AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
Projekti koosseis
1. Üldosa ................................................................................................................................................ 1
1.1 Lähteandmed. .................................................................................................................................. 1
1.2 Normdokumendid ........................................................................................................................... 1
1.2.1 Seadused .................................................................................................................................. 1
1.2.2 Projekt ...................................................................................................................................... 1
1.2.3 Koormused................................................................................................................................ 1
1.2.4 Raudbetoonkonstruktsioonid. .................................................................................................. 1
1.2.5 Geotehnika ............................................................................................................................... 2
1.2.6 Elektrivarustus .......................................................................................................................... 2
1.2.7 Teed ja platsid ........................................................................................................................... 2
1.2.8 Tuleohutus ................................................................................................................................ 2
1.2.9 Ehitustööde kvaliteedinõuded ................................................................................................. 2
2. Asendiplaaniline lahendus................................................................................................................. 3
2.1 Üldosa .............................................................................................................................................. 3
2.1.1 Asendiskeem............................................................................................................................. 3
2.1.2 Olemasolev hoonestus ............................................................................................................. 3
2.1.3 Olemasolevad rajatised ............................................................................................................ 3
2.1.4 Olemasolev reljeef .................................................................................................................... 4
2.1.5 Olemasolev haljastus ................................................................................................................ 4
2.1.6 Juurdepääsuteed ...................................................................................................................... 4
2.1.7 Servituutide vajadus ................................................................................................................. 4
2.2 Liikluskorraldus ja parkimine ........................................................................................................... 4
2.2.1 Liiklusskeem.............................................................................................................................. 4
2.2.2 Liikluskorraldusvahendid .......................................................................................................... 4
2.2.3 Parkimine .................................................................................................................................. 4
2.3 Tehnilised andmed........................................................................................................................... 4
2.4 Haljastus ja heakord ........................................................................................................................ 5
2.4.1 Üldosa ....................................................................................................................................... 5
2.4.2 Kõrghaljastus ............................................................................................................................ 5
2.4.3 Väikevormid .............................................................................................................................. 5
2.4.4 Piirded....................................................................................................................................... 5
2.4.5 Prügikonteinerid ....................................................................................................................... 5
2.4.6 Keskkonna ja tervisekaitse........................................................................................................ 5
3. Projekteeritud rajatised ..................................................................................................................... 5
3.1 Vertikaalplaneerimine, teed ja platsid............................................................................................. 5
3.1.1 Üldosa ...................................................................................................................................... 5
3.1.2 Asfaltkattega teenindustee kihid .............................................................................................. 6
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
3.1.3 Teenindusplatsi kihid ................................................................................................................ 6
3.2 Trafo vundament ............................................................................................................................. 6
3.3 Terastoed ja portaalid ...................................................................................................................... 7
3.4 Kaablikanalisatsioon ........................................................................................................................ 8
3.5 Piirdeaed .......................................................................................................................................... 8
3.6 Maandus .......................................................................................................................................... 8
3.7 Sademevee kanalisatsioon ............................................................................................................ 10
3.7.1 Üldosa ..................................................................................................................................... 10
3.7.2 Sademevee kanalisatsioon ..................................................................................................... 11
3.7.3 Õlipüüduri paigaldus .............................................................................................................. 11
4. Projekteeritud juhtimis- ja jaotusseadmete hoone ........................................................................ 12
4.1 Tehnilised andmed ......................................................................................................................... 12
4.2 Arhitektuurne üldlahendus............................................................................................................ 12
4.2.1 Asendiplaaniline lahendus ...................................................................................................... 12
4.2.2 Arhitektuurne üldkontseptsioon, funktsionaalne ülesehitus ja ruumijaotus ........................ 12
4.3 Eksplikatsioon ................................................................................................................................ 12
4.4 Tehnilised lähteandmed................................................................................................................. 13
4.4.1 Ehitise eluiga ........................................................................................................................... 13
4.5 Arhitektuursed nõuded ................................................................................................................. 13
4.5.1 Tehnoloogilised nõuded ......................................................................................................... 13
4.5.2 Energiatõhusus ja sisekliima ................................................................................................... 13
4.5.3 Nõuded välispiirete soojajuhtivusele ..................................................................................... 13
4.5.4 Välisviimistlus .......................................................................................................................... 13
4.5.5 Nõuded välispiirete materjalidele .......................................................................................... 14
4.5.6 Kvaliteedinõuded .................................................................................................................... 14
4.5.7 Hoone sisearhitektuur ............................................................................................................ 14
5. Konstruktiivne lahendus .................................................................................................................. 14
5.1 Tehnilised põhinõuded .................................................................................................................. 14
5.1.1 Projekteeritud kasutusiga ....................................................................................................... 14
5.1.2 Tagajärgede ja töökindlusklass ............................................................................................... 14
5.1.3 Koormused ............................................................................................................................. 15
5.1.4 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid ........................................................ 15
5.2 Hoone konstruktsioonid ................................................................................................................ 16
5.2.1 Vundament ............................................................................................................................. 16
5.2.2 Põrand pinnasel ...................................................................................................................... 16
5.2.4 Vahelaed ................................................................................................................................. 16
5.2.5 Välisseinad .............................................................................................................................. 17
5.2.6 Vaheseinad.............................................................................................................................. 17
5.2.7 Katus ....................................................................................................................................... 17
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
5.2.8 Trepid ...................................................................................................................................... 17
5.2.9 Hoone jäikuse tagamine ......................................................................................................... 17
6. Küte ja ventilatsioon ........................................................................................................................ 18
6.1 Üldosa ............................................................................................................................................ 18
6.1.1 Lähteandmed .......................................................................................................................... 18
6.1.2 Sisekliima ................................................................................................................................ 18
6.2 Küte ................................................................................................................................................ 18
6.3 Jahutus ........................................................................................................................................... 18
6.4 Ventilatsioon .................................................................................................................................. 18
6.5 Tulekaitsemeetmed ....................................................................................................................... 18
7. Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................................... 18
7.1 Veevarustus............................................................................................................................... 18
7.1.1. Normdokumendid ................................................................................................................. 18
7.1.2. Tehnilised tingimused ............................................................................................................ 19
7.1.3. Ehitustööd.............................................................................................................................. 19
7.2. Veevarustus................................................................................................................................... 19
7.2.1. Arvestuslik vooluhulk ............................................................................................................. 19
7.2.2 Veevarustuse allikas ................................................................................................................ 19
7.2.3 Välisvõrk .................................................................................................................................. 20
7.2.4 Veemõõdusõlm ....................................................................................................................... 20
7.2.5 Sisevõrk ................................................................................................................................... 20
7.2.6 Seadmed ................................................................................................................................. 20
7.3. Kanalisatsioon ........................................................................................................................... 20
7.3.1 Üldnõuded .............................................................................................................................. 20
7.3.2 Arvestuslik vooluhulk .............................................................................................................. 20
7.3.3 Eelvool .................................................................................................................................... 20
7.3.4 Välisvõrk .................................................................................................................................. 20
7.3.5 Hoone sisevõrk ....................................................................................................................... 21
7.4 Sademevesi .................................................................................................................................... 21
8. Elekter ja nõrkvool........................................................................................................................... 21
8.1 Lähteandmed ................................................................................................................................. 21
8.1.1 Juhtimishoone vajalikud valgustustugevused: ....................................................................... 21
8.2 Üldosa ............................................................................................................................................ 21
8.2.1 Juhtimishooned ...................................................................................................................... 21
9. Tuleohutus ....................................................................................................................................... 22
9.1 Hoone kasutusviis .......................................................................................................................... 22
9.2 Hoone tuleohuklass ....................................................................................................................... 22
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
9.3 Hoone tulekaitsetase ..................................................................................................................... 22
9.4 Hoone tulepüsivusklass ................................................................................................................. 22
9.5 Kandekonstruktsioonide tulepüsivus ............................................................................................ 22
9.6 Ehitiste vahelised tuleohutuskujad ............................................................................................... 22
9.7 Konstruktsioonide materjalide tuletundlikkus .............................................................................. 22
9.8 Tuletõkkesektsioonid ..................................................................................................................... 22
9.9 Korruste arv ................................................................................................................................... 22
9.10 Arvestuslik inimeste arv hoonetes .............................................................................................. 22
9.11 Evakuatsioon................................................................................................................................ 23
9.12 Tuleohutuspaigaldised ................................................................................................................. 23
9.13 Suitsueemaldus ........................................................................................................................... 23
9.14 Ventilatsioon ................................................................................................................................ 23
9.15 Küte.............................................................................................................................................. 23
9.16 Pääs katusele ............................................................................................................................... 23
9.17 Pääs pööningule........................................................................................................................... 23
9.18 Piksekaitse ................................................................................................................................... 23
9.19 Päästetehnika juurdepääs ........................................................................................................... 23
9.20 Kustutusvee vajadus .................................................................................................................... 23
9.21 Tuletõrje veevõtukoht ................................................................................................................. 24
10. Töötervishoid ja tööohutus .......................................................................................................... 24
10.1 Tööohutus .................................................................................................................................... 24
10.2 Tervisekaitse ................................................................................................................................ 24
11. Keskkonnakaitse ........................................................................................................................... 24
11.1 Õigusaktid ja eeskirjad................................................................................................................. 24
11.2 Pinnase ja põhjavee kaitse .......................................................................................................... 24
11.3 Jäätmed ....................................................................................................................................... 24
11.3.1 Üldosa ................................................................................................................................... 24
11.3.2 Olmejäätmed ........................................................................................................................ 25
11.3.3 Ehitusjäätmed....................................................................................................................... 25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
II GRAAFILINE OSA
Joonise nimetus Joonise nr.
1. Asendiplaan AS-4-01
2. Eleringi juhtimishoone plaan AR-5-01
3. Utilitase juhtimishoone I korruse plaan AR-5-02
4. Utilitase juhtimishoone II korruse plaan AR-5-03
5. Eleringi juhtimishoone lõige AR-6-01
6. Eleringi juhtimishoone vaated AR-6-02
7. Utilitase juhtimishoone lõige AR-6-03
8. Utilitase juhtimishoone vaated AR-6-04
9. Hoone avatäited I AR-8-01
10. Hoone avatäited II AR-8-02
11. Trafo vundamendi plaan EK-5-01
12. Trafo vundamendi lõige EK-6-01
13. Primaarskeem EL-7-01
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
1. Üldosa
Käesoleva eelprojektiga projekteeritud taristu (seadmed, hooned, platsid, teed, aiad, kaablid jm
alajaama juurde kuuluv) lõplik paiknemine, mõõtmed ning nende tehnilised andmed täpsustatakse
järgmistes projekti etappides.
