Töö nr: 25005221| 05.11.2025
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km
3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja
jalgtee põhiprojekti ja Piira silla
restaureerimise eskiisprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
Tallinn–Tartu 2025
Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)
Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist
Sisukord
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 6
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV
POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 12
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju
maakasutusele ................................................................................................................................ 12
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 14
4.3. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 14
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 16
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 17
4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 17
4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 18
5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 19
LISA. FOTOD PROJEKTIALALT.............................................................................................................. 21
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti
ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 3
1. Sissejuhatus
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5
asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojektile ning Piira silla restaureerimise eskiisprojektile.
Nimetatud riigitee lõik ja sild asuvad Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Piira külas ning piirneb
Rakvere linna lõunapoolse administratiivse piiriga (joonis 1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid
keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise
või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projektide seletuskirjast ja
joonistest seisuga oktoober-november 2025. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits
(OÜ Hendrikson & Ko) 23.10.2025 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).
Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Alus: Riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekt. Seletuskiri. Infrada OÜ, töö nr 25010.
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti
ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 4
2. Taust ja seadusandlikud aspektid
KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi
ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks
olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib
kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale,
inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või
vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri
pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja
sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju.
Vastavalt määrusele nr 224:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda
kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus-
ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025058
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti
ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 5
vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või
laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul.
Kavandatavad tööd ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, mille puhul tuleks
algatada KMH. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või
kasutamine) ning määruse nr 224 § 13 p 8 nimetatud tegevuste hulka (jalg- ja jalgrattateede,
bussipeatuste ja liiklejate ohutust toetava teetaristu rajamine). Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2,
st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 61. Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde
kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades
eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade,
eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta,
millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat
keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama
varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud
ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning
eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud
tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta
kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju
hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise
algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka
määrus nr 31) nõuetest.
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti
ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 6
3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Projekteeritav jalgratta- ja jalgtee (edaspidi ka JJT) on kavandatud riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee
km 3,0-3,5 äärde. Käesolev maanteelõik on kahesuunaline, kahe sõidurajaga (1+1) tugimaantee.
Kergliiklejatele eraldi liikumisvõimalused puuduvad, mistõttu kasutatakse liiklemiseks sõidutee
serva. Sõidutee ületamine on raskendatud, kuna puuduvad ohutud teeületuskohad. Sõidutee on
valgustatud.
Maanteelõigul asub Piira bussipeatus, mis on varustatud ooteplatvormi ja -paviljoniga. Vastaspoolel
bussipeatus puudub.
Koostatud projektlahendust iseloomustavad järgmised üldandmed:
▪ I JJT lõik (põhiline läbiva liiklusega): pikkus: 448m, laius: 3,0m, mõlemalt poolt 0,25m
haljastatavad, põikkalle: ühepoolne 2,0% ning pikikalle: 0,6…4,0%.
▪ II JJT lõik (Ojakalda tn ja Metsaveere tn ühendus): pikkus: 89m, laius: 2,5m, mõlemalt poolt
0,25m haljastatavad, ühepoolne 2,0%, pikikalle: 1,5…3,0%.
▪ III JJT lõik (bussipeatuse ühendustee): pikkus: 83m, laius: 2,5m, mõlemalt poolt 0,25m
haljastatavad, ühepoolne 2,0%, pikikalle: 0,6…3,4%.
Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine on vajalik jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse taseme
tõstmiseks, sh olemasolevate põhja–lõunasuunaliste kergliiklusteede omavaheliseks ühendamiseks
ja ohutute teeületuskohtade kavandamiseks tagamaks piirkonnas jalakäijatele mugavam ja ohutum
liikumisteekond.
Kavandatava tegevuse asendiplaanid vertikaalplaneeringuga on kujutatud joonistel 3.1 ja 3.2. Silla
plaan, vaade ja pikilõige on kujutatud joonisel 3.3.
Plaanilahendus
Plaanilahenduse koostamisel on aluseks võetud tellija antud lähteülesanne koos jalgratta- ja jalgtee
põhimõttelise paiknemisega. Plaan näeb ette kolme jalgratta-ja jalgtee lõiku, kogupikkusega 620m.
Esimene jalgratta- ja jalgtee lõik on 448m pikk, katte laius 3,0m. Tegemist on põhilise lõiguga läbiva
liiklusega. Lõik algab olemasolevast jalgratta-ja jalgteest Tartu tn 70 kinnistu juures. Edasi kulgeb
jalgratta- ja jalgtee paralleelselt Rakvere-Luige teega. Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee lõpp
ühendatakse olemasoleva Piira ringristmiku jalgratta- ja jalgteega Tibu kinnistu (90002:001:0263)
juures.
