Digitaalne originaaldokument
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
646
ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja videosilla vahendusel tõestanud Tallinna notar
Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Maakri tn 23a kahekümne kolmandal aprillil kahe
tuhande kahekümne kuuendal aastal (23.04.2026) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Transpordiamet, mis on
registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490
all, aadress Valge tn 4/1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], mille esindajana
tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Tiina Reismann, isikukood 46712190348, kes
on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise
hetkel on Tallinn (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud
temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud
käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-
notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
Aktsiaselts Paide Vesi, registrikood 10464290, asukoht Kaevu tn 4, Paide linn, Paide linn,
Järva maakond, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Kuldar Kipper, isikukood
37604136017, kes on notariaalakti tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel
videokõne ajal, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Paide linn
(Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud ja
registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu
registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESEMED
1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 15159 Tarbja-Eivere-Korba tee L4, Tarbja küla,
Paide linn, Järva maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega.
1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 7967650 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
56502:002:0071, pindala 51017,0 m², aadress 15159 Tarbja-Eivere-Korba tee L4,
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1
1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu
isiklik kasutusõigus vastavalt 23.07.2018. a sõlmitud lepingu punktile kolm kümme
(3.10) kuni kolm kaksteist (3.12), neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 4 olevale
plaanile. 23.07.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.07.2018.
2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu elektri õhukaabelliini, elektri
maakaabelliini ja elektri liitumiskilbi isiklik kasutusõigus vastavalt 15.11.2024.a.
sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni
neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile (3 lehel), millele vastavad
maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI
kood) 450285. Õiguse ruumiala on nähtav maakatastri infosüsteemis 450285.
15.11.2024 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 20.11.2024.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(23.04.2026).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu
kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised),
millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid
probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti
tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitisealune pind m2 Staatus Liik
220605661 Kanalisatsioonitorustik 638,0 olemas vallasasi
221436788 Elektrimaakaabelliin 20,0 kavandatav kinnisasi
220605656 Tarbja küla veevõrk 547,0 olemas vallasasi
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu
eseme I koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud katastripidaja märge: pindala
on ebatäpne (06.04.2024).
1.6. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese I
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluval
maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd, eesvoolu kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, geodeetilise märgi
kaitsevöönd, maaparandushoiuala, maardla, piiratud asjaõigusega ala, planeeringu ala,
sideehitise kaitsevöönd, ranna või kalda piiranguvöönd, ranna või kalda
veekaitsevöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, tee avalik kasutus, veekogu
kallasrada, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd), mida täies mahus käesolevas
lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest
teadlikud.
1.8. Lepingu esemeks II on aadressil 15120 Roosna-Alliku - Järva-Jaani tee,
Allikjärve küla, Paide linn, Järva maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade
ja päraldistega.
2
1.9. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 11066550 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
68401:003:0020, pindala 35490,0 m², aadress 15120 Roosna-Alliku - Järva-Jaani tee,
Allikjärve küla, Paide linn, Järva maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.9.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.9.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts Paide Vesi (registrikood 10464290) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt
31.05.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse
ala on tähistatud 31.05.2018. a lepingu lisaks oleval plaanil. 31.05.2018
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 5.06.2018.
2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta
ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini ehitamiseks, omamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise
eesmärgil vastavalt 25.01.2022 lepingu punktidele 3.2. ja 4. ning lepingu lisaks 2
olevale plaanile. 25.01.2022 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.01.2022.
3) Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Aktsiaselts Paide Vesi (registrikood
10464290) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne isiklik kasutusõigus veetorustiku
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 29.05.2024. a sõlmitud
lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli üks (4.1) kuni neli
üheksa (4.9). Õiguse ruumiala on nähtav maakatastri infosüsteemis 67229.
29.05.2024 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 04.06.2024.
1.9.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.10. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(23.04.2026).
