Kambja vald
KAMBJA ALEVIKUS ASUVATE KESK TN 4 JA KESK TN 4A
MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
PÕHIJOONIS 1:500
N
5
.6
4
8
5
.7
4
0
8
.9
2
4
.9
8
8
4
.6
8
4
8
0
.0 8
.8
A 86 .9
5
4
6
5
7
8
.8
8
.0
7
4
.7
6
8
8
85.97 Kesk tänav
4
3
8
A
6 17
.7
28203:005:0269
2
.
4
.2
6
5
8
6
8
.8
.2
8
1
4
6
9
8
8
86.30
.
2
21
4
.8
8
m
4
86.06
8
LEPPEMÄRGID
6 33
86.71
9
.
.3
6
8
8
3
Puiestee tn 2a // Kambja järv
.7
.4
8
0
4
planeeringuala piir
6
28203:005:0283
.9
8
8
86.30
4
87.16
8
86.74
.0 2
.0
2
ol.ol. krundipiir
5
86.64
8
5
0
8
.9
86.58
4
7
ol.ol. katastriüksuse nimetus
4
Kesk tn 4
.3
.9
87.63
A
8
5
6
.4
Pink
4
1
4m
8
8
87.47
.0
6
87.00
8
ol.ol. katastriüksuse tunnus
8
5
.4
87.26 28203:005:0167
8
6
86.81 87.89
3
8
.1
plan. krundipiir
A
5
6
Prügikast 86.60 88.27
8
.3
0
87.60
3
6
.4
.4
87.15
ta
8
X=6458150 Puiestee tn 1a // Ausamba
6
88
h
ol.ol. veekogu ja veepiir (ETAK)
8
0
8
o
.4
.1
k
86.83 87.42 88.32 28203:005:0287
is
6
5
0
8
8
im
.2
86.55
Y=658350
k
5
ar
8
87.69 88.29
kallasrada (4 m)
8
4
.3
p
.3
3
1
8
8
6
87.20
6
.9
.2
2
8
8
.3
86.88
7
kalda veekaitsevöönd (10 m)
4
5
87.51
6
8
.0
8
8
86.52
1
5
87.79 88.60
8
.2
kalda ehituskeeluvöönd (25 m)
2
5
87.81
.4
8
A
87.26
4
n
8
.3
86.81
a
Laste korvpall
8
87.55
kalda piiranguvöönd (50 m)
a
5
9
rt
7
8
.0
Kambja järv
.7
1
ta
5
te A
e
5
.9
8
8
8
5
6
i
st
5
.4 e
.4
8
8 9 87.24 87.93 88.27
5 86.53
ol.ol. hoonestus
8
.5 88.68 88.65
8
n
8
o
e 85 2
1 87.56
.1
a
5
o
.5
la 4
a
5
89.18
rt
o .2
s
5 85.96 86.85
8
t
artaan
ta
1
K
1
.7
88.12 ii ki
i Ronila ol.ol. asfaltkattega teed
.3
k k
5
86.01 88.82
1
5
87.20
8
.9
8
9
87.66
R
5
88.80
.4
88.28 ta ta
8
8
rt rt
8
8
aa
.1
a
-
5 86.85
ol.ol. jalgteed
4
n a
5
.2 n
.2
k
4m
8
6 88.90 i
i
5
87.71
n
7
k
ja
8
8
a
.2
86.76 aiamaa
87.50
o
or
8
ta
88.61
6
r
5
b
.2
86.84
ie
8
r
87.67
.5
ie
5
ta
88.25
n
K
A
plan. hoonestusala
8
8
m
nt
t
ii 89.04
te .14
8
i
8
k
a
87.55 st
8
e
5
K
.9
9 89.46
8
.1 89.68
e
9
87.77 Ksülofon
3
.4
5 87.14 87.54
8
6
1
2 st 88.83
aka
8
.5
.2 P
l Li
iv
orient. hoone asukoht
o
6
5 a
la
86.85 tv
8
8
so
sa
o
6
l rm 89 Trummid
89.33
il ta
.9
u
3 l 89.20 .b
9e
d
.0 ed
laA
s
ite 2 rt
9
t
in
5 a
8
8
Karusell a
st
1
en
8
eo
.4
8 n
.1
87.18 9 orient. terrassi asukoht
9
6
te
87.56
a
88.32
9
5
.8
8
.9
k
.4
8
4
2
a
-R
.1
6
89
22137 Kambja-Reolasoo tee
v
15 89
8
ii
5
.78 90.05
ja
m
8
L
28203:005:0042 88.56 b
9
Võrkpüramiid
1 .0 3
e
.8
t
3
B .1 90 .0
Trummid
b
86.74 88.32 89.04
4
A
plan. asfaltkattega teed ja alad
0
8
1
6
9
m.0
3
87.67
.3
8
.0
9
5
a
6
3 .9
1
8
0
8
.0
.4
4
0
89.92 ta
9
88.17 88.82 Mängulinnak
K
9
5
6
rt
0
8 87.10
8
.1
a 90.43
plan. murukivikattega alad
7
89.59 a
0
n
2
A 88.02 L
3
9
89.44 9
.6
89.01 90.02
o
0
5
1
ent
4
86.59
r
.2
.2
6
ori
ie
8
2
4
88.87 3
.7
6
5
n
9
8
2
89.01
1.
4
89 77
6 88.00 90.12
.2
t
87.61
7
89.31
plan. jalakäijate teed ja alad
89
8
.7
9
.0
90.08
6
4
.7
8
0
.
8
9
8 9
1
86.18 88.83 0
Vedrukiik 8 9 9 .1 90.14
87.07 9 .3 89.70 A 0 0
87.94 .2 0 .0
1
89
A 88.17 5 9
90
.3
4 0
i
mults
ol.ol. tehnovõrgu kaitsevöönd
ja
5
.2
iv
.0
4
.9
a
K 88.53 8 6
.12
8
4
k
ii 9
6
0
im
.4
9
B
k .3
8
8
.1
ta n 8 9 B
t 8 9
g
0
ar a
4
t 6 8 9 0
1
rt
6
aan
.1
a 9 .2 .1
ü
8
86.81 87.62
rt 9 .6 9
.5
8
a
r
.3 8 .6 9 9 9 0
0
a ta 0
likv. objekt
4
P
n 88.76 .1
9
g 7 1 .2 lile
ld
8
8
s
86.15 1
on B A
.1 3
lt
Vedrukiik
1
R 90
k
0
.0
ii
A
8 9.
88.88
u
. 9 or
1
8 06 9 9 i
e nt 90.58
9 9
87.97 0
8
0
89
.0
K
87.20 9 0 .
.7 6
88.71 88.72
m
9
.8 .86 .2 3 9 ta
4
tartaan 89.58
plan. juurdepääs krundile
7
1
0 9
9
0
1
0
8
1
.2
0
.0
rt
k
.3
.8
89.41 .3
6
ii
Mängukeskus 9 a
4
6
0
2
.3 8
l 0
3
i
A
ll
ed
.2
6
5
Mängumaja Vedrukiik 0 E a
8
6
.
B
.8
9
K
6
.1
8 .2
.2
3 n
8
B
L
.9
0
86.61 88.20 1 A
5
or
4
0
Vedrukiik
0
ta
9
9
8
4
8
9
9
S rt
8
87.65 A
ien
89.76 A a
88.95
0 12
a ol.ol. kõrghaljastus
0
9
0
ta si
ol.ol. hüdrant
.
.1
0 n
A
85.80 89.98
.6 7
4
.0
t
d
0
rt 9 .5 d
3
8 .5
.9
88.62
0
et
9
0
e
t a 1
a 2H
kas .
9
5
ra
3
4
v a 10 9
(ehr kood 221470305)
9
i
a
i n
5
L
2
87.16
8
8
0
.0
ss
B
e
.5
.7
K
4
st
ii
.0 8
B 6
plan. piirdeaed
5
8
8
k
7
89.75 9
4 .0
86.38
9
8
88.23 0
.0
88.72
.2
4
.1 Tasakaalusild
.0 8
B
L
8
0
9 0
0
A
9 0.0
8
A 3
9
A 85.84 Mängukeskus 0 B
9
90.09 .2 9 9
87.83 0 0 1.
2
0
9
t
0
.2 9 ro ar ol.ol. tuletõrje veevõtukoht (kuivhüdrant)
6
6
.3
89.76
A
8
9
8 0
.8
ta
.0
5
.3 n 9
.3
B
9 9
iste
Pink
6
i
8
a 1.
3
87.05 88.74
6
0 0 2 l
0
a
5
n
9
89.31
.4
16
8
.
.9
.0 2
9
L
8
.8
i 8 90.72
5
8
3
i
v
3
B
8
8
k
8
2
86.33 88.34 89.02 89.63 a n
aa
.9
st t
ar
t
3
85.53 9 B
8
87.72 9 0
9 0 .1
0
.9 .0
et
1
6
9
.0
1
.1
st
4 6 88.94 1 0
orient
8
B . Traktor
1
4
8 19
b
m
5
9
.5
88.77
a
.2
PLANEERITAV EHITUSÕIGUS
8
0
8
A
k
89.62 .
0
5
0
a
87.16 8
9
8
86.16
v
90.03
5
ii
7
88.30 91.27
JA KRUNDIJAOTUS
1
8
li Jalgrattaparkla
.4
.7
L
.8
.5
ll 9
k 9
0
i
3
89.99 or ed 4m
1
0
B .1
3
0
iv
9
8
.
.6
8
k ie
POS 1 2
9
2
0
89.33 ä n 0 Kesk tn 4 Kesk tn 4a
.9
0
9
TP te t Olemasoleva
9
89.92 p 28203:005:0167 28203:005:0297
A
4
85.07 e b
87.75 89.13 e
8
3
86.81 pindala 19042 m² pindala 652 m²
A
88.75 s t krundi andmed
8 u
.4
9
.0 7
ÜL ühiskondlike ehitiste maa üldkasutatav maa
st
n 0 90
8
6
.9
i
0
õ 9 .2 ed 9 Kesk tn 8
1
.7
.
.5
iv
a
u 0 24
9
0 0
3
l POS
d il
k
90.20 .
3
.4
A
100% -1k/3k 12m
8
0
19
k
l 28203:005:0168 1
8
0
4
a
8
90 0 Võrkpüramiid
9
B
85.75
.8
number
v
8
87.40
.8
90 .
ii
7
29 B
3
89.80 90.16
4
n
.8
7
L
19694m² 8000m² 90 . 28 b
8
8
e
a
.0
6
. Krundi
4
27 t
0
a
88.41
.5
90
8
4
rt
ÜL
.4
84
E .26 90
A 90.58 sihtotstarve
4
0
L Pink
2
89.56
0
83.84 Kesk tn 4 90 .
ta
A 86.50 30
.7
89.14
9
.4
t
9
S .3 90.60 en
i
2
4
90.37 or
0
A 28203:005:0167 i
ent 9090 1 mults or Sihtotstarvete
8
.9
9
si 84 .
31.3 100%
A
d .1 84 84.99 9
84
90.64 t
9
83 e 2 .48 88.86 se
i 90.85
%-ne jaotus
.3
.92 84.18 tr 87.96 90.10 Pesakiik
a 89.40 90.31 ed 90.56
0
ss 87.29 ll Katastri
9 51 ts
84 Vedrukiik
0 .53 9
. li 100%Üh
l
55 85.76
0 51
85
u
.
90.54 90.86 90.95 91.23 sihtotstarve
06 88.45 mults
ed
0m
.
84
84 l
4
.
.
02 . A 89.94 il Krundi NORMATIIVNE PARKIMINE
.5
9
97 85 l Vedrukiik
0
89.27 90.36 90.66 19694m²
k
.
9
48 87.89 90.58 pindala
ii
84 86.62 90.98 ta 91.05 POS 1
9
A . rt
K
84 29
.7 9
85 Prügikast a Ehitise liik - lasteaed
3
.
.6
01 .50 89.81 a
85.01 88.84 90.17 91.07 n Hoone lub. suurim
8000m²
0
86
0
9
84 . Pink eh.-alune pind
9
. 43 89.51 90.93 91.04 91.08
84 79 89.98
.
43 87.53
86
.
Täisehitus- Autode parkimine:
40 90.52 41%
84 85.65 88.59 90.25 91.17 protsent Ehitise asukoht - keskuse klass - klass II kuni IV
.34 84 89.26
.90 87 88.18 91.01
.