Teine jalgratta- ja jalgtee lõik on 89m pikk ja katte laiusega 2,5m. Antud jalgratta- ja jalgtee lõik
kulgeb samuti paralleelselt Rakvere-Luige teega, kuid asub sõiduteest teisel pool ning tagab
ühenduse Ojakalda ja Metsaveere tänavatega.
Kolmas jalgratta- ja jalgtee lõik on 83m pikk ja katte laiusega 2,5m. Nimetatud lõik ühendab C.T. von
Neffi tänavat rekonstrueeritava Piira bussipeatusega.
Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee lõigud on asfaltbetoonkattega ning on eraldatud sõiduteest
nõuetekohase (≥ 5,0m) eraldusribaga.
Projekteeritud on neli teeületuskohta. PK 1+44 näidatud ühendustee on ajutine ja seda rajatakse
juhul, kui Piira silla lõik ehitatakse pärast ülejäänud jalgratta- ja jalgtee välja ehitamist.
Projektlahendusega on ette nähtud vajaduspõhine mahasõitude rekonstrueerimine (esimesel lõigul
PK 0+80, 3+34, 3+92), säilitades nende asukohta ja geomeetriat. Jänku kinnistule (esimese lõigu
PK 0+29) on projekteeritud uus mahasõit, see ühtlasi tagab juurdepääsu Olevi, Sulevi, Kalevi ja Alevi
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti
ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 7
kinnistutele. Samuti on ette nähtud C.T. von Neffi tn ristmiku rekonstrueerimine, sh sissepääs
C.T. von Neffi tn 2 parklasse.
Mahasõitudele on kavandatud uus asfaltbetoonkate. Mahasõitude geomeetria on valitud kooskõlas
Transpordiameti tüüpjoonistega ning on kontrollitud arvestusliku auto pöördekoridori
šabloonidega.
Ohutuse tagamiseks on ette nähtud olemasoleva vasakpoolse Piira bussipeatuse
ümberpaigaldamine C.T von Neffi ristmikust eemale. Lisaks on ette nähtud uus bussitasku laiendus
ja ooteplatvorm.
Projekti näeb ette ka uue parempoolse Piira bussipeatuse rajamise. Selleks on kavandatud
bussitasku laiendus ja ooteplatvorm. Ootekoda ei ole planeeritud, kuid platvormi suurus võimaldab
selle tulevikus paigaldada.
Vertikaalplaneering
Vertikaalplaneeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast maapinnast, sõidutee
kõrgusmärkidest, ehitusgeoloogilistest tingimustest ning vajalikest põik- ja pikikalletest.
Jalgratta- ja jalgtee järgib olemasolevat maapinda. Muldkeha kõrgus on valdavalt 0,20 kuni 0,50m,
v.a. mõned kohad, kus jalgratta- ja jalgtee on olemasoleva reljeefiga samal kõrgusel. Jalgratta- ja
jalgtee muldkeha nõlvad on kavandatud 1:2 nõlvusega.
Jalgratta- ja jalgteel on läbivalt ühepoolne põikkalle 2,0%, mille suund sõltub reljeefist ja sademevee
äravoolu lahendusest konkreetses lõigus. Pikikalle jääb vahemikku 0,6…4,0%.
Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee järgib ümbritsevat maapinda. Muldkeha tuleb ehitada
täitepinnasest, mis vastab käesolevas ehitusprojektis esitatud nõuetele.
Veeviimarid
Sademevesi on juhitud jalgratta- ja jalgteest külgnevale haljasalale, kus see imbub maasse.
Projektlahendusega on kavandatud mõningad uued kraavid või nõvad. Nõvade ja kraavide nõlvad
on 1:5 või varieeruva nõlvusega (1:2 või laugemad). Kelluka tn mahasõidu truup asendatakse uuega.
Kindlustus teostada geotekstiilile ja betoonsegule paigaldatavate munakividega.
Piira sild
Piira silla restaureerimiseks koostatakse eraldi ehitusprojekt, kuid käesolevas eelhinnangus on
arvestatud ka silla taastamisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning antud soovitused
keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise ning võimalike negatiivsete mõjude
ennetamise ja leevendusmeetmete osas.
Muinsuskaitse eritingimuste4 sisu ja põhjenduste osas on Muinsuskaitseamet märkinud Piira silla
kohta järgmist: Piira sild on rajatud 19. sajandi algul. Sild on laotud paekivist ning sel on algselt
olnud kaks üsna lameda kaarega võlvi. Külgedel piiravad silda madalad parapetid. Sild oli algselt
krohvitud. Praegune maantee kulgeb sillast mõnevõrra eemal.
