Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Arvamus Seisukoht
1. Eraisik A.H., 7-1.4/404-3
Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohade ja 1. Infraheli ja metoodika
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi (2024) leheküljel 8 on välja toodud Juhime tähelepanu, et väljapanekul olnud KSH aruandes kasutatud müra
programmi põhiseisukohad. Kolmas punkt ütleb alljärgnevat: hindamise metoodika on kirjeldatud KSH aruande ptk 4.11.1.1. Võrreldes KSH
Määrata elektrituulikute asukohad arvestades kõiki mõjusid (sotsiaalseid, programmis esitatuga on metoodikat täpsustatud lähtuvalt vahepeal valminud
keskkonnaalaseid jne).Sotsiaalsete mõjudena mõeldakse otsest mõju elukeskkonnale valdkondlikkust juhenddokumendist: Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide
arvestades kaugusi, müra, visuaalset müra, varjutamist; keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine. KSH
Täpsustavalt on lisatud punktis 3.4.2.1 - Eestis puuduvad siseriiklikud suunised, kuidas aruandes esitatud müra hindamine, sh madalsagedusliku müra ja infraheli
arvutada tuulegeneraatorite madalsagedusliku müra levikut ja vastavust ruumides hindamine on teostatud lähtuvalt valdkondliku juhenddokumendi suunistele
kehtivatele normväärtustele. KSH-s lähtutakse Soomes rakendatavast müra ning võrreldes KSH programmi koostamise perioodiga ei kehti enam väide
hindamisjuhisest ja kasutatakse madalsagedusliku müra arvutuslikuks hindamiseks siseriiklike suuniste puudumise osas.
WindPRO programmi mooduli „Decibel“ seadistust „Finnish Low Frequency Sound“ Infraheli osas on esitatud hinnang KSH aruande ptk 4.11.1.5. Esitatud on ka
Antud metoodika puhul arvutatakse müra levik eraldi igal oktaavribal vahemikus 20-200 selgitus, mis KSH aruande koostamisel eraldi infraheli arvutuslikku hindamist
Hz. Siseruumide müratasemete saamiseks kasutatakse hoonete heliisolatsiooni näitajaid läbi ei viidud. Tuulikute poolt tekitatav infraheli jääb asjakohaste
eri sageduste puhul. teadusuuringute tulemuste kohaselt alla inimeste tajuläve ja ei oma seetõttu
Probleem. olulist mõju inimeste tervisele (vastav ülevaade on esitatud valdkondliku
Imfraheli all mõistetakse heli, mille sagedus jääb alla 20 Hz. Infrahel kuulmislävi on juhenddokumendi ptk 2.4.2, Terviseameti tuuleparkide veebilehel1 ja
mõõdetud kuni 1,5 Hz-ni. Levinud arusaam, et heli alla 20 Hz on kuuldamatu ja ei oma Sotsiaalministeeriumi
inimesele mõju, ei ole õige. [1] kirjas2). Tartu Ülikool on koostanud ka põhjaliku teaduskirjanduse
Infraheli mõju inimesele on uuritud, allpool viidatud uuringutele, mis näitavad otsest süstemaatilise ülevaate tuuleparkide võimalike tervisemõjude, sh infraheli
mõju inimestele . mõju osas3. Ülevaateuuringu alusel pole tuulikutest pärineval infrahelil tänase
Otoneuroloogia ja otolarüngoloogia spetsialistide seas on hästi teada, et infraheli võib parima teadusliku tõenduse põhjal leitud negatiivseid
tundlikuma närvisüsteemiga inimestel kutsuda esile migreeni, [2], [3]. Igal kolmandal tervisemõjusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole KSH koostamise raames infraheli
inimesel on eelsoodumus migreeni tekkeks, kuna neil on tundlikum närvisüsteem [4] . levikut eraldi modelleeritud, sest seda ei näe ette ei siseriiklik valdkondlik
Tundlikkuse tase on väga individuaalne. Lisaks on uuringuid, mis seovad infraheli mõju hindamisjuhend, kehtivad õigusaktid ega ka rahvusvaheline praktika
ajutegevusega [5] õppimis- ning teiste häiretega [6] [7] [8]. tuuleparkide kavandamise mõju hindamisel.
1
https://www.terviseamet.ee/tuulepargid#kas-terviseamet-on-s
2
Sotsiaalministeerium 10.03.2025 nr 5.1-2/679-1
3
Veber, T., Indermitte, E., Laisaar, K.-T., Katus, U., Kiisk, E., & Orru, H. (2025). Ülevaateuuringu I etapp (tuulepargid): Tuulikute tervisemõjud. Süstemaatiline ülevaade viimase viieteistkümne
aasta jooksul eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud uuringutest. Kliimaministeerium. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-
09/%C3%9Clevaateuuringu%20I%20etapp%20%28tuulepargid%29.pdf
1/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Täiendavalt on teada. et infraheli tungib eriti hästi siseruumidesse ning levib oluliselt Käru aleviku ja tundlike objektide arvestamine
kaugemale, kui seni arvatud [9]. Selgitame, et:
Küsimused • KSH raames on hinnatud müra mõju elu- ja ühiskondlike hoonete
1. Miks ei teostatud uuringus kaasaegsete meetoditega infraheli leviku ja mõju suhtes, sh Käru alevikus paiknevate elamualade ja ühiskondlike
modelleerimist, eriti arvestades planeeringuala paiknemist kõrge väärtusega hoonete suhtes;
tiheasustusalade vahetus läheduses? Käru alevikus elab Rahvastikuregistri andmetel 1. • tulemused näitavad, et normtasemete ületamist Käru alevikku jäävate
jaanuari 2025 seisuga 347 elanikku, mis moodustab ligikaudu 3 % Türi valla elanikest. alade suhtes ei esine.
Täiendavalt asub Kärus tuulepargi arendusala lähistel Käru lasteaed-põhikool ning
kultuurimaja. 2. Tuulikute utiliseerimine
2. Kuidas kavatseb vald lahendada jäätmete probleemi, kui arendajad lükkavad peale Tuulepargi jäätmetekke küsimusi on kajastatud KSH aruande ptk 4.14 ning
maakasutuse õiguse lõppemist ja tuuliku vananemist utiliseerimise maaomaniku lähtuvalt KSH hinnangutest on seatud jäätmekäitlust puudutavad tingimused
kohustuseks? planeeringu seletuskirja ptk 3.8.11. Muuhulgas on planeeringus sätestatud, et
3. Kuidas kavatseb vald kompenseerida elanikele võimalikud kahjud, kui ilmnevad tuulepargi eluea lõpul lasub tuulepargi omanikul kohustus tuulepargi
tuulikute opereerimisega kaasnevad negatiivsed mõjud? Kas vald on nõus ostma rekonstrueerimiseks või lammutamiseks. Maaomaniku ja tuulepargi omaniku
turuhindadega kokku elanike kinnisvara, kes soovivad tuulikute püstitamise tagajärjel vahelised kokkulepped on reguleeritud vastavate lepinguliste suhetega, mis ei
elukeskkonna halvenemise tõttu piirkonnast lahkuda? ole planeeringu osa. Lammutuse korral tuleb see läbi viia lammutusprojekti
4. Mitu töökohta, kui kauaks, mis aadressile ja millise netopalgaga garanteeritult kohaselt, sh kõik lammutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt
luuakse seoses tuulikute arendusega? käidelda.
5. Kas vald on loonud finantsaruande, kus näidatakse ära tuulikute arenduse Lisaks KSH analüüsile on Keskkonnaagentuur koostanud mahuka ülevaate
kasumlikkus koos kõikide kaasnevate mõjude ja piirangutega kogu tuulepargi elukaare tuulikute lammutamise ja jäätmetekke osas, mis on leitav
lõikes? Palun esitada sellekohased arvutused. https://keskkonnaportaal.ee/et/tuulikute-demonteerimise-ja-loppkaitluse-
6. Palun selgitada, miks ei kaaluta alternatiivseid variante madalamate tuulikute tagamise-analuus Antud analüüsist on leitavad vastused mitmesugustele
(absoluutkõrgus mitte üle 150 meetri) või päikesepark/akupark hübriide, mille tuuleparkide likvideerimist ja nende jäätmete käitlemist puudutavatele
keskkonnamõju on tõendatult väiksem, rajamist? Palun esitada selgitused, kuidas jõuti küsimustele, mis ei kuulu kohaliku omavalituse ega detailplaneeringu
arusaamale, et detailplaneeringusse tuleb tuulikute absoluutkõrguseks määrata ligi 300 käsitlusalasse. Jäätmekäitlusalased regulatsioonid kehtivad jäätmeseaduse ja
meetrit, kui esialgselt räägiti mitte rohkem, kui 150 meetrit? selle alamaktide alusel Eestile ühtsena ning planeeringuga jäätmekäitluse
Arvamus lubatavaid viise, tegevusvaldkondade põhiseid finantsgarantiisid jm asjaolusid
Nõuame planeeringu lõpetamist, kuna keskkonnamõjude strateegiline hindamise ei reguleerita.
aruanne on teostatud puudulikult, ülaltoodud viidatud probleemid on lahendamata.
Alternatiivselt kaaluda planeeringu peatamist asjakohaste uuringute ning aruannete 3. Kahjude hüvitamine ja kinnisvara väljaost
valmimiseni. Infraheli mõjude modelleerimiseks ning kaardistamiseks kasutada Uppsala • Eesti õiguskorras ei tulene planeeringu kehtestamisest automaatselt
ülikooli teadlaste poolt loodud mudelit SoundSim360. kohustust kompenseerida võimalikke kaudseid mõjusid või kinnisvara
väärtuse muutust;
• võimalike kahjude hüvitamine toimub üksikjuhtumi alusel vastavalt
kehtivale õigusele, kui selleks esinevad seadusest tulenevad alused;
2/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
• planeeringu ülesanne on hinnata mõjusid ja tagada nende
õigusnormidele vastavus, mitte ette näha hüvitusmehhanisme.
4. Töökohad ja majanduslik kasu
Selgitame:
• detailplaneeringu eesmärk ei ole tagada konkreetse arvu töökohtade
loomist;
• töökohtade arv, kestus ja tasustamine sõltuvad arendaja ärimudelist ja
turutingimustest;
• planeeringu tasandil käsitletakse üldist majanduslikku mõju, mille
osaks võib olla ka tööhõive, kuid planeering ei saa seada tingimusi
töökohtade arvule.
Ülevaade tuulepargiga kaasneda võivast tööhõivest on antud KSH aruande ptk
4.11.5.5. Tavapäraselt eeldab maismaa-tuulepark umbes 0,1 otsest püsivat
töökohta 1 MW kohta, mis tähendab, et ligikaudu üks
täiskohaga hooldustehnik suudab teenindada ~10 MW tuulepargi võimsust.
Teisisõnu haldab üks tehnik umbes 7–10 tuulikut (sõltuvalt turbiinide
suurusest).
5. Projekti tasuvus ja finantsanalüüs
Selgitame:
• detailplaneering ei ole majandusanalüüsi dokument;
• arenduse tasuvus on arendaja äriline otsus ja risk;
• planeeringu menetluses hinnatakse eelkõige ruumilist sobivust ja
keskkonnamõjusid.
6. Alternatiivid ja tuulikute kõrgus
Selgitame:
• KSH raames on hinnatud erinevaid alternatiive, sealhulgas erinevaid
tuulikute paigutuslahendusi;
• tuulikute kõrgus tuleneb:
o tehnoloogilistest parameetritest (kaasaegsed tuulikumudelid
on planeeringus kavandatud suurusega),
o energiatootmise efektiivsusest,
3/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
o vajadusest vähendada tuulikute arvu sama tootmismahu
saavutamiseks;
• madalamate tuulikute kasutamine ei pruugi vähendada
keskkonnamõju, kuna:
o sama energiakoguse tootmiseks on vajalik suurem tuulikute
arv,
o suureneks ruumiline jalajälg.
Teisi energiatootmisviise ei ole KSH aruandes alternatiividena käsitletud kuna
tegu ei oleks kavandatava tegevuse eesmärgile vastavate alternatiividega.
Alternatiivide käsitlemisel tuleb lähtuda tegevuse taotleja eesmärgist4.
Detailplaneeringu koostamine on algatatud selgitamaks välja tuulepargi
rajamise võimalusi, ruumilist lahendust ja tingimusi.
Selgitame juurde, et Türi valla üldplaneeringu kohaselt on tuuliku minimaalne
kaugus elamust on 5×(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori
ehk tiiviku diameeter) aga mitte lähemal kui 1000 m. Vastav kaugusvalem
reguleerib tuulikute kõrgust ja elamutevahelist kaugust – mida suurem on
kavandatav tuulik seda kaugemal see peab elamust paiknema, kui elamu
omanik ei anna omapoolset nõusolekut tuulik lähemale rajada.
Planeeringu lõpetamise nõue
Selgitame:
• KSH on läbi viidud vastavalt seadusele ja kehtivatele metoodikatele;
• hinnatud on peamised mõjuvaldkonnad (müra, loodus, visuaalne
mõju, sotsiaalne mõju) vastavalt KSH programmis määratud
hindamisulatusele;
• tuvastatud mõjude puhul on ette nähtud leevendusmeetmed ja
tingimused;
• planeeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamise eesmärk on koguda
tagasisidet võimalik puuduste osas, mida asjakohastel juhtudel
arvestatakse materjalide edasisel täiendamisel.
Seetõttu ei ole alust järeldada, et:
• hindamine oleks puudulik või
• planeeringu menetlus tuleks peatada.
4
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-21-2176/52
4/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Planeeringu koostamisel ei ole eesmärk välistada kõiki võimalikke mõjusid,
vaid hinnata neid terviklikult ning kujundada tasakaalustatud lahendus, mis
arvestab nii avalikku huvi kui ka kohalike elanike õigusi. Käesoleva
detailplaneeringu puhul on see nõue täidetud.
2. Transpordiamet, 7-1.4_401-1
Transpordiamet on andnud seisukohad planeeringu koostamiseks 08.05.2023 kirjaga nr Täname täiendusettepanekute ja korrektuuride eest!
7.2-2/23/8287-2 (edaspidi seisukohad).
Olles planeeringu eelnõuga tutvunud ning lähtudes planeerimisseaduse (PlanS) § 127 lg
1 ja ehitusseadustiku (EhS) § 70 lõigetest 1-3 palume planeeringut täiendada ja
korrigeerida järgnevate märkuste alusel.
1. Puudub Pos 13 põhijoonis. Arvamusega arvestatakse. Joonis lisatakse
2. Joonisel 7 kruntide ehitusõiguse tabeli all on antud ühe tärni selgitus kuid tärniga Arvamusega arvestatakse.
märgistust tabelis ei ole (vt ka joonis 2 tabel).
3. Joonistel 1 ja 8 on toodud tuulik 11b kuid ehitusõigust ei ole antud. Jääb selgusetuks, Selgitame, et tegu tuulik 11 ühe näitliku asukohaga, kuna hoonestusala
kas ja millistel tingimustel selles asukohas tuulik rajatakse. võimaldab suuremat tuuliku asukoha täpsustamist. Märgime planeeringu
üldjoonisel tuuliku „alternatiivne asukoht hoonestusalas“. Kuna tegu on sama
krundiga, siis ehitusõigus jääb samaks -tuulikut võib projekteerimisel
hoonestusala ulatuses nihutada, kui muud tingimused seda lubavad.
4. Joonisel 10 on toodud tuulik 15b kuid ehitusõigust ei ole antud. Jääb selgusetuks, kas Selgitame, et tegu tuulik 15 ühe näitliku asukohaga, kuna hoonestusala
ja millistel tingimustel selles asukohas tuulik rajatakse. võimaldab suuremat tuuliku asukoha täpsustamist. Märgime planeeringu
üldjoonisel tuuliku „alternatiivne asukoht hoonestusalas“. Kuna tegu on sama
krundiga, siis ehitusõigus jääb samaks -tuulikut võib projekteerimisel
hoonestusala ulatuses nihutada, kui muud tingimused seda lubavad.
5. Planeeringu joonisel 1 „Üldjoonis“ on näidatud erineva tähistusega teelõigud, kuid Arvamusega arvestatakse. Joonist täiendatakse.
puuduvad leppemärkide selgitused.
6. Joonise 1 „Üldjoonis“ on näha, et planeeringu elluviimiseks on vajalik riigi Kuna tuulikute täpsed parameetrid, erivedude ruumivajadused ja erivedude
tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ja Selja tee ning riigi kõrvalmaantee 20156 Käru- täpsed lähenemismarsruudid selguvad projekteerimisel, siis ei ole otstarbekas
Kädva ja Lungu-Ingliste tee ristmike ümberehitamine. Seletuskirja kohaselt on kõikide planeeringuga teede osas määrata täpseid servituutide ulatusi või maaüksuste
kruntideni planeeritud kuni 10 m laiune tee. Suure tõenäosusega toob see kaasa ümberkruntimise vajadusi.
ristmike juures servituudi seadmise või teemaa ümberkruntimise vajaduse. Palume
kaaluda, kas kruntide moodustamine on võimalik läbi viia planeeringu menetluses.
7. Planeeringu elluviimiseks vajalike riigitee(de) lõikude õgvendamine ja/või Võtame teadmiseks, olulisemad kehtivast õigusest tulenevad põhimõtted on
laiendamine, riigiteede ristmike (ajutine) ümberehitamine ja/või laiendamine, ajutiste planeeringus esitatud.
möödasõidukohtade rajamine, riigitee(de) kandevõime suurendamine tuleb teostada
ning selle teostamiseks vajalikud kokkulepped sõlmida ja ristmikel nähtavust piiravad
5/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg
2) enne planeeringualale mistahes elektrituulikule või alajaamale ehitusloa väljastamist.
EhS § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu
tegevus olema ohutu. Riigiteede ja nende ristumiskohtade ehitamine/ümberehitamine,
tee kandevõime suurendamine on otseselt vajalik ehitusloa elluviimiseks, sh ka
ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteedelt ehitusalale. Riigitee
ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning kohalikul omavalitsusel puudub pädevus
väljastada ehitusluba riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Vastavalt menetluspraktikale
sõlmime huvitatud isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu ristumiskoha põhiprojekti
alusel enne kinnistule kavandatavate hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu
kooskõlastamist. Nii saame ehitusloa kooskõlastada veendumusega, et juurdepääsu
lahendus on nõuetekohane ja elluviidav.
8. Lähtudes kirja eelnevas punktis toodud selgitustest palume planeeringu osa 5 Arvamusega arvestatakse. Etapp lisati planeeringu elluviimise tegevustesse.
Detailplaneeringu elluviimine täiendada järgnevalt:
8.1. enne punkti 5 lisada uus punkt sõnastuses „Transpordiametilt nõuete taotlemine
planeeringu elluviimiseks vajalike riigitee(de) lõikude õgvendamiseks ja/või
laiendamiseks, riigiteede ristmike (ajutiseks) ümberehitamiseks ja/või laiendamiseks,
ajutiste möödasõidukohtade rajamiseks ja riigitee(de) kandevõime suurendamiseks“;
8.2. sõnastada punkti 7 viimane lause järgnevalt: „Projekteerimisest tulenev täiendav Arvamusega arvestatakse. Vastava tegevuse sõnastust täpsustati.
asjaõiguslike kokkulepete sõlmimine ning riigiteede ümberehitamiseks vajalike
kokkulepete sõlmimine“;
Kollektor Arvamusega arvestatakse. Tegevus lisati järgnevas sõnastuses: riigiteede
8.3. lisada peale punkti 7 uus punkt sõnastuses „Riigiteede ümberehitamine, sealhulgas ümberehitamine, sealhulgas ajutiste möödasõidukohtade ehitamine enne
ajutiste möödasõidukohtade ehitamine“; tuulepargi ehituse algust“
8.4. lisada peale punkti 8 uus punkt sõnastuses „Riigiteede ajutiste ümberehitiste Arvamusega arvestatakse. Nõue lisati seletuskirja.
likvideerimine“.
9. Palume lisada seletuskirja järgnevad laused: „Tuulikute gondlile tuleb paigaldada Arvamusega arvestatakse. Nõue lisati seletuskirja.
lennuohutustuled, mille parameetrid peavad vastama Rahvusvahelise Tsiviillennunduse
Konventsiooni lisa 14 (ICAO Annex 14) tabelis 6-1 kirjeldatud keskintensiivsusega tüüp C
tulede nõuetele (vt Lisa). Lisaks tuleb gondlile paigaldada samade parameetritega
lisatuli, mis süttib põhitule rikke korral.“
3. Eraisik M.H., 7-1.4/816
2025. aastal kinnitas vald katastriüksuste liitmise, kus Rähni, Orava, Laadametsa, Arvamusega arvestatakse ja maakorralduse tulemusel muutunud
Ladasmaa kinnistutest sai ühtne Ladasmaa (83401:001:1593). 2024. aastal liideti katastriandmed uuendatakse joonistel ja seletuskirjas.
Kopraoja ja Tamme kinnistud uue nimega Tammesaluks (83401:001:1544). Palume
6/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
uuendada planeeringu seletuskirjas (sh joonised) ja KSH aruandes kinnistutega seotud Selgitame et Tammesalu maaüksus ei jää Türi üldplaneeringu kohasele
andmed vastavalt tehtud muudatustele (piirid, kinnistute nimed). tuulepargi asukohavaliku alale. Sellest lähtuvalt ei kavandata maaüksusele
Türi vald on teavitanud detailplaneeringumenetluse erinevatest etappidest 13.05.2022, planeeringuga ka elektrituuliku hoonestusalasid. Selgitame, et igasugune
17.04.2023 ning 26.06.2024. 2026. aasta avalikust väljapaneku kohta ei ole tulnud ehitustegevus teie maale saab toimuda ainult vastava nõusoleku (vajadusel
kirjalikku teavitust, nagu on varasemalt e-mailile saadetud. Juhime tähelepanu, et servituudi seadmise või hoonestusõiguse lepingu sõlmimise läbi).
ilmselt on veel majapidamisi, kelleni teated vallalehtedes ei pruugi jõuda.
Elektrituuliku hoonestusala krundi moodustamisel palume alast välja jätta Ladasmaa Vallavalitsuse poolt kontrolliti üle isiku teavitamine ning veenduti, et
talu laudavundament ja majavundament. Joonisel näidatud aita/keldrit pole ilmselt teavituskiri on välja saadetud. Vastavalt esitatud tähelepanekule kirja
võimalik antud alast välja lõigata, kuid võimalusel ka need jätta välja. Ladasmaa talu mittesaamise osas saadeti välja ka kordusteavitus.
aidavundament/kelder ei kajastu Maa-ameti kaartides ning seetõttu pole ilmselt nende
olemasoluga planeeringulahenduses arvestatud.
4. Eraisik K.T., 7-1.12_1011
Tunnen muret kavandatavate tuuleparkide rajamisega Käru alevi ümbrusesse kuna 1.1. Looduskeskkonna osas on oluline rõhutada, et tuulepargi rajamine ei
tuulepargid hakkavad mõjutama tugevalt looduskeskkonda, elukeskkonda ja tervist. tähenda kogu ala ulatuses metsa hävitamist ega selle muutmist
1.Looduskeskkond tehismaastikuks. Mõju on ruumiliselt piiritletud – raadamine toimub
1.1 Tuulikualuste platside, teede ja elektriliinide rajamisega raadatakse ja hävitatakse üksnes tuulikute alustel, teenindusplatsidel ning juurdepääsuteede ja
tohutul hulgal metsi ja puhast loodust, muutes selle tehismaastikuks. tehnovõrkude rajamiseks vajalikus ulatuses. KSH raames on hinnatud mõju
Ei ole kohta inimestel enam marjul ja seenel käimiseks, loomadelt ja lindudelt röövitakse elustikule, sh linnustikule ja loomastikule, ning tuvastatud tundlikumad
nende elukeskkond ning pesitsuspaigad. alad, mille puhul on ette nähtud kas vältimine, leevendamine või
1.2 Tuulikute ankurdamiseks kaevatakse sügavad augud ning need täidetakse täiendavad tingimused. Samuti on arvestatud rohevõrgustiku toimimisega
raudarmatuuri ja betooniga, mis võivad rikkuda meie põhjavee või hoopis sulgeda ning ulukite liikumisvõimalustega. Oluline on ka see, et planeeringuala
veesoone(d). Kas on tehtud Käru kandi põhjavee soonte täpne asukoha ja sügavuse metsade kasutamine ei lõppe tuulepargi rajamisega – suur osa
uuringud ning on need kaardistatud? Kas sellega ka arvestatakse? planeeringualast jääb jätkuvalt metsamaaks ning on kasutatav ka marjul-
1.3 Tuulikute tööshoidmiseks kasutatavad kemikaalid, määrdeained ning mikroplast seenel käimiseks arvestades kehtivast õigusest tulenevaid võimalikke
hakkavad saastama tuuleparke ja seda ümbritsevat keskkonda. maaomandist tulenevaid kasutuspiiranguid. KSH aruandes on hinnatud, et
1.4 Tuulikute alalisel seiskumisel võib tekkida probleem nende kuuluvuse ja detailplaneeringu alalt raadatava metsa ulatus koos teede ja
utiliseerimisega. montaažiplatside aladega on planeeringus kavandatud 15 tuuliku rajamisel
1.5 Tuulikute tehniliste probleemide tõttu võib tekkida suurenenud keskkonnareostus ja on u 23 ha.
turvarisk.
1.2. Põhjavee kaitse osas on tegemist reguleeritud ja kontrollitud valdkonnaga.
KSH aruandes on mõju hinnang põhjaveele esitatud ptk 4.8. Tuulikute
vundamentide rajamisega kaasneb põhjavee režiimile lühiajaline ja
lokaalne ehitusaegne mõju, sest vundamendisüvendite rajamisel tekib
ajutine põhjaveetaseme alanduslehter. Samas on KSH-s selgelt öeldud, et
ei ole oodata, et tegevus mõjutaks oluliselt piirkonna põhjavee
7/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
levikutingimusi, ning kasutusaegne oluline mõju põhjaveetasemele
puudub. Samuti on KSH-s rõhutatud, et pärast ehitustööde lõppu ja
veealanduse lõpetamist veerežiim taastub ning
vundamendikonstruktsioon takistab põhjavee voolu ainult oma vahetus
asukohas, mitte ei katkesta põhjavee liikumist laiemalt. Hajusalt paiknevad
vundamendid ei muuda põhjavee voolu tarbijate suhtes. Planeeringus on
seatud ühtlasi tingimus edasisel projekteerimisel alal teostada
ehitusgeoloogiline uuring, mille tulemustest tuleb lähtuda tuulikutele
sobiliku vundamendilahenduse ning ka montaažiplatside ja teede
projekteerimisel. Seega on põhjavee kaitse vajadusega arvestatud
planeeringut ja KSH aruannet koostades ja arvestatakse ka edasisel
projekteerimisel.
Antud detailplaneeringu raames Käru kandi põhjavee sooni kaardistatud ei
ole. Selleks puudub planeeringu koostamiseks vajadus. Käru aleviku
põhjaveehaarete toitealad on nähtavad
(https://register.keskkonnaportaal.ee/register - alajaotus Vesi - Põhjavesi -
Toitealad). Detailplaneeringualale lähimad puurkaevud kasutavad Siluri-
Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi veekihti, mille lasuvussügavus
planeeringuala ümbritsevates kaevudes on minimaalselt 8 m, kuid
valdavalt suurem (vastav info on samuti leitav
https://register.keskkonnaportaal.ee/register puurkaevude andmetest).
1.3. Kemikaalide, määrdeainete ja mikroplasti osas tuleb arvestada, et
kaasaegsed tuulikud on suletud süsteemid ning nende käitamine toimub
vastavalt rangetele tehnilistele ja keskkonnanõuetele. Võimalikud lekked
või rikked kuuluvad keskkonnariskide hulka, mida on käsitletud KSH
aruande ptk 4.18. Riskide maandamiseks kasutatakse tehnilisi lahendusi ja
järelevalvemehhanisme. Samas ei ole põhjust eeldada, et tuulepark
põhjustaks keskkonnas ulatuslikku või kontrollimatut reostust – tegemist
ei ole tööstusega, mille põhitegevus eeldaks saasteainete keskkonda
viimist.
1.4. Tuulepargi jäätmetekke küsimusi on kajastatud KSH aruande ptk 4.14 ning
lähtuvalt KSH hinnangutest on seatud jäätemekäitlust puudutavad
tingimused planeeringu seletuskirja ptk 3.8.11. Muuhulgas on
8/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
planeeringus sätestatud, et tuulepargi eluea lõpul lasub tuulepargi
omanikul kohustus tuulepargi rekonstrueerimiseks või lammutamiseks.
Maaomaniku ja tuulepargi omaniku vahelised kokkulepped on
reguleeritud vastavate lepinguliste suhetega, mis ei ole planeeringu osa.
Lammutuse korral tuleb see läbi viia lammutusprojekti kohaselt, sh kõik
lammutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda. Lisaks
KSH analüüsile on Keskkonnaagentuur koostanud mahuka ülevaate
tuulikute lammutamise ja jäätmetekke osas, mis on leitav
https://keskkonnaportaal.ee/et/tuulikute-demonteerimise-ja-
loppkaitluse-tagamise-analuus Antud analüüsist on leitavad vastused
mitmesugustele tuuleparkide likvideerimist ja nende jäätmete käitlemist
puudutavatele küsimustele, mis ei kuulu kohaliku omavalituse ega
detailplaneeringu käsitlusalasse. Jäätmekäitlusalased regulatsioonid
kehtivad jäätmeseaduse ja selle alamaktide alusel Eestile ühtsena ning
planeeringuga jäätmekäitluse lubatavaid viise, tegevusvaldkondade
põhiseid finantsgarantiisid jm asjaolusid ei reguleerita.
1.5. Tehniliste rikete ja ohutuse osas selgitame, et tuulikute projekteerimine ja
ehitamine toimub vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning nende
töö on pideva seire all. Võimalikud riskid (nt jäätumine, mehhaanilised
rikked) on teada ja neid maandatakse tehniliste lahendustega. Lisaks on
sellised küsimused käsitletud nii KSH-s kui ka edasistes ehitus- ja
kasutuslubade menetlustes, kus pädevad asutused annavad oma hinnangu
ja seavad vajadusel täiendavad tingimused.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et tõstatatud teemad – looduskeskkonna muutus,
põhjavee kaitse, võimalik saastumine ning tehnilised riskid – on kõik
planeeringu ja keskkonnamõju hindamise käigus käsitletud. Hindamine on
tehtud parima olemasoleva teadmise alusel ning sellele annavad täiendava
hinnangu ja kooskõlastuse riigiasutused, kelle pädevuses on vastavate
valdkondade järelevalve ja regulatsioon. Planeeringu eesmärk ei ole välistada
igasugust mõju, vaid tagada, et võimalikud mõjud on hinnatud, kontrollitavad
ja vastavuses kehtivate nõuetega.
2. Elukeskkond 2.1. Ehitustegevusega kaasneva liikluse osas on tegemist ajutise mõjuga, mis
2.1 Seoses suuremahuliste ehitustöödega hakkab Kärus ja selle ümbruses liikuma esineb peamiselt ehitusperioodil. Planeeringu koostamisel arvestatakse
ehitustransporti, mis hakkavad vedama: tehnikat, puitu, pinnast, täitepinnast, betooni, ehitustranspordi korralduse põhimõtetega ning vajadusel nähakse ette
9/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
rauda, tuulikuosi jne. See transport muudab ebaturvaliseks Käru alevi ja ümbruskonna meetmeid liiklusohutuse tagamiseks, sh sobivate marsruutide valik, ajutised
teed, 2.2 Planeeritavad tuulikud on enneolematult kõrged ja seega hakkavad häirima liikluskorralduslahendused ja koormuse hajutamine. Sellised küsimused
visuaalset pilti tuulepargi suunal tekitab müra ja saastet enneolematul hulgal. täpsustuvad edasisel projekteerimisel ja ehitusloa menetluses koostöös
2.3Tuulikute pöörlevad labad tekitavad vilkuvat valgust nii päeval kui öösel. pädevate asutustega, kelle ülesanne on tagada liiklusohutus ja teede vastavus
2.4 Tuulikute pöörlevad labad hakkavad tekitama mürareostust, mille tugevus hakkab koormustele.
sõltuma tuulesuunast, -kiirusest ja -omapärast. Selgitame, et võimalikud ligipääsud tuulepargi alale on planeeringu joonistel
2.5 Inimesed, kes ei soovi ja ei saa elada tuulikuparkide läheduses, võivad vahetada oma kajastatud ning tuulepargi ehitustegevus on senise teadmise alusel võimalik
elukoha sinna, kuhu tuuleparke ei rajata. korraldada ka Käru alevikku läbimata. Ehitusaegse liikluskorralduse osa
2.6 Kinnisvara müük ja ost võib osutuda väga keeruliseks kuna pangad ei soosi täpsustatakse detailplaneeringus ning lisatakse, et võimalusel vältida
tuuleparkide läheduses kinnisvara soetamist. transpordivooge läbi Käru aleviku.
2.7 Seoses tuuleparkide tulekuga võib osa kohalikke ettevõtjaid sulgeda uksed ja jätta 2.2.-2.4. Visuaalse mõju, varjutuse ja müra osas on tegemist tuuleparkide
tööta hulga kohalikke elanikke, kes on võibolla ka sunnitud lahkuma Käru kogukonnast puhul tavapäraste ja hinnatavate mõjudega. KSH raames on modelleeritud nii
või kogunisti Türi vallast. müra levik, varjutuse (vilkumise) mõju kui ka maastikuline muutus. Nende
2.8 Inimeste lahkumisega kannatab kohalik kultuur ja seltsielu. analüüside põhjal on võimalik hinnata, millistes asukohtades võib mõju olla
tajutav ning kas see jääb kehtestatud normide ja taluvuspiiride sisse. Müra
osas on lähtutud kehtivatest normtasemetest ning tulemused näitavad, et
nõuete täitmine on tagatav, vajadusel rakendatakse leevendusmeetmeid.
Varjutuse mõju puhul on samuti võimalik tuulikute töörežiimi piirata, kui see
osutub vajalikuks. Visuaalne mõju on olemuslikult subjektiivne, kuid selle
ulatust ja olulisust on hinnatud metoodiliselt ning see on olnud üks
planeeringulahenduse kujundamise aluseid.
Oluline on rõhutada, et ruumilises planeerimises ei ole eesmärk vältida
igasugust muutust, vaid hinnata selle mõju ning tagada, et see oleks
proportsionaalne ja põhjendatud. Tuuleparkide rajamine toob paratamatult
kaasa maastiku muutuse, kuid see ei tähenda automaatselt elukeskkonna
kvaliteedi lubamatut halvenemist, kui mõjud jäävad normide piiridesse ja on
leevendatavad.
2.3.-2.7 Kinnisvara väärtuse, elanike võimaliku lahkumise ning
majandustegevuse muutuste osas tuleb märkida, et need on kaudsed ja
mitmetest teguritest sõltuvad mõjud. Planeeringu tasandil ei ole võimalik ega
ka õiguspärane teha siduvaid järeldusi üksikute kinnisvaraobjektide väärtuse
muutuse või ettevõtluse käekäigu kohta. Samas on KSH-s käsitletud
sotsiaalseid mõjusid üldisel tasemel ning hinnatud, et mõju sõltub nii
individuaalsest tajust kui ka laiematest majanduslikest ja sotsiaalsetest
teguritest. Eesti õiguskorras ei tulene planeeringust kohustust kompenseerida
10/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
võimalikke kaudseid muutusi kinnisvara väärtuses ega tagada konkreetseid
majanduslikke tulemusi.
Samuti ei ole põhjust eeldada, et tuulepargi rajamine iseenesest viib
kogukonna kadumiseni või kohaliku elu hääbumiseni. Mõjud kogukonnale
kujunevad ajas ning sõltuvad paljudest teguritest, sealhulgas piirkonna
arenguvõimalustest, taristust ja majanduslikust aktiivsusest. Planeeringu
koostamisel on hinnatud ka sotsiaalset mõõdet ning arvestatud, et erinevate
huvide vahel tuleb leida tasakaal.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et esitatud mured – ehitusaegne liiklus, visuaalne
muutus, müra, varjutus ning võimalikud sotsiaal-majanduslikud mõjud – on
planeeringu ja keskkonnamõju hindamise käigus käsitletud. Hindamine on
tehtud kehtivate normide ja metoodikate alusel ning selle tulemusi
kontrollivad ja täiendavalt hindavad pädevad riigiasutused.
Planeeringulahenduse kujundamisel on lähtutud eesmärgist saavutada
tasakaalustatud tulemus, mis arvestab nii arenduse eesmärke kui ka kohaliku
elukeskkonna kvaliteeti.
3. Terviserisk. 3.1. KSH aruandes on esitatud tuulepargi müra hindamine, sh
3.1 Tuulepargi töötamisega kaasneb müra ja õhurõhu kõikumine, mille tugevus sõltub madalsagedusliku müra ja infraheli hindamine on teostatud lähtuvalt
tuule kiirusest, suunast ja omapärast. valdkondliku juhenddokumendi suunistele. Müra hindamine on teostatud
3.2 Kuna kavandatav tuulepark on päikesetõusu poole, siis hommikuti hakkab tuulikute maksimaalse müraemissiooni tingimustes eeldades allatuult müra
päikesevalgus vilkuma. levikut. Hinnangu kohaselt jääb tuulikute käitamisel tekkiv müratase
3.3 Tuulikutelt keskkonda lendlev kemikaal ja mikroplast võivad sattuda inimeste ja müratundlikel aladel alla kehtestatud müra normtasemete ning ei põhjusta
loomade organismi, kahjustades tervist. terviseriske, kui nõudeid järgitakse.
3.4 Tuulikutest eralduva määrdeaine jäägid võivad saastada põhjavee ja pinnase, Terviseamet on oma seisukohtades märkinud, et senised teadusuuringud ei
tekitades tervisehädasid. ole kinnitanud tuulikute infrahelist põhjustatud tõsiseid terviseriske (vt
3.5 Terve tuuleparkide teema on toonud lisapingeid ning ärevust igapäeva ellu, mis https://www.terviseamet.ee/tuulepargid). Lisaks on koostatud Tartu Ülikooli
rõhub hinge ja rikub tervist. poolt teaduskirjanduse ülevaade, milles jõuti järeldusele, et olemasoleva
3.6. Tean juba ette, et tuuleparkide tulekuga Käru ümbrusse, ei suuda minu tervis sellele teaduskirjanduse põhjal ei ole tuulikutega seoses tuvastatud kahjulikke
hullusele vastu panna ja olen sunnitud lahkuma Kärust ning otsima kvaliteetsemat tervisemõjusid5. Samas käsitletakse planeeringu koostamisel müra tervikuna
elukeskkonda. ettevaatusprintsiibist lähtudes ning rakendatakse rangemaid kehtivaid
müranorme (müra sihtväärtust kui elamu omanikuga ei esine kokkulepet selle
ületamise lubatavuse osas), mis tagavad ühtlasi ka madalamad
madalsagedusliku müra, sh infraheli tasemed. Tuulepargi rajamisel ja
käitamisel on arendajal kohustus tagada kehtivate müranormide täitmine ning
5
https://kliimaministeerium.ee/tuulikute-tervisemojud-sustemaatiline-ulevaade-viimasel-viieteistkumnel-aastal
11/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
planeeringus on seatud ka müra järelseire kohustus. Nõuete täitmist
kontrollivad pädevad asutused (Terviseamet).
3.2. Varjutuse ehk päikeselise ilmaga tekkiva vilkuva varju mõju on samuti
modelleeritud, kasutades pikaajalisi ilmastikuandmeid ja tuulikute paiknemist.
Selline mõju võib teatud tingimustel esineda, kuid selle kestus ja ulatus on
prognoositavad ning vajadusel leevendatavad, näiteks tuulikute ajutise
seiskamisega kindlatel aegadel. Seega ei ole tegemist kontrollimatu või pideva
häiringuga. Käru alevini tuulikute vari ei ulatu.
3.3. Arvamuses viidatud kemikaalide, mikroplasti ja määrdeainete levik
keskkonda ei ole tuuleparkide tavapärase käitamise puhul põhjendatud
eeldus. Kaasaegsed tuulikud töötavad suletud süsteemidena ning nende
hooldus ja käitamine allub rangetele tehnilistele ja keskkonnanõuetele.
Võimalikud avariiolukorrad või lekked on käsitletud riskidena, mille esinemise
tõenäosus on madal ning mille puhul rakendatakse koheselt asjakohaseid
meetmeid. Põhjavee ja pinnase kaitse on tagatud nii projekteerimise, ehituse
kui ka käitamise etapis kehtivate õigusaktide kaudu ning nende üle teostavad
järelevalvet pädevad riigiasutused.
3.5. -3.6. Oluline on eristada tõendatud keskkonnamõjusid ja subjektiivseid
tajutud mõjusid. Tuuleparkidega seotud tervisemõjusid on rahvusvaheliselt
uuritud ning üldine teaduslik konsensus ei kinnita otsest põhjuslikku seost
tuulegeneraatorite töö ja tervisekahjustuste vahel olukordades kus tuulikute
käitamisel järgitakse tervise kaitseks kehtestatud normtasemeid. Samas on
arusaadav, et suurte taristuobjektide kavandamine võib tekitada inimestes
ebakindlust ja stressi. Sellised mõjud on osa sotsiaalsest mõjust ning neid
arvestatakse planeerimismenetluses läbi avaliku kaasamise ja teavitamise,
kuid neid ei saa käsitleda otsese keskkonnamõjuna, mida oleks võimalik
tehniliste meetmetega täielikult vältida.
Isiklik otsus elukoha muutmise kohta on iga inimese subjektiivne valik ning
sõltub paljudest individuaalsetest teguritest. Planeeringu koostamisel
hinnatakse mõjusid üldisel tasandil ning eesmärk on tagada, et kavandatav
tegevus ei põhjustaks õigusaktidega vastuolus olevaid või olulisi vältimatuid
kahjulikke mõjusid tervisele.
5. RMK, 7-1.4/402-1
12/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Teavitate oma 03.02.2026 kirjaga RMKd Türi valla Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi Ettepanekut arvestatakse põhimõttena. Planeeringusse lisatakse selgitus
detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu maaomandi kasutamise osas nii era- kui ka riigimaade osas.
avalikust väljapanekust. Planeeringualasse jääb ka riigile kuuluvaid kinnistuid, milliste
riigivara volitatud asutus on RMK.
Lähtudes eelnevast palume planeeringu seletuskirjas täiendada lk 28 detailplaneeringu
elluviimise peatükki lausega: RMK halduses oleval riigimaal toimub ehitusõiguse
andmine Metsaseaduses ja Riigivaraseaduses sätestatud korras.
6. Eraisik V.M., 7-1.4/404-4
PLANEERIMISE ALUSTEST Teadmiseks võetud. Planeeringumaterjalide või KSH aruande osas ettepanek
Vastavalt EV põhiseadusele, ei ole KOV-l kohustust tagada elektrienergiaga varustatus ja või küsimus puudub.
energiajulgeolek. See on riigi ülesanne. HOS §36 lg(1) ja (4). Selgitame, et Türi valla territooriumil on tuuleparkide asukoha eelvalik tehtud
Türi valla üldplaneeringu koostamisel. Üldplaneeringu koostamisel kaaluti valla
Potentsiaalse tuulikupargi arendamise alal on võimalik edasi uurida tuulikupargi territooriumil esinevate alade sobivust looduskeskkonna, inimasustuse ja
rajamise võimalusi ja tingimusi järgmises, detailplaneeringu etapis ning ei väljenda taristu vaates ning määrati kolm potentsiaalset tuulepargi arendamise ala.
ootust, et sellele alale on kindlasti võimalik tuulikupark püstitada. /Türi valla ÜP Üldplaneering on kehtiv ja õiguspärane. Koostatav detailplaneering lähtub
p.5.2.2.2./ üldplaneeringus määratud alast ja selles seatud tingimustest.
