Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 31.03.2023 / 2-3/14-275;
Riigikantselei / 31.03.2023 / 7-1.2/23-00536
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus sotsiaalkaitseministrile (KK 275)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun sotsiaalkaitseministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148
saata Riigikogu juhatusele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 17.04.2023
Lisainfo: Jüri Jaansoni küsimus eestikeelsetele filmidele ligipääsetavuse kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Teadmiseks riigiasutustes: Kultuuriministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 31.03.2023
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Taimar Peterkop
Riigisekretär
.03.2023 nr 2-3/14-275
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Jüri Jaansoni esitatud kirjaliku küsimuse sotsiaalkaitseminister
Signe Riisalole.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
juhatusele DHXi kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates
küsimuse edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Ratas
Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Piret Hartman
kultuuriminister
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
30.03.2023
Kirjalik Küsimus
Austatud ministrid
Eestis on läbi aegade lavastatud ja toodetud suurepäraseid kinofilme, millest sooviksid osa
saada ka meie kuulmislangusega ja nägemisprobleemidega (edaspidi meelepuudega) inimesed.
Probleemiks on subtiitrite ja kirjeldustõlke puudumine eestikeelsel filmitoodangul ja seetõttu
pole eestikeelsed filmid eeltoodud sihtrühmale ligipääsetavad. Kui varasemalt on filmide
tootjateks olnud üldjuhul riigiga seotud või riigilt toetusi saavad ühingud, siis viimasel ajal
valmib järjest enam filme erarahastuse toel. Eesti Filmi Instituudi kaudu toetust saavate
filmitootjatele kehtib kohustus valmistada filmid koos subtiitrite ja kirjeldustõlkega, samas
erarahastuse toel valmivate filmide suhtes ei ole seadusandlikku alust meelepuudega inimestele
ligipääsetavust nõuda.
Filmide tootjad on püüdnud ligipääsetavuse suhtes olla vastutulelikud, aga viitavad pidevalt
rahapuudusele ja sihtgrupi väiksusele. Eesti Vaegkuuljate Liit koos Eesti Puuetega Inimeste
Kojaga on pöördunud sellel teemal pöördunud Kultuuriministeeriumi poole abi saamiseks,
Kultuuriministeeriumi asekantsleri viimases vastuses 4. veebruarist k. a kirjeldatakse olukorda,
räägitakse rahapuudusest ja EL direktiivi järk-järgulisest planeerimisest. Lahendusteks
pakutakse ligipääsetavuse teema tõstatamist riigieelarve planeerimisel ja ministeeriumi
prioriteetide seadmisel tulevikus.
Eraldi tuleb välja tuua asjaolu, et eestikeelsed filmid on üldjuhul kättesaadavad vene- ja
inglisekeelsete subtiitritega. Meelepuudega inimestele on emotsionaalselt häiriv ja solvav, et
võõrkeelsete ja võõramaalaste eest hoolitsedes jäetakse oma inimesed kultuurielamustest ilma.
Sellega seoses palun teie vastust mõnele küsimusele:
1. Millises ulatuses peaks ministeeriumite arvates olema erarahastuse toel valmivate
eestikeelsete filmide ligipääsetavus meelepuudega inimestele?
2. Millist tuge on riigil kavas pakkuda eestikeelseid filme valmistavatele eratootjatele
meelepuudega inimeste ligipääsetavuse tagamiseks?
3. Kas ministeeriumitel on plaanis algatada seaduseelnõu või seaduste muutmisi, mille alusel
oleks meelepuudega inimeste ligipääsetavus nõutav ka erarahastuse toel valmivate
eestikeelsetel filmidel? Milliseid seadusi tuleks muuta?
4. Kas ministeeriumitel on valminud või kavas lähiajal valmis saada plaan, kuidas jõuda
meelepuudega inimeste ligipääsetavuse tagamiseni eestikeelsetest filmidest osasaamisel?
Milline on plaani rahastamise kava?
5. Eestikeelsed filmid on üldjuhul kättesaadavad võõrkeelsete subtiitritega. Millises
suurusjärgus on kulud võõrkeelsete subtiitrite valmistamiseks ühes aastas? Millised oleks
eeldatavad kulud eestikeelsetele filmidele eestikeelsete subtiitrite ja kirjeldustõlke
valmistamiseks?
6. Kultuuriministeeriumi asekantsler toob oma vastuses välja, et ministeerium arvestab
ligipääsetavuse teemat oma prioriteetide seadmisel tulevikus. Kas meelepuudega inimeste
ligipääsetavus eestikeelsetele filmidele on teie juhitavate ministeeriumite jaoks prioriteetne
ja milles prioriteetsus (tulevikus) väljendub?
Lugupidamisega ja edu soovides,
Jüri Jaanson
Riigikogu liige