Sild on avariilises seisukorras, üks võlv on varisenud, teine on säilinud, kuid halvas seisukorras –
vuugid tühjad, osaliselt pinnasesse mattunud, ümbrus rohtunud. Säilinud on fragment silla
parapetist.
Piira sild jääb kavandatava kergliiklustee trassile.
4 Muinsuskaitseameti 06.12.2021 väljastatud muinsuskaitse eritingimused nr 1.1-7/3555-1
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti
ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 8
Piira silla puhul on tegemist olulise kohaidentiteeti kujundava maamärgiga, mis markeerib
mõisaaegset teesihti ja ilmestab ümbritsevat keskkonda. Kuna sild on avariilises seisukorras ja silla
kehandist on vähe alles, on koopiana rekonstrueerimisel oluline eelkõige silla ajalooline väliskuju ja
ilme. Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid detaile ja tagada
selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine.
Kavandatavate tegevusete potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette.
Paratamatult tekib ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb ehitusega müra, vibratsiooni ja
lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (liiv, kruus, kaksikpaest killustik jne).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise
keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist
ette ei nähta. Projekti täiendav eesmärk on alternatiivsete täitematerjalide kasutusvõimaluste
piloteerimine. Alternatiivse täitematerjalina soovitakse uurida kaksikpaest (paas põlevkivikihindi
vahekihina) toodetud täitematerjali toimivust jalgratta- ja jalgteede muldkehas ja aluse alumises
kihis. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga,
mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t
otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 9
Joonis 3.1 Asendiplaan vertikaalplaneeringuga. Allikas: Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt, Infrada OÜ, töö nr 25010, joonis nr TL-4-01, 08.10.2025
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 10
Joonis 3.2 Asendiplaan vertikaalplaneeringuga. Allikas: Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt, Infrada OÜ, töö nr 25010, joonis nr TL-4-02, 08.10.2025
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 11
Joonis 3.3 Piira sild (Mälestise reg-nr 15996). Plaan, vaade, pikilõige. Allikas: Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 lõigul jalgratta- ja jalgtee
silla põhiprojekti koostamine, Selektor Projekt OÜ, töö P25003, joonis TS-5-6, 20.10.2025
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 12
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega
kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 21 Rakvere–Luige tee
km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee rajamise ning Piira silla restaureerimine) võimalikku
keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva taristu ja liikluse kogumõju.
Projektide realiseerumisel parenevad ühistranspordi kasutustingimused ja kergliiklejate
liikumisvõimalused ning üldine liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale ka positiivne mõju. Lisaks
taastatakse projekti raames kultuurimälestis, mille puhul on tegemist olulise kohaidentiteeti
kujundava maamärgiga, mis markeerib mõisaaegset teesihti ja ilmestab ümbritsevat keskkonda.
Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul
ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku
mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid
punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju
ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke
koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud
asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju,
siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja
toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt
olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Piiriülest mõju projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele
Projektiala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Rakvere linna piiril.
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga
nr 1.1-4/305. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et jalg- ja
jalgrattateede kavandamiseks maakonnas on eelnevalt eraldi koostatud vastav
maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis on integreeritud maakonnaplaneeringusse ning mis
jääb kehtima Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ lisana. Maakonnaplaneeringut täiendava ja
täpsustava teemaplaneeringu eesmärgid on:
▪ toimiva kergliiklusteede võrgustiku kavandamine oluliste sihtpunktide sidumiseks maakonnas, et
seeläbi;
parandada teenuste kättesaadavust kohalikele elanikele;
tagada liiklusohutus;
tagada tervisliku ja keskkonnasäästliku transpordiliigi osakaalu tõstmine igapäevases
liikluses;
ühtsustada kohalike omavalitsuste üldplaneeringus esitatud jalg- ja jalgrattateede
asukohad;
▪ töötada välja maakonna jalg- ja jalgrattateede arendamise üldised põhimõtted.
5 https://www.riigiplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 13
Teemaplaneeringu kohaselt on kavandatava jalg- ja jalgrattatee puhul tegemist planeeritud jalg- ja
jalgrattatee III eelistusega, st jalg- ja jalgrattatee, mis on oluline, kuid jalgratturite ja jalakäijate
liiklussagedus on alla keskmise.