Laiemalt tuuleenergia kavandamise riiklike põhimõtete määramine ei kuulu
Türi Vallavalitsus vastutab TP-de planeerimisprotsessi läbiviimise vastavuse eest EV Türi Vallavalitsuse pädevusse. Käesolevas menetluses lahendatakse
õigusaktidele. KSH on ainult abivahend otsuste tegemisel. KSH koostaja objektiivsuse üle konkreetse ala ruumilise sobivuse ja ehitustingimuste küsimus kehtiva Türi
ei teostata järelevalvet ning ta ei oma juriidilist vastutust oma kirjapandud soovituste valla üldplaneeringu ning planeerimisseaduse alusel.
eest.
Mistahes hilisemate kahjunõuete korral, mis tulenevad planeerimisprotsessis tehtud
vigadest, ei ole Türi Vallavalitsusel praktiliselt võimalik neid KSH koostaja vastu pöörata.
KSH-d on nimetatud otsusetegemise abivahendiks, mis aitab formuleerida
jätkusuutlikke ruumilisi ja sektoriaalseid poliitikaid, plaane ja programme eesmärgiga
tagada asjakohaste keskkonnakaalutluste kaasamine protsessi. /KSH käsiraamat/
Ühtlasi lasub SPD koostamise korraldajal täielik vastutus EL Natura 2000 direktiivide
rikkumise ja sellest tulenevate võimalike sanktsioonide ees.
Näiteks, Poolale kehtestas Euroopa Komisjon trahvi 100 000 EUR/päev metsaraiete eest,
mis mõjutasid Natura 2000 loodusala kaitse eesmärki.
https://iucn.org/news/europe/201711/eu-court-orders-poland-stop-
bia%C5%82owie%C5%BCa-logging-or-face- %E2%82%AC100000-daily-fine; (C-432/21).
13/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Eesti oli 2021.aastal lähedal (menetlus algatati) trahvi saamisele metsaraiete läbiviimise
eest Natura aladel ja nendega külgnevatel aladel /Estonia may face €100,000 per day
fines for logging protected forests. BNS 20.07.2021/
Tuuleenergeetika arendamine maismaatuuleparkide mõistliku arvu lisamisega
energiaportfelli on Eestile oluline. Lähtudes energeetikute soovitustest taastuvenergia
osakaalust energiatootmise kogumahus (kuni 40% tiputarbimisest), piisab EV-s veel 2-3
Sopi-Tootsi installeritud võimsusega TP ehitamisest. Ülitähtis on selle juures leida
planeerimisel tuuleparkidele parimad asukohad, tasakaalustades ärilised huvid
loodusega ja Natura 2000 nõuetega. Riigil oleks mõistlik eriplaneeringuga välja valida 2-
3 ala, kus loodusele tekitatav kahju oleks minimaalne.
EL Looduse taastamise määrus 24.06.2024 (68) sõnastab üheselt üksikute tuulepargi
arendusalade kehtestamise nõude Liikmesriigid peaksid määrama selliste alade
alarühma nagu taastuvenergia eelisarendusalad. Taastuvenergia eelisarendusalad on
konkreetsed maal või merel asuvad kohad, mis sobivad eriti hästi selleks, et rajada sinna
taastuvenergia tootmise jaamad, kus teatavat liiki taastuvenergia kasutuselevõtul ei ole
eeldatavasti olulist keskkonnamõju, võttes arvesse valitud territooriumi eripära.
Liikmesriigid peaksid eelistama tehis- ja ehitatud pindu, nagu hoonete katused ja
fassaadid, transporditaristu ja selle vahetu ümbrus, parkimisalad,
põllumajandusettevõtted, prügilad, tööstuspiirkonnad, kaevandused,
tehissiseveekogud, -järved või -veehoidlad ning asjakohasel juhul asulareoveepuhastid,
samuti degradeerunud maa, mis ei ole põllumajanduses kasutatav.
Tuuleenergeetika arendamine maismaatuuleparkide mõistliku arvu lisamisega
energiaportfelli on Eestile oluline. Lähtudes energeetikute soovitustest taastuvenergia
osakaalust energiatootmise kogumahus (kuni 40% tiputarbimisest), piisab EV-s veel 2-3
Sopi-Tootsi installeritud võimsusega TP ehitamisest. Ülitähtis on selle juures leida
planeerimisel tuuleparkidele parimad asukohad, tasakaalustades ärilised huvid
loodusega ja Natura 2000 nõuetega. Riigil oleks mõistlik eriplaneeringuga välja valida 2-
3 ala, kus loodusele tekitatav kahju oleks minimaalne.
EL Looduse taastamise määrus 24.06.2024 (68) sõnastab üheselt üksikute tuulepargi
arendusalade kehtestamise nõude Liikmesriigid peaksid määrama selliste alade
alarühma nagu taastuvenergia eelisarendusalad. Taastuvenergia eelisarendusalad on
konkreetsed maal või merel asuvad kohad, mis sobivad eriti hästi selleks, et rajada sinna
taastuvenergia tootmise jaamad, kus teatavat liiki taastuvenergia kasutuselevõtul ei ole
eeldatavasti olulist keskkonnamõju, võttes arvesse valitud territooriumi eripära.
14/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Liikmesriigid peaksid eelistama tehis- ja ehitatud pindu, nagu hoonete katused ja
fassaadid, transporditaristu ja selle vahetu ümbrus, parkimisalad,
põllumajandusettevõtted, prügilad, tööstuspiirkonnad, kaevandused,
tehissiseveekogud, -järved või -veehoidlad ning asjakohasel juhul asulareoveepuhastid,
samuti degradeerunud maa, mis ei ole põllumajanduses kasutatav.
Tuulikupargi ehitamine Lungu TP DP alale on KeHJS § 6 järgi olulise keskkonnamõjuga
tegevus.
Keskkonnaameti seisukoht: Mis puudutab laiemalt tuuleparkide planeerimist, siis
maismaale tuuleparkide kavandamisel on ka Keskkonnaameti hinnangul kõige enam
eelistatud juba varasemas inimkasutuses olnud alad ning ei pooldata tuuleparkide
arendamist suurtes loodusmaastikes ning Natura 2000 alade või Eesti siseriikliku kaitse
all olevate alade vahetus läheduses. /KKA 15.07.2021nr 6-5/21/14061-3/
Nii rahvusvaheline praktika kui ka Eesti 2030+ üleriigiline planeering soovitavad
taastuvenergia elektrijaamade rajamiseks kasutada alasid, mis on juba kas
põllumajanduse, tööstuse või energiatootmise tõttu kasutuses olnud ning kus on olemas
hea elektri- ja teedetaristu. /MKM „Tuuleenergeetika kavandamine kohalikes
omavalitsustes“ 01.06.2021.a /
Juba Lungu TP planeerimisala valik ei jälgi ülaltoodud regulatsioone. Lungu TP tuleb
planeerimise mõistes käsitleda kui harilikku äriprojekti. Eestis on planeerimisel üle 100
tuulikupargi ala. Iga üksiku ala kohta eraldi ei saa öelda, et on tegemist taastuvenergia
eelisarendusalaga, et on olemas ülekaalukas avalik huvi (nagu näiteks oli Rail Baltica
puhul) ning, et puuduvad alternatiivid.
Lungu TP puhul on äriprojektile oluliseks vastukaaluks vajadus EV-l Natura 2000-ga
liitumisel võetud looduskaitseliste kohustuste täitmine Euroopa Liidu ees (ja võimalike
ülisuurte rahaliste sanktsioonide vältimine võetud kohustuste rikkumiste puhul).
Sellest, et isegi kui keegi kohalikest vastu ei ole, ei tohi järeldada, et tuulepark või
raudtee sinna tuleb. Kui ülekaalus on looduskaitse huvi, siis ei tule./õiguskantsler
Ü.Madise.Postimees 17.04.2025/
EV-s on ametnikud ja kohtunikud kohustatud järgima loodus- ja linnudirektiivide
nõudeid ning Euroopa Kohtu otsuseid Natura 2000 kohta. /K.Relve.Natura 2000
võrgustik Euroopa Liidu ja Eesti õiguses/
15/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
NATURA 2000 ÕIGUSLIK ALUS Täname tähelepanu juhtimast Natura 2000 õiguslikule alusele. Nõustume, et
1. KeHJS §45 “Keskkonnamõju strateegilise hindamise erisused Natura 2000 võrgustiku detailplaneeringu kehtestamisel peab olema välistatud ebasoodne mõju
alal” (2) Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Käesoleva
Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi detailplaneeringu KSH aruandes on Natura mõju selle põhimõtte alusel eraldi
kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura hinnatud: Kõnnumaa-Väätsa linnuala suhtes viidi läbi Natura asjakohane
2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. hindamine ning KSH järelduse kohaselt on välistatud oluline ebasoodne mõju
2. Ka energiamajanduse korralduse seadus (EnKS) rõhutab, et ka ülekaaluka avaliku selle linnuala kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele. Samuti on
huviga projektide puhul tuleb välistada ebasoodne mõju Natura aladele: §3211. KSH-s märgitud, et Piiumetsa loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele
Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektid (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 mõju on välistatud. Seega on Natura 2000 nõuetega detailplaneeringu
nimetatud taastuvenergiat tootev ehitis ja salvestusseade peavad asuma väljaspool: 1) koostamisel arvestatud ning planeeringu edasises menetluses lähtutakse
Natura 2000 võrgustiku ala ja ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele jätkuvalt põhimõttest, et Natura alade kaitse eesmärkide suhtes peab
pea olema välistatud; ebasoodne mõju olema välistatud.
3. Kavale või projektile võib anda loa loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 tähenduses seega
vaid tingimusel, et pädevad asutused on pärast kõigi selliste asjaomase kava või projekti
aspektide väljaselgitamist, mis võivad eraldivõetuna või koostoimes teiste kavade või
projektidega kahjustada Natura ala kaitse-eesmärke, ning parimate teadussaavutustega
arvestades kindlaks teinud, et see ei avalda Natura ala terviklikkusele negatiivset mõju.
Nii on see juhul, kui teaduslikust seisukohast ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust
sellise mõju puudumise osas. /K.Relve.Natura 2000 võrgustik Euroopa Liidu ja Eesti
õiguses/
4. Euroopa Kohus on rõhutanud, et loodusdirektiivi tõlgendamisel tuleb juhinduda
ettevaatuspõhimõttest (Euroopa Kohus C-127/02, p 44). See tähendab, et liikide
häirimine või elupaikade halvenemine ei pea olema kindlalt teada – vastupidi, kindel
tuleb olla sellise mõju puudumises (Euroopa Kohus C-404/09, p 126). Kui on olemas
teaduslikust seisukohast mõistlik kahtlus ebasoodsast mõjust, siis ei pea komisjon
rikkumismenetluses tõendama mõju olemasolu, vaid liikmesriik peab esitama tõendid,
mis kahtlused kõrvaldavad (Euroopa Kohus C-559/19, p 170).
5. Loodusdirektiivi artikli 6 lõige 2 kohustab liikmesriiki tegutsema ennetavalt.
Kohustuse täitmiseks ei sobi regulatsioon, mis võimaldab riigil sekkuda üksnes pärast
negatiivse mõjuga tegevusega alustamist (Euroopa Kohus C-418/04, p 208).
6. Kahtluste välistamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et looduskaitses pädev asutus
(Keskkonnaamet) pole kooskõlastuses täishindamist nõudnud (Riigikohus RKHKo 3-3-1-
56-12, p18).
PROBLEEM KSH juhtekspert ei nõustu väitega, et Natura hindamine on koostatud üksnes
põhjendamatult väikeste puhverkauguste alusel või et KSH-s oleks Natura
16/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Natura hindamise põhiliseks osaks on vajalike puhverkauguste määramine mõjusid teadlikult ignoreeritud. KSH aruandes on selgelt märgitud, et
arendusprojekti ja Natura ala vahel, toetudes kaasaegsetele teadusuuringutele ning hindamisel lähtuti kehtivatest õigusaktidest, KSH käsiraamatust ja Natura
järgides kehtivate õigusaktide ja metoodiliste juhenditega määratletud hindamist käsitlevatest metoodilistest juhenditest. Samuti on KSH koostamisel
hindamisprotsessi. lähtutud kavandatavate tuulikute maksimaalmõõtmetest, et hinnata halvimat
KSH aruande koostamisel peab arvesse võtma: 1. olemasolevaid teadmisi ja olukorda ja vältida mõjude alahindamist.
üldtunnustatud hindamismetoodikat./KSH käsiraamat/Lungu TP planeeritakse KSH-s ei ole Natura loodusalade puhul lähtutud üksnes üldisest 100 m
tuugeneid võimsusega orienteeruvalt 7 MW ja tipukõrgusega ligikaudu 280 m. Selliste puhvriväärtusest. Aruandes on eraldi selgitatud, et eriti tundlike märgalade
tehniliste näitajatega tuugenite mõjude kohta inimesele ja loodusele täna praktiliselt puhul võib mõjuala ulatuda kuni 250 meetrini, siirdesooaladel kuni 400
puuduvad maailmas teadusuuringud. Kui käsitleme erinevate faktorite mõjusid (eriti meetrini ning ehitusaegse põhjavee alanduslehtri teoreetiline mõjuala kuni
Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele avalduvat ebasoodsat mõju), peame lähtuma 500 meetrini; kasutusaegne mõju põhjaveetasemele puudub. Piiumetsa
seaduste ja juhendite poolt etteantud ettevaatusprintsiibist ning planeeritavale TP-le loodusala paikneb detailplaneeringu alast ligikaudu 0,65 km kaugusel ja
kehtestatavate piirangutena kasutama juhtudel, kui uuringute läbiviimine osutub reaalselt kavandatavatest rajatistest umbes 1,27 km kaugusel, mistõttu on KSH
tehniliselt võimatuks (ülikeeruliseks), vähemalt maailmas olemasolevates viimase aja järeldus, et mõju selle loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on
teadusuuringutes väljatoodud kriitilisi maksimumnäitajaid (lisades tuugenite kõrguse välistatud.
suurenemise ettevaatuskoefitsiendi). KSH aruande järgi oli võimalikus mõjupiirkonnas (arvestades erinevaid
Lungu TP DP KSH eelnõus (versioon 08.01.2026) on KSH juhteksperdi poolt teadlikult tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid mõjusid ja lindude puhul nende
rikutud mitmeid Natura 2000 õigusakte, ignoreeritud EL määruseid ja juhendeid, toitumisterritooriumite ulatusi) ainus Natura linnuala Kõnnumaa-Väätsa
viidetes põhjendamatult kasutatud aegunud juhendmaterjale. linnuala, mille suhtes viidi läbi Natura asjakohane hindamine. Selle tulemusel
Natura loodusalade puhul on üldjuhul tuulikute ja taristu rajamise mõjuala ulatuseks järeldati, et oluline ebasoodne mõju linnuala kaitse-eesmärkidele ja
hinnatud 100 m loodusalast (viide19). /Lungu TP DP KSH p.4.1.1./ ökoloogilisele terviklikkusele on välistatud. Seega on Natura 2000 nõudeid KSH
Viide 19 on Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused koostamisel arvestatud ning planeeringu edasises menetluses hinnatakse kõiki
nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga esitatud seisukohti koos pädevate asutuste arvamustega.
10.11.2021).
Kõik viites 19 esitatu põhineb uuringutel Lungu TP-s planeeritavatest tuugenitest Selgitavalt märgime, et Natura hindamisel lähtutakse Natura ala (vastavalt
oluliselt väiksemate (alla 150 m tipukõrgusega) tuugenitega ning uuringutega enne linnu- või loodusala) kaitse eesmärkidest, mitte kohati Natura aladega
aastat 2020, mil paljusid TP-dega seonduvaid keskkonnariske veel ei teadvustatud. KSH kattuvate siseriiklike kaitsealade kaitse eesmärkidest, millele olete kirjas
juhtekspert on jätnud ka taotluslikult lisamata viidatud dokumendis sisalduvad olulised viidanud.
täiendused-täpsustused:
- Käesolevas dokumendis antud soovitused on suunatud eelkõige tuuleenergeetika
alade valimisele üldplaneeringu protsessis. Soovituste range järgminine näiteks kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu või detailplaneeringu protsessis ei pruugi olla põhjendatud,
kuna nende planeeringuliikide puhul tuleb planeeringuprotsessi käigus viia läbi
asjakohased ning asukohast lähtuvad analüüsid, mis peavad andma konkreetse
17/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
planeeringuprotsessi käigus lõpliku vastuse tuulepargi või üksiktuuliku rajamise
võimalikkuse ja kaasnevate keskkonnamõjude kohta. /Lk1 viide2/
- Täpne vajalik puhver (lähimate rajatiste kaugus) leida detaillahenduse KSH käigus,
arvestades kaudseid mõjusid, nt märgades elupaikades juurdepääsuteede ja/või
kuivenduste mõju./Tabel lk 11/
- Ka puhvrist väljapoole jääv ala ei ole tingimata ala, mille puhul igasugune mõju on
välistatud, vaid puhver näitab parimal olemasoleval teabel põhinevat riski piiri./Lk8 p3/.
KSH juhtekspert esitab eksitava väite: Mõju Natura loodusaladele on välistatud, sest
neid ei paikne mõjualas./ Lungu TP DP KSH Punkt 4.1. Lk30/
Loodusdirektiivi artikli 6 lõige 2. Kohustuse elluviimiseks ei piisa teatud inimtegevuse
reguleerimisest ala piires, sest alal kaitstavate elupaikade halvenemise ja liikide
häirimise võib kaasa tuua ka väljaspool ala toimuv inimtegevus.
Täiesti on jäetud arvestamata Lungu TP poolt põhjustatud ebasoodsad mõjud Piiumetsa
(KLO1000327) – kaugus DP alast 0,6 km, Iidva (KLO1000240) – kaugus DP alast 1,6 km ja
Linnumängu (KLO2000183) – kaugus DP alast 2,8 km Natura aladele.
Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas
nimetatud elupaigatüüpide - rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade
loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-
lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on
ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse.
Kaitse-eesmärgiks olevaks liigiks on metsis.
Iidva looduskaitseala on võetud kaitse alla eesmärgiga tagada nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rabade (7110*) ning siirdesoo- ja rabametsade
(91D0*) kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I
lisas nimetatud linnuliikide, kellest üks on I ja teine II kaitsekategooria liik, elupaikade
kaitse. Kaitse-eesmärgiks olevad liigid on kaljukotkas ja metsis.
Linnumängu hoiuala kaitse-eesmärkidena on nimetatud jõed ja ojad (3260), rabad
(7110*), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad
oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning
siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).
18/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Märgalade tundlikkust iseloomustab hästi Näiteks on märgalade pikaajalise seirega
tuvastatud, et isegi kitsaste laudradade ümbrusest kolivad maas pesitsevad linnuliigid
minema.
/Kliimaministeeriumi RePower projektijuht Kaili Viilma: Maa "parandamine" viib looduse
vaesumiseni.2022/
Kõikide Natura 2000 märgalade peamine kaitse-eesmärk on veerežiim!
Euroopa Kohus on asjas C-127/02 Waddenzee selgitanud, et Natura-ala puhul ei ole
hindamiskohustuse eelduseks mitte üksnes veendumus, et kava või projekt avaldab
kõnealusele alale olulist mõju, vaid ka ainult võimalus või risk, et kava või projektiga
selline mõju kaasneb.
Loodus- ja linnudirektiivi üheks peamiseks nurgakiviks on, et mistahes planeeritava
tegevuse korral peab olema välistatud ebasoodne mõju Natura alade kaitse-
eesmärkidele ja terviklikkusele. Ebasoodsa mõju vältimine tagatakse praktikas
protsessiga, mille käigus kõigepealt koondatakse kõik võimalikud kahjulikud
mõjufaktorid ning seejärel määratakse teadusartiklite ja läbiviidavate kohapealsete
uuringute abil need vahemaad(puhvrid), millest lähemale ei tohi TP konkreetsele Natura
alale paikneda.
KSH juhtekspert esitab teadlikult eksitava väite:
KSH läbiviimisel ei tuvastatud, et üksi tuulepargi rajamise, käitamise või
likvideerimisaegse mõju oluline ulatus, mis võiks mõjutada Natura loodusalade kaitse-
eesmärke ületaks 1 km ulatust.
Mõjualasse ei jää seega ühtegi loodusala. /Lungu TP DP KSH p.4.1.1./
Alljärgnevalt on toodud TP-de poolt Natura aladele ebasoodsat mõju avaldavad faktorid,
mis on põhistatud üle 50 maailmas avaldatud teadusuuringuga ning seostatud erinevate
õigusaktide, juhendite ning EL regulatsioonidega.
NATURA 2000 ALADELE EBASOODSAT MÕJU AVALDAVAD FAKTORID Selgitame et Piiumetsa ja Iidva alade puhul on tegu loodusaladega. Natura
Faktor 1. Lungu TP poolt tekitatav müra inimkõrvaga kuuldavas sagedusvahemikus (20 – loodusalade kaitse eesmärgiks ei ole linnuliikide kaitse. Kaitse eesmärgid on
20 000 Hz). määratud määruses https://www.riigiteataja.ee/akt/13175848
Vastavalt Lungu TP DP KSH joonistele 29 - 32 on modelleerimise tulemusena saadud
Piiumetsa ja Iidva Natura ala servades pidevaks müratasemeks 37- 38 dB(A). Kui võtta Siseriiklikus vaates (st mitte Natura hindamise raames) Piiumetsa
aluseks lubatud TP poolt põhjustatava müra mõju lindudele piirnormiks 38 dB(A) maastikukaitseala ja Iidva looduskaitseala puhul on aladel kaitstavaks
/Margret S. Engel jt. A Systematic Review of Anthropogenic Noise Impact on Avian müratundlikuks ja liikumiskeeldu põhjustavaks liigiks metsis, kelle
Species. 2024/, oleks tingimuslikult nõue täidetud. kaitsealadele jäävate elupaikade osas on igati tagatud 1000 m puhver, mille
Arvestades modelleerimiseks kasutatud tarkvara WindPro täpsust +/- 2 dB kuni +/- 5 dB soovitus tuleneb tuuleparkides teostatud metsise käitumisuuringutest ja
/Propagation of wind turbine noise: measurements and model evaluation – DTU arvestab lisaks ettevaatusprintsiipi (puhvri soovitus lähtub müra, varjutuse ja
19/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Research Database. 2022/ ja Natura ettevaatusprintsiipi, ei tohiks modelleeritav müra nähtavuse koosmõjudest, ning sellele on liidetud võimalik määramatus
Natura linnualade servades ületada 34dB(A), mis tuleks tuugenite paigutusega tagada arvestades tuulikute mõõtmete suurenemist, teema täpsemalt käsitletud KSH
ning esitada ka graafikutena KSH aruandes. ptk 4.3.3.4.)
Iidva Natura ala Lungu TP poolses servas kehtib liikumispiirang 01.02. – 31.07. Tuleks
vormistada kirjalik dokument koos Eesti Ornitoloogiaühinguga, et Lungu TP poolt
põhjustatav pidev müratase ei riku KKK-s liikumispiiranguga seatud kaitse-eesmärke.
Põhjalikult on uuritud pideva müra mõju lindudele (pesakoha valik, toitumine,
magamine, paaritumine). Pidev müra üle 10 dB võrra kõrgem, kui looduslik mürafoon,
muudab teaduslikult tõestatuna oluliselt käitumismustreid. /C.Francis jt A Framework
for understanding noise impacts on wildlife
2013/, /N.van Hoose.Noise pollution causes chronic stress in birds. 2018/. Tuleks eraldi
hinnata Piiumetsa ja Iidva Natura ala servade keskmise loodusliku mürafooni taset.
Lisada seiremeetmetesse nõue tegeliku müra mõõtmise perioodilise kontrolli
kohustuslikkuse kohta Natura 2000 linnuala TP ala poolsel piiril.
Faktor 2. Lungu TP poolt tekitatava infraheli ebasoodne mõju Iidva ja Piiumetsa Natura Selgitame, et Lungu detailplaneeringu KSH aruandes ei ole tuulikute infraheli
2000 linnualale. käsitletud Natura 2000 linnualadele eraldi mõju avaldava tegurina ning selleks
Eesti ametlikud seisukohad infraheli mõju osas (Terviseamet, SoM infokiri 2025, Tartu ei ole praeguses menetlusetapis tuvastatud ka eraldiseisva hinnangu vajadust.
ülikooli analüüs 2025, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon 2025, KliM 2025) keskenduvad Hindamisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest, olemasolevast teadusinfost
ainult inimesele ega käsitle mõju elusloodusele. ja üldtunnustatud hindamismetoodikast.
Uuring /Jerey N. Zeyl jt Infrasonic hearing in birds: a review of audiometry and Euroopa Komisjoni juhendmaterjal „Guidance document on wind energy
hypothesized structure–function relationships. 2020/ tõendas eri linnuliikidel (sh developments and EU nature legislation” käsitleb tuuleparkide mõju Natura
kanalised, tuvid, pardid) infraheli (0-20 Hz) tajumise võimekust. Erinevates uuringutes 2000 aladele samm-sammulise hindamisprotsessina ning rõhutab, et hinnata
on välja toodud, et pidev tajutav müra põhjustab lindudel käitumishäireid ning võib tuleb neid mõjuteid, mille osas on olemas asjakohane teaduslik ja metoodiline
põhjustada rändlindudel navigatsioonihäireid. /A.Bedard. alus. Juhend toob maismaatuuleparkide linnustikule avalduvate mõjude puhul
Waterfall low-frequency vibrations and infrasound: implications for avian migration and tüüpilisteks mõjudeks eelkõige elupaikade kao ja killustumise, häiringu,
hazard detection. 2021/, /Sadlowski. The eects of noise on wildlife. 2021/jne. barjääriefekti ning kokkupõrkeriski, kuid ei käsitle tuulikute infraheli lindudele
Teaduslikult on hiljuti tõestatud, et isane metsis (Tetrao urogallus) kasutab eraldi tüüpilise mõjufaktorina. Samuti rõhutab juhend, et asjakohane
paaritumismängudel rütmilisi hüüdeid, mis sisaldavad infraheli komponente (alla 18 Hz). hindamine peab põhinema kvaliteetsel, objektiivsel teabel ja usaldusväärsetel
Infraheli komponendi kasutamine tagab paaritumiskutsungi leviku kandumist andmetel ning olema proportsionaalne hinnatava mõju olemuse ja
kaugemale metsa sügavustesse. /B.Forte. This Forest Bird Can Sing at Infrasound Levels tõenäosusega.
2025/ Ka KSH aruandes ei ole tuvastatud üldtunnustatud teaduslikku alust
Lungu TP kaugus Piiumetsa Natura alast on 0,6 km, Iidvast 1,6 km. Hiiumaa mereTP järeldamaks, et kaasaegsete tuulikute infraheli põhjustaks lindudele laiemalt
Rambolli uuring (2022) viis läbi infraheli modelleerimise TP-st erinevatel kaugustel. 2 km või Natura 2000 linnuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide elupaikadele
kaugusel TP-st saadi keskväärtuseks ca 70 dB(G), kusjuures isegi ei arvestatud tulemust eraldi hinnatavat ebasoodsat mõju. KSH-s on infraheli käsitletud inimese
20/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
oluliselt suurendava faktorina tuulikulaba möödumisel tuuliku tornist tekkiva tonaalse tervisemõjude kontekstis ning seal on märgitud, et tuulikute töötamisel tekkiv
harmoonilise jada komponenti (vt tabel 1). infraheli ei saavuta selliseid tasemeid, mida seostatakse tervisehäiretega.
Teaduskirjandus annab kanalistel infraheli kuulmisläveks 65 dB(G) ja käitumishäireid
põhjustavaks tasemeks 75 dB(G), tuvidel kuulmisläveks 50 dB(G) ja käitumishäireid
põhjustavaks tasemeks 60 dB(G)./ Hill, E.Mjt. Audiogram of the chicken from 2 Hz to 9
kHz.2014. DOI:
10.1007/s00359-014-0929-8/, / Kreithen, M.L., Quine, D.B. Infrasound detection by the
homing pigeon: A behavioral audiogram.1979.DOI: 10.1007/BF00679906/.
Sopi-Tootsi TP müramõõtmiste ametlik protokoll – mõõtepunktis 2 470 m kaugusel
lähimast tuugenist (MP6-1) oli infraheli päevane keskmine 71 db(G), fikseeritud
maksimum 79 dB(G).
Tuugen töötas ainult 60% võimsusel.
Natura 2000-le ebasoodsa mõju puudumise tõestamiseks tuleks:
A. Modelleerida – arvutada Lungu TP poolt tekitatava infraheli helirõhk tuulikupargist
erinevatel kaugustel (näiteks,1 km, 2 km, 3 km, 5 km, 7,5 km ja 10 km).
Näidisena lisan võimaliku lähteülesande:
Lungu TP-s tuugenite asetus vastavalt DP-le. Tuugeni mark Vestas-162. Tiiviku
diameeter 175 m, torni(gondli) kõrgus 195 m. Emiteeritav müra (inimkõrvaga kuuldavas
sagedusvahemikus) gondli kõrgusel 105 dB(A) vastavalt standardile IEC 61400-11. Rpm
10. Allikaspektriks võtame tüüpilise tuugenispektri. Ümbritsev maastik segamets 25 m
kõrgune, reljeef tasane, kõrguste vahe max 15 m. Õhutemperatuur +30 kraadi Celsiust.
Mõõtepunkt asub1,5 m kõrgusel maapinnast, tuugenist allatuult, tuule kiirus 15 m/s.
Milline on Lungu TP poolt tekitatav infraheli tase 1 km, 2 km, 3 km, 5 km, 7,5 km ja 10
km kaugusel Lungu TP-st? Sagedusriba 1/3-oktaavribades, kesksagedustel 5/10/16 Hz.
Kasutame kaalumata (Z/lin) tasemeid dB re 20 μPa Täpsus +/- 3dB. Summeerime
logaritmiliselt 2 infraheli tekke komponenti - gondli kõrguselt tekkiv infraheli (BB) ja
lisame olulise komponendina tuulikulaba möödumisel tuuliku tornist tekkiva tonaalse
harmoonilise jada vastavas 1/3-oktaavribas (BTI). Tuulikulaba möödumisel tuuliku
tornist tekkiva infraheli (BTI) olulisust kogusummas näitab ühe alla 200 m tipukõrgusega
tuugeniga läbiviidud näidisarvutus (Kaugusmõõtepunkti kaugus tuugenist, Summa-
energeetiline summa logaritmilise liitmisega).
21/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
B. Võrrelda saadud tulemusi teadusuuringutest teadaolevate eri linnuliikide infraheli
tajumise võimekusega, arvestades et Lungu TP jääb Natura 2000 linnualast alla 2 km
kaugusele. Arvestada, et infraheli tasemed, mis ületavad tajumise võimekusepiiri,
võivad põhjustada käitumishäireid ning seoses sellega avaldada ebasoodsat mõju
Natura 2000 alale.
NB! Ühikud! Tabel 1 arvud (Z/lin) ei ole võrreldavad ülaltoodud linnuliikide
käitumishäireid põhjustavate arvnäitajatega dB(G) erinevate mõõtühikute tõttu.
Lungu TP DP KSH-s kasutatud tarkvara WindPRO ei modelleeri infraheli dB(G), sest ISO
9613-2 ja Nord2000 mudelid ei ole mõeldud <20 Hz sagedustele.
Täiendava uuringu kulud peab kandma arendaja, vastavalt KeÜS § 12. Keskkonna
kasutamisega seotud kulude kandmine: (1) Keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju
hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende
põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti.
Natura 2000 reeglistik sätestab, et tõendamiskoormis on teistpidine: vastavalt
kehtivatele õigusaktidele peab SPD koostamise korraldaja tõendama iga punkti ja
väljatoodud uuringu kohta ebasoodsa mõju puudumise Natura 2000 aladele.
Võivad näiteks planeeringu eesmärgist ja ülesannetest tulenevalt osutuda vajalikuks ka
välitööd või modelleerimine ja muude meetodite rakendamine, millega kogutakse
täiendavat teavet. /KSH käsiraamat lk 78/
Täiendava tõendamise kohustus tuleneb põhimõttest, mille kohaselt “kahtlust ei saa
välistada ekspertarvamuse või uuringuga, kui olemas on kahtlust kinnitavaid
ekspertarvamusi või uuringuid või on põhjust kahelda mõju välistava ekspertarvamuse
piisavuses või objektiivsuses”. /K.Relve.Natura 2000 võrgustik Euroopa Liidu ja Eesti
õiguses/Euroopa Komisjoni looduse taastamise määrus ELT L, 29.7.2024
Artikkel 1: Metsaökosüsteemide taastamine. Liikmesriigid saavutavad riigi tasandil iga
järgmise ja täpsemalt VI lisas kirjeldatud levinud metsalinnustiku indeksi
kasvusuundumuse, mida mõõdetakse alates 18. augustist 2024 kuni 31. detsembrini
22/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
2030 ja seejärel iga kuue aasta järel, kuni saavutatakse artikli 14 lõike 5 kohaselt
kindlaks määratud rahuldavad tasemed.
Määrus kohustab liikmesriike tagama metsalinnustiku indeksi kasvusuundumuse. Kui
tuulepargi tekitatav infraheli põhjustab linnustiku käitumishäireid või arvukuse
vähenemist, on see otseses vastuolus Euroopa Komisjoni määruse eesmärkidega.
Infraheli modelleerimiseta ei ole võimalik Lungu TP teostus ilma Natura 2000 õigusakte
rikkumata.
Juhul, kui uuringuid-modelleerimisi läbi ei viida, tuleks Lungu TP planeering lõpetada:
PlanS § 129. Detailplaneeringu koostamise lõpetamine
Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui: 4) planeeringu koostamise korraldaja
eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude
hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik
selliseid kulusid ei kanna.
Faktor 3. Lungu TP poolt tekitatav pinnase vibratsiooni ja infraheli kombineeritud tase KSH juhtekspert ei nõustu väitega, et Lungu tuulepargi pinnasevibratsiooni ja
põhjustab ökosüsteemi osadele käitumishäireid Piiumetsa, ja Iidva Natura 2000 alas. infraheli koosmõju tõttu oleks Natura 2000 aladel Piiumetsas ja Iidvas
ENMAK 2035 KSH eelnõu: tuvastatud selline ebasoodne mõju, mille tõttu tuleks planeering lõpetada või
Infraheli levib pikkade vahemaade taha, kaotades vähe energiat, erinevalt kuuldavast teha eraldi täiendav uuring üksnes selle hüpoteesi kontrollimiseks.
helist. KSH aruandes on vibratsiooni mõju eraldi hinnatud. Aruande kohaselt
Näiteks 1 Hz heli (inimkõrvale tajumatu) sumbub kilomeetri kohta 10 000 korda rajatakse tuulikute vundamendid sellise konstruktsiooniga, mis tagab
halvemini kui 100 Hz heli (inimkõrvale tajutav). minimaalse vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases. Samuti on KSH-
Suured lainepikkused võimaldavad infrahelil läbida takistusi ja põhjustades võimalikke s märgitud, et mõõtmised on suutnud inimese tajuläve ületavaid
resonantse. vibratsioonitasemeid tuvastada vaid tuuliku vahetus läheduses, kuid kaugemal
Tuulegeneraatorite infraheli võib püsida pikema aja jooksul ja varieeruda episoodiliselt jäävad tasemed kordades allapoole inimese tajuvusläve. KSH järeldab sellest,
labade pöörlemise ja tuuleolude tõttu. et olulist ebasoodsat mõju võimalikust vibratsioonist tingituna tuulepargi
Seismograafidega on registreeritud tuugenite põhjustatud signaalid kuni 18 km kaugusel rajamisel oodata ei ole ning kuna pinnases leviva olulise vibratsiooni teket ei
TP-st. ole tuvastatud, ei ole oodata ka võimalikku koosmõju teiste piirkonnas olevate
/Schofield, R. Seismic measurements at the stateline wind project/ või kavandatavate objektidega.
Uuritud on infraheli spektris erinevatel sagedustel levivaid, 2 MW tuugenitega TP-st Samuti ei ole KSH aruandes ega Euroopa Komisjoni tuuleenergia ja
põhjustatud, signaale 11 km kaugusel ning leiti et kõige tugevam oli signaal 1,7 Hz looduskaitse juhendmaterjalis käsitletud pinnasevibratsiooni ja infraheli
juures./Saccorotti jt. Seismic Noise by Wind Farms.2011/ kombineeritud mõju kui tüüpilist või eraldi väljakujunenud Natura linnualade
Uuritud on 2,78 MW tuugenite, tipukõrgusega 139 m, põhjustatud vibratsiooni 1,9 km mõjufaktorit. Komisjoni juhend toob maismaa tuuleparkide peamiste
kaugusel TP-st. Leitud vibratsiooni tasemed ei ületanud inimestele kehtestatud norme, mõjudena välja elupaikade kao ja degradatsiooni, killustumise, häiringu ja
kuid on piisavad, et avaldada olulist mõju ökosüsteemi osadele./ J.Ritter jt. Ground ümberasumise, kokkupõrkeriski, barjääriefekti ning kaudsed mõjud; “muude
motion emissions due to wind turbines: liikide” puhul käsitletakse eelkõige elupaigakadu, killustumist, häiringut ja
observations, acoustic coupling, and attenuation relationships.2022/ kaudseid mõjusid. Juhend rõhutab, et hindamine peab põhinema kvaliteetsel,
23/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Teaduskirjanduses on katseliselt mõõdetud näiteks 2 MW tuugeni tekitatud vibratsiooni objektiivsel teabel, usaldusväärsetel andmetel ja olema proportsionaalne
1,8 km kaugusel ning on leitud vibratsiooni tasemed, mis võivad mõjutada pinnase hinnatava mõju olemuse ning tõenäosusega.
ökosüsteemi.
/Ground motions induced by wind turbines. S.Nagel jt. 2021/
Mõõdetud TP poolt tekitatud maapinna vibratsioonitaseme max väärtus lisatud
teadusartiklites oli 0,08 mm/s (TP-des tuugenite max tipukõrgus 150 m). Mida
suuremate parameetritega on tuugen, seda kaugemale ulatub ka tema poolt
põhjustatava vibratsiooni ja infraheli kombineeritud mõju. Kindlasti on TP poolt
põhjustatav vibratsioonitase oluliselt suurem, kui üksiku tuugeni poolt tekitatav.
Esitatud teadusartiklites max 150 m tipukõrgusega tuugenitega juba mõõdeti
vibratsioonitasemete kvantitatiivsed läved, mis on samas suurusjärgus teadaolevate
meie ökosüsteemi osade käitumishäirete või vältimisreaktsioonidega madalsageduslike
lainete mõjul.
Ühe näitena võib välja tuua kärnkonna, kelle puhul alates vibratsiooni ja infraheli
kombineeritud tasemest 0,1 mm/s, on tõendatud kudekäitumise häireid. / Lewis, E.R jt.
Vibration detection and communication in amphibians.2001/. Leitav ka Lewis, E.R.,
Narins, P.M., et al. (2001). Vibration detection and communication in amphibians.
American Zoologist, 41(5), 1185–1199. DOI: 10.1093/icb/41.5.1185
Närilisete puhul on tuvastatud, et alates 0,1 mm/s avaldub neil laborikatsete põhjal
liikumisaktiivsuse langus ja stressimarkerite tõus, mistõttu tekib vältimisreaktsioon. /
Turner, J.G. jt. Hearing in laboratory animals: Strain dierences and the eects of noise.
2005/.
See seletab muuhulgas ka asjaolu, et peale Sopi-Tootsi TP käivitamist kadusid
lähedalasuvatest majadest hiired-rotid.
Näriliste puhul on teaduskatsetega mõõdetud tundlikkuste arvväärtused vibratsioonile
veel leitavad:
Rabey, K.N., Smith, M.E., et al. (2014). Vibrating Frequency Thresholds in Mice and Rats:
Implications for the Eects of Vibrations on Animal Health. Journal of the Acoustical
Society of America, 135(4). DOI: 10.1121/1.4868391. Käitumishäired on tõestatud alates
0,3 mm/s sagedustel 10 – 80 Hz.
Garner, A.M., Norton, J.N., Kinard, W.L., et al. (2018). Vibration-induced behavioral
responses and response threshold in female C57BL/6 mice. DOI 10.30802/AALAS-
JAALAS-17-00092.
Vältimisreaktsioon(käitumishäire) teaduslikult tõestatud alates 0,1 mm/s. Reaktsioon
vibratsioonile tõestatud alates 0,05 mm/s sagedustel 10 – 190 Hz.
24/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Kärnkonna ja näriliste puhul ei ole üleliigne rõhutada nende osalust ökosüsteemi
toiduahelas Natura 2000 linnualade kontekstis.
Ka mulla ökosüsteemi liikide hulgas leidub vibratsioonile tundlikke liike. Kui sipelgate
puhul põhjustavad käitumishäireid (koloonia desorganiseerimine ja töökatkestus)
kriitilise taseme 2mm/s ületamine / Hunt & Richard. Intracolony vibroacoustic
communication in ants. 2013/ Hunt & Richard
(2013). “Intracolony vibroacoustic communication in social insects”. Insectes Sociaux
Vol. 60, nr. 4, lk 403–417. DOI:
10.1007/s00040-013-0311-9 on review artikkel, mis koondab erinevaid teadusuuringuid
mõjude kohta. Iga mõju kohta on ka toodud lõik “sipelgad”(ants), siis oluliselt
tundlikumad on maamardikad, kelle puhul on tõestatud vältimisreaktsiooni teket juba
0,5 mm/s tasemest alates./ Polajnar jt. Substrate-borne vibrations and their potential
for pest management. 2020/. Leitav ka Polajnar, J., Eriksson, A., Lucchi, A., Anfora,
G.,Virant-Doberlet, M., & Mazzoni, V. (2020). Substrate-borne vibrations and their
potential for pest management. Pest Management Science, 76(2), 287–297.
doi:10.1002/ps.5584. Arvväärtus paikneb artikli peatükis “Potential for pest
management”
Mesilased kasutavad omavaheliseks kommunikeerumiseks, orienteerumiseks ja
saagiotsinguil samuti sagedust 15 Hz. /Martin Stefanec jt. Eects of sinusoidal vibrations
on the motion response of honeybees.2021/, /Mimi D.Homann. The eects of outside
noise stimuli on honey bee foraging. 2022/ , /WH Kirchner. Acoustical communication in
honeybees. 1993/
Ala terviklikkus võib seega olla ebasoodsalt mõjutatud ka juhul, kui mõjutatakse sellist
liiki, kelle kaitseks pole ala moodustatud. Näiteks juhul kui see liik on kaitstavale liigile
oluline toiduahelas (metoodiline juhend, lk 35). Samuti võib oluline mõju alal kaitstavale
elupaigatüübile või liigile tuleneda selle elupaigatüübi või liigi mõjutamisest väljaspool
ala piire (Euroopa Kohus C-461/17, p 39 ja 40). /K.Relve.Natura 2000 võrgustik Euroopa
Liidu ja Eesti õiguses/
Mesilased, kärnkonnad, närilised ja pinnase makrofauna (nt vihmaussid) on
ökosüsteemi osa, mille kui terviku kahjustamist tuleb vältida. Arvestades Natura 2000
ettevaatusprintsiipi ning nõuet välistada ebasoodsat mõju Natura ala kaitse-
eesmärkidele ja ökosüsteemi terviklikkusele, tuleb läbi viia täiendav uuring.
Uuring peaks selgitama:
- Lungu TP poolt põhjustatava maapinna vibratsiooni erinevatel kaugustel TP-st
(soovitatavalt 1,5 km; 2 km; 3 km ; 5 km kaugusel).
25/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
- Lungu TP poolt tekitatava infraheli helirõhu maapinnal tuulikupargist erinevatel
kaugustel (1,5 km, 2 km, 3 km, 5 km) modelleerimise – arvutamise teel. Kindlasti tuleb
arvestada tuulikulaba tornist möödumisel tekkivaid harmoonilisi. Kasutada saab
ülaltoodud faktor 2 punktis esitatud lähteülesande näidist.
