E.E:_vastus

Saatja: "Einar Ekras" <[email protected]> Saaja: "Info" <[email protected]>, "Allan Niidu" <[email protected]>, "Ija Stõun" <[email protected]>, "Kalev Essenson" <[email protected]>, "Arvo Junti" <[email protected]>, "Mait Nevalainen" <[email protected]>, "Maarja Lõhmus" <[email protected]>, "Andrus Helenurm" <[email protected]>, "Tiit Merenäkk" <[email protected]>, "Kristjan Moora" <[email protected]>, "Randar Tasmuth" <[email protected]>, "Ringenergeetika Kompetentsikeskus" <[email protected]>, "Eluterve Eesti" <[email protected]>, "Tauno Tromp" <[email protected]>, "Vahur Luhtsalu" <[email protected]>, "Igor Skalkin (iSkalkin)" <[email protected]>, "Ivo Karindi" <[email protected]>, "Raul Kütt" <[email protected]>, "Toomas Kadarpik" <[email protected]>, "Maarika Niidumaa" <[email protected]>, "Rene Tammis" <[email protected]>, [email protected], [email protected] Teema: Avaldus Õiguskantslerile Ülle Madisele - seoses NATO ja Rohepöörde teabenõuete mittevastamisega riigikogus Kuupäev: 2025-03-18 14:13 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tebenõudele esitatava täpsustava teabenõude, täpsustav teavbenõue, Õiguskantslerile [email protected] <mailto:[email protected]> Õiguskantsleri Kantselei D-U-N-S® Nummer: 565776443 Unternehmensadresse: Kohtu tn 8 15193 Tallinn Täname teid vastuse eest ! Olete end 17.03.2025 nr 14-9/250129/2501869 vastuses seisukohale et - ``Õiguskantsler lahendab kõiki talle saadetud avaldusi eeskätt Õiguskantsleri seadusest (ÕKS) lähtudes.`` seega peame täpsustavalt küsima, ka me oleme õieti aru saanud et õiguskantsleri seadus ÕKS on rahvusvaheliste lepete ja põhiseaduse ülene ? Kas me oleme õieti aru saanud et kui ÕKS-is kirjas ei ole et riik või riigiasutus peab enda tegevusest lähtuma ühest või teisest rahvusvaheliset leppest siis ei peagi neid täitma ? Olete end 17.03.2025 nr 14-9/250129/2501869 vastuses seisukohal et - ``Õiguskantsler lahendab kõiki talle saadetud avaldusi eeskätt õiguskantsleri seadusest (ÕKS) lähtudes.`` Kas me oleme õieti aru saanud et Õiguskantsleri seadusest (ÕKS) ei võimalda teil NATO julgeoleku laias käsitluse ja Rohepöörde elluviimiseks vajalikke projektide kokkukirjutamisevõime tagamiseks vajalikke vastuseid Riigikogult välja nõuda, kui vastavad teabenõuded on neile esitatud ja millele nad sisulisi vastuseid ei anna . Me tuletame Teile meelde et meie riigikogule esitatud sellekohased teabenõuded on Alates 2021 aastast vastuseta: 1. "Tehnoloogiatest ülevaate saamise korraldamine välisriikides`` (Ei ole võimalik mitmekümnete miljonite eurode väärtuses tehasesisseseadeid või ka piloot-tehaseid, -seadmeid Eestisse sisse osta teadus-tehnilist hinnangut andmata ja kohapeal tehnoloogiate, tootmisprotsessidega tutvumata. Sellega peaks kaasnema ka ülikoolidega koostöös teadus-tehnilise kaadri loomine, et Eesti tehaste sisseseadeid asjatundlikult ja ohutult käidelda)." Meie küsimus: Miks vastavad arendusmeetmed senini puuduvad ja kuidas neid välja arendada ? 2."Nõustamistegevuse väljaarendamine (parima praktika rakendamiseks on mõistlik projektide arendamiseks ja kokkukirjutamiseks kaasata erinevaid osapooli, eksperte, sh. Teaduste Akadeemia liikmeid, kes on ise hindamiskomisjonide liikmed. NB! Palume mitte segi ajada meetme-ekspertidega, meetmete määruste lugejatega.) " Meie küsimus: Miks vastavad arendusmeetmed senini puuduvad ja kuidas neid välja arendada ? 3. "Vajame tugimeetmeid Euroopa-projektide kokkukirjutamiseks" (Eesti ülikoolide andmetel on teistes EL liikmesriikides olemas meetmed projektide kokkukirjutamise rahastamiseks ja konsortsiumide loomiseks, et suuta rahastamistaotlust hallata ja konsortsiume moodustada. Euroopa komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on uutel liikmesriikidel, sh Eestil, tõsiseid probleeme EL projektide kokku-kirjutamisega. Sama tuvastab Riigikontroll. <https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/2392/amid/920/language/et-EE/Default.aspx> https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/2392/amid/920/language/et-EE/Default.aspx ja <https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=15174&AuditId=2555> https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=15174&AuditId=2555 . Selle puudusi tõi esile rahandusminister <https://www.delfi.ee/teema/71098917> Mart Võrklaev: “11 miljonit on lõppenud Euroopa Liidu rahastusperioodi vahendeid jääb Eestis kasutamata ja jääb haridusvaldkonda viimata, seda raha sinna enam ei lähe, seda ei suudetud ära kasutada.” <https://www.delfi.ee/artikkel/120264218/video-mart-vorklaev-kristina-kallasele-kus-te-enne-olite> - <https://www.delfi.ee/artikkel/120264218/video-mart-vorklaev-kristina-kallasele-kus-te-enne-olite> Delfi 22.01.2024, https://www.delfi.ee/artikkel/120264218/video-mart-vorklaev-kristina-kallasele-kus-te-enne-olite (3. minutil ja 12. sekundil" " Meie küsimus: Miks vastavad hädavajalikud arendusmeetmed senini puuduvad ? Eelnevat vajame selleks, et NATO julgeoleku laias käsitluse ja Rohepöörde elluviimiseks vajalikke projektide kokkukirjutamisvõimet tagada. Kas me oleme õieti aru saanud et Õiguskantsleri seadusest (ÕKS) ei võimalda neid teabenõude vastuseid Õiguskantsleril Riigikogult välja nõuda ? Teisalt olete enda 17.03.2025 nr 14-9/250129/2501869 vastuses seisukohal et ``Juurdepääsupiirangut peab järgima vaid asutus, isikule endale see mingeid kohustusi kaasa ei too. Seega saate ise otsustada, mida kirjadega teete ja kellele neid saadate. `` seega peame täpsustavalt küsima, kas me oleme õieti aru saanud et Juurdepääsupiirangut peab järgima vaid vastust väljastav asutus. Vastuse saanud asutusele või isikule see mingeid kohustusi kaasa ei too ? Kas selline põhimõte kehtib vaid Õiguskantsleri vastamise puhul või on see üle kentav ka teistele riigiasutustele ? Teisalt olete enda 17.03.2025 nr 14-9/250129/2501869 vastuses seisukohal et ``Sestap, kui soovite oma avalduste ja vastuste avalikustamist dokumendiregistris, tuleks esitada vastav nõusolek. `` seega esitame avaliku nõusoleku te meie teabenõudele vastamine Ülle Madisele - seoses NATO ja Rohepöörde teabenõuete mittevastamisega riigikogus avalikustataks koos saadetud lisadega ? Kuna erinevad ametiasutused on korduvalt kinnitanud, et Eestis peavad ettevõtted enda tegevustes lähtuma Eestis kehtivast seadusandlusest ja rahvusvahelistest lepetest, siis meie kirjavahetuse aluseks on edaspidi järgmised põhimõtted: · Soovime, et meie edasine menetlus toimuks "hierarhiline vastutus" või "teavitamise kohustus" hierarhilise vastutuse põhimõtte kohaselt. Kui teavitada ülemust ehk juhti konkreetselt või kõrgemat tasandit, eeldatakse, et see teave edastatakse allpool olevatele tasanditele vastavalt vajadusele ja vastupidi. Seda võib käsitleda kui vastutuse delegeerimist ja tuleks tagada, et kõik asjaosalised oleksid informeeritud olulistest teemadest. Teade ülemale on teade alamale. Teade alamale on teade ülemale. Kui ülemale saadetud kiri saadetakse ülemale ja vastab alam, siis loeme edaspidi kõik vastused, mille on alam saatnud ka ülema poolt kooskõlastatuks ehk adressaadi poolt allkirjastatuks. · Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5: Vastamine mille kohaselt on vastamiskohustus adressaadil. · Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse <https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendite_liigitus.html?jaotus=juur.206106664.206108408&kokkuvotted=false&jaotusedVaikimisiAvatud=> Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest. · Võrdse kohtlemise põhimõttest. · Soovime enda kirja küsimustele vastata küsimus-vastus formaadi alusel. · Soovime teie käest vastuseks saada avalikuks kasutamiseks mõeldud kirju. Avalikuks kasutuseks mitte sobivaid kirju palume meile mitte saata. Samuti palume vastuseks mitte saata anonüümkirju. · Me ei soovi teie käest saada mitte ühtegi vastuskirja märkega asutusesiseseks kasutamiseks nüüd ega ka edaspidi, kuna vaidega on seotud üle 20 erialaliidu ja allorganisatsiooni, kes peavad olukorra lahendiga enda liikmetele edastama. Soovime, et meie kirjadele vastamine toimuks vastavalt Avaliku Teabe seadus (AvTS) ja soovime, et meie suhtlus toimuks üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe avalikkusele ja igaühele juurdepääsu võimaldamise põhimõtete alusel, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest. · Soovime et teabenõude vastus saadetakse kõigile meili saanud isikutele Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts ddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddd Õiguskantsleri vastus 17.03.2025 nr 14-9/250129/2501869 Einar Eiland [email protected] <mailto:[email protected]> Teie 21.02.2025, 22.02.2025 ja 28.02.2025 Meie 17.03.2025 nr 14-9/250129/2501869 Lugupeetud Einar Eiland Soovisite saada avalikke vastuseid õiguskantsleri allkirjaga. Palusite õiguskantsleril analüüsida, kas Teie kirjadele on korrektselt vastatud. Küsisite avaldustele vastamise ning vastutusele võtmise kohta, kui avaldustele ei vastata. Õiguskantsler lahendab kõiki talle saadetud avaldusi eeskätt õiguskantsleri seadusest (ÕKS) lähtudes. Õiguskantsler on andnud põhimäärusega oma nõunikele volituse teha mitmeid õiguskantslerile ette nähtud toiminguid ning määranud ka teenistujate allkirjaõiguse (vt ÕKS § 20 lg 2, § 36 lg 3). Põhimäärus näeb ette, et õigusteenistus annab õiguskantsleri pädevusest lähtudes õigusalaseid selgitusi ning õigusteenistuses koostatud kirjadele ja muudele dokumentidele kirjutab alla teenistuse juhataja (§ 13). Kuna õiguskantsler ei näinud võimalust Teid aidata, on vastanud Teile õigusteenistus. Üldjuhul sisaldavad isikute kirjad ja ka asutuste vastused isikuandmeid. Isiku kontaktandmete (nt kodune aadress, isiklik e-posti aadress ja telefoninumber jms) sattumine teabenõude korras või dokumendiregistri otseligipääsu kaudu võõraste isikute kätte võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. See võib põhjustada rämpsposti adressaadiks sattumist ja muud soovimatut kontaktivõtmist. Sestap peab ametiasutus (sh Õiguskantsleri Kantselei) kehtestama saabunud ja saadetavale kirjale juurdepääsupiirangu ehk tunnistama kirja asutusesiseseks kasutamiseks, kui selles kirjas on isikuandmeid. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat. Selline nõue on sätestatud avaliku teabe seaduses (vt AvTS § 35 lg 1 p 11 jj, § 40 lg 3). Kui juurdepääsupiirangut ei kehtestataks, oleksid isikuandmed dokumendiregistri vahendusel kõigile vabalt kättesaadavad (AvTS § 12 lg 41). Juurdepääsupiirangut peab järgima vaid asutus, isikule endale see mingeid kohustusi kaasa ei too. Seega saate ise otsustada, mida kirjadega teete ja kellele neid saadate. Oma avalduste ja saadetud vastuskirjade, sh neis olevate isikuandmete avalikustamiseks dokumendiregistris on võimalik esitada ametiasutusele vastav nõusolek. See nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline. Selles nõusolekus võiks olla ka kirjas, millisel konkreetsel eesmärgil tohib isikuandmeid töödelda (nt avalikustada dokumendiregistris) (vt täpsemalt isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p a, art 4 p 11, põhjendus 32). Sestap, kui soovite oma avalduste ja vastuste avalikustamist dokumendiregistris, tuleks esitada vastav nõusolek. Kui MTÜ soovib pöörduda mõne ametiasutuse poole, oleks mõistlik kasutada MTÜ kontaktandmeid. Äriregistri järgi on MTÜ Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Seltsi e-posti aadress [email protected] <mailto:[email protected]> . MTÜ kirjadele reeglina juurdepääsupiirangut ei kehtestata. Isiku pöördumist tuleb menetleda vastavalt selle sisule ning vastata korrektselt ja õigeaegselt. Teabenõuet tuleb menetleda avaliku teabe seaduse kohaselt. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamisel tuleb järgida märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadust (MSVS). Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist selgitasime Teile 18.02.2025 kirjas. Seadusest ei tulene õigust nõuda küsimustele vastuseid soovitud vormis. Kui asutus ei vasta Teie märgukirjale või selgitustaotlusele, on võimalus oma õigusi kaitsta vaide- ja halduskohtumenetluses. Teabenõudega saab asutuselt nõuda dokumenti, mis on olemas. Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (AvTS § 17 ja § 18 lg 1). Kui leiate, et teabevaldaja ei ole järginud teabenõude täitmisel avaliku teabe seadust, võite vaidega pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole või kaebusega halduskohtusse (AvTS § 46). Pöördumisele vastamata jätmine ei too kaasa vastutust kriminaalõiguslikus mõttes. Kui Teie teabenõudele, märgukirjale või selgitustaotlusele ei vastata õigusaktides sätestatud korras, saate oma õigusi kaitsta vaide- ja halduskohtumenetluse korras. Seega on Teil võimalus kasutada tõhusaid õiguskaitsevahendeid. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole, aga õiguskantsler ei alusta iga kord menetlust. ÕKS § 25 lõike 3 punktis 4 on sätestatud, et õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui isikul on (olnud) võimalus kasutada seadusega tagatud õiguskaitsevahendeid. Loodetavasti on selgitustest Teile abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel On Fri, Feb 28, 2025 at 6:24 PM Einar Ekras <[email protected] <mailto:[email protected]> > wrote: Tebenõudele esitatav Täpsustav teabenõue Õiguskantslerile [email protected] <mailto:[email protected]> Õiguskantsleri Kantselei D-U-N-S® Nummer: 565776443 Unternehmensadresse: Kohtu tn 8 15193 Tallinn Kirjutasime teile Teabenõude 06.02.2025 millele vastasite 18.02.2025 nr 14-9/250129/2501162 Nõuame kirja vastavusse viimist Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5. Vastamine mille kohaselt on: Vastamiskohustus on adressaadil. Samuti soovime kiri vabastada märkest asutusesiseseks kasutamiseks, kuna pöördusime kollektiivse teabenõudega riigikogu poole, et saada selgust NATOnõuete ja Euroopa roheleppega seotud eesmärkide täitmise osas, kuhu oli lisatud üle 20 asutuse, seal hulgas erialaliidu, kes on kohustatud enda ametiasutusse kuuluvaid liikmeid vastavatest otsusest. Nende hulgas ka õiguskantsleri seisukohtadest kõiki informeerima. Seega me ei soovi teie käest saada vastuseid märkega asutusesiseseks kasutamiseks nüüd ega ka edaspidi. Samuti peaks NATO nõuete laias käsitluses ja Roheleppe eesmärkide täitmine olema praeguses julgeoleku olukorras olema käsitletav avaliku huvina ja andma suuna kuidas olukordi lahendada. Mitmed rahvusvahelised lepingud ja standardid nõuavad avaliku teabe kättesaadavust ja läbipaistvust riigiametite poolt. Siin on mõned peamised näited: ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon: See dokument sätestab, et igaühel on õigus saada teavet avaliku sektori tegevuse kohta, mis on oluline demokraatia ja hea valitsemistava tagamiseks. Euroopa Liidu lepingud: Euroopa Liidu lepingud, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise leping, nõuavad läbipaistvust ja avaliku teabe kättesaadavust. Näiteks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 15 sätestab, et ELi institutsioonid, organid ja asutused peavad tagama dokumentide avaliku kättesaadavuse. Kuna meie eesmärgiks on Euroopa Liidu lepingutega võetud kohustuste täitmise elluviimine, siis see eeldab ka üldsuse informeerimist sellest kuidas roheleppe eesmärkideni jõuda. Seega vastava teabe salastamine Õiguskantsleri institutsiooni poolt on vastuolus Euroopa Liidu lepinguliste aluspõhimõtetega. Samuti on õiguskantsleri vastus 18.02.2025 nr 14-9/250129/2501162 vastuolus NATO julgeoleku laias käsitluses rakendamise eelduskeks olevate põhimõtete rakendamisega, mille eesmärgid ja tegevused ja tegevuste selgitused peavad olema kättesaadavad avalikkusele. Informeeritus on eelduseks, et julgeoleku probleeme lahendama asuda ja need ei eskaleeruks. NATO on pühendunud läbipaistvusele ja avalikkuse teavitamisele oma eesmärkidest ja tegevustest. NATO strateegiline kontseptsioon, mis määratleb alliansi peamised ülesanded ja põhimõtted, on avalikult kättesaadav. Meie küsimus oli kuidas välja arendada: 1. "Tehnoloogiatest ülevaate saamise korraldamine välisriikides" 2 "Nõustamistegevuse väljaarendamine" 3. "Vajame tugimeetmeid Euroopa-projektide kokkukirjutamiseks" Eelnevat vajame selleks, et NATO julgeoleku laias käsitluse ja Rohepöörde elluviimiseks vajalikke projektide kokkukirjutamisvõimet tagada. NATO julgeolekus laias käsitluse toodud eesmärke seal julgas toidu ja kütustega omavarustusvõime tagamist kriisisituatsioonis saab Rakendama hakata siis, kui kõikidele osapooltele on arusaadav kuidas nende elluviimine toimub ja milline võiks olla nende roll eeltoodud eesmärkide täitmisel. Seega julgeolekuprobleemide lahendamisele viiva teabe salastamine takistab julgeolekuprobleemide lahendamist ja tekitab neid juurde, mitte ei asu neid lahendama. Seega on Õiguskantsleri tegevus julgeolekuriske loov mitte lahendav. On äärmiselt kahetsusväärne, et õiguskantsler pole sellest aru saanud ja takistab sellekohase teabe avalikustamist. Lähtuvalt asjaolust, et õiguskantsleri 18.02.2025 nr 14-9/250129/2501162 kiri oli vastuolus NATO nõuete täitmisega ja Rohepöörde eemärkidega ja mille selgitamine tõi kaasa olulise lisatööaja kulu, siis oleme sunnitud Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse <https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendite_liigitus.html?jaotus=juur.206106664.206108408&kokkuvotted=false&jaotusedVaikimisiAvatud=> Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest lähtuvalt esitama õiguskantslerile arve peale sunnitud tööde tasumise kohta. Lähtuvalt asjaolust, et Eesti ettevõtted on kohustatud järgima Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse <https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendite_liigitus.html?jaotus=juur.206106664.206108408&kokkuvotted=false&jaotusedVaikimisiAvatud=> Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtteid ning seega oleme sunnitud edastama ka arve tööde teostamise kohta, mille teie ebakorrekte ja seadustega vastuolus oleva vastuse edastamine meile endaga kaasa tõi. Kuna erinevad ametiasutused on korduvalt kinnitanud, et Eestis peavad ettevõtted enda tegevustes lähtuma Eestis kehtivast seadusandlusest ja rahvusvahelistest lepetest, siis meie kirjavahetuse aluseks on edaspidi järgmised põhimõtted: · Soovime, et meie edasine menetlus toimuks "hierarhiline vastutus" või "teavitamise kohustus" hierarhilise vastutuse põhimõtte kohaselt. Kui teavitada ülemust ehk juhti konkreetselt või kõrgemat tasandit, eeldatakse, et see teave edastatakse allpool olevatele tasanditele vastavalt vajadusele ja vastupidi. Seda võib käsitleda kui vastutuse delegeerimist ja tuleks tagada, et kõik asjaosalised oleksid informeeritud olulistest teemadest. Teade ülemale on teade alamale. Teade alamale on teade ülemale. Kui ülemale saadetud kiri saadetakse ülemale ja vastab alam, siis loeme edaspidi kõik vastused, mille on alam saatnud ka ülema poolt kooskõlastatuks ehk adressaadi poolt allkirjastatuks. · Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5: Vastamine mille kohaselt on vastamiskohustus adressaadil. · Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse <https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendite_liigitus.html?jaotus=juur.206106664.206108408&kokkuvotted=false&jaotusedVaikimisiAvatud=> Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest. · Võrdse kohtlemise põhimõttest. · Soovime enda kirja küsimustele vastata küsimus-vastus formaadi alusel. · Soovime teie käest vastuseks saada avalikuks kasutamiseks mõeldud kirju. Avalikuks kasutuseks mitte sobivaid kirju palume meile mitte saata. Samuti palume vastuseks mitte saata anonüümkirju. · Me ei soovi teie käest saada mitte ühtegi vastuskirja märkega asutusesiseseks kasutamiseks nüüd ega ka edaspidi, kuna vaidega on seotud üle 20 erialaliidu ja allorganisatsiooni, kes peavad olukorra lahendiga enda liikmetele edastama. Soovime, et meie kirjadele vastamine toimuks vastavalt Avaliku Teabe seadus (AvTS) ja soovime, et meie suhtlus toimuks üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe avalikkusele ja igaühele juurdepääsu võimaldamise põhimõtete alusel, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest. · Soovime et teabenõude vastus saadetakse kõigile meili saanud isikutele Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Einar Eiland [email protected] <mailto:[email protected]> Teie 06.02.2025 nr Meie 18.02.2025 nr 14-9/250129/2501162 Härra Einar Eiland Kirjutasite, et Riigikogu keskkonnakomisjon ja Kliimaministeerium pole 2021. aastast alates vastanud Teie arupärimistele, milles olete küsinud rohepöörde elluviimise kohta. Lisasite oma kirjale õiguskantslerile pöördumise koostamise arve. Rohereformi elluviimine ja kliimapoliitika kavandamine on Kliimaministeeriumi valitsemisalas (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 lg 1 ja Kliimaministeeriumi veebileht). Seega on õige saata rohereformi ja kliimapoliitikat puudutavad küsimused ja ettepanekud Kliimaministeeriumile (vt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2). MSVS § 7 näeb ette kollektiivse pöördumise esitamise võimaluse. Selle sätte kohaselt saab rahvaalgatuse korras esitada Riigikogule ettepanekuid seaduse muutmiseks ja ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks. Riigikogu menetleb vähemalt 1000 toetusallkirja saanud pöördumisi nii, nagu on ette nähtud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses (RKKTS 182 peatükk; rahvaalgatus.ee <http://rahvaalgatus.ee> ). RKKTS-i järgi kaasab Riigikogu komisjon eelnõu arutellu need asjassepuutuvad huvigrupid, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse ja kes soovivad osaleda eelnõu arutelul (§ 36 lg 21 ). Riigikogu dokumendihaldust korraldab Riigikogu Kantselei (§ 1572 lg 1). Isikul on õigus saada asutuselt oma pöördumisele vastus. MSVS ei määra, mida peab märgukirja ja selgitustaotluse vastus täpselt sisaldama. Järelikult on asutusel vastamisel avar kaalutlusruum. Küll aga sätestab seadus (MSVS § 5 lg 8), et kui asutus jätab märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku arvestamata, peab asutus isikule selgitama selle põhjust. Selgitustaotlusele vastates tuleb anda isikule soovitud teave või põhjendada, miks teabe andmisest keeldutakse. Hea halduse tava järgi peab isikule antav vastus olema nii põhjalik ja informatiivne kui võimalik. Pöördumisele tuleb vastata ka siis, kui probleemi ei saa lahendada või ei saa seda teha kohe. Asutus võib vastamisest loobuda MSVS § 5 lõikes 9 nimetatud juhtudel. Teie 6. veebruaril 2025 saadetud kirjast selgub, et Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees ja Kliimaministeerium on Teile vastanud (sh toetusmeetme kohta). Kui Te siiski leiate, et Teile pole vastatud korrektselt, võite esitada vastuse peale vaide või halduskohtule kaebuse. Kohtulahend on täitmiseks kohustuslik. Õiguskantslerile esitatud avalduses tuleb probleemi piisavalt selgelt kirjeldada (õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 19 lg 1, § 23 lg 3; vt õiguskantsleri veebilehte). Avalduse esitamiseks pole vaja kasutada juristi, advokaadi ega ühegi teise nõustaja abi. Sel põhjusel ei näe seadus ette avalduse esitamise kulu hüvitamist. Seega puudub seaduslik alus Teie esitatud arve tasumiseks. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole, aga õiguskantsler ei alusta iga kord menetlust. ÕKS § 25 lõike 3 punktis 4 on sätestatud, et õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui isikul on (olnud) võimalus kasutada seadusega tagatud õiguskaitsevahendeid. Seadused ei anna õiguskantslerile õigust kohustada ametiasutusi vastama isikule sellise suunitluse ja põhjalikkusega, nagu isik soovib. Loodame, et neist selgitustest on abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja, õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel On Thu, Feb 6, 2025 at 7:03 PM Einar Ekras <[email protected] <mailto:[email protected]> > wrote: Einar Ekras <[email protected] <mailto:[email protected]> >, "[email protected] <mailto:[email protected]> " <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Allan Niidu <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Ija Stõun <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Kalev Essenson <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Arvo Junti <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Mait Nevalainen <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Maarja Lõhmus <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Andrus Helenurm <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Tiit Merenäkk <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Kristjan Moora <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Randar Tasmuth <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Ringenergeetika Kompetentsikeskus <[email protected] <mailto:[email protected]> >, [email protected] <mailto:[email protected]> , Mark Valdma <[email protected] <mailto:[email protected]> [email protected] <mailto:[email protected]> Avaldus Õiguskantslerile Ülle Madisele D-U-N-S® Nummer: 565776443 Unternehmensadresse: Kohtu tn 8 15193 Tallinn Lugupeetud Õiguskantsler Ülle Madise . Pöördume Teie poole Andmekaitseinspektsiooni soovitusel rohepöörde elluviimisest ja NATO julgeoleku laiast käsitlusest tulenevate leppeliste kohustuste tagamisega. Nimelt on selgunud, et Riigikogu Keskkonnakomisjon ei ole võimeline olukorraga kaasnevatele küsimustele vastama ega nendes tõstatatud probleeme lahendama. Nimelt ei ole vastatud meie väga mitmetele arupärimistele alates 2021-st aastast saadik. (kirjavehtus manuses.) Rohelepete elluviimise ja NATO julgeoleku laiast käsitlusest tulenevate leppeliste kohustuste tagamisega on lahendamata järgmised küsimused: 1. "Tehnoloogiatest ülevaate saamise korraldamine välisriikides on välja arendamata. Rahastusmeetmed puuduvad `` Meie küsimus: Miks vastavad arendusmeetmed senini puuduvad ? 2."Nõustamistegevuse väljaarendamine on välja arendamata. Rahastusmeetmed puuduvad " Meie küsimus: Miks vastavad arendusmeetmed senini puuduvad ? 3. "Vajame tugimeetmeid Euroopa-projektide kokkukirjutamiseks, mis on välja arendamata ja rahastusmeetmed selleks puuduvad". Meie küsimus: Miks vastavad hädavajalikud arendusmeetmed senini puuduvad ? Kokkuvõttev küsimus on olnud aga selline : Millal hakatakse vastavate meetmete väljaarendamisega tegelema ? Nimelt saatis Riigikogu keskkonnakomisjon Igor Taro isikus meid 06.2024 nr 2-7/24-126/2 : ``Kinnitame veelkord, et Eestis vastutab rohereformi tervikliku elluviimise ja kliimapoliitika korraldamise eest Kliimaministeerium, seega soovitame teil pöörduda ministeeriumi poole`` Eelneva täpsustamiseks pidime teostama täiendava päringu Riigikogu Keskkonnakomisjonile 1. okt. 2024 · Kelle poole täpselt peaksime Kliimaministeeriumis pöörduma, et saada vastuseid ja alustada dialoogi Euroopa rohepöörde projektide rakendamise teemal? · Kas Keskkonnakomisjon on edastanud meie pöördumise Kliimaministeeriumile? Kui jah, siis millal ja kellele see edastati? · Millised konkreetsed meetmed on Keskkonnakomisjonil plaanis, et toetada Euroopa rohepöörde projektide ettevalmistamist ja elluviimist Eestis? · Kuidas kavatseb Keskkonnakomisjon tagada, et Kliimaministeerium vastaks meie pöördumistele ja alustaks konstruktiivset dialoogi? · Kas Keskkonnakomisjon on kaalunud alternatiivseid lahendusi või vahendeid, et tagada Euroopa rohepöörde projektide edukas elluviimine Eestis? Küsimustele saame riigikogu keskonnakomisjoni esimehelt Igor Tarolt vastuse et: 11.2024 nr 2-7/24-126/4 `` Kliimaministeeriumi teatel pöördumise esitajale projektide rahastamise võimalusi tutvustatud ning meetmetega tegeletakse.`` – Jättes meie 1. okt. 2024 küsimused sisulise vastuseta. 14. oktoober 2024 teeme pöördumise siiski Kliimaminieteeriumile, Keit Kasemetsale seoses rohepöörde investeeringuprojektide ettevalmistamise ja läbiviimisega Eestis, mis ühtlasi haakub ka NATO julgeoleku laias käsitluses esile toodud eesmärkide täitmisega. 18. nov. 2024 saime Kliimaministeeriumilt vastuse: `` Esimene kooskõlastusring on selleks korraks läbi. Järgmine ettepanekute tegemise võimalus on Riigikogu menetluses.`` 22. november pöördume vastava pöördumisega Riigikogu juhatuse ja tema esimees <https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775/Lauri-Hussar> Lauri Hussari poole, et rohepöörde elluviimine ja NATO julgeoleku laiast käsitlusest tulenevate leppeliste kohustuste mittetäitmisega seotud küsimus lahendada. Päringus 17 küsimust koos lisadega. 1. "Tehnoloogiatest ülevaate saamise korraldamine välisriikides`` Meie küsimus: Miks vastavad arendusmeetmed senini puuduvad ? 2."Nõustamistegevuse väljaarendamine " Meie küsimus: Miks vastavad arendusmeetmed senini puuduvad ? 3. "Vajame tugimeetmeid Euroopa-projektide kokkukirjutamiseks" Meie küsimus: Miks vastavad hädavajalikud arendusmeetmed senini puuduvad ? Riigikogu juhatuselt <https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775/Lauri-Hussar> Lauri Hussarlt saime vastuseks, et 19.12.2024 nr 2-7/24-126/7 Riigikogu juhatuse pädevus tuleneb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse1 §-st 13. Riigikogu komisjonide sisulisse töösse juhatus ei sekku. Meile teadaolevalt Saates seega küsimused vastamiseks keskonnakomisjonile ja jättes teised küsimused sisulise vastuseta, eeldame et see pöördumine saadeti siis Riigikogu Keskkonnakomisjonile vastamiseks. Sellele riigikogu juhatuse kirjale pole seni ajani vastust saanud soovime õiguskantsleri abi et vastused saada. Kiri lisatud manusena kirjavahetuses. Seega olime sunnitud tegema 5. detsember 2024 5. Teeme uue Teabenõue Riigikogu Keskkonnakomisjonile ja tema esimehele Igor Tarole. Milles sisuks oli saada selgust kuidas siiski toimub rahastamine: 1. "Tehnoloogiatest ülevaate saamise korraldamine välisriikides" (Ei ole võimalik mitmekümnete miljonite eurode väärtuses tehasesisseseadeid või ka piloot-tehaseid, -seadmeid Eestisse sisse osta teadus-tehnilist hinnangut andmata ja kohapeal tehnoloogiate, tootmisprotsessidega tutvumata. Sellega peaks kaasnema ka ülikoolidega koostöös teadus-tehnilise kaadri loomine, et Eesti tehaste sisseseadeid asjatundlikult ja ohutult käidelda)." 2 "Nõustamistegevuse väljaarendamine" (parima praktika rakendamiseks on mõistlik projektide arendamiseks ja kokkukirjutamiseks kaasata erinevaid osapooli, eksperte, sh. Teaduste Akadeemia liikmeid, kes on ise hindamiskomisjonide liikmed. NB! Palume mitte segi ajada meetme-ekspertidega, meetmete määruste lugejatega.) " 3. "Vajame tugimeetmeid Euroopa-projektide kokkukirjutamiseks" (Eesti ülikoolide andmetel on teistes EL liikmesriikides olemas meetmed projektide kokkukirjutamise rahastamiseks ja konsortsiumide loomiseks, et suuta rahastamistaotlust hallata ja konsortsiume moodustada. Euroopa komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on uutel liikmesriikidel, sh Eestil, tõsiseid probleeme EL projektide kokku-kirjutamisega. Sama tuvastab Riigikontroll. <https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/2392/amid/920/language/et-EE/Default.aspx> https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/2392/amid/920/language/et-EE/Default.aspx ja <https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=15174&AuditId=2555> https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=15174&AuditId=2555 . Lähtusime ka Kliimaminiisteeriumi seisukohast, et: Seega selgub Kliimaministeeriumi kirjast, et vastavate parandusettepanekute tegemine toimub siiski Riigikogu menetluse kaudu. Seega oleme sunnitud küsima, miks on riigikogu seisukohad vastuolus kliimaministeeriumi seisukohtadaga ja kliimaministeeriumiga kooskõlastamata?