38 90.49 Parkimisnormatiiv 1/280
87 89.78 91.24 Lubatud
84 . o 91.13 8 Brutopind 16000m²
. 86.37 39 89.02 rie 4m hoonete arv
Kesk tn 1a 83 A nt 90.50 91.22 24000/280=86 parkimiskohta
88 . Kesk tn 4a
86 . 88.75 91.17
28203:005:0227 . 08 89.56
03
28203:005:0297 Hoone suurim
12 m
m
88 Jalgrataste parkimine:Ehitise asukoht - keskuse klass - mujal
A 90.64 91.02 lubatud kõrgus
20
EL .08 90.10
.9 6
87.01 89 Infotahvel
.
A Parkimisnormatiiv 1/5
90 .9
8
.
nt
Pääsukese tänav 86 SA 88 93 Hoone suurim
89.17 89.36
90
.
07 .75 89.85 Töötajate arv - ????
si -1k/3k
ie
28203:005:0228 90.31
85 87.69 de B 91.27 lubatud korruselisus
t o ???/5=??? jalgratta parkimiskohta (vähim 6 parkimiskohta)
or
. ra 8 ri
97 87 ss 8.
77 ent
.
.12 89.42 91.38
89 90.88 L
Kambja paisjärv . 90.05 91.38
4
24
22 88.52 91.41 ÜL - haridus- ja lasteasutuse maa
.9
89.60tn 4b // Kambja alajaam
Kesk 91
187.2
Ka 3
89 90.49 9
1. .
2 or
89
. 13 3
m
6 0
K
28
A 89.
Pi
nk 28203:005:0022
ie
n
Üh - ühiskondlike ehitiste maa
6
t.
bj a 6
.0
88.94 2 B 13
a mb
90.63 91.37
87 pa 91.49
90
89 r
.11 - ja-
88
.42
.61 90.20 90.34 ki
m o or
Re R
ba e 89.34 89.
is
ko
rient .
nt
ien9
t1
91 40
. .
b 9 ht e 57
6
Kesk tn 1 8 ri
se a a o 9
.
s
.4
90.84 1.
e
91
88 90 6
28203:005:0226 90 3
tee t POS 1
.47 . 90.18
ee( 89.80 89.94
01
90.
.17 90.41
90.61
88 Ke 23
1
. A 90 91.06
s 8
.4
43 ÜL krundi sihtotstarve hoonete lubatud arv
kt
m
89 .
29 90.70
91
20
.58
ä na
TP
90.15
90
.34
A 90
90.59 90.75
91.67 Kesk tn 6
100% 2k 12m sihtotstarvete protsentuaalne jaotus korruselisus hoonete lubatud kõrgus
v) .51
ss
89 28203:005:0105
.63 91.40 19694m² 8000m² krundi pindala hoonete lubatud suurim ehitusalune pind
9 90.88
tra
90 0. 90
89 90 .27 90.45 53 .72
. . 9
de
61 22 90.50 0 90.79
.8
si
90 3 91.10
.35 90 90.85
.66
90 EL
SA
. 89
90 59 90. A 90.93 91.45
. 80 SA
35 90. si
A
Kesk tn 3 de
EL
tra
28203:005:0186 90 ss
.29 A
91.08 A
90
.81 91.51
91.45
X=6458000 90
Aia tänav .71
28203:005:0275
91
.
Y=658350
20
91
91 A .
52
.
10
91
.
61
91
.51
kr
Kesk tn 5
28203:005:0222
Kase tn 1
28203:005:0300
objekt
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a
maaüksuste ja lähiala detailplaneering
Männi tn 21 // Haljasala
28203:005:0304 töö nr joonis
79-0824 PÕHIJOONIS
OÜ WESENBERG
mõõtkava planeeringu koostamise
Registrikood 12865969 1:500 A1 Kambja Vallavalitsus
korraldaja
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
leht staad. planeerija Kristi Jõemets
MTR EEP003276
4 DP Kutsetunnistus nr 176297
tel: 5211425
e-mail:
[email protected] kuupäev planeerija Liina Talistu
16.03.2026 Diplom nr MA 019394
Kambja vald
KAMBJA ALEVIKUS ASUVATE KESK TN 4 JA KESK TN 4A
MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
TEHNOVÕRGUD 1:500
N
5
.6
4
8
5
.7
4
0
8
.9
2
4
.9
8
8
4
.6
8
4
8
0
.0 8
.8
A 86 .9
5
4
6
5
7
8
.8
8
.0
7
4
.7
6
8
8
85.97 Kesk tänav
4
3
8
A
6 17
.7
28203:005:0269
2
.
4
.2
6
5
8
6
8
.8
.2
8
1
4
6
9
8
8
86.30
.
2
4
.8
8
4
86.06
8
6 33
86.71
9
.
.3
6
8
8
3
Puiestee tn 2a // Kambja järv
.7
.4
8
0
4
6
28203:005:0283
.9
8
8
86.30
4
87.16
8
86.74
.0 2
.0
2
5
86.64
8
5
0
8
.9
86.58
4
7
4
.3
.9
87.63
A
8
5
6
.4
Pink
4
1
8
8
87.47
.0
6
87.00
8
8
5
.4
87.26
8
6
86.81 87.89
3
8
.1
A
5
6
Prügikast 86.60 88.27
8
.3
0
87.60
3
6
.4
.4
87.15
ta
8
X=6458150 Puiestee tn 1a // Ausamba
6
88
h
8
0
8
o
.4
.1
k
86.83 87.42 88.32 28203:005:0287
is
6
5
0
8
8
im
.2
86.55
Y=658350
k
5
ar
8
87.69 88.29
8
4
.3
p
.3
3
1
8
8
6
87.20
6
.9
.2
2
8
8
.3
86.88
7
4
5
87.51
6
8
.0
8
8
86.52
1
5
87.79 88.60
8
.2
2
5
87.81
.4
8
A
87.26
4
n
8
.3
86.81
a
Laste korvpall
8
87.55
a
5
9
rt
7
8
.0
Kambja järv
.7
1
ta
5
te A
e
5
.9
8
8
8
5
6
i
st
5
.4 e
.4
8
8 9 87.24 87.93 88.27
5 86.53
8
.5 88.68 88.65
8
n
8
o
e 85 2
1 87.56
.1
a
5
o
.5
la 4
a
5
89.18
rt
o .2
s
5 85.96 86.85
8
t
artaan
ta
1
K
1
.7
88.12 ii ki
i Ronila
.3
k k
5
86.01 88.82
1
5
87.20
8
.9
8
K-LP
9
87.66
R
5
88.80
.4
88.28 ta ta
8
8
rt rt
8
8
aa
.1
a
-
5 86.85
4
n a
5
.2 n
.2
k
8
6 88.90 i
i
5
87.71
n
7
k
ja
8
8
a
.2
86.76 aiamaa
87.50
o
or
8
ta
88.61
6
r
5
b
.2
86.84
ie
8
r
87.67
.5
ie
5
ta
88.25
n
K
A
8
8
m
nt
t
ii 89.04
te .14
8
i
8
k
a
87.55 st
8
e
5
K
.9
9 89.46
8
.1 89.68
e
9
87.77 Ksülofon
3
.4
5 87.14 87.54
8
6
1
2 st 88.83
aka
8
.5
.2 P
l Li
iv
o
6
5 a
la
86.85 tv
8
8
so
sa
o
6
l rm 89 Trummid
89.33
il ta
.9
u
3 l 89.20 .b
9e
d
.0 ed
laA
s
ite 2 rt
9
t
in
5 a
8
8
Karusell a
st
1
en
8
eo
.4
8 n
.1
87.18 9
9
6
te
87.56
a
88.32
9
5
.8
8
.9
k
.4
8
4
2
a
-R
.1
6
89
22137 Kambja-Reolasoo tee
v
89
8
ii
5
.78 90.05
LEPPEMÄRGID
ja
8
L
28203:005:0042 88.56 b
9
Võrkpüramiid
1 .0 3
e
.8
t
3
B .1 90 .0
Trummid V-LP
b
86.74 88.32 89.04
4
A
0
8
1
6
9
m.0
3
87.67
planeeringuala piir
.3
8
.0
9
5
a
6
3 .9
1
8
0
8
.0
.4
4
0
89.92 ta
9
88.17 88.82 Mängulinnak
K
9
5
6
rt
0
8 87.10
8
.1
a 90.43 ol.ol. krundipiir
7
89.59 a
0
n
2
A 88.02 L
3
9
89.44 9
.6
89.01 90.02
o
0
5
1
ent
4
86.59
r
.2
ol.ol. katastriüksuse nimetus
.2
6
ori
ie
8
Kesk tn 4
2
4
88.87 3
.7
6
5
n
9
8
2
89.01
1.
4
89 77
6 88.00 90.12
.2
t
87.61
7
89.31
89
8
.7
9
.0
90.08
6
4 ol.ol. katastriüksuse tunnus
.7
8
28203:005:0167
0
.
8
9
8 9
1
86.18 88.83 0
Vedrukiik 8 9 9 .1 90.14
9 .3 0
87.07 87.94 .2 0
89.70 A .0
0 plan. krundipiir
1
89
A 88.17 5 9
90
.3
4 0
i
mults
ja
5
.2
iv
.0
4
.9
a
K 88.53 8 6
.12
8
4
k
ii 9
6
0
im
.4
9
B
k .3
8
8
.1
ta n 8 9 B
t 8 9 ol.ol. veekogu ja veepiir (ETAK)
g
0
ar a
4
t 6 8 9 0
1
rt
6
aan
.1
a 9 .2 .1
ü
8
86.81 87.62
rt 9 .6 9
.5
8
a
r
.3 8 .6 9 9 9 0
0
a ta 0
4
P
n 88.76 .1
9
g 7 1 .2 lile
ld
8
8
s
86.15 1
on B A
.1 3
lt
Vedrukiik
1
R 90
k
0
kallasrada (4 m)
.0
ii
A
8 9.
88.88
u
. 9 or
1
8 06 9 9 i
e nt 90.58
9 9
87.97 0
8
0
89
.0
K
87.20 9 0 .
.7 6
88.71 88.72
m
9
.8 .86 .2 3 9 ta
4
tartaan 89.58
7
1
0 9
9
0
1
0
8
1
.2
0
.0
rt
kalda veekaitsevöönd (10 m)
k
.3
.8
89.41 .3
6
ii
Mängukeskus 9 a
4
6
0
2
.3 8
l 0
3
i
A
ll
ed
.2
6
5
Mängumaja Vedrukiik 0 E a
8
6
.
B
.8
9
K
6
.1
8 .2
.2
3 n
8
B
L
.9
0
86.61 88.20 1 A
5
or
4
0
Vedrukiik
0
ta
9
9
8
4
8
kalda ehituskeeluvöönd (25 m)
9
9
S rt
8
87.65 A
ien
89.76 A a
88.95
0 12
a
0
9
0
ta si
ol.ol. hüdrant
.
.1
0 n
A
85.80 89.98
.6 7
4
.0
t
d
0
rt 9 .5 d
3
8 .5
.9
88.62
kalda piiranguvöönd (50 m)
0
et
9
0
e
t a 1
a 2H
kas .
9
5
ra
3
4
v a 10 9
(ehr kood 221470305)
9
i
a
i n
5
L
2
87.16
8
8
0
.0
ss
B
e
.5
.7
K
4
st
ii
T-LP1
.0 8
B 6
5
8
8
k
7
89.75 9
4 .0
86.38
9
8
88.23 0
.0
88.72
.2
4
.1 Tasakaalusild
ol.ol. hoonestus
.0 8
B
L
8
0
9 0
0
A
9 0.0
8
A 3
9
A 85.84 Mängukeskus 0 B
9
90.09 .2 9 9
87.83 0 0 1.
2
0
9
t
0
.2 9 ro ar
6
6
.3
89.76
A
8
9
8 0
.8
ta
.0
5
.3 n 9
.3
B
9 9
iste
Pink
6
i
8
a 1.
3
87.05 88.74
6
0 0 2 l
0
a
ol.ol. asfaltkattega teed
5
n
9
89.31
.4
16
8
.
.9
.0 2
9
L
8
.8
i 8 90.72
5
8
3
i
v
3
B
8
8
k
8
2
89.02 89.63
86.33 88.34 a
POS 1 aa
n
.9
st t
ar
t
3
85.53 9 B
8
9
9 87.72 0 0
.1 ol.ol. jalgteed
0
.9 .0
et
1
6
9
.0
ÜL
.1
st
4 88.94 1 0
orient
8
B . Traktor
1
4
8 19
b
5
9
.5
88.77
a
.2
8
0
8
A
k
89.62 .