- Kuigi vibratsiooni ja infraheli koosmõju otseselt ei summeeru, tuleb samasageduslike
lainete puhul maismaa tingimustes arvutada ka tekkiva resonantsi faktorit (vt Rambolli
Hiiumaa mereTP uuring).
Natura 2000 reeglistik sätestab, et tõendamiskoormis on teistpidine: vastavalt
kehtivatele õigusaktidele peab SPD koostamise korraldaja tõendama iga punkti ja
väljatoodud uuringu kohta ebasoodsa mõju puudumise Natura 2000 aladele.
Tõendamise kohustus tuleneb põhimõttest, mille kohaselt “kahtlust ei saa välistada
ekspertarvamuse või uuringuga, kui olemas on kahtlust kinnitavaid ekspertarvamusi või
uuringuid või on põhjust kahelda mõju välistava ekspertarvamuse piisavuses või
objektiivsuses”. /K.Relve.Natura 2000 võrgustik Euroopa Liidu ja Eesti õiguses/
Infraheli ja vibratsiooni mõjude täiendavate uuringuteta ei ole võimalik Lungu TP
teostus ilma Natura 2000 õigusakte rikkumata.
Juhul, kui uuringuid-modelleerimisi läbi ei viida, tuleks Lungu TP planeering lõpetada:
PlanS § 129. Detailplaneeringu koostamise lõpetamine
Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui: 4) planeeringu koostamise korraldaja
eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude
hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik
selliseid kulusid ei kanna.
Faktor 4. Lungu TP poolt (mesilaste kommunikeerumise sagedustel) tekitatav helirõhk KSH juhtekspert ei nõustu väitega, et mesilaste kommunikatsioonis kasutatava
Piiumetsa, Iidva ja Linnumängu Natura 2000 alas ületab mesilaste tajumispiiri ja tekitab vibratsiooni olemasolu tõttu tuleks järeldada tuulepargi rajamisel vältimatut
mesilastel käitumishäireid. ebasoodsat mõju Piiumetsa, Iidva või Linnumängu Natura 2000 aladele.
Äärmiselt tundlikud välise müra suhtes on mesilased, kes kasutavad helispektri skaalas Natura hindamisel tuleb mõju hinnata ala kaitse-eesmärkide ja ökoloogilise
erinevaid sagedusi (kuni 15 Hz, 350 Hz, kuni 2500 Hz) omavaheliseks terviklikkuse vaates, tuginedes objektiivsele teabele, usaldusväärsetele
kommunikeerumiseks, orienteerumiseks ja saagiotsinguil. /Martin Stefanec jt. Eects of andmetele ja üldtunnustatud metoodikale. Euroopa Komisjoni juhendmaterjal
sinusoidal vibrations on the motion response of honeybees.2021/, /Mimi D.Homann. tuuleenergia arenduste ja EL looduskaitseõiguse kohta rõhutab, et hindamine
The eects of outside noise stimuli on honey bee foraging. 2022/ , /WH Kirchner. peab olema juhtumipõhine ja proportsionaalne ning käsitlema neid mõjuteid,
Acoustical communication in honeybees. 1993/ mille osas on olemas asjakohane teaduslik ja metoodiline alus. Sama juhend
Mitmetes teadusuuringutes tuuakse välja ka (katsete teel mõõdetud) mesilaste toob maismaa tuuleparkide tüüpiliste mõjudena välja eeskätt elupaigakao,
omavahelise kommunikeerumise signaalide sagedused ja tekitatav helirõhk. elupaikade degradeerumise, killustumise, liikide häirimise, kaudsed mõjud,
Me registreerisime võnkefaasi tippvibratsioone vahemikus 206 kuni 292 Hz (244±28 Hz; barjääriefekti ja kokkupõrkeriski; eraldiseisvat mesilastele avalduvat helirõhu
keskmine ± standardhälve, N=11). Maksimaalne mõõdetud signaali-müra tase oli
26/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
võnkefaasi ajal +12,4 dB (keskmine +5,8±2,7 dB). Filtreeritud signaalist arvutatud või vibratsiooni mõju Natura hindamise tüüpilise mõjufaktorina juhend ei
maksimaalne vibratsioonikiirus oli 128 mms⁻¹ tipp-tipp, mis vastab 0,09 mm tipp-tipp käsitle.
nihkele sagedusel 223Hz. Keskmiselt mõõtsime filtreeritud signaalidest
vibratsioonikiiruseks 79±28 mms⁻¹ tipp-tipp.
Need signaali amplituudid kattuvad meemesilase alamorgani tuvastuslävega. /J.Nieh jt.
BEHAVIOUR-LOCKED SIGNAL ANALYSIS REVEALS WEAK 200–300Hz COMB VIBRATIONS.
2000/
Mesilaste helitundlikkuse indeks on 0,6, kui toakärbsel on see 4,3 ja äädikakärbsel 1,3.
Mesilase reageerivad vibratsioonikiiruse muudatustele juba 5μm/s. /D.Eberl jt. Dynamic
range compression in the honey bee auditory system.2007/.
Kuigi tuleks keskenduda ELi tähtsusega liikidele ja elupaikadele, mille kaitseks ala on
määratud, ei tohiks unustada, et neil sihtliikidel ja -elupaikadel on ka keerulised
vastastikused seosed teiste liikide ja elupaikadega ning füüsilise keskkonnaga. Seetõttu
on tähtis uurida kõiki ökosüsteemi struktuurile, funktsioneerimisele ja dünaamikale
oluliseks peetavaid elemente, sest igasugune muutus võib seal leiduvaid elupaigatüüpe
ja liike samuti negatiivselt mõjutada.
/Euroopa Liit, 2018. Juhenddokument: Energiaülekandetaristu ja ELi loodusalased
õigusaktid /
SPD koostajal on kohustuslik oma tegevuses juhinduda ka Euroopa Komisjoni looduse
taastamise määrusest 29.7.2024, mille artikkel10 sätestab:
Tolmeldajapopulatsioonide taastamine
Liikmesriigid kehtestavad aegsasti asjakohased ja mõjusad meetmed tolmeldajate
mitmekesisuse parandamiseks ja pööravad hiljemalt 2030. aastaks
tolmeldajapopulatsioonide vähenemissuundumuse ümber ja saavutavad seejärel nende
populatsioonide kasvusuundumuse, mida mõõdetakse alates 2030. aastast vähemalt iga
kuue aasta järel, kuni saavutatakse artikli 14 lõike 5 kohaselt kindlaks määratud
rahuldavad tasemed.
Värske uuring /Lusha M. Tronstad jt. Vibrations from Wind Turbines Increased Self-
Pollination of Native Forbs, and White Bases Attracted Pollinators: Evidence Along a 28
km Gradient in a Natural Area. 2025/ näitas tolmeldajate käitumishäireid isegi 28 km
kaugusel TP-st.
Viidatud teaduskirjanduses on arvnäitajatena välja toodud mesilaste omavahelise
kommunikeerumise signaalide sagedused, tekitatav helirõhk ning helitundlikkuse
alampiir.
27/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Tuugenid tekitavad nimetatud sagedustel samuti helirõhu, mis ei tohi ületada mesilaste
kommunikeerumisel tekitatavat helirõhku. Seda tulebki uuringu/modelleerimisega
tõestada, arvestades Natura alade kaugusi Lungu TP-st Ebasoodsa mõju puudumise
argumendina Lungu TP DP KSH-s lk 91 viidatud artikli kokkuvõte tõdeb samuti Meie
tulemuste kinnitamiseks suuremate pindalade, suurema tuulikute tiheduse ja erinevate
maastike puhul oleks vaja täiendavaid uuringuid /Fourrier jt. Is it safe for honey bee
colonies to locate apiaries near wind turbines? 2023. lk9/.
Infraheli ja vibratsiooni mõju mesilastele täiendavate uuringuteta ei ole võimalik Lungu
TP teostus ilma Natura 2000 õigusakte rikkumata.
Täiendava tõendamise kohustus tuleneb põhimõttest, mille kohaselt “kahtlust ei saa
välistada ekspertarvamuse või uuringuga, kui olemas on kahtlust kinnitavaid
ekspertarvamusi või uuringuid või on põhjust kahelda mõju välistava ekspertarvamuse
piisavuses või objektiivsuses”. /K.Relve.Natura 2000 võrgustik Euroopa Liidu ja Eesti
õiguses/
Juhul, kui uuringuid-modelleerimisi läbi ei viida, tuleks Lungu TP DP lõpetada:
PlanS § 129. Detailplaneeringu koostamise lõpetamine
Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui: 4) planeeringu koostamise korraldaja
eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude
hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik
selliseid kulusid ei kanna.
Faktor 5. Lungu TP poolt emiteeritava bisfenool A (BPA) ebasoodsa mõju tõttu Natura KSH juhtekspert ei nõustu väitega, et Lungu tuulepargi puhul tuleks bisfenool
2000 aladele vajaliku 5 km puhvertsooni kehtestamine. A (BPA) võimaliku mõju tõttu kehtestada Natura 2000 alade suhtes
Tuulikute labad on immutatud ligikaudu 40% ulatuses epoksiidiga, mis tagab neile automaatselt 5 km puhvertsoon või et detailplaneering tuleks sel põhjusel
suurema tugevuse. lõpetada.
Epoksiidvaiku kasutatakse maailmas laialdaselt, näiteks klaasplasti, veetorude KSH aruandes on BPA küsimust käsitletud reostusohu osana. Aruandes on
valmistamisel, põrandate valamisel, mahutite pinnakihtide katmisel jne. Igal erijuhul märgitud, et tuuliku labade koostises olev epoksiidliim sisaldab erinevaid
toimuvad erinevad keemilised protsessid, kus reageerivad omavahel erinevad ained. kemikaale, sh bisfenool A, kuid samas on viidatud Hollandi Flevolandi
Seetõttu ei saa ka võrrelda uuringule, kus analüüsiti riikliku põhjaveeseire tulemusi piirkonnas, kus oli
tuulikulaba keemilis-mehhaanilisi omadusi näiteks klaasplastist paadiga. 2022. aastal 622 maismaatuulikut. KSH-s toodud järelduse kohaselt ei
Tuulikulabade tootmine toimub epoksiidvaiku kasutades kahel erineval viisil – kasutades ilmnenud ruumilist mustrit, mille järgi oleks BPA sisaldus olnud kõrgem
vedelat epoksiidvaiku (ingl Liquid Epoxy Resin method, LER-Method) või kasutades suurema tuulikutihedusega aladel, ning senini avaldatud info alusel ei saa
pooltahkes olekus vaigu osakesi (ingl Semi-solid state Epoxy Resins, SsER). Epoksiidis järeldada, et tuulikud põhjustaksid BPA reostust põhjavees. Sama uuring
sisalduv bisfenool A kogus (edaspidi BPA) sõltub tootmismetoodika valikust – SsER sisaldab ka BPA õhusaaste ja sadestumise kontsentratsioonide hinnangut,
meetodi puhul on BPA sisaldus üle 60% ja LER meetodi puhul üle 40%. Mõlema meetodi mille info lisatakse KSH aruandele. Tuulikutest põhjustatavaid BPA
puhul on ühiseks jooneks asjaolu, et osa BPA-st jääb reageerimata. kontsentrastsioone vees, õhus või pinnases, mis põhjustaksid
28/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Epoksiidvaiguga on kaetud ka tuulikulabade pealispind, saavutamaks suuremat elusorganismidele ohtlikuid tasemeid, ei ole rahvusvahelises praktikas
kulumiskindlust. Seetõttu ei ole õige väide, et BPA on “peidus kuskil tuulikulaba tuvastatud. Küll aga tekitavad BPA võimalikku reostust mitmed igapäevaelus
sügavuses”. kasutatavad plasttooted.
Natura 2000 aladele ebasoodsat mõju avaldavaks keskkonnaohuks on töötamisel Euroopa Komisjoni juhendmaterjal “Guidance document on wind energy
tuulikulabadest tekkiva mikroplasti erosiooni käigus BPA kandumine loodusesse developments and EU nature legislation” ei käsitle BPA-d ega tuulikulabadest
tuulikute poolt tekitatavate õhuturbulentsidega. pärit mikroplasti kui tüüpilist Natura hindamise iseseisvat mõjufaktorit ega näe
Õhuturbulentside mõju ulatust on võimalik (ja tuleks) modelleerida iga tuulepargi puhul ette ühtegi üldkehtivat 5 km puhvertsooni. Juhend rõhutab vastupidi, et mõju
eraldi. hindamine peab olema juhtumipõhine, proportsionaalne ja tuginema
Põhimõtteliselt analoogne meil kohustusliku müra modelleerimisega tuuleparkide kvaliteetsele, objektiivsele teabele ning usaldusväärsetele andmetele.
planeerimisel. Teaduskirjandusest lähtuvalt soovitatakse enim kasutada Jensen-Parki Mõju kliimale (sh mikroklimaatilisi mõjusid) on käsitletud KSH aruande ptk
mudelit. 4.15.
/Y.Ma jt. The Jensen wind farm parameterization.2022/ , /C.Hwang jt. Modelling and
simulation of the wake eect in a wind farm. 2015/. Selle mudeli järgi on näiteks töötava
Saarde TP poolt tekitatavate õhuturbulentside ulatus orienteeruvalt 8 km. Tõstes aga
tuugenite tipukõrgust 280 m-ni (nagu Lungu TP-s planeeritakse), suureneb
õhuturbulentside ulatuskaugus ligi 20%.
Teaduskirjandusest lähtudes ulatuvad üle 200 m kõrguste tuulikute tekitatavad
turbulentsid rohkem kui 10 km kaugusele. /Gang Wang jt Wind farms dry surface soil in
temporal and spatial variation 2023/, /Lihui Luo jt. Local climatic and environmental
eects of an onshore wind farm in North China.2021/, /S.Poulos. Practical Innovation:
Wakes, Turbulence, and Wind Farm-Atmosphere Interaction 2022/, /Rui Li.
Longdistance and high-impact wind far wake eects revealed by SAR: a global-scale
study 2021/, /Platis.A jt. First in situ evidence of wakes in the far field behind oshore
wind farms. 2018/, /Newsom,K. jt. Observations of wind farm wake recovery at an
operating wind farm.2025/
Uuritud on suure tuulepargi, mis koosnes 5 MW tuugenitest, mõju atmosfääri
madalamate kihtide õhuvooludele. Leiti, et turbulentside mõju avaldus kuni 60 km
kaugusel tuulikupargist.
/Wang, Q.jt. Impact of substantial wind farms on the local and regional atmospheric
boundary layer. 2019/
Mikroplasti (ja sellega koos ka BPA) eraldumise vähendamiseks tuulikulabadest
kulumise tõttu kaetakse tootja poolt tuulikulabad kaitsekihiga. Uuringute järgselt
vajavad maismaatuulikud max 1,5 - 2 aastase intervalliga kaitsekihi täielikku
uuendamist. /Antonius Tempelis jt Microplastics Emission from Eroding Wind Turbine
Blades: Preliminary Estimations of Volume 2024/
29/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
EV õigusaktides on tänase seisuga täpselt reguleerimata (Ehitusseadustik ja Seadme
ohutuse seadus on üldsõnalised) järelevalve mehhanismid, trahvimäärad jne juhtudeks,
kui tuulepargi valdaja ei täida kaitsekihi olukorra monitoorimise ja (vajadusel ka kohese)
uuendamise kohustust.
Heal juhul, kui ka suudetakse tagada tavaolukorras mikroplasti eraldumise vältimine, siis
äärmuslike ilmastikutingimuste (torm, rahe) korral tekib kaitsekihi avariiline kulumine
ning koheselt kaasneb mikroplasti erosioon. Ka eksisteerib piisavalt näiteid
tuulikulabade avariilise murdumise kohta, mille korral paisatakse loodusesse ülisuur
kogus BPA-d.
Kahjuks ei ole võimalik mitte mingil viisil prognoosida/modelleerida ligikaudseidki
koguseid ja kohti looduses, kuhu BPA võiks sattuda.
Arvestades, et alljärgnevates teadusuuringutes on tõestatud, et juba mikrogrammides
kogus BPA-d mõjub lindudele ja teistele ökosüsteemi osadele kahjulikult, tuleb järgida
Natura 2000 ettevaatusprintsiipi ja reegleid, mis on välja toodud lõigus ÕIGUSLIK ALUS
ning kehtestada piisav puhvertsoon Natura 2000 ala ja tuulikupargi vahele.
Negatiivsete faktorite (tuulikulaba purunemine, kattekihi avariiline kulumine jm)
kokkulangemisel ning arvestades tekitatavaid õhuturbulentse, on võimalik 1
mikrogrammi BPA Natura 2000 alale sattumine isegi kuni 10 km kaugusele tuulikust ja
ainult 0,1 kg mikroplasti eraldumisel aastas. Ka KSH juhtekspert prognoosib kordades
oluliselt suuremaid eralduvaid mikroplasti koguseid Aastas tähendaks see 22 tuuliku
korral kuni 5,3 kg mikroplasti teket ja 12 tuuliku korral kuni 2,8 kg mikroplasti teket
tuulepargist. /Lungu TP DP KSH p 4.14./. Seetõttu tuleb lugeda tuulikupargist 5 km
vajalikku puhvertsooni Natura 2000 aladest absoluutseks miinimumiks Natura
ettevaatusprintsiipi rakendades.
Eesti riik on võtnud Natura 2000-s endale kohustuse vältida elupaikade seisundi
halvenemist ja liikide häirimist: Loodusdirektiivi artikli 6 lõige 2. Liikmesriigid võtavad
vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade
halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd
selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmist.
Kohustuse elluviimiseks ei piisa teatud inimtegevuse reguleerimisest ala piires, sest alal
kaitstavate elupaikade halvenemise ja liikide häirimise võib kaasa tuua ka väljaspool ala
toimuv inimtegevus.
UURINGUD. BPA KAHJULIK MÕJU LINDUDELE ja ÖKOSÜSTEEMI TEISTELE OSADELE BPA
kahjulik mõju on teaduslikult tõestatud, enamasti jäid katsetel manustatud kogused
mikrogrammidesse.
30/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Juba 0,02 mikrogrammi BPA sattumine organismi põhjustas lindude loodetel
väärarenguid!
/Rabeea Hazim Mohammed jt. Morphological and histological impacts of Bisphenol A on
checken embryos. 2023/
BPA põhjustas lindude loodetel suuremat suremust ja püsiva arengumuutuse
suguelundites ja hormonaalses tasakaalus./Talpade jt. Bisphenol a: An endocrine
disruptor. 2018/
BPA põhjustas isaslindudel sootunnuste moonutused./ Furaya M, jt. Eect of bisphenol
A on the growth of comb and testes of male chicken. 2002/
BPA põhjustas lindude loodetel suuremat suremust. /C.Berg jt Eects of bisphenol A and
tetrabromobisphenol A on sex organ development in quail and chicken embryos. 2001/
BPA kiirendab meiootilist progresseerumist embrüonaalsetel kanadel
östrogeeniretseptori β signaaliülekande raja kaudu/M.Yu jt General and Comparative
Endocrinology. 2018/
BPA mõjutas täiskasvanud kanade isaslindude paljunemisedu. / R.P.Singh jt.
Ecotoxicology and Environmental Safety, 2016/
Teaduslikult on tõestatud ka BPA mõju lindude toidulaual olevatele liikidele ning
sedakaudu sattumine lindude elustikku./NANAE IZUMI jt. EFFECTS OF BISPHENOL A ON
THE DEVELOPMENT, GROWTH, AND SEX RATIO OF THE HOUSEFLY MUSCA DOMESTICA.
2007/
Teaduslikult on tõestatud BPA mõju äädikakärbse (Drosophila melanogaster) eluea
vähenemisele ja levikuala muutusele. /I.Gaivao jt Biological and Behavioural Eects of
Bisphenol A (BPA)
Exposure: An In Vivo Study in Drosophila melanogaster. 2025/, /Wang, jt Developmental
Neurotoxic Eects of Bisphenol A and its Derivatives in Drosophila melanogaster. 2023/
Juba lisades 1 mikrogrammi BPA ruutmeetrile mullale mõjutas negatiivselt mõõdetavat
taimede kasvu ja mulla mikrobioloogilist ja biokeemilist tasakaalu tervikuna.
/M.Zaborowska jt.
Bisphenol A – A dangerous pollutant distorting the biological properties of soil. 2021/
Uuringute kohaselt on ka BPA pinnase suurim saasteaine. See hoiab ära näiteks
lämmastiku koostoime paljude taimeliikide juures.
https://www.laboratuvar.com/et/tekstil-testleri/kimyasal-ve-ekolojiktestler/bisfenol-a-
tayini/
Sipelgad (Formicidae) on väga tundlikud keemiliste signaalide (feromoonid) muutuste
suhtes.
31/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
BPA mõjutab feromoonide tootmist või tajumist, mis omakorda muudab toitumis-,
hooldus- ja kaitsekäitumist. Koloonia tasandil võivad sellised häired vähendada tõhusust
toidu kogumisel ja haudme hooldamisel. /Vandenberg, L. NON-MONOTONIC DOSE
RESPONSES IN STUDIES OF ENDOCRINE
DISRUPTING CHEMICALS: BISPHENOL A AS A CASE STUDY. 2025/, /Molina Lopez. An
Overview of the Health Eects of Bisphenol A from a One Health Perspective. 2023/,
/D,Crain jt. An ecological assessment of bisphenol-A: Evidence from comparative
biology. 2007/
Tõestatud on varbusside (Caenorhabditis elegans) muteerumise näitel ka BPA kahjuliku
mõju mullastikus elavatele organismidele. / Ji Y, Song jt. Solation and characterization of
bisphenol-A resistent mutants in Caenorhabditis elegans. 2004/
Tõestatud on BPA negatiivne mõju mesilastele:
Emamesilaste viljakuse vähenemine, hormonaalse tasakaalu muutus, perede
eluvõimelisuse vähenemine. / Xiahui Ouyang jt. Eect of bisphenol A on the ovarian
expressions of estrogen-related receptor gene and protein in queen honey bee (Apis
mellifera) 2023/
BPA vähendab mesilastel haistmisvõimet, õppimisvõimet ning eluiga. / Zhang jt.
Bisphenol A exposure impairs learning and memory in honeybees. 2022/
Lähtudes ülaltoodust, tuleb lugeda Lungu TP-st 5 km vajalikku puhvertsooni Natura
2000 aladest absoluutseks miinimumiks Natura ettevaatusprintsiipi rakendades,
välistamaks Bisfenool A (BPA) ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele.
Natura 2000 reeglistik sätestab, et tõendamiskoormis on teistpidine: vastavalt
kehtivatele õigusaktidele peab SPD koostamise korraldaja tõendama iga punkti ja
väljatoodud uuringu kohta ebasoodsa mõju puudumise Natura 2000 aladele.
Tõendada tuleb mõju avaldumise või selle olulisuse puudumist esitades objektiivse
teabe, mis kahtlused välistab. Ebasoodsat mõju ei saa välistada põhjendusega, et
puudub objektiivne teave projekti või kava mõju kohta. /K.Relve.Natura 2000 võrgustik
Euroopa Liidu ja Eesti õiguses/
Tõendamise kohustus tuleneb põhimõttest, mille kohaselt “kahtlust ei saa välistada
ekspertarvamuse või uuringuga, kui olemas on kahtlust kinnitavaid ekspertarvamusi või
uuringuid või on põhjust kahelda mõju välistava ekspertarvamuse piisavuses või
objektiivsuses”. /K.Relve.Natura 2000 võrgustik Euroopa Liidu ja Eesti õiguses/
Leevendusmeetmed siin puuduvad.
Arvestades, et Piiumetsa, Iidva ja Linnumängu Natura 2000 alade kaugus Lungu TP-st on
alla 3 km, tuleks Lungu TP DP lõpetada PlanS §129(1) lg1 alusel.
32/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
§ 129. Detailplaneeringu koostamise lõpetamine Detailplaneeringu koostamise võib
lõpetada, kui: 1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu
elluviimise tulevikus.
Faktor 6. Lungu TP ehitamine maaparandussüsteemidega kaetud DP alale ning selle KSH juhtekspert ei nõustu väitega, et KSH aruandes oleks
mõjud maaparandussüsteemide ja veerežiimi mõju Natura aladele jäetud käsitlemata
Kõrvalasuv tele Piiumetsa ja Iidva Natura aladele. või et ainuüksi seetõttu tuleks detailplaneering lõpetada.
Tuulikupargi ehitamine Lungu TP DP alale on KeHJS § 6. p31 järgi olulise KSH aruandes on selgelt märgitud, et detailplaneeringu ala jääb peaaegu kogu
keskkonnamõjuga tegevus. Piiumetsa ja Iidva Natura 2000 alal tuleb kaitsta veerežiimi, ulatuses maaparandusehitiste reguleeriva võrgu alale ning ala veerežiim on
see tähendab, et alale ei tohi lisada ei kuivendavat ega ka niisutavat mõju. juba praegu inimtegevusest mõjutatud. Samuti on KSH-s välja toodud, et
KSH juhtekspert esitab ohtliku ebaõige teabe: Veerežiimi muutuse suhtes tundlike planeeringuala on suuresti kaetud kraavide võrgustikuga, sh
koosluste puhul võib võimaliku olulise mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m 18. Eriti maaparandussüsteemidena registreeritud kraavitusega, ning kohtades, kus
tundlike koosluste (siirdesood) puhul piirdub tuulepargi rajamisega kaasneda võivate ehitusalad kattuvad olemasolevate kraavide või drenaažidega, tuleb need
kuivendusrajatiste mõju 400 meetriga 19./ Lungu TP DP KSH p.4.1.1./ ümber suunata, truubid projekteerida ja tagada vee vaba liikumine. KSH
Viide 19 on Tartu Ülikool. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude järeldab, et korrektse projekteerimisega on võimalik tagada
leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. Täiendatud versioon. maaparandusehitiste edasine toimimine ilma olulist negatiivset mõju
Maksimaalse 400 m puhvri arvväärtus põhineb A.Kulli uuringul: Soode ökoloogilise avaldamata.
funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste Pinnavee mõju osas on KSH aruandes kasutatud eksperthinnangut
häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks. olemasolevate pinnaveekogude, maaparandussüsteemide ja märgalade
Antud uuring ei sobi Lungu TP ehitamise mõjude hindamiseks, kuna: andmete põhjal. Hindamise eesmärk oli selgitada veekaitseliselt olulised alad
- Kulli uuringutes oli uurimisobjektide valimis 75% madalsood ja siirdesood (ainult 25% ning määrata tingimused ehitustegevusel olulise ebasoodsa mõju vältimiseks.
olid rabad) st valdavad elupaigatüübid ei ole võrreldavad. KSH kohaselt on tuulepargi rajamise pinnaveemõju hinnatud mõlema
- Kulli ei uurinud ökosusteemi muutusi juhul, kui veerežiimi kuivenduskraavides järsult alternatiivi puhul väheoluliselt negatiivseks ning asjakohaseks on seatud
muudetakse (kas jäetakse kraavid kuivaks või uputatakse üle) või kui kaevatakse uued konkreetsed keskkonnameetmed: tuleb tagada maaparandussüsteemide
kraavid. toimimine ja terviklikkus, mitte muuta veerežiimi maaparandussüsteemi
– Kulli ei uurinud kuivenduskraavide ja maaparandussüsteemide kompleksset mõju st ümbritsevatel aladel, vajadusel ümber tõsta või täiendada kuivendussüsteemi
juhtusid, kus ümbritsev pinnaveetase järsult võib muutuda maaparandussüsteemi tõttu. osi ning kõik tegevused maaparandussüsteemidega kooskõlastada Maa- ja
– Kulli uuringutes oli rabade puhul veejuhtimise mõõtmistulemused väga hajuvad. Ruumiametiga.
Oluline on lisaks arvestada: Põhjavee ja märgalade veerežiimi osas ei ole KSH mõjusid eitanud, vaid on
- Lungu TP ehitamisel kaevatakse oluliselt sügavamale ja laiemalt, kui maaparanduslikud need konservatiivselt läbi hinnanud. Aruandes on märgitud, et ehitusaegne
kuivenduskraavid. Näiteks, Hindamaks maksimaalset lahendust on käesolevas KSH põhjavee alandus võib alternatiiv I korral ulatuda Iidva soo alale (mitte Natura
aruandes arvestatud, et tuuliku vundamendisüvendi sügavuseks on kuni 6 m ja loodualale jääv Iidva soo vaid väike märgala planeeringualala) ning alternatiiv
läbimõõduks kuni 30 m/Lungu TP DP KSH p2.5.2/. II korral võib lühiajaline ehitusaegne mõju Iidva soo alale esineda tuuliku
-Lungu TP ehitamisel toimub pinnase tiheduse muutmine (pinnase teisaldamine üle 100 positsioon 13 väljaehitamisel. Samas on KSH-s ka selgelt järeldatud, et
000 m3). Pinnase tihendamine vähendab vee imbumist ja muudab põhjavee liikumist, tegemist on lühiajalise ehitusaegse mõjuga, veerežiim taastub pärast
mis võib mõjutada Natura alade veerežiimi ka mitme kilomeetri kaugusel. vundamentide rajamist ja kuivendamise lõppemist ning kasutusaegne oluline
33/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Ka seetõttu 400 m puhvrit ei saa siin rakendada)! mõju põhjaveetasemele puudub. Natura loodusaladele jäävate koosluste osas
Tuuleenergeetika arendusobjektid, mis paigutatakse teatavate haruldaste ja tundlike veerežiimi muutuse mõju puudub, sest puuduvad funktsionaalsed seosed, mis
elupaigatüüpide – näiteks märgalade, vaipsoode või kõrgrabade – sisse või lähedale, tuulepargi taristu rajamisega kaasnevana võiksid mõju põhjustada.
võivad põhjustada selliste elupaikade kadumist või nende seisundi halvenemist. Muret
ei tekita ainuüksi elupaiga pindala otsene kadumine, vaid võimalik kahju, mida võidakse Seega ei vasta väitele, nagu oleks KSH-s veerežiimi mõju hinnatud üksnes
ehitamise ja käitamise käigus tekitada elupaiga struktuurile ja ökoloogilisele üldsõnalise kaardianalüüsiga ilma leevendusmeetmeteta. Vastupidi, KSH-s on
toimimisele. Sellistel kahjustustel võib olla oluline mõju palju suuremas piirkonnas kui nii mõju olemasolu kui ka selle vältimise tingimused sõnaselgelt välja toodud.
otseselt kasutusele võetud maa-alal. /Euroopa Liit, 2021. Juhenddokument: Planeeringu järgmistes etappides tuleb ehitusprojektide koostamisel kaasata
tuuleenergia arendusobjektid ja ELi loodusalased õigusaktid. Komisjoni teatis C(2020) / vastava pädevusega spetsialistid, projekteerida vajalikud
Lungu TP DP ala ühendavad kaitstavate Natura 2000 aladega arvukalt kraave-ojasid. maaparandusrajatiste ümberlahendused ning kooskõlastada need pädevate
Puuduvad täpsed andmed Lungu TP DP ala ning seda Natura aladega ühendavate ojade asutustega. Praeguste andmete põhjal ei tulene KSH-st järeldust, et Lungu
ja kraavide tegeliku olukorra kohta. Eksisteerivad kaardid ei peegelda tegelikkust nii detailplaneeringu elluviimine oleks maaparanduse ja veerežiimi tõttu tulevikus
inimtegevuse kui ka looduslike muutuste tõttu (näiteks kuivenduskraavide välistatud Planeerimisseaduse § 129 tähenduses.
võsastumine). Olemasolevate kraavide+ojade sulgemisega ja ka uute kraavide
kaevamisega (näiteks teede rajamisel ja tuugenite vundamentide ehitamisel) muutub
automaatselt pinnavee tase, mis omakorda koheselt mõjutab veerežiimi.
Mõju pinnaveele hinnati eksperthinnanguna./Lungu TP DP KSH P 4.9.1./ Mistahes
kaardianalüüsile tuginev eksperthinnang ei anna siin vajalikku teavet ning on tasemelt
võrreldav selgeltnägija poolt kristallkuuli abiga ennustatava tulevikuga.
EL Looduse taastamise määrus 24.06.2024 (73): 2020. aasta looduse seisundi aruandest
ilmneb, et oluline osa teabest, mille liikmesriigid on esitanud kooskõlas direktiivi
92/43/EMÜ artikliga 17 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikliga 12, eelkõige teave kaitstavate
elupaikade ja liikide kaitsestaatuse ja -suundumuste kohta, pärineb osalistest
uuringutest või põhineb üksnes eksperdihinnangutel. Samuti on aruande kohaselt veel
teadmata mitme direktiivi 92/43/EMÜ alusel kaitstava elupaigatüübi ja liigi seisund.
Nende puuduvate teadmiste hankimine ning seiresse ja järelevalvesse investeerimine
on vajalikud selleks, et toetada tugevaid ja teaduspõhiseid riiklikke taastamiskavasid.
Piiumetsa ja Iidva KKK-s oli ette nähtud 2025.aastaks kuivendamise mõju tõttu
halvenenud alade tegeliku seisundi määramine ning veerežiimi taastamine, kuid
tänaseni on kõik tegemata.
Piiumetsa maastikukaitseala kaitsekorralduskava tulemuslikkuse vahehindamist tehtud
ei ole. /KKA 17.01.2025 nr 7-9/24/26008-2/
Euroopa Komisjoni looduse taastamise määrus ELT L, 29.7.2024 artikkel 4 sätestab
nõude liikmesriikidele 2030.aastaks asuda eelisjärjekorras taastama nende Natura 2000
alade seisundit, mis ei ole heas seisus.
34/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Piiumetsa MKA hiljemalt 2025.aastaks lõpetada planeeritud I prioriteedi tööd on
tegemata. Piiumetsa MKA kraavide sulgemise projekteerimisega alustatakse käesoleval
aastal ja projekteerimine on plaanis hankida 4. kvartalis, seega projekt veel sellel aastal
ei valmi.
Ehitustöödeni jõutakse ilmselt aastal 2027. /KKA 17.01.2025 nr 7-9/24/26008-2/ Iidva
veerežiimi taastamise projekteerimise ajagraafik on hetkel veel kinnitamata, kuid
tulevikus plaanis. /KKA 17.01.2025 nr 7-9/24/26008-2/
Ainuüksi ülaltoodust tuleneb, et enne mistahes planeeritavat, veerežiimile võimalikku
mõju avaldavat tegevust, on vaja eelnevalt läbi viia Iidva ja Piiumetsa Natura aladel
põhjalik veerežiimi uuring, mis ei tugine kaardianalüüsil põhinevale eksperthinnangule.
Kraavid-ojad ja maaparandussüsteem mõjutavad veerežiimi kompleksselt – ei ole
võimalik uurida ainult üht või käsitleda mõju eraldi.
Lungu TP DP ala on suures osas kaetud maaparandussüsteemidega. Me ei tea, mis
seisus on 40+ aastat tagasi ehitatud maaparandussüsteemid täna. Kindlasti ei toimi
võrgustik projektijärgselt. See tähendab, et kas neid ei läbi üldse enam vesi või on läbiv
veehulk oluliselt väiksem projekteeritust. Maaparandussüsteemi uurimisel tuleb lähtuda
Maaelu ministri määrusest nr 77 20.12.2018 Maaparanduse uurimistöö nõuded.
Ei ole võimalik rajada planeeritavat Lungu TP, ilma maaparandusrajatisi ümber
ehitamata!
MaaParS §50(5) järgi tuleb Lungu TP ehitamisel taastada maaparandussüsteemi
projektiline tase. Sellega on automaatselt tagatud, et kuivendame Lungu TP DP ala
võrreldes tänase seisuga.
Pinnasevee taseme muutusel Lungu TP DP alal, muutub ka veevoolu hulk Piiumetsa ja
Iidva Natura alade ja Lungu TP DP ala vahel, mis avaldab mõju Piiumetsa ja Iidva Natura
alade veerežiimile. Seetõttu on Lungu TP rajamisega kaasneval, täiendavat kuivendamist
põhjustaval, tegevusel otsene ebasoodne mõju Natura 2000 kaitse-eesmärkidele!
Ka puhvertsoonist kaugemale (Natura 2000 ala mittemõjutav) TP alale tuulikupargi
kavandamisel tuleb näha ette meetmed olemasoleva maaparandussüsteemi toimivuse
tagamiseks, et vältida veerežiimi muutustega kaasneva negatiivse mõju tekkimist
eeltoodud aladele. Oluline on, et planeeritud tegevustega ei halvendata
maatulundusmaal kinnisasjade maakasutuse võimalusi./PTA 02.07.2024 reg nr 6.2-
2/5062-1/
Kliimamuutustest tingitud mulla veesisalduse vähenemine suurenenud potentsiaalse
koguaurumise tõttu (Zare jt 2022, Ruosteenoja jt 2018) võib kuivendusmõju
lähitulevikus veelgi võimendada, olenemata prognoositud suurenevast sademete
35/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
koguhulgast. Kuna vanade maaparandussüsteemide korrastamise mõju on võrreldav
uute ehitamisega, tuleb Natura 2000 alale hüdroloogilist mõju mitteomavale Lungu TP
DP alale läbi viia eksperthinnang (mis tuleb läbi viia peale hüdroloogilise mõju piiride
täpset väljaselgitamist uuringute teel).
Vältimaks Piiumetsa ja Iidva Natura alade veerežiimi muutust Lungu TP ehitamisel ning
selgitamaks vajaliku puhvertsooni laiust, tuleb läbi viia hüdroloogiline modelleerimine.
Ilma modelleerimiseta ei ole võimalik vältida ebasoodsa mõju teket Natura 2000 alale.
Et tagada usaldusväärsete tulemuste saamine, tuleb reaalselt mõõta pikema perioodi
(minimaalselt 1 aasta) vältel veevoolu hulkasid ning pinnavee taset kaitsealustel
märgaladel ning ümbritsevates kraavides-ojades. /Tobias Bowley. Modelling the Water
Table in a Bog. 2023/
Võivad näiteks planeeringu eesmärgist ja ülesannetest tulenevalt osutuda vajalikuks ka
välitööd voi modelleerimine ja muude meetodite rakendamine, millega kogutakse
täiendavat teavet. /KSH käsiraamat lk 78/
Lisaks, Eestis kehtivad õigusaktid kohustavad planeerimisel välistama Natura 2000
aladele avaldatavat ebasoodsat mõju (vt ÕIGUSLIK ALUS) ja seega on tegemist
detailplaneeringu ja KSH raames lahendamist vajava mõjufaktoriga Natura alale (mitte
hilisema projekteerimisega).
Ilma modelleerimiseta ei ole võimalik vältida ebasoodsa mõju teket Natura 2000 alale.
Juhul, kui uuringuid-modelleerimisi läbi ei viida, tuleks Lungu TP DP lõpetada: PlanS §
129. Detailplaneeringu koostamise lõpetamine
Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui: 4) planeeringu koostamise korraldaja
eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude
hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik
selliseid kulusid ei kanna.
Faktor 7. Lungu TP ehitamisega kaasnevad ulatuslikud pinnasetööd ning selle mõjud KSH juhtekspert ei nõustu väitega, et ulatuslike pinnasetööde tõttu oleks juba
kõrvalasuvatele Piiumetsa ja Iidva Natura aladele. praegu tuvastatud vältimatu ebasoodne mõju Piiumetsa ja Iidva Natura alade
Piiumetsa ja Iidva Natura 2000 alal tuleb kaitsta veerežiimi, see tähendab, et alale ei veerežiimile või et detailplaneering tuleks seetõttu lõpetada.
tohi lisada ei kuivendavat ega ka niisutavat mõju. Ka siin ei saa rakendada Lungu TP DP KSH aruandes on pinnasetööde maht ja iseloom otsesõnu kirjeldatud.
KSH p.4.1.1. ebaõigelt toodud 400 m puhvrit (põhjendused vt faktor 6). Vundamendi hindamisel on lähtutud maksimaalsest lahendusest, mille korral
KSH juhtekspert märgib p.4.8.3. õigesti, et Tuulikute ehitusfaasis võivad põhjavee hulka gravitatsioonivundamendi süvendi sügavuseks on arvestatud kuni 6 m ja
ja voolu olulisel määral mõjutada järgmised tegurid - maapinna kujundamine ja läbimõõduks kuni 30 m. Samuti on esitatud hinnangulised materjalimahud
kuivendustööd (nt kraavide rajamine), mis võivad muuta põhjavee toitumist – lisandub montaažiplatsidele ja teedele ning rõhutatud, et täpsed lahendused ja
kogused täpsustuvad projekteerimisel.
36/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
kõvakattega alasid, mis suurendavad ärajuhitava sademevee koguseid ja vähendavad Samas ei järelda KSH nendest mahtudest automaatselt olulist ebasoodsat
põhjavee infiltreerumist. mõju Natura aladele. Aruandes on selgitatud, et tuulikute vundamentide
Lisaks, 6 m sügavate ja 30 m laiade vundamendiaukude kaevamisega, lõhutakse ehitusega kaasneb põhjavee režiimile lühiajaline ja lokaalne mõju, tekib
veesooned, mis samuti muudab pinnavee liikumist. alanduslehter, kuid pole oodata, et tegevus mõjutaks oluliselt piirkonna
Teede, platside ja vundamentide alune pind nii alternatiiv I kui alternatiiv II korral on u põhjavee levikutingimusi, ning kasutusaegne oluline mõju põhjaveetasemele
37 ha. Lungu TP ehitamiseks veetakse kohale kokku üle 200 000 m3 täitematerjali puudub. KSH kokkuvõttes on samuti märgitud, et ehitusaegsed võimalikud
/Lungu TP KSH p.2.5.2./, mis teeb üle 5 000 m3 ehitusaluse ala hektari kohta. ebasoodsad mõjud pinnaveele on lühiajalised ja neid on võimalik korrektse
Lisaks teisaldatakse pinnast tuugenite ehitamisel u 63 000m3 ulatuses ning projekteerimisega leevendada.
montaažiplatside, teede jms rajamisel üle 74 000 m3. /Lungu TP KSH p.4.10.2./ Natura eelhindamises on seejuures arvestatud ka võimaliku veerežiimi
KSH juhtekspert esitab ebaõige teabe - mõju pinnasele ei piirdu ehitusaluse alaga ning muutuse ulatusega. Aruandes on märgitud, et eriti tundlike märgalade puhul
väide, et ptk 4.10.6. loetletud meetmetega mõju oluliselt vähendada on võimalik, võib võimalik mõjuala olla kuni 250 m, siirdesoodes kuni 400 m, ning KSH
kuulub huumori valdkonda. käigus tuvastati, et ehitusaegse vundamendikaevise põhjaveetaseme alanduse
Kokku tekib seega tuulepargi rajamisel kuni 137 600 m3 pinnast. Tegu on suure pinnase teoreetiline mõjuala võib halvimal juhul ulatuda kuni 500 m kaugusele süvendi
kogusega Pinnasele kaasneb seega ehitusetapis oluline negatiivne mõju, kuid see on tsentrist. Samas on Piiumetsa loodusala reaalselt kavandatavatest rajatistest
piiratud ulatusega. Mõju piirdub valdavalt ehitus aluse maa ja selle lähialadega ning on umbes 1,27 km kaugusel ning KSH järeldus on, et mõju Piiumetsa loodusala
keskkonnameetmetega leevendatav (ptk 4.10.6)./Lungu TP DP KSH ,p4.8.3./ ptk 4.10.6. kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud.
− ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. KSH ei eita andmete piiranguid, vaid käsitleb neid. Aruandes on märgitud, et
Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest ohtlike ainete lekkimist keskkonda. teadmiste lüngad tuuakse välja vastava mõjuhinnangu juures ning vajadusel
− kooritav kasvupinnas tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. lahendatakse need täiendavate tingimuste või seire kaudu. Samuti on kogu
Põllumajandusmaadelt eemaldatav muld laotada ümbritsevale säilivale põllumaale, mis hindamises lähtutud kavandatavate tuulikute maksimaalmõõtmetest, et
tagab selle edasise põllumajandusliku kasutuse. vältida mõjude alahindamist.