1.1 Lähteandmed.
1) Utilitas Wind OÜ lähteülesanne;
2) Elering AS lähteülesanne – asendiplaan ja primaarskeem;
3) Rae Geodeesia OÜ töö nr G-23-11;
1.2 Normdokumendid
1.2.1 Seadused
1) Ehitusseadustik
2) Seadme ohutuse seadus
3) Tuleohutuse seadus
4) Jäätmeseadus
1.2.2 Projekt
1) Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile.“
2) EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
1.2.3 Koormused
1) EVS-EN 1991-1-1:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:
Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.
2) EVS-EN 1991-1-3:2006 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused.
Lumekoormus.
3) EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:
Tuulekoormus.
4) EVS-EN 1990:2002 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused
1.2.4 Raudbetoonkonstruktsioonid.
1) EVS 1995-1-1:2005 Puitkonstruktsioonid. Osa 1-1: Üldeeskirjad ja
eeskirjad hoonete projekteerimiseks
2) EVS-EN 206:2014+A2:2021 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus.
3) EVS 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.
Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele
4) EVS-EN 14991:2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid
5) EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja
reeglid hoonete projekteerimiseks
1/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
6) EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja soojusläbivus.
Arvutusmeetodid
7) EVS 920-1:2021 Katuseehitusreeglid. Osa 1: Üldnõuded
8) EVS 920-2:2013 Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused
9) EVS 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:
Üldreeglid ja reeglid hoonetele
1.2.5 Geotehnika
EPN-ENV 7.1 Madalvundamentide projekteerimine
1.2.6 Elektrivarustus
EVS–EN IEC 61936-1:2021 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1kV. Osa 1: Üldnõuded
1.2.7 Teed ja platsid
EVS 843:2016 Linnatänavad
1.2.8 Tuleohutus
1) Tuleohutusseadus
2) Siseministri määrus nr 17/01.03.2021. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
3) Siseministri määrus nr 1/07.01.2013 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus
tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“
4) Siseministri määrus nr. 39/30.08.2010 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende
valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“
5) EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus osa 7 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
6) EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus
7) EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus osa 3 Küttesüsteemid.
8) EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine
9) EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus
10) EVS 919:2013+A1 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.
11) EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
1.2.9 Ehitustööde kvaliteedinõuded
1) Maa RYL 2010
2) Tarindi RYL 2010
3) Tehnosüsteemid RYL 2002
4) Maalritööde RYL 2012
5) Sisetööde RYL 2013
2/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
2. Asendiplaaniline lahendus
2.1 Üldosa
Kinnistu asub Malda külas, Kapa katastriüksusel, tunnusega 15902:002:0089, Pärnu linnas, Pärnu
maakonnas. Kinnistul paikneb olemasolev põllumaa.
Alajaam on planeeritud kinnistu kaguossa.
Käesoleva projektiga ehitatakse Audru 330 (edaspidi Eleringi) ja 330/275 kV (edaspidi Utilitase)
alajaamadele uus juhtimis- ja jaotusseadmete hoone ja trafo vannvundament. Alajaamale rajatakse
uus juurdepääs Pärnu-Lihula teest ning alajaam piiratakse ohutuse tagamiseks 2m kõrguse aiaga.
Alajaamade ehitamiseks moodustatakse kaks uut kinnistut – Elering AS ja Utilitas Wind OÜ
alajaamadele.
2.1.1 Asendiskeem
Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist
2.1.2 Olemasolev hoonestus
Olemasolev hoonestus kinnistul puudub.
2.1.3 Olemasolevad rajatised
Olemasolevad rajatised puuduvad.
3/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
2.1.4 Olemasolev reljeef
Alajaama ehitusala absoluutkõrgused on vahemikus +10,30...+10,90.
2.1.5 Olemasolev haljastus
Kinnistu ehitusala on põllumaa.
2.1.6 Juurdepääsuteed
Alajaamale rajatakse uus asfaltkattega juurdepääsutee.
2.1.7 Servituutide vajadus
Servituutide vajadust käesoleva projektiga ette nähtud pole.
2.2 Liikluskorraldus ja parkimine
2.2.1 Liiklusskeem
Juurdepääs ja liiklemine alajaama territooriumil on korraldatud mõlemasuunaliselt mööda rajatavat
killustikkattega platsi.
2.2.2 Liikluskorraldusvahendid
Rajatavad teed, platsid ja õlieraldussüsteem tähistatakse vastavalt plaanile tee tähispostidega LE
984;985.
2.2.3 Parkimine
Parkimine toimub alajaama territooriumil. Parklakohtade markeerimist planeeritud pole.
2.3 Tehnilised andmed
Kinnistu pindala 262 190 m²
Sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Elering AS alajaama moodustatav kinnistu pindala 21 875 m²
Utilitas Wind OÜ alajaama moodustatav kinnistu pindala 42 000 m²
Projekteeritud juhtimis- ja jaotusseadmete hoone ehitisealune pind 172+497 m²
Haljasala 0 m²
Killustikkattega teenindusplats 31 743 m²
Asfaltkattega tee 5 012 m²
Piirdeaed (sh värav) 984 m
Krundile lubatav ehitusalune pind 40 840 m2
Projekteeritud hoone tulepüsivusklass TP-1
4/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
2.4 Haljastus ja heakord
2.4.1 Üldosa
Alajaama paigaldatavate seadmete ja hoone ümber rajatakse tasapinnaline killustikplats. Ülejäänud
territooriumil taastatakse ehituseelne olukord
2.4.2 Kõrghaljastus
Täiendavat kõrghaljastust kinnistule käesoleva projektiga ette nähtud ei ole.
2.4.3 Väikevormid
Haljastuse väikevorme kinnistule käesoleva projektiga ette nähtud ei ole.
2.4.4 Piirded
Alajaam piiratakse ohutuse tagamiseks terasvõrgust 2m kõrguse piirdeaiaga. Aiale paigaldatakse 6m
laiune sissepääsuväravad
2.4.5 Prügikonteinerid
Alajaam on mehitamata ja olmejäätmeid alajaamas ei teki.
Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed sorteeritakse liikide kaupa. Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal
koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te)sse konteineri(te)sse ja transportida jäätmekäitluskohta.
Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikutele või
ettevõtetele kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.
Juhul kui ehituse käigus tekivad ohtlikud jäätmed, tuleb need üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete
käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.
2.4.6 Keskkonna ja tervisekaitse
Keskkonda saastavaid protsesse ehitatavas alajaamas ei toimu. Avarii korral võimaliku saastamise
puhuks on ette nähtud vajalikud meetmed.
Jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse eeskirjadest.
3. Projekteeritud rajatised
3.1 Vertikaalplaneerimine, teed ja platsid
3.1.1 Üldosa
Kinnistu alajaama osa absoluutkõrgused jäävad vahemikku +10,30...+10,90. Alajaamade
killustikkattega teenindusplats rajatakse kõrgusele +10,70, nii Eleringi kui ka Utilitase alajaamad
hakkavad asuma samal kõrgusel. Tasapinnaline plats viiakse ühtlaste kalletega olemasoleva pinna
kõrgustega kokku.
Projekteeritud hoone kaabliruumi põranda kõrgus 20cm kõrgemal, kui projekteeritud rajatava platsi
kõrgus. Hoone suhteline kõrgus ±0,00 = absoluutkõrgusega +10,90.
Mullete, aluste ja katendite ehitamisel lähtuda Majandus- ja taristuministeeriumi määrusest nr.
101/03.08.2015 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, standardist EVS 901 (osad 1-3) ja Maanteeameti
5/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
peadirektori 19.01.2016.a. käskkirjast nr 14 „Teetööde tehniline kirjeldus”. Alajaamale rajatakse uued
teenindustee ja -platsid. Asfaltbetooni koostis ja paigaldamine peavad olema kooskõlas Eesti
Asfaldiliidu standardiga “Asfaldinormid AL ST 1-02”. Asfaldisegu retsept tuleb eelnevalt kooskõlastada
tellijaga. Uue asfaltkattega teenindustee ristprofiili kõrgused valitakse selliselt, et asfaltkattele ei jääks
sademevesi. Teede pööretele, raadiuse algusesse ja kaablitrasside ülesõitudele paigaldatakse tee
tähispostid.
Alajaama territooriumile ehitatakse plaanil näidatud mahus killustikkattega tasapinnaline
teenindusplats.
Teede ja platside alt eemaldatakse orgaaniline pinnas. Muld ja kasvupinnas ladustatakse ajutiselt
katastriüksuse piirides ja kasutatakse hiljem samas tasandus- ja haljastustöödeks.
Madalamad platsiosad täidetakse killustikkatendi aluse kõrgusele mineraalse täitepinnase
täitepinnasega. Täitematerjal tihendatakse 20…30cm kihtide kaupa, elastsusmooduli mõõdetud
keskmine 170MPa. Täitepinnase peale rajatakse killustikkattega teenindusplats.
3.1.2 Asfaltkattega teenindustee kihid
- Olemasolev mineraalne pinnas
- Dreeniv (2,0m/öp) aluskiht (liiv, kruus, paejäätmed) min. 30cm
- Kiilutud paekillustik fr 32/63, kiilumiskillustik fr 8/16 või fr 12/16
või 16/32, mis omakorda kiilutakse fr 8/12 või 4/16 või 8/16 25cm
- Poorne asfaltbetoon AC20 base 6cm
- Tihe asfaltbetoon AC12 surf 4cm
Täitematerjali kihid tuleb tihendada eraldi, tihenduskoefitsient ≥ 0.98, elastsusmooduli
mõõdetud keskmine 170MPa.
3.1.3 Teenindusplatsi kihid
- Olemasolev mineraalne pinnas
- Dreeniv (2,0m/öp) aluskiht (liiv, kruus) vastavalt vajadusele
- Tihendatud killustikalus fr. 16…32 10cm
- Tihendatud killustikkate fr. 8…16 10cm
Katendi kihid tuleb tihendada eraldi, tihenduskoefitsient ≥ 0.98, pinnase elastsusmooduli mõõdetud
keskmine 150MPa.
3.2 Trafo vundament
Trafodele ehitatakse standardile EVS–EN61936-1:2021 vastav vann- vundament ja sademevee
kanalisatsioon koos õlieraldussüsteemiga. Vundamendi gabariidid ja õlivann võimaldab avariilise
lekke korral mahutada kogu trafodes oleva jahutusõli.
