Kiri

Lisa 1. Arvamused Nr Sisu Arvestatud/ mittearvestatud/ teadmiseks võetud 1 Justiitsministeerium Käesolevaga edastame Justiitsministeeriumi arvamuse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL, ettepaneku kohta. 1. Seisukohtade koostamisel tuleks analüüsida määruse õigusliku aluse Arvestatud. piisavust. Justiitsministeerium tervitab määruse eesmärki parandada meedia siseturu toimimist, sealhulgas hõlbustada kvaliteetsete meediateenuste osutamist. Nõustume, et on oluline tagada meediateenuste osutajate ettevõtlusvabadust, väljendusvabadust ja meediapluralismi, et meedia saaks tõhusalt täita oma olulist „valvekoera“ rolli demokraatia ja õigusriigi tagamisel, sh võidelda desinformatsiooni ja valeinformatsiooni leviku mõju vastu ühiskonnas laiemalt. Oluline on tagada ka kõikide inimeste õigus saada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta, mis on osa sõna- ja teabevabadusest, nagu seda näeb ette EL põhiõiguste harta artikkel 11, Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 10 ja ka Eesti põhiseaduse §§ 44 ja 45. On aga küsitav, kas määruse õiguslik alus ELTL artikkel 114, mis näeb ette pädevuse kehtestada norme siseturu toimimiseks, on piisav või sobilik määruse kõikide sätete kehtestamiseks. Näiteks võib tuua artikli 5 lg-s 2 nõuded avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juhi ja nõukogu liikmete ametisse nimetamiseks ja sama artikli lg 3 nõue liikmesriikidele tagada, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid oma avaliku teenuse osutamise ülesande täitmiseks, mis peavad olema sellised, mis tagavad toimetuse sõltumatust. Ei ole selge, kuidas need nõuded aitavad kaasa meediateenuste siseturu toimimisele, samas ei ole muid aluslepingutes sätestatud aluseid selliste nõuete kehtestamiseks. Sõnavabadus, sh meediavabadus ja -pluralism ei ole põhiõigused, mille kaitseks nõuete kehtestamine on aluslepingute alusel liidu pädevuses (erinevalt näiteks andmekaitsest ja mittediskrimineerimisest). Liidul puudub ka pädevus kehtestada siduvaid norme õigusriigi toimimise kaitseks. Juhime tähelepanu veel sellele, et artikli 5 nõuete täitmist peaks jälgima üks või mitu sõltumatut asutust või organi, kuid siin on jäetud määratlemata nõuete täitmata jätmise tagajärjed ning võimalikud sanktsioonid. Sellisel juhul oleks tegemist lisaks ebaproportsionaalse halduskoormusega, sest sellisel jälgimisel ei oleks tegelikku mõju. 2. Justiitsministeerium ei pea vajalikuks ega soovitavaks määruses sätestada saajate õigused, mis on selgelt ja laiemalt kaitstud Euroopa Arvestatud. Liidu põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste konventsioonis. Määrusega soovitakse rõhutada, et riik ei tohi õigusvastaselt sekkuda meedia tegevusse mitte ainult meediateenuste osutajate ja ajakirjanike väljendusvabaduse kaitseks, vaid ka kaitsmaks kõikide isikute õigust saada teavet meedia kaudu. Selleks on ettepaneku artikkel 3, mis peaks kehtestama meediateenuse saajate õigust saada teavet. Artikli pealkiri „meediateenuse saajate õigused“ on eksitav, sest tegemist on vaid ühe õigusega, mille sisu täpsustatakse teabele esitatavate nõuetega. Leiame, et selline säte ei ole vajalik, sest õigus saada teavet on osa Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 kaitstud sõnavabadusest (mis hõlmab ka teabevabadust) ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPÕH) artiklis 11 kaitstud sõna- ja teabevabadusest, mis on mõlemad määruse rakendamisel kohaldatavad. Nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui ka Euroopa Liidu Kohus on neid sätteid ulatuslikult tõlgendatud ning selgitanud. Ei ole vajadust seda õigust täpsustada olukorras, kus õiguse tunnustatud sisule midagi juurde ei lisata ja tegemist ei ole olukorraga, kus õigust oleks vaja täpsustada põhjusel, et kohustus seda õigust tagada eraõiguslikes suhetes pannakse mõnele eraõiguslikule isikule. Teabeõiguse täpsustamine omakorda võib mittevajalikult ja mittesoovitavalt kitsendada õigust teabele, nagu seda on tõlgendanud EIK ja ELK, õõnestades sellega ka õigusselgust. Artikli 3 sätted on ettepanekus lisaks veel eelkõige deklaratiivsed, kuna määrus ei kehtesta ühtegi sanktsiooni meediateenuste saaja sellise õiguse rikkumise korral. Leiame, et läbirääkimiste käigus tuleks taotleda selle artikli kustutamist. Kompromissina võiks vajadust kaitsta teabe saaja õigusi ning selle õiguse tunnustatud sisu asjakohaseid elemente välja tuua põhjenduspunktides. 3. Justiitsministeerium ei toeta määruse ettepanekuga ette nähtud Arvestatud. kohtuväliste kaebemehhanismide kehtestamist. Määruse artikkel 4 näeb ette meediateenuse osutajate õigused, s.t. õigus tegeleda siseturul majandustegevusega ilma muude piiranguteta peale nende, mis on lubatud liidu õigusega ning konkreetsed keelud riigile mitte sekkuda meediateenuse osutajate toimetuspoliitikasse ega rakendada meetmeid allika avaldamise keeldumise korral ega kasutada nuhkvara meediateenuste osutajate või nende pereliikmete või töötajate või töötajate pereliikmete suhtes. Sama artikli lõige 3 näeb ette, et liikmesriigid määravad sõltumatu asutuse või organi, kes tegeleb meediateenuse osutajate või asjakohasel juhul nende pereliikmete, töötajate või töötajate pereliikmete esitatud kaebustega lõike 2 punktide b ja c rikkumise kohta. Meediateenuse osutajatel on õigus nõuda, et kõnealune asutus või organ esitaks kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest arvamuse lõike 2 punktide b ja c järgimise kohta. Selline kaebemehhanism ei ole kooskõlas Eesti haldusmenetluse normide ega süsteemiga. Eesti õigus näeb isikule ette vaide esitamise võimaluse kui haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud isiku õigusi või piiratud tema vabadusi (HMS § 71 lg 1). Haldusmenetluse seaduse § 73 lg-st 1 nähtuvalt lähtutakse Eesti õiguses põhimõttest, et vaiet lahendab eriregulatsiooni puudumisel kõrgemalseisev haldusorgan. Kõrgemalseisva haldusorgani määratlemisel on Eestis lähtutud teenistusliku järelevalve abil moodustatud hierarhilisest struktuurist, mille tulemusena on vaideorganiks üldreeglina lähteorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostav organ. HMS-i järgi on haldusorgan ise ühtlasi ka vaideorgan siis, kui haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata (HMS § 73 lg 2) või kui teenistusliku järelevalve teostajaks on minister (HMS § 73 lg 3). Alati toimub aga vaide esitamine lähteorgani kaudu, mis tähendab, et vaie esitatakse sellele haldusorganile, kes haldusakti andis või toimingu sooritas (HMS § 74). Ka juhul, kui eriseaduses on ette nähtud vaideorganiks mitte teenistuslikku järelevalvet teostav organ, vaid mõni muu organ, kuid sätestamata on vaide esitamise kord, tuleb ikkagi lähtuda HMS-st ja esitada vaie lähteorgani kaudu. Lisaks on isikutel juba teisi olemasolevaid võimalusi oma õigusi kaitsta. Näiteks võib kuriteo kahtluse korral isik pöörduda õiguskaitseorgani poole, mis on ka sellise rikkumise korral asjakohasem. Ettepaneku kohaselt peaks sõltumatu asutus või organ andma arvamuse, kuid määratlemata on see, millised menetlusnormid oleksid sellisele menetlusele kohaldatavad ja milline oleks arvamuse õiguslik tähendus. Kuigi selline võimalus ei piiraks kohtusse pöördumise põhiõigust (PS § 15), tuleb silmas pidada seda, et PS § 146 kohaselt mõistab Eestis õigust üksnes kohus. See tähendab reeglina ka seda, et määratava asutuse või organi antud arvamust ei tohiks lugeda siduvaks artikli 4 lõike 2 punktide b või c rikkujale, kuivõrd siduv saab olla üksnes jõustunud kohtuotsus. Kui arvamus ei ole siduv, siis jääb arusaamatuks, milline oleks menetluse lisandväärtus. Justiitsministeerium ei näe vajadust kohtuvälise kaebemehhanismi järele, kuna üldjuhul ei ole alust kahelda kohtute sõltumatuses ega pädevuses mõista õigust viisil, mis tagab inimeste õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele kooskõlas EL põhiõiguste harta artikliga 47. Ei ole põhjust arvata, et kohtud ei ole selleks pädevad ja et mõni täitevvõimu poolt loodud kuid sõltumatu kehand suudaks inimeste õigusi kaitsta paremini. Nõue kehtestada selline mehhanism ei ole meie hinnangul õigustatud. Mure või isegi tõendid, et mõnes liikmesriigis võib olla kohtu sõltumatus küsimärgi all, ei õigusta kõikides liikmesriikides mehhanismi loomist, mis justkui peaks andma lisaks kohtulikule kaitsele lisagarantiid. Ka Euroopa Liit peab järgima õigusriigi põhimõtteid, sealhulgas austama õigusriigile omaseid võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtteid. Leiame, et ettepanekus ette nähtud mehhanism tooks endaga kaasa lisaks veel ebaproportsionaalset halduskoormust, sest selline mehhanism ei suudaks tegelikult tõsta isikute õiguse kaitse taset ja ühtlasi õõnestaks see nii õigusselgust kui õiguskindlust. Sarnaselt näeb ettepaneku artikli 20 lg 3, et igal meediateenuse osutajal, kelle suhtes kohaldatakse regulatiivset või haldusmeedet, mis võib mõjutada meediateenuse osutajate tegevust siseturul ja isiklikult ja otseselt teda puudutab, õigus esitada meetme kohta kaebus apellatsiooniorganile. See organ peab olema sõltumatu asjaga seotud pooltest ja välisest sekkumisest või poliitilisest survest, mis võib ohustada tema menetluses olevate küsimuste sõltumatut hindamist. Tal peavad olema asjakohased eriteadmised, mis võimaldavad tal oma ülesandeid tulemuslikult täita. Selle mehhanismi puhul on samuti jäetud nii menetlusnormid kui ka otsuste siduvus. Ka selline mehhanism ei oleks kooskõlas Eesti õigusega ega suudaks reaalset kaitsta isikute õigusi. 4. Justiitsministeerium ei pea Artiklis 20 sätestatu põhjendatuks. Arvestatud. Artikkel 20 sätestab, et kõik liikmesriigi võetavad seadusandlikud, regulatiivsed või haldusmeetmed, mis võivad mõjutada meediateenuse osutajate tegevust siseturul, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Sellised meetmed peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad. Need on aga üldised nõuded mis tahes riigi poolt kehtestatud piiravatele meetmetele, mistõttu jääb arusaamatuks, miks neid tuleks mõnes kitsamas ELi õigusakti raames eraldi kehtestada. Lisaks tahetakse kehtestada komisjonile võimalus paluda nõukojalt arvamus, kui siseriiklik seadusandlik, regulatiivne või haldusmeede mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Pärast nõukoja arvamuse saamist võib komisjon esitada selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Arvamuste koostamiseks tekib vastaval liikmesriigil kohustus edastada ta nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni taotlusel põhjendamatu viivituseta ja elektrooniliselt kogu asjakohase teabe, sh lühiülevaate faktilistest asjaoludest, oma meetme, põhjused, millele riigi ametiasutuse või organi meede tugineb, ning vajaduse korral teiste asjaomaste asutuste seisukohad. Nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks. Jääb aga arusaamatuks, mis peaks olema arvamuse sisu, eesmärk ja ka tähendus. Kui ei ole selge, mida sellise võimalusega tahetakse saavutada, ei ole ka võimalik hinnata, kas meede on vajalik, sobilik ja proportsionaalne. Ei ole esmapilgul arusaadav, kuidas nõukojal oleks aluslepingutega kooskõlas selline pädevus. See tähendaks, et nõukoda ehk direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite esindajad annaksid hinnangu mõne liikmesriigi kehtestatud meetmele. Hetkel kontrollib komisjon meediavabaduse ja -pluralismi kaitset liikmesriikides läbi iga-aastase õigusriigi läbivaatuse, mille kohta komisjon avaldab õigusriigi aruande. Õigusriigi läbivaatus põhineb komisjoni aluslepingute järelevalvaja rollil ja liikmesriikide nõusolekul. Komisjonil ei ole aluslepingute alusel pädevust kehtestada siduvaid meetmeid õigusriigi kaitseks. Õigusriigi läbivaatuse raames teeb komisjon alates 2022 aastast liikmesriikidele siiski ka konkreetseid soovitusi, mis ei ole küll juriidiliselt ega formaalselt siduvad, kuid mille arvestamata jätmine võetakse komisjoni poolt arvesse teistes menetluses. Jääb arusaamatuks, kas ja kuidas nõukoja või komisjoni arvamus haakuks õigusriigi aruande soovitustega ja teiste menetlustega, kus hinnatakse mõne liikmesriigi tegevuse kooskõla õigusriigi põhimõtetega. Nagu eespool kirjas, et toeta me lg-s 3 ette nähtud kohtuvälise apellatsioonimehhanismi loomist. 5. Justiitsministeerium ei saa toetada raskete kuritegude mõiste defineerimist käesolevas määruses. Arvestatud. Hetkel ei ole EL tasandil defineeritud raskete kuritegude mõistet ning tulenevalt liikmesriikide õigussüsteemide erinevustest on see jäetud liikmesriikide endi otsustada ja defineerida. Käesolev õigusakt ei tohiks minna oma eesmärkidest kaugemale ning hakata kuidagi tooma sisse mõisteid kriminaalõiguse osas ning looma EL tasandil raskete kuritegude mõistet. Juhul, kui käesoleva õigusakti puhul tekib vajadus viidata teatud kuriteoliikidele, siis tuleks seda teha, kas viidates erinevatele EL õigusaktidele või juba viidata üldiselt nõukogu raamotsuses 2002/584/JHA toodud loetelule. 6. Justiitsministeeriumi hinnangul on vaja täpsustada artiklite 21 ja 22 meediaturu kontsentratsiooni hindamise regulatsiooni ja Arvestatud. konkurentsiõiguse eesmärkidest kontsentratsioonide hindamise regulatsiooni seoseid. Euroopa meediavabaduse määruse ettepaneku (edaspidi ettepanek) artiklid 21 ja 22 käsitlevad meediaturu kontsentratsiooni hindamist. Seejuures on artikkel 21 kavandatud looma liikmesriigile kohustust kehtestada riigisiseses õiguses nii materiaal- kui ka menetlusõigusnormid selliste kontsentratsioonide hindamiseks, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele (media pluralism) ja toimetuste sõltumatusele (editorial independence). Nagu artikli 21 esimese lõike teine taane ette näeb, oleks sellisel eesmärgil kontsentratsioonide hindamine eraldiseisev konkurentsiõiguse eesmärkidest kantud kontsentratsioonide hindamisele. Viimast on kehtiva riigisisese õiguse kohaselt pädev teostama Konkurentsiamet KonkS 5. peatüki alusel. Kuivõrd aga meediaturu kontsentratsioonina ettepaneku artikli 2 punkti 13 kohaselt tuleb mõista nõukogu  määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumisena, mis puudutab vähemalt üht meediateenuse osutajat, ei saa väita, et ettepanekukohase kontsentratsiooni hindamine oleks täielikult eraldiseisev konkurentsiõiguse alusel läbiviidavast kontsentratsioonide hindamisest. Seda seetõttu, et olenevalt sellest, millised saavad olema ettepaneku alusel loodava ex ante kontrollikohustuse eeldused, võib üks ja sama kontsentratsioon alluda nii meediavabaduse eesmärgi kui ka konkurentsiõiguse eesmärgi täitmist tagavale kontrollile. Seetõttu tuleks artikli 21 läbirääkimistel aru saada, kas ja milliseid puutepunkte näeb KOM nende kahe valdkonna vahel (sh terminoloogiliselt; nt „ettevõtja“ kui ühe majandusüksuse kontseptsiooni puudutavalt, kas ja kuidas rakenduks see ettepaneku artikli 2 punkti 13 sisustamisel?) ning määruse hilisemal rakendamisel teha vajadusel koostööd JuM-i ja Konkurentsiametiga, et kaks erinevat reeglistikku potentsiaalsel samaaegsel kohaldumisel ei osutuks ettevõtjatele liigselt koormavaks ega üksteisele vastutöötavaks. 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) Käesolevaga toob Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja oma seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekule: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) (edaspidi ka ettepanek või eelnõu). Toetame TTJA arvamust, et määruse eelnõu peab võtma arvesse probleeme seoses meediateenuste piiriülese levikuga. 1. Peame oluliseks läbirääkimiste käigus tagada vahendusteenuste osutajatele kehtiva regulatsiooni koherentsus, proportsionaalsus ja selgus. Väga suurtele Arvestatud. digiplatvormidele meediateenuste osutajate erikohtlemise kohustus ei tohi takistada süsteemsete riskide vähendamist. Eelnõu läbirääkimistel tuleb digiplatvorme reguleerivate õigusaktide paljususe valguses tagada, et antud määruses digiplatvormidele kehtestatud erinormide ja muudes õigusaktides sätestatud normide vahel ei oleks vastuolusid. Sealhulgas tuleb tagada kooskõla digiteenuste määrusega (DSA määrus), platvormimäärusega (P2B määrus), audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga (2010/13/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/1808/EL)) ja e-kaubanduse direktiiviga (2000/31/EÜ). Eelnõus on väga suurtele digiplatvormidele kehtestatud meediateenuste osutajate erikohtlemise kohustus. Väga suur digiplatvorm on kohustatud rakendama erimeetmeid igaühe suhtes, kes esitab vastava enesedeklaratsiooni. Sealjuures ei tulene määrusest väga suurele digiplatvormile võimalust meediateenuse osutaja enesedeklaratsiooni kontrollida või seda mitte aktsepteerida ja tema erikohtlemisest keelduda, nt kui digiplatvorm leiab, et meediateenuse osutaja pole kolmandatest riikidest sõltumatu. Informatsioonilise mõjutustegevuse ja desinformatsiooni levitamisega tegelevad kahjuks ka ajakirjanduse egiidi all tegutsevad üksused, kes loodavad varjuda meediavabaduse kaitse alla, nt vaidlustas RT sellel põhjusel enda sanktsioneerimise Euroopa Kohtus. Eelnevast tulenevalt võib kõigi ennast meediateenuse osutajaks deklareerinud isikute erikohtlemise kohustus vähendada väga suurte digiplatvormide võimalusi süsteemsete riskide vähendamisel ja nendega võitlemisel. Ühtlasi tekib risk, et pahatahtlikud tegutsejad kasutavad erimeetmeid väga suurte digiplatvormide ressursside kurnamiseks, jättes digiplatvormidele vähem aega ja ressursse süsteemsete riskidega tegelemiseks avalikule korrale, julgeolekule, rahvatervisele, alaealiste kaitsele. Selgitamist vajab, kas kriteeriumid ei ole niivõrd laiad, et võivad hõlmata kõiki sotsiaalmeedia kontoomanikke, kes teostavad enda konto haldamisel ja sisu loomisel toimetusotsuseid ja järgivad vabatahtlikult näiteks Eesti ajakirjanduseetika koodeksit. Vajab selgitust, miks on eelnõu artiklis 17 lõikes 2 uuesti üle korratud juba P2B määruse artiklist 4 lõikest 1 tulenev kohustus teavitada meediateenuse osutajat piirangutest seoses tema avaldatud sisuga, kusjuures teavitada tuleb kas ennetavalt või piirangu rakendumisega samal ajal. Pole selge, kas eesmärk on luua erand P2B määrusest ja DSA määruse artikli 17 lõikest 1, et juhul kui teenusesaaja on meediateenuse osutaja, siis on sisu piiramisest teavitamise kohustus üksnes väga suurtel digiplatvormidel ning erinevalt P2B ja DSA määrusest ei kohaldu kohustus kõigile digiplatvormidele. Ühtlasi pole selge, mis on antud kohustuse eesmärk ning kas kohustus võimaldab meediateenuste osutajatel enda õigusi paremini või efektiivsemalt kaitsta. Eelnõu kohaselt ei ole väga suurel digiplatvormil teavitamise kohustust, kui sisu suurendaks mõnd süsteemset riski. Eelduslikult piiravad väga suurte digiplatvormide kasutajatingimused sõnavabaduse ja arvamuste paljususe kaitse eesmärgil üksnes kahjulikku sisu, mille levik võib suurendada süsteemseid riske. Seda kinnitab asjaolu, et kasutajatingimuste kohandamine on ka üks võimalik riskivähendamise meede. Seega oleks piiramine paljudel juhtudel seotud platvormi kohustusega süsteemseid riske vähendada, mistõttu võib väga suurtele digiplatvormidele olla ebaproportsionaalne koormus igal üksikul juhul hinnata, milliseid süsteemseid riske võib sisu levitamine kujutada. Määruses on sätestatud ka Euroopa meediateenuste nõukoja õigus pidada väga suurte digiplatvormidega struktureeritud dialoogi ning jälgida enesereguleerimise algatuste järgimist, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu, sh desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise eest. DSA määruses on komisjonile antud õigus jälgida ja koordineerida koostöös liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite ja Digiteenuste nõukojaga kogu liidus süsteemsete ja esilekerkivate probleemide hindamist seoses väga suurte digiplatvormidega, mille hulka kuuluvad samuti desinformatsioon ja välisriikide infooperatsioonid. Eelnõus vajab selgitamist, milline on pädevuste ja rollide jaotus Euroopa meediateenuste nõukoja ja Digiteenuste nõukoja vahel desinformatsiooni ja infooperatsioonidega tegelemiseks. DSA määruse kohaselt teostavad väga suurte digiplatvormide üle järelevalvet komisjon koostöös liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite ja Digiteenuste nõukojaga. DSA määrus annab komisjonile ka õiguse paluda asjakohaste eksperditeadmistega muudel liidu organitel toetada süsteemsete ja esilekerkivate probleemide hindamist kogu liidus. Eelnevast tulenevalt võiks väga suurte digiplatvormide üle järelevalve teostamisel jääda juhtroll DSA määrusest tulenevatele organitele ning Euroopa meediateenuste nõukoda olla kaasatud kui eksperditeadmistega organ, kellega tehakse tihedalt koostööd. 2. Määruse kohaldamisalasse hõlmatud vahendusteenuste osutajate suhtes tuleb lähtuda piiratud vastutuse, üldise jälgimiskohustuse keelu ja päritoluriigi Arvestatud. põhimõttest. Eelnõus digiplatvormidele kehtestatavad nõuded peavad arvesse võtma vahendusteenuste osutajate erirolli ning digiplatvormide tegelikku teadmist digiplatvormi kaudu avaldatavast sisust ning võimekust antud sisu muuta või selle avalikustamisse sekkuda. Vahendusteenuse osutaja tegevus piirdub üldjuhul kolmandate osapoolte pakutava teabe edastamise, salvestamise või üldsusele levitamisega, mis on olemuselt tehniline ja automaatne. Taolisel juhul ei ole vahendusteenuse osutajal edastatava või salvestatava teabe kohta üldiselt teadmisi ega ka kontrolli ebaseadusliku teabe veebi jõudmise üle, mistõttu peaks neile kohalduma piiratud vastutuse printsiip. Määruse läbirääkimiste käigus ei tohi kehtestada digiplatvormidele kohustust jälgida kogu digiplatvormil avalikustatud sisu, et tuvastada ja eemaldada nõuetele mittevastavat sisu. Antud kohustus oleks vastuolus e-kaubanduse direktiivis sätestatud ja DSA määruses kinnitatud üldise jälgimiskohustuse kehtestamise keelu põhimõttega.  Läbirääkimiste käigus tuleb tagada, et määrus oleks kooskõlas e-kaubanduse direktiivist tuleneva ja DSA määruses kinnitatud siseturu ehk päritoluriigi põhimõttega, millega tagatakse, et infoühiskonna teenuste järelevalve peaks toimuma tegevuse lähtekohas. Määruse läbirääkimiste käigus tuleb tagada liikmesriikide regulaatorasutuste menetlusautonoomia, et liikmesriigi järelevalveasutusel oleks õigus teostada järelevalvet ning teha menetlusotsuseid iseseisvalt ja sõltumatult teiste liikmesriikide regulaatorasutuste juhistest. 3 Siseministeerium Euroopa Komisjon (KOM) avaldas 16.09.2022 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Arvestatud. määruse eelnõu, millega kavandatakse luua meediateenuste ühise raamistiku (Euroopa meediavabaduse määrus) ja millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL, eelnõu (dokument 2022/0277(COD)). EMFA määrus (European Media Freedom Act) loob ühtse õigusraamistiku meediateenustele siseturul. Siseministeerium peab väga oluliseks igakülgselt edendada meediavabadust ja toetab ühistel väärtustel põhinevaid Euroopa Liidu (ELi) üleseid lahendusi. Näeme suurt potentsiaali Kultuuriministeeriumi eestvedamisel menetletava ELi Meediavabaduse Määruse (European Media Freedom Act) ning peame tähtsaks tuua määruse menetlemisel välja sisejulgeolekuga seotud mõjud ja aspektid. Meedia sõltumatus ja sõnavabadus on Euroopa väärtusruumis võtmetähtsusega. Kuid tuleb arvestada, et meie kõrval on riike, kus autoritaarsed režiimid, kes õigustavad ja õhutavad sõda ning levitavad ka Euroopa Liidu meediamaastikul meile vaenulikku desinformatsiooni. Nad teevad seda muu hulgas ka võimuladviku täieliku kontrolli all olevate meedia- ja veebikanalite kaudu. See puudutab eelkõige Venemaad, kes kasutab oma mõjutustegevuse relvana kõikvõimalikke kontrollialuseid meediavorme, mida Euroopa vaates tuleb käsitleda kvaasimeediana. Venemaa mõjutustegevus ELi ja liikmesriikide suunal on pikaajaline, järjekindel ja süsteemne, nii avalik kui ka varjatud ning selle eesmärgiks on lõhkuda ELi ühtsust, mõjutada meie ühiskondi ja avalikku arvamust, sh seoses Venemaa sõjalise agressiooni vastu juba kehtestatud, aga ka kavandatavate rahvusvaheliste sanktsioonidega. On oluline, et Venemaa kvaasimeedia suhtes kehtestatud sanktsioonid ei lõpeks vaikselt tähtaja saabumisel, vaid alles siis, kui Venemaa suudab luua tingimused vaba meedia eksisteerimiseks. Venemaa desinformatsiooni ja valeinfo süsteemne, massiivne ja järjepidev levitamine kontrollitud meediakanalite kaudu kahjustab Euroopa meedia- ja väärtusruumi ning meie ühiskondade stabiilsust ning riikide julgeolekut. Eestis on desinformatsiooni tuvastamisse ja reageerimisse kaasatud nii riigisektor, erasektor kui ka vabatahtlikud ühendused ja tavakodanikud. Meil on volitatud asutus, mis hindab ja vajadusel ka piirab vaenuliku mõjutustegevuse ja sõjapropaganda kanaleid ning erasektor (sh meedia) on rakendanud faktikontrolli põhimõtte. Tagatud on süsteemne järelevalve. Selline lähenemine on oluline kehtestada ELi-üleselt. Eesti Riigikaitseseadus ja Riigikaitse Arengukava mittesõjalised osad käsitlevad muu hulgas riigikaitse ja julgeoleku kindlustamist ning psühholoogilise kaitse korraldamist. Tähtis on see, et tulevane ELi regulatsioon ei takistaks riikidel riigi- siseselt psühholoogilise kaitse meetmete ega ka muude riigikaitseliste ja julgeolekumeetmete rakendamist. Oluline, et ELi elanikud kaitstud kõikide meediavormide kaudu - nii telemaastikul, veebis kui ka läbi satelliitkanalite. Sellest tulenevalt teeme Siseministeeriumi poolt ettepanekud võtta Meediavabaduse määruse menetlemisel järgmised sisejulgeolekuga seotud seisukohad:  1. Autoritaarsete režiimide kontrolli all olevaid infoallikaid tuleb ELi vaates käsitleda kvaasimeediana. Sõjapropagandale, mõjutustegevusele ja desinformatsioonile ei saa pakkuda Euroopa Liidus sõltumatute meediakanalitega samaväärset inforuumi/õigusruumi. 2. Näeme Venemaa „ametlike“ infoallikate puhul sageli süsteemselt sõjapropagandat, valeuudiseid, manipulatsioone, võltsmeedia loomist, aga ka allikapesu ja ekspertiisipesu. Tähtis on ELi-üleselt teadvustada selle taga julgeolekuohte ning võtta arvesse määruse eelnõu menetlemisel. 3. Mõjutuskanalite ja autoritaarsete režiimide poolt kontrollitava kvaasimeedia levi tõhus piiramine Euroopas kõigil meediaplatvormidel on vajalik, põhjendatud ja on otseselt tarvilik Euroopa Liidu stabiilsuse, turvalisuse ja demokraatliku maailma väärtuste ning meie rahvaste turvalisuse ja vabaduse kaitseks. Eesti toetus sellistele sammudele on olemas ja meie tegutsemise- ning koostöötahe tugev. 4. Sageli on infomanipulatsioone keeruline tuvastada ning seda võimekust tuleb ELi-üleselt üheskoos arendada. Selleks on vaja püsivat ja süsteemset finantseerimist ning koordineeritud infovahetust. Näeme selles suurt potentsiaali Euroopa Komisjoni jaoks. 5. Meediavabaduse Määruse sõnastus ei tohi takistada või kitsendada tulevikus riigi julgeolekualaseid ja riigikaitselisi otsuseid, kuna need on iga liikmesriigi ainupädevuses. 6. Riikidel peab säilima õigus põhjendatud juhtudel rakendada kvaasineedia suhtes piiravaid meetmeid siseriiklikult ning esitada põhjendatud ettepanekuid ELi-üleste sanktsioonide rakendamiseks. Ühised seisukohad taoliste põhjenduste osas peavad võimaldama paindlikku lähenemist, kuna meediamaastik pidevalt areneb ja muutub. Samuti on oluline leppida keskselt kokku tõhusad järelevalvemeetmed, mille puhul näeme olulist rolli liikmesriikide sõltumatutel NRAdel. 4 TTJA Euroopa meediavabaduse määruse eelnõu TTJA töised märkused ja Arvestatud. ettepanekud kaalumiseks eelnõu menetlemisel Esmapilgul näib, et üldjoontes väärib toetust Euroopa Komisjoni (KOM) püüd Euroopa meediavabaduse määrusega (EMFA) täiendada ja ühtlustada meediateenuste valdkonnas ELi siseturu toimimise reegleid, käsitleda kogu meediasektorit ühtse tervikuna, laiendades normide kohaldamisala, tugevdada meediateenuste osutajate sõltumatust ja regulaatorasutuste võimekust, tagada turuosaliste võrdne kohtlemine, soodsad tingimused ja ühtsed reeglid meediateenuste kõigi vormide arenguks, meediaomandi ja auditooriumiuuringute suurem läbipaistvus, samuti suurem õigusselgus ja õiguskindlus kõigile osalistele, arvestades rohkem meediateenuste kasutajate ja ka laiemalt ühiskonna huve. EMFA määrusega soovitakse luua ühtne õigusraamistik ELi meediateenuste siseturul. EMFA eelnõus kajastuvad muuhulgas mitmed ideed ja püüdlused, mida Eesti ning teised Balti riigid on pidanud oluliseks, viidates vajadusele ELi vastavaid reegleid ajakohastada ja efektiivsemaks muuta, arvestades Venemaa agressioonist Ukrainas tulenevat ning uutes oludes ilmnenud probleeme piiriülese leviga meediateenuste valdkonnas. Selles vaates võib pidada EMFA eelnõu avaldamist tarvilikuks ja ajakohaseks ning vaadelda seda uute võimaluste aknana, kus saaks mitme liikmesriigi (LR) ühisel jõul osaliselt täiendada ELi tänaseid norme ja reegleid, mis lubaks uuendada kogu meediasektori toimimise korraldust ja leida lahendusi uutes oludes ilmnenud probleemidele. Kuna KOM on teatanud soovist mitte avada EMFA kaudu EL audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (AVMSD) muutmiseks rohkem, kui AVMSD artikli 30b osas (regulaatorasutuste rühma ERGA-t käsitlev), siis lähivaates näib ELi meediateenuste regulatsiooni uuendamisel sobiva võimalusena teha seda just EMFA eelnõu muutmise-täiendamise vormis, leides selles tuge mitmelt teiselt liikmesriigilt (LR). Kogu meediasektori käsitlemine ühtse tervikuna näib eelnõus kohane, kuna soovitakse paremini reguleerida meediateenuste kõigi vormide tegutsemist siseturul, tagada võrdsed konkurentsitingimused ja meediaomandi läbipaistvus, ohjata Arvestatud. koondumist kogu meediasektoris. Ajakirjandusväljaannete, raadio, taskuhäälingu ja teiste meediavormide lisamine meediateenuse skoopi suurendab riigi ja ka turuosaliste halduskoormust, siit tekib vajadus meediateenuste valdkonna regulaatorasutuse (NRA) pädevuste ja Arvestatud. võimekuse tuntavaks laiendamiseks ning eelarveliste lisavahendite saamiseks nende ülesannete täitmiseks. EMFA eelnõus käsitletakse paljusid olulisi küsimusi, mille lahendustest sõltub suuresti meediateenuste osutamise keskkonna seis ja areng Euroopa Liidus ja igas liikmesriigis. Kesksete teemade seas võiks üldiselt esile tõsta mõned, mis mõjutavad enim meediateenuste valdkonna regulatsiooni, nõudes ka selge lähenemise kujundamist, näiteks:  määruse eelnõu normide otstarbekus ja õigusselgus ning võimalik toimimine praktikas,  Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vaheliste pädevuste täpne jaotus, eelnõus pakutu hindamine lähimuse põhimõtte järgimise mõõtmes,  seda eriti uue kogu - Euroopa meediateenuste nõukoja koordineeriva rolli osas Arvestatud piiriüleste kanalite levi piiramisega seonduvail juhtudel ja meediaturu kontsenratsiooni hindamisel,  samuti KOMi roll meediateenuste siseturu toimimise ja vastupidavuse analüüsis ja hindamises ning toimetusotsuste sõltumatuse tagamise järelevalves, kus pädevuste piirid vajaks täpsustamist. EMFA eelnõu menetlemisel võiks kaaluda samme mitmel olulisel teemal:  ELi turul tegutsevate või siseturule tulla soovivate, kuid väljastpoolt ELi pärit sisuga meediakanalite olemuse ja toimimise hindamine meediateenusele Arvestatud kehtivate kriteeriumite ja nõuete põhjal, eristades põhjendatud juhtudel neid vabast ja sõltumatust meediast,  nende kanalite hindamine ELi siseturu reeglite, s.h. vaba ja ausa konkurentsi, turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtte, meediaomandi läbipaistvuse ja kanali juhtimise ning rahastamise vaates,  tõhusam mehhanism piiriüleste meediateenuste levi piiramiseks kogu ELis olukorras, kui üks või mitu LR on AVMSD artikli 3 alusel asunud tegutsema oma ühiskonna stabiilsuse, riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamiseks 3-ndate riikide võimude kontrollitud ja suunatud meedialaadsete kanalite rünnete vastu, tagades piiramise kõigil meediaplatvormidel,  arvestades Venemaa Ukraina vastasest agressioonist järsult muutunud olusid, kus agressor kasutab meediat relvana oma poliitika teostamisel ja toetamisel ning teiste riikide destabiliseerimisel, peavad ka ELi vastavad kaitsemeetmed olema tõhusamad ja sihipärasemad, see kord vajab täiustamist ja paremat rakendamist LR-de koostöös,  neis küsimustes tuleks luua kogu EL-s hästi toimiv mehhanism selliste kanalite levi tõkestamiseks kõigil tehnoloogilistel platvormidel, sealhulgas satelliitlevi ja veebimeedia.   