− väljakaevatav taaskasutuses sobilik pinnas tuleb võimalikult suures mahus suunata Pinnavee ja maaparanduse osas on KSH-s ette nähtud ka konkreetsed
taaskasutusse. meetmed: tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine ja terviklikkus,
− pinnasetööde lõppedes tuleb ala heakorrastada ja haljastada. tegevusega ei tohi muuta veerežiimi maaparandussüsteemi ümbritsevatel
aladel, vajadusel tuleb kuivendussüsteemi osi ümber tõsta või täiendada ning
KSH juhtekspert tunnistab ka ise Kuivõrd piirkonna hüdrogeoloogia osas on vähe kõik tegevused maaparandussüsteemidega kooskõlastada Maa- ja
andmeid /Lungu TP DP KSH ,p4.8.3./. Ei ole võimalik pinnase tegelikku struktuuri Ruumiametiga. Lisaks tuleb vooluveekogusid ületavate teede ja rajatiste
teadmata, ilma modelleerimiseta väita, et vähemalt 5 000 m3/ha pinnase teisaldamist projekteerimisel tagada pinnavee vaba liikumine ka kõrgvee perioodil.
(millega vältimatult kaasneb pinnase tiheduse muutumine suurel maa-alal) ei muuda Seega ei ole õige järeldus, et KSH tugineb üksnes põhjendamata oletusele või
lähedalasuvate Natura alade veerežiimi. Pinnase tihendamine vähendab vee imbumist et pinnasetööde mõju Natura aladele oleks jäetud hindamata. KSH-s on mõju
ja muudab põhjavee liikumist, mis võib mõjutada Natura alade veerežiimi ka mitme hinnatud detailplaneeringu täpsusastmele vastavalt, määratud võimalik
kilomeetri kaugusel. mõjuala ning seatud projekteerimis- ja ehitustingimused veerežiimi ebasoodsa
Seega on väär ka KSH juhteksperdi tõestamata väide Ehitusaegsed võimalikud muutuse vältimiseks. Praeguste andmete põhjal ei tulene KSH-st, et Lungu
ebasoodsad mõjud pinnaveele on lühiajalised ja neid on võimalik korrektse detailplaneeringu elluviimine oleks pinnasetööde tõttu tulevikus välistatud.
projekteerimisega leevendada.p.4.9.3.
37/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Lisaks, Eestis kehtivad õigusaktid kohustavad planeerimisel välistama Natura 2000
aladele avaldatavat ebasoodsat mõju (vt ÕIGUSLIK ALUS) ja seega on tegemist
detailplaneeringu ja KSH raames lahendamist vajava mõjufaktoriga Natura alale (mitte
hilisema projekteerimisega).
Ainult hüdroloogilise ja hüdraulilise modelleerimise teel on võimalik selgitada sellises
ulatuses pinnase tiheduse muutmise mõju Piiumetsa ja iidva Natura märgalade
veerežiimile.
Pinnase tihendamine võib toimuda suurtel maa-aladel. Pinnase seisukorra geotehniline
uuring võib aidata kindlaks määrata mõjutatud ala suuruse ja prognoosida elupaikadele
avalduva mõju tõenäolist olulisust. Samamoodi võib vee koguse ja kvaliteedi muutus
ilmneda suurel maa-alal.
Selles kontekstis kasutatakse tavaliselt hüdraulilist ja hüdroloogilist modelleerimist, et
toetada olulisuse hindamist seoses mõjutatud elupaikadest sõltuva põhjavee ja
pinnavee ala suuruse arvutamisega. /Euroopa Liit, 2021. Juhenddokument: tuuleenergia
arendusobjektid ja ELi loodusalased õigusaktid. Komisjoni teatis C(2020) /
Soomes, Saksamaal ja Taanis on TP-de rajamisel 100 000 m3 pinnasetööde mahu piiri
ületamisel hüdroloogiline modelleerimine kohustuslik! Nõue kehtib kõikjal TP-de
rajamisel (mitte ainult Natura alade läheduses)!/ Ympäristöministeriön ohje
tuulivoimarakentamisen ympäristövaikutusten arvioinnista; Bundes-
Immissionsschutzgesetz (BImSchG); Miljøstyrelsen vejledning om vindmølleprojekter/.
Tõendada tuleb mõju avaldumise või selle olulisuse puudumist esitades objektiivse
teabe, mis kahtlused välistab. Ebasoodsat mõju ei saa välistada põhjendusega, et
puudub objektiivne teave projekti või kava mõju kohta. /K.Relve.Natura 2000 võrgustik
Euroopa Liidu ja Eestiõiguses/
Tõendamise kohustus tuleneb põhimõttest, mille kohaselt “kahtlust ei saa välistada
ekspertarvamuse või uuringuga, kui olemas on kahtlust kinnitavaid ekspertarvamusi või
uuringuid või on põhjust kahelda mõju välistava ekspertarvamuse piisavuses või
objektiivsuses”. /K.Relve.Natura 2000 võrgustik Euroopa Liidu ja Eesti õiguses/
Ilma EL juhenddokumendis nõutava modelleerimiseta ei ole võimalik vältida ebasoodsa
mõju teket Natura 2000 alale. Juhul, kui uuringuid-modelleerimisi läbi ei viida, tuleks
Lungu TP DP lõpetada:
PlanS § 129. Detailplaneeringu koostamise lõpetamine
Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui: 4) planeeringu koostamise korraldaja
eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude
38/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik
selliseid kulusid ei kanna.
Faktor 8. Lungu TP poolt tekitatavate õhuturbulentside mõju tõttu Natura KSH juhtekspert ei nõustu väitega, et Lungu tuulepargi õhuturbulentside
2000loodusalade taimestikule ja mulla omadustele (ühtlasi ka ebasoodne mõju võimaliku mõju tõttu tuleks Natura 2000 loodusalade suhtes kehtestada
kaitseeesmärkidele ja terviklikkusele) 5 km puhvertsooni kehtestamine. automaatselt 5 km puhvertsoon või detailplaneering lõpetada.
Turbulentsid muudavad piltlikult ööd soojemaks ja päevad jahedamaks. See põhjustab Euroopa Komisjoni juhendmaterjal tuuleenergia arendusobjektide ja EL
maapinna mikrokliimas muutusi, mis on piisavad, et oluliselt mõjutada taime ja mulla loodusalaste õigusaktide kohta käsitleb maismaa tuuleparkide puhul
süsinikuringlust, mõjutades sh ökosüsteemi, maastiku kasvuhoonegaaside heitkoguseid elupaikade võimalike mõjudena muu hulgas muutusi mikrokliimas, kuid
ja mulla süsinikuvaru. See omakorda tähendab otsest mõju loomade ja taimede märgib seejuures, et seni kirjeldatud mõjud on üldjuhul piiratud ulatusega.
elukeskkonnale ning elurikkusele. /A.Rosin. Postimees 27.03.2021.a./ Juhendis on toodud, et tuulikute töö võib mõjutada õhutemperatuuri ja
Teaduslikult on tõestatud TP poolt tekitatavate õhuturbulentside levikut üle 10 km, seda niiskust, kuid need muutused on väikesed ega ole eeldatavasti sellised, mis
kuni 200 m tipukõrgusega tuugenitega läbiviidud uuringutega. / Vladislav N. Kovalnogov iseenesest põhjustaksid tõenäolise olulise mõju ala terviklikkusele. Sama
jt. Modeling and Investigation of the Eect of a Wind Turbine on the Atmospheric juhend rõhutab, et mõju hindamine peab olema juhtumipõhine,
Boundary Layer. 2022/, /Nicola Bodini jt. Wind plants can impact long-term local proportsionaalne ning põhinema kaitse-eesmärkidel ja objektiivsel teaduslikul
atmospheric conditions.2021/, /A. Wharton, R. Lundquist. Eects of Wind Turbine Wake teabel; juhend ei sätesta ühtegi üldist 5 km puhvertsooni nõuet.
Turbulence on Atmospheric Boundary Layer Dynamics.2021/, /D. Fowler. Quantifying Lungu detailplaneeringu KSH aruandes on Natura hindamise tulemusel
the Impact of Wind Farm-Induced Turbulence on Local Weather Patterns.2022/, järeldatud, et oluline ebasoodne mõju Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-
/Biology Insights. Can Wind Farms Aect Rainfall Patterns?2025/ eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele on välistatud. Piiumetsa
Näiteks on uuritud TP, mis koosnes 5MW tuugenitest, tipukõrgusega 200 m. Leiti, et loodusala suhtes on KSH eelhindamises samuti järeldatud, et mõju kaitse-
mõju avaldus kuni 60 km kaugusel tuulikupargist. / Wang, Q.jt. Impact of substantial eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud. Võimalikke mikroklimaatilisi
wind farms on the local and regional atmospheric boundary layer. 2019/ muutusi on käsitletud KSH aruande ptk 4.15.3. Arvestades teadusuuringutes
Lungu TP planeeritakse tuulikuparke, kus tuugenite tipukõrgus on üle 250 m. Mida esitatud andmeid tuuleparkide võimaliku mõju osas lokaalsele kliimale,
võimsamad on tuugenid, mida suuremad on tuugenite tiivikute diameetrid, mida arvestades Eesti kliimatingimusi ja käesoleva planeeringuga kavandatava
kõrgemal maapinnast asuvad gondlid, seda kaugemale ulatub tuugenite poolt tuulepargi suurust, siis olulist mõju lokaalsele kliimale ei ole oodata.
põhjustatavate turbulentside mõju. Kavandatava tuulepargi puhul ei ole oodata mikroklimaatilisi muutusi ulatuses,
Õhuturbulentside mõju ulatust on võimalik (ja tuleks) modelleerida iga tuulepargi puhul mis põhjustaksid olulisi mõjusid taimkattes vms tegurite osas ei tuulepargi ala
eraldi. sees ega selle ümbruses.
Põhimõtteliselt analoogne meil kohustusliku müra modelleerimisega tuulikupargi
planeerimisel. Teaduskirjandusest lähtuvalt soovitatakse enim kasutada Jensen-Parki
mudelit.
/Y.Ma jt. The Jensen wind farm parameterization.2022/ , /C.Hwang jt. Modelling and
simulation of the wake eect in a wind farm. 2015/. Selle mudeli järgi on näiteks töötava
Saarde TP poolt tekitatavate õhuturbulentside ulatus orienteeruvalt 8 km. Tõstes aga
tuugenite tipukõrgust 280 m-ni (nagu Lungu TP-s planeeritakse), suureneb
õhuturbulentside ulatuskaugus ligi 20%.
39/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Väljavõtteid teadusuuringutest, mis tõestavad TP mõju taimestikule ja mulla
omadustele:
- Uuritud on TP mõju taimede kasvule, ning on leitud, et üldjuhul soodustab TP-st
tingitud mikrokliima muutus tuntavalt mõnede taimede kasvu. Lisades maa-alale 100
MW tuulikupargi, saavutati maisi saagikuse kasv 0,5% - 1,5%, sõltuvalt maisi sordist.
/Daniel T. Kaine July 2019. Microclimate eects of wind farms on local crop yields/
- 10 km puhvertsoonis uuriti ökosüsteemi süsinikusidumise võimet, ning see vähenes
0,27% .
20 km puhvertsoonis summaarne sidumisvõime kadu üle 12 tonni, kvoodi väärtusega
üle 1,8 milj dollari. / Li Gao jt The impact of wind energy on plant biomass production in
China 2023/
- Uuriti, kui suur on puhvertsoon TP-i ümber, et maapinna temperatuuridele mõju ei
oleks.
Öösel maapinna temperatuur tõusis ja õhutemperatuur langes, päeval nii maapinna- kui
ka õhutemperatuurid langesid. Suurim muutus oli tuulikute taga asuvatel aladel.
Puhvertsooniks võib lugeda 10 km, millest kaugemal enam olulisi muudatusi ei
täheldatud. /ZHANG Nannan | Sep 23, 2021 Researchers Reveal Eects of Wind farm on
Climate and Environment /.
- Kasutades suuremõõtmelist fikseeritud efektide mudelit, uuriti taimse biomassi
tootmise olulist PBP vähenemist TP-de tõttu. 2404 tuulepargi, 108 361 tuuliku ja 7 904
352 PBP vaatlusel aastatel 2000–2022 Hiinas. 1–10 km puhvris normaliseeritud
diferentsiaaltaimestiku ja kõrgendatud taimkatte indeksid vähenevad 0,0097-lt 0,0045-
le ja 0,0075-lt 0,0028-le, vastavalt. Samamoodi neeldunud fotosünteetiliselt aktiivne
kiirgus langes 0,0094-lt 0,0034%-le ja esmane kogutootlikkus langes 0,0003–0,0002
g*C/m2 (30%) 1–7 km puhvris. /Li Gao jt. The impact of wind energy on plant biomass
production in China/
- Taimede biomass vähenes veel 5 km kaugusel TP-st 0,27%. /Fei jt. The Impact of the
Wind Farm on the Vegetation and the Microclimate via Remote Sensing. 2025/
- Maismaatuuleparkidel on valdavalt negatiivne mõju kohalikule pinnase
füüsikaliskeemilistele omadustele. Mitmed uuringud on leidnud, et
maismaatuuleparkide sees ja ümbruses häiritud aladel väheneb mulla orgaanilise
süsiniku sisaldus, suureneb mulla mahutihedus, poorsus ja pH ning väheneb mulla
juhtivus, veesisaldus, soolasisaldus, lämmastik, süsinik, fosfor, leeliseline lahustunud
lämmastik, kiiretoimeline fosfor, kaalium ja orgaaniline aine.
40/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
/ Smith J, Nayak D R, Smith P. Wind farms on undegraded peatlands are unlikely to
reduce future carbon emissions. 2014/ , / Li Z L. Eect of wind power site construction
on soil nutrients and vegetation of the surrounding disturbed region. 2015/ , / Wang S F,
Wang S C, Smith P. Quantifying impacts of onshore wind farms on ecosystem services at
local and global scales. 2015/ , / Liu CQ, Zhang T, Wang C. Comparison of vegetation
composition and soil fertility quality inside and outside the wind farm. 2020/ , / Pekkan
O I, Senyel Kurkcuoglu M A, Cabuk S N. Assessing the eects of wind farms on soil
organic carbon. 2021/ , / Zhang L C, Fan L Z, Ma C W.
Influence of mountain wind farm construction on soil properties and vegetation cover.
2022/
Kindlalt tõestatud TP mõju ulatuseks pinnasele loeti 5 km (ja seda alla 200 m
tipukõrgusega tuugenite puhul).
ulatus taimeliikide kasvukohtade ja taimekoosluste osas ei sõltu otseselt tuuliku torni ja
labade mõõtmetest, vaid vundamendi ja taristu rajamisega kaasnevate ehitusalade
paiknemisest ja võimalikust kaasnevast pinnase veerežiimi muutuste võimalikust
ulatusest /Lungu TP DP KSH p 4.5.1./ ´
Ülevaatlikult on uuringutel läbiviidud mõõtmistulemused koondatud tabelisse (table 1):
41/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Eelnevate näidete põhjal on teaduslikult tõestatud, et tuulikupargi poolt põhjustatavatel
õhuturbulentsidel on ebasoodne mõju Natura 2000 alade terviklikkusele ja
kaitseeesmärkidele.
Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 järgi oluline mõju tähendab vastavalt Euroopa Kohtu
praktikale siinkohal igasugust ebasoodsat mõju ala kaitse-eesmärkidele.
42/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Leevendusmeetmed siin puuduvad.
Natura 2000 reeglistik sätestab, et tõendamiskoormis on teistpidine: vastavalt
kehtivatele õigusaktidele peab SPD koostamise korraldaja tõendama iga ülaltoodud
uuringu kohta ebasoodsa mõju puudumise Natura 2000 aladele.
Täiendava tõendamise kohustus tuleneb põhimõttest, mille kohaselt “kahtlust ei saa
välistada ekspertarvamuse või uuringuga, kui olemas on kahtlust kinnitavaid
ekspertarvamusi või uuringuid või on põhjust kahelda mõju välistava ekspertarvamuse
piisavuses või objektiivsuses”. /K.Relve.Natura 2000 võrgustik Euroopa Liidu ja Eesti
õiguses/
Arvestades, et Piiumetsa, Iidva ja Linnumängu Natura 2000 alade kaugus Lungu TP-st on
alla 3 km, tuleks Lungu TP DP lõpetada PlanS §129(1) lg1 alusel.
§ 129. Detailplaneeringu koostamise lõpetamine Detailplaneeringu koostamise võib
lõpetada, kui: 1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu
elluviimise tulevikus.
Faktor 9. Lungu TP poolt tekitatavate õhuturbulentside mõju tõttu Natura 2000 KSH juhtekspert ei nõustu väitega, et Lungu tuulepargi õhuturbulentside
loodusalade pinnase niiskuse vähenemisele (ühtlasi ka ebasoodne mõju võimaliku mõju tõttu tuleks Natura 2000 loodusalade suhtes kehtestada
kaitseeesmärkidele ja terviklikkusele) 5 km puhvertsooni kehtestamine. automaatselt 5 km puhvertsoon või detailplaneering lõpetada. Euroopa
Piiumetsa, Iidva ja Linnumängu Natura 2000 alal tuleb kaitsta veerežiimi, see tähendab, Komisjoni juhendmaterjal tuuleenergia arendusobjektide ja EL loodusalaste
et alale ei tohi lisada ei kuivendavat ega ka niisutavat mõju. õigusaktide kohta käsitleb maismaa tuuleparkide puhul elupaikade võimalike
Märgalade puhul on oluline hinnata ehitustegevuse võimalikku mõju alade veerežiimile. mõjudena muu hulgas muutusi mikrokliimas, sealhulgas temperatuuri- ja
/KKA 15.07.2021 nr 6-5/21/140613/ niiskustingimustes, kuid märgib seejuures, et seni kirjeldatud mõjud on
Väljavõtteid teadusuuringutest, mis tõestavad TP mõju maapinna niiskuse muutusele: üldjuhul piiratud ulatusega. Juhendis on toodud, et tuulikute töö võib
- Uuriti aastase maapinna temperatuuri ja niiskuse muutusi TP ees, taga ja külgedel. mõjutada õhutemperatuuri ja niiskust, kuid need muutused on väikesed ega
Aastane temperatuur tõusis 0,97 C tuulikupargi ees ning 1,25 C tuulikupargi taga. ole eeldatavasti sellised, mis iseenesest põhjustaksid tõenäolise olulise mõju
Aastase keskmisena suhteline õhuniiskus vähenes 3,71% tuulikupargi eest ning 5,66% ala terviklikkusele. Sama juhend rõhutab, et mõju hindamine peab olema
tuulikupargi taga. /Wang, Gang ; Li Guoqing; Armstrong Alona. Wind turbine operation juhtumipõhine, proportsionaalne ning põhinema kaitse-eesmärkidel ja
influences near surface air temperature and humidity. the 23rd EGU General Assembly, objektiivsel teaduslikul teabel; juhend ei sätesta ühtegi üldist 5 km
held online 19-30 April, 2021/ puhvertsooni nõuet.
- Uuritud on 150 m kõrguste tuugenitega TP mõju (pikaaegselt, üle 7 aasta) lähiümbruse Lungu detailplaneeringu KSH aruandes on Natura hindamise tulemusel
mikrokliimale. TP avaldas mõõdetavat mõju pinnase temperatuuri, õhutemperatuuri, järeldatud, et oluline ebasoodne mõju Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-
tuulekiiruse ja koguaurumise näitajatele isegi 10 km kaugusel tuulikupargist./Lihui Luo eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele on välistatud. Piiumetsa
jt. Local climatic and environmental eects of an onshore wind farm in North loodusala suhtes on KSH eelhindamises samuti järeldatud, et mõju kaitse-
China.2021/ eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud. Võimalikke mikroklimaatilisi
- Uuriti pinnase niiskuse muutusi, võrreldes erinevate aastaaegade andmeid enne ja muutusi, sh mõju niiskustingimustele, on käsitletud KSH aruande ptk-s 4.15.3.
pärast tuulikupargi ehitamist. Veel 10 km kaugusel tuulikupargist vähenes aastane KSH järelduse kohaselt ei ole, arvestades teaduskirjanduses esitatud andmeid,
43/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
keskmine pinnaseniiskus üle 2%. /Gang Wang jt Wind farms dry surface soil in temporal Eesti kliimatingimusi ja kavandatava tuulepargi suurust, olulist mõju lokaalsele
and spatial variation 2023/ kliimale oodata. Kavandatava tuulepargi puhul ei ole oodata mikroklimaatilisi
muutusi ulatuses, mis põhjustaksid olulisi mõjusid taimkattes, pinnase
Järgneval joonisel on graafiliselt kujutatud niiskuse muutuse % (a – terve aasta, b – niiskusrežiimis või muudes kooslust mõjutavates tegurites ei tuulepargi alal
kevad, csuvi, d – sügis) kuni 30 km kaugusel TP-st. ega selle ümbruses.
Pinnaseniiskus on tasakaal sademete, aurumise, taimede veekasutuse, mulla omaduste
ja põhjavee taseme vahel. Ei sõltu seega ainult aasta keskmisest sademetehulgast. Ka
kuivema kliimaga aladel võib aastase keskmise sademetehulga absoluutväärtus
erinevate aastate lõikes
kõikuda 100% ja rohkemgi.
Tuleb arvestada, et Eestis on pinnase niiskuse kõikumise mõju taimestikule kindlasti
teistsugusem, kui kuivema kliimaga aladel, kuid kaugeltki mitte olematu.
Teaduskirjanduse andmetel põhjustavad TP-d sademetehulga vähenemist tänu
tekitatavate õhuturbulentside mõjule atmosfääri madalamatele kihtidele ning ühtlasi
suurendavad oluliselt aurumist. Eestis ei ole vastavatel võrreldavatel tingimustel (Lungu
TP parameetrid ja turbulentside mõju pinnase niiskuse muutustele erinevatel kaugustel
TP-st) mõju-uuringuid läbi viidud. Lähtudes suuremast absoluutsest niiskusest Eestis
44/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
(võrreldes kuivema kliimaga aladega), on ka TP-de poolt põhjustatav pinnase niiskuse
vähenemise % muutus suurem. Seetõttu tulebki kehtestada puhvertsoon Natura
ettevaatusprintsiipi järgides.
Tuuleparkide tekitatud turbulentsid suurendavad aurumist, sest õhu liikumine kiirendab
vee aurumist pinnasest ja taimestikust. Kuivema kliimaga aladel on aurumise mõju
osaliselt tasakaalustatud väiksema sademete hulga tõttu. Eestis aga on sademete hulk
suurem ja kõikumine aastati märkimisväärne (mm-des võib varieeruda üle 100%). See
tähendab, et turbulentside poolt põhjustatud aurumise lisakomponent võib viia oluliselt
suurema niiskuse defitsiidini kui kuivemas kliimas, kus pinnas on juba kohanenud
madalama veesisaldusega ja võib võimendada kuivade aastate mõju ning viia veerežiimi
pöördumatutesse muutustesse.
Keskkonnaagentuuri andmetel koostatud graafik 2022.aasta sademete ja aurumise
kohta
Märgalade elupaigad (nt rabad, siirdesood, liigirikkad madalsood) sõltuvad stabiilsest
veerežiimist. Isegi väike pinnase niiskuse vähenemine võib põhjustada elupaiga
struktuuri ja liigikoosseisu muutusi. Natura alade kaitse-eesmärgid on otseselt seotud
veerežiimi säilitamisega. Kui pinnase niiskus väheneb, on ebasoodne mõju vältimatu.
Evaporatsioon (aurumine + transpiratsioon) on Eestis kriitiline näitaja, sest märgalade
ökosüsteemid sõltuvad tasakaalust sademete, aurumise ja põhjavee vahel. Tuuleparkide
turbulentsid suurendavad aurumist, mis tähendab, et evaporatsiooni bilanss nihkub
negatiivseks. Kui aurumine suureneb isegi mõne protsendi võrra, võib see viia
märgalade veerežiimi olulise languseni.
45/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Piiumetsa loodusala vahekaugus Lungu TP-st on 600 m. Kaitstavad elupaigatüübid on ka
märgalad. Uusimate teadusuuringute järgi evaporatsiooni näitaja (ΔET) suurenes 600 m
kaugusel TP-st üle 12%! /Fei jt. The Impact of the Wind Farm on the Vegetation and the
Microclimate via Remote Sensing. 2025/
Tõendada tuleb mõju avaldumise või selle olulisuse puudumist esitades objektiivse
teabe, mis kahtlused välistab. Ebasoodsat mõju ei saa välistada põhjendusega, et
puudub objektiivne teave projekti või kava mõju kohta. /K.Relve.Natura 2000 võrgustik
Euroopa Liidu ja Eesti õiguses/
Kaudse mõju välistamine ning olulise ja ebaolulise mõju määratlemine
(teaduskirjandusest lähtuvalt) Natura 2000 aladele on siinkohal teostamatu.
Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 esimene lause ütleb: „Iga kava või projekti, mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis
tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega,
tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele
avaldab.“ Oluline mõju tähendab vastavalt Euroopa Kohtu praktikale siinkohal igasugust
ebasoodsat mõju ala kaitseeesmärkidele./KSH käsiraamat lk 88/
Eelnevate näidete põhjal on teaduslikult tõestatud, et tuulikupargi poolt põhjustatavatel
õhuturbulentsidel on ebasoodne mõju Natura 2000 alade terviklikkusele ja
kaitseeesmärkidele.
Leevendusmeetmed siin puuduvad.
Natura 2000 reeglistik sätestab, et tõendamiskoormis on teistpidine: vastavalt
kehtivatele õigusaktidele peab SPD koostamise korraldaja tõendama iga uuringu kohta
ebasoodsa mõju puudumise Natura 2000 aladele.
Täiendava tõendamise kohustus tuleneb põhimõttest, mille kohaselt “kahtlust ei saa
välistada ekspertarvamuse või uuringuga, kui olemas on kahtlust kinnitavaid
ekspertarvamusi või uuringuid või on põhjust kahelda mõju välistava ekspertarvamuse
piisavuses või objektiivsuses”. /K.Relve.Natura 2000 võrgustik Euroopa Liidu ja Eesti
õiguses/
Arvestades, et Piiumetsa, Iidva ja Linnumängu Natura 2000 alade kaugus Lungu TP-st on
alla 3 km, tuleks Lungu TP DP lõpetada PlanS §129(1) lg1 alusel.
§ 129. Detailplaneeringu koostamise lõpetamine
Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui: 1) koostamise käigus ilmnevad
asjaolud, mis välistavad
planeeringu elluviimise tulevikus…..
46/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Faktor 10. Lungu TP kumulatiivne mõju piirkonna teiste suuremate arendusprojektidega KSH juhtekspert ei nõustu väitega, et Lungu detailplaneeringu KSH-s oleks
ja toimivate, keskkonda mõjutavate tootmisprotsessidega (näiteks kaevandamine, kumulatiivsed mõjud jäetud käsitlemata või et nende tõttu oleks juba praegu
suuremahuline põllumajandus, keskmise suurusega tööstused jms). alust detailplaneering lõpetada.
Kõik võimalikud mõjud, nii eraldi kui koos, peavad olema esitatud ja kirjeldatud KSH aruandes on koosmõjusid hinnatud mitmes mõjuvaldkonnas ning
mõjuhinnangus. arvestatud nii teiste tuulepargialade kui ka Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi
Kui need mõjud ohustavad inimese tervist või tekitavad olulist keskkonnakahju, siis eriplaneeringuga.
tuulikuid ei saa rajada. /Rene Reisner.Kliimaministeeriumi rohereformi osakond. Türi Natura eelhindamises on sõnaselgelt märgitud, et Piiumetsa loodusala kaitse-
Rahvaleht 5.03.2026/ eesmärkidele ja terviklikkusele mõju on välistatud ning mõju kaitse-
Lungu TP DP KSH aruandes ei ole täidetud KeHJS § 40 lg 4, p 6 nõuet kumulatiivsete, eesmärkidele ei ole oodata ka piirkonna teadaolevate arenduste koosmõjus.
sünergiliste, lühi- ja pikaajaliste mõjude analüüsi vajadusest regionaalsel tasandil. Samas peatükis on koosmõju võimalike objektidena kaardistatud 15 km
Kumulatiivset keskkonnamõju võib määratleda varasema, praeguse ja tulevase tegevuse raadiuses teised tuulepargi asukohavaliku alad ning Eesti-Läti IV
kombineeritud keskkonnamõjuna. Kuigi ühe arendusprojekti mõju ei pruugi olla oluline, elektriühenduse trassialternatiivid.
võib oluliseks osutuda mitme arendusprojekti kombineeritud mõju. /Euroopa Liit, 2021. Linnustiku osas on KSH-s selgitatud, et võimalik koosmõju võib esineda Türi
Juhenddokument: tuuleenergia arendusobjektid ja ELi loodusalased õigusaktid. valla teiste tuulepargialadega ning Eesti-Läti IV elektriühenduse kavandatava
Komisjoni teatis C(2020)/ kõrgepingeliiniga. Sealjuures on märgitud, et Lungu detailplaneering on
Kumulatiivse mõju hindamine ei piirdu samasse tegevusvaldkonda kuuluvate menetluslikult kolmest tuulepargialast kõige kaugemale jõudnud ning
samalaadsete kavade või projektide hindamisega (nt rida tuuleparke käsitlevaid praktikas hinnatakse koosmõju üldjuhul ajaliselt hilisema objekti menetluses,
projekte). Hindamisel tuleks arvesse võtta igat liiki kavasid või projekte, mis võivad kui täpsem info teiste projektide lahenduste kohta on olemas. KSH-s ei
avaldada märkimisväärset mõju koos kaalutava tuulepargi või tuuleenergeetika kavaga. tuvastatud, et teiste üldplaneeringukohaste tuulealade puhul võiks esineda
/Juhenddokument: tuuleenergeetika arendusobjektid ja ELi loodusalased õigusaktid oluline koosmõju Lungu projektiga sama linnustiku elupaiga või toitumisala
2021/ suhtes; vähesel määral võib koosmõju esineda üksnes metsise
Üks näide: summaarselt vajatakse RB Hagudi – Rapla-Pärnu maakonna piir trassilõigu elupaikadevahelise sidususe osas (ja seda nn Karjaküla arendusala puhul, mille
ehitamiseks ca 1,57 miljonit kuupmeetrit materjali. Nähakse ette pinnasematerjalide koostamine on ajaliselt Lungu DPst tabapool).
kaevandamist ja vedusid kuni 60 km kaugusele. /RB KMH aruande eelnõu/ Lungu TP Naabervalla arenduste osas on KSH-s hinnatud ka Kehtna valla lähimat T4 ala
ehitamiseks veetakse kohale üle 200 000 m3 täitematerjali ja teisaldatakse pinnast üle ning märgitud, et selle kavandatavad tuulikud jäävad rohkem kui 15 km
130 000 m3 /Lungu TP DP KSH /. 20-tonnise kandejõuga autodega vedades ületab kaugusele Lungu detailplaneeringu alast, mistõttu suur vahemaa välistab KSH-
ainuüksi RB ja Lungu TP summaarsete vajalike vedude arv täitematerjali veoks ja s hinnatud mõjuvaldkondade osas olulise koosmõju võimalikkuse.
pinnase teisaldamiseks regioonis saja tuhande veose mahu. Peab arvestama ka teiste Seega ei ole õige väita, et kumulatiivseid mõjusid hinnatud ei ole. KSH-s on
regiooni tuuleparkide planeeringutega (Kehtna valla T2, T4, Sonni-Kädva, Jõeküla) piirkonna teadaolevaid arendusi arvesse võetud detailplaneeringu
lisanduvate veosemahtudega ning on kohustuslik hinnata mõju kõikidele regioonis täpsusastmele vastavalt ning hinnatud koosmõjusid nende projektidega, mille
paiknevatele Natura aladele. Kuigi RB ja Lungu TP materjalivedude ajad ei kattu, kuid kohta on menetluse ajal olemas piisav ruumiline ja sisuline info. Kui teiste
kumulatiivne mõju ei piirdu ajalisel kattuvusel – ka eraldi toimuvad massilised piirkondlike arenduste lahendused menetluste käigus täpsustuvad, tuleb neid
kaevandused ja veod mõjutavad sama piirkonna pinnavee taset, tolmuheidet ja arvestada vastavate projektide edasistes menetlustes ja vajaduse korral ka
liikluskoormust. Lungu projekti järgmistes etappides. Praeguste andmete põhjal ei tulene KSH-
47/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Eestis kehtivad õigusaktid kohustavad planeerimisel välistama Natura 2000 aladele st järeldust, et detailplaneeringu elluviimine oleks kumulatiivsete mõjude tõttu
avaldatavat ebasoodsat mõju (vt ÕIGUSLIK ALUS) ja seega on tegemist detailplaneeringu välistatud.
ja KSH raames lahendamist vajava mõjufaktoriga Natura alale (mitte hilisema
projekteerimisega).
Teise näitena: tuleb hinnata ka kõikide regioonis planeeritavate TP-de ja RB
kumulatiivset mõju olemasolevatest karjääridest kaevandamisel (näiteks, ka soov
kaevandada allapoole pinnasevee taset) ja vältimatute survetega uute karjääride
avamiseks (millede keskonnamõju tuleb uurida kumulatiivselt, mitte ainult üksikult
asukohapõhiselt).
Juhul kui KSH aruande koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub vajalikuks mõne
eelhindamisel väheoluliseks peetud valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda aruandes ka
tehakse. /KSH metoodika p3.2./
Riigikohtu lahend 3-16-1472 § 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise raames ei tohi
jätta mõju vajaliku täpsusega hindamata ja hindamise ülesanded täitmata põhjusel, et
kindlalt ei ole teada arendustegevuse parameetrid.
Esimese ja teise näite summeeritud mõju hindamiseks on möödapääsmatu ligikaudselt
välja arvutada planeeritava TP ehitusega tekitatav tegelik süsinikujälg, lähtudes GHG
Protocol jt kehtestatud standarditest süsinikujälje arvestamise metoodika kohta.
EL juhendites nõutakse TP rajamisel isegi tolmukogumite arvestamist.
Näiteks võib tolmukogumite teke esineda tuuleenergeetika arendusobjekti asukohast
teataval ebasoodsate mõjude vältimist Natura aladele.kaugusel; sõltuvalt
kohaspetsiifilistest teguritest võib olla asjakohane selle olulisuse hindamine. Kui näiteks
Ühendkuningriigis hinnatakse tolmukogumite teket nendel aladel, kus toimub ehitus ja
käitusest kõrvaldamine, siis lähtutakse ökoloogiliste sihtobjektide paiknemisest 50 m
ulatuses ala piirist ja/või 50 m ulatuses marsruutidest, mida kasutavad avalikel
maanteedel sõitvad ehitussõidukid, ning 500 m ulatuses ala sissepääsust. /Euroopa Liit,
2021. Juhenddokument: tuuleenergia arendusobjektid ja ELi loodusalased õigusaktid.
Komisjoni teatis C(2020) /
Kolmas näide. 330 kV elektriliini ja kõikide regiooni TP-de planeeringualade summa on
ligikaudu 6 500 ha. Hinnata on vaja sellisel pindalal toimuvate muutuste mõju regiooni
Natura linnualade kaitse eesmärkidele ja terviklikkusele (vähenenud toitumisalad,
pesapaigad, ökosüsteemis seotud floora ja faunaga seotud muutused). Toitumisalade
vähenemisel arvestada nii TP planeeringuala kui ka ümber TP ala rajatavat taristut
(juurdepääsuteed jne). Välja tuua ja hinnata toitumisala protsentuaalne vähenemine
olemasolevast alast regioonis.
48/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Neljas näide. 330 kV elektriliini ja Lungu TP rajamisel on planeeritud Iidva Natura ala
vahetus läheduses raadada üle 30 ha metsa. Lisame juba läbiviidud lageraiete ulatuse,
oleme olukorras, kus ilma uuringuteta ei ole võimalik väita ebasoodsa mõju puudumist
Iidva Natura märgala veerežiimile. Äärmiselt küsitav on kõige selle juures Türi valla
üldplaneeringu nõuete täitmine Valla arendamise üheks prioriteediks on säilitada
olemasolev kõrge väärtusega looduslik keskkond, eelkõige kõige väärtuslikum osa
sellest, kus on seatud piiranguid ala kasutamisele kaitsealade ja hoiualade
kaitsestaatuse kaudu. /Türi ÜP p 6.1.3./
Lungu TP DP KSH toodud väide kumulatiivsete mõjude hindamise kohta Lähtutakse
põhimõttest, et ajaliselt hilisem mõjuhinnang peab arvestama ajaliselt varasemalt
teadaolevaid andmeid koosmõjude hindamisel /Lungu TP DP KSH lk 89/ ei taga
ebasoodsa mõju vältimist Natura aladele ning ei ole Lungu TP DP KSH-s isegi täidetud.
Näiteks, linnustiku hindamisel /014 KSH lisa 3. Linnustiku inventuuri lõpparuanne Lungu
tuulepargi arendusalal. Midges OÜ 15.12.2024/ ei ole arvestatud Kehtna T2, T4, Sopi-
Tootsi TP kumulatiivsete mõjudega. Ka Kädva-Sonni TP DP on
Lemma OÜ-l valmimisjärgus ja 330 kV liini trassi pikkus on ligikaudu teada, mistõttu
tuleks ka need alad hindamisele lisada.
Natura alade kaitse ei tohi piirduda meetmetega, mis on mõeldud inimtegevusest
tuleneva välise kahjustamise ja häirimise vältimiseks, vaid see peab ka vastavalt
olukorrale hõlmama positiivseid meetmeid ala seisundi säilitamiseks ja parandamiseks
(Euroopa Kohus C-399/14, p 209; C-404/09, p 135).
Lungu TP DP KSH-ga on rikutud ka Riigikohtu otsust: KSH ülesanne on kumulatiivsete
(KeHJS v.r § 40 lg 4 pd 6 ja 7 ja KSH direktiivi I lisa p f alamärkus 1) ja laiahaardeliste
mõjude väljaselgitamine varakult, tagades järgmiste põhimõtete realiseerimise:
keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte, lõimimispõhimõte,
ettevaatuspõhimõte ja vältimispõhimõte (KeHJS v.r § 2 lg 2, KeÜS §d 8–11, KSH direktiiv
art 1 ja art 6 lg 2 ning põhjendused 1, 3, 4, 5). / RKHKo 3-16-1472/92/
Lungu TP ehitamine DP alale on KeÜS § 3 järgi keskkonnahäiring (lõige 5 alusel isegi
oluline keskkonnahäiring). Lisaks veel ka KeHJS § 6 lõige 31 järgi olulise
keskkonnamõjuga tegevus.
KeÜS § 12. Keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine (1) Keskkonnahäiringu, -
ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud
kannab nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti.
Ilma erinevate projektide kumulatiivsete mõjude uurimiseta regionaalsel tasandil ei ole
võimalik Lungu TP teostus ilma Natura 2000 õigusakte rikkumata.
49/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Faktor 11. Lungu TP ja kõikides lähipiirkondades olemasolevate ja planeeritavate TP-de KSH juhtekspert ei nõustu väitega, et Lungu tuulepargi detailplaneeringu KSH-s
kumulatiivne mõju Piiumetsa, Iidva ja Linnumängu Natura 2000 aladele. oleks lähipiirkonna teiste olemasolevate või kavandatavate tuuleparkide
Eestis on hetkel olukord, kus iga vald iseseisvalt planeerib suuri TP-e. Riiklik kumulatiivne mõju Natura 2000 aladele jäetud hindamata või et sellest
koordinatsioon puudub ja Eesti seadused ei kohusta DP-te puhul naabervaldade tuleneks detailplaneeringu lõpetamise alus.
nõusolukut võtta. Kui ühe valla üks TP ise ei pruugi avaldada keskkonnale olulist mõju, KSH aruandes on detailplaneeringu ümbruses kaardistatud Natura alad ning
siis koosmõjudena võivad isegi sama valla TP-d tekitada keskkonnakatastroofi. võimalikku koosmõju avaldada võivad teised tuulepargi asukohavaliku alad 15
Ühe teaduslikult tõestatud näitena saab välja tuua barjääriefekti lindudele. Natura 2000 km raadiuses, samuti Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassialternatiivid.
linnualade kaitse-eesmärkidele avaldub ebasoodne mõju: KSH koostamisel ei ole tuvastatud selliseid koosmõjusid, mis avaldaksid Lungu
- Uuritud on näiteks rändlindudele tekitatava turbulentsidest barjääri ulatust (GPS-ga detailplaneeringu ja piirkonna teadaolevate arenduste koosmõjus Natura
varustatud must harksaba). Juba ligikaudu100 m kõrgusega tuugeni poolt põhjustatud alade kaitse-eesmärkidele olulist ebasoodsat mõju. Seetõttu ei ole praeguste
turbulents tekitas 1000 m laiuse ala, kuhu sattumist nad vältisid./ Carlos D. Santos jt andmete põhjal alust järeldada, et kaugemal paiknevad või vähem
Factors määratletud arendused põhjustaksid Lungu detailplaneeringuga koos sellise
influencing wind turbine avoidance behaviour of a migrating soaring bird. 2021/ vältimatu ebasoodsa mõju, mis muudaks planeeringu elluviimise võimatuks.
- Tuugenite tekitatavad turbulentsid põhjustavad lindudel pesa ja toitumiskohtade Seega ei saa nõustuda seisukohaga, et kumulatiivsete mõjude hindamine oleks
vahelise tee muutumist, kuna üritatakse vältida turbulentsi. Seega peavad muutuma jäänud tegemata või et praeguste andmete alusel oleks tõendatud Lungu
nende toitumisharjumused. Samuti võib turbulents suurendada lindude lennukulusid tuulepargi koosmõjust tulenev vältimatu ebasoodne mõju Piiumetsa, Iidva või
kuni 25–100% ning mõjutada nende lennutrajektoori ja kõrgust. /Emily L. C. Shepard Linnumängu Natura 2000 aladele. KSH-s on teadaolevaid piirkondlikke
How might turbulence aect animal flight in a changing world? 2024/ arendusi arvestatud detailplaneeringu täpsusastmele vastavalt ning nende
- Uuritud on TP-de poolt põhjustatud turbulentside tõttu eri linnuliikide TP ala vältimise põhjal ei ole tuvastatud alust järeldada, et detailplaneeringu elluviimine oleks
ulatust. välistatud.
Liikide väljatõrjumise mõju ruumiline ulatus varieerub eri taksonoomiates ja uuringutes,
kus
teatatud keskmised vahemaad (± standardhälve) on järgmised: Gaviiformes (kaurid) 12
062m (± 6911 m). / Marques, A. T jt Bird Displacement by Wind Turbines: Assessing
Current Knowledge and Recommendations for Future Studies. Birds. 2021/
Tuleb arvestada kõiki lähipiirkonna (vähemalt kuni 50 km raadiuses) TP-de planeeringuid
ning nende omavahelisi kaugusi. Riigikohtu lahend 3-16-1472 § 8. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise raames ei tohi jätta mõju vajaliku täpsusega hindamata ja
hindamise ülesanded täitmata põhjusel, et kindlalt ei ole teada arendustegevuse
parameetrid.
50/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Toodud joonis illustreerib hästi lähedalasuvate TP-de kumulatiivsete mõjude olemasolu
Kõnnumaa-Väätsa linnualale.
Kui (kumulatiivset) olulist mõju kaitse-eesmärkidele ei saa objektiivse teabe alusel
välistada, siis on kaval ja projektil ebasoodne mõju ka ala terviklikkusele.