Vundamendi parameetrid on kooskõlas standardi EVS–EN61936-1:2021 nõuetega.
6/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
Vundamendi alt eemaldatakse orgaaniline kasvupinnas ja kaevatakse süvend projektkõrgusele.
Killustikukihi alla pinnasele paigaldatakse vanni diagonaale- pidi maandusjuhe, mis ühendatakse
ehitatava maandus-paigaldisega ja armeeringu väljaviikudega.
Vundamendi alus ehitatakse killustikust fr. 16...32, kihi paksusega min 20cm. Täitematerjal
tihendatakse, tihenduskoefitsient ≥ 0.95 killustikkihi elastsusmooduli mõõdetud keskmine ≥100MPa.
Kihtide tihendamisel teostada kontrollmõõtmised ja täitedokumentatsioon.
Vannvundamentide aluse pinnase läbikülmumise vältimiseks ehitatakse laussoojustus Styrofoam 250
SL-A-N 100mm, mis ulatub vanni servast väljapoole 60cm.
Trafovundamentide sarrus ühendatakse diagonaalklemmide abil ühiseks ekraaniks, millest kaks
väljaviiku ühendada jaotla maanduskontuuriga ja vanni sees teha neli väljaviiku terasest kanderesti ja
trafo maandamiseks.
Tuletõkke- ekraani terasrestid, mis toetuvad terasest kandekarkassile, ühendatakse omavahel
Cu25mm² maandusjuhtidega, moodustatud maandusekraan ühendatakse vundamentide
maanduselementidega vähemalt kahest kohast poltühenduse teel.
Maandusjuhtme ühendused maandus-paigaldisega tehakse maanduselementide abil pressklemmide
ja M10 kZn poltidega.
Trafovanni betooni keskkonnaklass XC4; XF3, tugevusklass C30/37, veetihedus W6 ja sarrus A500 HW
(või analoog, mille normtugevus on 500MPa).
Sarruse kaitsekiht plaadi põhja all 50mm, mujal 30mm. Ühe varda ristlõike ulatuses võib olla üks jätk,
jätkud vormistada üle ühe varda malekorras.
Trafovanni betoontarindite õlikindlate vertikaalosade raketise ehitusel kasutada äärikklambreid.
Betoontarindit läbivate tõmmitsate kasutamisel, juhul kui klambreid pole mingil põhjusel võimalik
kasutada, paigaldada need PVC hülssidesse. Peale raketise eemaldamist puurida hülsid välja ja läbivad
avad keskosas täita paisuva, õlikindla mastiksiga Adeka Ultra Seal P-201 ning äärtest spetsiaalse
paisuva remondi- täiteseguga Xypex Patch’n plug.
Betoonkonstruktsiooni nähtavad (maapinnast ja tuletõkke- ekraanist väljajäävad osad) välisnurgad
faasiga 15×15mm.
Betoonkonstruktsiooni viimistlus- vertikaalsed pinnad raketise pind, horisontaalsed osad sile
terashõõre vastavalt BY40 II klassi nõuetele.
Trafovanni põhi ehitatakse kaldega äravoolutrapi suunas, millest sademevesi juhitakse kanalisatsiooni
plastist õlikindlate tihenditega survetoru Ø110 kaudu õlipüüdurisse. Äravoolutrapp kaetakse
kuumsingitud terasest keevisrestiga 34,3×38,1/25×2. Terasrest süvistatakse betoonist põhjaplaadi
tasapinda.
Järelhooldusega tagada betooni niiskuse ja temperatuuri püsimine piisavana betooni projekteeritud
omaduste saavutamiseks.
3.3 Terastoed ja portaalid
Elektriseadmete montaažiks, kaablite ja lattide toestamiseks paigaldatakse terasest
tugikonstruktsioonid trafo vundamendile. Teraskonstruktsiooni teostusklass EXC2, vastavalt
standardile EVS-EN 10902:2008+A1:2011/AC:2014. Teraskonstruktsioonide tolerantsid vastavalt
standardile EVS-EN 109020:2008+A1:2011/AC:2014. Terasprofiilide ja lehtede tugevusklass S355.
Terase puhastusklass sa 2½. Tugede elementide detailid ühendatakse keevituse teel, keevituse klass
7/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
"C". Ühendatavad detailid keevitada ümber kogu kontaktpinna nurkkeevisega a=t+1(mm), kus t on
ühendatavatest elementidest õhema paksus.
Teraskonstruktsioonide keskkonnaklass C3, pinnakate - kuumtsink, tsingikihi min. paksus 85mm.
Tugede postid monteeritakse vundamendi ankrupoltidele. Postid ühendada poltühenduse teel
alajaama maandusvõrguga. Tugede elemendid, postid, talad, monteeritakse poltühenduse teel.
3.4 Kaablikanalisatsioon
Ehitatavate lahtri ühendamiseks alajaama juhtimis-, abi- ja kontrollsüsteemiga ehitatakse
kaablikaitsetorudest kaablikanalisatsioon juhtimis- ja jaotusseadmete hoonesse sisenevatele ning
juhtimis- ja jaotusseadmete hoonest väljuvatele kaablitele.
3.5 Piirdeaed
Piirdeaed tuleb ehitada kuumtsingitud keevisvõrgust Ø 5mm kolme jäikusribiga 2050 (h)×2500(b)
paneelidest, mis kinnitatakse kuumtsingitud kanttorudest 60×40mm postidele väljastpoolt viie
poltühendusega terasklambriga, mis tagavad aiaelementide piisava maandusühenduse. Postide otsad
suletakse plastkorkidega.
Piirdetara alumise serva ja lõplikult tasandatud maapinna vahel peab olema vaba ruum 50mm.
Aia reapostid betoneeritakse 50cm sügavuselt monoliitsetesse silindrilistesse
betoonvundamentidesse Ø300, h 700mm.
Sissepääsuvärav peab olema vähemalt 6 m lai. Jalgvärav peab olema vähemalt 1 m lai. Väravad ja
piirdetara tuleb varustada tabalukuaasadega. Värava hinged ja kinnitused piirdetara külge tuleb
ehitada nii, et väravat ei saaks hingedelt maha tõsta. Jalgväravat peab saama lukustada ja avada nii
seest, kui ka väljastpoolt (kasutatav lukk peab seda võimaldama).
Värava konstruktsioon peab võimaldama väravat avades iga väravaosa avatud ja suletud asendis
lukustamata fikseerida.
Värava paneelid ei tohi olla väljastpoolt demonteeritavad s.t. montaažimutrid peavad asetsema
seespool ning aiapaneelid peavad olema postidest väljaspool.
Kõigil piiretel peavad olema kolmnurksed elektriohu hoiatusmärgid.
3.6 Maandus
Pinnasetööde ajal ehitatakse uus nõuetele ja maandusarvutustele vastav vasest maandusvõrk. Kõik
alajaama osad ühendatakse ühe kogu platsi hõlmava maanduspaigaldisega (jaotla välisseadmed,
terasest tugikonstruktsioonid, piksekaitsesüsteem, piirdeaed, hoonete potentsiaaliühtlustus,
olemasolevad maanduspaigaldised jne).
Alajaama maanduspaigaldise projekteerimiseks tuleb teha maanduspaigaldise kohta arvutused
põhiprojekti staadiumis.
Täpne maanduspaigaldise joonis kuulub põhiprojekti staadiumisse.
Laimaandussüsteemi projekteerimise ja ehituse üldised kriteeriumid on järgmised:
8/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
• Uus maanduskontuur valitakse vastavalt lühisvoolule Elering AS tehniliste nõuete dokumendis
350 „High voltage substation earthing and overvoltage protection“;
• Maandusvõrgu paigaldamise sügavus vähemalt 0,7 m;
• Kõik vasest maandusühendused välisjaotlas peavad olema jämedakiulised;
• Vaskmaandusvõrgu ühenduskohad peavad olema pressitud vasest ühendusklemmidega ja
nende ühenduspunktide ristlõige peab olema kolm korda suurem kui maandusjuhtme ristlõige;
• Metallkonstruktsioonide maandamisel kasutatud ilma jooteavadeta maandusklemme
(tinatatud kaablikingad);
• Iga seade peab olema ühendatud vähemalt kahes punktis välismaandusvõrguga;
• Terastugede maandamiseks mõeldud tõusujuhtmetele jätta 1m varu maa peale ühenduste
tegemiseks metallkonstruktsiooni või lattide külge;
• Pinnases tuleb kasutada isoleerimata maandusjuhte;
• Maapinnal maandusjuhe tähistatud ilmastikukindla ja UV-kindla kolla-roheliste triipudega
tähisega või kaetud kolla-roheliste triipudega plastkattega või termokahaneva toruga;
• Vältimaks maapinna külmumisest tingitud tõusujuhtmete vigastusi, tuleb 0,1...0,3m sügavusel
painutada tõusujuhe ~ 10cm Z-kujuliselt;
• Pingepiirikute ja pingetrafode vähemalt 1 maandusjuht peab olema sinise isolatsiooniga või
kolla-roheline juhe tähistatud sinise termokahaneva rüüsiga;
• Pingepiirikute ja pingetrafode maandamisel kasutada mitmetraadilist maandusjuhet (MK)
alajaama maanduskontuuriga sama ristlõikega ning maandusjuhtme ots tähistada sinise
termokahaneva rüüsiga;
• Seadmete ja tugede vahelised ühendused peavad olema kuumtsingitud poltidega ühendused;
• Maandusvõrgu juhid, mis on pikemad kui 1 m, tuleb iga 1 m tagant mehhaaniliselt kinnitada, et
ära hoida mittevajalik liikumine;
• Releepaneelide ja klemmkappide vaheline saatemaandus 25mm² jämedakiulise isoleeritud
vaskjuhtmega, millega ühendatud omavahel kõik releepaneelid ja klemmkapid läbi
peapotentsiaaliühtlustuslati. Saatemaandus jookseb sekundaarkaablitele mõeldud torusid,
redeleid ja kanaleid mööda. Saatemaanduse ühendamise skeem välisjaotla osas põhiprojekti
staadiumis;
9/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
• Kaablikanali põhjas potentsiaaliühtluseks paljas 25mm² Cu juhe, kuhu külge ühendatud
kaabliredelid ja kilbid (klemmkapid). Juhe ühendatud maanduskontuuriga iga 50m järel ning
kaablikanali alguses ja lõpus;
• Trafo potentsiaaliühtlustuse täpsem lahendus põhiprojekti staadiumis;
• Hoone potentsiaaliühtlustus täpsem lahendus põhiprojekti staadiumis;
• Jaotla kõigi vundamentide alla paigaldatakse 25 mm2 paljas keerutatud vasktraat. Ligikaudu üks
meeter maandusjuhtmest jäetakse maapinna kohale. Juhtmed ühendatakse maandusvõrguga
võrgu paigaldussügavusel;
• Juhtimishoones maandatakse kilbid ja seadmed maanduskontuuriga
potentsiaaliühtlustuslattide kaudu;
• Maanduspaigaldiste ühendused Eleringi ja Utilitase alajaamade vahel tagada vähemalt kahest
sõltumatust kohast. Ristlõige peab olema sama;
• Piirdeaiast väljapoole 1m sügavusele vähemalt 0,5m ehitada potentsiaaliühtlustus 25 mm 2
paljas vaskjuhtmega. Tugimüüri osas tuua osaliselt 25 mm2 maanduskontuur aiast sissepoole,
kust väljaspool aeda aia puutumine ei ole tavatingimustes võimalik;
• Piirdeaia potentsiaaliühtlustus tuleb kokku ühendada jaotla maanduskontuuriga. Kontrollida, et
piirdeaia paneelid on omavahel elektriliselt kokku ühendatud ning ühendatud omakorda
piirdeaiast väljaspool asuva potentsiaaliüthlustusega min 25 mm2 ristlõikega vaskjuhiga;
• Piirdeaed ühendada maandusvõrku vähemalt iga 50 m tagant. Potentsiaaliühtlusega tuleb
siduda iga väravapost, nurgapost ja pingelähedasse tsooni jääv (nt. õhuliini või latistuse all)
post. Ühendused aiapostidele teostatakse 25mm2 vasest maandusjuhiga poltühenduse teel;
• Juhtimishoones maandatakse kilbid ja seadmed maanduskontuuriga
potentsiaaliühtlustuslattide kaudu.