Vinni valla üldplaneeringu seletuskirja6 kohaselt on teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne
kättesaadavuses on suur osa avalikku ruumi siduval kergliiklusteede võrgustikul. Jalgsi ja jalgrattaga
liikumise eeliseks on odavus, tervislikkus ja teatud juhtudel ka kiirus. Planeeritud jalg- ja
jalgrattateede paigutamisel on arvestatud eelkõige inimeste igapäevast liikumist (kodu-töö-
kaupluskodu) ja selle intensiivsust. Teedevõrgu planeerimisel on arvestatud ka omavalitsuse
piirialadel teede loogilist jätkumist (eelkõige Rakvere linna ümbruses).
Üldplaneeringuga ei peetud vajalikuks määratleda kergliiklusteede prioriteetsusklasse, kuna
vajadused on ajas muutuvad. Üldplaneering ei määratle millisel pool sõiduteed kergliiklustee peab
paiknema, vaid konkreetne lahendus kujundatakse tee projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele
normidele ja ruumilisele situatsioonile.
Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja
suunistega kooskõlas.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt asub kavandatav jalg- ja jalgrattatee väärtuslikul
maastikul. Vinni valla üldplaneeringu (edaspidi ka Vinni valla ÜP) kohaselt piirneb kavandatav
tegevus küll väärtusliku maastikuga, kuid sinna ei ulatu. Vinni valla üldplaneeringu seletuskirja
kohaselt täpsustab üldplaneering maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslike maastike kaitse- ja
kasutustingimusi, seades üldised tingimused kõigile väärtuslikele maastikele. Vinni valla ÜP
seletuskirja kohaselt on Vinni vallas määratud väärtuslikud maastikud peamiselt loodus- ja
põllumajandusmaastikud oma pikkade avarate vaadetega, osadel juhtudel väärtustavad maastikku
mõisakeskused koos pargi ja asustusstruktuuriga. Väärtuslikke looduskooslusi ja maastiku
üksikelemente üldplaneeringuga ei määrata. Kavandatav tegevus ei takista kaugele vaateid ning
olemasolevad maastikumustrid ja -vormid säilivad. Kavandataval tegevusel oluline ebasoodne mõju
väärtuslikele maastikele puudub (vt Joonis 4.1).
Projektlahendus paikneb kogu mahus riigiomandusse kuuluval transpordimaal, mistõttu oluline
ebasoodne mõju maakasutusele puudub.
Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine Lääne-Viru maakonnaplaneeringu ja Vinni valla üldplaneeringu kohaselt
väärtusliku maastiku suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
6 https://vinnivald.ee/wp-content/uploads/2025/01/Seletuskiri.pdf
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 14
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele
Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse alale
looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte.
EELIS andmete alusel on lähimad kaitsealused liigid kavandatavast tegevusest ca 500-700 m
kaugusel. Tegemist on II kaitsekategooria kaitsealuste liikide, põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii;
KLO9112982), veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9113005) ja pruun-suurkõrv (Plecotus auritus;
KLO9113031) leiukohaga. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi täpse
elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, mistõttu käesolevas
eelhinnangus liigi täpset leiukohta ei esitata. Kaitstavate liikide ja käesoleva projektiga kavandatud
tegevuse vahele jäävad elamud (tiheasustusala) ja maatulundusmaad. Arvestades kavandatava
tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada II kaitsekategooria kaitsealuste liikidele olulist
ebasoodsat mõju.
Käesoleva projekti raames on vajalik teostada mõningal määral ka raadamist. Vastavalt KeHJS § 6
lõige 1 punkti 311 alusel on vajalik algatada KMH, kui metsamaa raadamise maht on üle 100 hektari.
Raadamise maht käesoleva projekti raames on ligikaudu 1400 m2. Kuna raadamismaht on oluliselt
alla 100 hektari, ei ole KMH algatamine sellest tulenevalt vajalik.
4.3. Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste registri7 andmetel asuvad projekteeritaval lõigul või selle vahetus läheduses
riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised: ehitismälestis Piira sild (reg-nr 15996) koos 50-meetrise
kaitsevööndiga ümber ehitise välisperimeetri ning ehitismälestis Piira veterinaarravila
administratiivhoone (reg-nr 30923) koos kaitsevööndiga.
Piira silla restaureerimiseks on Muinsuskaitseamet väljastanud 06.12.2021 kirjaga nr 1.1-7/3555-1
järgmised muinsuskaitse eritingimused:
▪ Taastada silla kujundus ja maht, sh 2 kaarvõlvi.
▪ Lubatud on sild lahti võtta ning uuesti üles laduda. Võimalusel säilinud võlv säilitada,
restaureerida ja integreerida see rekonstrueeritava silla kehandisse.