1.11. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II
koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitised
(rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid
ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on
notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitisealune pind m2 Staatus Liik
220860287 reoveekanalisatsioonitorustik 77,0 olemas kinnisasi
220856894 veetorustik 42,0 olemas kinnisasi
221445300 Veetorustik olemas kinnisasi
220605469 Sargvere veetorustik 84,3 olemas vallasasi
1.12. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu
eseme II koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud katastripidaja märge: pindala
on ebatäpne (06.04.2024).
1.13. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluval
maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, geodeetilise märgi kaitsevöönd,
3
muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd, kaitsmata põhjaveega ala,
nitraaditundlik ala, piiratud asjaõigusega ala, sideehitise kaitsevöönd, tee avalik
kasutus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd), mida täies mahus käesolevas
lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest
teadlikud.
1.14. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise
andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme II koosseisu kuuluv maaüksus järgmiste
mälestiste kaitsevööndites:
1.14.1. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15110) – Roosna-Alliku mõisa
moonakatemaja – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998
määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite
määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59,
1086);
1.14.2. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15109) – Roosna-Alliku mõisa
kasvuhoone – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus
nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);
1.14.3. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15108) – Roosna-Alliku mõisa
piirdemüürid – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998
määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite
määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59,
1086);
1.14.4. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15107) – Roosna-Alliku mõisa
kelder – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4
(RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);
1.14.5. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15106) – Roosna-Alliku mõisa
karjalaut 3 – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus
nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);
1.14.6. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15104) – Roosna-Alliku mõisa
karjalaut 1 – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus
nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);
1.14.7. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15103) – Roosna-Alliku mõisa
tall – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4
(RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);
1.14.8. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15102) – Roosna-Alliku mõisa
meierei – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4
(RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);
1.14.9. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15101) – Roosna-Alliku mõisa
alleed – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4
(RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);
1.14.10. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15100) – Roosna-Alliku
mõisa park – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus
nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);
4
1.14.11. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15099) – Roosna-Alliku
mõisa valitsejamaja – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998
määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite
määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59,
1086);
1.14.12. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15098) – Roosna-Alliku
mõisa peahoone – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998
määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite
määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59,
1086);
1.14.13. 27.11.1997.a. arvele võetud arheoloogiamälestis (registri nr 9767) –
Kultusekivi – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 01.09.1997 määrus
nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);
1.14.14. 20.05.1997.a. arvele võetud ajaloomälestis, ehitismälestis (registri nr 4025) –
Roosna-Alliku mõisa kalmistu ja kabel – "Kultuurimälestiseks tunnistamine"
Kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 3 (RTL 1997, 65, 355), "Kultuurimälestiseks
tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006
käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086).
Lepingu ese I ja lepingu ese II edaspidi koos nimetatud lepingu ese/lepingu esemed.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende
suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata
kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole
Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.4. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega
käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata
muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid
käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist.
2.1.6. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 8
5
lg 71 sätestatust ning majandus- ja taristuministri 03.12.2020.a. määruse nr 82
(Transpordiameti põhimäärus) § 6 punktist 5. Taristuministri 24.12.2024.a.
käskkirjaga nr 1-2/24/533 on Transpordiameti peadirektorile antud volitused otsustada
Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist ning Transpordiameti peadirektori
ülesannetes strateegilise planeerimise teenistuse direktori 02.01.2025.a. käskkirjaga nr
1.1-1/25/2 on Transpordiameti teenistujatele antud volitused otsustada Eesti Vabariigi
nimel maa kasutamiseks andmist.
2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isiklike
kasutusõigustega koormamine on otsustatud Transpordiameti maade osakonna
juhataja 15.04.2026.a. korraldusega nr 1.1-3/26/247.
2.1.10. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik
õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt
õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles
sätestatud kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.2.2. Kasutusõiguse ala I on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval
plaanil ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri
PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood)
1097912.
2.2.3. Kasutusõiguse ala II on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval
plaanil ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri
PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood)
1098477.
2.2.4. Õigustatud isik on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei
kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning
äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist.
2.2.5. Õigustatud isik ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega
saneerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.