/K.Relve.Natura 2000 võrgustik Euroopa Liidu ja Eesti õiguses/
Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 esimene lause ütleb: „Iga kava või projekti, mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis
tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega,
tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele
avaldab.“ Oluline mõju tähendab vastavalt Euroopa Kohtu praktikale siinkohal igasugust
ebasoodsat mõju ala kaitseeesmärkidele./
KSH käsiraamat lk 88/
Olulisemaks kumulatiivse ebasoodsa mõju põhjustajaks Natura 2000 aladele on TP-de
poolt põhjustatavad õhuturbulentsid. Näiteks, on uuritud TP, mis koosnes 5 MW
tuugenitest, tipukõrgusega 200 m. Leiti, et mõju atmosfääri madalamatele kihtidele
avaldus kuni 60 km kaugusel tuulikupargist. / Wang, Q.jt. Impact of substantial wind
farms on the local and regional atmospheric boundary layer. 2019/. Seega, Natura
ettevaatusprintsiipi järgides, peaks kumulatiivse mõju
vältimiseks Lungu TP ja teiste TP-de omavaheline kaugus olema vähemalt 120 km.
Lungu TP planeeritakse 7 MW tuugeneid tipukõrgusega üle 250 m. Selliste tehniliste
näitajatega tuugenite erinevate mõjude ulatuse kohta täna veel praktiliselt puuduvad
maailmas
teadusuuringud, küll aga on teaduslikult tõestatud juba oluliselt madalamate
51/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
tuugenikõrgustega TP-de arvestatavat mõju atmosfääri madalamatele kihtidele. /
Vladislav N.
Kovalnogov jt. Modeling and Investigation of the Eect of a Wind Turbine on the
Atmospheric Boundary Layer. 2022/, /Nicola Bodini jt. Wind plants can impact long-
term local atmospheric conditions.2021/, /A. Wharton, R. Lundquist.
Eects of Wind Turbine Wake Turbulence on Atmospheric Boundary Layer
Dynamics.2021/, /D. Fowler. Quantifying
the Impact of Wind Farm-Induced Turbulence on Local Weather Patterns.2022/,
/Biology Insights. Can Wind Farms Aect Rainfall Patterns?2025/
Mida suurem on tuugenite tipukõrgus, seda kaugemale ulatub ka tema poolt
tekitatavate õhuturbulentside mõju, lisaks tuleb arvesse võtta eraldiasetsevate TP-de
kumulatiivset mõju õhuvoolude muutumistele atmosfääri madalamates kihtides ja
sealtkaudu ka sademetehulga muutumisele mõjupiirkonnas. Teadusandmete põhjal on
reaalne oht, et tekib olukord, kus Piiumetsa, Iidva ja Linnumängu Natura 2000 aladel
muutub aasta keskmiste sademete hulk (või ka mingil perioodil, näiteks kevadeti) ja
seega on põhjustatud ebasoodne mõju neile aladele.
Leevendusmeetmed siin puuduvad.
Kaudse mõju välistamine ning olulise ja ebaolulise mõju määratlemine
(teaduskirjandusest lähtuvalt) Natura 2000 aladele on siinkohal teostamatu. Lungu TP,
Kehtna valla T4, T2, Sonni-Kädva TP ja Jõeküla TP omavahelised kaugused võimaldavad
tõestatuna kumulatiivsete atmosfääri mõjude tekkimist, mis vajab põhjalikku hindamist
ja modelleerimist.
Lungu TP poolt põhjustatavate õhuturbulentside mõju ulatuse määramiseks tuleb läbi
viia modelleerimine. Kuna pilvede tekkimisi ja liikumise muutusi ei ole võimalik
modelleerida, tuleb välja selgitada puhvertsoon, millest kaugemale Lungu TP
õhuturbulentside mõju ei ulatu.
Teaduskirjanduses leidub arvukalt matemaatilisi mudeleid tuugenite turbulentsidest
põhjustatud atmosfääri õhuvoolude muutuste modelleerimise kohta. Viide, näiteks,
/Dara Vahidi jt. A physics-based model for wind turbine wake expansion in the
atmospheric boundary layer. 2022./
Õhuturbulentside mõju ulatus sõltub muuhulgas tuugeni tipukõrgusest, tiiviku
diameetrist, tuugenite omavahelisest vahekaugusest TP-s jne, mistõttu tuleb iga TP
mõju modelleerida eraldi. Täiesti võrreldav meil kohustuslikult kasutatava müra
modelleerimisega.
52/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Modelleerimise kohustus tuleneb põhimõttest, mille kohaselt “kahtlust ei saa välistada
ekspertarvamuse või uuringuga, kui olemas on kahtlust kinnitavaid ekspertarvamusi või
uuringuid või on põhjust kahelda mõju välistava ekspertarvamuse piisavuses või
objektiivsuses”. /K.Relve.Natura 2000 võrgustik Euroopa Liidu ja Eesti õiguses/
Turbulentside modelleerimiseta ei ole võimalik Lungu TP teostus ilma Natura 2000
õigusakte rikkumata. Juhul, kui modelleerimist läbi ei viida, tuleks Lungu TP DP
lõpetada: PlanS § 129. Detailplaneeringu koostamise lõpetamine
Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui: 4) planeeringu koostamise korraldaja
eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude
hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik
selliseid kulusid ei kanna.
Lisaks kõigele tuleb arvestada ka asjaoluga, et riigi eriplaneeringus 330kV elektriliini
eelistatud trassikoridor läbib Lungu TP DP ala ning muudab mitmete DP-s näidatud
tuulikupositsionide rajamise võimatuks.
Lungu TP poolt põhjustatavate (Natura 2000 aladele ebasoodsat mõju avaldavate)
faktorite koondtabel.
53/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Lähtudes kõigest ülaltoodust, ei ole võimalik Lungu TP ehitamisel vältida ebasoodsat Ei nõustu väitega, et Lungu tuulepargi detailplaneeringu koostamise käigus
mõju Natura 2000 aladele, mistõttu tuleks Lungu TP DP lõpetada PlanS § 129 alusel. oleks ilmnenud asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik vältida ebasoodsat mõju
Natura 2000 aladele või mille tõttu tuleks detailplaneering Planeerimisseaduse
§ 129 alusel lõpetada.
7. Eraisik E.R., 7-1.4/404-6
Palun selgitada ja täpsustada järgmisi asjaolusid: Põhjavee ja veerežiimi mõju on KSH aruandes hinnatud eeskätt peatükkides
1. Mõju põhjaveele ja veerežiimile (sh tuulikute vundamendid, teed ja kaablitrassid) 4.8 „Mõju põhjaveele“ ja 4.9 „Mõju pinnaveele“. KSH kohaselt võivad
piirkonna põhjavee taset ja liikumist? ehitusfaasis põhjavee hulka ja voolu mõjutada eeskätt vundamendisüvenditest
54/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Kas on hinnatud riski, et ehitustööd võivad mõjutada kohalikke kaeve, salvkaeve või põhjavee ajutine väljapumpamine, vaivundamentide rajamine ning teede,
puurkaeve? platside ja kuivenduslahenduste ehitamine, mis võivad muuta põhjavee
Millised meetmed on kavandatud põhjavee kaitseks ehituse ja hilisema kasutuse ajal? toitumist ja lokaalseid vooluteid. Samas on KSH järeldus, et tegemist on
peamiselt lühiajalise ja lokaalse ehitusaegse mõjuga: veerežiim taastub pärast
vundamentide rajamist ja veealanduse lõppemist, vundamendikonstruktsioon
takistab põhjavee voolu vaid oma asukohas ning hajusalt paiknevad
vundamendid ei muuda põhjavee voolu tarbijate suhtes. Kasutusaegset olulist
mõju põhjaveetasemele KSH järgi oodata ei ole.
Kohalike kaevude osas on risk hinnatud KSH põhjavee peatükis. KSH-s on välja
toodud detailplaneeringu ala 1 km raadiuses paiknevad puurkaevud ning
järeldatud, et olemasolevate puurkaevude sügavust arvestades ei kasuta need
maapinnalähedast veekihti, mida ehitustegevus võiks ohustada. Salvkaevude
puhul on KSH-s selgitatud, et nende toiteala ulatus on üldjuhul mõnisada
meetrit ning kavandatavad tuulikud paiknevad neist oluliselt kaugemal. KSH
kohaselt ei ole l oodata mõju piirkonna elamute joogiveevarustuses
kasutatavate kaevude veetasemetele ega kvaliteedile ning ka maksimaalselt
ebasoodsa tuulikute paigutuse korral ei ulatu põhjaveetaseme alandus
lähimate majapidamiste ega nende kaevudeni (KSH ptk 4.8).
Põhjavee kaitseks on KSH-s ja seletuskirjas ette nähtud konkreetsed meetmed.
Edasisel projekteerimisel tuleb teha ehitusgeoloogiline uuring ja valida selle
alusel sobiv vundamendilahendus. Märgalale lähemal kui 250 m paiknevate
tuulikute puhul võib olla vajalik kasutada erimeetmeid, et vältida ehitusaegset
olulist põhjaveetaseme alandust märgalal. Ehitussüvenditest väljapumbatava
vee koguse vähendamiseks tuleb kaevetööd võimalusel kavandada kuivale
perioodile ning vundamendisüviste avatuna hoidmise aega minimeerida. Kui
tekib vajadus põhjavee ümberjuhtimiseks, on vajalik vee erikasutuse
keskkonnaluba. Vaivundamendi kasutamisel tuleb tagada, et kogu puuraugu
diameeter valatakse täis betooni või kasutada rammimismeetodit, et vältida
pinnavee sattumist põhjaveekihtidesse ja põhjaveekihtide segunemist. Lisaks
tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine ja terviklikkus ning
tegevusega ei tohi muuta veerežiimi maaparandussüsteemi ümbritsevatel
aladel (KSH ptk 4.8, 4.9 ning planeeringu seletuskirja keskkonnatingimused).
2. Mõju kuivendussüsteemidele ja põllumajandusmaadele Olemasolevad kuivendussüsteemid on kaardistatud ja nende toimimise
Kas on kaardistatud olemasolevad kuivendussüsteemid (drenaaž, kraavid) ning hinnatud võimalikku häirimist on hinnatud KSH aruande peatükis 4.9 „Mõju
nende toimimise võimalikku häirimist? pinnaveele“. KSH-s on märgitud, et detailplaneeringu ala jääb peaaegu kogu
55/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Kas tagatakse, et tuulepargi rajamine ei halvendaks põllumajandusmaa kuivendust ega ulatuses maaparandusehitiste reguleeriva võrgu alale ning planeeringuala
põhjustaks liigniiskust ega üleujutusi? veerežiim on seega inimtegevusest mõjutatud. Hindamisel analüüsiti
Kas on ette nähtud kompensatsioonimehhanismid või taastamiskohustus juhul kui olemasolevaid andmeid pinnaveekogude, maaparandussüsteemide ja
kuivendussüsteemide toimimine halveneb? märgalade kohta ning tuvastati, et tuulikute ehitusfaasis võivad pinnavee
hulka ja voolu mõjutada eeskätt põhjavee ajutine väljapumpamine
vundamendisüvenditest ning teede, platside ja kuivendustööde rajamine, mis
võivad muuta seniseid pinnavee vooluteid ja maaparandussüsteeme (KSH ptk
4.9.1–4.9.3).
Põllumajandusmaa kuivenduse osas on KSH aruandes ja detailplaneeringu
seletuskirjas seatud eesmärk, et tuulepargi rajamine ei halvendaks
olemasolevate maaparandusehitiste toimimist ega põhjustaks liigniiskust või
üleujutusi. KSH punktis 4.9.3 on märgitud, et teede rajamisel tuleb kraavide
ületamisel projekteerida truubid, mis tagavad vee vaba liikumise. KSH
punktides 4.9.4–4.9.6 on järeldatud, et korrektse projekteerimise korral on
võimalik tagada maaparandusehitiste edasine toimimine ilma olulist
negatiivset mõju avaldamata, ning ette nähtud keskkonnameetmed: tagada
maaparandussüsteemide toimimine ja terviklikkus, mitte muuta veerežiimi
maaparandussüsteemi ümbritsevatel aladel, vajadusel ümber tõsta või
täiendada kuivendussüsteemi osi ning projekteerida vooluveekogusid ületavad
teed ja rajatised nii, et pinnavesi saaks vabalt liikuda ka kõrgvee perioodil.
Sama on korratud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8.6 „Pinnavesi“.
Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt ei tohi planeeringu elluviimisel
halvendada olemasolevate maaparandusehitiste toimimist; vajadusel tuleb
kuivendussüsteemide osi ümber projekteerida, ümber tõsta või täiendada.
Lisaks on detailplaneeringus märgitud, et planeeringuga ei tohi kolmandatele
osapooltele põhjustada kahju ning võimalik ehitamise või kasutamise käigus
tekitatud kahju tuleb krundi igakordsel omanikul hüvitada koheselt ja õiglaselt.
Seega on planeeringus ette nähtud nii toimimise taastamise kohustus kui ka
üldine kahju hüvitamise kohustus (seletuskirja ptk 3.8.6 ja ptk 5).
3. Mõju mullale ja põllumajanduslikule kasutusele Mulla ja põllumajandusliku kasutuse mõju on hinnatud KSH aruande peatükis
Milline on tuulikute, teede ja tehnovõrkude rajamise mõju mullastruktuurile ja 4.10, eelkõige punktides 4.10.2–4.10.6. KSH järgi on mõju mullale eelkõige
viljakusele? lokaalne ja seotud otseste ehitusaladega, kus eemaldatakse kasvupinnas ning
Kui suur osa põllumaast võib jääda püsivalt kasutusest välja? häiritakse pinnase looduslikku struktuuri. Samas on maa senist kasutust
Kuidas on planeeritud ajutiste ehitusmõjude (nt pinnase tihendamine)leevendamine? piiratud ainult otseselt ehitustegevusest puudutatud alal.
Põllumajandusmaana püsivalt kasutusest välja langeb üksnes see põllumassiivi
56/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
osa, mis jääb otseselt tuuliku, teenindusplatsi, tee või muu rajatise alla.
Ülejäänud maaüksuse osal võib põllumajanduslik kasutus jätkuda.
Maakasutuse tingimused (sh omavahelised kokkulepped kompenseerimiseks)
tuulepargi arendaja ja maaomaniku vahel määratakse vastavate servituudi- ja
hoonestusõiguse lepingutega (KSH ptk 4.10; seletuskirja ptk 3.8.7). Koostatud
planeeringulahenduses on üks tuulikupositsioon (poistsioon 2) kavandatud
põllumajandusmaale. Montaaziplatsi ja juurdepääsutee hinnanguline pindala
on 1,3 hektarit.
4. Müra, varjutus ja visuaalne mõju Teie maaüksusel paiknev elamu jääb kavandatavast lähimast tuulikust 1,8 km
Millised on prognoositavad müratasemed minu kinnistul ning kas need jäävad kehtivate kaugusele. Teie elamualal tuulepargi poolt tekitada võiv müratase on kuni 36
normide piiridesse? dB, mis jääb väiksemaks kui kehtiv rangeim müranormväärtus elamualade
Kas on hinnatud varjutusefekti (shadow flicker) mõju lähialade elukeskkonnale? suhtes (40 dB).
Palun esitada visualiseeringud tuulikute nähtavusest minu kinnistu piirkonnas. Tuulikute varjutuse hinnang on koostatud (KSH ptk 4.11.2) ja koostatud
planeeringulahenduse korral tuulikute vari teie elamualani ei ulatu.
Teie elamu juurest visualiseeringut käesoleval ajal koostatud ei ole. Koostatud
visualiseeringud koos nende paiknemise andmetega on leitavad
https://www.tyri.ee/sites/default/files/documents/2026-
02/016_Visualiseeringud.pdf
5. Mõju looduskeskkonnale ja elurikkusele Mõju looduskeskkonnale ja elurikkusele on hinnatud KSH aruande peatükkides
Millised on peamised tuvastatud mõjud linnustikule, loomastikule ja elupaikadele? 4.2–4.6, s.o taimestik, linnustik, nahkhiired, kaitstavad alad ja rohevõrgustik
Kas kavandatakse leevendusmeetmeid ning millised need on? koos loomade elupaikade sidususega. KSH kokkuvõtte kohaselt on peamised
tuvastatud mõjud seotud elupaikade ja kasvukohtade osalise kattuvusega
taristualadega, linnustiku puhul eeskätt häiringu- ja hukkumisriskiga,
nahkhiirte puhul hukkumisriski ning sobilike elupaikade vähenemisega ning
rohevõrgustiku puhul vajadusega säilitada loomade liikumisvõimalused ja
looduslike alade sidusus. Samas on KSH-s järeldatud, et alternatiiv II ehk
väljapanekul olnud planeeringulahenduse puhul on võimalik
leevendusmeetmete rakendamisel tagada olulise ebasoodsa keskkonnamõju
vältimine.
Kavandatud peamised leevendusmeetmed järgmised: tundlike koosluste ja
elupaikade vältimine või ehitusalade nihutamine, olemasolevate teede ja
koridoride eelistamine, pesitsus- ja aktiivsusperioodide arvestamine
ehitustöödel, maakaablite kasutamine, tuulikute tuvastuspõhised ja
ilmastikutingimuste põhised juhtimissüsteemid lindude ja nahkhiirte kaitseks,
57/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
pinnase ja taimestiku taastamine pärast ehitust ning järelseire korraldamine
linnustiku ja nahkhiirte osas. Need meetmed on koondatud KSH aruande
peatükkidesse 4.2.8, 4.3.6, 4.4.6 ja 4.6.6 ning detailplaneeringu seletuskirja
peatükkidesse 3.8.1–3.8.4.
Kuna mul puudub varasem kokkupuude sarnaste arendustega, palun esitada kokkuvõte Selgitame, et kõik detailplaneeringut puudutavad materjalid on leitavad
peamistest mõjudest konkreetsete kinnistute lõikes, sh minu kinnistu kohta. Samuti https://tyri.ee/kodu-lauri-ja-lungu-kulade-tuulepargi-
palun teavitada mind edasistest menetlusetappidest ja võimalustest täiendavalt detailplaneering#23022026-avalik-va Planeeringulahendust illustreeriv kaart
arvamust avaldada. on leitav
Palun käsitleda käesolevat kirja minu ametliku arvamusena detailplaneeringu ja KSH https://portal.giscloud.com/map/3112033/24005dp3_lungu_tuule_dp-4
aruande eelnõu avaliku väljapaneku raames. Planeerimisseaduse kohastest edasistes menetlusetappidest teavitatakse
vastavalt kehtivatele nõuetele.
8. Eraisik J.M., 7-1.4/404-7
Monopoolsest mürast Detailplaneeringu ja KSH koostamisel on müra hinnatud KSH aruande peatükis
4.11.1 „Müra“, lähtudes Kliimaministeeriumi 2025. a juhendmaterjalis
Eestis on tekkinud praktiliselt monopoolne olukord, kus valdavas osas tuuleparkide esitatud metoodikast ning kehtivatest müra normtasemetest. KSH aruandes
detailplaneeringutes on müra modelleerimine WindPro tarkvara abil läbi viidud Lemma on selgelt märgitud, et müra arvutuslik hindamine on tehtud modelleerimise
OÜ/ P.Toonpere poolt. Lisaks neile detailplaneeringutele, mille KSH on Lemma OÜ poolt teel ning tulemuste esitamisel on arvestatud ka määramatusega. Samuti on
koostatud, osutab Lemma OÜ ka teenuseid teistele KSH koostajatele. Näiteks seletuskirjas ette nähtud, et tuulepargi valmimise järel tuleb teha
Skepast&Puhkin. Türi valla Jõeküla planeering jt. Hinnanguliselt on Lemma OÜ poolt kontrollmõõtmised ning vajaduse korral rakendada müra vähendamise
koostatud/koostamisel üle 75% kõikidest Eesti tuuleparkide müra modelleerimistest. meetmeid. Seega ei ole tegemist üksnes kontrollimata arvutusliku hinnanguga,
Teadaolevalt ei ole kordagi detailplaneeringute käigus kontrollitud müra vaid planeeringus on ette nähtud ka järelkontroll ja vajaduse korral täiendavad
modelleerimiste õigsust alternatiivse modelleerija poolt. Võimalike vigade meetmed (KSH ptk 4.11.1; seletuskirja ptk 3.8.8).
tekkepõhjused: Esitatud üldine väide, et Eestis kasutatakse laialdaselt sama modelleerijat või
- Süsteemsed vead andmete sisestamisel sama tarkvara, ei tõenda iseenesest, et Lungu detailplaneeringu KSH
- Süsteemsed vead tarkvara seadetes müramodelleerimine oleks vale või kallutatud. Käesolevas menetluses tuleb
- Juhuslikud vead andmete sisestamisel lähtuda konkreetsest KSH aruandest, selles kasutatud metoodikast ning
- Teadlik tulemuste moonutamine modelleerija huvides pädevate asutuste hinnangutest. Praeguseks ei ole esitatud sellist kontrollitud
ja menetluses verifitseeritud teavet, millest nähtuks, et Lungu KSH
Erinevate tuuleparkide detailplaneeringute KSH-de müra modelleerimistulemuste ja mürahinnang oleks ekslik või kehtivate nõuetega vastuolus. KSH aruande müra
esitatud graafikute võrdlemisel on spetsialistidel tekkinud põhjendatud kahtlusi nende hindamise osas on esitatud kõik vajalikud lähteandmed mürahindamise
õigsuse osas. kordamiseks. Kuna Eestis kehtiv tuuleparkide müra hindamisele valdkondlik
hindamisjuhend, siis on võimalik eksperdi poolt määratavate
Lisan siia materjali Sopi-Tootsi kontroll-modelleerimise kohta. Koostaja Ken Mattsson, sisendparameetrite varieeruvus viidud marginaalsele tasemele ning sellest
Uppsala Ülikoolist. "Noise Analysis of the Sopi–Tootsi Wind Farm" lähtuvalt on võimalik mürahinnangut korrata erinevate müra hindamise
https://drive.google.com/file/d/1FjzRDqbVWK9Dfj0UDxE8RZjiEP-HsHjy/view
58/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
https://drive.google.com/file/d/1_qqIS3tOhPpZYWO5Jxa28RlQfB5FfZGJ/view tarkvaradega kasutades sama metoodikat (Eestis kehtib tuuleparkide müra
hindamisel EVS-ISO 9613-2:2024 metoodika).
Nende uute selgunud asjaolude taustal on selge, et väga suur osa akustilist energiat jääb Eestis kehtivate õigusaktide kohaselt loetakse müra hindamine
infraheli spektrisse ning sellele ei ole Lungu KSH’s tähelepanu pööratud. Sopi-Tootis ja nõuetekohaseks juhul, kui see on teostatud asjakohaste Eesti, Euroopa või
Saarde müraanalüüsid on läbi viidud modelleerimisprogrammiga SoundSim360, mis on rahvusvaheliste standardite alusel6. SoundSim360 arvutusmudel ei ole
loodud Uppsala Ülikooli prof. Mattssoni ja tema meeskonna poolt. Metoodika tugineb käesoleval ajal laialdaselt kasutusel ega integreeritud rahvusvahelistesse
uudsel teaduslikult tõendatud müramodelleerimise meetodil, mis on avaldatud ka standarditesse, juhendmaterjalidesse või normdokumentidesse soovitusliku
eelretsenseeritud teadusajakirjas Applied Acoustics. Täna ei ole selles meetodis meetodina. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kasutada nimetatud mudelit
kahtlemiseks põhjust. planeeringu aluseks oleva ametliku mürahinnangu koostamisel.
Kõigele lisaks, Saarde tuulepargis läbiviidud (ja vaidlustatud müramõõtmised) olid Selgitame, et Saarde tuulepargis läbi viidud müramõõtmiste korraldus ja
otseselt korraldatud Lemma OÜ poolt! Lemma OÜ poolt korraldatud ja Saarde õiguspärasus ei ole seotud Lungu tuulepargi detailplaneeringu menetlusega.
tuulikupargis 25.-27. novembril 2024.a. läbi viidud mürataseme mõõtmised ei ole Samuti puudub Türi Vallavalitsusel pädevus anda hinnangut Saarde tuulepargi
legitiimsed ja seda alljärgnevatel põhjustel: müramõõtmiste läbiviimise või nende tulemuste õiguspärasuse kohta.
- Tuulekiiruse (ja sealt tuleneva tuuliku kui müra algallika) näitajad gondli kõrgusel saadi Käesolevas menetluses lähtutakse Lungu detailplaneeringu ja selle KSH
tuulikupargi omanikult ning neid ei mõõdetud/kontrollitud Terviseameti labori(ega ka aruande raames esitatud materjalidest ning nende kohta pädevate asutuste
kellegi teise kolmanda isiku) poolt. poolt antud seisukohtadest.
Tuulepargi omanik väljastas mõõtmiste läbiviijale ka kogu mõõteperioodi kohta kõigi
tuulikute pöörlemiskiiruse, toodangu, torni kõrgusel esineva tuulekiiruse ja suuna
andmed./Saarde tuulepargi helirõhutasemete mõõtmiste selgitav aruanne lk.9. Seega
tuleks kõik mõõtmistulemused ja nende põhjal tehtud järeldused lugeda
(õigus)tühisteks, kuna mõõtmistulemusi oluliselt mõjutavad algandmed on antud
mõõtmistulemustest otseselt huvitatud isiku poolt (antud juhul tuulikupargi omanik).
Lisaks on tuulikupargi omanik ka mõõtmiste finantseerija ning mõõtmiste eest tasumine
Terviseameti laborile toimus läbi Lemma OÜ.
- Rikuti EV määrust „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“.
§ 8. Mürataseme mõõtmine
(1) Mürataseme mõõtmine on asjakohane ühe või mõne üksiku müraallika korral.
(2) Mõõtekoha valikul ja mõõtmise kestuse määramisel tuleb tagada müraolukorra
esinduslikkus kogu müraolukorra suhtes.
(3) Mürataseme mõõtmisel saadakse tulemuseks summaarne müra, mida võivad kokku
põhjustada mitu eri müraallikat. Vajaduse korral tuleb eri müraallikate tasemed määrata
eraldi.
6
Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 2
59/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Lõige 2 tulenevalt Saarde TP müra mõõtmisel rikuti seadust. Müraolukorra esinduslikkus
pole tagatud:
Tuule keskmine tuule kiirus kogu mõõteperioodi jooksul ei ületanud 6m/s! Ei mõõdetud
tuule kiirust ka müra mõõtmiste punktides, vaid tugineti ainult Viljandi ilmajaama(asub
rohkem kui 30 km kaugusel) andmetele.
https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/
Kogu mõõteperioodi jooksul oli tuule suund ainult väga kitsas vahemikus 180 – 193.
/Terviseamet. Müra mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/2387 18.12.2024 lk3/
Samuti ei võimalda Saardes läbiviidud mõõtemetoodika kindlaks teha tuuliku müra
impulsiivset iseloomu. Viimane on just see, mis teeb tuuliku mürast teistest
tööstusmüradest häirivama. Kui kasutatakse metoodikat, kus leitakse helirõhu
ekvivalentsed tasemed LpA,eq, siis selle tulemusel silutakse helirõhu kõikumised ja
saadakse tulemuseks mingis ajavahemikus mõõdetud keskmistatud helirõhu väärtus.
Seega kasutades seadusest tulenevat metoodikat sisuliselt peidetakse tuulikule
iseloomulik müra nö. signatuur. Nendel mõõtmistel kasutatud ajalis (1min mõõtesamm)
ja sagedusresolutsioon (⅓ oktaavi analüüs), mis samuti ei toeta tuuliku spetsiifilise müra
tuvastamist.
Olukorda, kus tuulikupark on valmis ehitatud ning tagantjärele tuvastatakse tegeliku Detailplaneeringu ja KSH koostamisel on müra hinnatud KSH aruande peatükis
müra sihtväärtusest suuremad numbrid ei tohiks lasta tekkida. Tuugeneid ilmselgelt ei 4.11.1 „Müra“, lähtudes Kliimaministeeriumi 2025. a juhendmaterjalis esitatud
demonteerita ning keskkonnahäiring jääb! metoodikast ning kehtivatest müra normtasemetest. Rahvusvahelises
Lubatud inimkõrvaga kuuldavas sagedusvahemikus max müra 40dB (tööstusmüra praktikas on tõepoolest kasutusel erinevaid müra hindamise metoodikaid, kuid
lubatud sihtväärtus öösel) on üks olulisemaid parameetreid, mis reguleerib tuugeni Eestis koostatava tuulepargi detailplaneeringu mõjude hindamisel lähtutakse
võimalikku lähimat kaugust eluhoonetest. Tuulikupargi poolt tekitatava müra tegelik Eestis kehtivatest õigusaktidest ja valdkondlikest juhendmaterjalidest. Senised
väärtus sõltub eelkõige tuugenite tehnilistest näitajatest (rootori poolt tekitatav max mõõtmised nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel olemasolevates
müra erinevatel tuulekiirustel gondli kõrgusel – harilikult alates 12m/s kuni max tuuleparkides ei ole näidanud, et tuuleparkide puhul kasutatavate
tuulekiiruseni, millal tuugen seiskub), aga ka tuule suunast, tuule kiirusest maapinna mürahindamismetoodikate (sh Eestis kasutatav EVS-ISO 9613-2:2024) puhul
lähedal, maastiku summutustegurist (G), tuugenite kõrgusest, tuugenite kumulatiivsest esineks oluline müra alahindamine.
mõjust jne. Modelleerimisel peab arvestama kõikide “negatiivsete” tegurite
kokkulangemisega müra max väärtuse hindamisel. Kuna Eestis ei ole kehtestatud
täpsustatud nõudeid tuulikute müra leviku modelleerimise sisendparameetrite osas, siis
üldlevinult on senine praktika olnud müra leviku modelleerimine ebasoodsates
tingimustes (müra levikut soodustav tuul on samaaegselt kõikides suundades
(ilmakaartes)) ja maksimaalses töörežiimis. (Tuuleparkide mõju võrdlev analüüs.
Kliimaministeerium 2025).
60/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Mitmetel juhtudel on modelleerimistel leitud eluhoonete juures müratasemed 36-
40db(A).
WindPRO ei anna tootjapoolset ± dB täpsusklassi. Täpsus tuleneb kasutatavast mudelist
(ISO 96132 või Nord2000), mille teaduskirjanduses hinnatakse tavaliselt ±2…±5 dB
sõltuvalt tingimustest.
Uuring, kus võrreldi mudelite (sh WindPRO kasutatavate mudelite) tulemusi tegelike
mõõtmistega:
Propagation of wind turbine noise: measurements and model evaluation – DTU
Research Database.
Uurimus võrdleb mõõtmisi ja mudelite tulemusi, sh EMD International (WindPRO
arendaja) osalusel. Leiti, et mudelite ja mõõtmiste erinevus sõltub ilmastikust ja
kaugusest, varieerudes ±2…±6 dB .
Seega, lähtudes WindPro võimalikust veast, ei tohiks müra modelleerimisel eluhoonete
juures müratase ületada 35dB(A)
Samuti tuleb arvestada tootjapoolse tuuliku võimsustaseme (Lw) kõikumisega. Nimelt
on tootjad esitanud Lw kohta eksitavat infot, just-kui tegu oleks konstantse väärtusega.
Uppsala Ülikooli teadlaste tuuliku müra (kuuldav sagedusvahemik) mõõtmiste põhjal
tehtud järeldus, et mõõdetud helirõhutase (Lp) ei saa olla teatud tasemel teatud
kaugusel ja atmosfääri tingimuste korral, kui tuuliku Lw on tootja poolt esitatud teatud
(näiteks 106dB) tasemel. Mõõdetud Lp erinevus kõikus 20dB ja seda ühe päeva jooksul!
Atmosfäärist tulenevalt saab tekitada Lp erinevust mitte rohkem kui 5-6dB. Seega ei ole
tootjapoolsed andmed esitatud tuuliku Lw kohta usaldusväärsed.
Lähtudes ülaltoodust, tuleb Lungu tuulepargi müra modelleerimise tulemusi (kõiki Ettepanekut ei arvestata. KSH aruande müra hindamise osas on esitatud kõik
Lungu KSH peatükis 4.11.1.3. saadud arvandmeid ja graafikuid) kontrollida välisriigis vajalikud lähteandmed mürahindamise kordamiseks. Kuna Eestis kehtiv
(soovitatavalt Skandinaaviamaades) teise WindPro 4.2. ja/või alternatiivse tarkvaraga tuuleparkide müra hindamisele valdkondlik hindamisjuhend, siis on võimalik
(näiteks SoundSim360’ga). eksperdi poolt määratavate sisendparameetrite varieeruvus viidud
Kuna Lemma OÜ koostatud Lungu müramodelleering ei ole arvestanud müra leviku ja marginaalsele tasemele ning sellest lähtuvalt on võimalik mürahinnangut
helirõhutasemetega alla 20Hz (infraheli), siis on esitatud müramodelleering poolik ning korrata erinevate mürahindamistarkvaradega kasutades sama metoodikat
eksitav, mis ei anna selget ülevaadet tegeliku müraheite ja tasemete kohta. (Eestis kehtib tuuleparkide müra hindamisel EVS-ISO 9613-2:2024 metoodika).
Saarde ja Sopi-Tootsi tuulikute läheduses elavatel inimestel avaldusid tõsised Vallavalitsusel ei ole alust hinnata, et mürahinnangu koostamisel oleks eksitud.
tervisehädad pärast jaama käivitamist. Arstidelt ei ole abi hädadele saadud, Terviseamet Planeeringu edasisel koostamisel tehakse koostööd Terviseametiga, kes
ei soovi kaebuse esitanud inimeste murede juurpõhjuseid välja selgitada. Kogu vastutus samuti kontrollib planeeringus müra küsimustega arvestamise piisavust ja
on jäetud nimetatud jaamade läheduses elevate inimeste endi kanda. Kuna samad asjakohasust.
füüsika reeglid kehtivad ka Lungu kandis sama moodi nagu Sopi-Tootsis ja Saardes, siis
on väga suure tõenäosusega oodata samalaadseid tervisekaebuseid Lungu kandis
61/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
elavatelt inimestelt tuulepargi avamisele järgneval ajal. Kas vald on nõus võtma
vastutuse?
Täiendava uuringu kulud peab kandma arendaja, vastavalt KeÜS § 12. Keskkonna
kasutamisega seotud kulude kandmine (1) Keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju
hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende
põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti.
9. Maa- ja Ruumiamet, 7-1.4/401-3
Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond on tutvunud AB Artes Terrae OÜ Arvamusega arvestatakse osaliselt. Maaparandussüsteemide eesvoolud
(registrikood 12978320) koostatud Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi kantakse joonistele. Kuivõrd drenaažkuivenduse teostusjoonised on
detailplaneeringu ning LEMMA OÜ (registrikood 11453673) koostatud keskkonnamõju kättesaadavad rasterformaadis ja nende kvaliteet ei võimalda neid siduda
strateegilise hindamise aruande eelnõuga ja palub täiendada detailplaneeringu detailplaneeringu alusandmeteks, mis annaks selget infot, siis teostusjooniseid
seletuskirja ja jooniseid. planeeringujoonistel ei kuvata.
Detailplaneeringuga hõlmatud ala asub kraav- ja drenaažkuivendusega
maaparandusehitiste maa-alal ning eesvoolude kaitsevööndis. Detailplaneeringu
koostamisel ja elluviimisel tuleb tagada planeeringuala ning sellega piirnevate
kinnisasjade maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine (eesvoolud,
kuivenduskraavid, drenaaž, truubid ja muud maaparandusehitised).
Planeeringulahendus ei tohi põhjustada veerežiimi halvenemist, sh üleujutusi ega vee
paisutamist.
Kanda detailplaneeringu alusplaanile planeeringualal ja selle lähiümbruses paiknevad
maaparandussüsteemid ning eesvoolud koos piiranguvööndiga. Maaparandussüsteemi
drenaažkuivenduse teostusjoonised on kättesaadavad Maa- ja Ruumiameti
maaparandussüsteemide kaardirakenduses
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus (geodeetiline alusplaan tuleb
kooskõlastada Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonnaga e-posti aadressil
[email protected]).
Kui detailplaneeringuala läbib kollektor või dreen, mis teenindab naaberkinnisasja, tuleb Planeeringu koostamisel hinnati täiendavalt mõjusid drenaažkuivendusele kasutades
detailplaneeringus tagada naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi kättesaadavaid teostusjooniseid. Drenaažisüsteemid paiknevad Suurmaa (kavandatud
nõuetekohane toimimine. Detailplaneeringu joonistel kajastada ümbersuunatava tuulik 2), Paju (kavandatud alajaam/salvestusjaam), Turupõllu (kavandatud tuulik 8),
kollektori või dreeni põhimõtteline lahendus. Tööde teostamisel kaasata Jalaka (kavandatud tee rekonstrueerimine) ja Vikandi (kavandatud
alajaam/salvestusjaam). Nimetatud kinnistutel paiknevad drenaažkuivenduse
maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse (MATER, http://mater.agri.ee/)
süsteeme saab lugeda konkreetse kinnistu põhiseks ja planeeringus kujutatud võimalik
kantud spetsialist. ehitusõiguse paiknemine ja kaasuv taristu ei saa olulisel määral mõjutada
naaberkinnistul paikneva maaparandussüsteemi toimivust või on võimalik
ehitusprojektis lahendada konkreetsete maaparandussüsteemi osiste ümberehitus.
62/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Kuna detailplaneering ei anna lõplikku tuuliku ja kaasuva taristu asukohta (tuuliku
mudel, platsi suurus jne), siis ei ole otstarbekas detailplaneeringu etapis üksikute
dreenide ümberpaigutamist täpselt määrata. Planeeringu eelnõus oli juba määratud
tingimus: „tagada maaparandussüsteemide toimimine ja terviklikkus ning tegevusega
ei tohi muuta veerežiimi maaparandussüsteemi ümbritsevatel aladel. Vajadusel tuleb
kavandada kuivendussüsteemide osade ümbertõstmine, täiendamine vms.”. Et tagada
maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine projekti elluviimisel täiendati
peatükki 3.8.6 ning täiendati tingimust järgnevalt: “tagada maaparandussüsteemide
toimimine ja terviklikkus ning tegevusega ei tohi muuta veerežiimi
maaparandussüsteemi ümbritsevatel aladel. Tuulepargi ehitusprojektis tuleb vajadusel
lahendada maaparandussüsteemide (kollektorite, dreenide jms) ümberehitamine või
täiendamine kaasates projekteerimisel ja ehitusel vastava pädevusega spetsialistid
(Planeeringu koostamise ajal maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse
(MATER, http://mater.agri.ee/) kantud spetsialist)”.
Juurdepääsuteede rajamisel tuleb ette näha tee alla jäävate dreenide asendamine Arvamusega arvestatakse. Vaata eelmist.
sobiva toruga vastavalt projekteeritava tee konstruktsioonile. Tagada drenaažisüsteemi
toimivuse säilimine.
Eesvoolu kaitsevööndi ulatuses tuleb tagada ligipääs maaparandusehitise hooldus- ja Lisatakse seletuskirja tingimusena.
korrashoiutöödeks. Eesvoolu kaitsevööndisse mitte kavandada püsipiirdeid ega muid
rajatisi, mis takistavad eesvoolu hooldust või vähendavad selle toimivust.
Palume muuta keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu punktis 4.9.3 Vastav parandus KSH aruandes tehakse.
olevat lauset: „Planeering ja hilisemad ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Maa- ja
Ruumiametiga.“
10. Keskkonnaamet, 7-1.4/401-4
Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud dokumentidega ning esitab omapoolsed Pos 13 põhijoonis lisatakse (juhul kui planeeringu edasisel koostamisel
ettepanekud ja märkused, millega palume arvestada: positsioon 13 säilub).
DP joonised
1. DP materjalidest on puudu POS 13 põhijoonis. Kui kruntimise joonisel ja üldjoonisel
on näidatud POS 13, DP seletuskirjas ja KSH aruandes on toodud täiendavad meetmed
elektrituuliku POS 13 rajamisel, siis jääb arusaamatuks, et miks ei ole POS 13 puhul ka
eraldi põhijoonist esitatud.
KSH aruanne Lause parandatakse.
1. Aruande ptk-s „KSH aruande kokkuvõte ja järeldused“ (lk 8) on kirjutatud: „Seega
alternatiiv I korral oleks 15 tuuliku oodatav aastatoodang u 300 000 MWh/a.“ Juhime
tähelepanu, et eeltoodud lauses peaks „alternatiiv I„ asemel olema kirjas „alternatiiv II“.
Palume aruannet korrigeerida.
63/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
2. Aruande alaptk 4.3 rõhutab korduvalt vajadust jätta planeeringuala ida–kagupiiril Adresseerimaks võimalikku mõju ja ebaselgust mõju osas metsise
paiknev väike märgala (Iidva soo) tuulikutevabaks, et see toimiks metsise elupaikadevahelisele sidususele viiakse 2026 a kevadel läbi täiendavad metsise
elupaikadevahelise sidususe astmelauana. Samas näitavad nii kirjanduse andmed kui ka mängualade otsimised planeeringualale jäävas väikeses Iidva soos ja Selja
KSH aruande enda viited, et metsise elupaigakasutus väheneb tuulikutega kaasnevate rabas tuvastamaks metsiste tegevusjälgi ja määratlemaks võimaliku mänguala
häiringute tõttu tuulikutest enam kui 800 m kaugusele jääval alal (kusjuures esinemisel täpsemalt selle paiknemist ja ala seisundit. Seejärel täiendatakse
Keskkonnaameti praktika on kaasaegsete tuulikute mõjutsooniks hinnata mõjuhinnangut mõjude osas metsise elupaikadevahelisele sidususele ning
ettevaatusprintsiipi arvestades 1 km ulatusega ala). Kui kanda arendusala lõuna-, kagu- vajadusel nähakse ette täiendavad meetmed olulise mõju vältimiseks.
ja idapoolsete tuulikute ümber 800 m puhvervööndid, jääb Iidva soo nendega peaaegu
täielikult kattuvaks. Sellest tulenevalt on väga kaheldav, et ala suudaks planeeringu
realiseerumisel astmelauana toimida.
Linnustiku uuringu aruandes on samas märgitud, et Iidva soo metsise elupaiga seisund
on juba praegu ebasoodne (väike pindala, madal kvaliteet, intensiivne raie). Seetõttu on
küsitav, kas astmelaua funktsioon toimiks ka juhul, kui tuuleparki ei rajata. See aga ei
vähenda vajadust hinnata täiendavat mõju, mida tuulepark olemasolevale nõrgale
elupaigale avaldaks.
KSH aruandes on välja toodud, et metsise mõjutegurid (müra, varjutus, visuaalne
häiring, liikumistõkked) avalduvad kumulatiivselt 650–850 m ulatuses. Kuigi KSH
aruanne tõlgendab müra ja varjutuse mõju eraldi määratud piirväärtuste kaudu (43
dB(A) ja 14 h/a), ei ole see kooskõlas teaduskirjandusega, mille järgi tuuleparkide mõjud
ei avaldu künniste põhiselt, vaid kumulatiivselt. Kuid kui ka arvestada vaid modelleeritud
müratasemeid, siis ka neist lähtudes (üldistatult 40-45 dB(A), KSH aruande joonistel 30-
32) on tuvastatav negatiivne mõju pea kogu Iidva soo ümbruse elupaiga ulatuses.
Kokkuvõttes jääb ebaselgeks, kas KSH aruandes kirjeldatud meetmed on piisavad olulise
keskkonnamõju vältimiseks. Arvestades nii puhvervööndeid, kumulatiivseid mõjusid kui
ka elupaiga juba praegu ebasoodsat seisundit, ei ole võimalik järeldada, et mõju
metsisele oleks välditud või ebaoluline.