0
5
0
a
87.16 8
9
8
86.16
v
90.03
5
ii
7
88.30
19694m² 91.27 plan. hoonestusala
1
8
li Jalgrattaparkla
.4
.7
L
.8
.5
ll 9
k 9
0
i
3
89.99 or ed
1
0
B .1
3
0
iv
9
8
.
.6
8
k ie 2
9
2
0
89.33 ä n 0
.9
0
9
TP te t
9
89.92 p
A
4
85.07 e b
87.75 89.13 e
8
3
86.81
A
88.75 s t
u
.4
9
.0 7
st
n 0 90 orient. hoone asukoht
8
6
.9
i
0
õ 9 .2 ed 9 Kesk tn 8
1
.7
.
.5
iv
a
u 0 24
9
0 0
3
l
d il
k
90.20 .
3
.4
A
8
0
19
k
l 28203:005:0168
8
0
4
a
8
90 0 Võrkpüramiid
9
B
85.75
.8
v
8
87.40
.8
90 .
ii
7
29 B
3
89.80 90.16
4
n
.8
7
L
90 . 28 b
8
8
e
a
.0
6
.
4
27 t
0
a
88.41
.5
90
8
4
rt
plan. teed ja parkimisalad
.4
84
E .26 A 90 90.58
4
0
L Pink
2
89.56
0
83.84 Kesk tn 4 90 .
ta
A 86.50 30
.7
89.14
9
.4
t
9
S .3 90.60 en
i
2
4
90.37 or
0
A 28203:005:0167 i
ent 9090 1 mults or
8
.9
9
si 84 .
31.3
A
d .1 84 84.99 9
84
90.64 t
9
83 e 2 .48 se
i
88.86 90.85
.3
.92 84.18 tr 87.96 90.10 Pesakiik
a 89.40 90.31 ed 90.56 ol.ol. tehnovõrgu kaitsevöönd
0
ss 87.29 ll
9 51 ts
84 Vedrukiik
0 .53 9
. li
l
55 85.76
0 51
85
u
90.54 90.86 90.95 91.23
.06 88.45 mults
ed
0m
.
84
84 l
4
.
.
02 .97 A 89.94 il plan. tehnovõrgu kaitsevöönd
.5
9
85 l Vedrukiik
0
89.27 90.36 90.66
k
.
9
48 87.89 90.58
ii
84 86.62 90.98 ta 91.05
9
A . rt
K
84 29
.7 9
85 Prügikast a
3
.
.6
01 .50 89.81 a
85.01 88.84 90.17 91.07 n
0
86 likv. objekt
0
9
84 . Pink
9
. 43 89.51 90.93 91.04 91.08
84 79 89.98
.
43 87.53
86
.40 90.52
84 85.65 88.59 90.25 91.17
. 84 89.26
34 .90 87
.
38
88.18 90.49 91.01 plan. juurdepääs krundile
87 89.78 91.13 91.24
84 86.37 .39 or
Kesk tn 1a .83 A 89.02 ient 90.50
88 . Kesk tn 4a 91.22
86 . 88.75 91.17
08 89.56
28203:005:0227 .03
88
28203:005:0297 ol.ol. alajaam
A 90.10 90.64 91.02
EL .08
.9 6
87.01 89 Infotahvel
.
A
90 .9
8
.
nt
Pääsukese tänav 86 SA 88 93
89.17 89.36
90
.
07 .75
si LK28240
89.85
ie
28203:005:0228 90.31
de
85 87.69
t B o
91.27
ol.ol. tuletõrje veevõtukoht (kuivhüdrant)
or
. ra 88 ri
97 87 ss .77 ent
.1 89.42 . 91.38
2 89 90.88 L
Kambja paisjärv . 90.05 91.38
4
24
22 88.52 91.41
.9
89.60tn 4b // Kambja alajaam
Kesk 91
187.2
Ka 3
89 90.49 9
1. .
2 or
ol.ol. hüdrandi raadius (200 m)
89
60K .28 Pi ol.ol. alajaam
28203:005:0022 13 3 ie
n
m A 89. nk
6
t.
bj a 6
.0
88.94 2 B
87 a mb Kambja:(Kuuste) 90.63 91.37 91.49
90
.1 - j 88 89 plan. madalpingekaabel
1
Rea-
R
.42
.61
8
90.20 90.34
orient
or
ien9
ba e 89.34 9. .
nt t1
91 40
. .
seb
98 ie
6
57
Kesk tn 1 r
a o 9 plan. sidetrass
.
s
.4
90.84 1.
e
91
88 90 6
28203:005:0226 90 3
tee t
.47 . 90.18
ee( 89.80 89.94
0
Telia1kaev90
.1
147 90.41
90.61
T-LP2
88 K .23
plan. veetrass
1
. e
A
s
90.
91.06
.4
43
kt 89. 2 9 90.70
91
ä
58 015J03
TP 90
na 90.15
.34
A 90
90.59 90.75
91.67 Kesk tn 6 plan. kanalisatsioonitrass
v) .51
ss
89 28203:005:0105
.63 91.40
9 90.88
tra
90 0. 90
90 .27 90.45 53
89
. . 9
.72 plan. sademevee kanalisatsioonitrass
de
61 22 90.50 0 90.79
.8
si
90 3 91.10
.35 90 90.85
.66
90 EL plan. soojatorustik
SA
. 89
90 59 90. A 90.93 91.45
. 80 SA
35 90. si
A
Kesk tn 3 de
EL
tra
28203:005:0186 90 ss
.29 A
91.08 A
90
.81 91.51
91.45
X=6458000 90
Aia tänav .71
28203:005:0275
91
.
Y=658350
20
91
91 A .
52
.
10
91
.
61
91
.51
kr
Kesk tn 5
28203:005:0222
Kase tn 1
28203:005:0300
objekt
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a
maaüksuste ja lähiala detailplaneering
Männi tn 21 // Haljasala
28203:005:0304 töö nr joonis
79-0824 TEHNOVÕRGUD
OÜ WESENBERG
mõõtkava planeeringu koostamise
Registrikood 12865969 1:500 A1 Kambja Vallavalitsus
korraldaja
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
leht staad. planeerija Kristi Jõemets
MTR EEP003276
6 DP Kutsetunnistus nr 176297
tel: 5211425
e-mail:
[email protected] kuupäev planeerija Liina Talistu
16.03.2026 Diplom nr MA 019394
Tartu maakond
Kambja vald Kambja alevik
KAMBJA ALEVIKUS ASUVATE
KESK TN 4 JA KESK TN 4A
MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING
Töö nr: 79-0824
Planeeringu koostamise
korraldaja ja huvitatud isik: Kambja Vallavalitsus
Planeeringu koostaja: WESENBERG OÜ
Kristi Jõemets
Kutsetunnistus nr 176297
Liina Talistu
Diplom nr MA 019394
Rakvere 2026
_________________________________________________________________________________________________________________
OÜ Wesenberg email:
[email protected] Registrikood 12865969
J. Kunderi 1-8 tel +3725211425 A/a EE952200221063119733
44307 Rakvere MTR EEP003276 Swedbank
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
DETAILPLANEERINGU SISUKORD
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS .................................... 4
2. OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................. 5
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldandmed ....................................................................... 5
2.2 Naaberkinnistud ja sihtotstarbed ................................................................................. 5
2.3 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega ..................................................................... 6
2.4 Liikluskorralduslik, looduslik ja ehituslik situatsioon ................................................ 6
2.5 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi analüüs ja funktsionaalsed seosed .................... 7
3. PLANEERINGULAHENDUS ............................................................................................ 8
3.1 Planeeringulahenduse eesmärgid, kirjeldus ja põhjendused ....................................... 8
3.2 Krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus................................................................... 8
3.3 Arhitektuurinõuded ..................................................................................................... 9
3.4 Vastavus Kambja valla üldplaneeringule .................................................................. 10
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED ...................................................... 12
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud .............................................................................. 12
4.2 Parkimine ja kattega alad .......................................................................................... 12
4.3 Jalgteed ...................................................................................................................... 13
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED .................................................. 13
5.1 Haljastus ja heakorrastus ........................................................................................... 13
5.2 Piirded ....................................................................................................................... 14
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS.............................................................. 15
6.1 Veekogude kitsendused ............................................................................................. 15
6.2 Mõju kliimamuutustele.............................................................................................. 15
6.3 Müra ja selle leevendamine ....................................................................................... 16
6.4 Üldised keskkonnatingimused................................................................................... 16
6.5 Jäätmekäitlus ............................................................................................................. 18
7. TULEOHUTUS.................................................................................................................. 18
7.1 Tuleohutusnõuded ..................................................................................................... 18
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE.................................................................. 19
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks .............................................. 19
8.1.1 Korrashoid ................................................................................................................. 19
8.1.2 Elavus ........................................................................................................................ 19
8.1.3 Valgustus ja vargused ................................................................................................ 19
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID ................................................. 20
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi seadmise ettepanekud......................................... 20
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED................................................................................ 20
10.1 Elektrivarustus ........................................................................................................... 20
10.2 Tänavavalgustus ........................................................................................................ 21
10.3 Sidevarustus............................................................................................................... 21
10.4 Veevarustus ja reoveekanalisatsioon ......................................................................... 23
10.5 Sademevee kanalisatsioon ......................................................................................... 24
10.6 Soojavarustus............................................................................................................. 24
11. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA ELLUVIIMINE ...................... 26
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised,
sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud ................................................................ 26
11.2 Planeeringu elluviimise kava ja tingimused ............................................................... 27
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
2
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
II JOONISED
Joonis 1 Situatsiooniskeem 1:5000
Joonis 2 Olemasolev olukord 1:500
Joonis 3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed 1:3000
Joonis 4 Põhijoonis 1:500
Joonis 5 Tehnovõrgud 1:500
Joonis 6 Maakasutus ja kitsendused 1:500
III ILLUSTRATSIOON
IV KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
3
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS
Tartu maakonnas Kambja vallas Kambja alevikus linnas asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a
maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia läbi ümberkruntimine
ning moodustatavale sotsiaalmaa krundile ehitusõiguse määramine ühiskondlike hoonete
projekteerimiseks ja ehitamiseks. Detailplaneeringuga antakse ehitusõigus olemasoleva
lasteaia rekonstrueerimiseks ja/või uue lasteaiahoone ehitamiseks ning vajadusel olemasoleva
hoone lammutamiseks. Detailplaneeringuga määratakse hoonestusalad, ehituslikud,
arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ning antakse lahendus ka planeeringuala
tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks,
haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Lähtematerjalid
Kambja Vallavolikogu 22.11.2023 otsus nr 143 „Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja
Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade
kinnitamine”;
Tartu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019
käskkirjaga nr 1.1-4/29);
Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas (kehtestatud
Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;
Kambja Lasteaia Mesimumm arengukava 2024 – 2029 (kinnitatud Kambja
Vallavolikogu 17.01.2024 määrusega nr 2);
Kambja alevik Kesk tn 4 geoalus (OÜ Gem-Geo, töö nr 13545, 30.10.2024);
Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise
ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“;
Kambja Vallavolikogu 29.06.2022 määrus nr 12 „Kambja valla
jäätmehoolduseeskiri”;
Planeerimisseadus (PlanS);
Ehitusseadustik (EhS);
Jäätmeseadus (JäätS);
Looduskaitseseadus (LKS);
Veeseadus1 (VeeS);
Tuleohutuse seadusandlus (TuOS);
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1 (KeHJS);
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“.
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“;
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu";
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
4
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Linnatänavad EVS 843:2016.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldandmed
Planeeringuala asub Kambja aleviku keskosas ja hõlmab Kambja lasteaia territooriumit ning
sellega piirnevaid tänava alasid. Planeeringuala suurus on u 2,5 ha (vt joonis 1
Situatsiooniskeem).
Planeeritav alaga hõlmatavad katastriüksused:
Kesk tn 4 – katastritunnus 28203:005:0167, kinnistu registriosa 4405304, pindala
19042 m², maakasutuse sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa,
munitsipaalomand;
Kesk tn 4a – katastritunnus 28203:005:0297, kinnistu registriosa 4316750, pindala
652 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, munitsipaalomand;
osaliselt Kesk tn 6 – katastritunnus 28203:005:0105, kinnistu registriosa 2883004,
pindala 3826 m², maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa, eraomand;
osaliselt 22136 Kambja-Rebase tee – katastritunnus 28203:005:0041, kinnistu
registriosa 5554650, pindala 54031 m², maakasutuse sihtotstarve 100% transpordimaa,
riigiomand (riigivara valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus Transpordiamet);
osaliselt 22137 Kambja-Reolasoo tee – katastritunnus 28203:005:0042, kinnistu
registriosa 5537250, pindala 32669 m², maakasutuse sihtotstarve 100% transpordimaa,
riigiomand (riigivara valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus Transpordiamet).