3.7 Sademevee kanalisatsioon
3.7.1 Üldosa
Trafo vannvundamendist suunatakse sademeveed õlikindlate tihenditega polüpropeenist (PP) toru
Ø110 kaudu I klassi õlipüüdurisse ENS/L 1,5l/s, mis monteeritakse ja installeeritakse tootja juhendi
kohaselt. Õlipüüduriga on komplekteeritud separeeritud trafoõli kihi taseme kontrollseade, mis
koosneb püüdurisse paigaldatavast täitumisandurist ES4 ja sellega 2×1,5 Cu juhtimiskaabliga
10/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
ühendatud juhtimis- ja jaotusseadmete hoone paigaldatavast elektroonilisest kontrollseadmest EMA
Signal OSA. Kontrollseadme installeerimisel juhinduda tootja (AFRISO EMA) juhendist.
Kontrollkaabel paigaldatakse püüdurist juhtimis- ja jaotusseadmete hoone sse kaablikaitsetoruga DVK
Ø50. Kontrollseade paigaldatakse juhtimisruumi nähtavale kohale.
Õlipüüdur varustatakse väljavoolutoru ette paigaldatud ujuksulguriga, mis tõkestab automaatselt
väljavoolu püüdurist, kui õlikiht on saavutanud maksimaalselt lubatud taseme.
Õlipüüduri kontrollkaev ja proovivõtukaev (PVK) varustada maapinna tasemest allpool 50mm
soojustatud ja käepidemega varustatud lisaluugiga, vältimaks vee külmumist püüduris ja PVK-s..
Õlipüüduri järele monteeritakse käsitsi suletava pöördklapiga varustatud proovivõtukaev PVK 110.
Pöördklapi sulgemisega tõkestatakse avariiolukorras trafoõli sattumine keskkonda. Sulgussiibri
asendid (I/O) märkida alusele.
Püüduris puhastatud sademeveed juhitakse isevoolselt PP Ø110 torude olemasolevasse
kuivenduskraavi.
3.7.2 Sademevee kanalisatsioon
Kanalisatsioonitrass ehitatakse õlikindlate tihenditega PP Ø110 torust. Väljaviigu järele paigaldatakse
kontrollkaev PE 400/315. Kaev on varustatud 200mm settepotiga.
Kanalisatsioonitrass rajada 150 mm liivalusele. Täidet ei teostata enne, kui kogu kiviprügi ja muud
materjalid on kaevikust eemaldatud. Kaevikud täidetakse kohe, kuid mitte enne, kui järelevalvet tegev
isik on paigaldatud torustiku ja tarindid üle vaadanud.
Kui torustikud, rajatised ja tasanduskiht on paigaldatud, siis asetatakse algtäide torustiku ümber ja
peale 200 mm paksuse kihina, tihendamine toimub käsitsi, kuivtihedusaste saavutatud peab olema
vähemalt 95% maksimumtihendusest. Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab
olema homogeenne, puhas, ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis
on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja
kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust.
Tagasitäide tehakse kihiti selliselt, et see ei sega torustike joondumist, langu ja stabiilsust. Teise etapi
täiteks või kasutada kohalikku täitepinnast, mis tihendatakse 200...300mm kihtide kaupa.
3.7.3 Õlipüüduri paigaldus
Õlipüüdur paigaldatakse min. 200mm liivalusele. Õlipüüduri ankurdamise vajadus määratakse
kaevetööde käigus kohapeal koos objektijuhi ja ehitusjärelevalvega.
Tagasitäide teostatakse liivaga vältides suuremate kivide ja rahnude kontakti mahuti pinnaga, et
vältida mahuti purunemist või deformatsioone. Tagasitäide tihendatakse 200...300mm kihtide kaupa.
Õlieraldusseadmetele ja hoolduskaevudele pealesõidu vältimise tähistamiseks paigaldatakse tee
turvatähispostid (LE984, 985).
3.7.3.1 Õlipüüduri vajalik võimsus
NS = q×A×fd,
kus q - maksimaalse intensiivsusega sajuvee hulk
11/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
liitrites hektari kohta sekundis 20 min kestusega,
sagedusega kuni 1 kord aastas, (ligikaudu 80 l/s×ha)
A - pinna arvutuslik suurus hektarites
(Trafovanni pind kokku 65m² = 0,0065ha) f d - separeeritava õli
tiheduskoefitsent (trafoõli tihedus 0,80 g/cm³ fd = 1)
NS = 80×0,007×1 =0,6 l/s<1,5l/s
4. Projekteeritud juhtimis- ja jaotusseadmete hoone
4.1 Tehnilised andmed
Elering AS 330 kV Utilitas Wind OÜ 330/275 kV
alajaama juhtimishoone alajaama juhtimishoone
Ehitisealune pind 160 m2 325 m2
Korruselisus 2
Hoone kõrgus 7,48 m
Hoone pikkus 23,43 m 26,1 m
Hoone laius 6,83 m 8,5 m
Hoone suletud netopind 141,3 m2 201,5 m2
Hoone kasulik pind 141,3 m2 201,5 m2
Hoone köetav pind 141,3 m2 201,5 m2
Hoone maht 848 m3 1655 m3
Hoone kavandatav eluiga 40 aastat
Hoone tulepüsivusklass TP-1
4.2 Arhitektuurne üldlahendus
4.2.1 Asendiplaaniline lahendus
Projekteeritav hoone on planeeritud ehitada aiaga piiratud alale, kinnistu idapoolsele küljele. Hoone
harjajoon kulgeb põhja- lõunasuunaliselt.
Hoone suhteline kõrgus ±0,00 on seotud absoluutkõrgusega +10.90.
4.2.2 Arhitektuurne üldkontseptsioon, funktsionaalne ülesehitus ja ruumijaotus
Projekteeritud hooned on ristkülikulise põhiplaaniga, Eleringi hoone põhimõõtudega 23,43×6,83m ja
kõrgusega 7,48m projekteeritud maapinnast ning Utilitase hoone põhimõõtudega 26,1×8,5m ja
kõrgusega 7,48m. Hooned on kahekordsed, millest põhikorrusel paiknevad releepaneelide ruumid ja
juhtimisruum ning soklikorrusel kaabliruumid, milles paiknevad sisenevad ja väljuvad sekundaar- ja
primaarkaablid, akuruumid ja ruumid omatarbetrafodele.
4.3 Eksplikatsioon
Elering AS 330 kV alajaama Utilitas Wind OÜ 330/275 kV
juhtimishoone alajaama juhtimishoone
12/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
Kaabliruum 1 33,2 m2 56,7 m2
Kaabliruum 2 33,2 m2 53,5 m2
Sideruum 10,7 m2 -
OT ruum 1 5,0 m2 6,9 m2
OT ruum 2 5,0 m2 6,9 m2
Akuruum 1 6,3 m2 6,8 m2
Akuruum 2 6,3 m2 6,8 m2
Inventari ruum 10,7 m2 15 m2
Trepihall 18,8 m2 39,5 m2
Releepaneelide ruum 1 58,9 m2 72,6 m2
Releepaneelide ruum 2 58,9 m2 86,1 m2
Juhtimisruum 10,6 m2 -
Koridor 8,2 m2 30,2 m2
Vannituba/WC 1,9 m2 8,5 m2
Kokku 267,7 m2 389,5 m2
4.4 Tehnilised lähteandmed
4.4.1 Ehitise eluiga
Hoonete kavandatav tööiga 40 aastat, tehnoseadmetel 20 aastat.
4.5 Arhitektuursed nõuded
4.5.1 Tehnoloogilised nõuded
Hoonete välispiirded ja avatäited peavad olema ehitatud ja paigaldatud selliselt, et ruumidesse ei
pääseks tolm, putukad ja närilised.
Hoonetes peab olema aastaringselt ühtlane temperatuuri- ja niiskusrežiim.
4.5.2 Energiatõhusus ja sisekliima
Energiatõhususe ja hea sisekliima saavutamiseks on kasutatud alljärgnevaid meetmeid:
• hoone välispiirded konstruktsioonide projekteerimisel on välditud külmasildade tekkimist
• hoone avatäited on hea soojapidavusega.
4.5.3 Nõuded välispiirete soojajuhtivusele
- Välispiirded 0,28 W/m²K
- Põrand pinnasel 0,28 W/m²K
4.5.4 Välisviimistlus
Hoone sokkel 0,3m ulatuses kaetakse betoonihalli tooniga (RAL 7023) krohviga.
Hoone välisseinad viimistletakse toonitud krohvisüsteemiga krohvi toon helehall (RAL 9002)
13/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
Hoone katus profiilsest terasplekist, toon RR-35 (sinine). Karniisid ja viilud puitlaudisest, värvitud RAL
5001 (rohekassinine).