3. Arvestades, et Iidva soo ümbruses toimub samaaegselt nii metsamajanduslik häiring
kui ka kavandatavate tuulikute mõju, on väga tõenäoline, et need häiringud
kumuleeruvad ning viivad astmelaua hääbumiseni. Teistes tingimustes võiks KSH
aruandes pakutud meede (jätta märgala tuulikutevabaks) olla piisav, kuid antud juhul
tuleb olukorda hinnata laiemas maastikulises kontekstis. Tuulepark on kavandatud
Vahe-Eesti loodusmaastike vööndisse. Metsise kaitse tegevuskava eelnõus on ühe
64/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
olulise teemana lisaks konkreetsete elupaikade kaitsele käsitletud metsise tuumalade
ehk metsiste maastike kaitset ja maastike sidususe tagamise küsimust. Tegevuskava
eelnõus4 on Eesti metsise maastikud rajoneeritud maastike prioriseerimise tulemusena
kolmeks suureks (Soomaa, Kõrvemaa ja Alutaguse) ja 19-ks väiksemaks tuumalaks ning
astmelaudadeks. DP ala (koos Jõeküla ja Karjaküla DP alaga) paikneb piirkonnas, mis on
ülioluline nende suurte tuumalade vahelise sidususe säilitamiseks. Seega selles
piirkonnas sidusust kahjustavate tegevuste lubamisel peab olema erakordselt
ettevaatlik ning arvestama ka koosmõjusid teiste arenduste ja teguritega (Jõeküla ja
Karjaküla DP ala, Eesti-Läti 4 elektriühenduse trassialternatiivid). Lähtudes metsise
elupaikade modelleerimise tulemustest võib järeldada, et elupaikade sidusus Soomaa ja
Kõrvemaa tuumala vahel võibki toimuda pigem lisaks Iidva soo suurele astmelauale ka
eelmainitud planeeringualal paikneva Iidva väikese astmelaua ning Selja, Reedikmaa ja
Allipa rabaservade elupaikade kaudu (vt ka DP põhijoonisel kujutatud rohevõrgustiku
paiknemist). On kaheldav, et metsise ühenduskoridor kulgeks DP ala välispiiri kõrvalt,
nagu on seda kujutatud linnustiku aruande joonisel 14. Selle ühenduse katkemine võib
viia pikaajaliselt väga oluliste mõjudeni.
4. Keskkonnaamet ei saa nõustuda KSH aruandes toodud järeldustega seoses KSH aruandes täiendatakse mõju hinnangut kaljukotka toitumisaladele
kaljukotkaga. Arendusala paikneb vahetut väljaspool Iidva rabas pesitseva kaljukotka arvestades nii Keskkonnaameti kirjas esitatud kui koostamisel oleva kaljukotka
Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt koostatud üle-Eestilise maismaalinnustiku kaitse tegevuskava lisa kohaseid analüüsipõhimõtteid. Täiendav hindamine
analüüsi (edaspidi MLA) tsooni 1 (mille moodustab EELIS elupaik koos 2 km tsooniga teostatakse kasutades kaljukotka kaitse tegevuskava lisana koostamisel olevat
pesast), kogu arendusala jääb pesadest kuni 5 km kaugusele. Vastavalt MLA-le on maastikuanalüüsi metoodikat. Samuti kasutatakse linnustiku uuringu raames
kaljukotka tsoon 3, mille ulatuses tuleb võimalikke mõjusid liigile käsitleda, 14 km teostatud vaatluste andmeid. Vastav analüüs lisatakse KSH aruandele selle
pesast. kooskõlastamisel esitamisel.
Kaljukotka kaitse-tegevuskava koostamisel on saatjatega lindude andmete analüüsil
selgunud, et linnud veedavad proportsionaalselt oluliselt suurema osa ajast pesast kuni
6 km kaugusel, sellest kaugemal elupaikade kasutuse sagedus juba väheneb. Samuti on
saatjatega lindude elupaigakasutuse analüüsist selgunud, et toitumisaladeks on
primaarsed selles tsoonis olevad märgalad tihtipeale koos servametsadega, samuti
võivad olulist tähtsust omada väheintensiivselt majandatavad märjemad rohumaad (nn
uudismaad). Erinevad uuringud on näidanud, et tuuleparkide rajamisel hakkavad
kaljukotkad neid vältima, mistõttu isenditele kasutatavate toitumisalade pind (kui
tuulepark kavandatakse toitumisalale) väheneb. Ehkki planeeringualal olev Iidva soo on
väikesepindalaline (kuid Natura elupaigatüüpide inventeerimisel hinnatud lausa A või B
esinduslikkusega), siis meie hinnangul ei saa selle olulisust pesale niivõrd lähedal
paiknemise tõttu pidada olematuks. Eriti veel arvestades, et sellest paari kilomeetri
65/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
võrra edela suunas paikneb suhteliselt heas seisus (kuid samuti väike) Selja raba ning
enam metsastunud Reedikmaa raba. Leiame, et tuulepargi rajamisel planeeringuala
lõunaossa sisuliselt langeb toitumisalana kasutusest välja Iidva soo ning eeldatavasti
tekib tugev barjäär ka lendudele Selja ja Reedikmäe raba suunas. Kuna Iidva soo on
kaljukotka kodusoona suhteliselt väike, siis seda olulisemaks tuleb pidada kodusood
ümbritsevaid teisi toitumisalasid (ehkki võib nõustuda KSH aruandes märgituga, et
eeldatavasti omab teistest enam tähtsust Kummassaare raba).
5. Aruande alaptk-s 4.3.4 on käsitletud koosmõjusid. Lisaks eelnevalt metsisega seotult KSH aruannet täiendatakse Lungu ja Kädva tuuleparkide koosmõju hinnanguga
kirjeldatule tuleb juhtida tähelepanu DP ala ja Kädva tuulepargi arenduse võimalikule Rumbi must-toonekure elupaikade taasasustamise võimalikkuse hinnanguga.
koosmõjule Rumbi must-toonekure elupaigale ja viimase taasasustamise võimalikkusele. Kuna Lungu DP koostamine on ajaliselt eespool kui Kädva, siis antud juhul on
Seda aspekti ei ole KSH aruandes käsitletud. Palume eeltoodud liigikaitseaspekte võtta rakendatud tavapärast metoodilist lähenemist, mille korral koosmõjude
arvesse ning vaadata ka üle alaptk-des 4.1 ja 4.5 esitatud seisukohad. hindamisel võetakse ajaliselt tagapool olevates töödes arvesse ajaliselt
eespool olevaid. Seega on võimalik Kädva tuulepargi koosmõju arvestada
Lungu KSH koostamisel piiratud ulatuses (teadaolev lahendus on esialgne ja
võib esineda vajadus seda muuta lähtuvalt avalikustamiste ja kooskõlastamiste
tulemustest).
6. Tunnustame, et KSH aruandes on töötatud välja meetmeid raadamise tõttu Planeeringus täpsustakse meetme rakendamise aspekte planeeringu
hävinevate metsalindude elupaikade kao leevendamiseks (arendusalal raadamisel II või elluviimise kirjelduses.
III kategooria linnuliigi (näiteks laanepüü, rähnilised, kakulised jne) elupaigas tuleb
tagada hävinud/kahjustatud elupaiga pindalaga võrdse üle 70-aastase metsa pindala
(leevendusala) säilimine). Leevendusala leida eelistatult DP ala piirkonnas, kuhu
elektrituulikuid ei kavandata või selle lähipiirkonnas ja säilimisena saab käsitleda kaitse
alla võtmist või lepingulist kohustust ala majandamiseks püsimetsana). Ehkki antud
meede on nimetatud ka DP seletuskirjas, on praktikas küsitav selle meetme
ellurakendatavus. Esmalt märgime, et meedet tuleb rakendada planeeringualal, vastasel
juhul on ebakorrektne nimetada seda mõjude leevendamiseks. Tööde teostamist
väljaspool planeeringuala tuleb pidada siiski kompenseerimiseks. Teiseks – DP-s ei ole
määratud selle meetme rakenduslikke aspekte – millal tuleb vastav leping näiteks
püsimetsana majandamiseks esitada? Kas juba planeeringu menetluses või ehitusloa
etapis?
7. Tuulikule 13 on antud põhjendus ja leevendusmeetmed väike-konnakotka Seisukoht võetakse arvesse KSH ja DP täiendamisel. Täpne arvestamine sõltub
seisukohast, kuid arvestada tuleb kumulatiivset mõju väike-konnakotkale, metsisele ja metsise ja kaljukotka osas tehtava täiendava analüüsi tulemustest.
kaljukotkale kokku.
8. KSH aruande alaptk-s 4.4.6 (lk 70) on toodud nahkhiirte järelseire ettepanek: Järelseire tingimusi täiendatakse vastavalt esitatud märkusele.
„Järelseire käigus tuleb salvestada nahkhiiri nende aktiivsusperioodil, tuulikute rootorite
66/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
tööraadiuse kõrgusel, kasutades selleks nahkhiirte automaaregistraatoreid.“ Samas on
märgitud: „Arendajal tuleb arvestada, et järelseire tulemuste alusel võib osutuda
asjakohaseks ka tuulikute käitamispiirangute suurendamine kui mõne tuuliku puhul
esineb olulist nahkhiirte hukkumist.“ Jääb arusaamatuks, kuidas hinnatakse nahkhiirte
hukkumist üksnes akustilise seire abil. Hukkumise hindamiseks on vajalik läbi viia ka
hukkunud loomade otsingud.
9. Taimestiku uuringu raames uusi vääriselupaiku ei inventeeritud. Uuringualale jääb Mõju hinnangut vääriselupaikade suhtes täiendatakse. Arvestatakse nii
kaks registreeritud vääriselupaika (VEP nr 124157 ja VEP nr 124158), mis asuvad vääriselupaiga otsese säilitamise vajadusega, kui selle suhtes olulise kaudse
eramaal ja on säilinud ning mille kaitseks on sõlmitud leping (kehtib kuni 01.03.2037), (veerežiimi ja valgustingimuste muutusest tingitud mõju) mõju vältimise
mistõttu peavad alad säilima (tuleb vältida igasuguseid tegevusi, häiringuid ning sinna vajadusega.
tuulikuid ega juurdepääsuks vajalikku infrastruktuuri mitte projekteerida). Ka Türi valla KSH aruandesse lisatakse hinnang metsa raadamise kumulatiivsele mõjule Türi
üldplaneeringust tuleneb tingimus, et tuulegeneraatori detailsema lahenduse vallas arvestades olemasolevat infot kavandatavate tuuleparkide ja Eesti-Läti
planeerimisel tuleb jälgida, et tuulegeneraatori ja tuulikupargiga kaasnev infrastruktuur IV elektriühenduse osas.
oleks paigutatud selliselt, et vääriselupaik säiliks. KSH aruande eelnõus on toodud,
planeeritud tuulikute ja nendega seotud taristu asukohad alternatiiv I ega alternatiiv II
korral et kattu metsa vääriselupaikadega ning mõju metsa vääriselupaikadele
kavandataval tegevusel puhul puudub. Põhjalikumalt mõju puudumise järeldust
põhjendatud ei ole. Tuulikute planeeritavad asukohad jäävad vääriselupaikade lähedale.
Kui raadamist ja ehitustegevust vääriselupaiga alal otseselt ei kavandata, ei tähenda see
automaatselt, et mõju ei ole. Mõjud võivad ulatuda ka väljapoole otseseid ehitusalasid.
Raadamise ja ehitustegevusega kaasnevad mõjud (nt servamõjud, veerežiimi muutused,
elupaikade killustumine) võivad mõjutada ka läheduses asuvaid vääriselupaiku. Seega
tuleks mõju puudumise järeldust täpsemalt põhjendada. Vee- ja valgusrežiimi muutuse
mõju ümbritsevale kooslusele ning raadamise vajaduse vähendamiseks on ette nähtud
keskkonnameetmed. Antud tuulepargi suurust ja kaasnevat metsa raadamisvajadust
peetakse väikseks. Samas tuuakse välja, et Eestis esineb surve metsamaale ehitamiseks
(sh tuulepargid), mille tagajärjel summaarselt võib raadamismaht kujuneda oluliseks. Kui
viidatakse selle olulisusele, siis tuleks ka kumulatiivset mõju analüüsida.
10. Aruande alaptk-s 4.8.3 (lk 97) joonisel 27 ei ole alternatiivi I puhul tingmärgid näha. Joonise legend parandatakse.
Palume joonist täiendada.
11. Aruande alaptk-des 4.9.5 (lk 101), 4.11.3.2 (lk 134), 4.13.4 (lk 168) ja 4.16.3 (lk 179) Selgitused lisatakse.
on alternatiivide võrdluse tabelis märkuste lahter tühi ehk selgitused on puudu. Palume
aruannet vastavas osas täiendada.
67/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
12. Kuigi aruande alaptk-s 2.1 (lk 16) on ühe alternatiivina nimetatud alternatiiv 0, siis Hindamistabeleid täiendatakse, kuid märgime, et 0-alternatiiv on
edaspidi ei ole KSH aruandes erinevate mõjuvaldkondade all võimalikke mõjusid baastsenaarium mille suhtes tegevusalternatiivide mõju hinnatakse. Tegu ei
alternatiivi 0 puhul hinnatud ning seda pole arvesse võetud alternatiivide võrdlustes. ole tegevusalternatiiviga, mis vastaks kavandatava tegevuse eesmärgile.
Palume aruannet täiendada tuues välja ka mõjude hinnangud alternatiivi 0 kohta.
Linnustiku uuring Adresseerimaks võimalikku mõju ja ebaselgust mõju osas metsise
1. Inventuuride käigus tuvastati arendusala lõunaosas, Iidva soos, aktiivses kasutuses elupaikadevahelisele sidususele viiakse 2026 a kevadel läbi täiendavad metsise
metsise elupaik ja tõenäoline mängupaik. Metsise kaitse eesmärgil on osa alast mängualade otsimised planeeringualale jäävas väikeses Iidva soos ja Selja
tsoneeritud tuulikute rajamiseks ebasobivaks. Aruandest ei selgu, kas tsoneeringus on rabas tuvastamaks metsiste tegevusjälgi ja määratlemaks võimaliku mänguala
arvestatud ka 1 km häirimispuhvriga, KSH aruandes on häiringu ulatused välja toodud, esinemisel täpsemalt selle paiknemist ja ala seisundit. Seejärel täiendatakse
kuid ei selgu, kas nendega arvestati. Samuti pole analüüsitud Iidva soo kui metsise mõjuhinnangut mõjude osas metsise elupaikadevahelisele sidususele ning
astmelauaelupaiga võimalikku muutumist tuulepargi rajamisel. KSH aruandes (lk 71) on vajadusel nähakse ette täiendavad meetmed olulise mõju vältimiseks.
väidetud: „Ükski liikumiskoridor ei läbi Lungu arendusala. Seega ei mõjuta tuulepargi
rajamine oluliselt ka kaitsealadele jäävate metsise elupaikadevahelist sidusust.“
Kogutud andmed (vaatlused, tegevusjäljed) ja kirjeldatud elupaigad seda väidet ei toeta.
Pole välistatud, et metsise liikumiskoridor Iidva soost kulgeb ka Selja raba suunas.
Võimalikule liikumiskoridorile on planeeritavad tuulikud oluliseks barjääriks, tuulikud
Iidva soo servas aga põhjustaksid elupaiga vältimist.
2. Kaljukotka mõjude käsitlus on liiga pinnapealne. Arvestades Iidva kaljukotka pesasoo Kaljukotka toitumisalade osas koostatakse enne materjalide kooskõlastamisele
väiksust, kasutab ka toitumiseks suure tõenäosusega alasid pesast kilomeetrite kaugusel esitamist täiendav analüüs arvestades nii Keskkonnaameti kirjas esitatud kui
(MLA tsoon 3). Seejuures arendusalast lõunas olev Iidva soo ja Selja raba märgaladena koostamisel oleva kaljukotka kaitse tegevuskava lisa kohaseid
on liigile oluliseks toitumisalaks. Pesast põhja jäävad kultuurmaad ja Kummassaare raba analüüsipõhimõtteid. Täiendav hindamine teostatakse kasutades
samuti. Olulistele toitumisaladele on vaja rakendada 1 km puhver, mis parimate maastikuanalüüsi ja linnustiku uuringu raames teostatud vaatluste andmeid.
teadmiste kohaselt tagab, et kotkas ei hakka neid vältima.
3. Väike-konnakotkast puudutav pole uuringus ajakohane, kuid KSH aruandes on Kuna linnustiku uuringu aruanne on koostatud 2025 a kevadel, siis hilisemad
uuemaid asjaolusid ja neist tulenevaid leevendusmeetmeid täpsustatud. Siiski elupaik registrikanded selles ei kajastu ning need kajastatakse asjakohasel juhul KSH
KLO9134527 (Kõdu külas), kus 2024. aastal oli pesas poeg, jääb lähimatest aruandes.
tuulikupositsioonidest, 1 ja 13, vähem kui 2 kilomeetri (tsoon 1) kaugusele, mistõttu on
vaja nende positsioonide sobivust ja vajalikke leevendusmeetmeid konnakotkast Väike-konnakotka osas on seisukoht teadmiseks võetud. Juhul kui lähtuvalt
lähtuvalt täpsemalt analüüsida (telemeetriauuring, või elupaigakasutuse hindamine metsist ja kaljukotkast puudutavate analüüside tulemusele osutub võimalikuks
vaatluste põhjal). Kõdu külas olev pesa leiti juuli lõpus ja linde vaadeldi vaid juulis ja kaaluda väike-konnakotka osas metsaalal 2 km puhverala vähendamiseks
augustis. Olenemata juuli ja augusti vaatluspingutusest (lennutrajektoorid joonisel 5?), võetakse arvesse, et selleks tuleb läbi viia telemeetriauuring või teostada
on elupaigakasutuse hindamiseks vaja minimaalselt juurde kevadisi (aprill-juuni) vaatlusi täiendavad punktvaatlused.
arendusala lõunaservas. Lihtsalt kaamerasüsteemide rakendamine positsioonidel 13 ja 1
pole piisav, et välistada negatiivne mõju. Eeldust, et Kõdu konnakotkad ei lenda
regulaarselt arendusala lõunaosas on vaja kontrollida.
68/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
4. Kuna punktvaatlusi on tehtud üsna põhjalikult, oleks vaja neid andmeid ka Hukkumisriski hindamine Band mudeliga koostatakse täiendava lisana peale
kvantitatiivselt Band mudeliga analüüsida. Nii haneliste, sookure, hiireviu kui ka väike- seda kui Keskkonnaameti poolt on linnustikuekspertidele esitatud soovitused
konnakotka kohta. künnisväärtuste rakendamiseks.
5. Linnustiku uuringu aruande (lisa 3) lk 5 on antud rähnide ja laanepüü loenduse kohta Ebatäpsus parandatakse.
2 erinevat ajavahemikku: „Loendus viidi läbi 31.03.2024 kuni 19.04.2023.“ ja samas
lõigus veidi hiljem „Loendus viidi läbi 24.03 kuni 13.04.2024.“ Palume kuupäevad üle
vaadata ja vale lause eemaldada.
KSH aruanne täiendab linnustiku uuringut analüütiliselt, lisab ka järelseire ettepaneku, Seisukohta arvestatakse materjalide täiendamisel.
uuemad registriandmed jms. Paraku pole Keskkonnaameti hinnangul infot piisavalt, et
olla veendunud olulise negatiivse mõju puudumises.
KSH aruandes ei ole kõiki aspekte piisavalt käsitlenud, mistõttu ei saa selle järeldustega
nõustuda. Keskkonnaameti hinnangul ei ole hinnatud arendusala lõunaosa (Iidva soo)
ümbruse tuulikute mõjusid korrektselt. Vajalik on KSH aruannet täiendada või neist
tuulikutest loobuda.
11. Eesti Metsa Abiks MTÜ, 7-1.4/402-4
Üldine ja põhimõtteline seisukoht nr 1: Tuuleparki ei tohi rajada looduslikule Seisukoht teadmiseks võetud.
metsamaale, rohevõrgustiku tugialale, vaid seda saab rajada juba kahjustatud või Ei nõustu seisukohaga, et tuuleparki saaks kavandada üksnes juba täielikult
ümberkujundatud alale. Antud asukoht ei ole sellest tulenevalt tuulepargile sobilik. kahjustatud või ümberkujundatud alale ning et ainuüksi asjaolu, et
Käesolevaga juhime tähelepanu asjaolule, et kavandatava tuulepargi rajamine planeeringuala hõlmab metsamaad ja rohevõrgustiku ala, muudaks selle
looduslikule metsamaale toob kaasa ökosüsteemide tahtliku hävitamise ning see on tuulepargi rajamiseks sobimatuks. Kehtiva Türi valla üldplaneeringuga on
täielikus vastuolus Euroopa Liidust tulenevate keskkonnaalaste kohustustega, mida Eesti Lungu ala määratud üheks potentsiaalseks tuulepargialaks ning
Vabariik on lepinguliselt kohustatud täitma. detailplaneeringu eesmärk ongi välja selgitada, kas ja millistel tingimustel on
sellel alal tuulepargi rajamine võimalik. Detailplaneeringu koostamise nõue
Liikmesriikidel on kohustus vältida looduslike elupaikade ja kaitstavate liikide tuleneb PlanS § 125 lg 1 p-st 4 ning detailplaneering ei lähtu juhuslikust
elutingimuste halvenemist, ka väljaspool Natura 2000 alasid, kui tegevus võib olulisel asukohavalikust, vaid üldplaneeringus juba tehtud eelvalikust.
määral mõjutada kaitset vajavate liikide või elupaikade seisundit. Viitame antud juhul KSH aruandes ei ole planeeringuala käsitatud puutumatu loodusmetsana, vaid
sellele, et planeeringualal on metsamaa ning looduslikud ökosüsteemid, mis on osaliselt alana, kus esineb valdavalt majandusmets ning kus loodusväärtused, tundlikud
küll viimastel aastakümnetel üleraie tõttu kannatada saanud, kuid taastumisvõimelised. kooslused ja elupaigad on inventeeritud ning nendega on
Tuulepargi rajamine toob sageli kaasa kuivendamise, mis on tundlikele liikidele planeeringulahenduse koostamisel arvestatud.
hävitusliku mõjuga, seega kahjustub ka ümbritsev loodus, mis jääb infrastruktuurist Rohevõrgustiku osas on KSH-s selgelt märgitud, et detailplaneeringu ala kattub
puutumata. küll suurel määral Türi valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alaga, kuid
Taastuvenergiapargi rajamine toob kaasa looduslike elupaikade hävimise või rohevõrgustikule avalduvate mõjude leevendamisega on tegeletud juba
killustumise. Lisaks toob see kaasa EL kaitse all olevate liikide elupaikade kadumise või üldplaneeringu tasandil. Üldplaneeringus on tuulealade piirkonnas laiendatud
häirimise ning ökosüsteemide olulise seisundi halvenemise (juba nimetatud kuivendus, rohevõrgustiku tugialasid ja kavandatud täiendavaid rohevõrgustiku koridore
69/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
lisaks müra, valgusreostus jne). Eesti on Euroopa Liidu liikmesriigina kohustatud ning seatud tingimus, et rohevõrgustikku jääval katastriüksusel ei tohi
peatama ökosüsteemide hävimise, loodusliku linnustiku vähenemine ning tagama looduslike ja poollooduslike alade osakaal langeda alla 80%. KSH järelduse
nende liikide elupaikade säilimise. kohaselt on ka tuulepargi rajamisel võimalik see tingimus üldjuhul tagada.
Aastatel 1983-2018 kogutud haudelinnustiku punktloenduse andmete alusel väheneb Samuti ei järeldu KSH-st, et tuulepargi rajamisega kaasneks vältimatult
Eestis tavalisemate metsaliikide arvukus 43-59 tuhande paari võrra aastas.¹ ümbritseva looduskeskkonna oluline kahjustamine. KSH kohaselt on põhjavee
režiimile kaasnev mõju lühiajaline ja lokaalne ning kasutusaegne oluline mõju
Lisame, et tegemist on ka rohevõrgustiku alaga, selline tegevus ohustab rohevõrgustiku põhjaveetasemele puudub. Mõju taimestikule, linnustikule, nahkhiirtele ja
sidusust ning on vastuolus kehtivate keskkonnakaitsepõhimõtetega. rohevõrgustikule on hinnatud eraldi mõjuvaldkondadena ning iga
mõjuvaldkonna juures on ette nähtud leevendusmeetmed.
1 https://www.eoy.ee/ET/17/98/metsalinnustik/ Seetõttu ei ole põhjendatud järeldus, et kavandatav asukoht oleks tuulepargi
jaoks ainuüksi metsamaa ja rohevõrgustiku paiknemise tõttu sobimatu.
Käesoleva planeeringu ja KSH eesmärk ongi tagada, et tuulepargi võimalik
rajamine toimuks üksnes sellistel tingimustel, mille korral on keskkonnamõjud
hinnatud, leevendatud ning õigusaktide ja kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas
Üldine ja põhimõtteline seisukoht nr 2: Vastuolu Euroopa Liidu taastuvenergia Ei nõustu seisukohaga, et Lungu tuulepargi detailplaneering oleks vastuolus
direktiiviga (direktiiv (EL) 2018/2001) direktiiviga (EL) 2018/2001 üksnes põhjusel, et detailplaneeringu ala ei ole
Otsene vastuolu tuleneb Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist (direktiiv (EL) määratud taastuvenergia eelisarendusalaks.
2018/2001), mis rõhutab, et taastuvenergia arendamine peab toimuma kooskõlas Kliimaministeerium on antud küsimuses selgitanud (nt KliM kiri 18.07.2025 nr
keskkonnakaitse põhimõtetega, sealhulgas elurikkuse säilitamisega. Direktiivi eesmärk 7-15/25/2627-4), et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
on edendada taastuvenergia kasutamist viisil, mis ei kahjusta olemasolevaid kasutamise edendamiseks vastu võetud Euroopa Liidu direktiivide eesmärk on
looduskooslusi, liike ega elupaiku. Direktiivi artikkel 15c sätestab: “Taastuvenergia kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, mitte seada sellele täiendavaid
eelisarendusalad 1. Hiljemalt 21. veebruariks 2026 tagavad liikmesriigid, et pädevad piiranguid või takistusi. Taastuvenergia projektide menetluse kiirendamiseks
asutused võtavad vastu ühe või mitu kava, millega määratakse artikli 15b lõikes 1 on direktiivis ja selle muudatustes järjest tehtud taastuvenergia projektide
osutatud alade alarühmaks taastuvenergia eelisarendusalad üht või mitut liiki rajamisel erisusi võrreldes nõuetega, mida seavad loodusdirektiivid.
taastuvate energiaallikate jaoks. /…/ Nendes kavades pädevad asutused /…/ määravad Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks vastu võetud direktiivid on
piisavalt homogeensed maismaa-, sisevee- ja merealad, kus konkreetset liiki taastuva samuti osa Euroopa Liidu õigusest, mida järgime.
energiaallika kasutuselevõtt ei avalda eeldatavasti olulist keskkonnamõju, võttes Nii näiteks on taastuvenergia projektil teatud tingimuste täitmisel ülekaaluka
arvesse valitud ala eripära, järgmiselt: i) eelistavad tehis- ja ehitatud pindu, nagu avaliku huvi eeldus. Seega juhul, kui muu valdkonna projekti puhul tegevus
hoonete katused ja fassaadid, transporditaristu ja selle vahetu ümbrus, parkimisalad, lubatud ei ole, loetakse taastuvenergia ülekaalukaks avalikuks huviks võrreldes
põllumajandusettevõtted, prügilad, tööstuspiirkonnad, kaevandused, loodusväärtuse kaitsmisega ja tegevust saab vastavate tingimuste täitmisel
tehissiseveekogud, -järved või -veehoidlad ning asjakohasel juhul asulareoveepuhastid, lubada.
samuti degradeerunud maa, mis ei ole põllumajanduses kasutatav.”² Sobivad alad tuulepargi rajamiseks tuleb välja selgitada planeerimismenetluse
NB! Tegemist ei ole eelisarendusalaga. Repower EU projekti raames välja valitud ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus. Euroopa Liidu
eelisarendusalad asuvad küll vahetus läheduses.
2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202302413
70/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
taastuvenergiat puudutavad direktiivid ei välista taastuvenergia rajatiste
rajamist loodusmaastikele.
Direktiivis ja eelnõus jaotatakse taastuvenergia loamenetlused kaheks:
1) loamenetlus väljaspool eelisarendusalasid (direktiivi art 16b). Väljaspool
eelisarendusalasid on maismaa tuuleparkide alad, mis ei täida
energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 3215 lg 3 toodud
eelisarendusalade nõudeid ja biogaasijaamad, meretuulepargid, ka suured
päikesepargid. Väljaspool eelisarendusala on direktiivis sätestatud nö
tavamenetlus, mille maksimaalkestus maismaal on kuni 2 aastat ja merealal
kuni 3 aastat (art 16b lg 1).
2) loamenetlus eelisarendusalal (art 16a). Taastuvenergia arendamisel nendel
aladel kehtib kiirendatud loamenetlus. Kiirendatud menetluse läbiviimisel on
loamenetluse tähtajaks kuni 1 aasta (art 16a lg 1). Maismaa tuuleparkide
projektide alad, mis eelisarendusala tunnusele vastavad, on võimalik lugeda
eelisarendusaladeks, st kiirendatud menetlusega aladeks.
Artikkel 16b, mis reguleerib loamenetlust väljaspool eelisarendusalasid, ei
anna suunist, milliseid alasid taastuvenergia projektide nö tavamenetluses
peab eelistama.
Artikkel 16a suunab eelisarendusalade määramisel eelistama tehis- ja ehitatud
alasid (nt katused, tööstuspiirkonnad, kaevandused, prügilad jms). Et Eestis
võivad direktiivi kontekstis potentsiaalselt eelisarendusalaks sobivatel aladel
taastuvenergia arendamist takistada muud piirangud (nt riigikaitse), siis
reaalselt ei pruugi olla võimalik nende aladega taastuvenergia arendamisel
arvestada või neid eelistada. Nö rikutud alasid võib olla, aga nende
taastuvenergiaks kasutamine ei pruugi olla võimalik riigikaitseliste piirangute
tõttu. Tehisalade kasutamist soositakse, aga tuuleenergia arendamiseks
sobivate tehis-, tööstuslike- või väheväärtuslike alade puudumine ei vabasta
ühestki RED III direktiiviga seatud eesmärgi täitmisest.
Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv ei välista tuuleparkide rajamiseks
sobivat ala ainuüksi seetõttu, et tegemist on metsastatud alaga.
Selgitame, et nn Repower alad ei ole taastuvenergia eelisarendusalad.
Eelisarendusalad on üksnes Energiamajanduse korralduse seaduse § 3215 lg 3
tunnustele vastavad alad, mille vastavust eelisarendusala tunnustele on
võimalik hinnata üksnes peale planeeringumenetluse läbimist.
71/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Seisukoht nr 3: Vastuolu ettevaatusprintsiibiga. Linnurikaste loodusmetsade (ka Ei nõustu väitega, et kavandamine oleks toimunud puudulike andmete alusel
Natura 2000 linnualade) vahetusse lähedusse tuuleparke rajada ei saa. või ettevaatusprintsiipi eirates. Detailplaneeringu alal registreeritud
Kõnnumaa-Väätsa Natura 2000 linnuala jääb linnulennult umbes 8 km kaugusele. kaitsealuste liikide leiukohad on tuvastatud just tuulepargi kavandamiseks
Piiumetsa ja Iidva Natura 2000 loodusalad jäävad kavandatava tuulepargi vahetusse läbiviidud alusuuringute käigus ning KSH aruandes on sõnaselgelt märgitud, et
lähedusse. Kaitsealused linnud pesitsevad ka Natura 2000 loodusaladel, mille kaitse- kõik uuringu käigus tuvastatud kaitsealuste liikide leiukohtade andmed esitati
eesmärkide hulka nad ei kuulu ning sageli jäävad pesad inventuuride käigus tuvastamata ja kanti EELISesse. Seega on täpsustunud andmed menetluses arvesse võetud,
ja EELIS-esse kandmata. Seega tuleb rakendada elementaarset ettevaatusprintsiipi ning mitte eiratud.
välistada looduslikud ökosüsteemid tuuleparkide asukohtadena. Euroopa Liidu õiguses KSH aruandes on ka eraldi näidatud alternatiivide paiknemine inventuuri
on ettevaatusprintsiip juriidiliselt siduv. Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et: käigus kaardistatud kaitsealuste linnuliikide elupaikade suhtes ning hinnatud
„Ettevaatusprintsiip on üks alusprintsiip, mis peab suunama liikmesriikide ja EL nende võimalikku mõju. KSH kokkuvõtte kohaselt ei ole alternatiiv I sobiv, kuid
institutsioonide tegevust, kui eksisteerib teaduslik ebakindlus võimaliku kahjuliku mõju alternatiiv II puhul on võimalik leevendusmeetmeid rakendades tagada olulise
osas.“³ ebasoodsa keskkonnamõju vältimine. Seetõttu ei saa üksnes asjaolust, et
uuringute käigus täpsustusid EELIS andmed, järeldada, et tuulepargi
KSH programmi lk 24 saame aga lugeda: “Detailplaneeringu alale ei jää EELIS alusel kavandamine oleks iseenesest õigusvastane või ettevaatusprintsiibiga
ühegi I, II või III kaitsekategooria linnuliigi elupaika. Türi valla üldplaneeringu käigus vastuolus.
tuuleparkide asukohavaliku tegemisel arvestati parimat teadmist kaitstavate linnuliikide
oluliste elupaikade paiknemise osas.“ Lungu detailplaneeringu puhul viidi läbi Natura hindamine, sh Natura
asjakohane hindamine Kõnnumaa-Väätsa linnuala suhtes, kuna
Tänase päeva seisuga saame EELIS-est näha, et detailplaneeringu alal on registreeritud detailplaneeringu ala jääb antud ala suhtes kaljukotka ja must-toonekure
nii II kui III kaitsekategooria linnuliikide elupaigad. Seega oli tegemist metsaga, mille võimaliku mõjuala sisse. KSH järelduse kohaselt on selle hindamise tulemusel
linnustikku ei olnud eelnevalt inventeeritud, ning asukoha valiku eeldused olid juba välistatud oluline ebasoodne mõju Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-
algusest peale valed. eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele. Piiumetsa loodusala puhul on
KSH eelhindamises samuti järeldatud, et mõju loodusala kaitse-eesmärkidele
ja terviklikkusele on välistatud.
72/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Pildil on III kaitsekategooria liikide detailplaneeringu alal registreeritud elupaigad.
II kaitsekategooria liikide elupaikade andmeid sisaldavat joonist tabelis ei kuvata - alus
LKS § 53. (1)
Pildil on II kaitsekategooria liigi valgeselg-kirjurähni registreeritud elupaik detailplaneeringu alal.
Seega elavad detailplaneeringu alal kaitsealustest liikidest: Valgeselg-kirjurähn
(Dendrocopos leucotos), kes on linnudirektiivi I lisa liik, ehk üle-euroopaliselt ohustatud
liik; Raudkull (Accipiter nisus); Hiireviu (Buteo buteo); Laanepüü (Tetrastes bonasia);
Händkakk (Strix uralensis), kes on linnudirektiivi I lisa liik, ehk üle-euroopaliselt
ohustatud liik; Detailplaneeringu piiri peal elab lisaks musträhn (Dryocopus martius), kes
on linnudirektiivi I lisa liik, ehk üle-euroopaliselt ohustatud liik ja värbkakk (Glaucidium
passerinum), kes on samuti linnudirektiivi I lisa liik, ehk üle-euroopaliselt ohustatud liik
Detailplaneeringu piirist 200 meetri kaugusel asub nõmmelõokese (Lullula arborea)
registreeritud elupaik. Ka nõmmelõokene on linnudirektiivi I lisa liik, ehk üle-
euroopaliselt ohustatud liik. Ilmselt saavad kõik osapooled, kes selle loeteluga tutvuvad,
isegi aru, et sellisesse asukohta tuulepargi planeerimine on mõeldamatu ning
ebaseaduslik, lähtudes Euroopast tulevate nõuetega, muuhulgas on Eesti riik võtnud
siduva kohustuse linnustiku kadu peatada.
Arvestades asukohta, mis asub vahetult Natura 2000 loodusalade ja linnuala kõrval
(8km) metsamaal, on tegemist otsese ettevaatusprintsiibi eiramisega, mis on
ebaseaduslik.
3https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf%3Bjsessionid%3D6D583BB5A6555DE6974582
30D27
81BD6?cid=4823115&dir=&docid=231204&doclang=EN&mode=DOC&occ=first&pageIndex=0&part=1&text
=&
Seisukoht nr 4: Vastuolu linnudirektiivi ja loodusdirektiiviga Selgitame, et detailplaneeringu koostamisel on linnudirektiivist ja
Vastavalt linnudirektiivile tuleks hinnata mõ jusid ka kõ ikidele looduslikult esinevatele loodusdirektiivist tulenevaid nõudeid arvestatud KSH ja Natura hindamise
linnuliikidele Natura 2000 alal ja kui on oht nende kahjustamiseks, siis tegevust mitte kaudu. Euroopa Komisjoni valdkondlik mõjuhindamise juhend7 rõhutab, et
lubada. Kui hindamise tulemusel ei saa välistada olulist negatiivset mõju, ei tohi tuulepargid ei ole Natura 2000 aladel ega nende läheduses a priori välistatud,
tegevust lubada. Erandina võib tegevust siiski ellu viia üksnes ülekaaluka avaliku huvi kuid neid tuleb hinnata juhtumipõhiselt ning vajadusel läbi viia Natura
korral ning tingimusel, et rakendatakse kõik vajalikud leevendus- ja asjakohane hindamine. Samuti tuleb mõju hinnata ala kaitse-eesmärkide
kompensatsioonimeetmed ning Euroopa Komisjoni teavitatakse vastavalt suhtes ning luba saab anda ainult siis, kui on veendutud, et ala terviklikkust
loodusdirektiivi artikli 6 lõikele 4. ebasoodsalt ei mõjutata.
7
European Commission. (2020). Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation. Publications Office of the European Union. https://doi.org/10.2779/095188
73/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Lungu detailplaneeringu puhul on see menetlus läbi viidud. KSH järelduse
kohaselt on oluline ebasoodne mõju Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-
eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele välistatud ning Piiumetsa
loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on mõju samuti välistatud.
Seisukoht nr 5: Tuulepargi rajamine tooks kaasa vääriselupaiga raadamise - see on Selgitame, et vääriselupaiga raadamise ei ole planeeringulahenduse alusel
lubamatu ja ebaeetiline vajalik ega ka lubatud. Selgitame, et tuuliku hoonestusala määratakse tuuliku
labade ulatuse horisontaalprojektsiooni ulatuses. Tuuliku montaažiplats
(reaalne maapinnal olev ehitusala) on tunduvalt väiksem kui määratava
hoonestusala ulatus. Tuuliku labade ulatumine vääriselupaiga peale ei too
kaasa vajadust vääriselupaika raadata. Lähtuvalt teie esitatud seisukohast
täpsustatakse asjaolu KSH aruandes ja planeeringus selgema arusaamise
huvides.
Tuulepargi krunt “pos 15” (pildil üleval vasakul) on paigutatud registreeritud vääriselupaigale (VEP).
Tuulepargi krunt on paigutatud registreeritud ja nähtavasti ka aktiivse lepinguga (kuni
aastani 2037) vääriselupaigale (VEP). Nagu juba mainitud, on Eesti riik võtnud kohustuse
Euroopa Liidu ees ära kaitsta kõik senini säilinud loodusmetsad, seega on mõeldamatu
ning ebaseaduslik vääriselupaiga raadamine tuulepargi krundi rajamiseks.
Kordame, et antud asukoht ei ole sobilik tuulepargi rajamiseks.
Seisukoht nr 6: Tuulepargi rajamine tooks kaasa Natura 2000 registreeritud elupaiga Selgitame, et antud planeeringu KSH aruande koostamiseks viidi
nr 7230 (liigirikkad madalsood) raadamise - see on lubamatu ja ebaeetiline planeeringualal läbi põhjalik taimestiku uuring, mille käigus inventeeriti ka
loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemisalad. Inventuuri tulemused on
esitatud Keskkonnaametile registrisse kandmiseks, kuid natura elupaikade kihil
seisuga 02.04.2026 andmestik veel ei kajastu. Viidatud elupaigatüübi 7230
puhul ilmnes inventuuri käigus, et madalsood antud kohas ei esine. Tegu on
rohumaaga, mis osaliselt vastab elupaigatüübi 6510 (aas-rebasesaba ja ürt-
74/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
punanupuga niidud) tunnustele. Planeeringualal inventeeritud loodusdirektiivi
elupaigatüüpide eraldised on kujutatud KSH aruande joonis 8.
Planeeringulahenduse koostamisel on nende paiknemisega arvestatud
tagamaks väljaspool kaitsealuseid alasid paiknevate elupaigatüübi eraldiste
säilimine.
Tuulepargi krunt “pos 1” (pildil keskel) on paigutatud registreeritud Natura elupaigale nr 7230 (liigirikkad
madalsood). Natura elupaigad on pildil märgitud kollase viirutusega.
Tuulepargi krundi positsioon nr 1 on paigutatud Natura elupaigale nr 7230 (liigirikkad
madalsood).⁴ Olgugi, et Natura elupaigad on Eestis hetkel kehtiva seaduse järgi kaitstud
vaid kaitsealadel ning riigimetsades, on loodusväärtuste hävitamine vaieldamatult
vastuolus kohustustega, mille Eesti on Euroopa Liidu ees võtnud. Kui sellise kavatsusega
jätkatakse, teavitame Eesti Metsa Abiks (EMA) poolt sellest Euroopa Komisjoni.
4 https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/liigirikkad-madalsood-7230
Seisukoht nr 7: Puudub kumulatiivne hindamine teiste tuulealadega KSH aruandes on koosmõjusid hinnatud ning arvesse on võetud nii teised
Selline lähenemine ei vasta strateegilise planeerimise ja keskkonnakaitse põhimõtetele. piirkonna tuulepargi alad kui ka muud teadaolevad arendused, mis võivad
Tuuleenergeetika arendamisel tuleb arvesse võtta mitte ainult üksiku projekti mõju, koos kavandatava tegevusega keskkonnamõju avaldada.
vaid ka koondmõju koos teiste lähedalasuvate või planeeritavate tuuleparkidega. See KSH koostamisel on lähtutud põhimõttest, et koosmõju hinnatakse nende
aitab tagada, et keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud mõjud oleksid terviklikult hinnatud projektide ja planeeringutega, mille kohta on menetluse ajal olemas piisav
ja leevendusmeetmed tõhusad. ruumiline ja sisuline teave. Sealjuures on hinnatud mõju nii Natura aladele,
linnustikule kui ka teistele asjakohastele keskkonnateguritele. KSH järelduse
kohaselt ei ole tuvastatud sellist koosmõju, mis tooks kaasa vältimatu olulise
ebasoodsa mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele või muudaks
detailplaneeringu elluviimise võimatuks.
Seega ei saa nõustuda seisukohaga, et kumulatiivsed mõjud oleksid jäetud
terviklikult hindamata. KSH-s on teadaolevaid piirkondlikke arendusi
arvestatud detailplaneeringu täpsusastmele vastavalt ning edasistes
75/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
menetlustes tuleb koosmõjusid hinnata ka nende projektide suhtes, mille
lahendused täpsustuvad hiljem.
Kokkuvõte Selgitame et tuulepargi rajamist ei saa pidada välistatuks ainuüksi seetõttu, et
Oleme vastu tuulepargi rajamisele metsamaale, rohevõrgustiku tugialale ning Natura planeeringuala hõlmab metsamaad, paikneb osaliselt rohevõrgustiku alal või
2000 linnuala ja loodusala vahetusse lähedusse. Tuuleparke saab rajada juba jääb Natura alade lähedusse (antud juhul on küll lisaks kaugus Natura
kahjustunud maastikule, mitte metsa. loodusaladest üle 1 km ja linnualadest üle 8 km). Lungu ala on määratud
Kuna seisukoha andmiseks antud tähtaeg ei olnud meie jaoks piisav, et kõiki aspekte potentsiaalse tuulepargi alaks Türi valla üldplaneeringuga ning
põhjalikult analüüsida, oleme kommenteerinud vaid teatud punkte. Palume mitte detailplaneeringu ja KSH eesmärk on välja selgitada, kas ja millistel tingimustel
käsitleda kommenteerimata punkte meie vaikiva nõusolekuna. on sellel alal tuulepargi rajamine võimalik.
