3.4.2. Parkimine. Lähtuvalt standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“ (parkimisnormatiiv – 3 parkimiskohta väikeelamute alal) näeb planeeringulahendus ette 3 parkimiskohta igal elamukrundil. Parkimine lahendatakse oma kinnistul. Riigiteel parkimine ja tagurdamine on keelatud. 3.4.3. Kergliiklustee kavandamine Detailplaneeringu joonisele nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on kantud perspektiivse võimaliku kergliiklustee rajamiseks servituudi ala. Kergliiklustee täpne paiknemine ning parameetrid selguvad kergliiklustee tervikprojekti koostamisel. Kergliiklustee projekteerimisel lähtuda Transpordiameti poolt koostatud juhendist „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“. Kergliiklustee projekteerimisel tuleb arvestada, et kergliiklustee ohutusriba vähim laius sõidutee projektkiiruse 90 km/h ning ööpäevase liiklussageduse kuni 6000 sõidukit korral peab sõidutee servast olema minimaalselt 7 m. 3.5. Tehnovõrgud Detailplaneeringus esitatakse põhimõtteline tehnovõrkude lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Riigiteega ristuvad planeeritud tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil ning need paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Tehnovõrkude ehitamisel ei tohi kahjustada kollektoreesvoolu kollektorit ega muud drenaaži. Detailplaneeringuga nähakse ette kruntide veevarustus ning reoveekanalisatsiooni lahendus lokaalsena. Võimalus on edaspidi liituda olemasoleva ühisvee ja - Ferrysan OÜ 11 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 kanalisatsioonivõrguga. Kuusalu Soojus OÜ andmetel on planeeringu koostamise hetkel lähim joogivee liitumispunkt Mõisa tee 2 (35301:001:1032) kinnistul asuv veesõlm V- 1K. Kanalisatsiooni liitumispunktiks saab kasutada Vana-Narva mnt 3 (35201:003:0101) kinnistul olevat kaevu K-2M. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekt koostatakse lähtuvalt Kuusalu Soojus OÜ poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Vee- ja kanalisatsioonitorude paiknemine lahendatakse projekteerimise käigus. 3.5.1. Veevarustus Kogu planeeringuala orienteeruv veevajadus on ~1,5 m3/d (iga üksikelamu krundi kohta arvestuslikult 0,5 m3/d). Krundile Pos nr 3 rajatakse planeeringuala veevarustuse tagamiseks puurkaev. Puurkaevu hooldusalasse ning veetorustike kaitsevööndisse on hoonete rajamine keelatud. Puurkaevu ja veetorustike täpne asukoht määratakse projekteerimisetapis. 3.5.2. Reovee kanalisatsioon Kogu planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ~1,5 m³/d (iga üksikelamu krundi kohta arvestuslikult 0,5 m³/d). Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alal. Planeeringuga tehakse ettepanek rajada igale kinnistule biopuhasti ning imbväljak. Imbväljak peab jääma lähima punktiga vähemalt 13 m kaugusele riigitee katte servast ning reovee kohtkäitlusrajatise kuja ei tohi ulatuda riigitee maaüksusele. Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist (VeeS § 127 lg 1). Heitvett on keelatud juhtida drenaažitorudesse ning pinnasesse drenaaži maa- alal. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et biopuhasti kuja on 5 m ning imbväljaku kuja 10 m. Kanalisatsiooniehitise (välja arvatud torustik) kujas ei tohi paikneda elamu ning salv- ja puurkaev (VeeS § 134 lg 1). Omapuhastite ja imbväljakute täpne asukoht määratakse projekteerimisetapis. 3.5.3. Elektrivarustus Planeeringuala elektrivarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Elektrilevi OÜ 16.01.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 488387. Detailplaneeringu ala toide nähakse ette olemasoleva alajaama Fuksi:(Kotka) baasil. Nimetatud olemasolevast alajaamast nähakse ette uutele objektidele välja 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Kavandatav elektri maakaabel paigaldada alates alajaamast kuni planeeringualani Vana- Narva mnt 1 kinnistule (35201:003:0076) ja Tamme kinnistule (35201:003:0224) piiri äärde ning edasi planeeringualale. Kaableid riigitee alusele maale rööpselt riigiteega mitte kavandada. Vt ka detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis tehnovõrkudega“ paiknev „Elektrilahenduse ja võimaliku sideühenduse skeem“. Elektriühendus krundile Pos 2 on planeeritud läbi krundi Pos 1. Planeeritavale elektrikaablile ning liitumiskilbile seatakse servituut. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek asendada planeeringuala läbiv keskpinge õhuliin planeeringuala ulatuses maakaabliga, mis paigaldatakse planeeringuala serva 11266 Kiiu- Ferrysan OÜ 12 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 Kaberneeme tee katastriüksusele. Maakaabli asukoha ettepanek on näidatud planeeringu joonisel nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb kliendil esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumis- ja jaotuskilbid kavandada väljapoole riigitee maaüksust ning arvestada teega külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade nõuetega. Enne olemasoleva keskpinge õhuliini demonteerimist ei ole võimalik kruntidele õhuliini kaitsevööndisse püstitada ehitisi. 