2.2 Naaberkinnistud ja sihtotstarbed
Planeeringuala ümbritseb Kesk tn 4b // Kambja alajaam (28203:005:0022, pindala 93 m²,
100% tootmismaa) katastriüksust. Planeeringualast põhja poole jäävad Puiestee tn 1a //
Ausamba (28203:005:0287, pindala 4195 m², 100% üldkasutatav maa) ja Kesk tänav
(28203:005:0269, pindala 3645 m², 100% transpordimaa) katastriüksused. Ida poole jäävad
Kesk tn 8 (28203:005:0168, pindala 4004 m², 100% ühiskondlike ehitiste maa) ja Kesk tn 6
(28203:005:0105, pindala 3826 m², 100% elamumaa) katastriüksused. Lääne pool asub
Puiestee tn 2a // Kambja järv (28203:005:0283, pindala 47473 m², 75% veekogude maa ja
25% üldkasutatav maa) katastriüksus. Järve vastaskaldal asuvad Kesk tn 2a (28201:001:0148,
pindala 1517 m², 100% ärimaa, Pargi tänav T1 (28201:001:0150, pindala 6641 m², 100%
transpordimaa), Pargi tn 1 (28203:005:0249, pindala 2355 m², 100% elamumaa), Pargi tn 3
(28203:005:0492, pindala 2328 m², 100% elamumaa) ja Pargi tn 6 // Mõisa (28203:005:0141,
pindala 2072 m², 100% elamumaa) katastriüksused. Lõuna poole jäävad Kesk tn 1a
(28203:005:0227, pindala 1475 m², 100% maatulundusmaa), Pääsukese tänav
(28203:005:0228, pindala 256 m², 100% transpordimaa), Kesk tn 1 (28203:005:0226, pindala
2241 m², 100% elamumaa), Kesk tn 3 (28203:005:0186, pindala 1423 m², 100% elamumaa),
Aia tänav (28203:005:0275, pindala 2427 m², 100% transpordimaa), Kesk tn 5
(28203:005:0222, pindala 2538 m², 100% ühiskondlike ehitiste maa) ja Kase tn 1
(28203:005:0300, pindala 3149 m², 100% elamumaa) katastriüksused.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
5
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
2.3 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega
Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering kattub Kesk tänava osas
Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga (kehtestatud
Kambja Vallavalitsuse 16.10.2025 korraldusega nr 531). Detailplaneeringuga määrati Kesk tn
1 maaüksusele ehitusõigus korterelamu või ridaelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja
ehitamiseks. Hoonete suurim ehitisealune pind oli 448 m², maksimaalne kõrgus põhihoonel on
kuni 9 m ja abihoonel kuni 6 m.
Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering piirneb Aia tn 2
detailplaneeringuga (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 25.10.2007 korraldusega nr 707),
millega anti ehitusõigus perearstikeskuse rajamiseks.
2.4 Liikluskorralduslik, looduslik ja ehituslik situatsioon
Maastikulise keskkonna ja heakorra kirjeldamisel on lähtutud 2024. aastal koostatud
geodeetilisest alusplaanist, Maa- ja Ruumiameti geoportaalis ja ehitisregistris olevatest ning
välisvaatlusel saadud andmetest.
Planeeringuala asub Kambja aleviku keskosas ja selle keskmeks on Kesk tn 4 asuv lasteaed
Mesimumm. Hoone (ehr kood 120263188) on 140-kohaline ja võeti kasutusse 1986. aastal.
Kahekorruselise hoone ehitisealune pind on 1134 m2 ja kõrgus 8,4 m. Lasteaial on suur
õueala, mis aitab toetada ja arendada laste liikumisaktiivsust. Hoone ümbruses asuvad mitmed
mängu- ja spordiväljakud (ehr koodid 220280789, 221353530) ning kavandatav väliklass (ehr
kood 121376376). Õuealale on loodud õpperada. Lasteaia arengukavas on rõhutatud vahetu
keskkonna olulisust ning lähiümbruses asuvad mets, järv ja muud vaatamisväärsused
soodustavad erinevate tegevuste läbiviimist looduses. Õueala on piiratud võrkaia ja osaliselt
hekiga.
Planeeringuala külgneb Kambja järvega (VEE2094300) ning planeeringualast edela pool asub
Kambja paisjärv (VEE2028210). Mõlemad järved on kuni 10 ha pinna ja kuni 25 km2
valgalaga veekogud. Planeeringualale ulatuvad järvedest tulenevad looduskaitselised ja
veekaitselised kitsendused. Kallasraja ulatus on 4 m, veekaitsevööndi laius on 10 m. Kalda
ehituskeeluvööndi laius on 25 m ja piiranguvööndi laius 50 m.
Lasteaiale juurdepääsude ja liikluskorralduse tagamiseks on planeeringualasse hõlmatud Kesk
tn 4 katastriüksusega piirnevad tänavad. Lõuna pool asub riigitee nr 22136 Kambja-Rebase
tee. Tegemist on Kambja aleviku põhitänavaga (Kesk tänav). Kahesuunalise asfaltkattega
tänava laius on ca 7 m. Tee aasta keskmine liiklussagedus (2024. aasta andmetel) on 578 autot
ööpäevas. Planeeringuala ulatuses ristub tänav Pääsukese tänava (kohaliku tee nr 2820205) ja
Aia tänavaga (kohaliku tee nr 2820206). Lääne pool kulgeb riigitee nr 22137 Kambja-
Reolasoo tee (Puiestee tänav). Tegemist on samuti kahesuunalise asfaltkattega tänavaga, mille
laius on ca 5,75 m). Tee aasta keskmine liiklussagedus (2024. aasta andmetel) on 152 autot
ööpäevas. Kesk tn 4 maaüksus jääb osaliselt tänavate kaitsevööndisse, mille ulatus on EhS §
71 lõike 3 kohaselt 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast.
Kesk tänava ääres on Kambja jalgtee (nr 2820228) ja Puiestee tänava ääres Puiestee tänava
kergliiklustee (nr 2820242). Mõlemad jalgteed on ca 3 m laiused ning on sõiduteest eraldatud
haljasribaga. Jalgteed asuvad Kesk tn 4 katastriüksusel. Lasteaiale on juurdepääsud nii lõuna
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
6
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
kui ka lääne poolt. Lasteaeda teenindav parkla asub planeeringuala lõunaosas ning jääb
osaliselt Kesk tn 4, Kesk tn 4a ja Kesk tn 6 katastriüksustele.
Planeeringuala on suhteliselt lauge reljeefiga ning maapinna kõrgused langevad ida-lääne
suunal. Maapinna absoluutkõrgused ulatuvad 84,12 m-st Kesk tn 4 edelanurgas kuni 91,4 m-
ni idaservas.
Planeeringualal on rohkelt väärtuslikku ja elujõulist kõrghaljastust, mis tuleb maksimaalselt
säilitada. Kesk tn 4 maaüksuse põhjanurgas on viljapuud ja -põõsad. Mänguväljakute ala on
ümbritsetud osaliselt hekiga.
Planeeringuala keskmes, Kesk tn 4b // Kambja alajaam katastriüksusel, asub Elektrilevi OÜ
poolt hallatav alajaam Kambja:(Kuuste). Alajaama katastriüksus on ümbritsetud
planeeringualaga, kui ei jää ise planeeringu koosseisu. Planeeringuala läbivad ühiseevärgi ja -
kanalisatsiooni isevoolsed ja survetorustikud, kaugküttetorustikud, elektri kõrgepinge ja
madalpingekaablid ning madalpinge õhuliin, sidetrassid ja -kaablid. Mõlema jalgtee ääres on
tänavavalgustus.
Planeeringualal ei ole loodusvarasid. Planeeringualale ei jää kultuurimälestisi ega
pärandkultuuriobjekte. Lähim kinnismälestised on Kambja kirik (reg nr 7182) ja Kambja
kirikuaed (reg nr 4240), mis jäävad planeeringualast ca 40 m põhja poole.
Maa- ja Ruumiamet 1:50 000 geoloogilise baaskaari andmetel asub planeeringuala suhteliselt
kaitstud kaitstud põhjaveega alal, mis tähendab, et esimene aluspõhjaline Ordoviitsiumi-
Kambriumi veekompleks on suhteliselt hästi looduslikult kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-
või hajureostuse suhtes.
Maa- ja Ruumiamet mullastiku kaardirakenduse andmetel on planeeringualal kahkljad
leetunud mullad gleistumise tunnustega (LP(g)), mis võib aeg-ajalt olla liigniiske, eriti
kevadel või sademeterohkel ajal. Ülemine kiht on saviliiv (liiva osakaal 70-80%) ning
alumine liivsav. Tegemist on keskmise viljakusega mullaga, mille huumushorisondi tüsedus
on 25 cm. Aluspõhja kõige ülemise pinnakihi moodustab moreen. See kuulub Kvaternaari
ajastu (Q1) setete hulka, mis on kujunenud mandrijää tegevuse käigus Eesti alal viimaste
jäätumiste perioodil.
2.5 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi analüüs ja funktsionaalsed seosed
Praegustes piirides olev Kambja vald moodustus 2017. aastal kui Kambja vald ja Ülenurme
vald ühinesid. Valla keskus on Ülenurme alevik, mis asub Kambja alevikust ca 9 km põhja
pool. Kambja vallas elab üle 14 000 elaniku. Kambja alevik asub Tartu linnast ca 15 km lõuna
pool. Valla piir ulatub Tartu linna piirini.
Kambja vald on kiirelt kasvav ja arenev pikkade haridus- ning kultuurijuurtega.
Planeeringuala asub Kambja aleviku keskmes ja Kambja paisjärve kaldal. Tegemist on väga
looduskauni piirkonnaga.
Kambja alevikku läbib Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee, mis loob mugava ühenduse Tartu
linnaga.
Kambja alevik on kiirelt arenev, kus on olemas kõik olulised teenused. Planeeringualast lääne
pool asub noortekeskus, 120 m kirde pool asub Kambja Ignatsi Jaagu Kool koos staadioniga
ning kultuurikeskus ning ca 300 m kirde pool asub spordikeskus. Põhja pool asub Kambja
kirik. Lähim toidupood asub ca 100 m ning ehitustarvete pood ca 250 m lääne pool.
Planeeringualast ca 100 m lõuna pool asuvad perearstikeskus ja apteek.
Planeeringualast lõuna poole jäävad elamumaad. Korterelamud on valdavalt 2-3 korruselised
ja üksikelamu 1-2 korruselised ning viilkatustega.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
7
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Kesk tn 4 maaüksus piirneb lõuna ja lääne poolt tänavatega. Asulat läbib sidus jalgteede
võrgustik, mis tagab kõikidele haridus- ja sotsiaalteenustele mugava ligipääsu. Lähimad
ühistranspordi peatused asuvad Coop kaupluse juures ning Kesk tn ja Männi tn ristmikul.
3. PLANEERINGULAHENDUS
3.1 Planeeringulahenduse eesmärgid, kirjeldus ja põhjendused
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on viia läbi ümberkruntimine ning moodustatavale
sotsiaalmaa krundile ehitusõiguse määramine ühiskondlike hoonete projekteerimiseks ja
ehitamiseks. Detailplaneeringuga antakse ehitusõigus olemasoleva lasteaia
rekonstrueerimiseks ja/või uue lasteaiahoone ehitamiseks ning vajadusel olemasoleva hoone
lammutamiseks. Detailplaneeringuga määratakse hoonestusalad, ehituslikud, arhitektuursed ja
kujunduslikud tingimused ning antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega
varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja
heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
PlanS § 125 lg 1 p 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav alevikes
ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.