Täname ühtlasi seisukohtade esitamise eest tähtaegselt. Teadmiseks, et
avalikustamisel esitatud märkuste läbivaatamisel hinnatakse neid nende sisust
lähtudes ning kommenteerimata asjaolusid ei käsitleta automaatselt vaikiva
nõusolekuna.
12. Eraisik K.P., 7-1.4/404-8
Oleme Perniko kinnistu elanikud ja tuulikute planeering puudutab meid otseselt, nii Täname põhjaliku seisukoha eest. Mõistame, et kavandatav tuulepark
avalikustamisel olev kui ootel olev Kädva planeering. puudutab lähikinnistute elanikke vahetult ning et müra, elukeskkonna
Miks me ei ole nõus tuulikute tulekuga “oma taha aeda”? muutuse ja looduskeskkonna säilimise küsimused on kohalike elanike jaoks
Aastaid tagasi kui soetasime kinnistu, sai valik langetatud koha järgi. Sel hetkel olulised. Perniko elamuala jääb antud detailplaneeringu eskiislahenduse
väärtustas Türi üldplaneering väärtuslikku talumaastikku koos põldude, vanade kohasest lähimast tuulikust 5,5 km kaugusele. Sellisel kaugusel ei esine
talukohtade ja metsadega. tuulepargist tulenevat varjutuse häiringut (tuulikute vari ei ulatu antud
Otsisime vaikust, loodust ja kohta, kus talutoimetusi jätkata. Leidsime selle siin. elamualani). Kuna elamuala on idast ja lõunast ümbritsetud metsaga, siis
Naudime vaikseid hommikuid linnulaulu vahest ka tuulekohina saatel. tuulepargis suunas avatud vaade puudub ning seega maastikuvaate muutus
Aga riiklike müranormide jaoks ei esine vaikust. 40 db müra on kehtiv norm. See ei ole elamuala suhtes ei avaldu. Müra osas on KSH aruandest leitavate
kooskõlas päris maaeluga. Me kõik teame kui halb on magada müraga, sama kehtib mürahinnangute kohaselt on antud tuulepargi tööst tingitud müratase alla 35
keskendumise kohta avatud kontoris, liikluses ja mujal. TTU uuringust järeldub, et WHO dB.
soovitab öiseks müratasemeks alla 30 dB(A). Müraleevendust pakuvad labade KSH aruandes on esitatud tuulepargi müra hindamine, sh madalsagedusliku
aerodünaamiline optimeerimine, vibratsioonisummutavad konstruktsioonid ja müra ja infraheli hindamine on teostatud lähtuvalt valdkondliku
tuuleparkide piisav kaugus elamutest (vähemalt 2 km). juhenddokumendi suunistele. Müra hindamine on teostatud tuulikute
TTU töö sedastab: Tuuleturbiini töö käigus tekib müra, mis võib kahjustada inimeste maksimaalse müraemissiooni tingimustes eeldades allatuult müra levikut.
heaolu ning halvemal juhul ka tervislikku seisundit. Tekkiva müra helitugevus ulatub Hinnangu kohaselt jääb tuulikute käitamisel tekkiv müratase müratundlikel
tuuliku juures kuni 95-105 dB, mis on võrreldav ööklubis tekkiva müraga.* Vastavalt aladel alla kehtestatud müra normtasemete ning ei põhjusta terviseriske, kui
keskkonnaministri määrusele “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme nõudeid järgitakse.
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” jäävad tööstusmüra normtaseme Terviseamet on oma seisukohtades märkinud, et senised teadusuuringud ei
piirväärtused päevasel ajal 55-65 dB ning öisel ajal 40-50 dB vahemikku sõltuvalt müra ole kinnitanud tuulikute infrahelist põhjustatud tõsiseid terviseriske (vt
kategooriast, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe alusel. Pidev https://www.terviseamet.ee/tuulepargid). Lisaks on koostatud Tartu Ülikooli
76/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
madalsageduslik müra põhjustab unehäireid, peavalu, peapööritust, ärritust, mälu- ja poolt teaduskirjanduse ülevaade, milles jõuti järeldusele, et olemasoleva
konsentratsioonihäireid. Negatiivsete mõjude vältimiseks nõutakse tuulikute teaduskirjanduse põhjal ei ole tuulikutega seoses tuvastatud kahjulikke
planeerimisel müra leviku hindamise läbiviimist, et veenduda rakendatud tööstusmüra tervisemõjusid8. Samas käsitletakse planeeringu koostamisel müra tervikuna
normtaseme nõuete täitmises. ettevaatusprintsiibist lähtudes ning rakendatakse rangemaid kehtivaid
Ükski inimene ei suuda elada pideva müra sees. Tuuliku tööstusega, aga see saabub. müranorme (müra sihtväärtust kui elamu omanikuga ei esine kokkulepet selle
Tuuakse näiteid Paldiskist, inimesed elavad seal. Jah. See linn on aegade algusest sõja- ja ületamise lubatavuse osas), mis tagavad ühtlasi ka madalamad
tööstuslinn ja inimesed minnes sinna aduvad oma olukorda, Enamasti on see valik madalsagedusliku müra, sh infraheli tasemed. Tuulepargi rajamisel ja
rahakotis oleva raha ostujõu ulatuses, sest seal on odavaimad korterid. Paldiski elanike käitamisel on arendajal kohustus tagada kehtivate müranormide täitmine ning
arv ei ole aastate jooksul kasvanud. 2012.a. 4800-lt on see langend 3500-ni täna. Ei kerki planeeringus on seatud ka müra järelseire kohustus. Nõuete täitmist
sinna uusi elamualasid. Ja neil on vaid 160m tuulikud. See on magalalinn, milles müra on kontrollivad pädevad asutused (Terviseamet).
igapäevane. Teie tõstatatud küsimus kohaliku kasu, elukeskkonna kvaliteedi ja võimalike
Aga miks on sellisel juhul välistatud tuulikute panek Türi linna ja Käru küla külje alla? leevendusmeetmete kohta on mõistetav. Detailplaneeringus ja KSH-s on ette
Paldiskis on see linna kõrval. Ka meie oleme inimesed, sama moodi nagu Kärus ja Türil. nähtud mitmed keskkonnatingimused ning järelseire kohustused, kuid
Tegelikult on inimeste soov maale elama minna ja olla seal just selleks, et eemalduda planeeringuga ei lahendata kõiki võimalikke eraõiguslikke või poliitilisi
(linna) mürast. Samal põhjusel kolitakse ka korteritest eramutesse, ja kűlastatakse küsimusi, nagu näiteks elektrihinna erikokkulepped või piirkondlike
puhkekohti. investeeringute jaotus. Tuuleparkide rajamisega seotud kohaliku kasu küsimus
Hetkel on siin hindamatu väärtus loodus ja vaikus, kus oma jõudu ammutada, ennast ei ole reguleeritud detailplaneeringu menetluses otseste individuaalsete
laadida. maksetena elanikele või elektrihinna määramisega. Eestis on kehtestatud
Türi, Käru ja linna rahvas ei taju, mis on tegelikult müra. Selleks peab minema mõneks keskkonnatasude seaduse alusel häiringutasu, mille eesmärk on suunata osa
nädalaks Tallinna kesklinna, et aru saada kui kurnav see tegelikult on. tuulepargi tegevusest tulenevast kasust kohalikule omavalitsusele ja lähiala
Kui lähete linna, on seal klantsitud tänavad, öölabi põlevad tänavavalgustused, suured elanikele. Häiringutasu põhimõtted on seletatud
lilleamplid, jõulutuled, soojustatud kõnni- ja sõiduteed. 24/7 töötavad spordisaalid, https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/tuuleenergia/tuulikut
valgusreklaamid, poed, uus sile asfalt, pangakontor, kool ja õpetajate maja, töökohad, asud
suvilad, suured elamud. Nende inimeste laristamine ja metsik energia kulu soovitakse
“vaese ja rumala” maainimese ja looduse arvelt tasa teenida. Selgitame, et Lungu tuulepargi detailplaneeringu koostamine lähtub Türi valla
Mida maainimene vastu saab, selle linnarahva looduse, elu- ja raha, energia põletamise üldplaneeringust, millega on valla territooriumil määratud kolm potentsiaalset
eest? Miks me ei kuule, et kűlarahvale pakutakse elektrit 3 sendiga, ja kogu Käru tuulepargiala. Detailplaneeringu eesmärk on välja selgitada, kas ja millistel
kortermajad saavad uue fassaadi ja küttesüsteemi, ei kuule uutest ettevõtetetst, tuuliku tingimustel on sellel alal tuulepargi rajamine võimalik. Vastavate asjaolude
peakontoritest Kärus? selgitamine toimub planeerimisseaduse kohases menetluses, mis sisaldab
Täna ei loe kuskilt kaustast välja meile võimalusi olukorra leevendamiseks, mis võiks avalikustamist, isikute ja asutuste seisukohtade ärakuulamist, keskkonnamõju
seisneda nii tuulikute töö sulgemisest: suveõhtuti paariks tunniks ja nädalavahetuse strateegilist hindamist ning koostööd erinevate valdkondade eest vastutavate
päevastel aegadel. Suvepuhkuse perioodil. Näeme ainult kohustust see tööstusmüra ametkondadega. Käesoleval ajal ei ole menetluses ilmnenud selliseid
vastuvõtta ja űle elada, ja tervisekahjustused saada. asjaolusid, mis annaksid õigusliku aluse detailplaneeringu koostamise
peatamiseks või lõpetamiseks.
8
https://kliimaministeerium.ee/tuulikute-tervisemojud-sustemaatiline-ulevaade-viimasel-viieteistkumnel-aastal
77/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Tänaseks ei ole teadlastel tõendatud, puuduvad uuringud, et infraheli ei mõju inimesele.
Küllaga, on teada, et loomad eemalduvad tuuliku aladest. Seega ei ole kindlalt väita
võimalik, et see inimest ei mõjuta. Senikaua, kuni pole teaduslikke uuringute tulemusi ei
ole see mulle ja mu perele ohutu ja vajab täiendavat uuringut ja planeeringu peatamist,
täiendava kaasaegse sõltumatu uuringu tegemist, arendaja tellimuse ja suunamiseta.
Uppsala ülikooli teadustööd on piisavad, et väita ja peatada parkide planeerimine,
seniks kuni on infreheli mõju uuringud tehtud. Prof Matsson on teavitanud, et
madalasageduslik müra ulatub kūmnete kilomeetrite kaugusele ja seda tuleb uurida
õigete vahenditega. Euroopa Parlamendis on menetluses petitsioon 0482/2021, mis
nõuab kehtestamaks uued ühtsed müranormid tuulikutele.
Samuti kinnitab TTü 2023 uuring: Tuuleturbiini töö tekitab infraheli (alla 20 Hz) laineid,
mis võivad levida mitmekümne kilomeetri kaugusele tingituna halvast neeldumisest
atmosfääri ja tehisobjektidesse.
Villu Pella Soojusenergeetika PhD, Postimees 17.12.2025: 1. Tuuleparkide lubatava
infraheli tasemed on seni määramata, seda tunnistab kaudselt ka WHO.
2. Infraheli mõjutab elusat loodust, sh inimese keha ning organeid vibratsioonide–
resonantside kaudu 3. Tuuleparkide infraheli võib mõjutada inimeste tervist suurel
määral. Mõnel juhul võib
konkreetse tervisehäda avaldumise viiteaeg võtta aastaid. 4. Infraheli levib kilomeetrite
kaugusele, tuuleparkide puhul on mõõdetud seda 20 km kaugusel ning kaugemalgi. 5.
Infraheli tungib oma pika laine tõttu kergelt elamutesse ning hoonetesse ja võib need
viia resonantsi. 6. Enamik autoreid kinnitab, et tuugenite infraheli ja selle pikaajajalise
mõju uuringuid on vaja jätkata. 7. Eestis ei ole praegu laborit, mis oleks saanud
akrediteeringu tuuleparkide infraheli mõõtmiseks. 8. Kui sotsiaalminister peab infraheli
mõju ainult nocebo-efektiks, siis psühhiaatrilise abi peaks ta neile õnnetutele inimestele
kindlustama. Peamised häiringud tuulikute puhul on unehäired, stress, ärritus ja need
mõjutavad inimese tervist. Pulseeriv müra, tuuliku vilkumine, see ei ole see millega meie
väärtuslikku maaelu rikastada ja tervist kahjustada.
Saarde volikogu salvestusetel kuuldav terviseameti töötaja Sopi tuulepargi 3.06.2025
kommentaar müra uuringu kohta: kolige teise elukohta.* Aga palun - vahetage mulle
samasugune kinnistu ja samas olukorras hooned kuskile samasugusesse tuulikute
vabasse kohta.
16-17.3 toimunud tuulikute teemaline konverents Tartus, kus riik on praegu kiskja, kes
peab maainimesed maha murdma, et tuulikuid panna igale poole űle kogu eesti. Mille
eest meid nii karistatakse?
78/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Omavalitsusele võib olla väga ahvatlevaks ja oluliseks tuluallikaks toetus, mida
pakutakse miljonites eurodes, aga seniks kuni pole seaduslikku alust selle väljastamise
kohta, ei ole siin riigis midagi kindlat. Seega ei tohiks ka omavalitsus lootma jääda ilusale
jutule.
Keegi meist ei arva, et Eestil pole vaja odavat elektrit. Aga seda saab teha
meretuuleparkide ja tuumajaamaga, mis on mandrist vähemalt 10 km kaugusel, või
parkidega, mida saab ehitada mahajäetud tööstusaladele. Pole meie süü, et riigijuhid
pidasid vajalikumaks investeerimiseks Rail Balticusse kui odava energia tootmiseks, et
nüüd ülepaisutatud tuukliku mahtudega katta kogu eestit.
Tuuleparke ei pea tegema metsa, see ei ole nende koht. Siin on loodus ja elu, mis vajab
hoidmist ja säilitamist järgnevatele põlvedele.
Jah need videopildid metsisest ja kotkast siin all on meie koduhoovist, päriselt. Tuulikud
hävitavad ka nende asustuse.
Palun peatage tuulikute planeeringud Türi valla ja Käru kűlade aladel, vähemalt seniks
kuni on madalsagedusliku müra uuringud inimeste tervisele tõestatud, tagatud ja tehtud
ohutuks.
13. Eraisik K.P., 7-1.4/404-8 [samasisuline kiri eelmisega]
Kiri on korduva sisuga kirjaga 12 - vastus palun vaadata tabelis eelmise kirja (järjekorranumbriga 12) vastuse juurest.
14. Renno Nellis, Kotkaklubi, 7-1.4/402-3
1. Väike-konnakotkal planeeritakse tuulikuid tsoon 1 sisse, mis on 2 km raadius ümber Väike-konnakotka osas on seisukoht teadmiseks võetud. Positsioonide 1 ja 13
pesa -see on vastuolus Maismaalinnustiku analüüsiga (MLA). Lähimad tuulikud on kavandamiseks (st tuulikute kavandamisel väike-konnakotka 2 km puhvrisse)
planeeritud asustatud väike-konnakotka pesast minimaalselt 1,45 km kaugusele (elupaik viiakse läbi täiendavad punktvaatlused või telemeetriauuring. Uuring viiakse
KLO9134527). läbi juhul kui lähtuvalt metsist ja kaljukotkast puudutavate täiendavalt
Vastavalt maismaalinnustiku analüüsile tuleb pesast lähemale kui 2 km teha korralik kavandatavate analüüside tulemusele osutub võimalikuks kaaluda väike-
eriuuring: konnakotka osas metsaalal 2 km puhverala vähendamist.
"eeluuringul põhinev eksperthinnang näitab veenvalt, et negatiivset mõju ei kaasne"
(lause MLAst). Piisavalt kvaliteetseks ja informatiivseks eriuuringuks saab pidada ainult Tuuliku positsioon 2 osas märgime, et tegu on väljaspool väike-konnakotka 2
saatjauuringut, mida siin alal ei ole tehtud. Paikvaatluse andmed ei ole mõju km soovitatavat puhverala paikneva tuulikupositsiooniga ning planeeringus on
välistamiseks piisavad ja objektiivsed, sest paikvaatluse punkt oli planeeritavatest antud positsiooni osas seatud tingimus tuvastuspõhiste tehnoloogiate
tuuliku-positsioonidest 2-2,3 km kaugusel ja vahetult tuulikupositsioonide alal või kasutamiseks hukkumisriski minimeerimiseks. Tegu on igati kooskõlas
konnakotka pesa pool paikvaatlusi ei tehtud. Kevadel käivad konnakotkad aktiivselt lahendusega antud liigi osas tuulikute kavandamisel rakendatavale praktikale
toitumas ka metsades, nt märgadel lompidel ja kraaviservades. Kuna korralikku ning Keskkonnaameti suunistele.
eriuuringut ei ole tuulikualal tehtud, siis ei ole välistatud negatiivne mõju konnakotkaste
lennuteedele ja elupaigakasutusele, mistõttu pesast 2 km raadiusesse (tsoon 1) ei tohi
tuulikuid planeerida (vt lisatud kaart). See konnakotka piirang puudutab
79/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
tuulikupositsioone nr 1 ja 13. Lisaks asub positsioon nr 2 Lungu konnakotka paarile
olulisel toitumisalal (avamaal), kuhu ei tohiks tuulikut ehitada.
Kirja osaks olevat I kaitsekategooria liikide elupaikade andmeid sisaldavat joonist tabelis
ei kuvata - alus LKS § 53. (1)
2. Kaljukotkas. Tuulikualast u 3 km kaugusel asub kaljukotka Iidva elupaik (KLO9126281) Kaljukotka toitumisalade osas koostatakse täiendav analüüs arvestades
ja lähimaid tuulikuid planeeritakse pesast 3,3 km kaugusele. Liigi kodupiirkond on liigi koostamisel oleva kaljukotka kaitse tegevuskava lisa kohaseid
kaitse tegevuskava alusel pesast 5 km raadiuses ja hiljutised saatjauuringud on näidanud analüüsipõhimõtteid. Täiendav hindamine teostatakse kasutades
veel ulatuslikumat elupaiga kasutamist. Esmatähtsad toitumisalad on rabad ja sood, maastikuanalüüsi ja linnustiku uuringu raames teostatud vaatluste andmeid.
lisaks rohumaad pesast kuni 7-8 km raadiuses - selliseid alasid on tuulikuala põhja- ja KSH aruande koostaja nõustub, et saatjauuringud annavad alati kõige
lõunaosas. Kaljukotkast vaadeldi linnustiku uuringute ajal ala põhjaosas ühel korral täpsemaid andmeid, kuid antud juhul ei ole teadaolevalt Iidvas pesitsev
aprillis 2024, aga paikvaatlused ei ole piisavad, et hinnata tuulepargi mõju puudumist kaljukotkas saatjaga varustatud. Väljaspool maismaalinnustiku analüüsi
kaljukotkale. Sellele alale tuulepargi rajamise mõjusid kaljukotkale on võimalik kohaseid tsoon 1 alasid telemeetriauuringute läbiviimine ei ole üldjuhul
objektiivselt selgitada ainult saatjauuringuga, mida siin alal ei ole tehtud. Lisaks on proportsionaalne nõue. Seda eeskätt liigi osas kelle püüdmine ja saatjaga
kaljukotka hinnangu ja järelduse andnud ekspert, kellel ei ole kogemust kaljukotka varustamine on teadaolevalt väga keerukas ning ei ole sageli õnnestunud ka
elupaigavaliku ja toitumisalade kohta. Vajalik on kaljukotka mõjude objektiivne vastavate kaitsekorralduslike projektide raames. Samuti ei näe sellise uuringu
hindamine. läbiviimist ette KSH programm, mis on koostatud arvestades asjaomaste
asutuste, sh Keskkonnaameti seisukohti. Telemeetriuuringute läbiviimist
kaljukotka osas väljaspool tsoon 1 alasid ei näe ette ka Keskkonnaameti
poolne juhendmaterjal Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire
miinimumnõuded.
3. Metsis. Tuulikuala lõunaosas on seni registreerimata metsisemäng, mida linnustiku Adresseerimaks võimalikku mõju ja ebaselgust mõju osas metsise
inventuuri tegija ei suutnud fikseerida, kuigi metsist kohati alal kuuel korral. Kõik elupaikadevahelisele sidususele viiakse 2026 a kevadel läbi täiendavad metsise
vaatlused tulid Iidva väikesoo ümbrusest, kus on liigile ainsad sobivad elupaigad ja mäng mängualade otsimised planeeringualale jäävas väikeses Iidva soos ja ka
asub järelikult just seal. Käesoleva kirja autor nägi sealsete rabametsade edelaosas planeeringualast välja jäävas Selja rabas tuvastamaks metsiste tegevusjälgi ja
metsise kukke 26.04.2025, lisaks on kohalik jahimees näinud varem 2 kukke. Need määratlemaks võimaliku mänguala esinemisel täpsemalt selle paiknemist ja
korduvad vaatlused on aluseks metsise elupaiga piiritlemiseks EELIS-s - saatsin uue ala seisundit. Seejärel täiendatakse mõjuhinnangut mõjude osas metsise
metsise elupaiga Keskkonnaametile 25.03. elupaikadevahelisele sidususele ning vajadusel nähakse ette täiendavad
Metsise elupaigast tuleb rakendada 1 km tuulikuvaba puhvrit, sest liik on tuulikute meetmed olulise mõju vältimiseks.
suhtes tundlik liik ja tuulepargist tekib vältimisala. Keskkonnaametile saadetud metsise
elupaigast 1 km raadiusesse jäävad tuulikupositsioonid nr 1, 3, 5-7, 10, 12-14. Metsise elupaiga registreerimise osas selgitame, et metsise elupaikade
See väikeraba (Iidva väikesoo) on metsisele oluline astmelaud-elupaik vahe-Eestis, mis EELISesse esitamisel tuleb järgida Metsise kaitse tegevuskava põhimõtteid,
ühendab Soomaa ja Kõrvemaa tuumalasid, selle kohta on täpsemalt kirjutatud metsise mille alusel on elupaiga kaardistamiseks vaja tuvastada metsise mäng. Neid
kaitse tegevuskava eelnõus. Metsisele vajalik sobivate elupaikade ruumiline ühendus on põhimõtteid on ka detailplaneeringu linnustiku uuringu andmete esitamisel
järgitud. Metsise elupaikade sidususe tagamiseks vajaliku koridori võimaliku
80/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
sealkandis just väikerabade ümbruse männikute kaudu: Allipa rabast Reedikmaa, Selja ja paiknemise osas on lähtutud maismaalinnustiku analüüsis esitatud
Iidva väikerabale ning edasi Iidva ja Piiumetsa soole, kus on mängud teada. andmekihist.
4. Paikvaatluste metoodika ei järgi maismaalinnustiku analüüsis (MLA) ja Esitatud märkus puudutab uuringu metoodika vastavust maismaalinnustiku
Keskkonnaameti juhendmaterjalides kirjeldatud tingimusi. Paikvaatluste loendustundide analüüsi (MLA) soovituslikele põhimõtetele ning Keskkonnaameti hiljem
arv ühes päevas on maksimaalselt 3 tundi ühe uuringuala (kõikide loenduspunktide) valminud juhendmaterjalile. Leiame, et kirjeldatud erinevused ei ole antud
kohta, aga siin alal tehti loendusi sageli 4-5 tundi korraga. Selle "kuni 3 tundi korraga" juhul sellised, mis muudaksid uuringu tulemused või nende põhjal tehtud
reegli eesmärk on teha vaatlusi rohkematel päevadel, et koguda objektiivsem andmestik järeldused ebausaldusväärseks.
lindude õhuruumi kasutamise kohta. Kevadel ja sügisel tuleks MLA alusel teha loendusi MLA on soovituslik juhendmaterjal, mitte õiguslikult kohustuslik metoodika.
vähemalt 12 päeval, aga siin alal tehti kevadel 9 ja sügisel 11 päeval. Keskkonnaameti uuringute juhend, millele märkuses samuti viidatakse, valmis
Lisaks oleks olnud vajalik teha paikvaatlusi rohkemates asukohtades, sest tegemist on 01.10.2024 ehk ajal, mil kõnealused uuringud olid juba lõppfaasis. Tegemist on
valdavalt metsamaaga, kus on piiratud nähtavus. Loogilised lisavaatluste punktid oleks Keskkonnaameti kui kooskõlastaja suunisega selle kohta, millist metoodikat
tulnud paigutada ala kirdeosa põllule, Iidva väikesoost loode poole suurtele lankidele ja nad peavad vajalikuks järgida või milliste kõrvalekallete korral tuleb
tuulikualast lõunasse Kõdu põldudele (see oleks võimaldanud selgitada ka väike- muudatused nendega kooskõlastada. Käesoleva uuringu läbiviimise ajal ei
konnakotka õhuruumi kasutamist tuulikuala lõunaosas). olnud selle metoodika järgimine kohustuslik ega olnud sellist nõuet ka
Keskkonnaameti poolt eraldi seatud.
Mõju hindamise seisukohast on määrav see, kas uuringu koostajal oli kogutud
andmete põhjal piisav kindlus oma järeldustes. Käesoleval juhul on uuringu
koostaja hinnangul vaatluste maht olnud piisav nii rände kui ka röövlindude
kasutuse iseloomustamiseks. Lisaks punktvaatlustele tehti ala sees ja
ümbruses lisavaatlusi nii kevadel kui suvel. Seega ei põhine hinnang üksnes
fikseeritud punktvaatluste tundidel, vaid kogu välitööde käigus kogutud
teabel. Seda kinnitab ka asjaolu, et uuringu käigus leiti kaks eelnevalt
teadmata väike-konnakotka pesapaika, mis näitab, et ala kasutus oluliste
liikide poolt ei jäänud tähelepanuta.
Samuti ei saa pidada otsustavaks etteheidet, et üksikute loenduspäevade
kestus ületas soovituslikku kolme tundi või et kevad- ja sügisvaatluste päevade
arv jäi mõnevõrra alla MLA-s soovitatud mahu. Need soovitused on suunatud
eeskätt andmestiku ühtlustamisele ja võrreldavuse parandamisele, kuid
väiksemad kõrvalekalded ei tähenda automaatselt, et uuringu tulemused
oleksid ebapiisavad. Oluline on, kas ala kasutuse põhijooned said
usaldusväärselt kirjeldatud, ning käesoleval juhul on uuringu koostaja
hinnangul see eesmärk täidetud.
Vaatluspunktide paiknemise osas märgime, et MLA järgi tuleb vaatluskohad
valida nii, et kaetud oleks kindlasti üle poole uuringualast, soovitavalt
vähemalt 75–80%, mitte 100%, ning et ükski planeeringuala piirkond ei jääks
81/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
loenduspunktidest kaugemale kui 2 km. Ka siin on oluline rõhutada, et
tegemist on soovitusega. Lungu uuringualal olid vaatluspunktid paigutatud
üldjoontes nende põhimõtete kohaselt ning valitud olid hea nähtavusega
punktid. Põhipunkt paiknes avamaastikul, kust avanes väga hea nähtavus ala
põhja- ja keskosale. Alapunkt võimaldas lageraiete tõttu vaate ida-, lõuna- ja
läänesuunas. Lisaks läbiti alapunkti jõudmiseks ala lõunaosast keskosani ning
selle käigus tehti lisavaatlusi, mistõttu saab ala käsitada vaatluste kaudu
piisavalt kaetuna.
Väike-konnakotka osas tuleb arvestada, et mõlemad uuringualaga seotud
elupaigad tuvastati alles läbiviidud linnustiku-uuringu käigus. Seega ei olnud
võimalik nende olemasolu punktvaatluste kavandamisel eelnevalt arvesse
võtta. See asjaolu näitab pigem, et tehtud välitööd olid piisava ulatusega, et
olulised looduskaitselised väärtused üles leida.
Kokkuvõttes leiame, et kuigi uuringu metoodika ei langenud kõigis detailides
kokku MLA soovituslike põhimõtetega ega hiljem valminud Keskkonnaameti
juhendiga, ei ole need erinevused antud juhul sisuliselt määravad. Uuringu
maht ja ulatus olid piisavad, et teha põhjendatud järeldused ala linnustiku
kasutuse kohta ning hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju.
15. Kert Lapimaa, MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti, 7-1.4/402-2
Pöördun Türi vallavalitsuse poole ja juhin tähelepanu KSH aruandes väljatoodud müra Täname esitatud seisukoha eest. Selgitame, et tuulepargi detailplaneeringu ja
peatükis tõsistele puudustele. KSH koostamisel lähtutakse Eestis kehtivatest õigusaktidest, ajakohastest
MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti (MTÜ) on saatnud ka Türi valda 12.03.2026 juhendmaterjalidest ning pädevate asutuste seisukohtadest. Vallavalitsuse
märgukirja, kus on välja toodud tuugenite madalsagedusliku müra puudutavad selgunud pädevusse ei kuulu mürahindamisemetoodikate või müra alaste õigusaktide
olulised uued asjaolud. Nimetatud asjaolud tõid välja Uppsala Ülikooli teadlased oma väljatöötamine, kehtestamine või Eestis kehtivatele tervisekaitsenõuete
hiljuti avaldatud teadustöös, kes on tegelenud akustika ja madalsagedusliku müra sobivusele hinnangute andmine. Samuti ei anta käesoleva planeeringu raames
uurimisega paar aastakümmet. Nimetatud teaduslikult tõendatud meetodil on vallavalitsuse poolt hinnanguid Tartu Ülikooli poolt tehtud uuringutele. Juhul
koostatud Eestis asuvatele kahele tuugenijaamale erapooletute Rootsi teadlaste poolt kui esineb ettepanekuid või vastuväiteid teadusasutuste koostatud uuringute
tuugenist lähtuva infraheli müraanalüüs. Seega ei tohiks olla käesolev arvamuseavaldus sisu osas on asjakohane pöörduda vastava uuringu koostajate poole. Juhul kui
üllatus. esineb ettepanekuid või vastuväiteid müraalaste õigusaktide osas on
Selgunud olulisteks uuteks asjaoludeks on madalsagedusliku müra (infraheli) asjakohane pöörduda Kliimaministeeriumi (välisõhus leviv müra) või
teaduslikult tõendatud oluliselt ulatuslikum levik ja seda tervisele potentsiaalselt Sotsiaalministeeriumi (siseruumide müra, sh infraheli) poole.
ohtlikult kõrgete helirõhutasemete juures. Türi valla KSH aruandes on infraheli leviku ja
selle helirõhutasemetega jäetud arvestamata. Türi valla KSH analüüsis on mürakaardid Tööstusobjektide planeeringute koostamisel tuleb tagada, et olemasolevate
loodud ainult kuuldava müra levikule ja helirõhutasemetele. elamualade juures ei ületataks tööstusmüra kehtivaid normtasemeid. Elanike
huvide ja tervisekaitse paremaks tagamiseks on käesolevas planeeringus
82/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Tuugeni töötamisel tekkiv müra on dominantne ja väga suure akustilise energiaga just lähtutud rangemast lähenemisest ehk elamualadel tuleb järgida tööstusmüra
infraheli sagedustel. See on füüsikaline paratamatus, millega on siiani jäetud sihtväärtust. Sihtväärtusest kõrgem müratase on lubatav üksnes vastava
tuulearendustel arvestamata. kinnistu omaniku nõusolekul, st juhul kui seatakse talumisservituut. Selline
Sopi-Tootsi ja Saarde jaama lähedal elavad inimesed hakkasid kogema jaamade lähenemine on kooskõlas Riigikohtu 22.06.2023 otsusega nr 3-20-2773, mille
käivitamise järgselt varem mitte esinenud tervisehädasid. Terviseametile saadetud kohaselt võib kohalik omavalitsus vajaduse korral kaitsta kohalikke elanikke
kaebused on tänaseni tähelepanuta. Hädade üheks võimalikuks põhjuseks peetakse rangemalt kui üksnes minimaalsete normide ulatuses.
tuugenitest lähtuvat mittekuuldavat müra. Inimese kodust eemalolemisel sümptomid Lungu detailplaneeringu KSH raames koostatud mürahinnang tugineb
taanduvad. Märkimist väärib ka tõsiasi, et mitmed kaebused on seadusega kehtestatud Kliimaministeeriumi tellimusel 2025. aastal valminud tuuleparkide müra
müraleviku piiridest oluliselt kaugemal ja koostatud KSH järgi nendel kinnistutel on hindamise juhendile ning rahvusvaheliselt tunnustatud arvutusmetoodikale
müra normi piires! EVS-ISO 9613-2. Müra modelleerimisel on kasutatud konservatiivseid eeldusi
Seega on Türi KSH analüüsis müra puudutav peatükk äärmiselt eksitava iseloomuga, mis ehk hinnatud on pigem ebasoodsamaid müralevi tingimusi ning rakendatud
ei pruugi tagada kohalike elanike kaitset potentsiaalselt ohtlike infraheli tasemete eest. täiendavat +2 dB parandustegurit. See tähendab, et hindamine lähtub
Türi valla KSH analüüsi puudustest juhendis kirjeldatud ettevaatusest lähtuvast stsenaariumist.
• Müramodelleerimine WindPro (ray tracing method) tarkvaraga ei saa paraku infraheli Planeeringulahendus näeb lisaks ette ka müra järelseire kohustuse pärast
levikut ja tasemeid hinnata. See tarkvara ei ole sobilik tuugeni müraheite ulatuse ja tuulepargi valmimist ning vajaduse korral tuleb rakendada täiendavaid
tasemete hindamiseks. Sellele on argumenteeritult viidanud Uppsala Ülikooli meetmeid müra vähendamiseks juhul kui järelseire käigus peaks ilmnema
Prof.Mattsson nii Sopi-Tootsi kui ka Saarde müraanalüüsis. müra normtasemete ületamine.
• Kuna tuugenite müraheide on impulsilise iseloomuga, siis ISO 9613-2 standardis
väljatoodud arvutuslik müra hindamise meetod ei ole sobilik pulseeriva iseloomuga Eestis kehtivate õigusaktide kohaselt loetakse müra hindamine
müra modelleerimiseks. nõuetekohaseks juhul, kui see on teostatud asjakohaste Eesti, Euroopa või
• Tuugeni tootja poolt esitatud Lw ei ole konstantne suurus ning sõltub tuugeni labade rahvusvaheliste standardite alusel9. Teie kirjas viidatud Prof Mattsoni
asendist ja atmosfääri tingimustest. Prof.Mattsson on nimetanud seda (näiteks tuugeni väljatöötatud arvutusmetoodika on avaldatud teadusartiklis, kuid see ei ole
müravõimsustase Lw 106dBA) tuugeni tootjate äärmiselt eksitavaks väiteks. integreeritud rahvusvahelistesse standarditesse, juhendmaterjalidesse või
Reaaltingimustes mõõdetud helirõhu tasemest saab järeldada, et Lw võib kõikuda +/- normdokumentidesse soovitusliku meetodina. Seetõttu ei ole võimalik seda
20dBA 24 tunni jooksul. See tähendab, et teatud atmosfääri ja töötamise tingimuste käesoleval ajal õiguspäraselt kasutada ka planeeringute mürahinnangute
korral on Lw hoopis 126dBA mitte aga 106dBA nagu väidab tootja! koostamises. Kui planeeringu koostamise perioodil peaks muudetama
• Infraheli müramodelleeringut ei ole Türi KSH analüüsis koostatud põhjendades seda mürahindamist puudutavaid õigusakte või juhenddokumente, siis seda
asjakohaste teadusuuringutega, mis väidetavalt ei näita tuugenist lähtuvat mõju arvestatakse jooksvalt planeeringumaterjalide koostamisel.
inimtervisele. Mainitud on Soome Maijala ja Austraalia Marshall teadustöid, mis paraku
on lühiajalised, kus tuugeni spetsiifilist signatuuri ei olnud võimalik madalsagedus Kokkuvõttes leiame, et Lungu detailplaneeringu ja KSH müra käsitlev osa on
kõlaritega laboritingimustes taasesitada. Selliseid uuringuid tuleb teha inimeste koostatud kehtiva õiguse, ajakohaste juhendmaterjalide ja pädevate asutuste
kodudes, sest infraheli mõjutab ka hoone konstruktsioone, mis omakorda mõjub sellele seisukohtade alusel. Käesoleval ajal puudub alus järeldada, et müramõju
vibratsioonina ning kujundab igas elamus sees omakorda akustilise keskkonna. Türi hindamine oleks tehtud valel metoodilisel alusel või et see annaks aluse
planeeringu koostamise peatamiseks või lõpetamiseks. Planeeringu edasises
9
Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 2
83/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
KSH’s puuduvad viited põhjapanevatele teadustöödele, millest järelduks, et tuugenist menetluses lähtutakse jätkuvalt ettevaatusprintsiibist, kehtivatest normidest
lähtuv pulseeriv müra on tervisele ohutu. ning asjaomaste asutuste seisukohtadest.
• Määruses 61 mõõtmistel nõutud metoodikat (ISO7196) kasutades ei ole võimalik
infraheli akustilist energiat alla 10Hz objektiivselt hinnata. Nimelt G-
sageduskorrektsioon summutab tugevalt Lp alla 10Hz sagedustel, mis muudab tuugenist
lähtuva müraheite tasemed eksitavateks (vähendab/summutab). Müra silutakse
omakorda G-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutasemega LpG,eq ühtlaseks, mis peidab
tuugeni mürale omased järsud helirõhu kõikumised.
• KSH’s ei ole arvestatud Uppsala Ülikooli prof.Ken Mattssoni uue teadustööga, mis
toob esile eelpoolnimetatud müramodelleerimise kitsaskohad.
• KSH’s järeldatakse, et müra saab häirida peamiselt, siis kui seda on kuulda. See paraku
ei vasta tõele. Teaduses on jõutud hiljuti arusaamisele, et inimese rakud reageerivad
mehaanilisele mõjutamisele läbi mehanotranstruktsiooni, kus raku mehaaniline mõjutus
muudetakse rakus biokeemilisteks signaalideks.
https://www.nature.com/articles/s41580-024-00773-5
Türi KSH’s on viidatud Tartu Ülikooli (TÜ) läbiviidud ülevaateuuringule, kus järeldati, et
tuugenist lähtuv müra ei põhjusta terviseriske. MTÜ tellis Portugali ja Uus-Meremaa
teadlastelt (IARO) TÜ tööle retsensiooni, et anda koostatud tööle erapooletu
eksperthinnang.
Eksperthinnangu järeldused TÜ analüüsile on järgmised:
1. TÜ raportis dokumenteeritud süstemaatiline ülevaade on selgelt läbi viidud
nõuetekohaselt, arvestades seda, kuidas tuleks analüüsida avaldatud artikleid ja
aruandeid, kui osalejad ei ole asjaomase valdkonna eksperdid.
2. Uuringu jaoks teadusartiklite valimisel kohaldatud välistamiskriteeriumid piiravad TÜ
raporti autorite võimalusi saada laiemat arusaama käsitletavast teemast.
3. Arvestades TÜ raportis esitatud tõenditel põhinevaid soovitusi, tundub tõenäoline, et
TÜ raporti autorid on tahtmatult allunud valitsuste ja rahvusvaheliste erihuvigruppide
poolt propageeritavatele ebateaduslikele tavadele.
4. IARO teadlaste arvates võib seda uuringut pidada vaid järjekordseks kunstlikult
piiratud artiklite ülevaateks, mille tulemused on eelnevalt kindlaks määratud poliitiliste
küsimustega, mille tulemuseks on madala teadusliku tasemega aruanne. Link
eksperthinnangule: https://drive.google.com/file/d/1vk4CAFpav5311hBkrRHH7iz-
qAk3kNDT/view?usp=drive_link
Saarde müraanalüüs näitas, et kahe jaama koosmõjul (Saarde ja Lode) suureneb
potentsiaalselt ohtliku müra helirõhutasemega saastunud ala. Saarde ja Lode (plaanitav
84/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
tuugenijaama Mulgi valla piiril Lätis) jaama vaheline kaugus on 16km. See tähendab, et
16km ei ole piisav vahemaa kahe tuugenite grupi vahel, et ära hoida negatiivne kahe
jaama vaheline kumulatiivne mõju. Siit järeldub, et negatiivne koosmõju hakkab olema
tuugenijaamadel ka väiksema omavahelise kauguse puhul. Prof.Mattssoni soovitus on,
et Lode jaama arendus tuleb ära jätta, sest juba töötava Saarde jaama müraemissioon
infraheli spektris on tervisele potentsiaalselt ohtlik.
Visuaalne näide Türi KSH’s müra hinnangu suurimast puudusest. See puudutab suure
tõenäosusega mitmeid KSH programmi raames läbiviidud müramodelleerimisi.
Tumepunased tulbad esindavad modelleeritud helirõhutasemeid (tabelis on see väärtus
näitena 28dBA’d), mis on tänaste kokkulepete järgi kuni 40dBA’d. Heledamad tulbad
esindavad tegelikku keskkonda paisatavat akustilist energiat, mis on 89dB(Lin
e.kaalumata)! Tänaste müramodelleerimiste eksitav iseloom peamiselt selles just
seisnebki. Infraheli akustilise energiaga ei arvestata.
Kokkuvõtteks
Türi KSH müra puudutav peatükk on äärmiselt eksitav, kuna selles on hindamata jäänud
infraheli spektris esinev tugev pulseeriva iseloomuga akustiline energia. See, et tuugeni
müra on pulseeriva iseloomuga ei ole täna enam teoreetiline vaid teaduslikult
tõendatud fakt.
Türi plaanitava tuugenijaama valmimisel ei ole mingit garantiid, et ei kordu sarnane
stsenaarium nagu Sopi-Tootsi ja Saarde jaama käivitamise järgselt, kus inimestel tekkisid
85/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
seletamatud terviseprobleemid. Seda seetõttu, et müra hindamise metoodika on olnud
sisuliselt sama nii Türi kui ka nimetatud jaamade KSH’des.
Riigikohtu 22.06.2023 otsusest nr. 3-20-2773 P14 on Riigikohus oma praktikas leidnud,
et KOV võib kaitsta kohalike elanike tervist mõjusamalt, kui kaitse on normatiivide järgi
ette nähtud. Seega, kui on alust kahelda, et olemasolevad normid ei kaitse kohalikke
elanike tervist, mis uute selgunud asjaoludele tuginedes ei ole välistatud, siis tuleb
lähtuda ettevaatusprintsiibist ning ei saa lubada oma valla territooriumile rajada
objekte, mis võivad elanikele potentsiaalselt ohtlikud olla. Enne kui ei ole koostatud
korrektseid müranorme, mis arvestavad tuugenite madalsagedusliku ja infraheli
spektrisse jääva akustilise energiaga on selline otsus ainuõige.
Kui varem oli KOV keeruline põhjendada tuulearendustest taganemist tuuleenergeetika
arendustest, siis nüüd on selleks argumenteeritud põhjus olemas. Olukord on muutunud
ja teadus on edasi arenenud. Toetudes argumenteeritult Uppsala Ülikooli koostatud
müraanalüüsile, mis omakorda tugineb teaduslikult tõendatud meetodil, ei saa enam
ametid väita, et tuugeni müraemissioon on ohutu. Seda enam kui täna Türi vallale
koostatud KSH’s ei ole peetud vajalikuks infraheli müraheitega arvestada. Soovitan Türi
vallal ametnikel kindlasti viia end kurssi KOV vastutuse ja õigustega.