3.5.4. Sidevarustus Planeeringuala sidevarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Telia Eesti AS 31.01.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39428573. Detailplaneeringuga haaratud alal puuduvad Telia sideehitised. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on võimalik planeerida lähtuvana sidekaevust KII-020. Igale krundile nähakse ette individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Sideühendus krundile Pos 2 on võimalik planeerida läbi krundi Pos 1. Planeeritavale sidekaablile seatakse servituut. Võimalik planeeritava sidekaabli kulgemine: sidekaevust KII-020 Mõisa jalgtee L3 kinnistul (35201:003:0544), Kiiu-Käli jalgtee kinnistul (L2 35201:003:0519), ristub 11260 Jõelähtme-Kemba teega (35201:001:0229), jätkub Vana-Narva mnt 3 kinnistul (35201:003:0101), ristub 1266 Kiiu-Kaberneeme teega (35201:003:0180), jätkub paralleelselt elektri maakaabliga Vana-Narva mnt 1 kinnistul (35201:003:0076) ja Tamme kinnistul (35201:003:0224) piiri ääres ning edasi planeeringualal. Kaableid riigitee alusele maale rööpselt riigiteega mitte kavandada. Vt ka detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis tehnovõrkudega“ paiknev „Elektrilahenduse ja võimaliku sideühenduse skeem“. Planeeringuala sidevarustuse võib lahendada ka mobiilside baasil. 3.5.5. Soojavarustus Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete projekteerimise käigus. Variandid on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele. Päiksepaneelid on lubatud ainult hoonetele integreerituna. Kuusalu Soojus OÜ-lt saadud info kohaselt asub kaugkütte lähim liitumispunkt Kuusalu alevikus ja Kiius asuva kinnistu liitumine ei ole võimalik. 3.5.6. Vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus Hoonetele koostatava projekti mahus lahendada ka krundi vertikaalplaneerimine. Hoone +/-0 peab olema planeeritavast maapinnast 0,3-0,8 m kõrgemal. Krundi maapinda mitte tõsta kõrgemale ümbritsevate kruntide maapinnast. Katendiga ning haljastusega aladelt ei tohi sademeveed valguda naaberkatastriüksustele. Ferrysan OÜ 13 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 Sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel immutada, rakendada taaskasutust jms. Sademevett on keelatud juhtida drenaažitorudesse. Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse § 129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele. Ehitusprojekti koostamisel tuleb täpsustada pinnavee tase ja vastavalt sellele otsustada, milliseid meetmeid saab kasutada sademevee immutamisel. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Planeeringuala kaguosas, paralleelselt maanteega kulgev kraav säilitatakse. Planeeringualal tekkivat sademevett maantee servas olevatesse kraavidesse mitte juhtida. Olemasolevate maanteeäärsete kraavide ning truupide seisukorda ning läbilaskevõimet hinnata kergliiklusteele projekti koostamise käigus. Vajadusel näha ette truupide asendamine ja kraavide puhastamine. 3.6. Keskkonnatingimused Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte halvendavad. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Puudub vajadus keskkonnaloa taotlemiseks. 3.6.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmehooldust Kuusalu vallas reguleerib Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Kuusalu Vallavolikogu 14. detsembri 2022 määrusega nr 26). Jäätmehoolduseeskirjaga on kehtestatud Kuusalu valla haldusterritooriumil jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korraldus. Jäätmete kogumise jaoks planeeringualal on ette nähtud tühjendatavate konteinerite paigaldamine. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja kõrvaldamist. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse. Detailplaneeringu joonisel on näidatud soovituslikud prügikonteinerite asukohad, mida täpsustatakse projekteerimisetapis. Jäätmete käitlemine väljaspool vastavat luba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistul tekkivad biojäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud korrale. Jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks. Elamukruntidel on kohustus liituda omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga. Teenuse saamiseks tuleb sõlmida jäätmeveoteenust pakkuva ettevõttega leping. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs järgides seejuures jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja poolt kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Ferrysan OÜ 14 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 3.6.2. Müra, vibratsioon, insolatsioon Planeeringualal tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Hoonete projekteerimisel järgida, et hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul arvestataks naaberhoonete paiknemisega. Tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei tohi ületada ümbruskonna elamualadel normtasemeid. Tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei tohi ületada ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Hoonete sees leviv müra on reguleeritud rahvatervishoiu seadusega (§ 16 lg 5). Võimalikud leevendusmeetmed liiklusmüra vähendamiseks: ▪ akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes; ▪ välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud; ▪ müratundlikke ruume ja suuri klaasavasid maantee poolsele küljele mitte projekteerida; ▪ rõdude korral on soovitatav projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra; ▪ hoonete välispiirde konstruktsioonid maantee poolsel küljel näha vajadusel ette massiivsete tarinditena; Transpordiametil ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Hoonete sees leviv vibratsioon on reguleeritud rahvatervishoiu seadusega (§ 16 lg 5). Insolatsiooni nõuete täitmise osas tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus hoonetes". 3.6.3. Põhjavee kaitse Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala – põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Seetõttu tuleb rakendada põhjavee kaitse meetmeid. Ehitustegevuse käigus ning edaspidisel maa kasutamisel tuleb potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida. 3.6.4. Radoon Lähtuvalt Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardist asub planeeringuala kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkonnas (andmed 2023. aasta seisuga). Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti Standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud nõuete ja soovitustega. Vajadusel tellida hoonete projekteerimise staadiumis pädevalt ettevõttelt radoonitaseme mõõtmine pinnases. Mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt juhendmaterjalile „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele. Kõrge radooniriski tuvastamisel esitada aruandes asjakohased radoonikaitse meetmed. Ferrysan OÜ 15 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 3.6.5. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed Võimalikeks avariiolukordadeks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on need ennetatavad õigete töövõtetega. Peamised ohud ehitamisel on: - avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega; - tööõnnetused; - kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, vesi, kanalisatsioon jne); - kemikaalide, kütuste, õlide lekked. Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal. Kasutusperioodil võib olla avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitiste tulekahjud. Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta võrguvaldajaga. Tulekahju ennetamiseks peavad ehitised vastama tuleohutusnõuetele ning olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega. 3.7. Tuleohutuse tagamine Hoonete minimaalseks tuleohutusklassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid täpsustatakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja nõuet ei ole, kui hooned paiknevad ühel kinnistul ja on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on ≤ 400 m² või TP2 või TP1 hoonete kogupindala on ≤ 800 m². Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas (veevooluhulk) määratakse hoone suurima eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi. Kuni 600 MJ/m² eripõlemiskoormusega hoone puhul on nõutud veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel (eluhooned), välja arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Lähim olemasolev hüdrant (nr. 1) asub Maa-ameti kaardirakenduse andmetel planeeringuala kaugeimast punktist ligikaudu 500 m kaugusel lõuna pool, Mõisa tee ja Vana-Narva maantee ristis. Lähtuvalt eelpool nimetatud siseministri määruse nr 10 paragrahv 6 lõikest 51 võib ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit; 2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit; 3) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; Ferrysan OÜ 16 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli ruutmeetri kohta. Detailplaneeringuga on kruntide hoonestusalad määratud üksteisest 40 m kaugusele. Kuusalu Soojus OÜ poolt 11.04.2025 väljastatud tehniliste tingimuste nr 025 kohaselt on teoreetiliselt võimalik olemasoleva 110 mm veetoru pikendamine kuni Oja-Peetri kinnistuni ja sinna lähedusse tuletõrjehüdrandi paigaldamine. Vastavat lahendust tuleb eelnevalt kontrollida arvutuslikult pojekteerija poolt. Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiune. 3.8. Kuritgevusriskide vähendamine Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Kuritegevuse riske vähendavad: ▪ elav keskkond; ▪ selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine; ▪ ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui ka õuealal; ▪ õueala valgustatus; ▪ lukustatud sisenemisruumid; ▪ tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid; ▪ süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine. 3.9. Piirangud 3.9.1. Servituudid Tabel 3. Servituutide määramise vajadus Teeniv Valitsev krunt või Servituut Servituudi sisu kinnisasi/krunt, asutus, mille millele tehakse kasuks on tehtud ettepanek seada ettepanek seada servituut servituut Õigus ehitada, kasutada Kuusalu Isiklik ja hooldada läbi Pos nr 1, Pos nr 3 Vallavalitsus kasutusõigus kinnisasja kulgevat kergliiklusteed. Käru Õigus ehitada, kasutada (35201:003:1130) ja hooldada läbi Pos nr 3 Reaalservituut Liiviku kinnisasja kulgevat (35201:003:0046) juurdepääsuteed. Õigus ehitada, kasutada Käru ja hooldada läbi Pos nr 3 Reaalservituut (35201:003:1130) kinnisasja kulgevat juurdepääsuteed. Ferrysan OÜ 17 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 Õigus ehitada, kasutada ja hooldada läbi Pos nr 1 Pos nr 2 Reaalservituut kinnisasja kulgevat juurdepääsuteed ning tehnovõrkusid. Õigus ehitada ja Isiklik majandada kinnisasjal Pos nr 1, Pos nr 3 Elektrilevi OÜ kasutusõigus paiknevaid elektripaigaldisi. Õigus ehitada ja Isiklik Pos nr 1, Pos nr 3 tehnovõrgu valdaja majandada kinnisasjal kasutusõigus paiknevaid siderajatisi. Õigus ehitada, kasutada ja hooldada kinnisasjal Pos nr 3 Pos nr 1, Pos nr 2 Reaalservituut paiknevat puurkaevu ja veetorustikku. Õigus ehitada ja majandada kinnisasjal Tamme Isiklik tehnovõrgu valdaja paiknevaid tehnorajatisi (35201:003:0224) kasutusõigus (elektri maakaabel, võimalik sidekaabel). Õigus ehitada ja majandada kinnisasjal Vana-Narva mnt 1 Isiklik tehnovõrgu valdaja paiknevaid tehnorajatisi (35201:003:0076) kasutusõigus (elektrikaabel, võimalik sidekaabel). 3.9.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid Olemasolevatele ja planeeritud tehnovõrkudele kehtivad kaitsevööndid lähtuvalt Ehitusseadustikust, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning kliimaministri 12.09.2023 määrusest nr 57 „Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“. 3.9.3. Maaparandus Planeeringuala asub maaparandusehitise Ploompuu (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4031250300060/002) maa-alal, millel paikneb maaparandussüsteemi drenaaž ning maaüksust läbib maaparandusehitise Ploompuu kollektoreesvool (toru 150-175 m). Planeeringualal asuv maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu toru säilitatakse ning korrastatakse. Planeeringualal kulgev 150-175 mm läbimõõduga kollektoreesvool ning naabermaaüksust (tunnus 35201:003:1130) kuivendav 75 mm läbimõõduga kollektor asendada kinnise, ilma aukateta torustikuga. Planeeritava tee alal tuleb asendatav kollektoreesvool külmakahjustuskindlast materjalist ja rõngasjäikusele SN 8 vastava torustikuga. Tööde teostamiseks kaasata vastava pädevusega spetsialist, kes on esitanud majandustegevusteate maaparandussüsteemi uurimise ja projekteerimise alal ning on kantud Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registrisse (MATER, http:// mater.agri.ee/). Ferrysan OÜ 18 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 Kollektoreesvoolu kaitsevöönd ulatub kollektori telgjoonest mõlemale poole kümne meetri kaugusele. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Kollektoreesvoolu kaitsevööndis ei tohi maakasutus kahjustada kollektorit ega muud drenaaži. Kollektoreesvoolu kaitsevööndis ei tohi teha lõhkamis-, puurimis-, kaeve- ega muud sellist tööd pinnases, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba. Planeeringualal olevad drenaažitorud, mis ei mõjuta naaberkinnistute süsteemide toimimist, võib likvideerida (näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis tehnovõrkudega“ likvideeritavana). Drenaažitorustike likvideerimisel on oluline jälgida, et torustike likvideerimine ei mõjutaks naaberkinnitutel paiknevate torustike töövõimet. Soovituslik on võimalusel planeeringuala sisesed dreenitorud maksimaalselt säilitada. Säilitamise võimalikkust käsitleda hoonetele koostatavates projektides. Kindlasti tuleb säilitada naaberkinnistutelt üle planeeringuala kulgevad trassid. Ehitiste paigutamisel ja kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada säilitatavate drenaažitorustike asukohaga. Säilitatavate torustike kohale on keelatud ehitiste püstitamine. Drenaažitorudesse on keelatud juhtida heit- ja sademevett ning muud vett, mis pärineb väljastpoolt drenaaži maa-ala, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba. Samuti on drenaaži maa-alal on keelatud immutada heitvett. Vajadusel esitatakse koos ehitusprojektiga maaparandussüsteemi rekonstrueerimise lahendus. Muudatused maaparandussüsteemis ei tohi mõjutada riigitee muldkeha ega selle lähiala. 