Kiri

Teie nr Kultuuriministeerium [email protected] Meie 31.03.2023 nr 16-6/230497/2301784 Eesti filmidele subtiitrite lisamine Austatud kultuuriminister Teie poole pöördus Eesti Vaegkuuljate Liit, kes soovis teada, mida Kultuuriministeerium kavatseb ette võtta selleks, et eestikeelsetest filmidest võiksid osa saada ka kuulmislangusega inimesed. Praegu lisatakse Eesti filmidele eestikeelsed subtiitrid ainult siis, kui filmi tootja peab seda vajalikuks ning tal on selleks võimalusi, või sel juhul, kui film on saanud Eesti Filmi Instituudilt tootmistoetust, mis annab õiguse taotleda instituudilt ka subtiitrite ja kirjeldustõlke tegemise toetust. Eesti Vaegkuuljate Liit (koos Eesti Kurtide Liidu ja Eesti Puuetega Inimeste Kojaga) leiab, et kuulmislangusega inimestel on õigus kodumaistest filmidest osa saada teistega võrdsetel alustel, olenemata sellest, kas filmid on saanud tootmistoetust või mitte. Vaegkuuljad ja kurdid soovivad filme vaadata samal ajal, kui neid saavad vaadata ka teised filmihuvilised ehk siis, kui filmid jõuavad kinodesse. Ministeeriumi kunstide asekantsler vastas Eesti Vaegkuuljate Liidule saadetud kirjas, et üha enam Eesti filme valmib ilma riikliku rahastuseta ning riigil puudub seaduslik alus nõuda, et neil filmidel oleksid eestikeelsed subtiitrid. Juhin Teie tähelepanu sellele, et Kultuuriministeeriumi põhimääruse § 4 punkti 2 kohaselt on ministeeriumi üks ülesanne töötada välja kultuuripoliitika elluviimiseks vajalikud arengukavad ja programmid ning korraldada nende elluviimist ja rahastamist. Põhimääruse § 4 punkti 3 kohaselt peab ministeerium välja töötama ka poliitika elluviimiseks vajalikud õigusaktide eelnõud. Kultuuri arengukavas 2021−2030 on muu hulgas öeldud, et kultuurielus osalemine on iga inimese elu loomulik osa. Selleks, et kultuurielu toimiks, on vaja luua selles osalemiseks soodsad tingimused kõikidele Eesti inimestele. Seega on kultuuri ligipääsetavus seatud üheks arengukava eesmärgiks. Kuna ministeerium on oma töös kultuuri arengukavast juhindunud juba paar aastat, võib eeldada, et selle aja jooksul on tehtud ka esimesed sammud ligipääsetavuse parandamiseks. Teie poole pöördunud kuulmispuudega inimesed on aga öelnud, et viimaste aastate jooksul ei ole Eesti filmidele eestikeelsete subtiitrite lisamises edusamme olnud. Arvestades ministri ülesandeid oma valdkonna korraldamisel ja seadusandlikke võimalusi seda teha, palun kaaluge veel kord, kuidas oleks võimalik eestikeelsetele filmidele subtiitrid tagada.  2 Eesti Filmi Instituudi kodulehel avaldatud andmete kohaselt linastub aastas umbes 30 eestikeelset filmi. Palun hinnake, kui palju läheks maksma kõigile neile filmidele eestikeelsete subtiitrite lisamine. Need kulud oleks võimalik katta riigieelarve rahaga või panna filmitootjatele kohustus lisada Eesti filmidele ka eestikeelsed subtiitrid, nii nagu keeleseaduse § 18 kohaselt tuleb seda teha võõrkeelsete filmidega. Sellest johtuvalt on Eesti Puuetega Inimeste Koda Teilt küsinud, kas on analüüsitud, kui palju maksab vene- ja ingliskeelsete subtiitrite tegemine võrreldes eestikeelsete subtiitrite tegemisega ning kui suuri kulutusi nõuab vaegkuuljate jaoks subtiitrite tootmine ja selleks vajalike kinofailide tegemine. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 30 kohaselt peavad olema kultuurisündmused kättesaadavad ka erivajadustega inimestele. Tõsi on see, et kõiki kultuuriettevõtmisi pole võimalik kõigile kättesaadavaks teha üleöö, kuid kas me pole liiga pikalt leppinud olukorraga, et subtiitrid lisatakse üksnes võõrkeelsetele filmidele, mille puhul on see kohustuslik? Kultuuriminister saab kasutada mitmesuguseid võimalusi, et teha Eesti filmid kättesaadavaks ka kuulmispuudega inimestele. Eesti Puuetega Inimeste Koda palus võimalust ministeeriumi ametnikega kohtuda ja teemat arutada. Palun kutsuge sellele kohtumisele ka Õiguskantsleri Kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Liisi Uder. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Koopia: Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Vaegkuuljate Liit Liisi Uder 6938437 [email protected]