Määruse vastuvõtmisel lisanduvad rohked ülesanded toovad kaasa halduskoormuse olulise kasvu valdkonna regulaatorasutustele, samuti paljudele turuosalistele.  seetõttu võiks eelnõus pakutud normide asjakohasust veelkord hinnata proportsionaalsuse, detailsuse astme ja võimalike mõjude aspektist,  liikmesriikide regulaatorasutuste tööala tuntav laienemine, uute meedialiikide Arvestatud. regulatsiooni tulek NRA-de pädevusse tähendab ka vajadust NRA-de võimekuse kasvuks ja lisavahendite saamist eelarvest,  arvestades Eesti regulaatorasutuse TTJA suhteliselt nappe vahendeid NRA-le ka täna seatud ülesannete täitmiseks peaks paljude uute ülesannete lisandumine tähendama ka riigi selget valmidust NRA vajaliku igakülgse võimekuse tagamisel EMFA määrusega kaasnevate ülesannete täitmisel,  sealjuures peaks lähtuma arusaamast, et vaid igakülgselt võimekas ja pädev NRA suudab edukalt täita EMFA-s ettenähtud rolli ning kaitsta uutes oludes tulemuslikult Eesti inforuumi ja riigi huve piiriüleste meediateenuste regulatsiooni vallas,  samas kasutades selleks efektiivselt EMFA määrusega lisanduvaid uusi võimalusi, mis aga nõuab riigilt vastavat reaalset võimekust. 5 Eesti Meediaettevõtete Liit Teadmiseks 1. Euroopa Komisjon on 16.09.2022 avaldanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega soovitakse luua siseturul meediateenuste võetud. ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus; määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL. Eelnimetatud eelnõu sisaldab kahte Euroopa Liidu teisest õigusakti, milleks on otsekohalduv Euroopa meediavabaduse määrus ning mittesiduva iseloomuga Euroopa Komisjoni soovitus toimetuse sõltumatuse ja omandisuhete läbipaistvuse kaitse sisemeetmete kohta meediasektoris (Euroopa Komisjoni soovitus). 2. Kokkuvõtlikult on Euroopa meediavabaduse määruse eesmärgiks suurendada meediaväljaannete vabadust ja edendada sõnavabadust. Arvestades, et Eesti on siiani meedia reguleerimist õiguslikult vältinud, siis on Eesti jaoks tegemist oluliste muudatustega. Erinevalt Euroopa meediavabaduse määrusest ei ole Euroopa Komisjoni soovitus otsekohalduv, kuid ei ole välistatud, et see ei muutu hiljem siduvaks õigusaktiks läbi muu menetluse. Euroopa Komisjoni soovitus sisaldab nii meetmeid, soovitusi, käitumisreegleid kui ka eetikakoodekseid, mille järgimine tagaks ajakirjanikule ja toimetusele sõltumatuse ning kaitse poliitiliste ja ärihuvide eest. 3. 13.10.2022 pöördus Kultuuriministeerium Eesti Meediaettevõtete Liidu poole Euroopa meediavabaduse määruse eelnõule sisendi saamiseks. Käesolevaga esitab Eesti Meediaettevõtete Liit oma seisukoha Euroopa meediavabaduse määruse eelnõu osas. EESTI MEEDIAETTEVÕTETE LIIDU SEISUKOHT  (I) Euroopa meediavabaduse määrus ei anna reaalseid lisatagatisi, vaid üksnes tagab Euroopa Liidus regulatsiooni ühtlust 4. Eesti Meediaettevõtete Liit on seisukohal, et Euroopa meediavabaduse määrus pigem tagab EL-is regulatsiooni ühtlust kui annab reaalseid lisatagatisi meediavabaduse kaitsmiseks. Euroopa meediavabaduse määruses defineeritakse meediaga seonduvaid mõisted (artikkel 2) ning sätestatakse meediateenuse osutaja ülesanded ja vastutus, eelkõige kohustus olla erapooletu (artiklid 3-6)). Meediateenuse osutaja mõiste on määruse artiklis 2 seejuures laiaulatuslikult defineeritud, hõlmates iga füüsilise või juriidilise isiku, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi.1 Määrus kohustab eelnimetatud meediateenuse osutajaid tagama objektiivseid meediatarbimise mõõdikuid, et meedia tarbimise mõõtmine oleks üheselt ja läbipaistvalt arusaadav. Lisaks kaitstakse määrusega mh toimetuse õigust otsustada sisu üle, kehtestatakse piiranguid nii toimetusvabadusse sekkumiseks kui ka üldine piirang meediateenuste osutajate avaldamisvabadusse sekkumiseks, kohustades seejuures meediateenuse osutajaid endid rakendama meetmeid sekkumise vältimise tagamiseks. 5. Samuti määratletakse määruses riigi kohustus mitte sekkuda meediateenuse osutaja tegevusse, riigimeedia kohustus edastada erapooletut informatsiooni ning nõuded riigimeedia läbipaistvusele, mille tagamist peab määruse kohaselt liikmesriik toetama. Lisaks kohustab Euroopa meediavabaduse määrus tagama riigimeedia puhul õiglase ja mitte-diskrimineeriva juurdepääsu riigi meedias avaldatavale reklaamile. Euroopa meediavabaduse määrusega seega mitte niivõrd ei kaitsta meediateenuse osutajaid, vaid määrusega kehtestatakse üleeuroopalised reeglid meediateenuste osutajate ning riigi tegevuse üle, mis võib olla küll vajalik ja positiivne, kuid ei anna vajalikke lisatagatisi. Seda eelkõige põhjusel, et Euroopa meediavabaduse määrus näeb artiklis 2 punktis 12 ette meediavabaduse tagamise kontrollorganina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuse osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta artikli 30 kohaselt liikmesriigi määratud järelevalveasutuse.2 1.1. Eesti Meediaettevõtete Liidule tuleks anda meediavabaduse tagamise kontrollimiseks kutseorganisatsiooni staatus 6. Euroopa meediavabaduse määruse kohaselt on „riigi reguleeriv asutus või organ“ – asutus või organ, mille liikmesriik on määranud vastavalt direktiivi 2010/EL artiklile 30. Direktiivi 2010/EL artikli 30 kohaselt võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, et anda üksteisele ja komisjonile käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artiklite 2, 3 ja 4 kohaldamiseks vajalikku teavet, eelkõige liikmesriikide pädevate sõltumatute reguleerivate asutuste kaudu. Meediateenuste seaduse kohaselt on Eestis meediavaldkonna riiklikuks järelevalveasutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).3 TTJA on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.4 Eeltoodust tulenevalt peaks Euroopa meediavabaduse määruse kohaselt nii era- kui ka riigimeedia sõltumatust kontrollima täitevvõim. Näiteks peaks Euroopa meediavabaduse määruse  artikli 24 lõike 3 kohaselt Eestis TTJA, s.o täitevvõim jälgima riikliku reklaami jaotamist meediaturgudel. 7. Eesti Meediaettevõtete Liidu jaoks jääb ebaselgeks, kuidas saab täitevvõim kontrollida nii era- kui ka riigimeedia sõltumatust ning on seisukohal, et meedia allutamine täitevvõimule kasvõi üksnes kontrolli tasandil võib mõjuda hävitavalt ajakirjandusvabadusele. Eesti Meediaettevõtete Liit on seisukohal, et siseriiklikud seadused peaksid selgelt sätestama, milline siseriiklik sõltumatu ning täitevvõimust eraldiseisev asutus või organ on kohustatud kontrollima era- ja riigimeedia sõltumatust ning selline pädevus ei saa olla meediateenuste seadusega määratud TTJA-l kui valitsusasutusel. Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul võiks selleks, et määrust saaks asjakohaselt ellu rakendada kaaluda Eesti Meediaettevõtete Liidule kutseorganisatsiooni staatuse andmist. Eesti Meediaettevõtete Liit võiks olla sarnane Eesti Advokatuurile, kui seadusega asutatud avalik-õiguslikule kutseühendusele, mis sõltumatult täitevvõimust kaitseb advokaatide kutsealaseid õigusi, abistab advokaate kutsealases tegevuses, teeb järelevalvet ning suhtleb teiste riigiasutuste ja organisatsioonidega.5 Eesti Meediaettevõtete Liit võiks olla sarnane sõltumatu kutseorganisatsioon, mis kontrolliks mh määruses sätestatud kohustuste täitmist, eelkõige meediateenuse osutaja kohustust olla erapooletu ning riigi kohustust mitte sekkuda meediateenuse osutaja tegevusse. Üksnes selliselt saaks Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul tagada meediaväljaannete vabadust ja sõltumatust. 8. Kui Eesti Meediaettevõtete Liit saaks eelkirjeldatud kutseorganisatsiooni staatuse, siis oleks ta ühtlasi ka sõltumatuks organisatsiooniks, kes tegeleb Euroopa meediavabaduse määruse artikli 4 lõike 3 ja artikkel 5 alusel talle esitatud kaebustega. Sisuliselt oleks tegemist mh kohtuvälise vaidluse lahendamise organiga, kelle poole saaks määrusest tulenevalt eelkõige meediateenuse osutaja pöörduda. Täpsustada tuleks siiski, milline on vastava kohtuvälise menetleja konkreetne roll meediateenuse osutaja toetamisel ning vaidluse lahendamise organina laiemalt. Eesti Meediaettevõtete Liit võiks riigi poolt vastava ressursi tagamisel olla institutsiooniks, kes tagab oma liikmetele regulatiivse baasi sõltumatuse tagamiseks. Eesti Meediaettevõtete Liidu kui seadusega asutatud kutseorganisatsiooni seadustamine lihtsustaks kindlasti ka riigipoolse rahalise toetuse saamist ja vajadusel selle jagamist liikmete vahel. Eesti Meediaettevõtete Liit on seisukohal, et kindlasti ei saa TTJA olla asutuseks, kes kontrollib era- kui ka riigimeedia sõltumatust. Igal juhul tuleks vältida meedia allutamist täitevvõimule, kuivõrd see võib mõjuda vastupidiselt Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud eesmärgile, milleks on suurendada meediaväljaannete vabadust ja edendada sõnavabadust. 1 16.09.2022 ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022PC0457&from=ET. 2 10.03.2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv). – ELT L 95/1. 3 Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 1. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/d3c1575a-9bac-4d23-b011-19e692baa05e. 4 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus. – RT I, 25.06.2021, 17. 5 Eesti Advokatuuri kodulehekülg - https://advokatuur.ee/est/advokatuur.  (II) Euroopa meediateenuste nõukoda ei ole vaja selleks, et edendada Euroopa meediavabaduse määruse tulemuslikku ja järjepidevat kohaldamist 9. Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 8 kohaselt asutatakse määrusega Euroopa meediateenuste nõukoda (nõukoda), kelle ülesandeks on artikli 12 kohaselt edendada määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide tulemuslikku ja järjepidevat kohaldamist kogu liidus. Eesti Meediaettevõtete Liit on seisukohal, et loodavale nõukojale antakse määrusega volitusi riigisisese (meedia)õiguse üle, mis ei ole vajalik. Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul tuleks säilitada meediaseaduste riiklik jõustamine ning määruse ja direktiivi 2010/13/EL õigusnormide tulemuslik ja järjepidev kohaldamine EL-is on võimalik ka ilma Euroopa meediateenuste nõukoja olemasoluta. 10. Euroopa meediavabaduse määrus näeb ette struktureeritud koostöö erinevate liikmesriikide vahel, millest Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul piisab selleks, et määrusest tulenevad normid oleksid kogu liidus tulemuslikult ja üheselt kohaldatavad. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 13 lõike 1 kohaselt võib liikmesriigi reguleeriv asutus või organ igal ajal taotleda ühelt või mitmelt liikmesriigi reguleerivalt asutuselt või organilt koostööd või vastastikust abi, et vahetada teavet või võtta meetmeid, mis on olulised määruse või direktiivi 2010/13/EL riiklike rakendusmeetmete järjekindlaks ja tulemuslikuks kohaldamiseks. Samuti on Eesti Meediaettevõtete Liit seisukohal, et meediaturu kontsentratsiooni hindamine ei peaks olema eraldiseisev konkurentsiõiguse valdkonna hindamistest, sh ühinemiskontrolli eeskirjades sätestatud hindamistest nagu on sätestatud määruse artiklis 21 lõikes 1. Eestis on juba vastav kohustus kontrollida meediaettevõtete ühinemisi selleks, et tagada arvamuste mitmekesisust tagatud konkurentsiseadusega. Seega ei ole Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul vajalik artikkel 21 lõike 4 kohaselt liikmesriigi reguleerival asutusel või organil konsulteerida eelnevalt loodava nõukojaga iga arvamuse või otsuse üle, mille ta kavatseb vastu võtta ja milles hinnatakse teavitamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist. Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul tooks osalejate paljusus meediatehingute hindamisel kaasa meediaettevõtetele kahjulikumaid tagajärgi ning aeglustaks konsolideerimist. 11. Eeltoodust tulenevalt ei ole Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul vajalik kehtestada EL-i tasandil koondumise reegleid meediaettevõtetele, vaid Euroopa meediavabaduse määrus peaks selle asemel pakkuma suuremat paindlikkust ning hõlbustama koondumist seal, kus see vajalik on. (III) Euroopa meediavabaduse määrus sisaldab mitmeid vajalikke meetmeid 12. Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul sisaldab Euroopa meediavabaduse määrus ka mitmeid positiivseid ja vajalikke regulatsioone nagu näiteks määruse artiklis 4 sätestatud riigi kohustust mitte sekkuda meediateenuse osutaja tegevusse. Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul on oluline eelkõige artiklis 20 sätestatud proportsionaalsuse põhimõte, millest tulenevalt peavad kõik liikmesriigi võetavad seadusandlikud, regulatiivsed või haldusmeetmed, mis võivad mõjutada meediateenuse osutajate tegevust  siseturul, olema nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Selliselt on võimalik vältida meedia muutumist riigi nn käepikenduseks. Samuti on oluline reguleerida avaliku sektori rahalisi vahendeid või muid tasusid või eeliseid, mida ametiasutused annavad meediateenuste osutajatele reklaami eesmärgil (artikkel 24 lõige 1). Rahaliste vahendite, tasude või eeliste andmine peab olema läbipaistev, objektiivne, proportsionaalne ning mittediskrimineeriv ning vastava regulatsiooniga seda ka tagada püütakse. 13. Lisaks on vajalik reguleerida meediateenuse osutajate sisu väga suurtel digiplatvormidel. Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 17 sätestatud hoiatamise mehhanism võimaldab hoida kokku aega ja ressurssi, mis on siiani kulunud interneti jälgimisele ja erinevate platvormidega ühenduse saamisele seoses kontode kustutamisega ning sisu põhjendamatu mahavõtmisega. 6 ERR Tähelepanekud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta Teadmiseks ERRi seisukohalt on tegemist olulise dokumendiga ja selle tähtsus avalik-õigusliku võetud. meediateenuse osutaja jaoks on suur. On oluline, et dokument käsitleb avalik- õiguslikke meediateenuse osutajaid olulise sõltumatuse ja sõnavabaduse kaitse alustalana. Üldise märkusena: Kuna eelnõu ettepanek mõjutab audiovisuaalmeedia direktiivist (AVMSD direktiivi 2010/13/EL) tulenevate sätete kohaldamist ja toob kaasa selle muutmise, siis on hetkel mõnevõrra hägune, mil määral kuuluvad kohaldamisele AVMSD sätted ja kas ja kui palju neid kavas veel on muuta. Pöörasime tähelepanu määruse eelnõu ettepaneku artiklile 5, mis sätestaks kaitsemeetmed avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatuse toimimiseks. Toetada tuleb ettepanekut, mille kohaselt on esmakordselt määruse tasandil toodud selgesõnaselt välja, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja sõltumatuse tagamiseks on liikmesriikide kohustus tagada av.õiguslike meediateenuse osutajatele stabiilsed ja piisavad rahalised vahendid nende ülesande täitmiseks. Põhjenduspunkt (18) tooberaldi välja olulise nüansi piisava ja sõltumatu rhaastamise juures - tagatud peab läbi rahastamise olema tegevuse kavandamise prognoositavus. Samuti on oluline, et välja on toodud eraldi juhtorganite sõltumatuse tagamise selge ja toimiva mehhanismi sätestamise vajadus siseriiklikus õiguses. Seni kajastusid sellised põhimõtted peaasjalikult vaid soovituslikku laadi dokumentides. Samuti on märkmist väärt ettepanekus see, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja mõistes ei kasutata enam seni dokumentides läbivalty kasutatud „ringhäälinguorganisatsioon“ vaid kasutatakse mõistet „meediateenuse osutaja“, mis toetab avaliku ülesande täitmist platvormiüleselt. Kindlasti tuleb aga analüüsida ja selgemalt sätestada, mida on mõeldud artikli 5 lõikes 4 toodud sõltumatu asutuse või organi näol, kes peaks täitma eelpool nimetatud nõuete täitmist. Võib aru saada, et siinkohal mõeldakse AVMSD alusel teatud järelevalve pädevusega regulaatorasutust (vt art 7). Millised täpsed peaksid olema selle asutuse volituste piirid ja võimalused, arvestades erinevate liikmesriikide õiguskorda ja tavasid. Kuidas vältida selle regulaatori sekkumist meediateenuse sisusse (vt art 5 lõiget 1 ja lõikest 4 tulenevat kohustust jälgida lõike 1 täitmist). Mõeldes tulevikus vastuvõetava õigusakti rakendamisele: kuidas Eesti kontekstis sobitub siia TTJA, kes on täna käsitletav regulaatorina ja hakkab valitsusasutusena otsustama ERRi rahastamise piisavuse ja avaliku ülesande täitmise üle.  Eelnõu ettepanek toob sisse mitu uut mõistet. Selgitamist ja täiendavat analüüsi vajaks uus mõiste „riiklik reklaam“. ˇEttepaneku sõnastusest jääb selle mõiste sisutamine mõnevõrra ebaselgeks. Kas peetakse silmas vaid nimetatud institutsioonide poolt saateaja ostmist ehk siis n.ö klassikalist reklaami ostu. Põhjenduspunkt (49) ja artikkel 24 lõike 4 sisust võib aru saada, et silmas peetakse siiski varjatud subsiidiumide ja meedia lubamatu poliitilist mõjutamist ehk võib välja lugeda, et tegu võib olla ka teatud saadete rahalist toetamist eesmärgiga edastada enesetutuvustussõnumeid. Näide: kui meediateenuse osutaja toodab saate, mida on rahastatud EL struktuurifondide vahenditest (avaliku taotlusvooru), kaasneb sellega kohustus edastada kas Euroopa Komisjoni või siseriikliku rakendusasutuise või rakendusüksuse kohta käivat informatsiooni (nt KIK jne). Kas antud näited kvalifitseeruksid riikliku reklaami alla. Seega vajaks selgitamist, kas antud sätted puudutavad ka avalik-õiguslikku meediateenuse osutajat juhul, kui ta siseriikliku õiguse kohaselt ei edasta reklaami. Eelnõu ettepanek toob sisse AVMSD kõrval uue mõiste „toimetaja“ toimetusvastutuse ja toimetusotsuse kõrvale. Muutub ka toimetusvastutuse mõiste. AVMSD (ja täna ka Eestis kehtiva MeeTSi ) kohaselt paneb seadus selgelt toimetusvastutuse meediateenuse osutajale. Ettepanekus toodud „toimetaja“ mõiste praegusel kujul muudab vastutuse ebaselgeks ja ei ole aru saada, keda täpselt peab käsitlema toimetajana (eriti kuna definistiooni kohaselt võib toimetajaks olla ka füüsiline isik), mis on tema vastutuse/volituste piirid ja kuidas see suhestub mõistega „meediateenuse osutaja“ (vt art 6 lõige 2 vs artikkel 4 lõige 2). Põhjenduspunktist (20) võib aimata regulatsiooni mõtet, kuid määruse teksti põhjal on meediateenuse osutaja ja toimetaja rollid ja vastutus hägused. Liiatigi tekib ka siinkohal küsimus AVMSDst siseriiklikku õigusaktidesse üle võetud mõistete ja tulevases määruses sätestatud mõistete kohaldamine- kas direktiivi muudetakse täiendavalt või on määrus oma erisustega ülimuslik. Vastus meediateenuse sisuliste otsuste eest peab olema selge ja üheselt arusaadav, seetõttu vajaks kindalsti eraldi analüüsi ja õiguslikku hinanangut uute mõistete sissetoomine ja nende õiguslik sisu. Selgitamist ja täpsustamist vajaks ka uue, loodava nõukoja pädevus ja roll, seda eelkõige suhtes liikmesriikide regulaatorasutustega ja hinnata, kas ei teki ohtu, et nõukoda saaks sekkuda siseriiklikku õigusesse (meediateenuseid reguleerivad õigusaktid). 7 Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse arvates on Euroopa Meediavabadus Määrus Teadmiseks põhimõtteliselt samm õiges suunas, kuid meid teeb tõsiselt murelikuks, et artikkel võetud. 17 punktidega laiendatakse toimetuse ja toimetaja mõistet algoritmile, kuigi eespool, artikkel 2 punkt 6 määratletakse toimetus/toimetaja füüsiliste isikute kaudu. Algoritm, mis enamasti otsib välja sõna või fraasi tekstis, suutmata hinnata konteksti ega tegelikku sisu, kujuneb kiiresti tsensuurivahendiks. See ei ole toimetamine. Tegelikult on prolemaatiline kogu määruse kohaldamine sotsiaalmeediale ehk suurtele piiriülestele digiplatvormidele kui meediateenuse osutajatele, sest reaalsuses on tegemist paltvormiga, millel teenuseid osutatakse, kuid mis ise sisu ei tooda. Selgituskirjas ja määruses endas on selleteemalisi vastuolusid. Selgemat väljendust vajab ka selgituskirjas kasutatud usaldusväärse teabe mõiste (punkt 13 ja 16)  Samuti on meile ebaselge, kas söltumatu(d) organisatsioon(id), mida eeldatakse hindavat meediakontrsentratsiooni mõju, aga ka lahendavat probleeme tuleb luua täiesti uued või pannakse need ülesanded praegu eksisteerivatele organisatsioonidele (nt Pressinõukogu, Avalikus Sõna Nõukogu, Ringhäälingu Nõukogu). Meie hinnangul ei sobi ükski praegustest päriselt esitatud nõuetega. Arvame ka, et ajakirjanike kaitse ja toimetusvabaduse tagamiseks ei peaks määrus piirduma soovitustega, vaid pigem kehtestama reegleid, mille järgimist nõutakse. Kaotama peaks piirangud riikliku reklaami jaotamise läbipaistvuse kohta, mitte piirama seda miljoniga. 8 ITL Annan teada, et ITL-il ei ole selle ettepaneku kohta hetkel küsimusi ega seisukohti. Teadmiseks võetud. Jälgin ka selle õigusakti arenguid ITL-i katusorganisatsioonis DigitalEurope ja nemad on esmaste muredena välja toonud: 1. Loodava Euroopa meediateenuste nõukoja seosed digiteenuste õigusakti (DSA) alusel loodava Euroopa digiteenuste nõukojaga; 2. Artikliga 17 kehtestatavad kohustused väga suurte digiplatvormide pakkujatele toovad neile kaasa halduskoormuse tõusu; 3. Artiklis 19 sisalduv audiovisuaalmeedia pakkumise kohandamise õigus vajab kindlasti täiendavat analüüsi, et aru saada, kuidas see mõjutab kasutajaliideste arendust ja eriti riistvara. 8 Eesti Advikatuur intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjoni arvamus Euroopa Teadmiseks meediavabaduse määruse kohta. Eesti Advokatuur tänab võimaluse eest esitada võetud. kirjalik arvamus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL ((EMPs kohaldatav tekst, {SEC(2022) 322 final}), edaspidi sh MFA. Euroopa Komisjon avaldas ettepaneku Euroopa meediavabaduse määrusest, mille eesmärk on kaitsta meedia pluralismi ja sõltumatust Euroopa Liidus. Tegemist on olulise trükisega, sest meedia, ajakirjandusvabaduse ja sõnavabaduse kaitset peetakse nüüd Euroopa institutsioonide poolt toetamist vajavaks sambaks. Käesolevaga ei võta Eesti Advokatuuri komisjoni seisukohta selles, kas meediavabaduse reguleerimine peaks olema õiguspoliitilise valikuna otsustada selliselt, et seda reguleerib Euroopa Liit, riik või toimub see eneseregulatsiooni kaudu. Käesoleva arvamuse eesmärk on tuua välja valikuliselt olulisemad lüngad ja põhjendatud küsimused seoses määruse ettepanekuga. Õigusakti nimetuse küsimus Tegemist on regulatiivsuselt Euroopa Liidu määrusega. Inglisekeelne nimetus konkreetselt õigusaktile on viimase aja suundumuse kohaselt „(Media Freedom) Act“. Eesti seisukoht peaks üldiselt olema, et Euroopa Liidu alusdokumendid näevad ette õigusaktide vormidena „määruse“ või „direktiivi“ ning see tuleb ka nimetuses kajastada. Veelgi olulisem, sõnal „Act“ ei ole eestikeelsena kokkulepitud tähendust, sest näiteks „Media Freedom Act“ on tõlgitud ametlikus versioonis kui „meediavabaduse määrus“, kuid sellega koos käivas soovituses on seda nimetatud kui „meediavabaduse õigusakt“ (nt preambula p 6, samuti IV jaos). Mõisteühtsus tuleb tagada. Õiguslik alus MFA viide siseturu alusele on tekitanud vastuolusid, kuna meediat peetakse üldiselt riiklikuks pädevuseks. Vajab analüüsi, kas Euroopa Komisjoni valitud siseturu alusele on õige ja põhjendatud, ettepaneku eesmärk on tehniliselt reguleerida meediateenuste osutamist ühtsel turul, kuid seaduslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, millega nähakse ette liikmesriikides õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks selliste meetmete võtmine, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Mõisted ja kontseptsioonid Eesti seisukoht peaks olema nõutada selgust mõistetes ja kontseptsioonides. Näiteks arvestades ka sama valdkonna teisi regulatsioone, s.h. EL õigusakte, s.h. audiovisuaalmeedia sektori õigusakte. Samuti mitmete mõistete juures luuakse teiste määruste või direktiividega võrreldes sektoris taaskord uus definitsioon, mis ei kattu olemasolevatega või loovad õigusselgusetust, nt mõisted „meediateenuse osutaja”, „toimetaja". Näiteks: AVMSD artikkel 1(1): „toimetusvastutus” – tõhus kontroll nii saadete valiku kui ka nende teleülekannete puhul saatekava või tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste puhul programmikataloogi) ülesehituse üle. Toimetusvastutus ei tähenda tingimata riigi õiguse kohast juriidilist vastutust osutatavate teenuste või sisu eest; MFA artikkel 2: „toimetusvastutus“ – tegelik kontroll nii saadete või ajakirjandusväljaannete valiku kui ka nende ülesehituse üle meediateenuse osutamise eesmärgil, olenemata siseriikliku õiguse kohasest vastutusest osutatava teenuse eest. Täiendavalt, osaliselt on õigusakti reguleerimisobjekti kirjeldamisel mindud sellisesse detailsusastmesse, mis on vastuolus tehnoloogianeutraalsuse põhimõtetega (nt "nuhkvara" nii definitsioon artiklis 1 kui kaasnev regulatsioon ülejäänud ettepanekus). Määruses on esmapilgul hektiliselt valitud teatud teemad, mida reguleerida - juba nimetatud nuhkvara, riigi tellitav reklaam, audiovisuaalteenuse kasutaja õigus teenuse ja seadmete isikupärastamiseks. Iga EL õigusakt peab olema proportsionaalne - kavandatavad määrused peavad jääma proportsionaalseks taotletava eesmärgiga. Kavandatavad üksikmeetmed peavad olema põhjendatud konkreetse regulatiivse eesmärgi alusel, vastasel juhul ei saa nende proportsionaalsust hinnata. Kaitsetagatised Tekkinud küsimused: miks on meediateenuse osutaja kaitstud nuhkvara, aga mitte muul viisil toimetatud jälgimis- ja jälitamistoimingute eest: MFA Artikkel 4(2) sätestab, etLiikmesriigid austavad meediateenuse osutajate tegelikku toimetusvabadust. Liikmesriigid, sh nende reguleerivad asutused ja organid, ei tohi: ... c) kasutada nuhkvara mis tahes seadmes või masinas, mida kasutavad meediateenuse osutajad või asjakohasel juhul nende pereliikmed või töötajad või töötajate pereliikmed, välja arvatud juhul, kui see on igal üksikjuhul eraldi riigi julgeoleku seisukohast põhjendatud ning on kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muude liidu õigusnormidega või kui seda kasutatakse mõne eespool nimetatud isiku raskete kuritegude uurimisel, see on ette nähtud siseriikliku õigusega ning on kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muude liidu õigusnormidega ning punkti b kohaselt võetud meetmed oleksid soovitud teabe saamiseks ebapiisavad. Kohustused Arvesse tuleb võtta Euroopa Kohtu 22. novembri otsust, milles kohus tunnistas kehtetuks Euroopa Liidu rahapesuvastase direktiivi sätte, mis näeb ette, et äriühingute tegelikke kasusaajaid käsitlev teave peab olema igal juhul üldsusele kättesaadav. Johtuvalt on vajalik läbi viia täiendav analüüs läbipaistvuskohustuste ulatuse ja eseme osas seoses tegelike kasusaajate isikuandmete avaldamise osas: MFA Artikkel 6(1) sätestab, et: Uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvate meediateenuse osutajate kohustused 1.Uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad teevad oma teenuse saajatele hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks järgmise teabe: (a)nende juriidiline nimi ja kontaktandmed; (b)selliste otseste või kaudsete omanike nimed, kellel on osalus, mis võimaldab neil mõjutada teenuseosutaja tegevust ja strateegiliste otsuste tegemist; (c)nende tegelike tulusaajate nimed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punkti 6 tähenduses. Audiovisuaalmeedia teenuse regulatsioon Audiovisuaalmeedia teenuste pakkumist reguleerib kõikehõlmavalt direktiiv 2010/13/EL (AVMSD), mille viimane suurem redaktsioon on just alles liikmesriikide õigusesse jõudnud. Seega on põhjendatud kahelda, kas MFA artikkel 19, mis reguleerib audiovisuaalmeedia teenuse saaja kasutusõigusi muuta seadmete (nt puldid) ja teenuste vaikeseadeid, on meedia vabaduse määruses asjakohane: MFA Artikkel 19. Audiovisuaalmeedia pakkumise kohandamise õigus 1. Kasutajatel on õigus hõlpsasti muuta mis tahes seadme või kasutajaliidese vaikeseadeid, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, et kohandada audiovisuaalmeedia pakkumist vastavalt nende huvidele või eelistustele kooskõlas õigusaktidega. Käesolev säte ei mõjuta siseriiklikke meetmeid direktiivi 2010/13/EL artikli 7a rakendamiseks. 2. Lõikes 1 osutatud seadmete ja kasutajaliideste turule laskmisel tagavad tootjad ja arendajad, et neil on funktsioon, mis võimaldab kasutajatel vabalt ja lihtsalt muuta vaikeseadeid, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu pakutavatele audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist. Riikliku reklaami reeglid Määruse reguleerimisobjektiks on "riikliku reklaami jaotamine". Kuigi tuleb nõus olla poliitilise sooviga tagada avaliku raha võimalikult läbipaistev ja õiglane kasutus, jääb segaseks, miks seda piiratakse rangelt "reklaami eesmärgil antuga" (ega hõlmata eeskirju, mis reguleerivad kõiki finantssuhteid riigi ja meedia vahel (lisaksreklaamile)): MFA Artikkel 24 Riikliku reklaami jaotamine 1. Avaliku sektori rahalisi vahendeid või muid tasusid või eeliseid, mida ametiasutused annavad meediateenuse osutajatele reklaami eesmärgil, antakse läbipaistvate, objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ning avatud, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate menetluste kaudu. Käesolev artikkel ei mõjuta riigihanke-eeskirju. MFA läbipaistvusnõuded riigi reklaamikulude kohta kehtivad ainult enam kui ühe miljoni elanikuga omavalitsuste suhtes. Eesti oludes loob see arusaamatu olukorra:„riiklik reklaam“ – reklaam- või enesetutvustussõnumi paigutamine, avaldamine või levitamine mis tahes meediateenuses, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teevad riiklikud või piirkondlikud ametiasutused, näiteks riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi või piirkondliku tasandi kontrolli all olevad üksused või rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused, või kui seda tehakse nende jaoks või nimel. Komisjon määrusega kaasneb eraldiseisev soovitus Euroopa meediavabaduse “Act” on määruse vormis, mis sisaldab ühiseid eeskirju ja kaitsemeetmeid, mis on vahetult kohaldatavad kogu Euroopa Liidus, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on need vastu võtnud. Määrusega kaasneb soovitus (Komisjoni soovitus (EL) 2022/1634, 16. september 2022, toimetuse sõltumatuse ja omandisuhete läbipaistvuse kaitse sisemeetmete kohta meediasektoris), mis sisaldab vabatahtlike parimate tavade kataloogi, mis on kogutud meediaettevõtjatelt ja teistelt meedia sidusrühmadelt ning mida tuleb nendega arutada, et veelgi enam toetada toimetuste sõltumatust. Eesmärk on aidata suurendada meedia vastupanuvõimet survele. See sisaldab ka soovitusi meediaettevõtetele ja liikmesriikidele, mis suurendavad meedia omandiõiguse läbipaistvust. Soovitust hakatakse kohaldama viivitamata ning see on adresseeritud liidus asutatud meediateenuse osutajatele ja liikmesriikidele. Ei saa jätta tähelepanuta, et "kohene mõju" on sätestatud ka soovituses endas: Preambuli p 6: Komisjon on esitanud seadusandliku ettepaneku määruse kohta, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse õigusakt). Selle ettepanekuga nähakse liidu õiguses ette rida meetmeid, et kaitsta meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust siseturul. Käesolev soovitus on lisatud kavandatavale määrusele kui kohene vahend, millega edendada toimetuste sõltumatust ja meediaomandi läbipaistvust. Samaaegselt on seadusandlik võim Euroopa Liidus kokku lepitud kindlal viisil ning Euroopa Komisjonil ei ole seadusandlikku võimu viisil ja vormis, mis on konkreetse soovituse eesmärk - saavutada kohene mõju olenemata meedia vabaduse määruse vastuvõtmisest. Kui soov on “parimaid praktikaid” kommunikeerida, siis tuleks seda teha näiteks läbi soovituse või juhise, et vastavad põhimõtted juurutatakse eneseregulatsiooni organisatsioonides või siseriiklike meetmete kaudu. Legitiimse õigusliku protsessi väliseks tuleb lugeda sellist soovitust, mida rakendatakse seadusandlikust protsessist ümberminemiseks. Ka antud soovituses on “soovitusele” lubamatul viisil sätestatud järelevalve selle täitmise üle: Järelevalve ja lõppsätted 23), Selleks et käesoleva soovituse rakendamiseks võetavate meetmete üle oleks võimalik järelevalvet teha, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile 18 kuud pärast soovituse vastuvõtmist ning seejärel komisjoni taotluse korral III jaos nimetatud meetmete kohta kogu asjakohase teabe.  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja veebruar 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa meediavabaduse määruse kohta 1. Kiita heaks järgmised seisukohad EL meediavabaduse määruses esitatud ettepanekute kohta: 1.1. Eesti toetab meediavabaduse määruse eesmärki tagada senisest ühtsemate normide abil Euroopa Liidus meedia siseturu jätkusuutlik toimimine kõikides meediateenuse vormides. Arvestades vaba ja mitmekesise meedia rolli avaliku hüve pakkujana demokraatlikus ühiskonnas, toetab Eesti meedia- ja toimetusvabadust ning meediaomandi läbipaistvust tõhustavates meetmetes kokku leppimist liidu üleselt. Nõuete kehtestamisel tuleks arvestada ka väiksematel meediaturgudel välja kujunenud meediaturu eneseregulatsiooni mehhanisme, samuti tagada kooskõla audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis toodud mõistete ja sätetega. Ühtlasi leiab Eesti, et määrus ei peaks minema oma eesmärkidest kaugemale ning reguleerima kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid küsimusi, sh defineerima kriminaalõiguse valdkonna mõisteid, nagu raske kuritegu. 1.2 Eesti ei pea vajalikuks sätestada meediavabaduse määruse eelnõus eraldi meediateenuste saajate õigust saada kvaliteetset meediateenust, sest see õigus on juba sätestatud Euroopa inimõiguste ning põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. 1.3. Eesti toetab meediateenuse osutaja õigust tegeleda siseturul majandustegevusega ilma muude piiranguteta peale nende, mis on lubatud liidu õigusega. Eesti peab oluliseks tagada meediateenuste osutajate õigusi, sealhulgas nõuet riigil mitte sekkuda meediateenuse osutajate toimetuspoliitikasse. Seejuures tuleb silmas pidada, et riigi julgeoleku tagamiseks ja kriminaalmenetluse läbiviimiseks vajalike õiguspäraste meetmete rakendamine on liikmesriigi pädevuses. Leiame, et allika avaldamisest keeldumise korral võib riik meetmeid rakendada üksnes piiratud juhtudel, sealhulgas kui see on vajalik julgeoleku tagamiseks või kriminaalmenetluse eesmärgil. Samuti leiab Eesti, et nuhkvara kasutamise puhul on vajalik arvestada liikmesriikide pädevusi ja kohustusi, mis tulenevad riigi julgeoleku tagamise ning kriminaalmenetluse läbiviimise vajadusest. 1.4. Eesti ei pea vajalikuks luua või määrata täiendavaid kohtuväliseid kaebemehhanisme meediateenuse osutajate ja nendega seotud isikute õiguste tagamiseks. Juhul kui neid siiski luuakse, peaksid sellised kaebemehhanismid olema proportsionaalsed, st, suutma tegelikult tõhustada meediateenuse osutajate ja nendega seotud isikute õiguste kaitset. Tehtavad otsused ei tohi aga olla õiguslikult siduvad. 1.5. Eesti toetab avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juhi ja nõukogu liikmete läbipaistvat ametisse nimetamist ja ametist vabastamist ning piisava ja stabiilse rahastamise tagamist avalik- õigusliku meedia sõltumatuks toimimiseks. 1 1.6. Eesti toetab meediateenuste regulatiivse koostööraamistiku tõhustamist Euroopa Liidu tasandil, sh juhtudel, kui liikmesriigi hinnangul esineb tõsine oht meediateenuste siseturu toimimisele, avalikule korrale või riigi julgeolekule. 1.7. Eesti toetab sõltumatu Euroopa meediateenuste nõukoja loomist, kuid peab vajalikuks nõukoja ülesannete rolli täpsustamist seoses liikmesriikide reguleerivate asutuste ülesannete ja rolliga. Eesti toetab nõukoja rolli koordineerida väljaspool liitu asutatud ja kolmandate riikide mõju all olevate meediateenuse osutajaid käsitletavate meetmete tõhustamist, juhul kui need teenuseosutajad kujutavad liikmesriigi hinnangul tõsist ohtu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale. Eesti toetab nõukoja rolli selliste vaidlusküsimuste lahendamisel liikmesriikide vahel, kuid peab samas vajalikuks tagada liikmesriigi ainuõigus hinnata piiriülestes meediateenustes ilmnevaid ohte oma julgeolekule. Eesti peab oluliseks tagada vastavate otsuste tõhus rakendamine liikmesriigi regulaatorasutuse poolt. 1.8. Eesti peab oluliseks tagada digitaalses keskkonnas meediateenuse osutamisega seoses vahendusteenuste osutajatele kehtestatava regulatsiooni proportsionaalsus, selgus ja kooskõla Euroopa Liidu kehtiva õigusega. Väga suurtele digiplatvormidele määratav meediateenuse osutajate erikohtlemise kohustus ei tohi takistada süsteemsete riskide nagu ebaseadusliku sisu levitamise ja põhiõiguste ning rahvatervise kaitse ja avaliku julgeolekuga seotud riskidele, maandamist. Eelistame, et väga suurte digiplatvormide üle järelevalve tegemisel jääks juhtroll digiteenuste määrusest tulenevatele organitele ning Euroopa meediateenuste nõukoda oleks kaasatud kui eksperditeadmistega organ. Määruse kohaldamisalasse hõlmatud digitaalse keskkonna vahendusteenuste osutajate puhul tuleb lähtuda piiratud vastutuse, üldise jälgimiskohustuse keelu ja päritoluriigi põhimõttest. 1.9 Eesti peab oluliseks tagada meediaturu kontsentratsiooni hindamise regulatsiooni ja konkurentsiõiguse kontsentratsioonide hindamise regulatsiooni kooskõla ning vältida nende koosmõjus liigse koormuse tekkimist ettevõtjale. 1.10 Eesti toetab liikmesriikide koostööd ja ühtsete suuniste väljatöötamist seoses meedia kasutajaskonna mõõtmise süsteemide ja meetodite läbipaistvuse parandamisega, mis võivad tugineda liikmesriikide eneseregulatsiooni parimale praktikale. 1.11 Eesti toetab riikliku reklaami jaotamise läbipaistvust toetava info kogumist. Samas leiame, et juhul kui kohaliku omavalitsusüksuse elanikkond on alla ühe miljoni, peaks määrust kohaldama ka nendele kohalikele omavalitsusüksustele, kelle elanikkond moodustab märkimisväärse osa riigi elanikkonnast. 1.12 Eesti peab vajalikuks määruse kohaldamise algustähtaja pikendamist vähemalt 12 kuule alates määruse jõustumist, sest rakendamine eeldab riigisisese regulatsiooni kehtestamist näiteks seoses avalik-õigusliku meedia juhtide ja nõukogu ametisse nimetamise ja ametist vabastamisega. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatused ja teatise ning Eesti seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2  Riigikantselei [email protected] 06.02.2023 nr 1-11/182-1 Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „Eesti seisukohad Euroopa meediavabaduse määruse kohta“ eelnõu Esitame Vabariigi Valitsuse 09.02.2023 istungile Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „Eesti seisukohad Euroopa meediavabaduse määruse kohta“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 65 lehel 2. Otsuse eelnõu 2 lehel 3. Seletuskiri 17 lehel 4. Kaasamise tabel 19 lehel Heili Jõe 628 2228 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  06.02.2023 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „Eesti seisukohad Euroopa meediavabaduse määruse kohta“ juurde 1. Sissejuhatus ja taust 16. septembril 2022 avaldatud Euroopa Liidu meediavabaduse määruse ettepanekuga soovitakse tagada Euroopa meediaturu jätkusuutlik ja läbipaistev toimimine, kus siseturu reeglid oleksid võimalikult ühtsed ja läbipaistvad ning toimiks regulatiivne tõhus koostöö ja õigusnormide lähendamine liikmesriikide vahel. Tõhusam regulatiivne koostöömehhanism liikmesriikide vahel võimaldab paremini tagada, et kõik turul tegutsevad meediateenuste pakkujad järgiksid vaba meedia toimimise peamisi põhimõtteid1. Kvaliteetse meedia kättesaadavus kodanikele on demokraatliku ühiskonna üks olulisi toimimise sambaid ning sellel on oluline roll Euroopa inforuumi terviklikkuse tagamisel. Seetõttu on eelnõu eesmärk tagada suurem läbipaistvus kasutajaskonna, omanike ja rahastajate kohta. Samuti pakutakse meetmeid, et tagada ajakirjandus- ja toimetusvabadus poliitilise või igasuguse sekkumise eest vaba ja sõltumatu meedia kaitseks. Algatus tugineb Euroopa Komisjoni 3. detsembril 2020. a teatisel „Euroopa meedia digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks“2, kus tuuakse ühe eesmärgina välja audiovisuaal- ja meediasektori võimestamine Euroopa Liidus. Oma 2021. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta tõi Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen samuti eraldi välja meedia jätkusuutlikkuse ning meediavabaduse kaitsmise olulisuse, rõhutades meedia rollile avaliku hüve pakkujana ühiskonnas3. Euroopa Liidu meediavabaduse initsiatiiv on välja toodud ka Euroopa Liidu demokraatia tegevuskavas ning Euroopa Liidu meedia tegevuskavas. Oma mõjuanalüüsis tugineb Euroopa Komisjon liikmesriikide õigusriigi raportitele 4, kus käsitletakse meediapluralismi ja ajakirjanike kaitset eraldi teemadena. Samuti annab hea ülevaate siseturu toimimise kohta sõltumatu ja rahvusvaheline meediapluralismi monitooring, kus hinnatakse riikide meediavabaduse olukorda, turu kontsentreeritust, meedia politiseeritust ning ligipääsu meedia sisule. Euroopa Komisjon tegi 2022. aasta esimeses pooles küsitluse ja avaliku konsultatsiooni, kus uuris nii meediamajade kui ka poliitikakujundajate praktilisi kitsaskohti siseturul, meediavabaduse olukorda Euroopas ja liikmesriikides ning meediaturgu puudutavaid võimalikke regulatiivseid sekkumismehhanisme Euroopa Liidu üleselt. Peamiste Euroopa Liidu üleselt lahendamist vajavate probleemidena on Euroopa Komisjon välja toonud avaliku või erasektori liigse sekkumise meediaettevõtete olulistesse toimetamisotsustesse, läbipaistmatud omandivormid ja ressursside jaotamise siseturul, meediaturu regulatsiooni ja protseduuride killustatuse liikmesriikides, mis takistavad piiriülest tegevust, ning erinevad puudused meedia regulatiivsete ja isereguleeruvate standardite koostoimes piiriülese meediateenuse puhul. 1 Vaba meedia toimise põhimõtted on sätestatud „meediateenuse“ mõistega, kus meediateenust osutatakse toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslike, meelelahutuslike või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid. Ka meediateenuse osutaja definitsiooni puhul on eelduseks toimetusvastutuse olemasolu teenuse osutamisel. 2 COM (2020) 784 final 3 President Ursula von der Leyeni 2021. aasta kõne Euroopa Liidus, Strasbourg´is, 15.09.2021. 4 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/rule- law-mechanism/2022-rule-law-report_en 1 Otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar ([email protected]) kultuuriministeeriumi Euroopa Liidu asjade nõunik Heili Jõe ([email protected]). Valdkonna eest vastutav asekantsler Kultuuriministeeriumis on Taaniel Raudsepp ([email protected]). Otsuse eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected]). Seisukohtade kujundamisel on lähtutud Eesti järgmistest seisukohtadest: - Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 02.12.2021 istungil); - Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ, kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 01.04.2021 istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19.04.2021 istungil); - Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse COM(2020) 842, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 01.04.2021 istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19.04.2021 istungil). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. peatükis on sätestatud määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, milleks on meediateenuste siseturg (art 1). Määruses kasutatud põhimõistete määratlustega (art 2) laiendatakse meediateenuse määratlust ja selle kaudu ka meediateenuste regulatsiooni kohaldamisala, mis hõlmab lisaks telesaadetele ja tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele kõiki teisigi meedia majandustegevuse vorme nagu raadio, taskuringhääling ja ajakirjandusväljaanded, ning teatava osa väga suurte digiplatvormide teenuseosutajate pakutavatest teenustest, mille eest nad on võtnud toimetusvastutuse. Määrus kehtestab mitmeid uusi mõisteid, nagu: - kasutajaskonna mõõtmine – meediateenuste kasutajate arvu ja omadusi käsitlevate andmete kogumine ja töötlemine; - riiklik reklaam – reklaami- või enesetutvustustegevus, mida rahastavad avaliku sektori asutused või üksused, riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad riikliku või piirkondliku tasandi üksused eri sektorites või rohkem kui miljoni elanikkonnaga kohalikud omavalitsused. Määratlus ei hõlma hädaolukorra sõnumeid; - toimetaja – kas füüsilise või juriidilise isikuna meediateenuse osutajas toimetusotsuste või nende üle järelevalve tegija; - nuhkvara – digielementidega toode, mis võimaldab isikute varjatud tarbimise jälgimist näiteks lõppkasutaja seadme kaudu ilma, et asjaomast isikut oleks teavitatud või oleks saadud nõusolek; - raske kuritegu – üks nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 loetletud kuritegu. 2. peatükk sisaldab meediateenuste saajate õigust siseturul (art 3), mille kohaselt peaks siseturul olema tagatud vabadus saada vabu ja mitmekesiseid uudiseid ja päevakajalist sisu. Meediateenuse osutajate õigustena (art 4) on määratletud tegelik toimetusvabadus, kus liikmesriigid ja regulaatorasutused ei tohi sekkuda toimetusotsustesse ega mõjutada seda ühelgi viisil, kui see ei puuduta liikmesriikide või liidu julgeolekut ega ole vastuolus audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi 2010/13/EL (edaspidi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) artiklitega 3 (meediateenuse taasedastamise piiramine rikkumise korral) ja 5 2 (liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva meediateenuse osutaja teabe kättesaadavus). Samuti on tagatud allikakaitse, mis tähendab, et riiklikud organid ei tohi kinni pidada, karistada, pealt kuulata, läbi otsida või kontrollida meediateenuse osutajaid või nende pereliikmeid, sest nad ei anna teavet allika kohta, välja arvatud kui see on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõikega 1 ja liidu muude õigusnormidega. Samuti ei tohi kasutada nuhkvara, v.a kui see on igal üksikjuhul eraldi riigi julgeoleku seisukohast põhjendatud ning kooskõlas harta ja riiklike õigusnormidega või kui seda kasutatakse raskete kuritegude uurimisel. Liikmesriigid peaksid määrama eraldi sõltumatu organi, kes kaebusi hindaks ja oma arvamuse avaldaks. Määruses on välja toodud ka kaitsemeetmed avalik-õigusliku meedia sõltumatuks toimimiseks (art 5), mis puudutab juhtide ja nõukogu läbipaistvat, avatud ja mittediskrimineerivat ametisse nimetamist ja ametist vabastamist riigis sätestatud õiguse kohaselt. Meediavabaduse määrus toob eraldi välja avalik-õigusliku meedia rolli pakkuda avaliku teenusena oma kasutajatele erapooletul viisil mitmekesist teavet ja arvamusi sõltumata meediateenuse vormist. Sätestatakse, et liikmesriigid tagavad, et avalik-õigusliku meediateenuse osutajatel on piisavad ja stabiilsed ning prognoositavad rahalised ressursid oma ülesannete täitmiseks. Nende sätete rakendamist järgib riiklik sõltumatu organ. Uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvate meediateenuste osutajate kohustused sätestatakse eraldi (art 6), mis puudutab omanikeringi läbipaistvuse tagamist, teavitamist huvide konflikti korral seoses omandisuhetega ning toimetusotsuse sõltumatuse tagamist toimetajatele. Need sätted ei kohaldu mikroettevõtjatele direktiivi 2013/34/EL5 tähenduses. 3. peatükis on sätestatud regulatiivse koostöö ja meediateenuste siseturu raamistik järelevalveasutuste vahel. Määruse kohaselt vastutavad nii audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kui ka peatüki rakendamise eest liikmesriikide sõltumatud reguleerivad asutused või organid. Liikmesriik peab tagama neile piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid. Määrusega antakse neile oma ülesannete täitmiseks asjakohased uurimisvolitused seoses teabe esitamisega (1. jagu, art 7). Paremaks regulatiivseks koostööks Euroopa Liidu tasandil luuakse uus Euroopa meediateenuste nõukoda (2. jagu, art 8–12), mis on sõltumatute meediat reguleerivate asutuste ühisorgan, mis asendab senise audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga loodud regulaatorasutuste ühenduse (European Regulators Group for Audiovisual Media Services – ERGA) ning on selle õigusjärglane. Määrusega sätestatakse nõukoja sõltumatuse nõuded, mis aga ei mõjuta komisjoni ja liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite pädevusi. Samuti sätestatakse struktuur ja täpsemad ülesanded. Nõukoda saab oma ülesannete täitmiseks vajalikku haldus- ja korralduslikku tuge komisjoni juures asuvalt sekretariaadilt. Määrusega kehtestatakse täpsemad normid ja menetlused regulatiivseks koostööks ja õigusnormide lähendamiseks (3. jagu). Struktureeritud koostöö ja jõustamismehhanism (art 13–14) tähendab liikmesriikide regulaatorasutuste vahel teabe vahetamist või kiirendatud koostööd, kui on oht meediateenuste siseturu toimimise korrale või avalikule julgeolekule ja kaitsele. Samuti, mis puudutab reguleerivate asutuste koostööd videojagamisplatvormide kohustuste, sh hoolsusmeetmete täitmise tagamise osas. See puudutab eelkõige audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 28b6 alusel kehtestatud videojagamisplatvormidele seatud kohususte, sh hoolsusmeetmete tulemuslikku täitmist, kuid 5 Direktiivi 2013/34/EL artikli 3 kohaselt ei ületa mikroettevõtjad kolme kriteeriumi seast vähemalt kahte piirmäära: bilansimahtu 350 000 eurot; netokäivet 700 000 eurot ja aruandeaasta jooksul keskmist töötajate arvu 10. 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02010L0013- 20181218&qid=1674808788710&from=ET 3 ilma, et see piiraks infoühiskonna teenuste direktiivi 2000/31/EU artikli 3 kohaldamist7. Erimeelsuste korral suunatakse küsimus nõukojale, kes saab esitada arvamuse ja soovituse. Nõukoda aitab koostada suunised liikmesriikidele meedia reguleerimise küsimustes (art 15), mis on seotud käesoleva määruse ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi riigisiseste õigusnormide kohaldamisega. Määruse artiklis 16 on nõukojale antud roll koordineerida väljaspool liitu asutatud meediateenustele juurdepääsu ja levi piiramise meetmeid juhtudel, kui need kahjustavad avalikku korda ja riigi julgeolekut. Nõukoda võib esitada arvamusi asjakohaste riiklike meetmete kohta. Eesmärk on tagada tihedam koostöö liikmesriikide reguleerivate asutuste ja organite vahel meedia reguleerimise eri valdkondades. Meediateenuste osutamine digikeskkonnas (4. jagu, art 17–19) puudutab väga suuri digiplatvorme (Very Large Online Platform – VLOP), kus tuginetakse olemasolevatele horisontaalsetele õigusaktidele, kuid nähakse ette ka täiendavad kaitsemeetmed meediateenuse osutajatele internetis pakutava sisu puhul toimetuse usaldusväärsuse tagamiseks. Järgitakse regulatiivseid või enesereguleerimise standardeid ning luuakse struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide ja asjaomaste meedia ökosüsteemi vastaspoolte vahel. Täiendavaid kohustusi nähakse ette ka seadmete ja liideste tootjatele, sest audiovisuaalmeedia kasutajale tagatakse võimalus kergesti muuta seadmete ja kasutajaliideste (vaikimisi) sätteid. Samuti käsitleb määruse eelnõu meediateenuse osutajate tegevust mõjutavate riigisiseste meetmete õigusraamistikku ning nõudeid riigi õigusnormidele ja menetlustele (5. jagu, art 20– 22), mis peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad. Meediateenuse osutajal on õigus esitada meetme kohta kaebus apellatsiooniorganile. Meediateenuste nõukojale antakse ülesanne võtta seisukoht olukorras, kus need võivad mõjutada siseturu toimimist. Komisjon võib esitada ka eraldi arvamuse tuginedes nõukoja arvamusele. Eraldi käsitletakse meediaturu kontsentratsiooni mõju hindamist meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele (art 21) ning arvamuse esitamist meediaturu kontsentratsiooni kohta (art 22). Liikmesriigid sätestavad oma õigussüsteemides normid, millega tagatakse meediaturu kontsentratsiooni hindamine, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Liikmesriik peab kehtestama kriteeriumid mõju hindamiseks ning määrama reguleeriva asutuse või tagama selle asutuse kaasamise hindamisse. Hindamine on eraldiseisev konkurentsiõiguse valdkonna hindamisest, kus peamised elemendid sätestatakse määrusega. Komisjon võib anda välja suuniseid ning nõukoda saab esitada arvamuse, mille liikmesriik võtab arvesse. Oma arvamuse võib esitada ka Euroopa Komisjon, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks. Kehtestatakse nõuded kasutajaskonna mõõtmise süsteemidele ja metoodikale (art 23), kus järgitakse ühtseid valdkonnas kokkulepitud standardeid, mis oleksid läbipaistvad ning on koostatud näiteks eneseregulatsiooni raames, mida asjaomased turuosalised kasutavad. Komisjon võib anda suuniseid, kutsudes üles koostama käitumisjuhendeid ja edendama parima praktika vahetamist. Sätestatud on ka ühised nõuded riiklike reklaamikulude jaotamise kohta meediateenuse osutajatele, ilma et see mõjutaks riigihanke- ja riigiabi eeskirju (art 24). Igal aastal tehakse üldsusele kättesaadavaks teave meediateenuse osutajale eraldatud riikliku reklaami kulude 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32000L0031&from=ET 4 kohta ning liikmesriikide reguleerivad asutused jälgivad riikliku reklaami jaotamist meediaturgudel. Määruse 4. peatükis on toodud lõppsätted (art 25 –28), mis käsitlevad järelevalvet, hindamist ja aruandlust. Määruse kohaselt jälgib komisjon meediateenuste nõukojaga konsulteerides korrapäraselt meediateenuste siseturu toimimist ohustavaid riske ning esitab iga nelja aasta järel rakendamise aruande. Peatükis tunnistatakse kehtetuks audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi vastav artikkel 30b, mis puudutab ERGA-t, ning millega nimetatakse määruse jõustumise ja kohaldamise kuupäev. Määrust kohaldatakse kolm kuni kuus kuud pärast jõustumist. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis võimaldab võtta liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks vajalikke meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Liikmesriikide normid ja eeskirjad meediaturule on muutnud selle Euroopa Komisjoni hinnangul killustatuks ning puudub piisav õigusselgus meediateenuse osutajate jaoks. Euroopa Komisjon peab seetõttu oluliseks siseturu reeglite ühtlustamist ja tervikliku lähenemist sõltumata meedia vormist. Artikkel 114 lubab luua ka uusi Euroopa Liidu struktuure. Määruse raames luuakse sõltumatu Euroopa meediateenuste nõukoda, mis peaks tagama tõhusama koostöö meediaregulaatorite vahel ning toetama Euroopa Komisjoni. Lisaks nähakse määruse eelnõus ette kaitsemeetmed meedia- ja toimetusvabaduse, meediapluralismi ning avalik-õigusliku meedia sõltumatuse tagamiseks. Mitmed liikmesriigid ja ka Justiitsministeerium on välja toonud, et osade määruses toodud nõuete seotus siseturu toimimisega ei ole selge, näiteks mis puudutab avalik-õiguslikule meedia sõltumatusele seatavaid kaitsemeetmeid. Komisjon on aga määruse seletuskirjas viidanud, et vabal ja sõltumatul meedial on demokraatlikus ühiskonnas eriline ja oluline roll ning tagada tuleks selle jätkusuutlik toimimine. Riiklikusse meedia korraldusse ega -regulatsiooni ei sekkuta ning üldsõnalisemate sätete ja täpsemate normide vahel meedia sõltumatuse tagamisel on püütud leida tasakaal. Näiteks on jäänud üldsõnaliseks nõue tagada liikmesriikides avalik-õiguslikele meediateenuse osutajatele piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid (art 5) ning piisav ressurss riiklike regulaatorasutustele antud määrusega seatud ülesannete täitmiseks (art 7). Nõuete täitmata jätmise korral kaasnevad liikmesriikidele komisjoni esitatavad suunised ja arvamused, mille peab liikmesriik arvesse võtma. Määruse seletuskirjas on täpsustatud, et süsteemsete probleemide korral on komisjonil võimalik algatada rikkumismenetlusi. Siiski ei ole nimetatud arvamuste ja suuniste eesmärk ja tegelik mõju liikmesriikidele ja meediateenuse osutajatele piisavalt selge, mistõttu on keeruline hinnata lõplikult seatud meetmete proportsionaalsust. Juba praegu jälgib komisjon liikmesriikide meediavabaduse ja -pluralismi kaitset iga-aastase Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigusriigi läbivaatuse kaudu, mille kohta avaldab komisjon õigusriigi aruande. Alates 2022. aastast annab komisjon liikmesriikidele ka konkreetseid soovitusi, mis ei ole küll juriidiliselt ega formaalselt siduvad, kuid mille arvestamata jätmist võtab komisjon poolt arvesse teistes menetlustes. Oluline on välja selgitada, kas ja kuidas nõukoja või komisjoni arvamused haakuksid õigusriigi aruande soovituste ja teiste menetlustega ning kas tegemist on sarnase protsessiga. Määrusega tekib liikmesriigil kohustus koguda ja edastada teavet meediateenuste turu toimimise kohta. See ülesanne antakse määrusega riiklikele sõltumatutele regulaatoritele . Komisjoni koostatud arvamused tehakse ka üldsusele kättesaadavaks. Läbirääkimiste käigus vajab täiendavat selgitamist regulatiivse koostöö mehhanism ja toimimine osapoolte vahel. 