2.2.6. Tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud
ega tema volitusi tühistatud ja vajadusel neid on nõuetekohaselt pikendatud, ning ei
esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping, ja
tal on kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed
otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks (sealhulgas käesoleva lepingu sõlmimine ei
välju Õigustatud isiku igapäevase majandustegevuse raamest).
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks
saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda.
2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemetele isiklike kasutusõiguste seadmisega ei
kahjustata kinnistusraamatutesse kantud piiratud asjaõigustega soodustatud isikute
huve.
2.3.3. Käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus sõlmitakse avalikes huvides
vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 ja Transpordiameti maade osakonna juhataja
15.04.2026.a. korralduse nr 1.1-3/26/247 alusel.
6
2.3.4. Nad lisavad käesolevale lepingule plaanid, millistel on näha kasutusõiguse ala.
2.3.5. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning
on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise
aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus kanalisatsioonitorustiku
omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki
töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud roosa
ruudutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I) ja millele
vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse
ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1097912.
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.3.1. Lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 7967650 sissekandmisel
esimese vaba järjekoha.
3.3.2. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Transpordiameti 27.03.2026 kirjaga nr 7.1-
2/26/5199-2 kooskõlastatud ning OÜ HEKA PROJEKT koostatud projektile nr 25-
168 „Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine“. Projekti realiseerimisel
ja tehnovõrgu ehitamisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
3.3.2.1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5
aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud
võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. Garantii hakkab kehtima
tehnovõrkude ehitustööde lõpetamisel ja riigitee teemaa üleandmise akti
allkirjastamise kuupäevast Transpordiameti poolt.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus veetorustiku, veetorustiku sõlme
ja siibri omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning
teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise
eesmärgil.
3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud roosa
ruudutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II) ja millele
vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse
ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1098477.
3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.6.1. Lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 11066550 sissekandmisel
esimese vaba järjekoha.
7
3.6.2. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Transpordiameti 08.04.2026 kirjaga nr 7.1-
2/26/4587-2 kooskõlastatud ning OÜ HEKA PROJEKT koostatud projektile nr 25-
169 „Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla
rajamine“. Projekti realiseerimisel ja tehnovõrgu ehitamisel tuleb arvestada järgneva
informatsiooni ja nõuetega:
3.6.2.1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5
aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu riigiteele ja riigitee maale
tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega.
Isiklik kasutusõigus I ja isiklik kasutusõigus II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud isiklik
kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused. Kasutusõiguse ala I ja kasutusõiguse ala II eelnevalt
ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga
säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks
Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil.
4.1.2. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat,
vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
4.1.3. Õigustatud isik kohustub hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras.
4.1.4. Õigustatud isik kohustub kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust
kolmandate isikute ees, mis on Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene
tagajärg.
4.1.5. Õigustatud isik kohustub teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja
remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; pärast lepingu esemel
teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik
kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra.
4.1.6. Avariiremondiga on tegemist juhul kui tehnilise rikke tõttu on Õigustatud isiku poolt
pakutav teenus katkenud ja/või tehnovõrk on purunenud.
4.1.7. Avariiremondist tuleb teatada esimesel võimalusel enne tööde alustamist aadressile
[email protected], edastades teehoiu välise tavavormi, samuti tuleb
eelnimetatud aadressile teatada töö lõpetamisest. Avariitööd koos taastamistöödega
tuleb lõpetada esimesel võimalusel.
4.1.8. Õigustatud isik võtab avariiremondi teostamise korral enesele kohustuse tagada
liikluse kulgemise katkematus, ohutus ja riigitee nõuetekohane taastamine, sealhulgas
kohustades avariitöödeks paigaldama välja ajutise liikluskorralduse märgid (lähtudes
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018. a “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”
määrusest nr 43). Avariiremondi teostaja kohustub Omaniku poolt määratud ajal
ilmuma avariiremondi objektile taastamistööde üleandmiseks. Tööd loetakse üle
antuks kui Omanik ja Õigustatud isik on allkirjastanud “korrastatud teemaa
üleandmise akti”.
4.1.9. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti
nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate
õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.
4.1.10. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja
jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.
8
Muud kokkulepped
4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu.