Hoone välisuksed toon kollane RAL 1003 (kollane).
Vihmaveesüsteemi rennid, torud ning kinnitus RR-20 (valge).
4.5.5 Nõuded välispiirete materjalidele
− Vundamendi betoontarindi keskkonnaklass XC2;XF2
− Betoonpõrandate keskkonnaklass XA2
− Metalltarindite ja piirete keskkonnaklass C3
− Kandekarkassi terase tugevusklass S355J2H
− Betooni tugevusklass min. C25/30
4.5.6 Kvaliteedinõuded
Käesoleva projekti mahus tuleb ehitustööde tegemisel juhinduda RYL 2. kvaliteediklassi nõuetest.
4.5.7 Hoone sisearhitektuur
4.5.7.1 Sisearhitektuurne kontseptsioon
Hoone on ette nähtud elektriseadmete kaitsmiseks ilmastikutingimuste eest ja seademete stabiilse ja
tolmuvaba keskkonna tagamiseks. Ruumide gabariidid on valitud selliselt, et elektriseadmetele oleks
tagatud vajalikud nõutavad kujad ja seadmeid oleks võimalik mugavalt hallata- hooldada. Jahutusõli
sisaldavad seadmed on väliskeskkonnast eraldatud avariimahutitega, et jahutusõli ei satuks võimaliku
seadme rikke ja õli lekke korral väliskeskkonda.
4.5.7.2 Siseviimistlus
Hoone seinad ja laed tasandatakse ja viimistletakse värviga. Värvi toon „maalri valge“. Värvi klass
määratakse vastavalt ruumiprogrammile. Kaabliruumi põrandate viimistlus terashõõrdega
betoonpind, kaetud immutusvahendiga Granit 28, või analoogse materjaliga.
Ruumide põrand ehitatakse moodulpõrandasüsteemiga Bergvik Isofloor või analoogne.
Kõik viimistlusmaterjalid ja nende värvitoonid kooskõlastada järelevalvega enne paigaldust. 5
Konstruktiivne lahendus.
5. Konstruktiivne lahendus
5.1 Tehnilised põhinõuded
5.1.1 Projekteeritud kasutusiga
Hoone konstruktsioonide projekteeritav kasutusiga, vastavalt kasutusklassile 40 aastat.
5.1.2 Tagajärgede ja töökindlusklass
Hoone konstruktsioonil tervikuna on tagajärgede klass CC2 ja töökindlusklass on RC2.
14/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
5.1.3 Koormused
Hoone konstruktsioonid projekteeritakse vastavalt Eesti Vabariigi standardite EVS-EN 1991-11:2002,
EVS-EN 1991-1-3:2006, EVS-EN 1991-1-4:2010 koormustele.
5.1.3.1 Omakaalukoormused
Hoone konstruktsioonidele mõjuvad normatiivsed omakaalukoormused ja neile vastavad
ülekoormustegurid on määratud Eesti Vabariigi standardi EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1:
Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete
kasuskoormused. alusel. Omakaalukoormuse osavarutegur kandepiirseisundis üksikult
arvestatuna on 1,35, koos muude koormustega 1,2 ning kasutuspiirseisundis 1,0.
5.1.3.2 Kasuskoormused
Hoone konstruktsioonidele mõjuvad normatiivsed kasuskoormused ja neile
vastavad ülekoormustegurid on määratud Eesti Vabariigi standardi EVS-EN 1991-1-1:2002
„Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud,
omakaalud, hoonete kasuskoormused.“ alusel. Kasuskoormuse osavarutegur kandepiirseisundis
on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.
5.1.3.3 Lumekoormus
Lumekoormus on määratud Eesti standardi EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 „Eurokoodeks
1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus“ põhjal.
Normatiivne lumekoormuse väärtus on ehitusliku lumekoormuste kaardi järgi maapinnal:
sk=1,75kN/m². Lumekoormuse osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.
5.1.3.4 Tuulekoormus
Tuulekoormus on määratud EVS-EN 1991-1-4:2005 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide
koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus“ põhjal. Ala kus hoone asub kuulub maastikutüüpi II ja tuule
põhiline baaskiiruse väärtus on vb,0=21m/s. Tippkiirusrõhk on qp(z)=0,62kN/m². Tuulekoormuse
osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.
5.1.4 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid
Hoone kandekonstruktsioonide ehitamisel tuleb juhinduda RYL nõuetest: TarindiRYL 2010, MaaRYL
2010. Kandekonstruktsioonid peavad kuuluma I kvaliteediklassi.
Konstruktsiooni tolerantsiklass peab vastama I kvaliteediklassi nõuetele.
Betoonkivist konstruktsioonide ehitamisel juhinduda standardis EVS-EN 771-3:2011 esitatud
tolerantside arvväärtustest.
Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN 13670:2010.
Betoonvalmistoodete tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN 13224:2011.
Teraskonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN 1090-1:2009.
15/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
5.2 Hoone konstruktsioonid
5.2.1 Vundament
Hoone vundament rajatakse lintvundamendina ja kaitstakse külmakergete eest.
Vundamenditaldmike alt eemaldatakse kasvupinnas, Kasvupinnase eemaldamisel vältida
vundeerimissügavusel oleva kandva aluskihi vigastamist. Hoone koormused kantakse pinnasele
raudbetoonist 600×250(h) lintvundamendiga. Hoone vundamendi sokliseinad laotakse 200mm
kergbetoonist plokkidest (FIBO) ja soojustatakse väljast EPS 120-ga, 100mm. Soklisein eraldatakse
pinnasest väljast vertikaalse võõphüdroisolatsiooniga. Müüritiste ladumisel pidada kinni
tootjapoolsetest juhenditest ja standardlahendustest.
5.2.2 Põrand pinnasel
Hoone alt eemaldatakse orgaaniline kasvupinnas. Hoone sokliseinte sisene alus täidetakse dreeniva
täitematerjaliga (liiv, kruus, betooni purustusjäätmed (tera suurus <100mm)). Põranda alus ehitatakse
200mm tihendatud killustikust fr. 0…32. Aluse kõik täitekihid tihendatakse eraldi, koefitsendiga ≥0,95,
elastsusmooduli mõõdetud keskmine 80MPa. Täitetööde käigus paigaldatakse põrandaplaadi alla
täitepinnasesse kaablikaitsetorud. Sisenevad torud tuuakse sisse tõusuga hoone suunas, et vältida
pinnavee sattumist hoonesse. Põrandaplaadi alla killustikalusele paigaldatakse soojustus EPS-120,
150mm.
Soojustuse peale valatakse betoonist, tugevusklassiga C25/30 sarrusterasega A500HW armeeritud
põrandaplaat. Plaat eraldatakse vertikaalselt läbivatest tarinditest spetsiaalse tihendiga.
Betoonpõrand silutakse (terashõõre) ja põrandad immutatakse Granit 28 või analoogse materjaliga.
Immutasvahendi paigaldusel järgida tootjapoolseid juhiseid.
Põranda suhteline kõrgus ±0,00
Põrandate potentsiaaliühtlustus saavutatakse sarrusvõrkude ühendamisega hoone maanduskontuuri
ja kogu jaotla maanduspaigaldisega. Põrandate sarrusvardad ühendatakse keevituse teel ühtseks
maandusvõrguks. Maanduskontuuriga ühendatakse kõik hoone terasest karkassielemendid ja
vundamendi sarrus.
Põrand pinnasel soojajuhtivus 0,22 W/m²K
5.2.4 Vahelaed
Kaablikorruse lagi ehitatakse monteeritavatest õõnespaneelidest. Paneelide peale betoneeritakse
kiudbetoonist tasandusvalu 65mm. Tasandusvalu pinnatöötlus vastavalt EPO paigaldusjuhistele.
Vahelae avad, kaabli läbiviikude tarvis, puuritakse peale montaaži ja monolitiseerimist, paneelide sisse
vastavalt vajadusele.
Vahelae tulepüsivus REI60, kõik kaablite läbiviigud vahelaest tihendatakse vastavalt. Hoone
põhikorruse ja pööningu vaheline lagi monteeritakse r/b õõnespaneelidest.
Vahelagi soojustatakse mineraalvillaga 200mm.
Vahelagede tulepüsivus REI-60
Põhikorruse vahelae soojajuhtivus 0,19 W/m²K
Kaablikorruse vahelae soojajuhtivusele nõudeid ei esitata
16/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
5.2.5 Välisseinad
Hoone välisseinad ehitatakse kergbetoonist plokkidest Bauroc Ecotherm, 300mm. Plokid
paigaldatakse vastavalt tootja paigaldusjuhistele. Müüritise vuugid armeeritakse osaliselt. Avade
sildamiseks kasutatakse Bauroc silluseid.
Müüritise plokkide ja silluste transport, ladustamine ja paigaldamine vastavalt tootjapoolsetele
juhistele.
Seinte viimistlus vt. p. 5.5.4 ja p. 5.5.7.2
Välisseinte soojajuhtivus 0,28 W/m²K
Välisseinte mürapidavus Rw=44dB
5.2.6 Vaheseinad
Hoone ruumide vaheseinad laotakse kergbetoonist plokkidest Bauroc Classic, 150mm.
Tuletõkkesektsioonide vaheseinte läbiviigud tihendada samaväärse tulepüsivusega. Tuletõkke
läbiviikude kohta koostatakse eraldi teostusjoonis läbiviikude asukohtade ja kasutatud materjalidega.
Seinte viimistlus vt. p. 5.5.7.2.
Tuletõkkesektsioonide vaheseinte tulepüsivus EI-60
5.2.7 Katus
Hoone katus ehitatakse 20º kaldega puitsarikatest kandjatele. Sarikatele paigaldatakse aluskate.
Aluskattele paigaldatakse piki sarikat puidust distantsliist 25×50mm, millele paigaldatakse puidust
roov 25×100mm, sammuga 400mm. Roovile kinnitatakse katusekatteks trapetsprofiilplekk.
Katusele paigaldatakse vihmaveesüsteemid ja lumetõkked vastavalt arhitektuuriosa joonistele.
Lumetõkete kinnitamiseks paigaldatakse vajadusel vastavalt tootjapoolsetele juhistele lisaroov.
Profiilpleki ja muude tarvikute transpordil, ladustamisel, töötlemisel ja paigaldamisel järgida rangelt
tootjapoolseid juhiseid.
Katuse karniisid kaetakse peensaetud laudadega ja värvitakse. Karniisilaudadele jäetakse
tuulutusvahed min. 8mm.
Hoone pööningule pääsuks paigaldatakse hoone otsaviilule luuk.