4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE 4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on peamiselt seotud krundiomanike finantsiliste võimalustega. Planeeringulahenduse elluviimisel lisandub piirkonda kolm asustatud elamumaa krunti, mis tõstab ala turvalisust, atraktiivsust ja seeläbi avaldab positiivset mõju ka lähiümbruse kinnisvara väärtusele. Kavandatavad üksikelamu krundid rajatakse kasutusest väljas olevale põllumaale, mille lähinaabruses paiknevad elamumaad või elamutega maatulundusmaad. Planeeritava hoonestuse ning naaberkatastriüksusetel asuvate olemasolevate hoonete vahel on piisav vahemaa privaatsuse säilitamiseks, samas tõstab piirkonda inimeste lisandumine ala turvalisust. Ühtlasi asub planeeringuala Kiiu aleviku keskuse vahetus läheduses. Seega sobitub kolme uue üksikelamu maa sihtotstarbega krundi rajamine piirkonda ning see ei avalda ümbruskonnale negatiivset sotsiaalset mõju. Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad miljööväärtuslikud alad ning kulutuurimälestised. Detailplaneeringuga kavandatav järgib piirkonna maakasutuse suundasid. Sellest lähtuvalt puudub käesoleva detailplaneeringu lahenduse elluviimisel avalduda võiv kultuuriline mõju. Planeeringulahenduse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale. Planeeringuala ei paikne rohevõrgustiku tuumalal ega vääriselupaiga alal. Samuti ei mõjuta planeeringulahenduse elluviimine rohevõrgustiku toimimist. Elamute ja abihoonete rajamisel tuleb olemasolevat kõrghaljastust maksimaalselt säilitada ning täiendada. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala (alvarite ala). Ehitustegevuse käigus ning edaspidisel maa kasutamisel tuleb potentsiaalsed Ferrysan OÜ 19 Oja-Peetri kinnistu detailplaneering Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026 reostusallikad pinnasest isoleerida. Ehitusaegsed avariiolukorrad on ennetatavad õigete töövõtetega, järgides üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. 4.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega. Tegevuskava: 1) Vajalike servituutide seadmine (Enne detailplaneeringu kehtestamist peavad olema sõlmitud notariaalsed lepingud juurdepääsutee osas, mis on osaliselt naaberkinnistul ning vallavalitsusega perspektiivse kergliiklustee rajamiseks ette nähtava servituudiala osas.); 2) Planeeringualal kulgev 150-175 mm läbimõõduga kollektoreesvool ning naabermaaüksust (tunnus 35201:003:1130) kuivendav 75 mm kollektor asendatakse kinnise, aukateta torustikuga. Vastav teostusjoonis esitada Maa- ja Ruumiameti maaparandus osakonnale. 3) Arendaja moodustab detailplaneeringus ettenähtud krundid; 4) Katastritoimingud ning kinnistusraamatukanded; 5) Tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimiseks tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajadusel kaasnevate lisauuringute teostamisega; 6) Ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks; 7) Tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamine; 8) Tehnovõrkude, rajatiste ja teede kasutuslubade väljastamine; 9) Hoonete ehituslubade väljastamine; 10) Hoonete ehitus; 11) Hoonete kasutuslubade väljastamine, kasutusloa väljastamise eelduseks on kinnistu piires olevate võrkude, teede väljaehitamine ja haljastuse rajamine. Enne olemasoleva keskpinge õhuliini demonteerimist ei ole võimalik kruntidele õhuliini kaitsevööndisse püstitada ehitisi. Elamumaa kruntide ehitusõigused ning haljastus realiseeritakse kruntide omanike poolt. Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased rajatised ja tagada nende korrashoid. Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös. Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Transpordiametil ei ole PlanS § 131 lg 1 kohaselt kohustust planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Ferrysan OÜ 20 Kuusalu Vallavalitsus Teie 07.04.2026 nr 7-1/3749-4 [email protected] Mõisa tee 17 Meie 17.04.2026 nr 7.2-2/26/16962-10 74604, Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik Kuusalu vald Kiiu alevik Oja-Peetri kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kuusalu vald Kiiu alevik Oja-Peetri kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 35201:003:0011, edaspidi planeering). Planeeringuga kavandatakse eeldused kolme elamu ja abihoone ning seotud taristu püstitamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame OÜ Ferrysan töö nr 20-24 „Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik, Oja-Peetri kinnistu detailplaneering“. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. - Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. - Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. - Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Krista Einama peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisad: seletuskiri ja põhijoonis tehnovõrkudega Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Krista Einama 58627026, [email protected] 2 (2)
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel