Karl Kupits Teie 13.02.2025 nr
Juhatuse liige
Maves OÜ Meie 17.03.2025 nr 14-1/250468/2501870
[email protected]
Lugupeetud juhatuse liige
Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise menetluse käigus esitatav suur (arvatavasti tehistaibu abil
koostatud) küsimuste hulk võib pidurdada menetluse läbiviija tööd ning teha keeruliseks
tähtaegadest kinnipidamise. Esitatakse ka palju konkreetse menetlusega mitteseotud küsimusi.
Planeerimismenetluses tuleb arvestada haldusmenetluse seaduses (HMS) kehtestatud põhimõtteid ja
norme ning planeerimisseaduses (PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatud erisusi.
Haldusmenetluse seaduse järgi määrab haldusorgan toimingu vormi ja muud üksikasjad, kui PlanS-
is ja/või KeHJS-is ei ole neid sätestatud (HMS § 5 lg 1). Seega, kui haldusmenetluse üksikasju pole
õigusaktidega kehtestatud, otsustab menetlust korraldav haldusorgan need kaalutlusõiguse alusel (vt
Riigikohtu 30.09.2022 otsus asjas nr 3-20-1247, p 21). Haldusmenetlus viiakse läbi
eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja
ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Planeerimisseadus annab ka võimaluse nõuda esindaja
määramist ühesuguste ja samasisuliste arvamuste korral (PlanS § 5).
Igaühel (sõltumata tema asukohast või seotusest planeeringuga) on õigus esitada arvamusi,
küsimusi ja ettepanekuid planeeringute ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise kohta. Ülal
toodud haldusmenetluse põhimõtete kohaselt peab nendes menetlustes sisuliselt vastama ainult
planeerimise või hindamisega (PlanS ja KeHJS sätestatud alused) seotud küsimustele. Mitteseotud
küsimustele tuleb vastata vähemalt selliselt, et küsija saaks aru, et sisuliselt vastamata jätmine
tuleneb menetluse läbiviija hinnangul küsimuse mitteseotusest menetlusega.
Küsimus on selles, kas mitteseotud küsimustele tuleb ikkagi sisuliselt vastata väljaspool menetlust,
käsitledes neid küsimusi selgitustaotlusena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning
kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 tähenduses ja seega vajadusel edastada
need õigele adressaadile vastamiseks (vt MSVS § 5 lg 3). Üldiselt tuleks korraldada võimalikult
ulatuslik vastamine. Ilmselt on aga nendes menetluses kohane arvestada, et küsijal ei pruugi üldse
olla huvi esitada neid küsimusi (ja saada neile vastuseid) väljaspool menetlust. Reeglina võiks seega
pidada piisavaks, kui küsija tähelepanu juhitakse võimalusele esitada need küsimused
selgitustaotlusena. Selgitustaotlusele võib pealegi jätta vastamata, kui vastamine nõuab
töökorralduse muutmist või põhjendamatult suuri kulutusi, kui avaldajale on juba eelneval aastal
vastatud või kui isik ilmselgelt kuritarvitab pöördumise õigust jms (MSVS § 5 lg 9 p-d 7-9).
2
PlanS-i ja KeHJS-iga antud õigusi tuleb kasutada nii, et see ei kahjustaks teiste isikute õigust
viivituseta ja efektiivsele haldusmenetlusele.1
Seega, kui eriseadus ei sätesta vastamise vorminõudeid, on haldusorganil/planeeringu koostamise
korraldajal HMS-i kohaselt õigus määrata toimingu vorm ja muud üksikasjad. Ta võib menetlusega
seotud küsimusi koondada, grupeerida ja üldistada. Suur halduskoormus ei vabasta siiski
haldusorganit kohustusest täita õigusaktides sätestatud nõudeid ning vältida kiirustamist ja
pealiskaudsust. Haldusmenetluse põhimõtete järgimine aitab ka ära hoida hilisemaid vaide- ja
kohtumenetlusi (vt Riigikohtu 20.06.2022 otsus asjas nr 3-20-2474, p 31).
Mõistame Teie muret ja nõustume, et tehistaibu abiga on võimalik pärssida menetluse läbiviimist.
Tegemist ei ole aga olukorraga, kus on võimalik pakkuda lihtsaid ja selgeid lahendusi – kasvõi juba
seetõttu, et alati ei ole võimalik isiku pöördumises eristada tema enda koostatud küsimust tehistaibu
koostatud küsimusest. Tehistaibu abiga koostatud küsimuste puhul ei ole võimalik eristada
küsimusi, kus on kasutatud sõnastamisel tehistaibu abi, nendest küsimustest, mida ei ole enne
saatmist isegi läbi loetud. Jääb üle vaid loota, et planeerimise ja hindamise läbiviijad annavad
endast parima, et vastata menetluse eesmärke silmas pidades piisavas ulatuses. Loodetavalt ka
kohtuvaidluse tekkimise korral arvestab kohus oma lahendis haldusorgani/planeeringu koostamise
korraldaja lähtumist ja arvestamist haldusmenetluse põhimõtetega.
Planeerimisseaduse sätete kohta annab selgitusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätete kohta Kliimaministeerium
ning haldusmenetluse seaduse sätete kohta Justiits- ja Digiministeerium. Ministeeriumid saavad
kaaluda õigusaktide muutmise vajadust.
Loodame, et neist selgitustest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja, õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Jaanus Kirikmäe 693 8403,
[email protected]
Liina Lust-Vedder 693 8429,
[email protected]
1
Võrdluseks võib välja tuua, et Riigikohus on seisukohal, et kui osa Riigikogu liikmeid oma õigusi kuritarvitades esitab
väga palju eelnõusid ja arupärimisi, takistavad nad sellega teiste Riigikogu liikmete mandaadi kasutamist (vt Riigikohtu
02.11.2023 otsus asjas nr 5-23-37, p-d 51–53).