Planeeringuala keskmeks on Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a kinnistud (POS 1), millele on kavas
ehitada välja uus lasteaiahoone. Olemasolev lasteaia hoone võeti kasutusse 1986. aastal ning
see vastas ehitamise hetkel vajadustele. Detailplaneeringu algatamise otsuses on toodud välja,
et tänasel hetkel ei vasta olemasoleva hoone füüsilised ja tehnilised lahendused kaasaegse
õpikeskkonna tingimustele. Lasteaia arengukavas on analüüsitud kogukonna vajadusi ja
olemasoleva hoone võimalusi ning jõutud järeldusele, et lasteaial ei ole võimalik praeguses hoones
kaheksa rühmaga (nendest üks asub koolimajas) hakkama saada. Puuduvad kaasaegsed tehnilised
võimalused järjest kasvava Kambja piirkonna elanikkonna teenindamiseks. Hoone kitsikus ja
amortisatsioon ei võimalda muutuvast õpikäsitlusest tulenevaid ootusi õppekasvatustööle ja ruumidele,
on tekkinud vajadus laiendada, renoveerida lasteaed või ehitada uus hoone ning suurendada rühmade
arvu. Lasteaiahoone laiendamine või uue hoone ehitamine ning laste õuesõppevõimaluste täiendamine
(väikesed õuesõppe majakesed) on toodud arengusuunana ka arengukava tegevuskavas 2024-2029.
Olemasolev lasteaiahoone on vajalik säilitada kuni uue hoone valmimiseni, et tagada
lasteaiatöö ehituse ajaks. Uue hoone valmimisel olemasolev hoone lammutatakse. Pärast
olemasoleva hoone lammutamist on võimalik vabanenud maa-ala kasutusele võtta nt lasteaia
õuealana või muul rekreatiivsel eesmärgil.
3.2 Krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus
Detailplaneeringuga kavandatakse Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a katastriüksuste liitmist. Krundi
POS 1 hoonestusalad ja ehitusõiguse parameetrid on kajastatud planeeringu põhijoonisel ning
seletuskirja Tabelis 1 Krundi sihtotstarve ja ehitusõigus. Hooneid võib ehitada ainult joonisel
näidatud hoonestusalasse ning vastavalt määratud ehitusõigusele. Hoonestusalast väljapoole
võib rajada rekreatsiooniala mängu-, puhke- ja spordirajatisi, väliklasside ala, haljastust, teid,
parklaid, piirdeid, kraave ja tehnovõrke.
Hoonestusala on kavandatud põhja- ja idapoolsest katastriüksuse piirist 4 m kaugusele,
Kambja-Rebase tee (Kesk tänava) poolsest katastriüksuse piirist 20 m kaugusele ning
Kambja-Reolasoo tee poolsest katastriüksuse piirist 15-21 m kaugusele.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
8
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Tabel 1. Krundi sihtotstarve ja ehitusõigus
POS 1 Moodustatakse Kesk tn 4 (28203:005:0167) ja Kesk tn 4a ( 8203:005:0297)
katastriüksuste liitumisel. Pindala 19694 m², maakasutuse sihtotstarve 100%
haridus- ja lasteasutuse maa (ÜL), katastri sihtotstarve 100% ühiskondlike
ehitiste maa (Üh).
Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada 8 hoonet (sh jäätmehoone).
Maksimaalne ehitisealune kogupind on 8000 m². Hoonete maksimaalne lubatud
kõrgus maapinnast on kuni 12 m ja suurim lubatud maapealsete korruste arv on
3. Lubatud rajada üks maa-alune korrus.
Hoonete arvu piirangu alla kuuluvad hooned ehitisealuse pindalaga üle 20 m2.
Lisaks on lubatud ehitada nö vabaehitisi (alla 20 m2 hooneid), kuid nende
asukoht peab jääma hoonestusala piiresse.
Minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 20% krundi pinnast, millest vähemalt
50% peab moodustama kõrghaljastus.
3.3 Arhitektuurinõuded
Hooned peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete
järgi. Hooned peavad peab olema teostuselt heatasemelised, sobima ümbritsevasse keskkonda
ja mitte olema ohtlikud inimesele, varale ega keskkonnale. Hoonete arhitektuur peab olema
kaasaegse vormi- ja fassaadikäsitlusega.
Planeeringus on krundi POS 1 hoonestusala näidatud ulatuslikumalt, kui määratud
ehitusõigus, et uue lasteaiahoone projekteerimisel oleks võimalik valida parim asukoht ja
ruumikuju. Planeeringuala põhijoonisel on tähistatud mängu- ja spordiväljakute ning
virgestustegevuse ala. Hoone asukoha valikul projekteerimise staadiumis on lubatud mängu-
ja spordiväljakute jaoks kavandatud rekreatiivse ala asukohta muuta.
Põhijoonisel on näidatud orienteeruva täpsusega uue lasteaiahoone illustratiivne asukoht.
Hoone täpne asukoht hoonestusala sees tuleb määrata projekteerimise käigus.
Põhilised välisviimistlusmaterjalid: Välisviimistlusmaterjalid täpsustatakse projekti
koostamise käigus. Lubatud on puit, krohv, klaas, metall (vihmaveerennid jms), betoon, kivi,
plastik, fassaadiplaadid. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale
((puitlaudist jäljendavad plastvoodrid, puitakna välimusega plastaknad jms).
Välisviimistluse värvitoonid: Värvilahenduses eelistada sooje, pastelseid ja looduslikke
värvitoone.
Katusekatte värvitoonid: Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun,
tumepunane).
Projekteerimisel tuleb tagada hoonete tänapäevase arhitektuurse lahenduse ja ilme
kasutamine, esteetiline sobivus ning hoonete paigutamisel maastikku tuleb arvestada
olemasoleva väärtusliku haljastuse ja vaateväljaga piirnevatelt tänavatelt.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
9
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Päikesepaneelide paigaldamisel tänavapoolsel küljel paigaldada päikesepaneelid
katusele/fassaadile arvestades hoone arhitektuuri ning sobitudes selle stiiliga maitsekalt.
Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud.
Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud
naabrusõigustega. Ehitusprojekt peab vastama EhS nõuetele. Hoonete täpne arhitektuurne
lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast
detailplaneeringust.
3.4 Vastavus Kambja valla üldplaneeringule
Kambja valla üldplaneeringu kohaselt, mis kehtib endise Kambja valla territooriumi osas, on
planeeringualale määratud sotsiaalmaa maakasutuse juhtfunktsioon (Joonis 1 Väljavõte
kehtivast Kambja valla üldplaneeringust). Koostatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva
üldplaneeringuga.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
10
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Joonis 1 Väljavõte kehtivast Kambja valla üldplaneeringust
Üldplaneeringuga seatud sotsiaalmaa ehitustingimused:
maa-ala konkreetne kasutus täpsustub piirkonna üldplaneeringu koostamisel või
detailplaneeringu algatamise staadiumis;
detailplaneeringus täpsustatud iseloomust lähtuvalt lahendatakse parkimine vastavalt
kehtivale parkimisnormile;
elamualasse jäävate ühiskondlike hoonete maa arendamisel tuleb suurt tähelepanu
pöörata kergliiklusesõbraliku liiklusskeemi väljatöötamisele;
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
11
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
haridusasutuse planeeringu korral pöörata erilist tähelepanu liiklusohutusele,
detailplaneeringu koostamisel haarata planeeringualasse ka piirnevad tänavad;
elamualasse kavandatava sotsiaalmaa arendamine ei tohi halvendada kogu elamuala
elukvaliteeti;
vähemalt 15% planeeritud sotsiaalmaa krundi pindalast tuleb haljastada;
vähemalt 2/3 haljastatavast alast, see on 10% planeeritud sotsiaalmaa krundi pindalast,
tuleb täis istutada kõrghaljastust. Kõrghaljastuse nõue on vajalik inimväärsema
keskkonna tekitamiseks.
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud
Kesk tn 4 maaüksus piirneb lõuna poolt riigiteega nr 22136 Kambja-Rebase tee. Tegemist on
Kambja aleviku põhitänavaga (Kesk tänav). Kahesuunalise asfaltkattega tänava laius on ca 7
m. Tee aasta keskmine liiklussagedus (2024. aasta andmetel) on 578 autot ööpäevas. Lääne
pool kulgeb riigitee nr 22137 Kambja-Reolasoo tee (Puiestee tänav). Tegemist on samuti
kahesuunalise asfaltkattega tänavaga, mille laius on ca 5,75 m). Tee aasta keskmine
liiklussagedus (2024. aasta andmetel) on 152 autot ööpäevas.
Kesk tn 4 maaüksus jääb osaliselt tänavate kaitsevööndisse, mille ulatus on EhS § 71 lõike 3
kohaselt 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast.
Olemasolevad juurdepääsud on mõlemalt riigiteelt, nii lõuna kui ka lääne poolt. Uusi
mahasõite on lubatud kavandada projekteerimise faasis. Lasteaiahoone teenindav transport
liigub Puiestee tänava kaudu, lääne poolt.
Projekteerimise käigus täpsustatakse ka juurdepääsuteede laiused ning vajadusel
rekonstrueeritavad katendid.
4.2 Parkimine ja kattega alad
Parkimislahenduse kavandamisel on lähtutud Eesti Vabariigi Standardist 843:2016
tulenevatest normatiividest. Näitlik normatiivne parkimise arvutus ja orienteeruv paigutus on
toodud planeeringu põhijoonisel. Projekteerimisel, kui on teada täpne hoonestus, on võimalik
valida parklatele parimad asukohad ja ruumikujud.
Olemasolev parkla asub planeeringuala lõunaosas ja ulatub osaliselt ka Kesk tn 6
katastriüksusele. Parkla esialgu säilitatakse ja see on peamiseks parklaks lastevanematele.
Projekteerimisel tuleb lahendada parkla ümberehitus nii, et lasteaial oleks oma parkla ning
Kesk tn 6 olemasolevat parklaosa ei kasutata. Detailplaneeringuga on planeeringuala
põhjaosasse kavandatud täiendavalt uue parkla rajamine, juurdepääsuga Puiestee tänavalt. Uus
parkla on peamiseks parklaks lasteaia töötajatele. Parklad ja juurdepääsud on kavandatud
asfaltkattega.
Tulenevalt EhS nõuetest, tuleb hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud
rohkem kui 10 parkimiskohta, paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale
parkimiskohale ja elektriautode laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist
on mitteelamuga.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
12
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Parklates peab olema iga 50 sõiduauto parkimiskoha kohta üks koht liikumispuudega inimese
sõidukile. Liikumispuudega inimeste autodele tuleb reserveerida parkimiskohad võimalikult
liikumise sihtpunkti ja ukse lähedale.
Projekteerimise käigus tuleb lahendada normatiivne jalgrataste parkimine (näitlik arvutus
toodud põhijoonisel).
Täpne parkimise ja katendite lahendus tuleb anda projekteerimise käigus, lähtudes
lasteaiahoone ja õueala täpsest asukohast, lähtudes EVS 843:2016. Projekteerimisel tuleb
tagada normatiivne parkimiskohtade arv. Sademevee juhtimise haljasaladele peab tagama
katendile projekteeritav kalle.
4.3 Jalgteed
Kesk tänava ääres on Kambja jalgtee (nr 2820228) ja Puiestee tänava ääres Puiestee tänava
kergliiklustee (nr 2820242). Mõlemad jalgteed on ca 3 m laiused ning on sõiduteest eraldatud
haljasribaga. Jalgteed asuvad Kesk tn 4 katastriüksusel.
Detailplaneeringu on kajastatud Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringuga Kesk tn 1
krundilt planeeritud kõnnitee Kesk tn 4 asuvale kergliiklusteele (sh ülekäigurada Kambja-
Rebase teele). Ülekäigu asukohta on lubatud projekteerimise käigus täpsustada.
Planeeringuga on kavandatud planeeringualasiseste jalgteede rajamine ning nende
ühendamine tänavate äärsete teedega. Jalgteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada
liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused. Krundisiseste jalgteede
ühendused lahendatakse lasteaiahoone projekteerimisel, kui on teada hoonete ja õueala
rajatiste täpsed asukohad.
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
5.1 Haljastus ja heakorrastus
Planeeringualal on rohkelt väärtuslikku ja elujõulist kõrghaljastust, mis tuleb ehitustööde
käigus maksimaalselt säilitada. Kesk tn 4 maaüksuse põhjanurgas on viljapuud ja -põõsad.
Mänguväljakute ala on ümbritsetud osaliselt hekiga.
Haljastuslahendus (sh likvideeritavad puud) tuleb anda projekteerimise käigus, kui on teada
hoonete täpsed asukohad. Minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 20% krundi pinnast,
millest vähemalt 50% peab olema kõrghaljastus. Haljastuseks loetakse haljasala ja
kõrghaljastusega ala (kõrgeid põõsaid ja puid). Haljastuse osakaalu hulka ei kuulu murukivi-
ja kruusakattega alasid ja maapinnaga ühendamata haljastus (sh konteinerhaljastust,
katusepealne haljastust).
Kõrghaljastus parandab linnalise asula mikrokliimat. Puud pakuvad suvel varju aidates
leevendada tehiskattega aladel soojussaarte teket, mis on oluline arvestades kliimamuutuste
tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu. Tulvavee korral toimivad puud ja vett läbilaskvad
pinnad vooluhulkade vähendajana. Lisaks kaitseb hästi kõrghaljastus tuule eest ja vähendab
hooneteni jõudvat õhusaastet (nt tolm ja sõidukite heitgaasid).
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
13
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Ehitustegevuse ajal tuleb rakendada EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses“ osas 3
kirjeldatud puittaimede kaitsemeetmeid. Säilitatavate puude juurestiku kaitsealal on keelatud
ehitus- ja kaevetööd, ehitusmasinate liikumine, materjalide ladustamist jmt tegevused. Kui
ehitustegevus juurestiku kaitsealal on vältimatu, tuleb iga puu puhul eraldi hinnata puu
säilitamise võimalikkust ja vajalikke kaitsemeetmeid. Juurestiku kaitseala on ring ümber puu
tüve (tähistatud inventeerimise aruandes), mille raadius tüve teljest on võrdne vähemalt puu
12kordse rinnasläbimõõduga, mitmetüvelise puu korral on juurestiku kaitseala võrdne
vähemalt puu 10kordse juurekaela läbimõõduga. Juurestiku kaitseala on puud ümbritsev ala,
kus paikneb puu elutegevuse tagamiseks vajalik juurekava, mida ei tohi kahjustada.
Ehitusalal tuleb säilitatavad puud kaitsta ajutise piirdeaiaga, mis paigaldatakse juurestiku
kaitseala piirile. Juhul, kui ehitustöö puude juurestiku kaitsealal on siiski vältimatu, tuleb
paigaldada puudele tüvekaitsed ning kaevetöö teha kas käsitsi või kinnisel viisil. Juhul, kui
juurte läbilõikamine on vältimatu, tuleb lõigata juured läbi sirgelt terava lõikevahendiga (ei
rebita kopaga). Üle 2,5 cm läbimõõduga juured tuleb võimalusel säilitada. Üle 4 cm
läbimõõduga juuri ei tohiks läbi lõigata, kuna see muudab puu haigustele altiks ja võib
vähendada puu seisukindlust. Kaevetöödel paljastunud juured tuleb võimalikult kiiresti katta
niiskust säilitava materjaliga juhul, kui tekib oht, et juured võivad kuivada tuule ja päikese
mõjul. Kui kaevis jääb lahti üle ühe nädala, tuleb puid iga päev kasta. Enne pinnase või muu
materjali tagasitäitmist tuleb eemaldada mittelagunev niiskust hoidev kattematerjal ja juured
ümbritsetakse kasvumullaga.
Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal tuleb katta maapind
viisil, mis välistab pinnase tihenemise (maapinna katmine liiva, kergkruusaga, multšiga,
spetsiaalsete pinnasekaitse mattide ja plaatidega). Puude okste vigastamine ja katki rebimine
ei ole lubatav, segavad oksad kas tuleb siduda üles või kõrvale või lasta eemaldada arboristil.
Säilitatavate puude läheduses tuleb vältida kasvukohatingimusi oluliselt muutvaid
tegevusi, nagu nt maapinna langetamine ja tõstmine. Puude juurekaela peab jääma
maapinnaga ühele tasapinnale.
Planeeritavad haljasalad peavad olema regulaarselt niidetud ja heakorrastatud. Ehitise omanik
on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja
ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Peale uute hoonete
ehitamist ja olemasolevate hoonete lammutamist tuleb heakorrastada haljasalad.
Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude ja nende kaitsevööndite ulatusega.
Täiendava haljastuse rajamisel eelistada piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide
sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku. Lume koristamisel ja niitmisel vältida
puutüvede kahjustamist.
5.2 Piirded
Planeeringuala puhul on tegemist lasteaiaterritooriumiga, mis tuleb turvalisuse tagamiseks
piirata aiaga. Piirete kõrgus tuleb määrata projekteerimisel. Värava paigaldamisel peab värava
laius olema vähemalt 4 m.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
14
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Planeeringuga on kavandatud piirdeaia rajamine. Olemasolevaid piirdeid on lubatud
rekonstrueerida ja ümberehitada. Täpsem piirete asukoht, rajamise vajadus, kõrgus ja
arhitektuurne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Piirete rajamisel peab see kokku
sobima hoonete arhitektuuriga, materjalide valikuga ja värvitooniga.
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS
Kavandatav tegevus ei ole KeHJS § 33 lg 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, mille alusel
kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus
eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav
tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,
mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud
loetelu“ alla. Kavandatud tegevuse puhul ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine kohustuslik
6.1 Veekogude kitsendused
Planeeringualale ulatuvad Kambja järve ja Kambja paisjärve looduskaitselised ja
veekaitselised kitsendused. Kitsenduste ulatust arvestatakse põhikaardile märgitud veepiirist.
Piiranguvööndi laius on 50 meetrit (LKS § 37 lg 1 p 3).
Ehituskeeluvööndi laius on 25 meetrit (LKS § 38 lg 1 p 5). Ehituskeeluvööndis on
uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Planeeritud hoonestusala on kavandatud
ehituskeeluvööndist väljapoole.
Veekaitsevööndi laius on 10 meetrit (VeeS §118 lg 2 p 2).
Kallasraja laius on 4 meetrit (KeÜS § 2). Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava
veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas
selle kaldal liikumiseks. Kallasrada ei ole lubatud sulgeda.
Vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia
andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir, mis on kantud planeeringu joonistele.
6.2 Mõju kliimamuutustele
Uue lasteaiahoone rajamise mõju kliimale on seotud ehitus- ja veomasinate tööst põhjustatud
CO2 heitega, samuti kaudselt ehitusmaterjalide tootmisel tekkiva CO2 heitega, kuid ehituse
mastaapi ja ehitustööde perioodi arvesse võttes kaasnevat mõju pidada oluliseks. Pikas
perspektiivis võimaldab uue energiasäästlikuma hoone kasutuselevõtmine energia kokkuhoiu
arvelt vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Uue hoone projekteerimisel tuleb jälgida, et
vaatamata uuele energiatõhusamale hoonele, ei jääks ehitusmaterjalidega seotud heitkogus
jäänud samale tasemele või isegi suureneks. Oluline on tähelepanu pöörata ehitusmaterjalide
tootmise süsiniku jälje vähendamisele, kasutama väiksema süsinikujäljega materjale ning
arendama enam ringkasutust. Suure süsiniku heitkogusega konstruktsioonimaterjalid tuleks
võimaluse korral asendada süsinikku siduvate materjalidega, eelkõige puiduga, ning hinnata ja
väärtustada ka kasutatava materjali süsinikuvaru.
Kliimamuutustega kohanemise aspektist on detailplaneeringu puhul kõige olulisemateks
muutusteks õhutemperatuuri tõus ning sademete hulga suurenemine (sh äärmuslike sademete
juhtumite hulga suurenemine). Efektiivsete ventilatsioonisüsteemide abil on võimalik tagada
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
15
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
hea sisekliima ka kõrgemate temperatuuride esinemisel ning looduslähedaste sademevee
käitluslahenduste kavandamisel on võimalik arvestada ka intensiivsemate sademete hulgaga
toimetulekuga.
6.3 Müra ja selle leevendamine
Uue lasteaiahoone valmimise järel võib oodata seoses lastearvu kasvuga ja täiendavate hüvede
pakkumisega mõningal määral liikluskoormuse tõusu piirnevatel tänavatel, kuid võrreldes
tänavate üldise liikluskoormusega jääb see tagasihoidlikuks.
Projekteerimisel tuleb arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas
1 on toodud nõudeid päevasele ja öisele ajavahemikule ning sotsiaalministri 12.11.2025
määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” toodud nõuetega.
ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul
rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN
ISO 717-1:2021; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul
R’tr,s,w+Ctr;
akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra
suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava
heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;
välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks
ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid
välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase
ruumis oleks ületatud;
projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume ei paigutata võimaluse
korral tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele.
Sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli
ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid”
sätestab liiklusest põhjustatud müra normtasemed hoonetes ja ruumides. Hoonete siseruumide
nõuded ja vajalikud heliisolatsiooni meetmed on soovitatud määrata eesti standardi EVS
842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ alusel.
Vastavalt EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tabelis 6.3
”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule, peab
kirjeldatud välismürataseme korral uue lasteaiahoone välispiirde ühisisolatsioon olema
R’tr,s,w = 30 dB, mida tuleb korrigeerida sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest
vastavalt standardi tabelile 6.4. EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni
hindamisel ja üksikute elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui
ruumide põranda pindala on suurem kui 25 m².
6.4 Üldised keskkonnatingimused
Mulla, kui loodusressursi edasiseks kasutamiseks on soovitatav ette näha selle eraldi
ladustamine ja ehitusjärgne kasutamine haljastuses.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
16
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Pinnase, pinna- ja põhjavee saastumise vältimiseks tuleb masinaid tankida vaid
kõvakattega pinnasel ja soovitatavalt võimalikult kaugel veekogudest.
Nii ehitamise ajal kui ka kasutamisperioodil tuleb vältida mõju pinnasele ja
veekeskkonnale järgides tavapäraseid töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, pidades kinni
kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavatest ohutusnõuetest ja
kasutuseeskirjadest, samuti VeeS-s ja selle alamaktides sätestatud nõuetest põhjavee
kaitseks. Ehitustegevuse aegsete mõjude vähendamiseks tuleb kasutada heas
seisukorras masinaid ja seadmeid.
Tolmurohkete tööde tegemiseks tuleb valida sobivate ilmastikuoludega aeg ning
vajadusel pinnast ja teid niisutada.
Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida, et ehituskomponentide materjalid
ja tehniline lahendus lubaks neid hiljem lihtsalt lahti monteerida nii, et hoone
rekonstrueerimisel, teisaldamisel või likvideerimisel oleks võimalik taaskasutada
lisaks materjalidele terveid komponente.
Õhutemperatuuri tõusust tulenevate probleemide minimiseerimiseks on vajalikud
lasteaiahoones efektiivsed ventilatsioonisüsteemid ning võimalus akende avamisega
ruume paremini õhutada (ruumide aknad eri külgedel). Kõrghaljastusega on võimalik
eriti väljaspool lasteaiahoonet kõrge temperatuuri mõjusid leevendada.
Oluline on tähelepanu pöörata ehitusmaterjalide tootmise süsiniku jälje
vähendamisele, kasutama väiksema süsinikujäljega materjale ning arendama enam
ringset kasutust.
Joogi- ja olmevee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61
„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijate teabe
esitamise nõuded1“ nõuetele
Hoonete planeerimisel arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel
kasutatavkuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
Tänava-ja muus välivalgustuses kasutada võimalusel energiat säästvaid lahendusi -
LED-valgusteid, päikeseenergial töötavat valgustust vms. Välisvalgustuse
paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses
eluhoonete ülemäärast valgustamist.
Müra tekitatava häiringu vähendamiseks tuleb kasutada müra vähendavaid
töömeetodeid ning mürarikkamate tööde tegemisel valida päevased ajad, mil lasteaed
ei tööta.
Soovitatav on kõik ehitustööd, sh pinnase vedamistööd ja kaevetööd, teostada
ajavahemikus kl 07.00-21.00. Hilisemal ajal tehtavate tööde puhul tuleb arvestada
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ erineva juhtotstarbega alade jaoks kehtivaid
normväärtusi. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades
tehniliselt korras masinaid ning vältides asjatut müra teket.
Tehnoseadmetest (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jne) tuleneva müra
tasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Sellest
tulenevalt on eelkõige oluline müraallikate (mürarikkad seadmed, mürarikkad
tegevused jm) paigutamine müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
17
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
6.5 Jäätmekäitlus
Jäätmete kogumiseks ja utiliseerimiseks tuleb paigutada vastavad konteinerid. Lasteaia
territooriumi keskosas asub jäätmemaja. Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma
vastavalt JäätS-s ja Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud Kambja
Vallavolikogu 29.06.2022 määrusega nr 12), mille täitmine on kohustuslik kõigile valla
territooriumil viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning riigi ja
kohaliku omavalitsuse asutustele.
Jäätmeid tuleb eelnevalt sorteerida ja koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist või
ringlusse võtmist. Konteinerite paigutus jäätmete liigiti kogumiseks lahendada kavandatava
hoone mahus või eraldi jäätmehoonega. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu
teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoautode juurdepääs on tagatud juurdesõiduteede kaudu.
Jäätmete veopäeval tuleb tagada jäätmemahutitele juurdepääsetavus. Jäätmete nõuetekohase
käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb võimalikult varakult kohapeal sorteerida, koguda
konteineritesse ning transportida sobivasse jäätmejaama. Selleks, et vältida kokkupuudet
asbestiga, tuleb enne ehitise lammutamist, rekonstrueerimist, remonti või hooldust kindlaks
teha, kas seal on kasutatud ka asbesti sisaldavaid materjale. Kui asbestisisaldus leiab kinnitust,
tuleb selgitada, missuguseid asbestmaterjale ning kui suurtes kogustes on kasutatud, milline
on nende seisund ning kus nad paiknevad. Seega tuleb ehitises asbesti sisaldavad materjalid
kaardistada.
Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi. Ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb
lähtuda JäätS-st. Prügikastide puhul vältida looduses silmatorkavat värvi, prügiurnid peavad
sobima antud keskkonda.
7. TULEOHUTUS
7.1 Tuleohutusnõuded
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
kahju. Seetõttu peab ehitistevaheline kuja olema vähemalt 8 m, et takistada tule levikut
teistele ehitisele. Juhul, kui kuja on väiksem kui 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada
ehituslike või muude abinõudega.
Tulekustutustehnikaga juurdepääs hoonetele on tagatud planeeritud juurdepääsuteede kaudu.
Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab vähemalt hoonestusalani olema rajatud
vähemalt 3,5 m laiune sõidutee. Kui kinnisesse siseõue on vajalik sissesõit tulekustutus- ja
päästetöödeks, siis siseõue pääs peab olema vähemalt 4 m lai ja 4,5 m kõrge. Vastutus
tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal.
Väline kustutusvee lahendus ja hulk määratakse vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Veevõtukoht peab paiknema ehitise
sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.
Olemasolev ja kavandatav hoone liigituvad tuleohutusest tulenevalt IV kasutusviisiga
hooneteks (kogunemishooned (sh haridus- ja teadushoone)). Tegu on avaliku hoonega ning
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
18
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
lasteaiahoone minimaalseks tulepüsivusklassiks on TP1. Tuleohutuse tagamiseks
projekteeritavates hoonetes tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded” ja selle lisadest ning kehtivatest standarditest.
Kustutusvee normvooluhulk IV ehitiste puhul tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-
600 MJ/m² korral on 10 l/s, eripõlemiskoormuse 601–1200 MJ/m² korral on 20 l/s ja
eripõlemiskoormuse üle 1201 MJ/m² korral on 30 l/s. Vajalik vooluhulk peab olema tagatud 3
tunni jooksul. Kui ehitis on kaitstud AKS-iga, mis rakendumisel teavitab Häirekeskust või
turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini.
Ehitisregistri andmetel on 2025. aastal rajatud Kambja järve äärde tuletõrjeveevõtukoht (ehr
kood 221470305). Kavandatavad hooned jäävad tuletõrjeveevõtukohast vähem kui 200 m
kaugusele. Olemasolev kuivhüdrant on tähistatud planeeringuala joonistel.
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel tuleb lähtuda standardist EVS
809-1:2002 ”Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine”, 29.11.2002.a. Planeeringus on toodud võimalikud probleemid ning
antud soovitused projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks.
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks
8.1.1 Korrashoid
Planeeringuala tuleb olemasolevate hoonete lammutamise ning uute ehitamise järgselt
heakorrastada ja lõplikult viimistleda. Lasteaia arengukavas on rõhutatud turvalise ja
mitmekesise õpi- ja kasvukeskkonna järjepidevat parendamise vajadust (õppeaed, valgustatud
ja turvaliselt piiratud õueala). Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua mulje
peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Keskkond, mis on korras, on ka
turvaline ja seal on meeldiv viibida. Tegemist on lasteaia territooriumiga ning alal peab olema
tagatud tugev järelevalve. Tähtsat mõju avaldab prügi kiire eemaldamine (prügikonteinerite
regulaarne tühjendamine, muru korrapärane niitmine jne). Korrashoitud paiga tahtliku
kahjustamise tõenäosus on väiksem.
Lisaks korrashoiule tuleb tagada konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja
liikumisteed (selgitavad/suunavad viidad). Piirkonna väärtust tõstavad atraktiivne
maastikukujundus, arhitektuur, kõnniteed. Ehitamisel tuleb kasutada atraktiivseid,
vastupidavaid ja kvaliteetseid värve ja materjale (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid,
märgid).
8.1.2 Elavus
Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Kuritegevuse riski vähendavad konkreetsed
ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed. Jalgteed tuleb eristada sõidukite
liikumisest.
8.1.3 Valgustus ja vargused
Peamised riskid käesoleval planeeringualal, on seotud vandalismiga. Kuriteohirmu saab
vähendada vajaliku valgustuse olemasoluga. Tuleb tagada teede, parklate ja õueala (mängu- ja
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
19
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
spordiväljakute) ja hoonetevaheline hea nähtavus ning valgustatus. Pimedad nurgatagused ja
hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Oluline on valgustada
hoonete sissepääsud ja hooviala. See vähendab kuriteohirmu ning sissemurdmiste,
vandalismiaktide, vägivalla ja süütamise riski. Puudulikust valgustusest või varjulistest
nurgatagustest tingitud raskendatud jälgimine suurendab inimeste ebakindlust.
Lasteaia territoorium tuleb piirata ajaga, mis peab olema nõuetekohaselt lukustatud, et
välistada juhuslike inimeste sattumine lasteaia territooriumile. Hoonete ümbrus peab olema
pimedal ajal piisavalt valgustatud ning lisaks paigaldada lasteaiahoone ja abihoonete/parkla
valveks turvakaamerad, tagamaks hoonet kasutavate isikute ohutus.
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID
Maa-alade kasutamise põhimõtted juhinduvad juba eksisteerivast maakasutusest ja
keskkonnast ning õigusaktides kindlaks määratud piirangutest. Kaitsevööndid on liine ja
torustikke ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus
tehnovõrkude ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja
omanikku või valdaja tegevust. Kõikide planeeringualal paiknevate tehnovõrkude
kaitsevööndites tuleb järgida kehtivaid seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid
piiranguid.
Planeeringualal kehtivad kitsendused ja kaitsevööndid on kajastatud tehnovõrkude joonisel.
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi seadmise ettepanekud
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks krunte läbivatele
tehnovõrkudele ja planeeringualast väljapoole kavandatud tehnovõrkudele kaitsevööndite
ulatuses (vt p 10 TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED vastav alapunkt).
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED
Planeeringuala keskmes, Kesk tn 4b // Kambja alajaam katastriüksusel, asub Elektrilevi OÜ
poolt hallatav alajaam Kambja:(Kuuste). Alajaama katastriüksus on ümbritsetud
planeeringualaga, kui ei jää ise planeeringu koosseisu. Planeeringuala läbivad ühiseevärgi ja
ühiskanalisatsiooni isevoolsed ja survetorustikud, kaugküttetorustikud, elektri kõrgepinge ja
madalpingekaablid ning madalpinge õhuliin, sidetrassid ja -kaablid. Jalgteede ääres on
tänavavalgustus.
Olemasolev lasteaiahoonel on liitumised ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga ning kaugkütte-
, elektri- ja sidevõrkudega. Olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile,
mis on kajastatud kõikidel planeeringu joonistel.
10.1 Elektrivarustus
Planeeringuala elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 10.02.2026
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 510166.
Detailplaneeringu elektrivarustus on ettenähtud olemasolevast liitumiskilbist LK28240
(3x160A), mis asub olemasoleva alajaama juures.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialadena kaitsevööndi
ulatuses.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
20
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Kui planeeringu elluviimisel on vajalik olemasoleva elektrivõrgu ümberpaigutamine, tuleb
esitada Elektrilevi OÜ-le taotlus ja maksta ümberpaigutamisega kaasnevad kulud.
Tulenevalt EhS nõuetest, tuleb hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud
rohkem kui 10 parkimiskohta, paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale
parkimiskohale ja elektriautode laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist
on mitteelamuga.
10.2 Tänavavalgustus
Tänavate äärsed jalgteed on valgustatud. Krundisisene hoonete, hoonetevaheline ja
mänguväljakute õueala valgustuslahendus antakse projekteerimise staadiumis. Kasutada tuleb
energiatsäästvaid lahendusi - LED-valgusteid, päikeseenergial töötavat valgustust vms.
10.3 Sidevarustus
Planeeringuala sidevarustus on lahendatud vastavalt Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus
(ELASA) 03.02.2026 poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr TT5366 ja Telia Eesti AS
26.01.2026 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 40089468.
Olemasoleval lasteaiahoonel on olemas liitumine ELASA optilise kaabliga.
Vastavalt ELASA tingimustele tuleb olemasoleva lasteaiahoone lammutamisel ühendada
hoone ELASA seadmekapis 015N09 asuvas paneelis 015P09 lahti kaabel 015L03H03.
ELASA seadmekapp 015N091 ja paneel 015P09 demonteerida ning hoiustada AS Connecto
Eesti kontoris. Kaabel 015L03H03 tõmmata tagasi sidekappi 015J03 ning jätta sinna varusse.
ELASA sidevõrgus võib töid teostada vaid ELASA volitatud esindaja AS Connecto Eesti.
Teisaldustööd tuleb tellida AS-lt Connecto Eesti. Fotod eemaldatud seadmekapist 015N091,
paneelist 015P09 ja kaablist edastada ELASA andmebaasi EEDI vahendusel (MNT kood
edastatakse koos tegutsemisloaga).
Uue hoone liitumiseks tuleb projekteerida ja paigaldada uus 4-avaline mikrotoru (14/10+Cu).
ELASA seadmekapp 015N091 ja paneel 015P09 tõsta uude asukohta (seadmekappi ei pea
paigaldama, kui on olemas ühine rack, kuhu saab paigaldada ELASA paneeli). Kaabel
015L03H03 ühendada tagasi paneeli 015P09. Juhul, kui olemasolevast kaabli pikkusest ei
piisa, siis jätkata kaablit hoonesisese kaablimuhviga. Muhvi tähise saamiseks pöörduda
ELASA halduse poole (
[email protected]). Hoonest väljas võib kaabel jääda
soojustuse alla, kuid tuvastustraadi väljavõte peab olema toodud sokli/
fassaadi peale.
Tööde teostamine ELASA sidevõrgus võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS
Connecto Eesti, järelevalve töötaja juuresolekul. Rajatud sidetrass seadustada ELASA kasuks.
Seadustamine tellida ELASA poolt selleks volitatud ettevõttelt.
Peale ELASA seadmekapi ja paneeli ümberpaigaldamist edastada fotod ümberpaigaldatud
seadmetest, ELASA nõuetekohane teostusjoonis ning seadustamise dokumendid ELA SA’le
andmebaasi EEDI vahendusel (MNT kood väljastatakse koos tegutsemisloaga).
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
21
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,
mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).
Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud
mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.
Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse
infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.
Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult
vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava
tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda
järgmiste tööde tegemiseks:
mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui
0,45 meetrit;
mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja
maaparandustööd;
puude istutamine ja langetamine;
vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki
ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine,
veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;
pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine,
pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele
läbisõidukohtade rajamine;
muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.
Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis
võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.
Telia Eesti AS sideteenuse tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus
sidevõrgu lõpp-punktist kuni kavandatava hoone sisevõrgu ühendus(jaotus) kohani. Alates
sidekaevust 14 tuleb projekteerida ja ehitada sidekanalisatsiooni (100mm UPOTEL PVC
torust/multitorust) põhitrass. Vastavalt vajadusele kasutada KKS1 või KKS2 tüüpi sidekaeve.
Optiline kaabel (magistraal, vähemalt 24 kiuline) paigaldada olemasoleva ja paigaldatava
sidetorustiku kaudu alates sidekaevust 39, kaabel ühendada jätku. Projekteeritavatesse
sidekaevudesse jätta kaablivaru ca 15 m. Hoonetes otsastada optiline kaabel nõuetekohaselt
SC/APC adapteritega. Kiudude ühendamise skeem kooskõlastada Teliaga enne
paigaldustööde teostamist.
Uue lasteaiahoone sidevarustus tuleb lahendada projekteerimise staadiumis, kui on teada
hoone täpne asukoht.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega
omandamise kohustust. Tehnilised nõudmised Tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering)
esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate
portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
22
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
10.4 Veevarustus ja reoveekanalisatsioon
Planeeritav ala paikneb AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas.
Olemasoleval lasteaiahoone on liitunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Liitumispunkt
ühiskanalisatsiooniga asub Kesk tn 4 katastriüksusel (K-LP) ja liitumispunkt ühisveevärgiga
maaüksuse kirdenurgas, Puiestee tn 1 // Ausamba katastriüksusel (V-LP)
Joonis 2 Väljavõte ÜVK lepingu lisast – veevarustuse ja kanalisatsioonitorustiku
liitumispunktid
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
23
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Kinnistusisene vee- ja kanalisatsioonitaristu (edaspidi: taristu) alates liitumispunktist kuulub
kinnistuomanikule. Kinnistusisene täpne lahendus tuleb anda projekteerimisel, kui teada uue
lasteaiahoone täpne asukoht. Ehitusprojektiga tuleb täpsustada hoone sisendite asukohad.
Projekteerimise käigus tuleb tagada olemasoleva lasteaiahoone vee- ja
kanalisatsioonivarustuse toimimine hoone kasutuses oleku perioodi jooksul.
Juhul, kui kinnistul tekkivasse reovette võivad sattuda rasvad, õli- ja naftasaadused või
liivaosakesed, peab kinnistult väljuv reovesi läbima esmalt rasva-, õli- liiva- ja mudapüüduri.
Kinnistusisese taristuga seonduvate tööde algusest tuleb 3 tööpäeva enne seonduvate
ehitustööde algust teavitada AS-i Emajõe Veevärki e-posti teel
[email protected].
Pärast kinnistusisese taristu väljaehitamist tuleb tehtud tööde kohta esitada AS-ile Emajõe
Veevärk digitaalsed teostusjoonised. Rajatud torustike teostusjoonis(ed) edastada digitaalselt
AS-i Emajõe Veevärk hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale ehitustööde lõppu aadressil
[email protected].
Projekteeritavate torustike läbimõõdud ja kõrgusmärgid täpsustatakse projekteerimise käigus.
Ehitusprojektiga tuleb täpsustada hoone väljundite asukohad.
10.5 Sademevee kanalisatsioon
Planeeritavates parklates ja hoonete katustelt kogutud sademevesi tuleb lahendada eelistades
säästlikke lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides
ühtaegu ka sademevee reostumist (nt immutusplokkidega, imbkaevudega, taimkatteribadega,
viibetiikidega, vihmaaedadega, haljaskatustega, haljasseintega, immutusaladega,
viibekraavidega, taimestatud viibealadega, vettläbilaskvate katetega, kivisillutistega jmt).
Detailplaneeringuga on kavandatud sademevee torustik kuni planeeringuala põhjapoolse piiri
äärde (Puiestee tn 1a // Ausamba katastriüksusele) rajatava eesvooluni, mille kaudu juhitakse
sademeveed Kambja järve.
Projekteerimisel tuleb arvestada sademete hulga tõusu ja ekstreemsete sademete hulga
juhtumite suurenemisega ja kavandada sademevee käitluslahendused, mis arvestavad selliste
muutustega (sademevee puhvertiigid, mis võimaldavad mahutada ka intensiivsete sademetega
kaasnevad veekogused).
Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele.
Juhinduda VeeS-s ja selle alamaktides sätestatud nõuetest ning järgida üldprintsiipi, et
sademevee käitlemise lahendused (sh ala vertikaallahendus) ei tohi kaasa tuua negatiivset
mõju ümbritsevatele kinnistutele.
10.6 Soojavarustus
Planeeringuala soojavarustus on lahendatud vastavalt SW Energia OÜ poolt 22.01.2026
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 2026012201.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
24
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Olemasolev lasteaiahoone on kaugküttega liitunud ja olemasolev liitumispunkt (T-LP1) DN
50 asub lammutatava lasteaia hoone juures. Lähtudes uue hoone vajadustest, tuleb
projekteerimise käigus teha põhjalik hüdrauliline arvutus, et selgitada välja, kas olemasoleva
torustiku läbilaskevõime on piisav. Kui torustike läbilaskevõime ei ole jääb ebapiisavaks,
tuleb vahetada välja torustiku kuni magistraalini DN00+100. Uue hoone kaugküttevõrguga
ühendamine olemasoleva torustikuga DN100+100 on võimalik liitumispunktis T-LP2.
Soojatorustiku ja liitumispunkti asukohad määratakse projekteerimisel, kui on teada
kavandatava hoone ehk tarbimiskoha soojussõlme ruumi asukoht.
Vastavalt tehnilistele tingimustele on kaugküttevõrgus ringleva soojuskandja maksimaalsed
arvutuslikud parameetrid:
küttehooajal: T1 / T2 = 75 / < 55 oC;
kütteperioodi välisel ajal: T1 / T2 = 60 / ≤25 oC.
Kaugküttevõrk tuleb diemensioneerida nii, et minimaalne kasutada olev arv rõhkude vahe
tarbijate sisendil, enne soojusenergia mõõtesõlme, on 50 kPa ja maksimaalne rõhukadu
torustikus ei ületa 100 Pa/jm.
Kaugküttega liitumiseks tuleb koostada kaugkütte ühendusvõrgu tööprojekt. Töö käigus tuleb
kontrollida tarbijate ühendusvõimsused ja teostada võrkude läbimõõtude optimeerimine.
Varem renoveeritud, kuid aladimensioneeritud eelisoleeritud torustik kuulub
rekonstrueerimisele. Projekteeritud trass ei tohi kulgeda läbi hoone magistraaltorustikuna.
Mõõdusõlmed tuleb välja ehitada, koos uue Kamstrup Multical 603 või samaväärse
soojusarvestiga, mis ühildub Kamstrup Multical kauglugemissüsteemiga. Pinnasesse
paigaldatav kaugküttevõrk näha ette häiresüsteemiga varustatud eelisoleeritud terastorudest.
Kasutada II isolatsiooniklassi torustikku, siseruumidesse paigutataval osal kasutada
soojusisolatsioonina kivivilla koorikut ja isolatsiooni kattematerjalina katteplekki.
Pinnasest (künadest) demonteeritud torustiku ja sellega tekkinud jäätmed utiliseerib töövõtja.
Olemasoleva hoone lammutamisel tuleb olemasolev hoonesisene kaugküttetorustik ja
mõõdusõlm lammutada ja utiliseerida. Olemasolevad soojamõõtjad tagastada Tellijale.
Projekteerimisel ja uue hoone varustamisel kaugküttega tuleb tagada ehitamise perioodil
kasutatava olemasoleva hoone osa soojavarustus.
Võrgu kaitsevöönd on 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole.
Tehnovõrkude paigutamisel tuleb arvestada olemasolevate ja projekteeritud puude
paiknemisega (sh juurestiku kaitsealaga). Maa-aluste tehnovõrkude paigutamisel juurestiku
kaitsealale, tuleb nende kahjustamise vältimiseks kasutada juuretõkkeid või paigaldada
tehnovõrgud ühisesse kinnisesse kanalisse, mille hooldamiseks pole juurestiku kaitsealal vaja
teha kaevetöid.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
25
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
11. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA ELLUVIIMINE
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud,
kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju alal ega lähiümbruses.
Planeeritud tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju olemasolevale keskkonnale ning ei
põhjusta keskkonnas pöördumatuid negatiivseid muudatusi.
Tegemist on inimtegevusest mõjutatud territooriumiga, kus väljakujunenud kooslus on
inimtegevusega kohanenud. Looduslik pinnas on olemasoleva hoone, juurdepääsuteede ja
parkla lähiümbruses varasemalt eemaldatud või mõjutatud. Kavandatava tegevuse elluviimisel
ei ole eeldada ebasoodsat mõju põhja- ja pinnaveele, sest planeeringualal ei kavandata
potentsiaalselt ohtliku tegevust, millega võiks kaasneda pinnase- või veereostus.
Uue lasteaiahoone valmimine loob head eeldused Kambja valla alushariduse kvaliteedi
tõstmiseks ja uute lahenduste elluviimiseks. Planeeringu elluviimine aitab kaasa kaasaegse ja
atraktiivse keskkonna loomisele.
Arvestades kavandatava tegevuse asukohaga, muudab detailplaneeringu realiseerimine
mõningal määral maastiku üldilmet, sest detailplaneering annab võimaluse hoonestuse
rajamiseks Kambja järve poolsele alale. Väga olulist rolli mängib arhitektuurne lahendus – nii
uue lasteaiahoone kui ka rajatavate mängu- ja spordialade ning kogu õueala lahendus,
omavaheline kokkusobitamine ja sobitamine olemasolevasse maastikku, arvestades selle
piirkonna hoonestuslahenduste, kõrghaljastuse ja muude eripäradega.
Detailplaneeringuga kavandatakse ehitustegevust, millega kaasnevad pinnasetööd, hoone
lammutamine ja hoone(te) ehitamine, parkla ja rekreatiivse iseloomuga rajatiste ehitamine.
Ehitustööde tegemisel kasutatakse ehitus- ja veomasinaid. Ehitusetapis esineb tavapärane
täitepinnase kulu ning ehitusmasinate ja transpordivahendite energiakasutus. Tegevusega
kaasneb ehitustegevusele iseloomulik mürateke ja mõningane saasteainete väljutamine
välisõhku. Kaasnev ehitusjäätmete teke on üldiselt iseloomulik tavapärasele ehitustegevusele.
Jäätmete hulka suurendab märkimisväärselt olemasoleva lasteaiahoone lammutamisel
allesjääv materjal.
Planeeritavate tegevuste keskkonnamõju jaguneb kaheks – ehitusaegne ja kasutusaegne mõju.
Ehitustegevusega kaasnevad peamiselt ehitamise perioodil lühiajalised (ajutise iseloomuga) ja
pärast tööde lõpetamist lakkavad mõjud, nagu ehitustöödega ja ehitus- ja veomasinate
kasutamisega seotud õhusaaste ja müra ning pinnase, pinna- ja põhjavee reostuse oht
võimalike avariide tagajärjel. Ehitustööde mõju on pigem lokaalne, mõjuala piirdub
ehitusplatsi ja selle vahetu ümbrusega.
Seoses uue kaasaegse ja kõigi eelduste kohaselt energiasäästliku lasteaiahoone ehitamisega
avaldub kaudselt kasutusaegne mõju energia (elekter, soojus) kokkuhoiu kaudu. Liikluse mõju
võib piirkonnas ala suurema kasutusintensiivsuse tõttu veidi suureneda, kui detailplaneeringu
realiseerimise eesmärgid nagu laste arvu tõstmine saab täidetud ning uue hoone ehitusjärgne
ala ja olemasoleva hoone lammutusjärgne ala leiavad laiemat kasutust.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
26
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneering
11.2 Planeeringu elluviimise kava ja tingimused
Detailplaneeringu elluviimisega seotud kulud kannab planeeringu koostamisest huvitatud
isikuna vallavalitsus, kes ehitab välja planeeritava hoone, juurdepääsud, parkla ja
tehnovõrgud.
Planeeringu elluviimine koosneb etappidest
1. Uue lasteaiahoone arhitektuurse lahenduse projekteerimine ja taristu projekteerimine;
2. Uue lasteaiahoone ehitus;
3. Olemasoleva lasteaiahoone lammutamine;
4. Parklate ja rekreatsiooniala ehitus;
5. Heakorrastustööd.
6.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust)
ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb
tekitaja poolt hüvitada koheselt.
OÜ Wesenberg Töö nr 79-0824 16.03.2026
27
Riivo Leiten
Kambja Vallavalitsus Teie 01.04.2026 nr 6-1/150-4
[email protected]
[email protected] Meie 20.04.2026 nr 7.2-2/26/5589-2
Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk
tn 4a maaüksuste ning lähiala
detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tartu maakonnas Kambja vallas Kambja alevikus
Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneeringule (katastritunnused
28203:005:0167 ja 28203:005:0297, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua
eeldused olemasoleva lasteaia rekonstrueerimiseks ja/või uue lasteaiahoone ehitamiseks ning
vajadusel olemasoleva hoone lammutamiseks.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tehnovõrgu kavandamiseks riigitee alusele maale
ja riigiteega ristuvate tehnovõrkude (sademeveekanalisatsioon) projekteerimiseks tuleb
taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lisad:
1. SK100_SELETUSKIRI_Kambja_4_4a_DP_2026-03-16
2. JN100_POHIJOONIS_Kambja_Kesk_4_4a_DP_2026-03-16
3. JN200_TEHNOVORGUD_Kambja_Kesk_4_4a_DP_2026-03-16
Kristi Kuuse
58603278,
[email protected]
2 (2)