4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada tehnovõrgu kaitsevööndis
hooldetöid vastavalt riigiteede korrashoiulepingus ja tee seisundinõuete määruses
sätestatule.
4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku. Lepingu lõpetamise kulud
kannab Õigustatud isik.
4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.9. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et
vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva
lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrk, ja isiklikku
kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks
olevatel plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu.
4.10. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
korraldusele jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Transpordiameti kui riigivara
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Transpordiameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
4.11. Õigustatud isik vastutab esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju
andmete õigsuse eest. Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanide ja
Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmete
vastuolu korral loetakse õigeks Transpordiameti poolt kooskõlastatud projekt ja
käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel tähistatud kasutusõiguse
ala.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli üheksa (4.9) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
9
5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega I
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
7967650 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581
järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Aktsiaselts Paide Vesi
(registrikood 10464290) kasuks kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, omamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise
eesmärgil vastavalt 23.04.2026.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni
kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli kaheksa (4.8), mille alale vastavad
maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus
(PARI kood) 1097912.
5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega II
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
11066550 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse §
1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Aktsiaselts Paide Vesi
(registrikood 10464290) kasuks veetorustiku, veetorustiku sõlme ja siibri
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 23.04.2026.a. sõlmitud
lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli
kaheksa (4.8), mille alale vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse
ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1098477.
6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.
6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses
notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist
tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri
asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.
6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee
(www.eesti.ee/est/teenused › ettevõtjale › õigusabi › notariaalsed dokumendid)
notariaalakti digitaalsele originaalile. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest
juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja
valmistamise eest notari tasu ei võeta.
6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
10
7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad
loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument
on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti
tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu
lisana. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, need kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ning asjaõiguslepingute tõestamisel
39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu
seadus § 2 lg 2.1).
Notari tasu netosumma kokku 59,60 eurot.
Käibemaks 14,30 eurot.
Notari tasu kokku 73,90 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel
Omaniku esindaja Tiina Reismann allkirjastatud digitaalselt
Õigustatud isiku esindaja Kuldar Kipper allkirjastatud digitaalselt
Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt
11
LISA
NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste
vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste
ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
2. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 36 esitatakse kinnistusosakonnale viide kandega seotud
õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib
esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt
võimalik või on oluliselt raskendatud.
3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse
teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi,
samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte
kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel
jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul
kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt
kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade
ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud
kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks
on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama
vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle
kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja
suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus
määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul
teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või
koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 lõikele 4 isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või
-rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt
allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. [RT I,
23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]
8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise
või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning
servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui
seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul
on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat
kinnisasja.
9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal
maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või
kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on
teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine
ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid
kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja
koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht,
tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,
vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava
kinnisasja omaniku huve.
12
10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega
kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju
tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte
mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
12. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik
avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -
rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping
lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele
pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
(11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku
teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus
või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja
kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle
kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust
või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi
tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu
ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
13. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja
omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -
rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda
tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
14. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas on 3,5
protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. [jõust. 01.01.2024] (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse
pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust
põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse
jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse
pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid
on sätestatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu
sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui
sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem.
(4) Lisaks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on
kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine
on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik
talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa
kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2)
tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse
tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade eest
kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro. [jõust. 01.01.2024] (8) Maa
maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti andmetest. [jõust.
01.01.2025] (9) Talumistasu võib 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66
protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel
määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest. [jõust. 01.01.2024]
13
15. Vastavalt ehitusseadustiku § 74 lg 1 on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-,
kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2)
veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase
teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid,
traale või võrke.
16. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2005.a. määrusega nr 76 (RTL 2005, 123, 1949) § 2 lõikele 1
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku
telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni
alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul
3 m. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus
torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis
on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem
ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250
mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250
mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; 5) torustikul, mille siseläbimõõt
on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5
m.
17. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui
see ei kahjusta varem seatud servituuti.
18. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või
nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega
koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
19. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse
märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on
vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas
katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on
moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja
tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.
Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti
lahutamatu lisana
14