▪ Silla konstruktsioon on lubatud lahendada kaasaegseid ehitusvõtteid kasutades, välisilmes ja
võlvide taastamisel kasutada paekivi (kasutada maksimaalselt olemasolevaid rahuldavas
seisukorras paekive).
▪ Taastada parapett ning vajadusel kavandada sellele arhitektuurselt sobiv õhuline kõrgem
lisapiire.
▪ Lubatud on silla gabariite laiendada silla üldilmega arvestaval viisil, kui see on vajalik
kergliiklustee toimimiseks.
▪ Tagada sademevee ärajuhtimine. Vältida tuleb sademevee imbumist silla müüritisse.
▪ Eemaldada silla läheduses kasvav võsa ning tagada silla ja selle ümbruse regulaarne hooldus ja
niitmine.
▪ Enne projekteerimistööde algust mõõdistada ajalooline sild silla dokumenteerimiseks ja
taastamiseks.
▪ Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline järelevalve.
Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada muinsuskaitse valdkonnas majandustegevusteadet
omava ettevõtja pädev isik (MuKS § 68, kes esitab kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu
muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–2).
Piira silla restaureerimisel tuleb nimetatud tingimustega arvestada.
7 https://register.muinas.ee/
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 15
Kavandatav tegevus ulatub osaliselt Piira veterinaarravila administratiivhoone kaitsevööndisse.
Kaitsevööndi piiril on plaanis likvideerida põõsastik mahus 11 m2 ning rekonstrueerida parkla
sissesõit (olemasoleva asfaltkatte freesimine, haljastamine ning sissesõidu uude asukohta
nihutamine) ohutuse tagamiseks ning asfaltpinna vähendamiseks.
Enne tööde algust kinnismälestise kaitsevööndi alal, peab tööde teostaja Muinsuskaitseametiga
kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise
(MuKS § 58 lg 1).
Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud oma 27.02.2025 kirjaga nr 5-10/487-1
arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab muuhulgas ka järgmise täiendavad
tingimused:
▪ Kuigi seni ei ole tööde piirkonnast arheoloogilist kultuurkihti ja leide leitud, on tegu piirkonnaga,
kus seni teadmata arheoloogiapärandi avastamise võimalus on mõnevõrra suurem kui tavaliselt,
kuna läheduses asuvad Rakvere linna, Tõrma küla ja Vana-Vinni küla pärandirikkad alad.
▪ Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja
selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 60) on leidja kohustatud tööd
katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Projekti elluviimisel tuleb nimetatud tingimustega arvestada.
Kavandatava tegevuse alale ei jää pärandkultuuri objekte. Lähim pärandkultuuri objekt (Piira
eramõis (reg nr 901:MOA:006)) jääb kavandatavast tegevusest ca 230 m kaugusele ehk mõjualast
välja (vt joonis 4.4).
Arvestades eeltoodud tingimustega, ei ole alust eeldada olulist ebasoodsat mõju
kultuurimälestistele ega pärandkultuuriobjektidele.
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine lähimate kultuurimälestiste, pärandkultuuri objektide ning veekaitseliste
kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 2025
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 16
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi veekogu veeseaduse § 3 mõistes.
Planeeritav jalgratta- ja jalgtee ületab Jupri karstiorgu (LTA1000727), milles kõrgvee perioodil voolab
Jupri oja. Karstiorule on kehtestatud nitraaditundliku ala tegevuspiiranguvöönd 50 m. Jupri oja on
ühtlasi Soolikaoja ülemjooksuks. Madalveeperioodil voolab Jupri oja maa peal vaid lühikeses lõigus,
ülejäänus karstioru ulatuses maa all ning Soolikaoja algab Rakvere linnametsast. Karstioru
peamisteks mõjuriteks on intensiivne maaharimine, maavarade kaevandamine ja
maaparandussüsteemide rajamine.
Kuigi Jupri oja ei ole veeseaduse tähenduses veekogu ning silla ja truubi ehitamiseks ei ole vajalik
veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 21), tuleb silla restaureerimis- ja
ehitustööd teostada ajal, mil karstiorg on kuiv. Samuti on tuleks puude ja põõsaste eemaldamist
teostada kuival perioodil. Eeltoodud tingimusi järgides ei ole eeldada olulist ebasoodsat mõju Jupri
karstiorule, Jupri ojale ega piirkonna vee kvaliteedile.