5.2.8 Trepid
Hoone põhikorrusele pääsuks paigaldatakse kuumtsingitud terasprofiilidest standardastmetega
välistrepid. Trepi platvorm ja astmed terasest keevisrestist. Trepi piirded seadmete
montaažiksdemontaažiks eemaldatavad.
Trepi platvormiosa peab vastu võtma elektriseadmete montaažil tekkivad koormused. Trepi detailide
koostel jälgida, et tsinkimisprotsessi käigus saaks kõik teraspinnad kaetud.
Terase keskkonnaklass C3, teraskarkassi detailid puhastatakse roostest, pinna ettevalmistus Sa2,5 ja
kaetakse peale detailide koostet kuumtsingiga kihipaksus >85µm.
5.2.9 Hoone jäikuse tagamine
Konstruktsiooni ruumiline stabiilsus tagatakse väikeplokkidest müüritise ja puitkonstruktsiooni
sidemetega.
17/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
6. Küte ja ventilatsioon
6.1 Üldosa
6.1.1 Lähteandmed
1) EVS 906:2018 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu
konditsioneerimissüsteemidele“
2) EVS 844:2016 "Hoonete kütte projekteerimine"
6.1.2 Sisekliima
Kütmine peab tagama automaatreguleerimisega (võimalusega seda käsitsi seadistada) hoone kõigis
ruumides temperatuuri vahemikus +15°C kuni +25 °C. Iga ruumi temperatuuri peab saama eraldi
seadistada. Ruumides, kus puuduvad automaatikaseadmed (nt. kelder), peab süsteemi minimaalne
temperatuur olema seadistatav +5°C.
- ruumide normaaltemperatuur +20 °C, varieerumise ulatus ±5 °C
- suhteline õhuniiskus 40...60 %.
6.2 Küte
Hoone ruumide kütmiseks paigaldatakse otsekütte elektrikonvektorid. Kütte reguleerimiseks näha
ette ruumiregulaatorid.
6.3 Jahutus
Hoone juhtimis- ja jaotlaruumi paigaldatakse õhk-õhk tüüpi soojuspump.
6.4 Ventilatsioon
Hoone ruumide venteleerimiseks ja niiskusrežiimi tagamiseks paigaldatakse hoonesse
temperatuurianduri ja vahetatava tolmufiltriga varustatud sissepuhkeventilaatorid, õhu väljavool
tagatakse vahetatavate tolmufiltriga varustatud siirdeõhuklappide kaudu.
Tolmufiltrite klass sundventilatsioonil EU3, loomuliku ventilatsiooni siirdeõhurestidel EU1.
6.5 Tulekaitsemeetmed
Tulekahjusignalisatsiooni rakendumisel katkestatakse automaatselt ventilaatorite toide, vältimaks
välisõhu pealevoolu. Torustike tuletõkkesektsioonidest läbiviikudele paigaldatakse nõuetekohased
tuletõkkeklapid.
7. Veevarustus ja kanalisatsioon
7.1 Veevarustus
7.1.1. Normdokumendid
7.1.1.1 EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk
7.1.1.2 EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
7.1.1.3 EVS-EN 1610:2015 Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
7.1.1.4 RIL77-2005 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend
18/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
7.1.1.5 MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid
7.1.1.6 InfraRYL 2006 Infrastruktuuri ehitamise üldised kvaliteedinõuded, veevarustus
7.1.1.7 Tööinspektsiooni juhend Kaeva ohutult 2002
7.1.2. Tehnilised tingimused
Vastavalt tellija tehnilistele tingimustele.
7.1.3. Ehitustööd
Mullatööde tegemisel tuleb juhinduda RYL-90 p.3.01, "Üldised kvaliteedinõuded" nõudeid ja
üldkehtivaid põhimõtteid ning arusaamu kvaliteetsest tööst.
Vajadusel tuleb kaevikud toestada. Kaevikute toestamine peab vastama tööohutusnõuetele.
Toestamise tüüpi määrates peab arvestama ehitusplatsi pinnase kandevõimet, pinnasevee taset,
kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli
tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis
tagab ohutu tööde korraldamise.
Kaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht. Tasanduskihi rajamisel
tuleb lähtuda „RIL 77-2005. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest.
Torustiku tasanduskiht tuleb üldjuhul valmistada liivast maksimaalse terasuurusega 2 mm, kihi paksus
peab olema vähemalt 15 cm ning tihedustegur vähemalt 0,98. Tasanduskihi materjal ei tohi sisaldada
kamakaid ja/või külmunud pinnase osasid.
Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 1,5mm²
ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaablijätkud peavad olema veetihedad,
isoleeritud kuumkahaneva kattega.
7.2. Veevarustus
7.2.1. Arvestuslik vooluhulk
Arvestuslik maksimaalne vooluhulk 0,5m³/p.
7.2.2 Veevarustuse allikas
Hoone tehnoloogilise veevarustuse toide saadakse sademevee kogumismahutist, mis paigaldatakse
pinnasesse, hoone läänepoolsele küljele, aia ja hoone vahelisele maaalale. Mahuti varustatakse
ülevooluga, mis suunab liigse vee drenaažitrassi. Sademevee kogumismahutiks paigaldatakse filter- ja
pumbasüsteemiga varustatud komplektne seade Carat S 2700l voi analoogne süsteem.
19/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
7.2.3 Välisvõrk
Veetorustik mahutist, kuni hooneni ehitada plasttorust PE80 20×2,3 PN12,5, 1,8m sügavusele (toru
pealt mootes) olevast maapinnast, veetoru paigaldada vastavalt normidele 200mm liivalusele ja
varustada marklindi või vasest maanduskaabliga.
7.2.4 Veemõõdusõlm
Veemõõdusõlme süsteemile ei paigaldata.
7.2.5 Sisevõrk
Hoonesisene veevarustus, duši, kätepesu ja WC toiteks, ehitatakse komposiittorust seinapealse
kinnitusega. Sisestuse jarele paigaldatakse UV filter. Sooja vee tootmine toimub elektriküttel boileriga.
WC toitetorule paigaldatakse magnetklapp, mis sulgub valvesignalisatsiooni aktiveerimisel ja avaneb
deaktiveerimisel.
7.2.6 Seadmed
Hoone WC-sse paigaldatakse keraamilised pott, valamu ja dušikabiin. Valamu ja dušš varustatakse
kroomitud segistiga. Enne seadmete tarnet kooskõlastada seadmed ja furnituur järelevalvega.
7.3. Kanalisatsioon
7.3.1 Üldnõuded
Reovee kanalisatsiooni käitlemisel tuleb jargida Eesti vabariigi määrust „Reovee puhastamise ning
heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee
reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“.
7.3.2 Arvestuslik vooluhulk
Arvestuslik maksimaalne vooluhulk 0,5m3/p
7.3.3 Eelvool
Hoone reovee kanaliseerimisel on eelvooluks kogumismahuti, mis paigaldatakse pinnasesse, hoone
kagupoolse nurga juurde, teenindustee korval olevale maa-alale.
7.3.4 Välisvõrk
Kanalisatsioonitoru kogu välisvõrkude ulatuses ehitatakse välja PVC NAL muhvtorudest.
Kanalisatsioonisüsteem peab olema monteeritud laugete üleminekutega ja põlvedega. Hoonest
liitumiskaevuni paigaldatakse PVC NAL SN 8 toru, kaldega 10/1000. Kanalisatsioonitrassile
paigaldatakse plastist kontrollkaev O400/315 sisestuse lahedusse.
20/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
7.3.5 Hoone sisevõrk
Hoonesisene kanalisatsioonitrass ehitada O50...110mm Uponor HTP kanalisatsioonitorudest.
Kanalisatsioonisüsteemile ehitada vaakumklapi näol õhutus. Süsteemi ehitusel arvestada hoone
eripära ja kasutustihedusega.
7.4 Sademevesi
Sademevesi hoone katuselt kogutakse ja juhitakse mooda hoone vihmaveesüsteemi sademevee
lehtrisse ja sealt kogumismahutisse. Kogumismahuti varustatakse ülevoolutoruga, millest liigne vesi
suunatakse kanalisatsioonitrassi ning sealt edasi rajatavasse kuivenduskraavi.
Sademevee kanalisatsioonitrass ehitatakse kogu valisvorkude ulatuses PVC NAL muhvtorudest. Hoone
nurkadesse pöörangutele paigaldatakse plastis kontrollkaevud O200/160.
8. Elekter ja nõrkvool
8.1 Lähteandmed
1) EVS–EN IEC 61936-1:2021 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1kV. Osa 1:
Üldnõuded
2) EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldise käit
8.1.1 Juhtimishoone vajalikud valgustustugevused:
Elektriseadmetega ruumid ja juhtimisruum -300lx
8.2 Üldosa
Alajaama elektri ja sidevõrguga liitumine toimub vastavalt tehnilistele tingimustela. Elektriliitumine ja
sideühendus teostatakse ehitatavas juhtimishoones.
Elektri ja nõrkvoolu projekt koostatakse projekteerimise järgmises staadiumis
8.2.1 Juhtimishooned
Hoone kõik ruumid on elektriküttega. Vihmaveesüsteemid varustatakse samuti elektriküttega.
Hoonesse ehitatakse turvasüsteem ning tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Hoone valgustus,
tehnoloogilised seadmed, elektrivarustus, turvasüsteem, side, tuletõrje- ja valvesignalisatsioon
lahendatakse eraldi projektiga.
21/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
9. Tuleohutus
9.1 Hoone kasutusviis
VI kasutusviis – energeetikaettevõtte hoone
9.2 Hoone tuleohuklass
Hoone tuleohuklass 1. – tuleoht on vähese tõenäosusega. Hoones puudub põlevmaterjal,
põlemiskoormus alla 300MJ/m²
9.3 Hoone tulekaitsetase
Hoone tulekaitsetase II, Hoones on vastavalt nõuetele esmased tulekustutusvahendid ja autonoomne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem.
9.4 Hoone tulepüsivusklass
Projekteeritud hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-1.
9.5 Kandekonstruktsioonide tulepüsivus
Paigaldatava hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus R60.
9.6 Ehitiste vahelised tuleohutuskujad
Projekteeritava hoone ja olemasolevate ehitiste vaheline kuja kõikjal >8m.