5 Samuti vajavad määruses täpsustamist nõuete täitmata jätmise tagajärjed ning koostatud arvamuste ja suuniste mõju. 4. Esialgne mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju majandusele, põhiõigustele, demokraatiale ja õigusriigile Meediavabaduse määruse eelnõu eesmärk on saavutada ühtsem ja läbipaistvam meedia siseturu toimimine, kus meediateenuste pakkujatele sõltumata meediakanali vormist kehtiksid ühtsed nõuded ja kohutused. Määruse eesmärk on tagada siseturul ettevõtlus- ja meediavabaduse, suurendades seeläbi meediateenuse mitmekesisust. Määrus tagab nende meediateenuse osutajate võrdsema tegutsemise siseturul, kes vaba meedia tegutsemispõhimõtteid järgivad. Euroopa Komisjon on toonud seletuskirjas välja, et määrus suurendab õigusnormide lähendamist siseturul, kaitseb toimetuse sõltumatust koos meediateenuse osutajate ettevõtlusvabadusega ning suurendab läbipaistvust ja õiglust majandusressursside jaotamisel. Sellega aitab algatus kaasa sõltumatule ja kvaliteetsele piiriülesele meediateenusele, mis tagab omakorda meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse. Järgimisele aitab kaasa Euroopa meediateenuste nõukoda, kelle staatus, ülesanded ja sõltumatuse nõue sätestatakse samuti määrusega. Määrus aitab tagada ja on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11, mis käsitleb ka sõna- ja teabevabadust ning vastab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 10. Võib nõustuda, et kavandataval määrusel on positiivne mõju ka ettevõtlusvabadusele (harta art 16), sest sellega kõrvaldatakse takistusi teenuste osutamise vabaduselt ja piiratakse ohtu, et teatavaid meediaturu osalisi koheldakse diskrimineerivalt. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Vaba, sõltumatu, mitmekesise ja kvaliteetse meedia ning avalik-õigusliku meedia piisav kättesaadavus aitab võidelda desinformatsiooni, väärinfo, meediamanipulatsioonide ja kolmandate riikide propaganda vastu ning kaitseb nii Eesti kui ka Euroopa Liidu inforuumi tervikuna, aidates sellega kaasa riigi julgeoleku tugevdamisele. Meediavabaduse määrus sätestab, et meediateenuse osutajatel on õigus tegutseda ilma, et riik nende toimetusotsustesse sekkuks, ning tagab meediateenuse osutajatele allikakaitse. Riigi sekkumine on lubatud juhtudel, kui see on näiteks põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja liidu muude õigusnormidega. Nuhkvara kasutamise keelu puhul on erand, kui see on igal üksikjuhul eraldi riigi julgeoleku seisukohast põhjendatud ning kooskõlas harta ja riiklike õigusnormidega või kui seda kasutatakse raskete kuritegude uurimisel. See on kooskõlas põhimõttega, kus riigi julgeolek on liikmesriikide ainupädevuses. Läbirääkimiste käigus tuleb jälgida, et nõuded ei seaks kitsendusi näiteks julgeolekuohtude maandamiseks või riigis psühholoogilise kaitse meetmetele ega muude riigikaitseliste ja julgeolekumeetmete rakendamisele. Samuti tuleb jälgida, et puuduks vastuolu sanktsioone puudutava regulatsiooniga või takistatakse sanktsioonide kohaldamist ja rakendamist. Küll aga on oluline kaitsta Euroopa Liidu üleselt inimesi vaenuliku mõjutustegevuse ja desinformatsiooni eest, mida levitavad kolmandatest riikidest pärit totalitaarsete režiimide kontrollitud meediateenuse osutajad, kus pakutav meedia sisu, sõltumata meediakanalist, on vastuolus Euroopa Liidu väärtuste, põhiõiguste ja vabadustega ning vaba meedia põhimõtetega. Seetõttu nähakse määruses ette täiendavad regulatiivsed koostöömehhanismid ja koostöö põhimõtted piiriüleste küsimuste lahendamisel, sh sellele, mis puudutab riigi hinnangul ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Koostöömehhanism võimaldab liikmesriikide vahel 6 struktureeritumat ja tõhusamat koostööd küsimuste lahendamisel ning loodavale nõukojale võimaluse kujundada arvamus väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajatele antud meetmete kohta. Vajadus sellise tõhustatud koostöö järele on tulenenud ka Ukraina sõja kontekstis Vene Föderatsiooni mõju all olevate meediateenuste piiramisel Euroopa Liidu üleselt kõikides kanalites. Määrus annab selleks paremad võimalused regulatiivsel tasandil. Mõju riigieelarvele ja halduskoormusele Meediateenuste määratluse laiendamine teistele meediateenuste vormidele ning määrusega seatud täiendavad nõuded meediaturu läbipaistvuse ja sõltumatuse tagamiseks eeldavad riikliku regulaatorasutuse, milleks Eestis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), pädevuste, kompetentside ja ressursside suurendamist. Kohustuse määrusega neid nõudeid jälgida ja täita sätestab artikkel 7. Regulaatorasutustele laieneb järelevalvesubjektide kohaldamisala, mis hõlmab ajakirjandust ja raadiot. Lisandunud on mitmed meediaturu regulaarset seiret ja meediaturu hindamist puudutavad ülesanded nagu hindamine kaitsemeetmete kohta avalik-õigusliku meedia sõltumatuks toimimiseks, info koondamine riikliku reklaami jaotumise kohta, meedia kasutajaskonna mõõtmise mehhanismide kaardistamine ja muu järelevalve. Samuti täpsustatakse määrusega koostöömehhanisme piiriüleste meediateenuste küsimuste lahendamisel ning koostööd ja konsultatsioone loodava Euroopa Liidu meediateenuste nõukojaga. Täpne rollide jaotus regulaatorasutuste, nõukoja ja Euroopa Komisjoni vahel vajab läbirääkimiste käigus siiski selgitamist. Määruse kohaselt teevad riigid kõik endast oleneva, et Euroopa Komisjoni ja nõukoja antud arvamusi ja suuniseid meediaturu toimimise kohta arvesse võtta. Seda peavad samuti reguleerivad asutused jälgima. Seetõttu toob määruse rakendamine kaasa lisakoormust ja täiendava ressursivajaduse liikmesriikide meediaregulaatoritele (Eestis TTJA) ning teatud määral ka julgeolekuasutustele (Eestis KAPO), mida on oluline arvestada määruse rakendamise ettevalmistamise faasis, sest vastavate spetsialistide leidmine ja koolitamine on aeganõudev ja kulukas. Täiendav ressursivajadus vajab läbirääkimiste käigus selgitamist. Võimalikke kulutusi seoses määruse rakendamisega rakendusasutuste poolt menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. Lisaks sätestab määrus, et riigid peavad tagama avalik-õigusliku meedia piisava rahastuse ja vajalikud ressursid. Piisavuse nõuet ei ole täpsemalt määratletud ning seda peaks hindama sõltumatu regulaatorasutus. Põhjenduspunktis 18 on öeldud, et avalik-õigusliku meedia rahastamine peab olema võimaluse korral prognoositav, kus rahastamisotsus ei sõltuks iga- aastasest eelarveprotsessist. 5. Eesti seisukohtade selgitus Eelnõu eesmärk, kohaldamisala ja õiguslik alus 5.1. Eesti toetab meediavabaduse määruse eesmärki tagada senisest ühtsemate normide abil Euroopa Liidus meedia siseturu jätkusuutlik toimimine kõikides meediateenuse vormides. Arvestades vaba ja mitmekesise meedia rolli avaliku hüve pakkujana demokraatlikus ühiskonnas, toetab Eesti meedia- ja toimetusvabadust ning meediaomandi läbipaistvust tõhustavates meetmetes kokku leppimist liidu üleselt. Nõuete kehtestamisel tuleks arvestada ka väiksematel meediaturgudel välja kujunenud meediaturu eneseregulatsiooni mehhanisme, samuti tagada kooskõla audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis toodud mõistete ja sätetega. Ühtlasi leiab Eesti, et määrus ei peaks minema oma eesmärkidest kaugemale ning reguleerima kriminaalõiguse valdkonda 7 kuuluvaid küsimusi, sh defineerima kriminaalõiguse valdkonna mõisteid, nagu raske kuritegu. Meediasisu ja uudiseid toodetakse, levitatakse ja tarbitakse üha enam piiriüleselt ja digitaalsete platvormide kaudu. Liikmesriikidelt meediateenustele sätestatud nõuded on meediaturgu killustanud ning teenuseosutajate jaoks puudub vajalik õiguskindlus. Meediavabaduse määruse algatuse eesmärk on siseturu norme ühtlustada, tagades samal ajal, et pakutav meedia oleks kättesaadav, kvaliteetne ja mitmekesine. Seetõttu sätestatakse määruses meediateenuseid võimalikult laialt. Meediateenuse määratlus hõlmab lisaks audiovisuaalmeedia teenustele ka raadiot, taskuringhäälingut, ajakirjandusväljaandeid. On oluline, et siseturul tegutsevate meediateenuse osutajate jaoks kehtiksid võimalikult ühtsed nõuded kõikidele teenusevormidele, et tagada nende võrdne kohtlemine ja erinevate meediateenuste kasutajate võrdne kaitse. Algatuse õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis käsitleb siseturu toimimist. Kuna vaba ja sõltumatu meedia on üks demokraatliku ühiskonna toimimise alussambaid, peavad turul tegutsemise ühtseid reeglid käsitlema määruse kohaselt ka meedia- ja toimetusvabaduse, meediapluralismi ja meediaomandi läbipaistvuse norme. Seda põhjusel, et tagada tuleb nende turul tegutsevate meediateenuse osutajate võrdne kohtlemine, kes järgivad vaba meedia toimetamise põhimõtteid, mille peamine komponent on näiteks toimetusvastutus. Mitmed osapooled on viidanud, et määruse osad nõuded, mis puudutavad näiteks avalik- õigusliku meedia sõltumatust ning õigusriigi ja põhiõiguste, nagu sõnavabaduse kaitset, lähevad siiski kaugemale kui Euroopa Liidu pädevus selles küsimuses võiks olla. Euroopa Komisjon on mõjuanalüüsis ja täpsustavates selgitustes rõhutanud meedia olulist rolli demokraatlikus ühiskonnas, kus vaba meedia toimimise põhimõtted on oluline siduda siseturu ühtsete reeglitega just selleks, et neid printsiipe järgiv meediateenuse osutamine oleks piisavalt kaitstud. Seetõttu võib ühtne lähenemine olla ka põhjendatud ilma, et see oleks siiski vastuolus Euroopa Liidu aluslepingutega. Eesti meediamaastik on seni olnud paljuski eneseregulatsioonil põhinev ning hästi toimiv väike turg, kus meediateenuse osutajad ja omanikud on üldiselt teada ning ajakirjanike ja toimetuste teadlikkus oma õigustest kõrge. Eneseregulatsioonil põhinev Eesti meediaturg on Euroopa mõistes väike ning tugineb kehtivale ajakirjanduseetika koodeksile8, mis sätestab vaba ja sõltumatu ajakirjanduse toimimise põhimõtted. Ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ on toimiv pressinõukogu, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi ning kuhu kuuluvad nii era- kui ka avalik- õigusliku meedia esindajad. Eesti jaoks on oluline, et määrusega seatavad normid võtaksid võimalikult palju arvesse liikmesriikides hästi toimivaid eneseregulatsioonimehhanisme. Samas on ka Eesti meediamaastikul ilmnenud teatavad ohud.9 2021. aasta meediapluralismi monitooringu kohaselt on Eesti uudismeedia kontsentratsiooni risk üsna kõrge (86%) ning meediaomandi läbipaistvuse riskitase10. Uudismeedia kontsentratsiooni probleemiga tegeleb ka meediavabaduse määrus, kus on uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvate meediateenuse osutajatele pandud täiendavad kohustused seoses meediaomandi läbipaistvuse ja toimetusvabaduse tagamisega, mis aga ei kohaldu mikroettevõtetele. Määruse eelnõu toob sisse mitmeid uusi mõisteid. Arutelude käigus tuleks selgitada kehtiva audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis ja määruse eelnõus toodud osaliselt kattuvate mõistete 8 https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/ 9 https://www.kul.ee/media/266/download 10 Monitoring media pluralism in the digital era : application of the Media Pluralism Monitor in the European Union, Albania, Montenegro, the Republic of North Macedonia, Serbia and Turkey in the year 2021. Country report : Estonia (eui.eu). https://cadmus.eui.eu/handle/1814/74687 8 vastastikust seost, et oleks tagatud õigusselgus ja õiguskindlus. Näiteks vajab selgitust uue mõiste „toimetaja“ seos kehtivate mõistetega „toimetusvastutus“ ja „toimetusotsus“. Eelnõus ei ole läbivalt selge, kas mõeldud on toimetajat (editor) või vastutavat toimetajat (editor in chief). Lisaks ei tohiks õigusakt minna oma kohaldamisala eesmärkidest kaugemale, kus tuuakse sisse kriminaalõiguse valdkonda kuuluv raske kuriteo mõiste, mida ei ole seni Euroopa Liidu tasandil defineeritud. Seda eelkõige liikmesriikide õigussüsteemide erinevustest lähtudes. Juhul, kui õigusakti puhul tekib vajadus viidata teatud kuriteoliikidele, tuleks seda teha, kas viidates erinevatele Euroopa Liidu õigusaktidele või juba üldiselt nõukogu raamotsuses 2002/584/JHA toodud loetelule. Meediateenuse osutajate õigused ja kohustused 5.2. Eesti ei pea vajalikuks sätestada meediavabaduse määruse eelnõus eraldi meediateenuste saajate õigust saada kvaliteetset meediateenust, sest see õigus on juba sätestatud Euroopa inimõiguste ning põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Määrusega soovitakse rõhutada, et riik ei tohi sekkuda meedia tegevusse mitte ainult meediateenuse osutajate ja ajakirjanike väljendusvabaduse kaitseks, vaid ka kõikide isikute õiguste kaitsmiseks saada teavet meedia kaudu. Selleks kehtestab ettepaneku artikkel 3, et meediateenuse saajatel on õigus saada teavet. Artikli pealkiri „meediateenuse saajate õigused“ on eksitav, sest tegemist on vaid ühe õigusega, mille sisu täpsustatakse teabele esitatavate nõuetega. Selline säte ei ole aga vajalik, sest õigus teavet saada on osa Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 kaitstud sõnavabadusest (mis hõlmab ka teabevabadust) ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 kaitstud sõna- ja teabevabadusest, mis on mõlemad määruse rakendamisel kohaldatavad. Nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui ka Euroopa Liidu Kohus on neid sätteid ulatuslikult tõlgendatud ja selgitanud. Seda õigust ei ole vaja täpsustada olukorras, kus õigusele tunnustatud sisule midagi juurde ei lisata ja tegemist ei ole olukorraga, kus õigust oleks vaja täpsustada põhjusel, et kohustus seda õigust tagada eraõiguslikes suhetes pannakse mõnele eraõiguslikule isikule. Teabeõiguse täpsustamine omakorda võib ebavajalikult ja mittesoovitavalt kitsendada õigust teabele, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Liidu Kohus, õõnestades sellega ka õigusselgust. Artikli 3 sätted on ettepanekus deklaratiivsed, sest määrus ei kehtesta ühtegi sanktsiooni meediateenuste saaja sellise õiguse rikkumise korral. Läbirääkimiste käigus tuleks taotleda artikli väljajätmist. Kompromissina võiks teabe saaja õiguste kaitsmise vajadust ning selle õiguse tunnustatud sisu asjakohased elemendid välja tuua põhjenduspunktides. 5.3. Eesti toetab meediateenuse osutaja õigust tegeleda siseturul majandustegevusega ilma muude piiranguteta peale nende, mis on lubatud liidu õigusega. Eesti peab oluliseks tagada meediateenuste osutajate õigusi, sealhulgas nõuet riigil mitte sekkuda meediateenuse osutajate toimetuspoliitikasse. Seejuures tuleb silmas pidada, et riigi julgeoleku tagamiseks ja kriminaalmenetluse läbiviimiseks vajalike õiguspäraste meetmete rakendamine on liikmesriigi pädevuses. Leiame, et allika avaldamisest keeldumise korral võib riik meetmeid rakendada üksnes piiratud juhtudel, sealhulgas kui see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või kriminaalmenetluse eesmärgil. Samuti leiab Eesti, et nuhkvara kasutamise puhul on vajalik arvestada liikmesriikide pädevusi ja kohustusi, mis tulenevad riigi julgeoleku tagamise ning kriminaalmenetluse läbiviimise vajadusest. Määruse artikkel 4 näeb ette meediateenuse osutajate õigused, st õiguse tegeleda siseturul majandustegevusega ilma muude piiranguteta peale nende, mis on lubatud liidu õigusega. 9 Lisaks keelab artikkel 4 lõige 2 riigil sekkuda meediateenuse osutajate toimetuspoliitikasse ja - otsustesse ning mõjutada neid ühelgi viisil. Toimetuspoliitikasse sekkumise all on mõeldud eelkõige seda, kui riigivõim näiteks survestab omanikke teatud maailmavaate edendamiseks või sõnumite avaldamiseks või kehtestab tsensuuri, ehk piirab ebaseaduslikult sõnavabadust. Siinjuures tuleb silmas pidada, et riigi avaliku korra ja julgeoleku tagamine on jätkuvalt liikmesriigi pädevuses. Riik ei tohi rakendada meetmeid allika avaldamise keeldumise korral meediateenuse osutajate või nende pereliikmete või töötajate või töötajate pereliikmete suhtes, v.a kui see on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, riigi julgeolekuga, ning on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõikega 1 ja liidu muude õigusnormidega. Samuti ei tohi riik kasutada nuhkvara, välja arvatud kui see on igal üksikjuhul eraldi riigi julgeoleku seisukohast põhjendatud ning kooskõlas harta ja riiklike õigusnormidega või kui seda kasutatakse raskete kuritegude uurimisel või kriminaalmenetluses ja see on ette nähtud siseriikliku õigusega ning on kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muude liidu õigusnormidega ning punkti b kohaselt võetud meetmed oleksid soovitud teabe saamiseks ebapiisavad. 5.4. Eesti ei pea vajalikuks luua või määrata täiendavaid kohtuväliseid kaebemehhanisme meediateenuse osutajate ja nendega seotud isikute õiguste tagamiseks. Juhul kui neid siiski luuakse, peaksid sellised kaebemehhanismid olema proportsionaalsed, st, suutma tegelikult tõhustada meediateenuse osutajate ja nendega seotud isikute õiguste kaitset. Tehtavad otsused ei tohi aga olla õiguslikult siduvad. Nähakse ette, et liikmesriigid määravad sõltumatu asutuse või organi, kes tegeleb meediateenuse osutajate või asjakohasel juhul nende pereliikmete, töötajate või nende pereliikmete esitatud kaebustega. Meediateenuse osutajatel on õigus nõuda, et kõnealune asutus või organ esitaks kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest arvamuse nõuete järgimise kohta. Eesti ei näe vajadust spetsiifilise täiendava kohtuvälise kaebemehhanismi järele, sest ei ole alust kahelda kohtute sõltumatuses ega pädevuses mõista õigust viisil, mis tagab inimeste õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47. Selline kaebemehhanism ei ole ka kooskõlas Eesti haldusmenetluse normide ega süsteemiga. Eesti õigus näeb isikule ette vaide esitamise võimaluse kui haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud isiku õigusi või piiratud tema vabadust (haldusmenetluse seaduse (HMS) §71 lg 1). HMS-i § 73 lõike 1 alusel lähtutakse Eesti õiguses põhimõttest, et vaiet lahendab eriregulatsiooni puudumisel kõrgemalseisev haldusorgan. Selle haldusorgani määratlemisel on Eestis lähtutud teenistusliku järelevalve abil moodustatud hierarhilisest struktuurist, mille tulemusena on vaideorgan üldjuhul lähteorgani üle teenistuslikku järelevalvet tegev organ. HMS-i järgi on haldusorgan ise ühtlasi vaideorgan siis, kui haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet ei tehta (HMS-i § 73 lg 2) või kui seda teeb minister (HMS-i § 73 lg 3). vaie esitatakse alati toimub aga vaide esitamine lähteorgani kaudu, mis tähendab, et vaie esitatakse sellele haldusorganile, kes haldusakti andis või toimingu sooritas (HMS-i § 74). Ka juhul, kui eriseaduses on vaideorganiks määratud teine organ, mitte teenistusliku järelevalve tegija, kuid sätestamata on vaide esitamise kord, tuleb ikkagi lähtuda HMS-st ja esitada vaie lähteorgani kaudu. Lisaks on isikutel teisi võimalusi oma õigusi kaitsta. Näiteks võib kuriteo kahtluse korral pöörduda isik õiguskaitseorgani poole, mis on ka sellise rikkumise korral asjakohasem. Lisaks on ettepaneku kohaselt määratlemata, millised menetlusnormid oleksid sellisele menetlusele kohaldatavad ja milline oleks arvamuse õiguslik tähendus. Kuigi selline võimalus ei piiraks kohtusse pöördumise põhiõigust (põhiseaduse § 15), tuleb silmas pidada, et 10 põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab Eestis õigust üksnes kohus. See tähendab üldiselt ka seda, et määratava asutuse või organi antud arvamust ei tohiks lugeda siduvaks artikli 4 lõike 2 punktide b või c rikkujale, kuivõrd siduv saab olla üksnes jõustunud kohtuotsus. Kui arvamus siduv ei ole, siis jääb arusaamatuks, milline oleks menetluse lisandväärtus. Ettepanekus ette nähtud mehhanism tooks endaga lisaks kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust, sest selline mehhanism ei suudaks tõsta isikute õiguse kaitse taset ning ühtlasi õõnestaks see nii õigusselgust kui õiguskindlust. Samuti nähakse ettepaneku artikli 20 lõikega 3 ette, et igal meediateenuse osutajal, kelle suhtes kohaldatakse regulatiivset või haldusmeedet, mis võib mõjutada meediateenuse osutajate tegevust siseturul ja isiklikult, ning otseselt teda puudutab, on õigus esitada meetme kohta kaebus apellatsiooniorganile. See organ peab olema sõltumatu asjaga seotud pooltest ja välisest sekkumisest või poliitilisest survest, mis võib ohustada tema menetluses olevate küsimuste sõltumatut hindamist. Tal peavad olema asjakohased eriteadmised, mis võimaldavad oma ülesandeid tulemuslikult täita. Selle mehhanismi puhul on samuti jäetud nii menetlusnormid kui ka otsuste siduvus. Ka selline mehhanism ei oleks kooskõlas Eesti õigusega ega suudaks isikute õigusi reaalset kaitsta. 5.5. Eesti toetab avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juhi ja nõukogu liikmete läbipaistvat ametisse nimetamist ja ametist vabastamist ning piisava ja stabiilse rahastamise tagamist avalik-õigusliku meedia sõltumatuks toimimiseks. Liikmesriigid peavad tagama, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juht ja nõukogu liikmed nimetatakse ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel ning läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, mis on sätestatud riigisiseses õiguses. Ka nende ametiaeg peab olema piisavalt pikk, et tagada avalik-õigusliku meediateenuse osutaja tegelik sõltumatus. Ametist vabastamise tingimused peavad samuti olema sätestatud riigisisese õigusega. Sätete järgmist hindavad sõltumatud regulaatorasutused. Nende sätete puhul on tegemist Euroopa Nõukogu raames juba välja töötatud ühtsete ja soovituslike standarditega avalikõiguslikule meediale, millele on viidatud ka põhjenduspunkt 18. Avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel peavad eelnõu kohaselt olema piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid oma avaliku teenuse osutamise ülesande täitmiseks, kusjuures tagatud peab olema tegevuse kavandamise prognoositavus. Põhjenduspunkti 18 kohaselt tuleks eelistatavalt sellise rahastuse üle otsustada ja see eraldada mitmeaastases arvestuses kooskõlas avalik- õiguslike meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamise ülesandega, et vältida iga-aastaste eelarveläbirääkimiste võimalikku lubamatut mõju. Piisava rahastuse ja prognoositavuse hindamine on ettepanekuga pandud liikmesriikide ühe või mitme sõltumatu asutuste hinnata. Eesti puhul tähendaks selle rolli andmist TTJA-le. Läbirääkimiste käigus vajab selgitamist, kuidas sellist hindamist saaks teha olukorras, kus Eestis rahastatakse üsna erandlikult avalik-õiguslikku meediat iga aastase riigi eelarve kaudu. Regulatiivse koostöö ja meediateenuste siseturu raamistik 5.6. Eesti toetab meediateenuste regulatiivse koostööraamistiku tõhustamist Euroopa Liidu tasandil, sh juhtudel, kui liikmesriigi hinnangul esineb tõsine oht meediateenuste siseturu toimimisele, avalikule korrale või riigi julgeolekule. 11 Määruse kohaselt vastutavad meediaturu regulatiivse koostöö ja raamistiku rakendamise eest need liikmesriikide sõltumatud reguleerivad asutused või organid, kes vastutavad ka audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamise eest. Eestis on selleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Struktureeritud koostöö on täpsemalt kirjeldatud artiklis 13, mille kohaselt võivad need asutused taotleda vastastikkust abi ja vahetada teavet, samuti taotleda kiirendatud koostööd, kui esineb tõsine oht meediateenuste siseturu toimimisele või avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Liikmesriikide reguleerivate asutuste struktureeritud koostöö põhimõtete täpsustamine määruse tasandil loob paremat selgust asutustevahelises ja rahvusvahelises koostöös. See aitab kaitsta Euroopa Liidu meediatarbijaid totalitaarsete režiimide mõju all ja nende kaudu levitatava vaenuliku mõjutustegevuse, desinformatsiooni ja propaganda eest ning tagada rahvusvaheliste sanktsioonide tõhus rakendamine. Määruse kohaselt peab liikmesriik tagama reguleerivatele asutustele piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid määrusega antud täiendavate ülesannete täitmiseks (art 7). Reguleerivatele asutustele antakse oma ülesannete täitmiseks asjakohased uurimisvolitused, mis puudutab teabepäringuid. Tugev riiklik regulaator võimaldab tõhusat koostööd liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja nõukojaga ka piiriüleste küsimuste lahendamisel. 5.7. Eesti toetab sõltumatu Euroopa meediateenuste nõukoja loomist, kuid peab vajalikuks nõukoja ülesannete rolli täpsustamist seoses liikmesriikide reguleerivate asutuste ülesannete ja rolliga. Eesti toetab nõukoja rolli koordineerida väljaspool liitu asutatud ja kolmandate riikide mõju all olevate meediateenuse osutajaid käsitletavate meetmete tõhustamist, juhul kui need teenuseosutajad kujutavad liikmesriigi hinnangul tõsist ohtu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale. Eesti toetab nõukoja rolli selliste vaidlusküsimuste lahendamisel liikmesriikide vahel, kuid peab samas vajalikuks tagada liikmesriigi ainuõigus hinnata piiriülestes meediateenustes ilmnevaid ohte oma julgeolekule Eesti peab oluliseks tagada vastavate otsuste tõhus rakendamine liikmesriigi regulaatorasutuse poolt. Liidu tasandil luuakse sõltumatu nõuandeorgan, mis koondab liikmesriikide reguleerivaid asutusi ja koordineerib nende koostööd Euroopa Liidu tasandil. Nõukoja sõltumatus tähendab, et oma ülesannete täitmisel ei võeta vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult ega asutuselt, mis aga ei mõjuta liikmesriikide ja komisjoni pädevusi. Nõukoda asendab senise regulaatorasutuste ühendust ERGA ning igal liikmesriigil on üks esindaja (üks hääl), kelle määrab sõltumatu riiklik regulaatorasutus. Otsused võetakse vastu 2/3 häälteenamusega. Euroopa Komisjonil on nõukojas esindatus ilma hääleõiguseta ning nõukoda konsulteerib komisjoniga oma tööprogrammi ja peamiste tulemuste ettevalmistamisel. Euroopa Komisjon tagab ka nõukojale sekretariaadi, kes aitab määruses toodud ülesanded täita. Eelnõu kohaselt ongi nõukoja üks põhiline rollkomisjoni toetamine määruse ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamisel liikmesriikides. Komisjonil on võimalus paluda nõukojalt arvamusi määruses sätestatud juhtude alusel (nt meediaturu kontsentratsiooni kohta) ning aidata komisjoni suuniste koostamisel liikmesriikidele. Nõukoda korraldab ka struktureeritud dialoogi sidusrühmadega ning edendab parima praktika jagamist seoses kasutajaskonna mõõtmisega. Oluline suund on nõukojal olla ka vahendaja erimeelsuste korral liikmesriikide reguleerivate asutuste vahel, mis puudutab näiteks videojagamisplatvormide kohustusi või meediateenuse piiramist Euroopa Liidu üleselt. Määrus sätestab struktureeritud mehhanismi vaidlusküsimuste lahendamiseks, mis tagab tõhusa koostöö liikmesriikide vahel ning annab võimaluse ka nõukojale vajadusel kujundada oma arvamus. Nõukoja üks oluline ülesanne on koordineerida väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajatele juurdepääsu ja levi piiramise meetmeid, juhul kui need kujutavad tõsist ohtu 12 liikmesriigi avalikule korrale ja riigi julgeolekule. See puudutab näiteks juhtumeid, kus kolmandas riigis asutatud kuid ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni all tegutsev meediateenuse osutaja teenus kujutab teise liikmesriigi hinnangul ohtu tema julgeolekule ja avalikule korrale. Seal on oluline jälgida põhimõtet, kus riigi julgeolekualased hinnangud on iga liikmesriigi ainupädevuses. Samuti on oluline tagada, et kavandatava määruse mõju ei satu vastuollu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi sätetega, eriti artiklite 3 ja 5 puhul, mis kaitseb alaealisi ja kõlblust ning seaduslikkust. Väljaspool Euroopa Liitu asutatud autoritaarsete režiimide kontrolli all olevatele infoallikatele, mis ei arvesta oma tegevuses vaba ja sõltumatu meedia toimimise põhimõtteid11, ei saa olla Euroopa Liidus sõltumatute meediakanalitega samaväärset info- ja õigusruumi. Seetõttu on oluline nende kanalite levi võimalikult tõhusalt piirata Euroopas kõikides meediavormides. Üks võimalus on kolmanda riigi autoritaarse režiimi kontrolli või mõju all olevale audiovisuaalmeedia teenuste (televisiooniteenuse ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse) osutajate puhul teatud eelhindamise mehhanismi tõhustamine enne meediateenuste turule lubamist. Loodaval nõukojal võiks olla edastuslubade väljastamisel ja eelhindamisel siin koordineeriv roll. Lisaks peab riikidel säilima õigus rakendada kolmandate riikide autoritaarse režiimi mõju ja kontrolli all oleva meediateenuse suhtes tõhusaid piiravaid meetmeid põhjendatud juhtudel ka riigi sees ning esitada põhjendatud ettepanekuid selliste kanalite levi piiramiseks Euroopa Liidus , samuti liiduüleste sanktsioonide rakendamiseks, sõltumata meediateenuse vormist. Meediaruumi tõhusaks kaitseks peab selliste kanalite levi Euroopa Liidu liikmesriikide jurisdiktsiooni all tegutsevatel satelliitidel ja teistel platvormidel, kus seda meediateenust osutatakse, tõhusalt tõkestama. 5.8. Eesti peab oluliseks tagada digitaalses keskkonnas meediateenuste osutamisega seoses vahendusteenuste osutajatele kehtestatava regulatsiooni proportsionaalsus, selgus ja kooskõla Euroopa Liidu kehtiva õigusega. Väga suurtele digiplatvormidele määratav meediateenuse osutajate erikohtlemise kohustus ei tohi takistada süsteemsete riskide nagu ebaseadusliku sisu levitamise ja põhiõiguste ning rahvatervise kaitse ja avaliku julgeolekuga seotud riskide, maandamist. Eelistame, et väga suurte digiplatvormide üle järelevalve tegemisel jääks juhtroll digiteenuste määrusest tulenevatele organitele ning Euroopa meediateenuste nõukoda oleks kaasatud kui eksperditeadmistega organ. Määruse kohaldamisalasse hõlmatud digitaalse keskkonna vahendusteenuste osutajate puhul tuleb lähtuda piiratud vastutuse, üldise jälgimiskohustuse keelu ja päritoluriigi põhimõttest. Eelnõu läbirääkimistel tuleb digiplatvorme reguleerivate õigusaktide paljususe valguses tagada, et määruses digiplatvormidele kehtestatud erinormide ja muudes õigusaktides sätestatud normide vahel ei oleks vastuolusid. Sh tuleb tagada kooskõla digiteenuste määrusega (DSA), platvormimäärusega (P2B), audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga (2010/13/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/1808/EL)) ja e-kaubanduse direktiiviga (2000/31/EÜ). Eelnõus on digiteenuse määruse tähenduses kehtestatud väga suurtele digiplatvormidele meediateenuse osutajate erikohtlemise kohustus. Väga suur digiplatvorm on kohustatud rakendama erimeetmeid igaühe suhtes, kes deklareerib, et ta on meediateenuse osutaja. Sealjuures ei tulene määrusest väga suurele digiplatvormile võimalust meediateenuse osutaja enesedeklaratsiooni kontrollida või seda mitte aktsepteerida ja tema erikohtlemisest keelduda, näiteks kui digiplatvorm leiab, et meediateenuse osutaja pole kolmandatest riikidest sõltumatu. 