Keskkonnaportaali8 andmete alusel jääb kavandatava tegevuse lähedusse üks puurkaev
PRK0002872. Puurkaevudele on kehtestatud hooldusala 10 m. Kavandatav tegevus puurkaevu
hooldusalale ei ulatu.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 62 lg 1 kohaselt koostab kohaliku omavalitsuse üksus oma
territooriumil valgalade kaupa sademevee majandamise kava juhul, kui ta ei ole määranud
sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteeme ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Vinni vallas
rajatakse, hooldatakse ja arendatakse sademevee ärajuhtimiseks vajalikke ehitisi ja seadmeid
sademevee majandamise kava alusel. „Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
aastateks 2023-2035“9 (edaspidi ka Vinni valla ÜVK) kohaselt on Piira küla sademeveed on juhitud
sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja projekteeritud kraavidesse. Piira külas imbub sademevesi
haljasaladel pinnasesse. Ka perspektiivis kasutatakse külas eelkõige looduslähedasi lahendusi, mida
vajadusel hooldatakse. Käesolevas projektis on samuti sademevesi juhitud jalgratta- ja jalgteest
külgnevale haljasalale, kus see maasse imbub ning filtreerub. Mõningates lõikudes on sademevesi
juhitud kraavi või nõva. Veeseaduse (edaspidi ka VeeS) § 129 lg 3 alusel ei käsitleta sademeveest
vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,
imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige
maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist sademevee suublasse juhtimisena.
Kavandatav sademeveelahendus on kooskõlas nii VeeS kui ka Vinni valla ÜVK nõuetega. Kuna
tegemist on kergliiklusteega, pole kavandatava tegevusega ka põhjust eeldada olulist ebasoodsat
mõju pinna- ja põhjaveele.
Kavandatav tegevus asub Jupri karstiorus ning nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu tuleb
projekti elluviimisel tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal
peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega
pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine
pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,
asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate
parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust, karstiorust ja puurkaevust kaugemale kui 50 m.
Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus
selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette. Töökorras mitteolevaid
reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
Libedusetõrjeks (kasutusetapis) on soovitatav kasutada hooldusvahendeid, mis ei sisalda kloriide.
Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.
8 https://keskkonnaportaal.ee/
9 https://vinnivald.ee/wp-content/uploads/2024/12/Vinni-YVK-kava-2023-2035-05102023.pdf
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 17
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus
Kavandatava tegevuse ala vahetusse lähedusse jääb mitmeid elu- või ühiskondlikke hooneid, mis on
paratamatu, sest tegemist on tiheasustusalaga. Käesoleva projekti eesmärgiks on eelistada
kergliiklust ning ühistranspordi kasutamisvõimalusi, mistõttu on kavandataval tegevusel ehituse
järgselt müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas eeldatavalt pigem soodne mõju.
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel
maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha päeval ajavahemikus kella 07.00- 19.00.
Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri
01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.
Käesoleva projektiga kavandatakse täiendava valgustuse lisamist.
Üleliigset valgustamist võib käsitleda valgusreostusena, mis võib tuua kaasa häiringud nii inimestele
kui ka looduskeskkonnale. Valgusreostus on põhjustatud valgustite valest paigaldamisest ning
ebasobivate tehniliste parameetritega lampidest.
Uue valgustuse kavandamisel lähtuda asjakohastest juhistest, standarditest ja normidest. Juhendis
„Riigimaanteede valgustamise kavandamine“10 on sätestatud ühtsed nõuded riigiteede
valgustamise vajaduse määramiseks, valgustusega seotud kohustuste ja vajaduste määramiseks
planeerimisprotsessis ja otsustamaks, millal on õigustatud investeering riigimaantee valgustuse
rajamiseks. Soovitatav on lähtuda juhendis toodust, et tagada riigiteedel ühetaoliste
valgustuslahenduste kasutamine liiklusohutuse tagamisel.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal
piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni,
vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Eeltoodud tingimusi järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha müra, õhusaaste
(tolm, heitgaasid) ning valgusreostuse olulist ebasoodsat mõju ümbritsevatele aladele ning elu- ja
ühiskondlikele hoonetele.
4.6. Jäätmekäitlus
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha
tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.
Arvestada jäätmeseadusest11 ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja
teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,
10 Riigiteede valgustamise kavandamine
11 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024007
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 18
taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“12 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb
arvestada Vinni valla13 ja Rakvere linna14 jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile
sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada
konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb
koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle
anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool
selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul,
tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb
pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel
moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
4.7. Avariiolukorrad
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab
olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnaametit.