9.7 Konstruktsioonide materjalide tuletundlikkus
Seinte sisepinna ja lagede tuletundlikkus B-s1,d0
Põrandate tuletundlikkus DFL-s1
Välisseinte välispinna tuletundlikkus B-s1,d01
Katusekatte tuletundlikkus BROOF(t2)
Torupaigaldise tuletundlikkus nõudeid ei esitata
Kaablite tuletundlikkus nõudeid ei esitata
9.8 Tuletõkkesektsioonid
Hoone on jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Sektsioonide piirded tulepüsivusega EI-60 Utilitase
hoones ja EI-120 Eleringi hoones.
Eraldi tuletõkkesektsiooni moodustavad hoone korrused ja pööning. Põhikorrusel moodustavad eraldi
sektsioonid juhtumis- ja jaotlaruumid ning soklikorrusel kaabliruumid.
9.9 Korruste arv
Hoonetel on maksimaalne korruste arv 2.
9.10 Arvestuslik inimeste arv hoonetes
Arvestuslik inimeste arv hoones 0-3 inimest (alaliselt mehitamata)
22/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
9.11 Evakuatsioon
Evakuatsiooniteede pikkus on igast ruumipunktist <30m.
Evakuatsioon toimub hoone välisuste kaudu. Hoone välisuksed avanevad väljapoole ja pääs
maapinnale on tagatud terastreppide kaudu. Kõik välisuksed on varustatud nõuetele vastavate
sulustega.
9.12 Tuleohutuspaigaldised
Hoonesse paigaldatakse autonoomne tulekahjusignalisatsioon. Signalisatsioonisüsteemi seadmete
valik ja asukohad täpsustatakse elektriprojektis, tööprojekti staadiumis.
Hoone mõlemale korrusele paigaldatakse vastavalt nõuetele lihtsasti ligipääsetavatesse kohtadesse,
välisuste kõrvale 5kg CO2 kustuti - kokku 2 kustutit.
9.13 Suitsueemaldus
Suitsueemaldus hoonest toimub läbi avatavate välisuste ja kus see pole võimalik, siis mehhaanilise
suitsueemaldusseadmega.
9.14 Ventilatsioon
Tulekahjusignalisatsiooni rakendumisel katkestatakse automaatselt ventilaatorite toide, vältimaks
välisõhu pealevoolu.
9.15 Küte
Hoone kütmine toimub elektri otsekütte konvektorite süsteemiga. Kütteseadmete paigaldus ja
ohutuskujad vastavalt nõuetele ning tootjapoolsetele juhistele
9.16 Pääs katusele
Hoone katusel puuduvad teenindamist vajavad tarindid ja eraldi pääsu katusele ning turvavarustust
vastavalt nõuetele rajada pole vaja.
9.17 Pääs pööningule
Pääsuks pööningule paigaldatakse hoone otsaviilule luuk minimaalse valgusavaga 600×800mm.
9.18 Piksekaitse
Hoone piksekaitse tagatakse rajatavatesse alajaamadesse 32 m kõrguste piksekaitsemastidega.
9.19 Päästetehnika juurdepääs
Juurdepääs kinnistule Pärnu-Lihula teelt.
9.20 Kustutusvee vajadus
Hoone nõuetekohane kustutusvee vajadus 10l/s 2 tunni jooksul.
23/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
9.21 Tuletõrje veevõtukoht
Lähim hüdrant tuletõrje veevõtuks asub aadressil Vahe tee 3, Audru alevikus Audru kooli juures, ca
500 m kaugusel kinnistust.
10. Töötervishoid ja tööohutus
10.1 Tööohutus
Tööohutuse tagamisel tuleb juhinduda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, Vabariigi Valitsuse
määrustest nr 176/14.06.2007 “Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” ja nr.
13/11.01.2000 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“
Töökohal tuleb kanda töörõivastust ja kaitsekiivreid ning kasutada selleks välja antud individuaalseid
kaitsevahendeid.
10.2 Tervisekaitse
Töötajate töötervishoiu, tööohutuse tagamisel tuleb juhinduda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest
ja sellega seotud õigusaktidest. Hoonesse riietusruume ettenähtud ei ole.
Kõik ehituses kasutatavad tooted ja materjalid peavad olema Tervisekaitseinspektsiooni
kasutusohutuse nõuetele vastavad.
11. Keskkonnakaitse
11.1 Õigusaktid ja eeskirjad
1) Jäätmeseadus
2) Veeseadus
3) Põhja- Pärnumaa Vallavolikogu 19.12.2018 määrus nr 63 "Põhja-
Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskiri"
11.2 Pinnase ja põhjavee kaitse
Trafo jahutusõli võimaliku lekke korral, keskkonda sattumise takistamiseks, ehitatakse trafodele r/b
avariiõli mahutid. Betoonvann mahutab avarii korral kogu trafos kasutatava jahutusõli. Vanni
betoontarind ehitatakse veekindlana. Selleks paigaldatakse betoneerimise käigus töövuukidesse
spetsiaalsed tihendid ja vann kaetakse peale betoneerimist veekindlust ja tugevust suurendava
preparaadiga.
Trafoõliga saastunud õliste sademevete puhastamiseks projekteeritakse I kl. õlipüüdur ENS/L
1,5l/s.
11.3 Jäätmed
11.3.1 Üldosa
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Pärnu linna
jäätmehoolduseeskirjast
24/25
AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS Kapa, Malda küla, Pärnu linn, Pärnumaa
AS CONNECTO INFRA EELPROJEKT, TÖÖ NR 2501695
11.3.2 Olmejäätmed
Alajaam on mehitamata ja olmejäätmeid ei teki ning statsionaarseid konteinereid planeeritud pole.
11.3.3 Ehitusjäätmed
Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed sorteeritakse liikide kaupa. Ehitusealune orgaaniline
kasvupinnas ~9000m³ ladustatakse krundil ja kasutatakse hiljem vertikaalplaneerimiseks ja
haljastuseks. Mineraalne väljakaevatav pinnas kasutatakse tagasitäiteks.
Ehitustööde käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus:
✓ Puit ja puidupõhised materjalid ~3,0m³
✓ Mineraalsed ehitusjäätmed ~2,0m³
✓ Must metall ~0,2m³
✓ Värviline metall ~0,1m³
✓ Kiled ~1,5m³
✓ Kiletamata paber ja kartong ~0,5m³
Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te)sse konteineri(te)sse ja
transportida jäätmekäitluskohta Väätsa prügilas. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks,
kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikutele või ettevõtetele kellel puudub vastav jäätmeluba
või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.
Juhul kui ehituse käigus tekivad ohtlikud jäätmed, tuleb need üle anda jäätmeluba või ohtlike
jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.
25/25
62Y
LIH L3
UL 78
A-A
UD L10
st R U 7B
310
,9
330
ankru-nurgamast
19.09_lisaalad-1220
19.09_lisaalad-1219
19.09_lisaalad-1218
19.09_lisaalad-1217
19.09_lisaalad-1216 19.09_lisaalad-1215
19.09_lisaalad-1212
19.09_lisaalad-1214
19.09_lisaalad-1213
19.09_lisaalad-1221
L378
60
19.09_lisaalad-1222
AUD
19.09_lisaalad-1209
19.09_lisaalad-1208
19.09_lisaalad-1223
19.09_lisaalad-1207
RU-S
19.09_lisaalad-1206
110 19.09_lisaalad-1205
330/110 ankru-nurgamast
19.09_lisaalad-1204
I NDI
19.09_lisaalad-1203
19.09_lisaalad-1202
L378
L378 54
59
19.09_lisaalad-1211 19.09_lisaalad-1224
19.09_lisaalad-1225
19.09_lisaalad-1226 19.09_lisaalad-1210
19.09_lisaalad-1199
19.09_lisaalad-1200
19.09_lisaalad-1201 55
41
56
3S2
57
61Y
58
53
L 37
19.09_lisaalad-1227
19.09_lisaalad-1228
19.09_lisaalad-1229
19.09_lisaalad-1190
19.09_lisaalad-1189
19.09_lisaalad-1188 52
8 LIH
4
L10 ULA
3,3
7B
51
LÕP -SIN
E-A DI
±0.00=abs.+10.60
JUHTIMISHOONE
50
UD
23,4
RU
46
19.09_lisaalad-1232
19.09_lisaalad-1231
19.09_lisaalad-1230
19.09_lisaalad-1187 9_lisaalad-1177
19.09_lisaalad-1173
47
19.09_lisaalad-1174
118
48
3,3
4 6,8
4
19.09_lisaalad-1233
19.09_lisaalad-1235
19.09_lisaalad-1234
93,2 49
19.09_lisaalad-1237
19.09_lisaalad-1238
4 2 45
19.09_lisaalad-1236
19.09_lisaalad-1239
19.09_lisaalad-1186
19.09_lisaalad-1172
19.09_lisaalad-1175
44
39
3S1
43
42
19.09_lisaalad-1171 37
19.09_lisaalad-1160
19.09_lisaalad-1242
19.09_lisaalad-1241
19.09_lisaalad-1240
19.09_lisaala
38
19.09_lisaalad-1170
2
39
19,8 40
22,4 115,5
20,8
45,6
41
22,4
21,8 5,3
13,2
36
19.09_lisaalad-1245 19.09_lisaalad-1159
19.09_lisaalad-1244
21,3
49,6
19.09_lisaalad-1243
35
19.09_lisaalad-1135
18,4 7,3 19.09_lisaalad-1134
6
34
52,5
19.09_lisaalad-1246
33
19.09_lisaalad-1248
2,5
R2
19.09_lisaalad-1247
0
19.09_lisaalad-1249 19.09_lisaalad-1250
28
40,2
32,1
19.09_lisaalad-1252
19.09_lisaalad-1251 19.09_lisaalad-1253 19.09_lisaalad-1158
29
19.09_li
20
R
30
N
31
A
44
B
.0
32
5
R1
C
6
27
4
19.09_lisaalad-1157 26
19.09_lisaalad-1254
19.09_lisaalad-1256
19.09_lisaalad-1255
7,5
19.09_lisaalad-1164
R1
5
=T1-FA1
25
=T1-TA1
=T1-FA1
=T1-FA2
24
3x330kV - W3
±0.00=abs.+10.60
JUHTIMISHOONE
=T1-TA1
3x330kV - W3
=T1-FA2
23
=W1-BA1
26,1
19
3x330kV - W3
=W1-BA1
3x330kV - W3
20
19.09_lisaalad-1156
19.09_lisaalad-1259
19.09_lisaalad-1258
19.09_lisaalad-1257
=R1-QC2
=R1-QB1
=R1-QC1
=R1-����
19.09_lisaalad-1155
3x330kV - W3
21
129,6
=R1-QC2
=R1-QB1
=R1-QC1
=R1-����
3x330kV - W3
=R1-XE5
5
=R1-XE5
8,2
=R1-CB1
3x330kV - W3
84
=R1-WB2
22
3x330kV - W3
=R1-WB1
=R1-XE1
=R1-CB1
=R1-WB2
1500
Coolers
=R1-WB1
=R1-XE1
KOMPENSEERIMISSE 44
2000
3x330kV - W3
ADE
2000
3x330kV - W3
1500
Coolers
17
2000
system
KOMPENSEERIMISSE
HVAC
2000
19.09_lisaalad-1117
19.09_lisaalad-1260 19.09_lisaalad-1116
19.09_lisaalad-1261
19.09_lisaalad-1262
ADE
2000
2000
2000
16
2000
3x330kV - W3
system
HVAC
2000
2000
51,3
3x330kV - W3
2000
2000
15
2000
6000
Coolers
2000
2000
3x330kV - W3
2000 14
6000
Coolers
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
10
19.09_lisaalad-1118
19.09_lisaalad-1265
19.09_lisaalad-1264
19.09_lisaalad-1263
11
3x330kV - W3
3x330kV - W3
12
3x330kV - W3
13
3x330kV - W3
168
3x330kV - W3
7