13 Informatsioonilise mõjutustegevuse ja desinformatsiooni levitamisega tegelevad kahjuks ka ajakirjanduse egiidi all tegutsevad üksused, kes loodavad varjuda meediavabaduse kaitse alla. Sellest lähtudes võib kõigi end meediateenuse osutajaks deklareerinud isikute erikohtlemise kohustus vähendada väga suurte digiplatvormide võimalusi süsteemsete riskide12 vähendamisel ja nendega võitlemisel. Ühtlasi tekib võimalus, et pahatahtlikud tegutsejad kasutavad erimeetmeid väga suurte digiplatvormide ressursside kurnamiseks, jättes digiplatvormidele vähem aega ja ressursse süsteemsete riskidega tegelemiseks nagu oht avalikule korrale, julgeolekule, rahvatervisele, alaealiste kaitsele. Läbirääkimiste käigus tuleks neid aspekte arvestada. Samuti vajab selgitamist, kas kriteeriumid võivad hõlmata neid sotsiaalmeedia kontoomanikke, kes teevad enda konto haldamisel ja sisu loomisel toimetusotsuseid ja järgivad vabatahtlikult näiteks Eesti ajakirjanduseetika koodeksit, mis sõnavabaduse kaitse seisukohast on oluline, kuid võib kaasa tuua kuritarvitamise. Vajab selgitust, miks on eelnõu artikli 17 lõikes 2 üle korratud juba P2B artikli 4 lõikest 1 tulenev kohustus teavitada meediateenuse osutajat piirangutest seoses tema avaldatud sisuga, kusjuures teavitada tuleb kas ennetavalt või piirangu rakendamisega samal ajal. Jääb selgusetuks, kas eesmärk on luua erand P2B ja DSA määruse artikli 17 lõikest 1, et juhul, kui teenusesaaja on meediateenuse osutaja, on sisu piiramisest teavitamise kohustus üksnes väga suurtel digiplatvormidel ning erinevalt P2B ja DSA määrusest ei kohaldu kohustus kõikidele digiplatvormidele. Ühtlasi ei ole selge, mis on antud kohustuse eesmärk ning kas see võimaldab meediateenuse osutajatel enda õigusi paremini või tõhusamalt kaitsta. Eelnõu kohaselt ei ole väga suurel digiplatvormil teavitamise kohustust, kui sisu suurendaks mõnd süsteemset riski. Eelduslikult piiravad väga suurte digiplatvormide kasutajatingimused sõnavabaduse ja arvamuste paljususe kaitse eesmärgil üksnes ebaseaduslikku ja muud sisu, mille levik võib suurendada süsteemseid riske. Seda kinnitab asjaolu, et kasutajatingimuste kohandamine ja vabatahtlik sisu monitoorimine on ka võimalikud riskivähendamise meetmed. Seega oleks piiramine paljudel juhtudel seotud platvormi kohustusega süsteemseid riske vähendada, mistõttu võib väga suurtele digiplatvormidele olla ebaproportsionaalne koormus igal üksikul juhul hinnata, milliseid süsteemseid riske võib sisu levitamine kujutada. Määruses on sätestatud ka Euroopa meediateenuste nõukoja õigus pidada väga suurte digiplatvormidega struktureeritud dialoogi ning jälgida enesereguleerimise algatuste järgimist, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu, sh desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise eest. DSA määruses on komisjonile antud õigus jälgida ja koordineerida koostöös liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite ja digiteenuste nõukojaga kogu liidus süsteemsete ja esilekerkivate probleemide hindamist seoses väga suurte digiplatvormidega, mille hulka kuuluvad samuti desinformatsioon ja välisriikide infooperatsioonid. Eelnõus vajab selgitamist, milline on pädevuste ja rollide jaotus Euroopa meediateenuste nõukoja ja digiteenuste nõukoja vahel desinformatsiooni ja infooperatsioonidega tegelemiseks. DSA määruse kohaselt teevad väga suurte digiplatvormide üle järelevalvet komisjon koostöös liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite ja digiteenuste nõukojaga. DSA määrus annab komisjonile ka õiguse paluda asjakohaste eksperditeadmistega muudel liidu organitel toetada süsteemsete ja esilekerkivate probleemide hindamist kogu liidus. Sellest lähtudes võiks väga suurte digiplatvormide üle järelevalve tegemisel jääda juhtroll DSA määrusest tulenevatele organitele ning Euroopa meediateenuste nõukoda olla kaasatud kui eksperditeadmistega organ, kellega tehakse tihedalt koostööd. Eelnõus digiplatvormidele kehtestatavad nõuded peavad arvestama vahendusteenuste osutajate erirolli, digiplatvormide tegelikku teadmist digiplatvormi kaudu avaldatavast sisust ning 12 Süsteemsed riskid on võimalikud riskid ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, rahvatervise kaitsele ja avalikule julgeolekule jms, mille osas VLOP-dele tulenevad DSA määrusest ulatuslikud riskide hindamise ja maandamise kohustused. 14 võimekust seda sisu muuta või selle avalikustamisse sekkuda. Vahendusteenuse osutaja tegevus piirdub üldjuhul kolmandate osapoolte pakutava teabe edastamise, salvestamise või üldsusele levitamisega, mis on olemuselt tehniline ja automaatne. Sellisel juhul ei ole vahendusteenuse osutajal edastatava või salvestatava teabe kohta üldiselt teadmisi ega ka kontrolli ebaseadusliku teabe veebi jõudmise üle, mistõttu peaks neile kohalduma piiratud vastutuse printsiip. Määruse läbirääkimiste käigus ei tohi kehtestada digiplatvormidele kohustust jälgida kogu digiplatvormil avalikustatud sisu, et tuvastada ja eemaldada nõuetele mittevastavust. See kohustus oleks vastuolus e-kaubanduse direktiivis sätestatud ja DSA määruses kinnitatud üldise jälgimiskohustuse kehtestamise keelu põhimõttega. Samas, on sisu monitoorimine ja sobimatu sisu eemaldamine kasulik tegevus, mis suurendab teenusepakkuja usaldusväärsust ja elukeskkonna turvalisust. Läbirääkimiste käigus tuleb tagada, et määrus oleks kooskõlas e-kaubanduse direktiivist tuleneva ja DSA määruses kinnitatud siseturu ehk päritoluriigi põhimõttega, millega tagatakse, et infoühiskonna teenuste järelevalve peaks toimuma tegevuse lähtekohas. Meediaturu meetmetele ja menetlustele esitatavad nõuded 5.9. Eesti peab oluliseks tagada meediaturu kontsentratsiooni hindamise regulatsiooni ja konkurentsiõiguse kontsentratsioonide hindamise regulatsiooni kooskõla ning vältida nende koosmõjus liigse koormuse tekkimist ettevõtjale. Määruse ettepaneku artiklid 21 ja 22 käsitlevad meediaturu kontsentratsiooni hindamist. Seejuures on artikkel 21 kavandatud looma liikmesriigile kohustust kehtestada riigisiseses õiguses nii materiaal- kui ka menetlusõigusnormid selliste kontsentratsioonide hindamiseks, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele (media pluralism) ja toimetuste sõltumatusele (editorial independence). Sellisel eesmärgil kontsentratsioonide hindamine on määruse kohaselt eraldiseisev konkurentsiõiguse eesmärkidest kantud kontsentratsioonide hindamisele, mida on kehtiva riigisisese õiguse kohaselt pädev tegema Konkurentsiamet. Kuivõrd meediaturu kontsentratsioonina tuleb ettepaneku artikli 2 punkti 13 kohaselt mõista nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumist, mis puudutab vähemalt üht meediateenuse osutajat, ei saa väita, et ettepanekukohase kontsentratsiooni hindamine oleks täielikult eraldiseisev konkurentsiõiguse alusel tehtavast kontsentratsioonide hindamisest. Seda seetõttu, et olenevalt, millised saavad olema ettepaneku alusel loodava ex-ante kontrollikohustuse eeldused, võib üks ja sama kontsentratsioon alluda nii meediavabaduse eesmärgi kui ka konkurentsiõiguse eesmärgi täitmist tagavale kontrollile Seega tuleks läbirääkimiste käigus selgitada, et kaks erinevat hindamise reeglistikku potentsiaalsel samaaegsel kohaldumisel ei osutuks ettevõtjatele liiga koormavaks ega üksteisele vastutöötavaks. Majandusressursside läbipaistev ja õiglane jaotumine 5.10. Eesti toetab liikmesriikide koostööd ja ühtsete suuniste väljatöötamist seoses meedia kasutajaskonna mõõtmise süsteemide ja meetodite läbipaistvuse parandamisega, mis võivad tugineda liikmesriikide eneseregulatsiooni parimale praktikale. Määruse eesmärk on sisse viia ühtsed suunised ja edukad praktikad meedia kasutajaskonna mõõtmisel erinevates liikmesriikides aitavad luua paremat ülevaadet Euroopa Liidu meediaturu toimimisest tervikuna, aga ka liikmesriikide kaupa. Need sätted on koordineerivad ja aitavad kaasa parima praktika jagamisele, jälgides liikmesriikides juba toimivaid eneseregulatsiooni 15 mehhanisme, kus turuosapooled kasutajaskonna andmeid jagavad. Pikas perspektiivis on andmete ühtlustamisest kasu kõikidele osapooltele. 5.11. Eesti toetab riikliku reklaami jaotamise läbipaistvust toetava info kogumist. Samas leiame, et juhul kui kohaliku omavalitsusüksuse elanikkond on alla ühe miljoni, peaks määrust kohaldama ka nendele kohalikele omavalitsusüksustele, kelle elanikkond moodustab märkimisväärse osa riigi elanikkonnast. Määrus näeb ette, et avaliku sektori asutused, sh riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riikliku või piirkondliku tasandi riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad üksused ning rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused teevad üldsusele igal aastal kättesaadavaks teabe meediateenuse osutajatele eraldatud reklaamikulude kohta koos meediateenuse osutajate nimedega ning summa, mis on aastas meediateenuse osutajale kokku kulutatud. Neid andmeid koondab riiklik regulaatorasutus. Kuna määruse säte kohaldub väga suurtele territoriaalüksustele ega arvesta väiksemaid riike ja meediaturgusid, ei pruugi see tagada määrusega soovitavat läbipaistvust riikliku reklaami jaotuse kohta. Ühe miljoni piiril selgitust Euroopa Komisjoni seletuskirjas toodud ei ole ning selle kohaselt jäävad sätte alt välja mitme liikmesriigi suurimad administratiivüksused ja pealinnad. Alternatiivne lahendus oleks lisatingimusega hõlmata ka need liikmesriikide kõige suuremad administratiivüksused, mis küll ei ületa ühe miljoni künnist, kuid mille elanike arv on märkimisväärne suhtena riigi elanikkonnast. Näiteks tingimus, kus administratiivüksus moodustab riigi elanikkonnast 20%, hõlmaks ka kõik ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigi pealinnad, kus on alla 1 miljoni elaniku. Väiksemad omavalitsusüksused ei oleks hõlmatud just proportsionaalsuse tõttu. 5.12. Eesti peab vajalikuks määruse kohaldamise algustähtaja pikendamist vähemalt 12 kuule alates määruse jõustumist, sest rakendamine eeldab riigisisese regulatsiooni kehtestamist näiteks seoses avalik-õigusliku meedia juhtide ja nõukogu ametisse nimetamise ja ametist vabastamisega. Eesti toetab määruse nõuete tõhusat ja kiiret rakendamist, kuid määrusega seotud täiendavad nõuded võivad kaasa tuua nii riigisiseste seaduste muutmise kui ka täiendavate pädevuste ja ressursside planeerimise regulaatorasutusele. Seetõttu soovime määruse kohaldamise tähtaja pikendamist senisest kuuelt kuult 12 kuule. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Kultuuriministeerium on küsinud seisukohtade ettevalmistamiseks arvamust Justiitsministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Välisministeeriumilt, Siseministeeriumilt ja Riigikantseleilt ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Arvamuse andsid Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel üldjoontes arvestatud. Lisaks paluti ettepanekuid huvirühmadelt: Eesti Meediaettevõtete Liidult, Eesti Rahvusringhäälingult, Eesti Advokatuurilt, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult, Riigikohtult, Eesti Ringhäälingute Liidult, Eesti Ajakirjanike Liidult, peamiste meediaväljaannete peatoimetajatelt, Tallinna Ülikoolilt, Tartu Ülikoolilt, Tallinna Tehnikaülikoolilt, Inimõiguste Instituudilt, Inimõiguste Keskuselt, Avatud Eesti Fondilt, Eesti 16 Juristide Liidult, Netikogukonnalt, Open Knowledge Estonialt. Tagasisidet andsid Eesti Rahvusringhääling, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti Advokatuur. Saabunud ettepanekute ja nendega arvestamise tabel (kaasamistabel) on esitatud seletuskirja lisas 1. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 17  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 16.9.2022 COM(2022) 457 final 2022/0277 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (EMPs kohaldatav tekst) {SEC(2022) 322 final} - {SWD(2022) 286 final} - {SWD(2022) 287 final} ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev seletuskiri on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (edaspidi „Euroopa meediavabaduse määrus“). Ettepanekuga täidetakse poliitiline lubadus, mille andis president Ursula von der Leyen, kui teatas algatusest 2021. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Oma kõnes rõhutas von der Leyen teabe kui avaliku hüve rolli ning märkis, et meediaettevõtteid ei saa kohelda tavaliste ettevõtetena ja nende sõltumatust tuleb kaitsta ELi tasandil 1. See algatus on lisatud komisjoni 2022. aasta tööprogrammi2. Meediasektor on osa kultuuri- ja loomemajanduse ökosüsteemist3 – see on üks 14st tööstusökosüsteemist, mis on võtmetähtsusega ELi majanduse kaasava ja kestliku taastumise ning kaksikülemineku (rohe- ja digipöörde) jaoks. Siiski ei ole meediateenused üksnes oluline ja dünaamiline majandussektor, vaid väga tähtis ka elujõulise kodanikuühiskonna ning majandusvabaduste ja põhiõiguste, sh võrdõiguslikkuse seisukohast4. Sõltumatu meedia, eelkõige uudistemeedia, pakub juurdepääsu eri seisukohtadele ning on usaldusväärne teabeallikas nii kodanikele kui ka ettevõtetele. See aitab kujundada avalikku arvamust ning aitab inimestel ja ettevõtetel kujundada seisukohti ja teha teadlikke valikuid. Sõltumatul meedial on oluline roll Euroopa inforuumi tervikluse säilitamisel ning samuti on see elutähtis demokraatliku ühiskonna ja majanduse toimimiseks. Tänu digitehnoloogiale on meediateenused piiriüleselt ja eri vahendite kaudu järjest paremini kättesaadavad ning konkurents digitaalmeediaruumis on üha rahvusvahelisem. Euroopa Liit on selles valdkonnas juba ülemaailmsete normide looja ning käesolev ettepanek tugevdab ja korrastab Euroopa inforuumi veelgi. Seda arvesse võttes püütakse ettepanekuga lahendada mitmeid probleeme, mis mõjutavad meediateenuste siseturu toimimist ja meediateenuse osutajate tegevust. Eelkõige seisavad meediaettevõtted silmitsi takistustega, mis pärsivad nende tegevust ja mõjutavad investeerimistingimusi siseturul – näiteks kehtivad liikmesriikides erinevad meediavabaduse ja meedia mitmekesisusega seotud õigusnormid ja menetlused. Nende normide hulka kuuluvad eeskätt turu kontsentratsiooni kontroll meedia mitmekesisuse tagamiseks ja protektsionistlikud meetmed, mis mõjutavad meediaettevõtete tegevust. Need normid on põhjustanud siseturu killustumist, mõjutanud meediaturu osaliste õiguskindlust ja tekitavad piiriülese tegevuse puhul lisakulusid. Olukorda raskendab veelgi ebapiisav koostöö riiklike meediat reguleerivate asutuste vahel 5. Audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmal (ERGA) on piiratud tegutsemisruum, mis piirdub üksnes audiovisuaalmeedia teenustega. Peale selle ei ole ERGA- l piisavalt tööriistu ja vahendeid, et aidata kaasa piiriüleste või praktiliste küsimuste 1 President Ursula von der Leyeni 2021. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus, Strasbourg, 15. september 2021. 2 COM(2021) 645 final. 3 COM(2021) 350 final ja SWD(2021) 351 final. 4 Lisaks tuleks meediateenuseid osutada kooskõlas ligipääsetavusnõuetega, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2019/882 (Euroopa ligipääsetavuse akt) (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70–115). 5 Selleks et rahuldada suurema koostöö vajadust audiovisuaalmeedia teenuste valdkonnas, on ERGA liikmed leppinud kokku vabatahtlikus vastastikuse mõistmise memorandumis, milles sätestatakse piiriülese koostöö mittesiduvad mehhanismid. Teatises „Euroopa meedia digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks“ teatas komisjon, et jälgib tähelepanelikult vastastikuse mõistmise memorandumi kohaldamist, et hinnata, kas ERGA raames tehtavat koostööd tuleks veelgi tugevdada. Selle hindamise põhjal leiab komisjon, et meediat reguleerivate asutuste või organite struktureeritud koostöö jaoks on vaja õigusraamistikku. ET 1 ET  lahendamisele meedia reguleerimise põhivaldkondades. Sellest tuleneb õigusnormide ebapiisav lähendamine, mis mõjutab meediaturu osalisi, eelkõige audiovisuaalmeedia teenuste osutajaid ja videojagamisplatvorme, ning kahjustab avalikku huvi. Meediat reguleerivate asutuste roll on oluline ka kodanike kaitsmisel petturlike meediateenuse osutajate eest, sh nende eest, kes on rahaliselt või toimetuslikult teatavate kolmandate riikide kontrolli all, mis võib kahjustada avalikku julgeolekut ja kaitset. Euroopa meediateenuse osutajad puutuvad üha enam kokku ka sekkumisega toimetusotsustesse ning nende võimalusi pakkuda siseturul kvaliteetseid meediateenuseid (st teenuseid, mida pakutakse sõltumatult ja kooskõlas ajakirjandusstandarditega) piiratakse, nagu näitavad komisjoni iga-aastased aruanded õigusriigi olukorra kohta6 ja meedia mitmekesisuse seire7. Probleemi süvendab asjaolu, et kaitsemeetmed toimetusvabadusse sekkumise eest on killustatud ning avalik-õigusliku meedia sõltumatuse tagatised on ebaühtlased8, mis põhjustab siseturul konkurentsitingimuste moonutamist. Ka majandusressursside läbipaistmatu ja ebaõiglane jaotamine tekitab siseturul tõkkeid ja ebavõrdseid tingimusi. Reklaamitulude vooge mõjutab eelkõige asjaolu, et mõningaid eraettevõtetele kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme iseloomustab läbipaistmatus ja kallutatus. See mõjutab negatiivselt eriti meediateenuse osutajaid ja seab ebasoodsasse olukorda konkurendid, kes osutavad kasutajaskonna mõõtmise teenuseid, mis järgivad tööstusharus kokku lepitud standardeid9. Siseturgu moonutab ka riikliku reklaami (st reklaamiks kasutatavate avaliku sektori vahendite) läbipaistmatu ja ebaõiglane jaotamine: seda võidakse eelisjärjekorras eraldada turgu valitsevatele riiklikele teenuseosutajatele või kasutada selleks, et eelistada ja varjatult toetada teatavaid meediakanaleid, mis esindavad valitsusesõbralikke vaateid. Selle valdkonna õigusnormid on killustatud ja piiratud10, paljudel liikmesriikidel puuduvad konkreetsed eeskirjad ja kehtivad eeskirjad on erineva kohaldamisalaga11, mis vähendab õiguskindlust ja toob kaasa meelevaldsete või diskrimineerivate otsuste ohu. Kuigi probleemide tõsidus on ELis erinev, raskendab see üldiselt meediateenuse osutajatel siseturu täieliku potentsiaali kasutamist, majandusliku jätkusuutlikkuse säilitamist ning oma ühiskondliku rolli nõuetekohast täitmist inimeste ja ettevõtete teavitamisel. Meediateenuste saajaid mõjutab negatiivselt ka ebapiisav või mittesõltumatu meediapakkumine, ebavõrdsed tingimused ja nende huvide puudulik kaitse. 6 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, teatis ja riike käsitlevad peatükid (COM(2020) 580 final ja SWD(2020) 300–326 final); 2021. aasta aruanne õigusriigi kohta, teatis ja riike käsitlevad peatükid (COM(2021) 700 final ja SWD(2021) 701–727 final); 2022. aasta aruanne õigusriigi kohta, teatis ja riike käsitlevad peatükid (COM(2022) 500 final ja SWD(2022) 501–527 final). 7 Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus, meedia mitmekesisuse seire. 8 Avalik-õiguslikul meedial on avaliku teenuse osutamise ülesande tõttu meediaturul väga oluline koht. See kujutab endast tähtsat, kui mitte hädavajalikku teabeallikat suure hulga kodanike ja ettevõtete jaoks. 9 Kasutajaskonna mõõtmine mõjutab otseselt reklaami jaotamist ja hindu ning reklaam on meediasektorile väga tähtis tuluallikas. See on oluline vahend meediasisu populaarsuse hindamiseks ja kasutajaskonna eelistuste mõistmiseks, et kavandada edasist sisutootmist. Turuosalised on tavapäraselt kokku leppinud metodoloogilistes standardites, et töötada välja erapooletud võrdlusalused oma investeeringute tasuvuse hindamiseks. Mitmes liikmesriigis on loodud meedia- ja reklaamitööstuse peamisi sidusrühmi koondavad enesereguleerimise mehhanismid, näiteks valdkonna enesereguleerimise ühiskomiteed, et korraldada kasutajaskonna mõõtmist läbipaistval, kaasaval ja usaldusväärsel viisil. 10 Riikliku reklaami jaotamist ja läbipaistvust reguleeritakse mõnel juhul meediapõhiste meetmete ja üldiste riigihankeseaduste killustatud raamistikuga, mis ei hõlma aga kõiki riiklikke reklaamikulusid ega paku piisavat kaitset eelis- või erapooliku jaotamise eest. Eelkõige ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuste jaoks mõeldud saatematerjali soetamiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes. 11 Vt ka analüüse liikmesriikide riiklikku reklaami reguleerivate normide kohta õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes. ET 2 ET  Nii parlament12 kui ka nõukogu13 on korduvalt kutsunud komisjoni üles võtma meetmeid, et kõrvaldada tõkked meedia siseturu toimimiselt ning edendada sel turul mitmekesisust ja sõltumatust. Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes, mis avaldati 9. mail 2022, kutsusid kodanikud oma ettepanekutes ELi üles veelgi edendama meedia sõltumatust ja mitmekesisust, eelkõige õigusakti abil, mis käsitleks kogu ELi hõlmavate miinimumstandardite abil meedia sõltumatust ähvardavaid ohte. Samuti kutsusid nad üles kaitsma ja toetama vaba, mitmekesist ja sõltumatut meediat, tõhustama võitlust desinformatsiooni ja välissekkumise vastu ning tagama ajakirjanike kaitse14. Eeltoodut arvesse võttes on Euroopa meediavabaduse määruse ettepaneku eesmärk parandada meedia siseturu toimimist. Ettepanek sisaldab nelja alaeesmärki.  Edendada piiriülest tegevust ja investeeringuid meediateenustesse, ühtlustades teatavaid lahknevaid elemente liikmesriikide meedia mitmekesisuse raamistikes, eeskätt selleks, et hõlbustada teenuste piiriülest osutamist. Ettepanekuga soovitakse ELi tasandi koordineerimise kaudu tagada, et kui riikide sõltumatud ametiasutused hindavad meediaturu kontsentratsiooni, käsitleksid nad meedia mitmekesisust ja sõltumatust järjepideval viisil.  Suurendada regulatiivset koostööd ja õigusnormide lähendamist piiriüleste koordineerimisvahendite ning ELi tasandi arvamuste ja suuniste kaudu. Sellega edendatakse järjepidevaid lähenemisviise meedia mitmekesisusele ja sõltumatusele ning pakutakse meediateenuste kasutajatele tõhusat kaitset ebaseadusliku ja kahjuliku sisu eest, muu hulgas internetis ja seoses teenuseosutajatega (sh kolmandatest riikidest pärit teenuseosutajatega), kes ei järgi ELi meediastandardeid.  Hõlbustada kvaliteetsete meediateenuste osutamist, leevendades avaliku ja erasektori põhjendamatu sekkumise ohtu toimetusvabadusse. Ettepaneku eesmärk on tagada, et ajakirjanike ja toimetajate töösse ei sekkutaks – see puudutab ka allikate ja teabevahetuse kaitset. Toimetuste sõltumatust edendades tagab ettepanek ka meediateenuste saajate huvide parema kaitse.  Tagada majandusressursside läbipaistev ja õiglane jaotamine meedia siseturul, suurendades kasutajaskonna mõõtmise ja riikliku reklaami jaotamise läbipaistvust ja õiglust. Ettepaneku eesmärk on tagada kasutajaskonna mõõtmise meetodite läbipaistvus, mittediskrimineerivus, proportsionaalsus, objektiivsus ja kaasavus, eelkõige internetis. Samuti tagatakse ettepanekuga läbipaistvus, mittediskrimineerimine, proportsionaalsus ja objektiivsus riikliku 12 21. mai 2013. aasta resolutsioon ELi harta kohta (2011/2246(INI)); 3. mai 2018. aasta resolutsioon meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta Euroopa Liidus (2017/2209(INI)); 25. novembri 2020. aasta resolutsioon meediavabaduse tugevdamise kohta: ajakirjanike kaitse Euroopas, vaenukõne, desinformatsioon ja platvormide roll (2020/2009(INI)); 20. oktoobri 2021. aasta resolutsioon Euroopa meedia kohta digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks (2021/2017(INI)); 11. november 2021. aasta resolutsioon demokraatia ning massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse tugevdamise kohta ELis (2021/2036(INI)); 9. märtsi 2022. aasta resolutsioon välissekkumise kohta kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni kohta (2020/2268(INI)). 13 Nõukogu järeldused massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse kohta digitaalses keskkonnas (ELT C 32, 4.2.2014); nõukogu järeldused, milles käsitletakse vaba ja pluralistliku meediasüsteemi kaitsmist (ELT C 422, 7.12.2020); nõukogu järeldused teemal „Euroopa meedia digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks“ (8727/21, 18.5.2021); nõukogu järeldused Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse ökosüsteemi strateegia väljatöötamise kohta (ELT C 160, 13.4.2022); kultuuri- ja meediavaldkonna eest vastutavate Euroopa ministrite deklaratsioon 7. ja 8. märtsil 2022 Angers's toimunud kohtumisel. 14 Euroopa tuleviku konverents – aruanne konverentsi lõpptulemuste kohta, mai 2022, eelkõige 27. ettepaneku punkt 1 ja 37. ettepaneku punkt 4. ET 3 ET  reklaami jaotamisel meediakanalitele, vähendamaks ohtu, et avaliku sektori vahendeid väärkasutatakse erahuvides teiste turuosaliste kahjuks. Seega edendatakse ettepanekuga ausat konkurentsi meedia siseturul. Seadusandlikule ettepanekule on lisatud soovitus, milles esitatakse meediaettevõtete vabatahtlike heade tavade loetelu toimetuste sõltumatuse edendamiseks ning soovitused meediaettevõtetele ja liikmesriikidele, eesmärgiga suurendada meediaomandi läbipaistvust. Soovitus aitab vähendada põhjendamatu toimetusotsustesse sekkumise ohtu ja parandada juurdepääsu meediaomandit käsitlevale teabele15. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Käesolev ettepanek on kooskõlas kehtivate ELi horisontaalsete ja valdkondlike õigusnormidega meedia ja internetipõhiste teenuste kohta. Selle eesmärk on kõrvaldada meedia siseturu toimimist mõjutavad regulatiivsed lüngad. Selleks tuginetakse kõigepealt läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivile16, millega reguleeritakse audiovisuaalmeediat käsitlevate siseriiklike õigusaktide koordineerimist kõikjal ELis. Ettepanekuga tugevdatakse koostööd direktiiviga loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmas (ERGA), muudetakse see Euroopa meediateenuste nõukojaks (edaspidi „nõukoda“) ning antakse sellele laiem tegevusulatus ja lisaülesanded17. Ettepanekus sätestatakse uued meediateenustega seotud normid, mis puudutavad näiteks ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitset, riiklikku reklaami ja kasutajaskonna mõõtmist. Sellega täiendab ettepanek autoriõiguse reformi18, mis toetab ajakirjanduse rahalist jätkusuutlikkust. Ettepanek on täielikult kooskõlas e-kaubanduse direktiiviga19 ning platvormide ja ettevõtete vahelisi suhteid käsitleva määrusega20 ning täiendab neid. Samuti on see kooskõlas digiteenuste õigusaktiga21 ja digiturgude määrusega22, millega nähakse ette horisontaalsed raamistikud internetipõhiste teenuste ühtlustatud normide kohta, ning täiendab neid. Ettepanekus käsitletakse ülejäänud valdkondlikke küsimusi, mida kahes nimetatud horisontaalses aktis täielikult reguleeritud ei ole. Ettepanek täiendab ELi konkurentsieeskirju, milles ei käsitleta otseselt mõju, mida turu kontsentratsioon võib avaldada meedia mitmekesisusele või sõltumatusele, ning riigiabi eeskirju, mida kohaldatakse igal üksikjuhul eraldi (sageli tagantjärele) ja mis ei käsitle piisavalt probleeme, mis tulenevad riigi vahendite ebaõiglasest eraldamisest meediateenuse osutajatele. Ettepanekuga tagatakse, et riikliku reklaami suhtes hakatakse süsteemselt 15 Vt ka meediaomandi läbipaistvuse analüüse õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1–24), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). 17 Seetõttu sisaldab ettepanek direktiivi 2010/13/EL sihipärast muutmist, mis piirdub artikli 30b (millega luuakse ERGA) kehtetuks tunnistamisega ning sellest tulenevalt ERGA-le ja selle ülesannetele tehtud viidete asendamisega. Kooskõlas põhimõttega „parallélisme des formes“ tuleks õigusakti üldjuhul muuta sama liiki õigusaktiga. Direktiivi 2010/13/EL muutmine käesoleva määrusega on sihipärane ja piirdub sättega, mida liikmesriigid ei pea üle võtma. Seetõttu on see põhjendatud. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92–125). 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16). 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57–79). 21 COM(2020) 825 final. 22 COM(2020) 842 final. ET 4 ET  kohaldama ex ante norme läbipaistvuse kohta, eelkõige seoses vahendite saajate ja kulutatud summadega, ning sellise reklaami õiglase jaotamise kohta. Ettepanek ja eelkõige riiklikku reklaami käsitlevad sätted on kooskõlas poliitreklaami läbipaistvust ja suunamist reguleeriva määruse ettepanekuga23. Lisaks täiendab ettepanek kehtivaid ELi õigusnorme omandisuhete läbipaistvuse kohta ega mõjuta neid. Rahapesuvastane direktiiv24 on peamine vahend tegelike tulusaajate läbipaistvuse tagamiseks, ELi äriühinguõiguse direktiiviga25 aga reguleeritakse teavet, mida peavad äriregistrites avaldama eelkõige piiratud vastutusega äriühingud. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis julgustatakse liikmesriike võtma meetmeid, et teha kättesaadavaks teave audiovisuaalmeedia omandistruktuuri kohta. Ettepanek täiendab olemasolevat raamistikku, kuna sellega nähakse ette, et kõik uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad peavad andma meediateenuste saajatele teavet meediaomandi ning eelkõige otseste, kaudsete ja tegelike tulusaajate kohta. Ettepanek on kooskõlas ka liikmesriikide avalik-õiguslikku ringhäälingut käsitleva protokolliga (Amsterdami protokoll)26, milles tunnustatakse liikmesriikide pädevust määratleda avalik-õigusliku meedia avaliku teenuse osutamise ülesanne ja näha ette selle rahastamine, kuni see rahastamine ei mõjuta kaubandustingimusi ega konkurentsi ELis määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Amsterdami protokoll kinnitab kaudselt, et avalik-õiguslik meedia kuulub siseturu alla. Ettepanek on kooskõlas strateegilise kompassi27 ning asjakohaste nõukogu järeldustega28. Tugevdades meediat reguleerivate asutuste rolli ja koostööd, muu hulgas ELi inforuumi mõjutavates küsimustes, täiendab ettepanek meetmeid, mis on võetud selleks, et töötada välja ELi vahendid välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu. Ettepanek on kooskõlas Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitusega liikmesriikidele avalik-õigusliku meedia juhtimise kohta29. Soovituses on öeldud, et avalik-õiguslik meedia peab tegutsema ja arenema kestlikus juhtimisraamistikus, mis tagab nii vajaliku toimetuste sõltumatuse kui ka avaliku vastutuse. Võttes arvesse viimasel ajal ajakirjandusallikate vastu suunatud ähvardusi, luuakse ettepanekuga sihipärane kaitsemeede nuhkvara kasutamise vastu meediateenuse osutajate või ajakirjanike kasutatavates seadmetes; sel viisil arendatakse edasi kaitset, mis on ette nähtud direktiiviga 2002/58/EÜ (e-privaatsuse direktiiv), direktiiviga (EL) 2016/680 (õiguskaitsedirektiiv) ja direktiiviga 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid. 23 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta (COM(2021) 731 final). 24 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73–117). 25 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46–127). 26 Amsterdami leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid nendega seotud akte – Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokoll – protokoll liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta (EÜT C 340, 10.11.1997, lk 109.) 27 Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass. 28 Nõukogu järeldused. Vastupanuvõime suurendamiseks ja hübriidohtudega võitlemiseks tehtavad täiendavad jõupingutused (14972/19, 10.12.2019); nõukogu järeldused, mis käsitlevad vastupanuvõime suurendamist ja hübriidohtude, sealhulgas desinformatsiooni vastu võitlemist COVID-19 pandeemia kontekstis (14064/20, 15.12.2020); nõukogu järeldused välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise kohta (11429/22, 18.7.2022). 29 Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2012)1 liikmesriikidele avalik-õigusliku meedia juhtimise kohta (mille ministrite komitee võttis vastu 15. veebruaril 2012 ministrite asetäitjate 1134. kohtumisel). ET 5 ET  • Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega Ettepanek põhineb Euroopa demokraatia tegevuskaval30, milles komisjon esitas meetmed demokraatias osalemise edendamiseks, desinformatsiooni tõkestamiseks ning vaba ja sõltumatu meedia toetamiseks. Tugevdades ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitset, täiendab algatus soovitust ajakirjanike kaitse, turvalisuse ja mõjuvõimu suurendamise kohta31 ning direktiivi ettepanekut32 ja soovitust33, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid). Ettepanekuga nähakse ette konkreetsed meetmed vastuseks Euroopa deklaratsioonile digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks34, milles kutsutakse üles kaitsma sõna- ja teabevabadust internetis, ning toetatakse meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava35 rakendamist, milles komisjon esitas meetmed meediasektori rahalise jätkusuutlikkuse ja digiülemineku tugevdamiseks. Ettepaneku eesmärk on tugevdada meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatust. Samal ajal on rahaline jätkusuutlikkus oluline tegur toimetuse sõltumatuse kaitsmiseks välise ja turusurve eest. Nagu sidusrühmad avaliku konsultatsiooni käigus märkisid, on meediasektori ebakindel majanduslik olukord endiselt probleem ja COVID-19 kriis on seda veelgi süvendanud. Mitmekesiste ja piisavate rahastamisallikate tagamine võiks tugevdada meedia vastupidavust ja sõltumatust ning toetada kvaliteetsete teenuste osutamist eurooplastele. Sellest tulenevalt on meediasektor üha enam pöördunud ELi poole rahalise toetuse saamiseks, arvestades asjaolu, et komisjon on pikka aega kaasrahastanud Euroopa asjade sõltumatut kajastamist meedias, et edendada Euroopa avalikku sfääri. Kuigi summa on sektori suuruse ja tähtsusega võrreldes paratamatult piiratud, on Euroopa rahastus tõepoolest sobiv selleks, et aidata kaasa sektori taastumisele COVID-19 pandeemiast, uudiste digiüleminekule ning uute formaatide või mudelite piiriülesele katsetamisele, et internetis raha teenida. Selle tulemusena on komisjon pärast meedia- ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava vastuvõtmist 2020. aasta detsembris ühte paketti koondanud meetmeid, mille eesmärk on toetada uudistemeediat, austades täielikult toimetuste sõltumatust. Näiteks lõi komisjon programmi „InvestEU“ raames sihtotstarbelise omakapitaliinvesteeringute vahendi „MEDIA INVEST“, mille eesmärk on suurendada Euroopa audiovisuaalvaldkonna ettevõtete finantssuutlikkust. Alates 2022. aastast on uudistemeediale kättesaadav ka omakapitalitoetus koos investeerimisvalmiduse meetmetega erainvestorite kaasamiseks ja omakapitaliinvesteeringute mahu suurendamiseks. Samal ajal toetab komisjon sihtotstarbelise kaasinvesteerimisrahastu käivitamist programmi „InvestEU“ raames koos sihtasutuste ja heategevusorganisatsioonidega, et keskenduda kolmele konkreetsele missioonivaldkonnale, millest üks on „meedia mitmekesisus, demokraatia ja kultuur“36. Paketi teine eesmärk on innovatsioon: teadusuuringute ja innovatsiooni ning digiprogrammide raames rahastatakse uuenduslike lahenduste väljatöötamist, muu hulgas eelkõige peatselt käivitatavat projektikonkurssi Euroopa meedia andmeruumi arendamiseks. Lisaks aitavad programmidest „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ rahastatavad uuenduslikud teadusuuringud mõista meedia mõju kodanikele ja demokraatiale ning pakuvad vahendeid ja strateegiaid 30 COM(2020) 790 final. 31 C(2021) 6650 final. 32 COM(2022) 177 final. 33 Komisjoni 27. aprilli 2022. aasta soovitus (EL) 2022/758, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) (ELT L 138, 17.5.2022, lk 30–44). 34 COM(2022) 28 final. 35 COM(2020) 784 final. 36 Ülejäänud kaks missioonivaldkonda on „rohepöördega seotud ühiskondlikud muutused“ ning „võrdõiguslikkus ja kaasamine“. ET 6 ET  elujõulisema ja mitmekesisema meediamaastiku edendamiseks, võideldes internetis leviva desinformatsiooni vastu ja täiustades ajakirjandusstandardeid. Regulaarne teabevahetus selle majandussektoriga Euroopa uudistemeedia foorumi raames aitab samuti kaasa sektori innovatsiooni jälgimisele ning annab võimaluse arutleda ELi tegevuse üle selles valdkonnas. Meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava kohaselt on uudistemeedia sektor nihkunud kultuuri- ja loomesektori toetamiseks kavandatud programmi „Loov Euroopa“ fookusesse. Programmist võib rahastada meediaorganisatsioonide partnerlusi, et teha uuendusi, katsetada uusi formaate või jagada piiriüleselt häid äritavasid. Programmist „Loov Euroopa“ kaasrahastatakse ka projekte, mis edendavad mitmekesisemat meediakeskkonda: toetused võimaldavad reportereid kaitsta (sh saada õigusabi) ja hõlmavad selliseid valdkondi nagu teabe kogumine, järelevalve, selgitustöö, üldsuse teavitamine ja teadlikkuse suurendamine. ELi rahaliste vahenditega toetati ka meedianõukogude tegevust ning meedia mitmekesisuse seiret. Alates 2023. aastast eraldab komisjon programmi „Loov Euroopa“ raames sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid, et toetada avalikku huvi teenivat meediat, nt uuriva ajakirjanduse väljaanded, aidates seeläbi kaasa pluralistlikule piiriülesele arutelule ja tervemale demokraatiale. Nõudlus meedia rahastamise järele ületab olemasolevaid vahendeid. Euroopa Parlament on nõudnud uudistemeedia sektori rahastamisvõimaluste suurendamist, eelkõige alalise uudistemeedia fondi ning programmi „Loov Euroopa“ sektoriülese ja MEDIA tegevussuuna eelarve suurendamise kaudu37. Ka nõukogu kutsus komisjoni üles suurendama sõltumatu ajakirjanduse rahastamist38. Praeguse ELi poliitika täiendamiseks ja sektori rahalise vastupidavuse tugevdamiseks kaardistab komisjon liikmesriikide välja töötatud avaliku sektori rahastamiskavad ja algatused ning teeb kindlaks rahastamissuundumused ja -lüngad. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, millega nähakse ette liikmesriikides õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks selliste meetmete võtmine, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Ettepaneku eesmärk on tegeleda meediavabaduse ja mitmekesisuse ning toimetuste sõltumatusega seotud killustatud riiklike regulatiivsete lähenemisviisidega. See edendab ühist lähenemisviisi ja koordineerimist ELi tasandil, tagab meediateenuste siseturu optimaalse toimimise ning hoiab ära uute takistuste tekkimise meediateenuse osutajate tegevusele kõikjal ELis. Eelkõige on ettepaneku eesmärk lahendada järgmised probleemid, mis takistavad meediateenuste osutamist siseturul:  ajakirjanike kui teenuseosutajate allikate ja teabevahetusega seotud riiklikud piirangud, mis mõjutavad sisu tootmist ja meediateenuste osutamist;  sekkumine meediateenuse osutajate tegevusse, muu hulgas nende toimetusotsustesse, ning erinevad lähenemisviisid toimetuste sõltumatuse kaitsele; 37 Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni raport Euroopa meedia kohta digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks, 2021/2017(INI). 38 Nõukogu järeldused ajakirjanike ja muude meediatöötajate kaitse ja turvalisuse kohta ELT C 245, 8.6.2022. ET 7 ET   oht, et riigid sekkuvad avalik-õigusliku meedia tegevusse – selline sekkumine kahjustab võrdseid tingimusi ühtsel turul ja avalik-õigusliku meedia kvaliteeti;  petturlike ettevõtete (sh meediateenuse osutajad, kes on kas rahaliselt või toimetuslikult teatavate kolmandate riikide kontrolli all) turutegevus, mis tekitab pingeid liidu vaba liikumise eeskirjade kohaldamisel;  ohud meediateenuste vabale osutamisele väga suurtel digiplatvormidel – kuivõrd meediateenused levivad üha rohkem digikeskkonnas –, mis kahjustavad võrdseid tingimusi siseturul;  liikmesriikide meediaturu meetmed, mis mõjutavad meediateenuse osutajate tegevust, piirates vaba liikumist liidus, ning killustavad seeläbi siseturgu ja põhjustavad õiguskindlusetust; sama kehtib liikmesriikide õigusnormide ja menetluste kohta, millega hinnatakse meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele;  kasutajaskonna mõõtmise süsteemide ja meetodite läbipaistmatus ja võimalik kallutatus, mis põhjustab turumoonutusi ja kahjustab võrdseid tingimusi siseturul;  riiklike reklaamikulude ebaõiglane ja läbipaistmatu jaotamine meediateenuse osutajatele, mis kahjustab teisi meediateenuse osutajaid, sh teistes liikmesriikides asutatud meediateenuse osutajaid. Lisaks sellele on ELi toimimise lepingu artikkel 114 sobiv õiguslik alus uute struktuuride loomiseks ELi õiguse alusel. See on eriti asjakohane, arvestades algatuse juhtimisaspekti, mille eesmärk on edendada riikide meediat reguleerivate asutuste tihedamat koostööd ELi tasandi nõukojas, mille ülesanne oleks edendada ELi meediaeeskirjade tulemuslikku ja järjepidevat kohaldamist. Liidu seadusandja ei pea siseturu reguleerimisel mitte ainult järgima põhiõigusi39, vaid leidma ka tasakaalu konkureerivate põhiõiguste vahel40. Käesolev määruse ettepanek kujutab endast harmoonilist, kooskõlastatud ja mitmetahulist õigusraamistikku, millega seadusandja aitab kaasa meediateenuste siseturu arendamisele ja kaitsmisele, ning taotleb seega mitut täiendavat õigustatud avalikku huvi (sh kasutajate kaitset) ja saavutab õiglasel viisil tasakaalu kõigi asjassepuutuvate isikute põhiõiguste vahel. • Subsidiaarsus Liikmesriigid üksi ei suuda ettepaneku eesmärke saavutada, sest probleemid on üha enam piiriülesed ega piirdu üksikute liikmesriikide või liikmesriikide rühmaga. Meediasisu, sh uudiste tootmine, levitamine ja tarbimine on üha digitaalsem ja piiriülesem, kuna internet soodustab jätkuvalt meedia traditsiooniliste ärimudelite ümberkujundamist. Meediateenuste osutamist kogu ELis mõjutavad üha enam ülemaailmsed platvormid, mis võimaldavad juurdepääsu meediasisule ning on samal ajal mõjukad internetireklaami pakkujad. Ühine ELi lähenemisviis, millega edendatakse õigusnormide lähendamist, läbipaistvust, õiguskindlust ja võrdseid tingimusi asjaomastele meediaturul tegutsejatele, on parim viis meedia siseturu arendamiseks. See vähendab meediateenuse osutajate koormust, kes peavad 39 13. detsembri 1979. aasta otsus kohtuasjas Hauer, 44/79, EU:C:1979:290, punktid 14–16; 20. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas Österreichischer Rundfunk, liidetud kohtuasjad C-465/00, C-138/01 ja C-139/01, EU:C:2003:294, punkt 68 jj; 9. novembri 2010. aasta otsus kohtuasjas Schecke, liidetud kohtuasjad C-92/09 ja C-93/09, EU:C:2010:662, punkt 46; 40 15. septembri 2016. aasta otsus kohtuasjas Mc Fadden, C-484/14, EU:C:2016:170, punkt 68 jj; 26. aprilli 2022. aasta otsus kohtuasjas Poola vs. parlament ja nõukogu (autoriõiguse direktiiv), C-401/19, EU:C:2022:29, punkt 66. ET 8 ET  praegu mitmes liikmesriigis tegutsedes järgima erinevaid õiguskordi. See suurendab meediaturu osaliste õiguskindlust ning edendab seeläbi ausat konkurentsi ja piiriüleseid investeeringuid. Samuti võimaldab see meediat reguleerivatel asutustel võtta kooskõlastatud meetmeid küsimustes, mis mõjutavad ELi inforuumi ja eelkõige ELi tarbijate huvide kaitset. Algatuses võetakse nõuetekohaselt arvesse protokolli liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta (Amsterdami protokolli) ja Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõiget 2. Sellega ei piirata liikmesriikide pädevust rahastada avalik-õiguslikku meediat, et see saaks täita avaliku teenuse osutamise ülesannet, nagu see on antud, määratletud ja korraldatud riigi tasandil, samuti ei sekkuta meediavaldkonna rahvuslikku identiteeti ega reguleerimistavadesse. Selles võetakse nõuetekohaselt arvesse ka sidusrühmade seisukohti; seega lähtub algatus põhimõttest, et liiga ühtsed ja üksikasjalikud ELi õigusnormid meedia mitmekesisuse tagamiseks oleksid ebasoovitavad ja ebaproportsionaalsed, sest norme tuleb kohandada vastavalt iga liikmesriigi ajaloolisele ja kultuurilisele taustale. Selle asemel leitakse algatuses õige tasakaal üldsõnaliste sätete ja konkreetsemate eeskirjade vahel, et saavutada poliitilised eesmärgid. • Proportsionaalsus Algatus tugineb olemasolevatele õigusraamistikele ja keskendub üksnes valdkondadele, kus on vaja võtta täiendavaid ELi meetmeid meedia siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, muu hulgas selleks, et tagada võrdsed tingimused ja meediaturu osaliste sõltumatu tegutsemine kõikjal ELis. Algatus piirdub küsimustega, mille puhul liikmesriigid üksi ei suuda rahuldavaid lahendusi leida, ning sellega nähakse ette hästi kalibreeritud ühtlustamine, mis ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja, et saavutada eesmärk luua meediateenuste siseturu nõuetekohaseks toimimiseks ühine raamistik, tagades samal ajal selliste teenuste kvaliteedi. Ettepaneku proportsionaalsuse tagamisele aitab kaasa ka asjaolu, et mitmed kavandatavad eeskirjad käsitlevad põhimõtteid. Ettepanekuga kaasnevad piiratud vastavuse ja täitmise tagamise kulud, mida tõenäoliselt tasakaalustab märkimisväärne kasu meediaturu osalistele ja kodanikele. Ettepanek suurendab läbipaistvust ja vähendab turu õiguslikku killustatust ning suurendab seeläbi õiguskindlust ja ausat konkurentsi, vähendades samal ajal turumoonutusi. See suurendab investorite usaldust ja muudab piiriülesed meediaturu tehingud vähem koormavaks, mis loob hea keskkonna investeeringuteks ja meediateenuste vabaks osutamiseks kõikjal ELis. Kodanikud ja ettevõtted saavad kasu ka mitmekesisemast meediapakkumisest, suuremast läbipaistvusest ja paremast juurdepääsust teabele. • Vahendi valik Käesolev ettepanek esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vormis. Arvestades käsitletavaid küsimusi ning majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist konteksti, on määrus sobivam kui direktiiv, et tagada ühtne kaitsetase kogu ELis ja vähendada regulatiivseid erinevusi, mis takistaksid meediateenuste sõltumatut osutamist siseturul. Määrus võimaldab uusi ELi õigusnorme kiiresti kohaldada ja probleemid kiiremini lahendada. Sellega välditakse pikalevenivat ülevõtmisprotsessi ja hoitakse ära ülevõtmise käigus tekkida võivad lahknevused ja moonutused, sel teel, et kehtestatakse vahetult kohaldatavad sätted ning välditakse olukorda, kus liikmesriigid kasutavad ülevõtmisprotsessi ettekäändena, et kehtestada või säilitada seadusandlikke meetmeid, mis on sisuliselt suunatud sõltumatute meediateenuse osutajate vastu või on muul viisil diskrimineerivad. Ka algatuse institutsioonilist komponenti (nõukoja loomine) arvestades on eelistatav määrus. Sellist valikut õigustab ka meediateenuste üha suurem kolimine digikeskkonda ja nende piiriülene osutamine, mis nõuab kiiret tegutsemist ja järjepidevat lähenemisviisi kogu siseturul. Vahetult ET 9 ET  kohaldatavate sätete kehtestamisega tagab kavandatav määrus ka tulemusliku ja tõhusa koostöö liikmesriikide meediat reguleerivate asutuste ja organite vahel. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Konsulteerimine sidusrühmadega Ettepanek põhineb ulatuslikul konsulteerimisel sidusrühmadega, mille käigus võeti arvesse komisjoni poolt huvitatud isikutega konsulteerimise üldisi põhimõtteid ja nõudeid. Algatusega seotud tagasisidekorje käivitati 21. detsembril 2021 ja see oli tagasiside andmiseks avatud kuni 25. märtsini 2022. Kokku saadi 1 473 vastust41. Avalik konsultatsioon toimus 10. jaanuarist kuni 25. märtsini 2022 ja selle käigus saadi 917 vastust42. Mõlemaid reklaamiti nii komisjoni veebisaidi kui ka sotsiaalmeedia ja erivõrgustike kaudu. Kui tagasisidekorje eesmärk oli koguda üldist tagasisidet vastuseks komisjoni algatuse väljakuulutamisele, siis avaliku konsultatsiooni käigus koguti arvamusi struktureeritud küsimustiku abil, mis sisaldas konkreetseid küsimusi algatuse kohta. Lisaks korraldas komisjon kohtumised peamiste sidusrühmade ja ekspertidega, et koguda täiendavaid tõendeid ja andmeid algatuses käsitletavate konkreetsete probleemide, poliitilise lähenemisviisi ja selle mõju kohta, samuti tehnilist teavet sektoris toimivate tavade kohta. Samuti korraldas komisjon sihtotstarbelisi seminare ning analüüsis mitmeid seisukohti ja analüütilisi dokumente, mis saadi algatuse ettevalmistamise käigus. Algatuse aluseks oleva mõjuhinnangu koostamist toetasid kaks välisuuringut, mille juurde kuulus hulk individuaalseid konsultatsioone peamiste sidusrühmadega43. Lisaks arutas komisjon algatust audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kontaktkomitee ja ERGA liikmetega. Need eksperdirühmad kujutasid endast otsekanalit, mille abil konsulteerida kõige asjakohasemate asutustega liikmesriikide tasandil. 18. veebruaril 2022 korraldati eriseminar akadeemiliste ringkondade, ERGA ja komisjoni esindajate osalusel, et koguda arvamusi teadlastelt ja ekspertidelt, kellel on eriteadmised vastavates valdkondades (nt avalik ja riigiõigus, meediavabadus ja siseturg). Sellise seadusandliku ettepaneku ideed, mis reguleeriks vähemalt mõningaid olulisi valdkondi, toetasid kodanikud ja enamik teisi sidusrühmi, sh meediavabaduse kogukond, tarbijaorganisatsioonid, meediat reguleerivad asutused ja ERGA, avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid, sisu levitajad ja reklaamiökosüsteemis osalejad. Need sidusrühmad eelistavad põhimõttelist lähenemisviisi sellele, et meetmeid ei võeta või kehtestatakse üksikasjalikud nõuded. Eelkõige vabaühendused ja avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid toetasid ELi tasandi tegevust eesmärgiga kehtestada kaitsemeetmed toimetuste sõltumatuse tagamiseks, sh avalik-õigusliku meedia puhul, tuletades samal ajal meelde Amsterdami protokolli tähtsust. Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid toetavad toimetuste usaldusväärsuse kaitsemeetmeid internetis ning suuniseid üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiva esiletoomise kohta. 41 Euroopa Komisjon (2022). Tagasisidekorje tulemused. Portaali „Avaldage arvamust!“ kaudu saadi kokku 1 470 vastust. Kolm vastust saadi väljastpoolt veebisaiti, kuid konsultatsiooni toimumise ajal, ning need lisati samuti vastuste hulka. 42 Euroopa Komisjon (2022). Avaliku konsultatsiooni tulemused. 43 PwC, Intellera ja Open evidence: „Support for the preparation of an impact assessment to accompany an EU initiative on the European Media Freedom Act“, VIGIE 2021-644; Euroopa Ülikool-Instituut, Katholieke Universiteit Leuven, Universiteit van Amsterdam ja Vrije Universiteit Brussel: „Study on media pluralism and diversity online“, VIGIE 2020-825. ET 10 ET  Eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid pooldasid eelkõige meedia mitmekesisuse meetmete ning kasutajaskonna mõõtmise läbipaistvuse, objektiivsuse ja kontrollitavuse ühiseid põhimõtteid, nõustudes viimati nimetatud aspektis kirjastajate ja reklaamiökosüsteemis osalejatega. Traditsiooniliselt reguleerimata kirjastajad eelistasid üldiselt enesereguleerimist või soovitust. Siiski toetasid nad kogu ELi hõlmavaid meetmeid nii ajakirjandusallikate kaitse kui ka riikliku reklaami puhul. Kodanikud olid kindlalt seda meelt, et riikliku reklaami jaotamisel on vaja läbipaistvust ja õiglust. Ringhäälinguorganisatsioonid ja kirjastajad nõudsid digiplatvormide tulemuslikku reguleerimist. Mis puutub juhtimisse, siis valitseb laialdane toetus ERGA-l põhinevale järelevalvele, kuid arvamused selle võimaliku tulevase staatuse kohta lahknevad. Reguleerivad asutused ja meediavabaduse kogukond pooldavad ERGA tugevdamist, ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused aga pigem säilitaksid selle praegusel kujul. Avaliku sektori asutused toetasid eelkõige regulatiivset koostööd ELi tasandil, et edendada meedia mitmekesisuse ühiseid standardeid ning tugevdada ERGA rolli ja vahendeid suuremaks koordineerimiseks ELi tasandil. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Komisjon on käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel tuginenud paljudele eriteadmistele. Lisaks eespool kirjeldatud avalikule konsultatsioonile ja muudele konsultatsioonidele sidusrühmadega tellis komisjon kaks välisuuringut, et tagada kõigi võimalike poliitiliste lähenemisviiside analüüsi suur sidusus ja võrreldavus. Euroopa Nõukogu Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus koostas ka eriaruande avalik- õigusliku meedia juhtimise ja sõltumatuse kohta44. Aruandele on lisatud põhjalik ülevaade Euroopa avalik-õigusliku meedia peamistest juhtimisalastest kaitsemeetmetest. Komisjoni aruanded õigusriigi kohta, meedia mitmekesisuse seire aastaaruanded ja mõned Eurobaromeetri uuringud pakkusid tõendeid ja analüüse paljudes asjakohastes küsimustes. Neid allikaid kasutati meedia siseturu probleemide ning nende ulatuse ja põhjuste kindlakstegemiseks. Komisjon on tuginenud ka asjakohastele Euroopa Nõukogu soovitustele, milles leppisid kokku kõik liikmesriigid45. Tõenditel põhineva analüüsi täiendavaks toetamiseks vaatas komisjon läbi ka asjakohase kohtupraktika ja tutvus põhjalikult kirjandusega, mis hõlmas akadeemilist kirjandust ning paljusid poliitikauuringuid ja aruandeid, mille autoriteks olid muu hulgas meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse valdkonnas tegutsevad vabaühendused. • Mõju hindamine Kooskõlas parema õigusloome poliitikaga koostas komisjon käesolevale ettepanekule mõjuhinnangu, mille vaatas läbi komisjoni õiguskontrollikomitee. Mõjuhinnang esitati õiguskontrollikomiteele esimest korda 13. mail ja seda arutati 8. juunil toimunud kuulamisel. Pärast 10. juunil saadud negatiivset arvamust kirjutati aruanne põhjalikult ringi ja esitati õiguskontrollikomiteele uuesti 11. juulil. 27. juulil esitas õiguskontrollikomitee mõjuhinnangu kohta reservatsioonidega positiivse arvamuse. Mõjuhinnangut muudeti täiendavalt, et võtta arvesse õiguskontrollikomitee soovitusi selle parandamiseks. Õiguskontrollikomitee 44 F. J. Cabrera Blázquez, M. Cappello, J. Talavera Milla, S. Valais: „Governance and independence of public service media“, IRIS Plus, Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus, Strasbourg, 2022; ning ERGA: „Internal Media Plurality in Audiovisual Media Services in the EU: Rules & Practices“, 2018. 45 Vt ministrite komitee soovitus CM/Rec(2012)1 liikmesriikidele avalik-õigusliku meedia juhtimise kohta (vastu võetud ministrite komitee poolt 15. veebruaril 2012 ministrite asetäitjate 1134. istungil) ja ministrite komitee soovitus CM/Rec(2018)1[1] liikmesriikidele meedia mitmekesisuse ja meediaomandi läbipaistvuse kohta. ET 11 ET  arvamused ning märkused ja selgitused selle kohta, kuidas neid on arvesse võetud, on esitatud mõjuhinnangu 1. lisas. Komisjon kaalus erinevaid poliitikavariante, et saavutada ettepaneku üldeesmärk – parandada meedia siseturu toimimist. Hinnati kolme erineval tasemel regulatiivse sekkumisega poliitikavarianti.  1. variant. Meedia mitmekesisust ja sõltumatust käsitlev soovitus, milles ergutatakse liikmesriike ja teatavates valdkondades meediaturul tegutsevaid ettevõtteid rakendama meetmeid meedia mitmekesisuse, toimetuste sõltumatuse ning läbipaistvuse ja õigluse edendamiseks meediaturul.  2. variant. Seadusandlik ettepanek ja soovitus meedia sõltumatuse kohta, millest esimesega nähakse ette ühised reeglid meediateenuste siseturu jaoks ning teises ergutatakse meediaettevõtteid ja liikmesriike edendama meedia sõltumatust ja läbipaistvust.  3. variant. Täiustatud seadusandlik ettepanek, millega lisatakse 2. variandi kõigile seadusandlikele elementidele täiendavad kohustused meediaturul tegutsevatele ettevõtetele ja reguleerivatele asutustele, et edendada kvaliteetsete meediateenuste kättesaadavust ning majandusressursside läbipaistvat ja õiglast jaotamist meediaturul. 2. ja 3. variandi kohase õigusakti puhul kaaluti kahte allvarianti.  Allvariant A. Juhtimissüsteem, mis põhineb nõukojal, mida toetab komisjoni sekretariaat.  Allvariant B. Juhtimissüsteem, mis põhineb nõukojal, mida abistab sõltumatu ELi amet. Komisjoni väljakujunenud metoodika kohaselt hinnati iga poliitikavarianti majandusliku, sotsiaalse ja põhiõiguste valdkonna mõju seisukohast. Eelistatud variant on 2. variandi allvariant A. See variant täidab sekkumise üldeesmärgi tõhusalt, sidusalt, proportsionaalselt ja suures osas tulemuslikult. Eelkõige kehtestatakse kavandatava õigusaktiga meediaturu jaoks mõned aluspõhimõtted ja - normid ning antakse nõukojale kui sõltumatute meediat reguleerivate asutuste ühisorganile olulised ülesanded, muu hulgas ülesanne anda eksperdinõu meedia reguleerimise regulatiivsete, tehniliste või praktiliste aspektide kohta, esitada arvamusi siseturu toimimist mõjutada võiva turu kontsentratsiooni kohta ning koordineerida meetmeid seoses meediateenuse osutajatega (sh kolmandatest riikidest pärit meediateenuse osutajatega), kes ei järgi ELi meediastandardeid. Liikmesriikide kohtutes on võimalik tugineda õigusaktis sätestatud põhimõtetele ja normidele ning komisjonil on võimalik algatada rikkumismenetlusi, muu hulgas süsteemsete probleemide korral. Poliitikapaketi mittesiduvas osas – soovituses – soovitatakse vabatahtlikke meetmeid kahes konkreetses küsimuses: meedia sõltumatuse kaitsemeetmed ja meediaomandi läbipaistvus. Selline mitmekihiline ja paindlik lähenemisviis toob soovitud kasu, optimeerides samal ajal meediaturu osaliste ja ametiasutuste kulusid, võttes arvesse ka komisjoni sekretariaadi väiksemaid kulusid võrreldes ELi bürooga. Poliitikavariantide mõju sidusrühmade eri kategooriatele on üksikasjalikult selgitatud mõjuhinnangu 3. lisas. ET 12 ET  • Põhiõigused Kavandatav määrus, mis suurendab õigusnormide lähendamist meedia siseturul, kaitseb toimetuste sõltumatust koos meediateenuse osutajate ettevõtlusvabadusega ning suurendab läbipaistvust ja õiglust majandusressursside jaotamisel, hõlbustab sõltumatute ja kvaliteetsete meediateenuste osutamist piiriüleselt ning edendab seeläbi meediavabadust ja mitmekesisust. Uues raamistikus on keskne roll nõukojal: olles täiesti sõltumatu valitsustest ja muudest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest üksustest, aitab ta kaasa sõnavabaduse tulemuslikule ja erapooletule kaitsmisele kogu ELis. Sõnavabadus on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 11, mis vastab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 10. Kavandataval määrusel on positiivne mõju ka ettevõtlusvabadusele (harta artikkel 16), sest sellega kõrvaldatakse takistusi teenuste osutamise vabaduselt ja piiratakse ohtu, et teatavaid meediaturu osalisi koheldakse diskrimineerivalt. 4. MÕJU EELARVELE Käesoleva määruse ettepaneku mõju eelarvele kaetakse 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus programmi „Loov Euroopa“ raames sätestatud eraldistest, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud ettepanekule lisatud finantsselgituses. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Komisjon loob tervikraamistiku, et pidevalt jälgida käesoleva õigusakti väljundit, tulemusi ja mõju. See hõlmab eelkõige uut sõltumatut järelevalvemehhanismi meediateenuste siseturu toimimist ohustavate riskide kindlakstegemiseks ja hindamiseks. Õigusakti hindamine ja Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele esitatav aruanne on kavas nelja aasta jooksul pärast õigusakti jõustumist ning seejärel iga nelja aasta tagant. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus I peatükis on sätestatud määruse reguleerimisese ja kohaldamisala ning määruses kasutatud põhimõistete määratlused. Eelkõige täpsustakse selles, et määruse II peatükk ja III peatüki 5. jagu sisaldavad minimaalset ühtlustamist käsitlevaid sätteid. II peatükk sisaldab meediateenuste saajate ja osutajate õigusi siseturul. Selles on sätestatud ka kaitsemeetmed avalik-õigusliku meedia sõltumatuks toimimiseks ja meediateenuse osutajate kohustused siseturul. III peatükis on sätestatud regulatiivse koostöö ja hästi toimiva meediateenuste turu raamistik. 1. jaos on sätestatud, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamise eest vastutavad liikmesriikide sõltumatud reguleerivad asutused või organid vastutavad selle peatüki kohaldamise eest, ning antakse neile oma ülesannete täitmiseks asjakohased uurimisvolitused. 2. jaoga luuakse Euroopa meediateenuste nõukoda, mis on sõltumatute meediat reguleerivate asutuste ühisorgan, mis asendab audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA) ja on selle õigusjärglane. Selles on sätestatud nõukoja sõltumatuse nõuded ja esitatud selle struktuur. Nõukoda saab oma ülesannete täitmiseks vajalikku haldus- ja korralduslikku tuge komisjoni juures asuvalt sekretariaadilt. Peatükis on loetletud määrusega ette nähtud nõukoja ülesanded. ET 13 ET  3. jaos kehtestatakse normid ja menetlused regulatiivseks koostööks ja õigusnormide lähendamiseks meedia siseturul, muu hulgas struktureeritud koostöö mehhanism, jõustamismeetmete taotlused, suunised meedia reguleerimise küsimustes ja kolmandate riikide meediateenuseid käsitlevate meetmete koordineerimine. Sätete eesmärk on tagada tihedam koostöö liikmesriikide reguleerivate asutuste ja organite vahel meedia reguleerimise eri valdkondades. 4. jaos käsitletakse konkreetseid küsimusi, mis on seotud meediateenuste osutamisega digikeskkonnas. Mis puudutab meediateenuste osutamist väga suurtel digiplatvormidel, siis tuginetakse olemasolevatele horisontaalsetele õigusaktidele, aga nähakse ette täiendavad kaitsemeetmed meediateenuse osutajate poolt internetis pakutava sisu puhul toimetuse usaldusväärsuse tagamiseks, järgides teatavaid regulatiivseid või enesereguleerimise standardeid ning luues struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide ja asjaomaste meedia ökosüsteemi vastaspoolte vahel. Selles jaos on sätestatud ka õigus kohandada audiovisuaalse meedia pakkumist seadmetes ja kasutajaliidestes, mis kontrollivad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele, ning tootjate ja arendajate kohustus sellist kohandamist tehniliselt võimaldada. 5. jaos on sätestatud meediateenuse osutajate tegevust mõjutavate siseriiklike meetmete õigusraamistik ning nõuded siseriiklikele õigusnormidele ja menetlustele, mis on seotud meediaturu kontsentratsiooni mõju hindamisega meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Nõukojale antakse ülesanne võtta seisukoht olukorras, kus need võivad mõjutada siseturu toimimist. 6. jaos kehtestatakse nõuded kasutajaskonna mõõtmise süsteemidele ja metoodikale, mida asjaomased turuosalised kasutavad. Õigusnormidega kaasneb soovitus koostada tegevusjuhendeid ja edendada parimate tavade vahetamist. 6. jaos on sätestatud ka ühised nõuded riiklike reklaamikulude jaotamise kohta meediateenuse osutajatele, ilma et see mõjutaks riigihanke- ja riigiabi eeskirju. IV peatükis on lõppsätted, eelkõige järelevalve, hindamise ja aruandluse kohta. Määrus sisaldab mehhanismi, mille abil komisjon jälgib nõukojaga konsulteerides korrapäraselt meediateenuste siseturu toimimist ohustavaid riske. Peatükis tunnistatakse kehtetuks audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi vastav artikkel ning nimetatakse määruse jõustumise ja kohaldamise kuupäev. ET 14 ET  2022/0277 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Sõltumatutel meediateenustel on siseturul ainulaadne roll. Tegemist on kiiresti muutuva ja majanduslikult tähtsa sektoriga, mis annab samas kodanikele ja ettevõtetele juurdepääsu eri seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele ning toimib seeläbi nö ühiskonna valvekoerana. Meediateenused on üha enam kättesaadavad internetis ja piiriüleselt, kuid liikmesriikides kohaldatakse nende suhtes erinevaid õigusnorme ja kaitsemeetmeid. (2) Meediavabaduse ja mitmekesisuse kaitse on nende teenuste ainulaadse rolli tõttu hästi toimiva meediateenuste siseturu (ehk meedia siseturu) oluline osa. See turg on alates uue sajandi algusest paljuski muutunud ning on üha digitaalsem ja rahvusvahelisem. See pakub palju majanduslikke võimalusi, kuid seal on ka mitmeid probleeme. Liit peaks aitama meediasektoril neid võimalusi siseturul ära kasutada, kaitstes samal ajal liidu ja selle liikmesriikide ühiseid väärtusi, nagu põhiõiguste kaitse. (3) Digitaalmeediaruumis pääsevad kodanikud ja ettevõtted oma isiklikes seadmetes ligi kohe kättesaadavale meediasisule ja tarbivad seda üha enam piiriüleses keskkonnas. Ülemaailmsed digiplatvormid pakuvad juurdepääsu meediasisule ning nende ärimudelid kipuvad kaotama vaheastmed juurdepääsul meediateenustele ning võimendama polariseerivat sisu ja desinformatsiooni. Need platvormid on ka olulised internetireklaami pakkujad, mistõttu rahalisi vahendeid suunatakse meediasektorist kõrvale, mõjutades selle rahalist jätkusuutlikkust ja seega ka pakutava sisu mitmekesisust. Kuna meediateenused on teadmiste- ja kapitalimahukad, on nende konkurentsivõime säilitamiseks ja siseturul edu saavutamiseks vaja mastaapsust. Seepärast on eriti oluline võimalus pakkuda teenuseid piiriüleselt ja saada investeeringuid muu hulgas teistest liikmesriikidest või teistes liikmesriikides. ET 15 ET  (4) Meediateenuste siseturg ei ole aga piisavalt integreeritud. Vaba liikumist siseturul takistavad mitmed riiklikud piirangud. Meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud erinevad siseriiklikud õigusnormid ja lähenemisviisid, ebapiisav koostöö liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel ning avaliku ja erasektori majandusressursside läbipaistmatu ja ebaõiglane jaotamine raskendavad eelkõige meediaturu osaliste piiriülest tegutsemist ja laienemist ning toovad kaasa ebavõrdsed tingimused liidus. Meediateenuste siseturu terviklikkust võivad kahjustada ka teenuseosutajad, kes tegelevad süsteemselt desinformatsiooniga, muu hulgas infoga manipuleerimise ja sekkumisega, ning kuritarvitavad siseturu vabadusi, teiste seas riigi kontrolli all olevad meediateenuse osutajad, keda rahastavad teatavad kolmandad riigid. (5) Lisaks on mõned liikmesriigid internetis meedia mitmekesisuse ja meediavabadusega seotud probleemide lahendamiseks võtnud reguleerivaid meetmeid ja teised liikmesriigid võivad seda samuti teha ning sellega kaasneb oht, et siseturul vaba liikumise suhtes kohaldatavad riiklikud lähenemisviisid ja piirangud muutuvad veel erinevamaks. (6) Meediateenuste saajatel (füüsilised isikud, kes on liikmesriikide kodanikud või kellele on liidu õigusega antud õigused, ning liidus asutatud juriidilised isikud) peaks liidus olema tegelik vabadus saada siseturul vabu ja mitmekesiseid meediateenuseid. Meediateenuste piiriülese liikumise edendamisel tuleks siseturul tagada teenusesaajate kaitse miinimumtase. See oleks kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 11 kohase õigusega saada ja edastada teavet. Seepärast on vaja ühtlustada meediateenustega seotud siseriiklike õigusnormide teatavaid aspekte. Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes kutsusid kodanikud ELi üles veelgi edendama meedia sõltumatust ja mitmekesisust, eelkõige õigusaktiga, mis käsitleks kogu ELi hõlmavate miinimumstandardite abil meedia sõltumatust ähvardavaid ohte46. (7) Käesoleva määruse kohaldamisel peaks meediateenuse määratlus piirduma aluslepingus määratletud teenustega ja peaks seetõttu hõlmama kõiki majandustegevuse vorme. Sellest määratlusest peaks välja jääma kasutajate loodud sisu, mis on üles laaditud digiplatvormile, välja arvatud juhul, kui see kujutab endast tavaliselt (kas rahalise või muud laadi) tasu eest pakutavat kutsealast tegevust. Samuti peaks välja jääma puhtalt erakirjavahetus, näiteks e-kirjad, samuti kõik teenused, mille põhieesmärk ei ole audiovisuaalsete või audiosaadete või ajakirjandusväljaannete pakkumine, mis tähendab, et see sisu on üksnes teenusega seotud kõrvaline, mitte selle peamine eesmärk – näiteks reklaam või teave toote või teenuse kohta, mida pakuvad veebisaidid, kus meediateenuseid ei pakuta. Meediateenuse määratlus peaks hõlmama eelkõige tele- ja raadiosaateid, tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, taskuhäälingut ning ajakirjandusväljaandeid. Määratluse kohaldamisalast tuleks välja jätta organisatsioonide teabevahetus ning avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele suunatud teabe- või reklaammaterjalide edastamine ja levitamine. (8) Digitaalmeediaturul võivad meediateenuse osutaja määratluse alla kuuluda videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad. Üldiselt on sellistel teenusepakkujatel keskne roll sisukorralduses, muu hulgas automatiseeritud vahendite või algoritmide abil, kuid nad ei kanna toimetusvastutust sisu eest, millele nad juurdepääsu võimaldavad. Üha enam ühtlustatud meediakeskkonnas on mõned 46 Euroopa tuleviku konverents – aruanne konverentsi lõpptulemuste kohta, mai 2022, eelkõige 27. ettepaneku punkt 1 ja 37. ettepaneku punkt 4. ET 16 ET  videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad hakanud oma teenuste teatava osa või teatavate osade eest siiski toimetusvastutust võtma. Seetõttu võib sellist üksust pidada nii videojagamisplatvormi teenuse osutajaks või väga suure digiplatvormi pakkujaks kui ka meediateenuse osutajaks. (9) Kasutajaskonna mõõtmise määratlus peaks hõlmama mõõtmissüsteeme, mis on välja töötatud enesereguleerimise organisatsioonides, näiteks valdkonna ühiskomiteedes, kokku lepitud standardite kohaselt, ning väljaspool selliseid enesereguleerimise lähenemisviise välja töötatud mõõtmissüsteeme. Viimaseid kasutavad tavaliselt teatavad internetipõhised turuosalised, kes ise mõõdavad kasutajaskonda või pakuvad turule endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, mis ei järgi tingimata ühiselt kokkulepitud valdkonna standardeid. Võttes arvesse selliste kasutajaskonna mõõtmise süsteemide märkimisväärset mõju reklaami- ja meediaturgudele, peaksid need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. (10) Riiklikku reklaami tuleks mõista laiemas tähenduses kui reklaami- või enesetutvustustegevust, millega mitmesugused avaliku sektori asutused või üksused – sh valitsused, reguleerivad asutused või organid, samuti riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad riikliku või piirkondliku tasandi üksused eri sektorites või rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused – tegelevad ise või millega tegeletakse nende nimel. Riikliku reklaami määratlus ei tohiks aga hõlmata ametiasutuste hädaolukorra sõnumeid, mida on vaja näiteks loodusõnnetuste või tervishoiualaste hädaolukordade, õnnetusjuhtumite või muude selliste ootamatute intsidentide korral, mis võivad inimestele kahju tekitada. (11) Selleks et ühiskond saaks kasu meedia siseturu eelistest, on oluline tagada mitte ainult aluslepingust tulenevad põhivabadused, vaid ka õiguskindlus, mida meediateenuste saajad vajavad nende eeliste kasutamiseks. Teenusesaajatel peaks olema juurdepääs kvaliteetsetele meediateenustele, mille ajakirjanikud ja toimetajad on tootnud sõltumatult ja kooskõlas ajakirjandusstandarditega ning mis peaksid seega pakkuma usaldusväärset teavet, sh uudiseid ja päevakajalist sisu. See õigus ei too ühelegi meediateenuse osutajale kaasa vastavat kohustust järgida nõudeid, mida ei ole seaduses sõnaselgelt sätestatud. Kvaliteetsed meediateenused aitavad võidelda ka desinformatsiooni, sh välisriigist lähtuva infoga manipuleerimine ja sekkumise vastu. (12) Käesolev määrus ei mõjuta üksikisikutele hartaga tagatud sõnavabadust. Euroopa Inimõiguste Kohus on märkinud, et sellises tundlikus sektoris nagu audiovisuaalmeedia on riigivõimul lisaks mittesekkumiskohustusele ka kohustus kehtestada asjakohane õigus- ja haldusraamistik, et tagada toimiv mitmekesisus47. (13) Usaldusväärse teabe vaba liikumine on hästi toimival meediateenuste siseturul väga oluline. Seetõttu ei tohiks meediateenuste osutamise suhtes kohaldada piiranguid, mis on vastuolus käesoleva määruse või muude liidu õigusnormidega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/13/EL48, milles on sätestatud meetmed, mida on vaja kasutajate kaitsmiseks ebaseadusliku ja kahjuliku sisu eest. Piirangud võivad tuleneda ka meetmetest, mida liikmesriikide ametiasutused kohaldavad kooskõlas liidu õigusega. 47 Centro Europa 7 S.R.L. ja Di Stefano vs. Itaalia [GC], nr 38433/09, § 134, ECHR 2012. 48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1–24). ET 17 ET  (14) Toimetuste sõltumatuse kaitse on meediateenuse osutajate tegevuse ja ametialase usaldusväärsuse eeltingimus. Toimetuse sõltumatus on eriti oluline uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvatele meediateenuse osutajatele, arvestades nende ühiskondlikku rolli avaliku hüvena. Meediateenuse osutajad, kes tegutsevad üha enam internetikeskkonnas, kus teave liigub üle riigipiiride, peaksid saama vabalt siseturul majandustegevusega tegeleda ja võrdsetel alustel konkureerida. (15) Toimetuste sõltumatus on kõikjal liidus aina enam löögi all ja liikmesriikide lähenemisviisid sellele probleemile on erinevad. Mitmes liikmesriigis sekkutakse meediateenuse osutajate toimetusotsustesse järjest rohkem. Sekkumine võib olla otsene või kaudne ning sekkujaks võib olla riik või muud osalejad, sh avaliku sektori asutused, valitud ametiisikud, valitsusametnikud ja poliitikud, näiteks poliitilise eelise saamiseks. Aktsionärid ja muud eraõiguslikud isikud, kellel on meediateenuse osutajates osalus, võivad majanduslikke või muid eeliseid saavutada püüdes tegutseda viisil, mis kahjustab vajalikku tasakaalu ühelt poolt nende ettevõtlus- ja sõnavabaduse ning teiselt poolt toimetuste sõnavabaduse ja kasutajate teabeõiguse vahel. Lisaks on hiljutised suundumused meedia levitamises ja tarbimises, seda eelkõige internetis, ajendanud liikmesriike kaaluma meediasisu pakkumise reguleerimist seadustega. Meediateenuse osutajate lähenemisviisid toimetuste sõltumatuse tagamisele on samuti erinevad. Selline sekkumine ning reguleerimis- ja lähenemisviiside killustatus avaldavad meediateenuse osutajate majandustegevuse tingimustele ning lõppkokkuvõttes kodanikele ja ettevõtetele pakutavate meediateenuste kvaliteedile siseturul negatiivset mõju. Seepärast on vaja kehtestada tulemuslikud kaitsemeetmed, mis võimaldavad kasutada toimetusvabadust kõikjal liidus, et meediateenuse osutajad saaksid sisu sõltumatult toota ja piiriüleselt levitada ning teenusesaajad saaksid sisu vastu võtta. (16) Ajakirjanikel ja toimetajatel on usaldusväärse meediasisu tootmisel ja pakkumisel keskne roll, seda eelkõige uudiste või päevakajaliste sündmuste kajastamisel. Seetõttu on vaja kaitsta ajakirjanike suutlikkust koguda, kontrollida ja analüüsida teavet, muu hulgas konfidentsiaalselt saadud teavet. Eelkõige peaksid meediateenuse osutajad ja ajakirjanikud (sh ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud) saama tugineda ajakirjandusallikate ja teabevahetuse tugevale kaitsele, muu hulgas jälgimistehnoloogia eest, sest ilma sellise kaitseta võidakse neid survestada loobuma meedia abistamisest üldsuse teavitamisel avalikku huvi pakkuvates küsimustes. See võib õõnestada ajakirjanike vabadust tegeleda oma erialaga ja täita elutähtsat ühiskonna valvekoera rolli ning kahjustada seega juurdepääsu kvaliteetsetele meediateenustele. Ajakirjandusallikate kaitse aitab kaasa harta artiklis 11 sätestatud põhiõiguse kaitsele. (17) Ajakirjandusallikate kaitse on praegu liikmesriikides erinevalt reguleeritud. Mõned liikmesriigid pakuvad täielikku kaitset ning ajakirjanikke ei sunnita avaldama kriminaal- ja haldusmenetlustes teavet, mis paljastaks nende allika. Teised liikmesriigid pakuvad kvalifitseeritud kaitset, mis piirdub teatavate kriminaalsüüdistustel põhinevate kohtumenetlustega, ning mõned liikmesriigid pakuvad kaitset üldpõhimõttena. See tekitab meedia siseturul killustatuse. Selle tagajärjel seisavad ajakirjanikud, kes töötavad üha enam piiriüleste projektidega ja osutavad teenuseid piiriülesele kasutajaskonnale, ning seetõttu ka meediateenuse osutajad sageli silmitsi takistuste, õiguskindlusetuse ja ebavõrdsete konkurentsitingimustega. Seepärast tuleb ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitset liidu tasandil ühtlustada ja veelgi tugevdada. ET 18 ET  (18) Liikmesriikide loodud avalik-õiguslikel meediakanalitel on meedia siseturul eriline ülesanne tagada kodanikele ja ettevõtetele juurdepääs kvaliteetsele teabele ja erapooletule meediakajastusele. Avalik-õiguslik meedia puhul võib aga sekkumise risk olla eriti suur, võttes arvesse sellise meedia institutsioonilist lähedust riigile ja riigipoolset rahastamist. Seda ohtu võivad suurendada sõltumatut juhtimist ja tasakaalustatud kajastamist käsitlevad ebaühtlased kaitsemeetmed liidu avalik- õiguslikus meedias. Selline olukord võib viia erapooliku või osalise meediakajastuseni, moonutada konkurentsi meedia siseturul ning raskendada juurdepääsu sõltumatutele ja erapooletutele meediateenustele. Seepärast on vaja kehtestada õiguslikud tagatised avalik-õigusliku meedia sõltumatuks toimimiseks kõikjal liidus, tuginedes Euroopa Nõukogu poolt selles valdkonnas välja töötatud rahvusvahelistele standarditele. Samuti on vaja ilma liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist piiramata tagada, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on oma ülesannete täitmiseks piisav ja stabiilne rahastus, mis võimaldab neile tegevuse kavandamisel prognoositavust. Eelistatavalt tuleks sellise rahastuse üle otsustada ja see eraldada mitmeaastases arvestuses kooskõlas avalik-õiguslike meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamise ülesandega, et vältida iga-aastaste eelarveläbirääkimiste võimalikku lubamatut mõju. Käesolevas määruses sätestatud nõuded ei mõjuta liikmesriikide pädevust rahastada avalik-õiguslikku meediat, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta. (19) On väga tähtis, et meediateenuste saajad teaksid kindlalt, kes on uudistemeedia omanik ja taustajõud, et nad saaksid tuvastada ja mõista võimalikke huvide konflikte, mis on hästi informeeritud arvamuse kujundamise eeltingimus, ning sellest tulenevalt osaleda aktiivselt demokraatias. Selline läbipaistvus on ka tõhus vahend toimetuse tegevusse sekkumise ohu vähendamiseks. Seega on vaja kehtestada kõigile asjaomastele meediateenuse osutajatele kogu liidus ühised teabele esitatavad nõuded, mis peaksid sisaldama proportsionaalseid nõudeid omandisuhetega seotud teabe avalikustamiseks. Liikmesriikide poolt direktiivi (EL) 2015/84949 artikli 30 lõike 9 alusel võetud meetmeid ei tohiks see mõjutada. Asjaomased teenuseosutajad peaksid nõutava teabe avalikustama oma veebisaidil või muus kergesti ja vahetult juurdepääsetavas kohas. (20) Meedia usaldusväärsus nõuab ka ennetavat lähenemisviisi, et edendada uudistemeedia ettevõtete toimetuste sõltumatust, eelkõige sisemiste kaitsemeetmete abil. Meediateenuse osutajad peaksid võtma proportsionaalseid meetmeid, et tagada pärast seda, kui omanike ja toimetajate vahel on kokku lepitud toimetuse üldine suund, toimetajate vabadus teha oma kutsetegevuse käigus individuaalseid otsuseid. Eesmärk kaitsta toimetajaid põhjendamatu sekkumise eest otsustesse, mis on tehtud nende igapäevatöö käigus konkreetse sisu kohta, aitab tagada meediateenuste siseturul võrdsed tingimused ja selliste teenuste kvaliteedi. See eesmärk on kooskõlas ka harta artiklis 11 sätestatud põhiõigusega saada ja edastada teavet. Neid kaalutlusi silmas pidades peaksid meediateenuse osutajad tagama teenusesaajate jaoks ka oma tegelike ja võimalike huvide konfliktide läbipaistvuse. 49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73–117). ET 19 ET  (21) Regulatiivse koormuse leevendamiseks tuleks mikroettevõtjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL50 artikli 3 tähenduses vabastada toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks mõeldud teabe ja sisemiste kaitsemeetmetega seotud nõuetest. Lisaks peaks meediateenuse osutajatel olema vabadus kohandada sisemisi kaitsemeetmeid vastavalt oma vajadustele, eelkõige juhul, kui nad on nimetatud artikli tähenduses väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Käesolevale määrusele lisatud soovituses51 on esitatud loetelu vabatahtlikest sisemistest kaitsemeetmetest, mida meediaettevõtted võivad sellega seoses vastu võtta. Käesolevat määrust ei tohiks tõlgendada nii, et sellega võetakse eraõiguslike meediateenuse osutajate omanikelt õigus seada strateegilisi või üldeesmärke ning edendada oma ettevõtete kasvu ja rahalist elujõulisust. Sellega seoses tunnistatakse käesolevas määruses, et toimetuse sõltumatuse edendamise eesmärk peab olema tasakaalus erameedia omanike seaduslike õiguste ja huvidega. (22) Liikmesriikide sõltumatud reguleerivad asutused või organid on keskse tähtsusega meediaõiguse nõuetekohaseks kohaldamiseks kogu liidus. Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivad asutused või organid on kõige sobivamad, et tagada käesoleva määruse III peatükis ette nähtud regulatiivse koostöö ja hästitoimiva meediateenuste turuga seotud nõuete korrektne kohaldamine. Selleks et tagada käesoleva määruse ja liidu muu meediaõiguse järjepidev kohaldamine, on vaja luua liidu tasandil sõltumatu nõuandeorgan, mis koondab selliseid asutusi või organeid ja koordineerib nende tegevust. Direktiiviga 2010/13/EL loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmal (ERGA) on olnud tähtis roll kõnealuse direktiivi järjepideva rakendamise edendamisel. Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“) peaks seetõttu põhinema ERGA-l ja selle asendama. See nõuab direktiivi 2010/13/EL sihipärast muutmist, et tunnistada kehtetuks selle artikkel 30b, millega luuakse ERGA, ning sellest tulenevalt asendada viited ERGA-le ja selle ülesannetele. Direktiivi 2010/13/EL muutmine käesoleva määrusega on käesoleval juhul põhjendatud, sest see piirdub sättega, mida liikmesriigid ei pea üle võtma ja mis on suunatud liidu institutsioonidele. (23) Nõukoda peaks kokku tooma direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite juhtivad esindajad, kelle on määranud need asutused või organid. Juhul kui liikmesriigil on mitu asjassepuutuvat reguleerivat asutust või organit, sh piirkondlikul tasandil, tuleks sobiva menetluse teel valida ühine esindaja ja hääleõigus peaks olema ainult ühel esindajal liikmesriigi kohta. See ei tohiks mõjutada teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite võimalust osaleda vajaduse korral nõukoja koosolekutel. Nõukojal peaks olema ka võimalus kutsuda kokkuleppel komisjoniga oma koosolekutele eksperte ja vaatlejaid, sh eelkõige kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide, EMP riikide reguleerivate asutuste või organite või muude pädevate riiklike asutuste ad hoc delegaate. Meediasektori tundlikkuse tõttu ja järgides ERGA otsuste tegemise tava kooskõlas tema kodukorraga, peaks nõukoda võtma otsused vastu kahekolmandikulise häälteenamusega. (24) Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, on väga oluline, et komisjon ja nõukoda teeksid tihedat koostööd. Eelkõige peaks nõukoda aktiivselt 50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76). 51 ELT C ..., ..., lk … ET 20 ET  toetama komisjoni tema ülesandes tagada, et käesolevat määrust ning direktiivi 2010/13/EL rakendavaid siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse järjepidavalt. Selleks peaks nõukoda eelkõige nõustama ja abistama komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on seotud liidu õiguse kohaldamisega, edendama koostööd ning teabe, kogemuste ja parimate tavade tõhusat vahetamist ning koostama arvamusi kokkuleppel komisjoniga või tema taotlusel käesolevas määruses ettenähtud juhtudel. Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks nõukojal olema võimalik tugineda komisjoni juures asuva sekretariaadi eksperditeadmistele ja inimressurssidele. Komisjoni juures asuv sekretariaat peaks andma nõukojale haldus- ja korralduslikku tuge ning abistama nõukoda tema ülesannete täitmisel. (25) Regulatiivne koostöö sõltumatute meediat reguleerivate asutuste või organite vahel on otsustava tähtsusega, et meediateenuste siseturg toimiks nõuetekohaselt. Direktiiviga 2010/13/EL ei ole aga liikmesriikide reguleerivatele asutustele või organitele ette nähtud struktureeritud koostöö raamistikku. Pärast audiovisuaalmeedia teenuste ELi raamistiku läbivaatamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/180852, millega laiendati selle kohaldamisala videojagamisplatvormidele, on pidevalt kasvanud vajadus liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite tiheda koostöö järele, eelkõige piiriüleste juhtumite lahendamiseks. Selline vajadus on põhjendatud ka ELi meediakeskkonna uute väljakutsetega, mida on püütud käesolevas määruses lahendada, muu hulgas andes liikmesriikide reguleerivatele asutustele või organitele uusi ülesandeid. (26) Selleks et tagada liidu meediaõiguse tulemuslik jõustamine, vältida olukorda, kus petturlikud meediateenuse osutajad hoiduvad kohaldatavatest meediaeeskirjadest kõrvale, ning vältida täiendavate tõkete tekkimist meediateenuste siseturul, on oluline näha ette selge ja õiguslikult siduv raamistik, mille alusel liikmesriikide reguleerivad asutused või organid saaksid teha tulemuslikku ja tõhusat koostööd. (27) Videojagamisplatvormide üleeuroopalise olemuse tõttu peab liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel olema spetsiaalne vahend, et kaitsta videojagamisplatvormi teenuste vaatajaid teatava ebaseadusliku ja kahjuliku sisu, sh äriliste teadaannete eest. Eelkõige on vaja mehhanismi, mis võimaldaks igal asjaomasel riigi reguleerival asutusel või organil taotleda oma kolleegidelt vajalike ja proportsionaalsete meetmete võtmist, et videojagamisplatvormi teenuse osutajad täidaksid sellest artiklist tulenevaid kohustusi. Kui sellise mehhanismi kasutamine ei vii kokkuleppeni, võib teisest liikmesriigist infoühiskonna teenuste osutamise vabadust piirata üksnes juhul, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ53 artiklis 3 sätestatud tingimused ja järgitakse selles sätestatud menetlust. (28) Käesoleva määruse ja direktiiviga 2010/13/EL seoses on oluline tagada järjepidevad reguleerimistavad. Sel eesmärgil ja ELi meediaõiguse ühtlase rakendamise tagamiseks võib komisjon vajaduse korral anda välja suuniseid nii käesoleva määruse kui ka direktiiviga 2010/13/EL reguleeritud küsimustes. Suuniste väljaandmise üle otsustades peaks komisjon eelkõige arvesse võtma regulatiivseid küsimusi, mis mõjutavad märkimisväärset hulka liikmesriike, või piiriülese elemendiga küsimusi. See kehtib 52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). 