12 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012
13
https://www.riigiteataja.ee/akt/401042025001
14 https://www.riigiteataja.ee/akt/419022022031
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 19
5. Järeldused, keskkonnameetmed
Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja
jalgtee põhiprojekti ning Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhinnang,
mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3115 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti
järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja
määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju
esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.
Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ja ebasoodsa mõju leevendamiseks on soovitatav arvestada
järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid:
▪ Piira silla restaureerimisel arvestada muinsuskaitse eritingimustega (vt täpsemalt ptk 4.3).
▪ Enne tööde algust kinnismälestise kaitsevööndi alal, peab tööde teostaja Muinsuskaitseametiga
kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise
ehitamise (vt täpsemalt ptk 4.3).
▪ Projektiala läheduses asuvad asuvad Rakvere linna, Tõrma küla ja Vana-Vinni küla pärandirikkad
alad, mistõttu on seni teadmata arheoloogiapärandi avastamise võimalus on mõnevõrra suurem
kui tavaliselt (vt täpsemalt ptk 4.3).
Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja
selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 60) on leidja kohustatud tööd
katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile (vt täpsemalt ptk
4.3).
▪ Piira silla restaureerimistööd ning puude ja põõsaste eemaldamine tuleks teha perioodil, mil
karstiorg on kuiv (vt täpsemalt ptk 4.4).
▪ Projekti elluviimisel tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal
peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega
pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete
sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid,
laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate
parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust, karstiorust ja puurkaevust kaugemale kui 50 m.
Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus
selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette. Töökorras mitteolevaid
reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
▪ Libedusetõrjeks (kasutusetapis) on soovitatav kasutada hooldusvahendeid, mis ei sisalda
kloriide.
▪ Vältimaks valgusreostust, tuleb valgustuse kavandamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse
vältimisele. Valgustuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Riigimaanteede
valgustamise kavandamine“ (vt täpsemalt ptk 4.5).
▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel
maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
15 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 20
piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha päeval ajavahemikus kella 07.00- 19.00.
▪ Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri
01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.
▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud
liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti
tuleb arvestada Vinni valla ja Rakvere linna jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.
▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt
liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik
ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud
jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal
taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete
ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul,
tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb
pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel
moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama
Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 21
Lisa. Fotod projektialalt
Foto 1 Vaade kavandatava jalg- ja jalgrattatee asukohale ning läheduses paiknevatele elamutele
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 22
Foto 2 Vaade kavandatava jalg- ja jalgrattatee asukohale
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 23
Foto 3 Vaade kultuurimälestisele (Piira veterinaarravila administratiivhoone) ja selle kaitsevööndile ning raadatavale
põõsale
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 24
Foto 4 Vaade olemasolevale bussipeatusele ning puurkaevu PRK0002872 asukohale
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 25
Foto 5 Vaade Jupri karstiorule, Jupri ojale ning läheduses paiknevatele elamutele
Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 26
Foto 6 Vaade kultuurimälestisele Piira sild
Muinsuskaitseamet
Keskkonnaamet
Vinni Vallavalitsus Meie 21.04.2026 nr 8-1/25-013/6847-1
Rakvere Linnavalitsus
Maa- ja Ruumiamet
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Ühistranspordi osakond
Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5
jalgratta- ja jalgtee ehitusloa menetlusse
kaasamine ja KMH algatamata jätmise
kohta seisukoha küsimine
Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5
asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks.
Tee ehitustööd on kavandatud 2026.a. vastavalt projektidele: „ Infrada OÜ töö nr 25010 „Riigitee
nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt“ ja Selektor Projekt OÜ töö
nr P25003 „Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 lõigul jalgratta-ja jalgtee silla põhiprojekti
koostamine. Piira sild (Mälestise reg-nr 15996)“.
Projekti eesmärk on jalgratta- ja jalgtee rajamine ja bussipeatuste ümberehitamine kergliiklejate
liiklusohutuse taseme tõstmise ja ühistranspordile juurdepääsetavuse parandamise eesmärgil.
Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/BotU1Z438TmtqLu
Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning
seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht
esitada hiljemalt 05.05.2026 e-posti aadressile
[email protected].
Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks
või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse
projektijuhi Marge Kelgo poole (tel +372 5349 9226, e-post
[email protected]).
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marge Kelgo
projektijuht
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Lisad: 1. Tee ehitusluba_21 km 3,0-3,5 JJT_eelnõu
2. Ehitusloa korraldus _21 km 3,0-3,5 Piira JJT_ eelnõu
3. KMH eelhinnang
2 (2)
EELNÕU
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-
Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul
jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number
Tee ehitusloa andmise kuupäev
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta-
ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata“ lisas 2 „Arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).
2. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid keskkonnamõju
eelhindamise tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid:
2.1. Arvestada Piira silla ümberehitamisel muinsuskaitse eritingimustega (eelhinnangu ptk
4.3).
2.2. Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline järelevalve.
Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada muinsuskaitse valdkonnas
majandustegevusteadet omava ettevõtja pädev isik (MuKS § 68, kes esitab kuue kuu
jooksul pärast tööde lõppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–
2).
2.3. Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka
väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 60) on
leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
2.4. Kavandatud silla ehitustööd ning puude ja põõsaste eemaldamine, mille käigus on
1
EELNÕU
vajalikud tööd Jupri karstiorus, teostada perioodil, mil karstiorg on kuiv.
2.5. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks
ette nähtud kõvakattega pindadel.
2.6. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine
pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
2.7. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust,
karstiorust ja puurkaevust kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde
teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse
sattumist pinnasesse ja põhjavette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole
lubatud kasutada.
2.8. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse
jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval
ajavahemikus kella 07.00- 19.00.
2.9. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes
sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.
2.10. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
2.11. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja
võimalusel ehitusel tekkivaid jäätmeid taaskasutada.
2.12. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest
nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Vinni valla ja Rakvere linna
jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.
2.13. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või
vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei
ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud
laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole
võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba
omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
2.14. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee,
autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala
tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt
lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt
eemaldada.
2.15. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
2
EELNÕU
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-
3,5 jalgratta- ja jalgtee ehitamine, sh
jalgteeühendused ja teeületuskohad ning
Piira bussipeatuse ümberehitamine. Piira silla
(ehitismälestis reg nr 15996) ümberehitamine
jalgratta- ja jalgtee sillaks.
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Infrada OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 14577157
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress J. Sütiste tee 5-57, 13419 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5553 0349
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5
jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number töö nr 25010
2.8 Silla ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ
2.9 Silla ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887
2.10 Silla ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn
2.11 Silla ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 661 3925
2.12 Silla ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.13 Silla ehitusprojekti nimetus Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5
lõigul jalgratta-ja jalgtee silla põhiprojekti
koostamine. Piira sild (Mälestise reg-nr
15996)
2.14 Silla ehitusprojekti number töö nr P25003
(allkirjastatud digitaalselt)
3
EELNÕU
KORRALDUS
Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja
jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas pp.kk.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 21 Rakvere-Luige tee
km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101
lõike 2 ja 3 alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuv lõik paikneb
riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 90002:001:2860) ja munitsipaalomandis
kinnisasjadel (66301:019:0291 ja 66301:019:0032) Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Piira
külas ja Rakvere linnas.
Transpordiameti 21.03.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/209 on antud projekteerimistingimused
riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti
koostamiseks.
Tee ehitustööd on kavandatud 2026.a. vastavalt projektidele: „ Infrada OÜ töö nr 25010 „Riigitee
nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt“ ja Selektor Projekt OÜ töö
nr P25003 „Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 lõigul jalgratta-ja jalgtee silla põhiprojekti
koostamine. Piira sild (Mälestise reg-nr 15996)“.
Projektmaterjalid on kuni 01.06.2028 nähtavad lingilt:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/BotU1Z438TmtqLu
Projekti eesmärk on jalgratta- ja jalgtee rajamine ja bussipeatuste ümberehitamine kergliiklejate
liiklusohutuse taseme tõstmise ja ühistranspordile juurdepääsetavuse parandamise eesmärgil.
Ehitusloa aluseks olevate projektidega on lahendatud valgustatud jalgratta- ja jalgtee,
jalgteeühenduste ja teeületuskohtade rajamine, Piira bussipeatuse ümberehitamine ja olemasoleva
kivisilla ümberehitamine jalgratta- ja jalgtee sillaks.
2. MENETLUSE KÄIK
2
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse uus
jalgratta- ja jalgtee ning ümberehitatakse olemasolev kivisild (mälestis reg nr 15996).
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee ja
Piira silla projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada
olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.
Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu
sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala
ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke
koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet,
Muinsuskaitseamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Ühistranspordi osakond, Vinni
Vallavalitsus ja Rakvere Linnavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse
§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti
põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11
lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva
osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja
jalgtee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee ja
jalgratta- ja jalgtee silla ehitusprojektidega kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate
tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud
kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse ida osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tee ehitusluba_21 km 3,0-3,5 JJT;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel (esitatakse korraldusega);
3. Keskkonnamõjude eelhinnang.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
4
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
projekteerimise üksus