Lisad: 1.Sopi-Tootsi müraanalüüs
https://drive.google.com/file/d/1FjzRDqbVWK9Dfj0UDxE8RZjiEP-
HsHjy/view?usp=drive_link
Saarde ja Lode müraanalüüs
https://drive.google.com/file/d/1l3hfBRc7L42_Kp8XhC5DNY6CgtqfHIof/view?usp=drive
_link
16. Eraisik L.E., 7-1.4/404-10
1. Kas on Valla poolt üle arvutatud, milline on rahaline kasu Vallale antud tuulikupargi 1. Ei vald ei ole arvutanud rahalist kasu. Tegu on detailplaneeringu koostamise
rajamisega? menetlusega, mille puhul ollakse eelnõu koostamise etapis. Eestis on
1. Teede amortisatsioon parki rajamise ja käigus hoidmise poolt. kehtestatud keskkonnatasude seaduse alusel häiringutasu, mille eesmärk on
2. Elektrienergia tootmise pealt % kasu, kas on tegelik summa arvutatud arvestades suunata osa tuulepargi tegevusest tulenevast kasust kohalikule omavalitsusele
tuult ja börsil toimuvat. ja lähiala elanikele. Häiringutasu põhimõtted on seletatud
3. Võimalik, et meie muraka ja jõhvikaraba veerežiim rikutakse? https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/tuuleenergia/tuulikut
4. Tõenäoliselt läheb kogu eluea lõppedes asi pankrotti või vähempakkumisele, lõpuks asud Pool häiringutasust laekub valla eelarvesse. Häiringutasu suurus sõltub
peab Vald tegelema selle utiliseerimisega. Selgelt on kirjutatud, eluiga 20..30 aastat, aga paigaldatavate tuulikute arvust/võimsusest. See mitu ja millistel
utiliseerimise osas loodetakse tuleviku inseneride helgetele peadele ja mõtetele. Mis tingimustel tuulikut on võimalik planeeringualale rajada selgub planeeringu
koostamise käigus. Ligikaudsed arvutused on esitatud KSH aruande tabelis 36.
86/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
me rehkendame täna rahas utiliseerimist, siis võime kindlad olla, et tulevikus maksab 1.1. Tuulepargi rajamisel rajatakse või rekonstrueeritakse ligipääsutee igale
utiliseerimine veel rohkem! tuulikule, mida hooldatakse kogu pargi eluea jooksul. Erateede puhul tagab
5. Ma ei lugenud välja, kes need teed rajad, taastab, kus tehnika hakkab sõitma. hoolduse tuulepargi omanik, avalike teede puhul toimub hoolduse kohaliku
"töökorras" ei tähenda, et ärasõidetud teid tuleb heas korras taastada või uuesti üles omavalitsuse poolt, kuid võimalik on ka erikokkulepped kohaliku omavalitsuse
ehitada. ja tee kasutamisest huvitatud ettevõtte (nagu tuulepargi omanik) vahel.
1.2. Häiringutasu põhimõtted on seletatud
https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/tuuleenergia/tuulikut
asud Tasu suurus sõltub elektrihinnast, kuid sellele on määratud ka
minimaalne tasu arvutuskäik kui nt tuulikud ei tööta.
1.3. Mõju pinna- ja põhjaveele on käsitletud KSH aruande ptk 4.8. ja 4.9.
Tuulikute mõju märgalade veerežiimile avaldub ajutiselt vundamendikaeviste
ehitamisel ja olukordades kus esineb kuivendusrajatiste rajamine märgaladele
või nende vahetusse lähedusse. Planeeringulahendus on koostatud viisil, mille
korral planeeringualale jäävale väiksele Iidva soole tuulikuid või nendega
seotud ehitisi ei kavandata. Ligipääsuteena on võimalik kasutada juba märgala
ümbritsevaid metsamajandusteid.
1.4. Tuulepargi jäätmetekke küsimusi on kajastatud KSH aruande ptk 4.14 ning
lähtuvalt KSH hinnangutest on seatud jäätmekäitlust puudutavad tingimused
planeeringu seletuskirja ptk 3.8.11. Muuhulgas on planeeringus sätestatud, et
tuulepargi eluea lõpul lasub tuulepargi omanikul kohustus tuulepargi
rekonstrueerimiseks või lammutamiseks. Maaomaniku ja tuulepargi omaniku
vahelised kokkulepped on reguleeritud vastavate lepinguliste suhetega, mis ei
ole planeeringu osa. Lammutuse korral tuleb see läbi viia lammutusprojekti
kohaselt, sh kõik lammutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt
käidelda. Lisaks KSH analüüsile on Keskkonnaagentuur koostanud mahuka
ülevaate tuulikute lammutamise ja jäätmetekke osas, mis on leitav
https://keskkonnaportaal.ee/et/tuulikute-demonteerimise-ja-loppkaitluse-
tagamise-analuus Antud analüüsist on leitavad vastused mitmesugustele
tuuleparkide likvideerimist ja nende jäätmete käitlemist puudutavatele
küsimustele, mis ei kuulu kohaliku omavalituse ega detailplaneeringu
käsitlusalasse. Jäätmekäitlusalased regulatsioonid kehtivad jäätmeseaduse ja
selle alamaktide alusel Eestile ühtsena ning planeeringuga jäätmekäitluse
lubatavaid viise, tegevusvaldkondade põhiseid finantsgarantiisid jm asjaolusid
ei reguleerita.
87/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
1.5. Üldpõhimõttena kuuluvad ehitusaegsed teede kahjustused
likvideerimisele nende põhjustaja poolt. Antud küsimuse selgemaks
reguleerimiseks lisatakse detailplaneeringusse vastav tingimus.
2. Käru jääb 35db piirile, miks nii väidan, sest mürakaardil >35db lõppeb lagealaga ehk Elanike huvide ja tervisekaitse paremaks tagamiseks on käesolevas
sealt edasi ei sumbu müra enam edukalt. planeeringus lähtutud rangemast lähenemisest ehk elamualadel tuleb järgida
tööstusmüra sihtväärtust (öisel ajal 40 dBA). Sihtväärtusest kõrgem müratase
on lubatav üksnes vastava kinnistu omaniku nõusolekul, st juhul kui seatakse
talumisservituut. Käru alevik jääb 40 dB alast väljaspoole, alale kus
tuulepargist tingituna on oodatavad müratasemed alla 35 dB. Seega Käru
alevis müra normtasemete ületamist koostatud mürahinnangu alusel oodata
ei ole.
3. Tuttavate kogemusele tuginedes, antud müra on ka kaugel ebamugav. Tajutav, rusuv. Selgitame et müra normtasemete tagamine ei tähenda, et tuulikute tekitatav
heli ei oleks teatud ilmastikutingimustel kuuldav. Heli võib olla, eeskätt
kirdetuule korral, kuuldav ka Käru alevis. Inimeste tunnetus tuulikute heli
häirivuse osas on individuaalne.
4. Kus on Eestis paigaldatud sama kõrget ja võimsat tuulikut, et saaks minna kuulama ca Eesti suurimad tuulikud on Tootsi-Sopi tuulepargis
2..3.5km kaugusele. (https://maps.app.goo.gl/cFjHR52fhz4jjvfE9 ). Tuulikute tipukõrgus on 241 m,
rootori diameeter 163 m, tootja poolt esitatav müraemissioon Lw=106,4 dB.
Parameetrid on analoogsel Lungu alale kavandatavatega, kuid tuulikute arv
Tootsi-Sopi pargis on oluliselt suurem (38 tuulikut).
5. Kaardile ei ole peale märgitud tuulikute suundasid. Selgitame, et tuulikul otsest suunda ei ole. Tuuliku gondel on pöörlev ja labad
keeratakse vastavalt tuulesuunale sellele vastu.
6. Ainus lühiajaline boonus on piirkonna karjääripidajate teenistus, veoteenus, Tuulepargi rajamisega kaasneb tõepoolest ehitusmaavarade vajadus. Vastav
kohalikud kopatööd. Küll aga nad konkureerivad kohaliku ostjaga. hinnang on antud KSH ptk 4.13. Arvestades kavandatava tegevuse mahte ei
ole oodata et see halvendaks ehitusmaavarade kättesaadavust piirkonnas.
7. Ma usun, et suurem kasu oleks kaaluda elamumaade planeerimist, arendamist. Seisukoht teadmiseks võetud. Selgitame et käsitletava detailplaneeringu
Sellega tuleks Tallinnast sissekirjutusi ja püsimakseid juurde, külasse inimesi ja sellega koostamine on algatatud selgitamaks välja tuulepargi rajamise võimalusi,
kaasnevat elu. ruumilist lahendust ja tingimusi. Antud tuulepargi ala põhimõtteliselt sobiva
Vaadata korraga, kas või tootmismaade võimalusi, mis pakuks püsitöökohtasid ja ala asukoht on määratud Türi valla üldplaneeringus. Seega ei käsitleta
elanikkonna püsimist. Antud piirkonnal on hea raudteeühendus. Samuti ka detailplaneeringu koostamisel muid võimalikke maakasutusviise
sõiduteeühendus, asub keset Eestit. planeeringualal, sest see ei ole kooskõlas planeeringu koostamise eesmärgiga.
Ettepanek on mitte kiirustada antud planeeringu ja projektiga. Tuleks vaadata, mis Täname ettepaneku eest. Türi Vallavalitsus selgitab, et Lungu tuulepargi
juhtub nüüd tuuleparkidega, kui Saksamaa on mõistusele tulnud ja rohepöördega hoogu detailplaneeringu menetluses lähtutakse kehtivast õigusest, Türi valla
maha võtnud. Aru saanud, et päikese ja tuule peal Euroopa sureb välja, vaja on juhitavat üldplaneeringust ning planeeringu ja KSH käigus selgitatavatest asjaoludest.
energiakomponenti.
88/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Tuulepargid tekitavad tarbijatele lisakulu, mille maksama me kinni nii rohekampaania Detailplaneeringu eesmärk ongi välja selgitada, kas ja millistel tingimustel on
rahastusega kui võrgukompenseerimise komponendiga võrgulepingu arvel. sellel alal tuulepargi rajamine võimalik.
Palun ootame, vaatame. Võimalik, et lõpuks arendaja loobub ise, sest kasumlikkus võib Planeeringu menetluses ei hinnata teiste riikide energiapoliitiliste valikute
üldse kaduda, kui riik peaks vähendama tuulikue rajamisele peale maksmist ja nähakse, põhjal, kas menetlust tuleks ajutiselt “oodata ja vaadata” põhimõttel peatada.
et pargid hakkavad pankrotti minema. Seni kuni arendaja ei garanteeri tuulikute Samuti ei ole detailplaneeringu koostamise peatamise või lõpetamise aluseks
utiliseerimist eluea lõppemisel või riknemisel, siis pole see jätkusuutlik. (Ta ei saagi arendaja võimaliku tulevase majandusliku tasuvuse oletus. Käesolevas
garanteerida, sest see ei ole kasumlik.). menetluses on asjakohane hinnata eelkõige planeeringulahenduse kooskõla
õigusaktide, üldplaneeringu ning keskkonnanõuetega, mida tehakse
planeeringu menetluse käigus. Selgitame et antud detailplaneeringu menetlus
on alles eelnõu avalikustamise etapis, sellele järgneb veel ametiasutustega
koostöö tegemise etapp, volikogu poolt vastuvõtmine, avalikustamine,
järelevalve menetlus ja kehtestamise üle otsutamine. Seega on suur osa
detailplaneeringu menetlusest jätkuvalt ees.
17. Heli Sillaots, esindab 42 Käru piirkonna elanikku ja ettevõtjat, 7-1.4/404-11
Pöördun Teie poole sügava murega meie kodukoha tuleviku pärast. Kolisin Kärusse 40 Täname pöördumise ja oma kogemuse jagamise eest. Mõistame Teie muret
aastat tagasi ja Väljaotsa tallu 20 aastat tagasi. Minu eelmine elukoht oli Lagedil, otse ning selgitame, et Lungu tuulepargi detailplaneeringu menetluses hinnatakse
lennuvälja taga, kus vaid kilomeetri kaugusel töötas asfaldi- ja betoonitehas ning 200 muu hulgas põhjalikult ka müra, madalsagedusliku müra ja infraheliga seotud
meetri kaugusel müristasid öösiti rasked kaubarongid. Ma olen oma silmaga näinud, mis mõjusid. Türi Vallavalitsus lähtub menetluses kehtivatest õigusaktidest,
on tegelik keskkonnareostus, ja oma kõrvaga kuulnud, mis on kurnav müra. ajakohastest juhendmaterjalidest, KSH aruandest ning pädevate asutuste
Minu ja mu pere elu eesmärk oli pääseda puhtasse ja vaiksesse elupaika, eemale kõigest seisukohtadest. Teie esitatud seisukohad ja vastuväited võetakse menetluses
häirivast. Käru oma rahulikkuse ja iluga on olnud meile see tõeline kodu. Väljaotsa oli arvesse ühe sisendina ning neile vastatakse allpool sisuliselt.
meie unistuste koht – jõe ääres, eemal mürast, ümbritsetud vaid vaikuse ja rahuga.
Ehitasime selle koha ülesse pärandusega mille jätsid meie esivanemad, kes küüditati
Siberisse.
Nüüd aga näen, kuidas riik soovib selle rahu meilt ning kõigilt Käru ja Lungu elanikelt ära
võtta, meelitades omavalitsusi rahaga. See on minu jaoks lubamatu. Olen 31 aastat
olnud Kärus ettevõtja, loonud töökohti ja maksnud ausalt riigimakse. On valus ja mõru
tõdeda, et seesama riik, keda olen aastakümneid oma maksudega toetanud, pöördub
nüüd minu ja minu töötajate panuse toel meie endi elukeskkonna vastu.
Ma ei saa jääda pealtvaatajaks, kui meie elutööd ja rahu ohustatakse puudulikult
hinnatud mõjudega. Tuginedes oma kogemusele ja esitatud planeeringu materjalidele,
esitan järgmised ettepanekud ja vastuväited:
1. Infraheli ja madalsageduslik müra Selgitame, et tuulepargi detailplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse Eestis
KSH aruanne eeldab, et infraheli on ohutu, kuna see jääb alla kuulmisläve. kehtivatest õigusaktidest, ajakohastest juhendmaterjalidest ning pädevate
asutuste seisukohtadest. Vallavalitsuse pädevusse ei kuulu
89/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Teadusliku alusena viitan Uppsala Ülikooli uuringutele (prof. M. Backman, C. Larsson), mürahindamisemetoodikate või müra alaste õigusaktide väljatöötamine,
mis tõestavad, et madalsageduslik heli levib atmosfäärikihtidelt peegeldudes kehtestamine või Eestis kehtivatele tervisekaitsenõuete sobivusele hinnangute
takistusteta üle 10 km kaugusele. Madalsageduslik heli (20–200 Hz) ja infraheli (<20 Hz) andmine.
ei sumbu atmosfääris samamoodi nagu tavaline müra. See tekitab siseruumides Tööstusobjektide planeeringute koostamisel tuleb tagada, et olemasolevate
resonantsi, mis mõjutab inimest ka siis, kui heli pole kõrvaga kuuldav. elamualade juures ei ületataks tööstusmüra kehtivaid normtasemeid. Elanike
huvide ja tervisekaitse paremaks tagamiseks on käesolevas planeeringus
Tuletan meelde , et tuulikud hakkavad plaani järgi olema 2,5 -3 km kaugusel Käru lähtutud rangemast lähenemisest ehk elamualadel tuleb järgida tööstusmüra
alevist. sihtväärtust. Sihtväärtusest kõrgem müratase on lubatav üksnes vastava
KSH mudelid eeldavad tavaliselt ühtlast sumbumist, kuid Rootsi teadlased on kinnistu omaniku nõusolekul, st juhul kui seatakse talumisservituut. Selline
tuvastanud, et tuuliku labade tekitatud madalsageduslik heli võib peegelduda lähenemine on kooskõlas Riigikohtu 22.06.2023 otsusega nr 3-20-2773, mille
atmosfääri kihtidelt tagasi maapinnale (nn refraktsioon), levides takistusteta 10 km kohaselt võib kohalik omavalitsus vajaduse korral kaitsta kohalikke elanikke
kaugusele ja enam. rangemalt kui üksnes minimaalsete normide ulatuses.
• Mõju Kärule- See tähendab, et Käru alevik, Lungu ja Kõdu küla jäävad täielikult Lungu detailplaneeringu KSH raames koostatud mürahinnang tugineb
sellesse mõjutsooni, kus helirõhk on püsiv. Seega ei ole üldjoonisel olevad müra Kliimaministeeriumi tellimusel 2025. aastal valminud tuuleparkide müra
modelleeritud piirkonnad õiged. hindamise juhendile ning rahvusvaheliselt tunnustatud arvutusmetoodikale
Erinevalt kõrgetest helidest tungib infraheli vaevata läbi majaseinte ja klaaspindade. EVS-ISO 9613-2. Müra modelleerimisel on kasutatud konservatiivseid eeldusi
Uppsala uuringud viitavad, et siseruumides võib tekkida resonants, kus helirõhk on ehk hinnatud on pigem ebasoodsamaid müralevi tingimusi ning rakendatud
teatud punktides isegi kõrgem kui õues. Inimene ei pruugi heli kuulda kõrvaga, kuid täiendavat +2 dB parandustegurit. See tähendab, et hindamine lähtub
tunneb seda kehalise vibratsiooni või survena rinnus/peas. juhendis kirjeldatud ettevaatusest lähtuvast stsenaariumist.
Füsioloogiline mõju (mitte psühholoogiline)- Uuringud kinnitavad, et pikaajaline Planeeringulahendus näeb lisaks ette ka müra järelseire kohustuse pärast
kokkupuude madalsagedusliku helirõhuga aktiveerib sisekõrva piirkonnad, mis on tuulepargi valmimist ning vajaduse korral tuleb rakendada täiendavaid
seotud tasakaalu ja ärevusreaktsioonidega, põhjustades: meetmeid müra vähendamiseks juhul kui järelseire käigus peaks ilmnema
• Kroonilist stressiseisundit ja une süvafaaside puudumist. müra normtasemete ületamine.
• Sümptomeid, mis sarnanevad merehaigusega (peapööritus, iiveldus). Eestis kehtivate õigusaktide kohaselt loetakse müra hindamine
• Südame rütmihäirete riski suurenemist tundlikel isikutel. nõuetekohaseks juhul, kui see on teostatud asjakohaste Eesti, Euroopa või
rahvusvaheliste standardite alusel10. Teie kirjas viidatud Uppasala ülikooli
Soovitus: Palume täiendada müraanalüüsi dünaamilise mudeliga, mis hindab väljatöötatud arvutusmetoodika on avaldatud teadusartiklis, kuid see ei ole
madalsagedusliku heli resonantsi tekkimise võimalust Lungu ja Käru elamutes. integreeritud rahvusvahelistesse standarditesse, juhendmaterjalidesse või
normdokumentidesse soovitusliku meetodina. Seetõttu ei ole võimalik seda
käesoleval ajal õiguspäraselt kasutada ka planeeringute mürahinnangute
koostamises. Kui planeeringu koostamise perioodil peaks muudetama
mürahindamist puudutavaid õigusakte või juhenddokumente, siis seda
arvestatakse jooksvalt planeeringumaterjalide koostamisel.
10
Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 2
90/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
2. Käru aleviku ja lähi külade elukeskkond ja arenguperspektiiv Mõistame teie muret Käru aleviku ja lähiümbruse elukeskkonna tuleviku
Kärul on võrreldes paljude teiste küladega harukordselt hästi vedanud – meil on toimiv pärast. Selgitame, et detailplaneeringu menetluses hinnatakse kavandatava
pood, kool, lasteaed, perearst, apteek, kultuurimaja, sisustuspood, hooldekodu, kirik, tuulepargi mõju muu hulgas ka elukeskkonnale, mürale, varjutusele,
raamatukogu ja rongipeatus. See on loonud turvalise keskkonna, kuhu on viimasel ajal maastikupildile ja looduskeskkonnale ning nende mõjude põhjal kujundatakse
tulnud elama palju noori ja aktiivseid peresid. Tõestus sellest on fakt, et meie lasteaias planeeringulahendus ja sellele seatavad tingimused.
on täna rohkem lapsi kui koolis. See näitab usaldust meie elukeskkonna vastu. Planeeringu ja KSH koostamise tulemusel ei ole tuvastatud, et planeeringu
Elukeskonna halvenemine välistab uute perede Kärusse kolimise. Samuti välistab uute elluviimine tooks vältimatult kaasa sellise ebasoodsa mõju, mis välistaks
elamualade ja puhkekohtade planeerimise. piirkonna edasise elamis- ja kasutusväärtuse. Samas on mõistetav Teie
Tööstusliku tuulepargi rajamine vahetusse lähedusse muudab selle usalduse hapraks. tähelepanek, et elukeskkonna kvaliteet mõjutab otseselt piirkonna
Kes tahab kasvatada lapsi piirkonnas, kus elukeskkonda domineerib tööstuslik müra ja atraktiivsust uute elanike jaoks.
visuaalne häiring? Selgitame, et planeeringumenetluses ei saa lähtuda üksnes võimalikust
lühiajalise või pikaajalise majandusliku kasu võrdlusest, vaid peab otsuse
Soovitus: Soovitame vallal tungivalt kaaluda, kas lühiajaline rahaline tulu kaalub üles tegemisel kaaluma kõiki asjakohaseid huve, sealhulgas kohalike elanike
riski, et noored pered lahkuvad ja Käru elujõuline kogukond hääbub. elukeskkonna kvaliteeti, keskkonnamõjusid ja piirkonna arenguvõimalusi.
3. Veerežiim ja kodukaevude turvalisus Selgitame, et mõju põhjaveele, pinnaveele ja veerežiimile on hinnatud KSH
Käru -Lungu piirkond kuulub Pärnu jõgikonda ning sealsed veerežiimid on omavahel aruande peatükkides 4.8 „Mõju põhjaveele“ ja 4.9 „Mõju pinnaveele“. KSH
tihedalt seotud. kohaselt võivad ehitusfaasis põhjavee hulka ja voolu mõjutada eeskätt
Lungu tuulepargi arendusala asub tundlikus piirkonnas, kus põhjavee tase on kõrge ja vundamendisüvenditest põhjavee ajutine väljapumpamine, vaivundamentide
maapinna veerežiim on aastakümnete jooksul välja kujunenud tasakaalu. 15–20 rajamine ning teede, platside ja kuivenduslahenduste ehitamine, mis võivad
hiiglasliku betoonvundamendi rajamine (igaüks u 1000 m³) tähendab ulatuslikku muuta põhjavee toitumist ja lokaalseid vooluteid. Samas on KSH järeldus, et
sekkumist maapõue. Need vundamendid võivad toimida maa-aluste tammidena, mis tegemist on peamiselt lühiajalise ja lokaalse ehitusaegse mõjuga: veerežiim
lõikavad läbi senised veesooned ja muudavad põhjavee liikumise suunda taastub pärast vundamentide rajamist ja veealanduse lõppemist,
Hiidtuulikute vundamendid ei ole lihtsalt "postid maa sees", vaid massiivsed vundamendikonstruktsioon takistab põhjavee voolu vaid oma asukohas ning
betoonkehad, mis ulatuvad sügavale ja võivad toimida maa-aluste tammidena, muutes hajusalt paiknevad vundamendid ei muuda põhjavee voolu piirkondlikul
põhjavee liikumissuundi ja reostada meie põhjavett. tasandil. Kasutusaegset olulist mõju põhjaveetasemele KSH järgi oodata ei ole.
KSH aruandest nähtub, et eraldi hüdrogeoloogilist uuringut ja modelleerimist ei ole. KSH aruandes on käsitletud ka mõju piirkonna kaevudele. KSH-s on välja
Hindamine põhineb olemasolevatel andmetel, teaduskirjandusel ja ekspertarvamusel. toodud detailplaneeringu ala 1 km raadiuses paiknevad puurkaevud ning
Kasutatakse varasemaid geoloogilisi kaarte ja üldiseid andmeid. Väidetakse, et „pole järeldatud, et olemasolevate puurkaevude sügavust arvestades ei kasuta need
oodata“ , et tegevus mõjutaks oluliselt piirkonna põhjavee levikutungimusi“ ja maapinnalähedast veekihti, mida ehitustegevus võiks ohustada. Salvkaevude
kasutusaegne oluline mõju põhjaveetasemele puudub“. puhul on KSH-s selgitatud, et nende toiteala ulatus on üldjuhul mõnisada
Aruande koostaja tugineb teoreetilisele üldistusele, mitte konkreetsele uuringule meetrit ning kavandatavad tuulikud paiknevad neist oluliselt kaugemal. KSH
pinnasest. kohaselt ei ole oodata mõju piirkonna elamute joogiveevarustuses
Tähtis punkt- aruandes mööndakse, et ehituse ajal tekib alanduslehter (vesi kasutatavate kaevude veetasemetele ega kvaliteedile ning ka maksimaalselt
tõmmatakse vundamendiaugust välja), on piirkonna elanikel täielik õigus nõuda: ebasoodsa tuulikute paigutuse korral ei ulatu põhjaveetaseme alandus
1. Kohalike kaevude kaardistamist ja nende praeguse veetaseme fikseerimist. lähimate majapidamiste ega nende kaevudeni (KSH ptk 4.8).
91/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
2. Selgitust, kuidas on garanteeritud, et see "lühiajaline alanduslehter" ei jäta meie Kuivendussüsteemide ja maaparandusehitiste toimimist on hinnatud KSH
kaevusi kuivale või ei riku vee kvaliteeti. peatükis 4.9, kus on märgitud, et detailplaneeringu ala jääb peaaegu kogu
ulatuses maaparandusehitiste reguleeriva võrgu alale. Seetõttu on KSH-s ja
Mõju Käru elanike kaevudele : suurem osa eramaju asub jõe vahetus läheduses. detailplaneeringu seletuskirjas ette nähtud tingimus, et planeeringu
Oleme otseses sõltuvuses sellest, et põhjavee tase ja liikumine säiliks senisel kujul. elluviimisel tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine ja terviklikkus,
Igasugune muutus ülemistes veekihtides võib tähendada meie puurkaevude tühjaks mitte muuta veerežiimi maaparandussüsteemi ümbritsevatel aladel ning
jäämist või veekvaliteedi pöördumatut halvenemist. Aleviku ühisveesüsteem on samuti vajadusel ümber tõsta või täiendada olemasolevaid süsteemi osi. Kraavide
mõjutatud sellest. ületamisel tuleb projekteerida vee vaba liikumist tagavad truubid.
Põhjavee kaitseks on KSH-s ette nähtud ka konkreetsed meetmed. Edasisel
Teaduslik ohumärk: Taimestiku uuringus (Lisa 4) märgitud III kategooria kaitsealune liik projekteerimisel tuleb teha ehitusgeoloogiline uuring ja valida selle alusel
lodukannike on otsene indikaator piirkonna veerežiimi tundlikkusest. Kui see liik on sobiv vundamendilahendus. Ehitussüvenditest väljapumbatava vee koguse
ohus veemuutuste tõttu, on ohus ka inimeste joogivesi. vähendamiseks tuleb kaevetööd võimalusel kavandada kuivale perioodile ning
vundamendisüviste avatuna hoidmise aega minimeerida. Kui tekib vajadus
Teeme ettepaneku viia läbi põhjalik hüdrogeoloogiline modelleerimine, mis hindab põhjavee ümberjuhtimiseks, on vajalik vee erikasutuse keskkonnaluba.
vundamentide kumulatiivset mõju Pärnu jõgikonna ülemistele veekihtidele. Nõuame Vaivundamendi kasutamisel tuleb tagada, et kogu puuraugu diameeter
arendajalt ametlikku garantiid ja eelnevat olukorra fikseerimist, mis tagaks, et Väljaotsa valatakse täis betooni või kasutada rammimismeetodit, et vältida pinnavee
ja teiste Lungu/Käru majapidamiste kaevude veetase säilib samal tasemel kui praegu. sattumist põhjaveekihtidesse ja põhjaveekihtide segunemist (KSH ptk 4.8 ja
4.9).
KSH ega detailplaneering ei näe ette eraldi hüdrogeoloogilise modelleerimise
kohustust, kuid see ei tähenda, et mõju oleks jäetud hindamata. Mõju on
hinnatud detailplaneeringu täpsusastmele vastavalt olemasolevate andmete,
uuringute, eksperthinnangute ja seatavate ehitus- ning keskkonnatingimuste
alusel. Samuti ei näe planeering ette võimalust halvendada kolmandate isikute
veekasutuse tingimusi. Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele isikutele
põhjustada kahju ning võimalik kahju tuleb hüvitada koheselt ja õiglaselt.
Seetõttu ei saa nõustuda väitega, et KSH-s oleks põhjavee, veerežiimi või
kodukaevude turvalisuse küsimus käsitlemata. KSH järelduse kohaselt ei ole
oodata olulist mõju piirkonna kaevudele ega põhjavee kasutustingimustele,
kuid planeeringu edasises projekteerimises tuleb järgida KSH-s ja
detailplaneeringus seatud tingimusi, mis on suunatud veerežiimi ja põhjavee
kaitsele.
4. Looduskeskkonna kaitse ja tehnoloogia Selgitame, et Väjaotsa talu vahetus läheduses paikneb tõepoolest väike-
• Probleem: Linnustiku uuringus tuvastatud II ja III kategooria liigid on 270-290 m konnakotka elupaik. Antud elupaik registreeriti antud detailplaneeringu KSH
kõrguste tuulikute puhul kõrge hukkumisriskiga. linnustiku uuringu käigus ning võeti kaitse alla Lungu väike-konnakotka
püsielupaigana. Antud liigi puhul ei esine tuulikute suhtes vältimiskäitumist,
92/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Väljaotsa talu vahetus läheduses ja selle kohal asub väike-konnakotka (I vaid peamiseks mõjuks on võimalik hukkumisrisk. Lähtuvalt elupaiga
kaitsekategooria) püsiv toitumisala. Kotkad kasutavad regulaarselt meie õuealal asuvaid olemasolust piirkonnas ja läbiviidud vaatlustest, mis kinnitavad
suuri saarepuid varitsuspaigana. See on märk piirkonna erakordsest vaikusest ja toitumislendude ulatumist planeeringuala põhjaosa avamaastikeni on
puhtusest. planeeringulahenduses vähendatud tuulikute arvu tagamaks antud
Planeeritud hiidtuulikud hakkaksid asuma vaid ca 1,4 km kaugusel nendest puudest ja konnakotka elupaiga suhtes 2 km puhvervöönd. Tegu on antud liigi puhul
toitumisalast. Tuulikute ehitamine ja nende tekitatav müra peletab I kategooria tavapärase toitumislendude ulatusega, mille puhul avamaastike puhul esineb
kaitsealuse liigi oma põlistelt aladelt eemale. kõrgendatud hukkumisrisk ja seega sinna tuulikuid rajada võimalik ei ole.
Soovitame KSH raames läbi viia täiendava ekspertiisi just väike-konnakotka toitumisala Elupaigast kaugemale jäävate tuulikupositsioonide puhul (kuni 3 km pesast) on
ulatuse kohta planeeritava ala ümbruses ja hinnata, kuidas 270-290 m kõrgused seoses nende kaugusega ja lähtuvalt teostatud vaatluste andmetest õhuruumi
tuulikud mõjutavad selle haruldase liigi pesitsus- ja toitumisrahu. kasutus väiksem ja seega nende tuulikupositsioonide puhul on seatud
tingimuseks tuvastuspõhise juhtimissüsteemi kasutamine hukkumisriski
minimeerimiseks. Seega Lungu väike-konnakotkapaari puhul on
planeeringualale ulatuvat toitumisalade kasutust arvestatud
planeeringulahenduse koostamisel ja vajalike keskkonnameetmete seadmisel.
5. Labade erosioon ja keemiline reostus Vastav analüüs on leitav KSH aruande ptk 4.14. Kuna võimaliku vee- ja
• Probleem: KSH aruandes puudub täielikult analüüs tuulikute labade kulumisel õhureostuse osas on maailmas olemasolevates tuuleparkides tehtud
(erosioonil) eralduva mikroplasti ja epoksüvaikude (sh Bisfenool A) kohta. uuringuid11, siis täiendatakse vastavat käsitlust KSH aruandes tuues välja ka
• Mõju: Arvestades tuulikute ekstreemset kõrgust ja tuule kiirusi, kanduvad need teiste riikide veekvaliteedi uuringute tulemused tuuleparkide piirkondadest.
mürgised osakesed sademete ja tuulega otse meie põllumaadele, jõe vette ja Senise teadmise alusel ei ole tuulikud oluliseks mikroplasti ja BPA allikaks, mis
toiduahelasse. See on otsene oht nii loodusele kui puhtale põllumajandustootmisele. põhjustaksid õhu, pinnase või veekeskkonna reostust.
• Soovitus: Soovitame lisada planeeringusse nõude labade erosiooni pikaajalise
keskkonnamõju hindamiseks ja arendaja kohustuse regulaarseks keskkonnaseireks
mürgiste ühendite osas.
6. Sotsiaalne õiglus ja varalised garantiid Mõistame muret võimaliku mõju pärast kinnisvara väärtusele ja piirkonna
Probleem: Hiidtuulikute rajamine toob kaasa kinnisvara turuväärtuse olulise languse elukeskkonnale. Selgitame, et detailplaneeringu menetluses hinnatakse
(prognoositavalt 25–40%). On ebaõiglane, et elanikud peavad oma vara väärtuse eelkõige kavandatava tegevuse vastavust planeerimis- ja keskkonnanõuetele,
kaotusega kinni maksma arendaja ärihuvid. Seletuskirjas märgitud "õiglane hüvitis" on sealhulgas mõju elukeskkonnale, mürale, varjutusele, maastikupildile ja
defineerimata ja ei paku tegelikku kaitset. looduskeskkonnale.
Lähemal asuvate majadega on mingid kokkulepped või pakkumised arendaja poolt Planeerimismenetluses ei anta hinnangut üksikute kinnistute võimaliku
tehtud aga tegelikult on kaotajaks terve Käru alev ja lähi külad. turuväärtuse muutuse suurusele ega reguleerita kinnisasjade võimalikke
eraõiguslikke kokkuleppeid arendaja ja maaomanike vahel. Samuti ei saa
detailplaneeringuga ette määrata üldist hüvitamisskeemi kogu aleviku või lähi
külade kinnisvara võimaliku väärtuse muutuse puhuks.
11
HASKONINGDHV NEDERLAND B.V. 2024. Risico's windmolens op bodem- en watersysteem. Relatieve bijdrage van BPA en microplastics.
93/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Tuulepargi rajamisel ei saa täielikult välistada võimalikku negatiivset mõju
mõjuala elukondliku kinnisvara väärtusele. Mõju ulatus sõltub mitmetest
teguritest, sealhulgas kaugusest tuulikutest, maastiku iseloomust, visuaalsest
mõjust ning inimeste subjektiivsest tajust, nagu on täpsemalt kirjeldatud KSH
aruandes. Samas puudub Eestis õiguslik raamistik, mis näeks ette kinnisvara
väärtuse võimaliku vähenemise kompenseerimise juhtudel, kus ei kaasne
otsest omandikitsendust ega ülenormatiivset mõju. Kinnisvara puhul on
hüvitamise aluseks eelkõige otsene varaline kahju või kinnisasja kasutamise
piirang, mitte pelgalt väärtuse võimalikku muutust. Seega ei ole Eestis teada
juhtumeid, kus lubatud piirnormide piiresse jäävatest häiringutest tulenevat
võimalikku kinnisvara väärtuse muutust oleks eraldi kompenseeritud ühegi
arendusprojekti puhul. Teataval määral aitab võimalikke häiringuid
tasakaalustada keskkonnatasude seaduse alusel rakendatav häiringutasu, mis
on suunatud kohaliku kogukonna hüvanguks. Detailplaneeringuga
kavandatava tuulepargi puhul on tagatud, et sellega ei kaasne
ülenormatiivseid mõjusid ega piirata kinnistute sihtotstarbelist kasutamist.
Seega ei ole alust eeldada, et kavandatav tegevus muudaks kinnistud
kasutuskõlbmatuks või välistaks nende tavapärase kasutuse.
Käesolevas pöördumises jätsin puutumata veel väga tähtsad punktid: Selgitame, et Teie poolt nimetatud teemad ei ole menetluses tähelepanuta
• Vastutus ja „pankrotikaitse “ puudumine. jäetud. Detailplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruandes on käsitletud muu
Kes korvab kahjud kui -tuulikulaba puruneb,saastab põllud epoksüvaiguga ja arendaja hulgas avariiolukordade vältimist, jäätmeteket, müra, pinnavee ja põhjavee
on maksujõuetu, kes koristab kogu ehituse peale kasutuse lõppu? kaitset, Natura alasid, sotsiaalset keskkonda, teid, vibratsiooni ning võimalikke
• Kogu selle ehitusega kaasnevat tohutut koormust Käru alevile- raskeveokite müra, tervisemõjusid. Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu eesmärk
tolm ja vibratsioon Käru vahel ning teede lagunemine. eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
• Natura alade lähedust ja muid loodusalaseid riske. terviklahenduse loomine ning see on lähiaastate ehitustegevuse alus.
• Eraldi tähelepanu vajab alajaamade ja salvestusseadmete müra ja reaalne Lungu tuulepargi ala eelvalik on tehtud Türi valla üldplaneeringu koostamisel,
keskonnaoht-potentsiaalne tuleoht ja ohtlike kemikaalide lekkimise risk Pärnu jõgikonna mille käigus kaaluti alade sobivust looduskeskkonna, inimasustuse ja taristu
tundlikku pinnasesse. vaates ning määrati kolm potentsiaalset tuulepargi arendamise ala. Koostatav
• Psühholoogiline mõju. detailplaneering lähtub üldplaneeringus määratud alast ja tingimustest.
Kokkuvõttes leian, et arvesse võttes infraheli kahjulikku mõju inimese füsioloogiale, Detailplaneeringu menetluse ülesanne on selgitada välja kavandatava
elukeskkonna järsku halvenemist, veereziimi ja kaevude ohtu panemist, lahenduse täpsed tingimused, kitsendused ja mõjud ning kaaluda menetluses
looduskeskkonna halvenemist , keemilist reostust ja varalist kahju teevad lubamatuks kõiki asjakohaseid huve. Planeerimisseadus näeb selleks ette koostöö
ehitada Käru alevi külje alla sellise tohutu kõrge tuulepargi. valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb,
ning isikute kaasamise, kelle õigusi planeering võib puudutada. Samuti on
planeerimismenetlus avalik ja igaühel on õigus menetluses arvamust avaldada.
94/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
Meie kogukond on väärt hoidmist just oma rahu ja puhtuse tõttu. Palun vallavalitsusel Seega ongi käesoleva menetluse eesmärk kõik tõstatatud asjaolud välja
ja volikogul kuulata oma inimesi, kes on siia panustanud aastakümneid, ning mitte selgitada ja nende põhjal otsustada, kas ning millistel tingimustel on
lubada projektil edasi minna praegusel, elanikke kahjustaval kujul. planeeringu elluviimine võimalik. Käesoleval ajal ei ole menetluses ilmnenud
selliseid asjaolusid, mis annaksid õigusliku aluse detailplaneeringu koostamise
lõpetamiseks. Antud detailplaneeringu menetlus on alles eelnõu
avalikustamise etapis, sellele järgneb veel ametiasutustega koostöö tegemise
etapp, volikogu poolt vastuvõtmine, avalikustamine, järelevalve menetlus ja
kehtestamise üle otsustamine. Seega on suur osa detailplaneeringu
menetlusest jätkuvalt ees ning eesmärk on jõuda planeeringulahenduseni mis
tagab erinevate huvipoolte huvidega arvestamise.
18. Maa- ja Ruumiamet, 7-1.4/401-5
Tutvunud avalikul väljapanekul esitatud materjalidega, märgib planeeringute osakond Vastav täiendus lisatakse planeeringu seletuskirja ja KSH aruandesse.
järgmist:
1. Planeerimisseaduse (PlanS) § 11 on toodud, et planeerimisalase tegevuse korraldaja
peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid
strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist
arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet.
Palume detailplaneeringu seletuskirjas ja KSH-s tuua välja seose
maakonnaplaneeringuga (MP). Kui MP-st hiljem kehtestatud üldplaneeringusse on üle
toodud MP tingimused või rohelise võrgustiku ning väärtusliku maastiku alad, tuleks
planeeringute omavaheline seos siiski välja tuua; vastasel juhul jääb arusaamatuks, kas
MP-ga on arvestatud detailplaneeringu koostamisel.
2. Selguse huvides palume lisada müra normtasemete joonisele (seletuskiri lk 23, joonis Joonist täiendatakse vastavalt ettepanekule.
3) planeeringuala piir.
3. Vastavalt Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded määrusele Edasisel materjalide täiendamisel veendutakse KSH leevendavate meetmete
peab planeeringu seletuskiri sisaldama KSH hindamise tulemusi. Samuti tuleb kajastamises planeeringu seletuskirjas. Selgitame, et KSH aruandes esitatud
planeeringu seletuskirja lisada KSH-st tulenevad nõuded ja leevendusmeetmed, mida tuulikute ja teede paiknemist käsitlevad meetmed on arvestatud
tuleb projekteerimistingimuste andmisel ja projekteerimisel aluseks võtta (§ 3 lõige 2). planeeringulahendust koostades ja selliseid meetmeid sõnaliselt seletuskirjas
Palun veenduda, kas järgmised KSH-s toodud keskkonnameetmed oleks vaja kajastada ei korrata.
seletuskirjas:
1) KSH lk 69… Tuulikute asukohtadena eelistada alasid, mis jäävad väljaspoole vanade
metsade (90+ a) ja vähemalt 10 % haava enamusega >50 a puistute esinemisalasid
(Joonis 14 ja Joonis 15), sh vältida võimalusel ka labade ulatumist selliste metsade
kohale. Kui tuulikut pole võimalik rajada väljapoole nahkhiirtele olulist metsaala
95/96
Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering. Eelnõu avalikustamisel (2026. a veebruar-märts) esitatud arvamused
(kaasneb tuuliku rajamisel sigimismetsa raadamine või tuuliku laba ulatub sellise
metsaala kohale),
2) KSH lk 69… Säilitada planeeringualale jääv suurem märgala (puisraba) tuulikute
vabana.
3) KSH lk 98…Käru metskond 66 maaüksusel paikneva Lidva soo märgala vee režiimi
tuleb säilitada. Ehituslikul projekteerimisel tuleb arvestada veerežiimi säilitamise
vajadusega ning tagada tuleb ehituslikud lahendused, mis tagavad nii ehitusaegse kui
tuulepargi valmimise järgse veerežiimi säilimise märgalal. Arvestada tuleb, et märgalale
lähemal kui 250 m paiknevate tuulikute vundamentide ehitusel võib osutuda vajalikuks
erimeetmete kasutamine vältimaks ehitusaegset olulist põhjaveetaseme alandust
märgalal.
4. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 18 on toodud, et "Toitumisalade kvaliteeti saab Asjaolu parandatakse seletuskirjas.
tõsta, kas rajades praegusest haritavast maast püsirohumaa või taastades võsastuv ala
püsirohumaaks vähemalt 1 ha suurusel alal". Juhime tähelepanu, et KSH lk 58 on
viidatud 10 ha suurusele alale.
MaRu planeeringute osakond on valmis jagama täiendavaid selgitusi ning tegema Arvestatakse edasisel koostöö tegemisel.
koostööd.
96/96
TÜRI VALLAVALITSUS
Transpordiamet Teie 03.03.2026 nr 7.2-1/26/11289-4
DHX Meie kuupäev digiallkirjas nr 7-1.4/401-6
Seisukohad esitatud arvamuste
ja ettepanekute kohta
Esitasite Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal oma ettepaneku. Edastame Teile
Türi valla seisukohad esitatud arvamustele ja ettepankutele (seisukohad toodud kirjale lisatud
tabelis).
Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad:
7. mail 2026
13-15 Türi kultuurimajas (Türi linn, Hariduse tänav 1)
17-19 Käru rahvamajas (Käru alevik, Lao tänav 35).
Avalikul arutelul antakse kokkuvõtvalt ülevaade avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste ja
ettepankute kohta ning selgitatakse Türi valla seisukohti.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Ülle Surva
Maakorraldusspetsialist
[email protected], 5340 6933
Lisa: Seisukohtade tabel
Hariduse tänav 3 Telefon 384 8200 Registrikood 75033460
72213 Türi linn, Türi vald E-post
[email protected] Arvelduskonto
JÄRVA MAAKOND Internet www.tyri.ee EE354204278616389901
Coop Pank AS