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1266
19.09_lisaalad-1271
19.09_lisaalad-1270
19.09_lisaalad-1112
19.09_lisaalad-1115 19.09_lisaalad-1114 19.09_lisaalad-1113
6
19.09_lisaalad-1111 19.09_lisaalad-1110
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1269
19.09_lisaalad-1267 19.09_lisaalad-1109
19.09_lisaalad-1268
3x330kV - W3
5
4
1
R2
0
3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
20
3x330kV - W3
3x330kV - W3
R 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3 2 3x330kV - W3 3x330kV - W3 3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1096
19.09_lisaalad-1098
3x330kV - W3
3
19.09_lisaalad-1100
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1095 19.09_lisaalad-1102
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1104
19.09_lisaalad-1097
19.09_lisaalad-1106
19.09_lisaalad-1099 19.09_lisaalad-1108
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1101
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1103 19.09_lisaalad-1105 19.09_lisaalad-1107
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1082
19.09_lisaalad-1081
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1074
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1080
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1073
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1083
19.09_lisaalad-1075
19.09_lisaalad-1067
19.09_lisaalad-1084
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1079
09_lisaalad-1089
19.09_lisaalad-1072 19.09_lisaalad-1066
19.09_lisaalad-1076
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1078 19.09_lisaalad-1059
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1068
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1058
19.09_lisaalad-1069
19.09_lisaalad-1077 19.09_lisaalad-1071
19.09_lisaalad-1065
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1060
19.09_lisaalad-1070
19.09_lisaalad-1085 19.09_lisaalad-1064
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1061
19.09_lisaalad-1086
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1062
19.09_lisaalad-1063
19.09_lisaalad-1057
19.09_lisaalad-1056
19.09_lisaalad-1055
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1054
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1035
65
1172 66
19.09_lisaalad-1036
19.09_lisaalad-1046 19.09_lisaalad-1037
19.09_lisaalad-1047
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1049
19.09_lisaalad-1048
19.09_lisaalad-1050
3x330kV - W3
19.09_lisaalad-1051
19.09_lisaalad-1052
64 19.09_lisaalad-1053 67
16
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
68
3484
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
3x330kV - W3
4640
TINGMÄRGID:
KINNISTU PIIR
ELERING AS MOODUSTATAVA KINNISTU PIIR
UTILITAS WIND OÜ MOODUSTATAVA KINNISTU PIIR
ELERING AS LIINI SISESTUSE OSA (LAHENDATAKSE ERALDI PROJEKTIGA)
PAIGALDATAV MONTEERITAV AJ JUHTIMISHOONE
PAIGALDATAV TRAFO JA SELLE VUNDAMENT
RAJATAV KILLUSTIKKATTEGA TEENINDUSPLATS
UTILITAS WIND OÜ ALAJAAMA ALAL
RAJATAV KILLUSTIKKATTEGA TEENINDUSPLATS
ELERING AS ALAJAAMA ALAL
TEHNILISED ANDMED ELERING AS ALAJAAM:
RAJATAV ASFALTKATTEGA TEE 1. RAJATAVA KINNISTU PINDALA 21 875 m2
2. SIHTOTSTARVE 100% MAATULUNDUSMAA
3. JUHTIMISHOONE EHITUSALUNE PIND 160 m2
4. RAJATAV KILLUSTIKKATTEGA PLATS 12 371,2 m2
5. RAJATAV ASFALTKATTEGA TEE 1464 m2
JUURDEPÄÄS KINNISTUTELE
6. PIIRDEAED (sh VÄRAV 6m) 456 m
7. KRUNDI LUBATAV EHITISEALUNE PIND 13 760 m2
MÄRKUSED:
SIISEPÄÄSUD HOONETESSE 1. ALUSPLAANINA KASUTATUD OÜ Rae Geodeesia OÜ tööd nr GE-23-11.
2. KOORDINAADID L-EST'97 JA KÕRGUSED EH2000 SÜSTEEMIS.
3. TEENINDUSPLATSI PINNA PROJEKTEERITUD ABSOLUUTKÕRGUS +10.70.
RAJATAV ALAJAAMA PIIRDEAED 4. RAJATAVA TARISTU (SEADMED, HOONED, PLATSID, TEED, AIAD, KAABLID JM ALAJAAMA
JUURDE KUULUV) LÕPLIK PAIKNEMINE, MÕÕTMED NING NENDE TEHNILISED
ANDMED TÄPSUSTATAKSE JÄRGMISTES PROJEKTI ETAPPIDES. TEHNILISED ANDMED UTILITAS WIND OÜ ALAJAAM:
3x330kV - W3 RAJATAV KÕRGEPINGE KAABELLIIN (KAITSETORUD)
1. RAJATAVA KINNISTU PINDALA 42 000 m2
RAJATAV SIDEKAABELLIIN (KAITSETORUD) 2. SIHTOTSTARVE 100% MAATULUNDUSMAA
3. JUHTIMISHOONE EHITUSALUNE PIND 215 m2
4. RAJATAV KILLUSTIKKATTEGA PLATS 18 385 m2 Muudatus Muudatuse sisu Projekteeris Kuupäev
RAJATAVAD ELERING AS SEADMED 5. RAJATAV ASFALTKATTEGA TEE 3547,5 m2 Joonise nimetus/ Drawing name
AS Connecto Infra
6. PIIRDEAED (sh VÄRAV 6m) 528 m Registrikood: 10722319
7. KRUNDI LUBATAV EHITISEALUNE PIND 24210 m2 Tuisu tn 19, 11314 Tallinn ASENDIPLAAN
RAJATAVAD UTILITAS WIND OÜ SEADMED tel. 606 3100 Töö nimetus/ Job name
[email protected] AUDRU 330 kV JA 330/275 kV ALAJAAMADE EHITUS
www.connecto.ee
Projektijuht / Project Manager: Allkiri/ Signature Formaat/ Format Objekti aadress/ Object address
RAJATAV UTILITAS WIND OÜ KOMPENSEERIMISSEADE JAAN RAUDSEPP A0 PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, MALDA KÜLA
Kontrollija / Supervisor: Allkiri/ Signature Kuupäev/ Date Tellija/ Customer
TOBIAS RANNUT 10.03.2026 UTILITAS WIND OÜ
Projekteerija / Designer: Allkiri/ Signature Trükitud: Last print: Projekti staadium/ Project Stage: Töö nr/ Job No: Joonise nr/ Drawing No: Mõõtkava/Scale:
EMILI SUTULA 20.03.2026 EELPROJEKT 2501695 EL-7-01 1:500
Pärnu Linnavalitsus Teie 09.04.2026
[email protected]
Suur-Sepa tn 16 Meie 21.04.2026 nr 7.1-2/26/6099-2
80098, Pärnu, Pärnu maakond
Kapa kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Pärnu linna Maidla küla
Kapa kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 540109, EHR kood nr 221503552ja nr 221503565).
Kinnistu (katastritunnus 15902:002:0089) asub riigitee nr 60 Pärnu-Lihula tee km 12,37-12,76
kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse 330/275 kV ja 330 kV alajaamade ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Audru
330 kV ja 330/275 kV alajaamade ehitus. Kapa, Maidla küla Pärnu linn Pärnu maakond“ projekt
(peaprojekteerija AS Connecto Infra , töö nr 2501695).
Meilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust taotletud ega projekti koostamisse
kaasatud.
Palume projekti korrigeerida järgnevate märkuste alusel.
1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, parkla, tehnovõrk
vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Antud riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut
ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse.
4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja
nimetusi.
5. Käesoleval ajal on tagatud kinnistule juurdepääs km 12,711 olemasolevalt ristumiskohalt.
Kooskõlastamiseks esitatud projektiga on kavandatud uus ristumiskoht km 12,66.
Kontaktalas km 12,46 paikneb riigitee nr 19104 Põldeotsa tee ristmik. Liiklussagedused
projektialal km 12,37–12,46 on 5133 autot ja lõigul 12,46–12,76 2847 autot. Tee
projekteerimise normide lisa 1 tabeli 17 alusel peab tugimaanteel ristmike omavaheline
vähim vahekaugus (liiklussagedusega 1501–6000 ja > 6000) olema vastavalt 150 m ja 250
m, eeldusel, et liituva tee liiklussagedus on kuni 20 sõidukit ööpäevas. Tuginedes
eeltoodule on uue ristumiskoha kavandamine vastuolus normide lisa 1 tabeli 17 nõuetega.
Projekti seletuskirja kohaselt on kavandatud Kapa (katastritunnus 15902:002:0089)
kinnistu jagamine, millega moodustatakse eraldiseisev alajaama kinnistu. Lähtuvalt
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
asjaõigusseaduse § 153 lg 2: „Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud
või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik,
mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma
kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel“. Tuginedes
eeltoodule anname nõusoleku juurdepääsu kavandamiseks olemasolevalt ristumiskohalt
km 12,711.
6. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte
ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
7. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb
projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud
häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Seletuskirjas märkida, et kõik
leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
8. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele
mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada
nende rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded
tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
9. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis
võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu
(sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.
Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti väljavõtet (ortofoto).
10. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3, § 99 lg
3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ jätame
ehitusloa eelnõu kooskõlastamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
1. 2501695_EP_AA-3-01_Seletuskiri
2. 2501695_EP_AS-4-01_Asendiplaan
Rita Źereen
5120275,
[email protected]
2 (2)