53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16). ET 21 ET  eelkõige direktiivi 2010/13/EL artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete kohta üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobivaks esiletoomiseks. Arvestades teabe rohkust ja asjaolu, et meedia tarbimiseks kasutatakse üha enam digivahendeid, on vaja tagada üldist huvi pakkuva sisu esiletõstmine, et aidata saavutada siseturul võrdsed tingimused ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud põhiõigust saada teavet. Pidades silmas artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete võimalikku mõju meedia siseturu toimimisele, on selles valdkonnas õiguskindluse saavutamiseks vaja komisjoni suuniseid. Samuti oleks kasulik anda suunised direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõike 2 alusel võetud siseriiklike meetmete kohta, et üldsusel oleks juurdepääs kättesaadavale, täpsele ja ajakohasele teabele meediaomandi kohta. Suuniste koostamisel peaks komisjoni abistama nõukoda. Nõukoda peaks eelkõige jagama komisjoniga oma regulatiivseid, tehnilisi ja praktilisi eksperditeadmisi vastavate suunistega hõlmatud valdkondade ja teemade kohta. (29) Selleks et tagada võrdsed tingimused erinevate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisel, võttes arvesse tehnoloogia arengut siseturul, on vaja leida ühised tehnilised nõuded seadmetele, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist või kannavad digitaalseid signaale, mis edastavad audiovisuaalset sisu allikast sihtkohta. Sellega seoses on vaja vältida lahknevaid tehnilisi standardeid, mis tekitavad ettevõtetele ja tarbijatele tõkkeid ja lisakulusid, ning ergutada leidma lahendusi audiovisuaalmeedia teenustega seotud olemasolevate kohustuste täitmiseks. (30) Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud reguleerivatel asutustel või organitel on praktilised eriteadmised, mis võimaldavad neil leida toimiva tasakaalu meediateenuse osutajate ja kasutajate huvide vahel, tagades samal ajal sõnavabaduse austamise. See on eriti oluline selleks, et kaitsta siseturgu selliste väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajate tegevuse eest, kelle teenused on suunatud liidu kasutajaskonnale ja kes võivad kahjustada või ohustada avalikku julgeolekut ja kaitset, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada. Sellega seoses tuleb tugevdada liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahelist koordineerimist, et tulla ühiselt toime sellistest meediateenustest tulenevate võimalike ohtudega avalikule julgeolekule ja kaitsele, ning luua õigusraamistik, et tagada kooskõlas liidu meediaõigusega vastu võetud siseriiklike meetmete tulemuslikkus ja võimalik koordineerimine. Tagamaks, et teatavates liikmesriikides direktiivi 2010/13/EL artikli 3 lõigete 3 ja 5 kohaselt peatatud meediateenuseid ei osutataks nendes liikmesriikides satelliidi või muude vahendite kaudu, peaks olema võimalik kasutada ka kiirendatud vastastikuse koostöö ja abi mehhanismi, et tagada vastavate siseriiklike meetmete kasulik mõju kooskõlas liidu õigusega. Lisaks on vaja kooskõlastada siseriiklikke meetmeid, mida võidakse võtta selleks, et tõrjuda avalikku julgeolekut ja kaitset ähvardavaid ohte, mis tulenevad väljaspool liitu asutatud ja liidu kasutajaskonnale suunatud meediateenustest, kusjuures nõukoda võib vajaduse korral esitada kokkuleppel komisjoniga selliste meetmete kohta arvamusi. Sellega seoses tuleb hinnata ohtu avalikule julgeolekule ja kaitsele, pidades silmas kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil. See ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohast liidu pädevust. (31) Väga suured digiplatvormid võimaldavad paljudele kasutajatele juurdepääsu meediateenustele. Meediateenuse osutajatel, kellel on toimetusvastutus oma sisu eest, on oluline roll internetis teabe levitamisel ja teabevabaduse kasutamisel. Toimetusvastutuse teostamisel eeldatakse, et nad tegutsevad hoolikalt ning annavad ET 22 ET  usaldusväärset ja põhiõigusi austavat teavet kooskõlas regulatiivsete või enesereguleerimise nõuetega, mida nende suhtes liikmesriikides kohaldatakse. Pidades muu hulgas silmas kasutajate teabevabadust, peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad seega juhul, kui nad leiavad, et selliste meediateenuse osutajate pakutav sisu ei vasta nende tingimustele – kuigi see ei aita kaasa määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artiklis 26 osutatud süsteemse riski tekkimisele –, võtma nõuetekohaselt arvesse meediavabadust ja mitmekesisust kooskõlas määrusega (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] ning esitama meediateenuse osutajatele kui nende ärikasutajatele võimalikult varakult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/115054 kohastes põhjendustes vajalikud selgitused. Selleks et minimeerida sisu piirangute mõju kasutajate teabevabadusele, peaksid väga suured digiplatvormid püüdma esitada põhjendused enne piirangu jõustumist, ilma et see piiraks nende kohustusi, mis tulenevad määrusest (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt]. Eelkõige ei tohiks käesolev määrus takistada väga suure digiplatvormi pakkujat võtmast kiiresti meetmeid tema teenuse kaudu levitatava ebaseadusliku sisu suhtes või selleks, et maandada süsteemseid riske, mis tulenevad teatava sisu levitamisest tema teenuse kaudu, kooskõlas liidu õigusega ja eelkõige vastavalt määrusele (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt]. (32) Võttes arvesse eeldatavat positiivset mõju teenuste osutamise vabadusele ja sõnavabadusele, on lisaks õigustatud, et kui meediateenuse osutajad järgivad teatavaid regulatiivseid või enesereguleerimise nõudeid, käsitletakse nende kaebusi väga suurte digiplatvormide teenuseosutajate otsuste kohta eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta. (33) Selleks peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad lisama oma internetipõhisesse kasutajaliidesesse funktsiooni, mis võimaldab meediateenuse osutajatel deklareerida oma vastavust teatavatele nõuetele, kuid säilitama samal ajal võimaluse sellist ettevõtja deklaratsiooni mitte aktsepteerida, kui nad leiavad, et need tingimused ei ole täidetud. Väga suurte digiplatvormide pakkujad võivad tugineda teabele nende nõuete järgimise kohta, näiteks ajakirjanduse usaldusväärsuse algatuse (Journalism Trust Initiative) masinloetavale standardile või muudele asjakohastele käitumisjuhenditele. Komisjoni suunised võivad olla kasulikud sellise funktsiooni tõhusa rakendamise hõlbustamiseks, muu hulgas seoses asjassepuutuvate kodanikuühiskonna organisatsioonide deklaratsioonide läbivaatamisse kaasamise korra, vajaduse korral asukohariigi reguleeriva asutusega konsulteerimise ning funktsiooni võimaliku kuritarvitamise käsitlemisega. (34) Käesolevas määruses tunnistatakse enesereguleerimise mehhanismide tähtsust meediateenuste osutamisel väga suurtel digiplatvormidel. Need kujutavad endast teatavat liiki vabatahtlikke algatusi, näiteks käitumisjuhendeid, mis võimaldavad meediateenuse osutajatel või nende esindajatel võtta ise enda jaoks vastu ühiseid suuniseid, muu hulgas eetikanormide, vigade parandamise või kaebuste käsitlemise kohta. Tugev, kaasav ja laialdaselt tunnustatud meedia enesereguleerimine tagab meediateenuste kvaliteedi ja professionaalsuse ning on toimetuste usaldusväärsuse tagamise võti. (35) Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid suhtlema meediateenuse osutajatega, kes järgivad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse standardeid ning leiavad, et väga suurte 54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57–79). ET 23 ET  digiplatvormide pakkujad kehtestavad sageli ilma piisava põhjuseta nende sisule piiranguid, et jõuda kokkuleppele põhjendamatute piirangute lõpetamises ja nende edaspidises vältimises. Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid osalema sellises teabevahetuses heas usus, pöörates erilist tähelepanu meedia- ja teabevabaduse kaitsmisele. (36) Tuginedes ERGA kasulikule rollile desinformatsiooni käsitleva ELi tegevusjuhendi järgimise kontrollimisel, peaks nõukoda vähemalt kord aastas korraldama struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate vahel, et edendada väga suurtel digiplatvormidel juurdepääsu erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele, arutada käesoleva määruse asjaomaste sätete kohaldamisega seotud kogemusi ja parimaid tavasid ning jälgida, kas peetakse kinni enesereguleerimise algatustest, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu eest, sh desinformatsiooni vastu võitlemise algatustest. Asjakohasel juhul võib komisjon määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] alusel kogu liidus süsteemsete ja esilekerkivate küsimuste hindamisel vaadata läbi selliste struktureeritud dialoogide tulemusi käsitlevad aruanded ning paluda nõukojal teda selles toetada. (37) Audiovisuaalmeedia teenuste saajad peaksid saama vastavalt oma eelistustele tegelikult valida, millist audiovisuaalset sisu nad soovivad vaadata. Nende vabadust selles valdkonnas võivad siiski piirata meediasektori äritavad, nimelt audiovisuaalmeedia teenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete (näiteks nutitelerite) tootjate või kasutajaliideste pakkujate ning meediateenuse osutajate vahelised kokkulepped sisu prioriseerimise kohta. Prioriseerimist saab rakendada näiteks seadme koduekraanil, riist- või tarkvara otseteede, rakenduste ja otsingualade kaudu, mis mõjutavad teenusesaajate vaatamiskäitumist, motiveerides neid põhjendamatult eelistama teatavaid audiovisuaalmeedia pakkumisi teistele. Teenusesaajatel peaks olema võimalik lihtsal ja kasutajasõbralikul viisil muuta sellise seadme või kasutajaliidese vaikeseadeid, mis kontrollib ja haldab juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, ilma et see piiraks võimalusi võtta direktiivi 2010/13/EÜ artikli 7a alusel avaliku poliitikaga seotud kaalutlustel meetmeid, millega tagatakse üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine. (38) Erinevad regulatiivsed, õigus- või haldusmeetmed võivad mõjutada negatiivselt meediateenuse osutajate toimimist siseturul. Nende hulka kuuluvad näiteks eeskirjad, millega piiratakse meediaettevõtete omandiõigust teistele meediasektoris või muudes sektorites tegutsevatele ettevõtetele; nende hulka kuuluvad ka otsused, mis on seotud meediateenuse osutajate litsentside ja tegevuslubade või nende eelneva teavitamisega. Selleks et leevendada võimalikku negatiivset mõju meediateenuste siseturu toimimisele ja suurendada õiguskindlust, peaksid sellised meetmed olema kooskõlas objektiivse põhjendatuse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. (39) Samuti peaks nõukojal olema õigus esitada komisjoni taotlusel arvamus, kui liikmesriigi meetmed mõjutavad tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Nii on see näiteks juhul, kui liikmesriigi haldusmeede on suunatud meediateenuse osutajale, kes osutab teenuseid rohkem kui ühes liikmesriigis, või kui asjaomasel meediateenuse osutajal on oluline mõju avaliku arvamuse kujunemisele selles liikmesriigis. (40) Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanike abistamisel demokraatlikes protsessides. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama oma ET 24 ET  õigussüsteemis normid ja menetlused, et tagada meediaturu sellise kontsentratsiooni hindamine, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele või toimetuste sõltumatusele. Sellised normid ja menetlused võivad mõjutada meediateenuste osutamise vabadust siseturul ning peavad olema nõuetekohaselt piiritletud ning läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Selliste normide kohaldamisalasse kuuluva meediaturu kontsentratsiooni all tuleks mõista kontsentratsiooni, mille tulemusel võib üks üksus kontrollida meediateenuseid või omada märkimisväärset osalust meediateenustes, millel on suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele konkreetsel meediaturul, meedia allsektoris või eri meediasektorites ühes või mitmes liikmesriigis. Oluline kriteerium, mida tuleb arvesse võtta, on konkureerivate seisukohtade vähenemine kõnealusel turul kontsentratsiooni tulemusena. (41) Liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, kellel on eriteadmised meedia mitmekesisuse valdkonnas, peaksid olema kaasatud, kui hinnatakse meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui nad ise ei ole määratud asutused või organid. Selleks et suurendada õiguskindlust ning tagada, et normid ja menetlused on tõepoolest mõeldud meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks, tuleb eelnevalt sätestada objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid, mille alusel tuleb teatada meediaturu kontsentratsioonist ja hinnata selle mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. (42) Kui meediaturu kontsentratsioon kujutab endast kontsentratsiooni, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200455 kohaldamisalasse, ei tohiks käesoleva määruse või käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt vastu võetud normide ja menetluste kohaldamine mõjutada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Kõik liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite võetud meetmed, mis põhinevad nende hinnangul selle kohta, millist mõju avaldab meediaturu kontsentratsioon meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, peaksid seega olema mõeldud õigustatud huvide kaitsmiseks määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kolmanda lõigu tähenduses ning olema kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega. (43) Nõukojal peaks olema õigus esitada arvamusi liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite otsuste eelnõude või arvamuste kohta, kui teatamisele kuuluv kontsentratsioon võib mõjutada meedia siseturu toimimist. Nii oleks see näiteks juhul, kui kontsentratsiooniga on seotud vähemalt üks teises liikmesriigis asutatud või rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsev ettevõte või kui kontsentratsiooni tulemusena oleks meediateenuse osutajatel märkimisväärne mõju avaliku arvamuse kujundamisele teataval meediaturul. Kui asjaomased riigi ametiasutused või organid ei ole hinnanud kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele või kui liikmesriikide reguleerivad asutused või organid ei ole konkreetse meediaturu kontsentratsiooni küsimuses nõukojaga konsulteerinud, kuid meediaturu kontsentratsioon mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist, peaks nõukojal olema võimalik esitada komisjoni taotlusel arvamus. Igal juhul jääb komisjonile võimalus esitada pärast nõukoja koostatud arvamust oma arvamus. 55 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1–22). ET 25 ET  (44) Mitmekesiste meediaturgude tagamiseks peaksid riigi ametiasutused või organid ja nõukoda võtma arvesse kriteeriumide kogumit. Eelkõige tuleks võtta arvesse mõju meedia mitmekesisusele, sh eriti mõju avaliku arvamuse kujundamisele, arvestades internetikeskkonda. Samal ajal tuleks kaaluda, kas teised meediakanalid, mis pakuvad teistsugust ja alternatiivset sisu, eksisteeriksid antud turul või turgudel ka pärast kõnealust meediaturu kontsentratsiooni. Toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmete hindamise käigus tuleks hinnata võimalikku ohtu, et tulevane omanik, juhtkond või juhtimisstruktuur sekkub põhjendamatult omandatud või ühinenud üksuse toimetusotsustesse. Arvesse tuleks võtta ka olemasolevaid või kavandatavaid sisemisi kaitsemeetmeid, mille eesmärk on säilitada asjaomaste meediaettevõtete toimetusotsuste sõltumatus. Võimaliku mõju hindamisel tuleks arvesse võtta ka kõnealuse kontsentratsiooni mõju selle objektiks oleva üksuse või üksuste majanduslikule jätkusuutlikkusele ning seda, kas ilma kontsentratsioonita oleksid nad majanduslikult kestlikud, s.t suudaksid keskpikas perspektiivis jätkata turul majanduslikult elujõuliste, piisavate ressurssidega ja tehnoloogiliselt kohandatud kvaliteetsete meediateenuste osutamist ja arendamist. (45) Kasutajaskonna mõõtmine mõjutab otseselt reklaami jaotamist ja hindu ning reklaam on meediasektorile väga tähtis tuluallikas. See on oluline vahend meediasisu populaarsuse hindamiseks ja kasutajaskonna eelistuste mõistmiseks, et kavandada edasist sisutootmist. Seepärast peaks meediaturu osalistel, eelkõige meediateenuse osutajatel ja reklaamijatel, olema võimalik tugineda objektiivsetele kasutajaskonna andmetele, mis on saadud läbipaistvate, erapooletute ja kontrollitavate kasutajaskonna mõõtmise lahenduste abil. Teatavad meedia ökosüsteemis esile kerkinud uued osalejad aga pakuvad mõõtmisteenuseid, ilma et nad teeksid kättesaadavaks teabe oma metoodika kohta. See võib põhjustada meediaturu osaliste vahel teabe asümmeetriat ja võimalikke turumoonutusi, mis kahjustavad meediateenuse osutajate võrdseid võimalusi turul. (46) Selleks et suurendada kasutajaskonna mõõtmise meetodite kontrollitavust ja usaldusväärsust, tuleks kehtestada läbipaistvuskohustused nendele kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujatele, kes ei järgi asjaomastes enesereguleerimise organites kokku lepitud sektori võrdlusaluseid. Nende kohustuste kohaselt peaksid sellised osalejad taotluse korral ja võimaluste piires andma reklaamijatele ja meediateenuse osutajatele või nende nimel tegutsevatele isikutele teavet, milles kirjeldatakse kasutajaskonna mõõtmiseks kasutatavaid meetodeid. See teave võiks koosneda sellistest elementidest nagu mõõdetud valimi suurus, mõõdetavate näitajate määratlus, parameetrid, mõõtmismeetodid, veapiir ja mõõtmisperiood. Käesoleva määrusega kehtestatud kohustused ei piira kohustusi, mida kohaldatakse kasutajaskonna mõõtmise teenuste osutajate suhtes määruse 2019/1150 või määruse (EL) 2022/XX [digiturgude õigusakt] alusel, sh kohustusi, mis on seotud järjestamise või oma toodete ja teenuste eelistamisega. (47) Kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate või neid esindavate organisatsioonide või ühenduste koostatud käitumisjuhendid võivad aidata kaasa käesoleva määruse tulemuslikule kohaldamisele ja seega tuleks nende koostamist soodustada. Enesereguleerimist on juba kasutatud kasutajaskonna mõõtmise valdkonnas kõrgete kvaliteedistandardite edendamiseks. Selle edasiarendamist võib pidada tõhusaks vahendiks, mille abil saab valdkonnas kokku leppida praktilistes lahendustes, et tagada kasutajaskonna mõõtmise süsteemide ja metoodika vastavus läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja kontrollitavuse põhimõtetele. Selliste käitumisjuhendite koostamisel võiks kõigi asjaomaste ET 26 ET  sidusrühmade ja eelkõige meediateenuse osutajatega konsulteerides võtta eeskätt arvesse meediasektori kasvavat digitaliseerumist ja eesmärki saavutada meediaturu osalistele võrdsed tingimused. (48) Riiklik reklaam on paljude meediateenuse osutajate jaoks oluline tuluallikas, mis aitab kaasa nende majanduslikule jätkusuutlikkusele. Et tagada siseturul võrdsed võimalused, tuleb juurdepääs riiklikule reklaamile anda mittediskrimineerival viisil mis tahes liikmesriigi igale meediateenuse osutajale, kes suudab jõuda piisavalt mõnede või kõigi asjaomaste üldsuse liikmeteni. Lisaks võib riiklik reklaam muuta meediateenuse osutajad haavatavaks riigipoolse lubamatu mõjutamise suhtes, mis kahjustab teenuste osutamise vabadust ja põhiõigusi. Riikliku reklaami läbipaistmatu ja kallutatud jaotamine on seega võimas vahend meediateenuse osutajate mõjutamiseks või „kinnihoidmiseks“. Riikliku reklaami jaotamist ja läbipaistvust reguleeritakse mõnel juhul meediat puudutavate meetmete ja üldiste riigihankeseaduste killustatud raamistikuga, mis aga ei pruugi hõlmata kõiki riiklikke reklaamikulusid ega pakkuda piisavat kaitset eelis- või erapooliku jaotamise eest. Eelkõige ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL56 audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuste jaoks mõeldud saatematerjali soetamiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes. Riiklikku reklaami reguleerivad normid, mis puudutavad konkreetselt meediat, – juhul kui need olemas on – erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt. (49) Selleks et tagada moonutamata konkurents meediateenuse osutajate vahel ning vältida varjatud subsiidiumide ja meedia lubamatu poliitilise mõjutamise ohtu, on vaja kehtestada ühised läbipaistvuse, objektiivsuse, proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise nõuded riikliku reklaami ja riigi ressursside (et osta neilt muid kaupu või teenuseid peale riikliku reklaami) jaotamise kohta meediateenuse osutajatele, muu hulgas nõue avaldada teave riigi reklaamikulude saajate ja kulutatud summade kohta. Liikmesriigid peaksid tegema riikliku reklaamiga seotud vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav, kättesaadav ja allalaaditav, kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja siseriiklike õigusnormidega. Käesolev määrus ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist, mida kohaldatakse igal üksikjuhul eraldi. (50) Meediateenuste siseturu toimimise parandamiseks tehtavate jõupingutuste raames tuleks korrapäraselt jälgida meedia siseturu toimimist ja vastupidavust ohustavaid riske. Sellise järelevalve eesmärk peaks olema anda üksikasjalikke andmeid ja kvalitatiivseid hinnanguid meediateenuste siseturu vastupidavuse kohta, muu hulgas turu kontsentratsiooni määra kohta riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ohu kohta. Seda tuleks teha sõltumatult, tuginedes põhiliste tulemusnäitajate usaldusväärsele loetelule, mille komisjon on välja töötanud ja mida ta korrapäraselt ajakohastab, konsulteerides nõukojaga. Võttes arvesse riskide ja tehnoloogia kiiret arengut meedia siseturul, peaks järelevalve sisaldama tulevikku suunatud meetmeid, nagu stressitestid, et hinnata meedia siseturu vastupidavust, hoiatada meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud nõrkuste eest ning aidata kaasa juhtimise, andmete kvaliteedi ja riskijuhtimise parandamiseks tehtavatele jõupingutustele. Järelevalve peaks hõlmama eelkõige piiriülese tegevuse ja investeeringute taset, regulatiivset koostööd ja meediavaldkonna 56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242). ET 27 ET  õigusnormide lähendamist, meediateenuste osutamise takistusi, sh digikeskkonnas, ning majandusressursside jaotamise läbipaistvust ja õiglust meedia siseturul. Samuti tuleks arvesse võtta laiemaid suundumusi meedia siseturul ja riikide meediaturgudel ning meediateenuse osutajaid mõjutavaid siseriiklikke õigusakte. Lisaks peaks järelevalve andma ülevaate meetmetest, mida meediateenuse osutajad on võtnud toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks, sh lisatud soovituses nimetatud meetmetest. Järelevalve kõrgeimate standardite tagamiseks tuleks asjakohaselt kaasata nõukoda, sest sinna kuuluvad meediaturu eriteadmistega üksused. (51) Selleks et valmistada ette käesoleva määruse nõuetekohast rakendamist, tuleks selle sätteid, mis käsitlevad sõltumatuid meediaasutusi, nõukoda ja direktiivi 2010/13/EL vajalikke muudatusi (määruse artiklid 7–12 ja 27), hakata kohaldama kolm kuud pärast määruse jõustumist, samas kui kõiki teisi määruse sätteid hakatakse kohaldama kuus kuud pärast määruse jõustumist. Seda on vaja eelkõige selleks, et tagada nõukoja õigeaegne loomine määruse eduka rakendamise eesmärgil. (52) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt meediateenuste siseturu nõuetekohase toimimise tagamist, ei suuda liikmesriigid ise piisavalt saavutada, sest neil ei ole või ei pruugi olla stiimuleid vajaliku ühtlustamise ja koostöö saavutamiseks, küll aga saab neid meediasisu üha digitaalsema ja piiriülese tootmise, levitamise ja tarbimise ning meediateenuste ainulaadse rolli tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. (53) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti selle artikleid 7, 8, 11, 16, 47, 50 ja 52. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada nende õiguste ja põhimõtete kohaselt. Eelkõige ei tohiks ühtegi käesoleva määruse sätet tõlgendada nii, nagu sekkuks see teabe- või ajakirjandusvabadusse või motiveeriks liikmesriike kehtestama nõudeid ajakirjandusväljaannete ajakirjanduslikule sisule. (54) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 57 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse XX 2022, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I peatükk Üldsätted Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala 1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised normid meediateenuste siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, säilitades samal ajal meediateenuste kvaliteedi, ning luuakse Euroopa meediateenuste nõukoda. 57 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98). ET 28 ET  2. Käesolev määrus ei mõjuta õigusnorme, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides: (a) direktiiv 2000/31/EÜ; (b) direktiiv 2019/790/EL; (c) määrus 2019/1150; (d) määrus (EL) 2022/xxx [digiteenuste õigusakt]; (e) määrus (EL) 2022/xxx [digiturgude määrus]. (f) määrus (EL) 2022/XXX [määrus poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta]. 3. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide võimalust võtta vastu üksikasjalikumaid eeskirju II peatükis ja III peatüki 5. jaos käsitletud valdkondades, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „meediateenus“ – teenus asutamislepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid; (2) „meediateenuse osutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi; (3) „avalik-õiguslik meediateenuse osutaja“ – meediateenuse osutaja, kellele on siseriikliku õiguse alusel usaldatud avaliku teenuse osutamise ülesanne või kes saab sellise ülesande täitmiseks riigilt avaliku sektori vahendeid; (4) „saade“ – liikuvate kujutiste või helide kogum, mis olenemata selle pikkusest moodustab meediateenuse osutaja koostatud kava või kataloogi raames eraldi elemendi; (5) „ajakirjandusväljaanne“ – direktiivi (EL) 2019/790 artikli 2 punktis 4 määratletud väljaanne; (6) „audiovisuaalmeedia teenus“ – direktiivi 2010/13/EL artikli 1 lõike 1 punktis a määratletud teenus; (7) „toimetaja“ – füüsiline isik või mitu isikut, kes võivad moodustada organi, olenemata selle õiguslikust vormist, staatusest ja koosseisust, ning kes teevad meediateenuse osutajas toimetusotsuseid või teostavad nende otsuste üle järelevalvet; (8) „toimetusotsus” – toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse osutaja igapäevase tegevusega; (9) „toimetusvastutus“ – tegelik kontroll nii saadete või ajakirjandusväljaannete valiku kui ka nende ülesehituse üle meediateenuse osutamise eesmärgil, olenemata siseriikliku õiguse kohasest vastutusest osutatava teenuse eest; ET 29 ET  (10) „väga suure digiplatvormi pakkuja“ – määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artikli 25 lõike 4 kohaselt määratletud väga suure digiplatvormi pakkuja; (11) „videojagamisplatvormi teenus“ – direktiivi 2010/13/EL artikli 1 lõike 1 punktis aa määratletud teenus; (12) „riigi reguleeriv asutus või organ“ – asutus või organ, mille liikmesriik on määranud vastavalt direktiivi 2010/13/EL artiklile 30; (13) „meediaturu kontsentratsioon“ – määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine, mis puudutab vähemalt ühte meediateenuse osutajat; (14) „kasutajaskonna mõõtmine“ – meediateenuste kasutajate arvu ja omadusi käsitlevate andmete kogumine, tõlgendamine või muul viisil töötlemine, et teha otsuseid reklaami jaotamise või hindade kohta või sellega seotud sisu kavandamise, tootmise või levitamise kohta; (15) „riiklik reklaam“ – reklaam- või enesetutvustussõnumi paigutamine, avaldamine või levitamine mis tahes meediateenuses, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teevad riiklikud või piirkondlikud ametiasutused, näiteks riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi või piirkondliku tasandi kontrolli all olevad üksused või rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused, või kui seda tehakse nende jaoks või nimel; (16) „nuhkvara“ – digielementidega toode, mis on spetsiaalselt loodud teiste digielementidega toodete nõrkuste ärakasutamiseks, mis võimaldab füüsiliste või juriidiliste isikute varjatud jälgimist, jälgides, ekstraktides, kogudes või analüüsides sellistest toodetest või selliseid tooteid kasutavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt saadud andmeid, eelkõige salvestades salaja kõnesid või kasutades muul viisil lõppkasutaja seadme mikrofoni, filmides füüsilisi isikuid, masinaid või nende ümbrust, kopeerides sõnumeid, pildistades, jälgides veebikäitumist, jälgides geograafilist asukohta, kogudes muude andurite andmeid või jälgides tegevust mitme lõppkasutaja seadme kaudu, ilma et asjaomast füüsilist või juriidilist isikut oleks sellest konkreetselt teavitatud ja ta oleks andnud selleks selgesõnalise nõusoleku; (17) „raske kuritegu“ – üks järgmistest nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK58 artikli 2 lõikes 2 loetletud kuritegudest: a) terrorism, b) inimkaubandus, c) laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno, d) ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega, e) tahtlik tapmine, raskete kehavigastuste tekitamine, f) ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega, g) inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine, h) organiseeritud või relvastatud röövimine, i) vägistamine, 58 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1–20). ET 30 ET  j) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod. II peatükk Meediateenuse osutajate ja saajate õigused ja kohustused Artikkel 3 Meediateenuse saajate õigused Liidu meediateenuse saajatel on õigus saada avaliku arutelu huvides mitmekesiseid uudiseid ja päevakajalist sisu, mis on toodetud meediateenuse osutajate toimetusvabadust austades. Artikkel 4 Meediateenuse osutajate õigused 1. Meediateenuse osutajatel on õigus tegeleda siseturul majandustegevusega ilma muude piiranguteta peale nende, mis on lubatud liidu õigusega. 2. Liikmesriigid austavad meediateenuse osutajate tegelikku toimetusvabadust. Liikmesriigid, sh nende reguleerivad asutused ja organid, ei tohi: (a) sekkuda meediateenuse osutajate toimetuspoliitikasse ja -otsustesse ega püüda neid mõjutada ühelgi viisil, otseselt ega kaudselt; (b) pidada kinni, karistada, pealt kuulata, jälgida, läbi otsida või kontrollida meediateenuse osutajaid või asjakohasel juhul nende pereliikmeid, töötajaid või töötajate pereliikmeid või nende äri- ja eraruume ega arestida nende vara põhjusel, et nad keelduvad avaldamast teavet oma allikate kohta, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja liidu muude õigusnormidega; c) kasutada nuhkvara mis tahes seadmes või masinas, mida kasutavad meediateenuse osutajad või asjakohasel juhul nende pereliikmed või töötajad või töötajate pereliikmed, välja arvatud juhul, kui see on igal üksikjuhul eraldi riigi julgeoleku seisukohast põhjendatud ning on kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muude liidu õigusnormidega või kui seda kasutatakse mõne eespool nimetatud isiku raskete kuritegude uurimisel, see on ette nähtud siseriikliku õigusega ning on kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muude liidu õigusnormidega ning punkti b kohaselt võetud meetmed oleksid soovitud teabe saamiseks ebapiisavad. 3. Ilma et see piiraks igale füüsilisele ja juriidilisele isikule tagatud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, määravad liikmesriigid lisaks sellele sõltumatu asutuse või organi, kes tegeleb meediateenuse osutajate või asjakohasel juhul nende pereliikmete, töötajate või töötajate pereliikmete esitatud kaebustega lõike 2 punktide b ja c rikkumise kohta. Meediateenuse osutajatel on õigus nõuda, et kõnealune asutus või organ esitaks kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest arvamuse lõike 2 punktide b ja c järgimise kohta. Artikkel 5 Kaitsemeetmed avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatuks toimimiseks ET 31 ET  1. Avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad esitavad kooskõlas oma avaliku teenuse osutamise ülesandega oma kasutajaskonnale erapooletul viisil mitmekesist teavet ja arvamusi. 2. Avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juht ja nõukogu liikmed nimetatakse ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel ning läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, mis on eelnevalt sätestatud siseriiklikus õiguses. Nende ametiaeg määratakse kindlaks siseriikliku õigusega ning see peab olema piisavalt pikk, et tagada avalik-õigusliku meediateenuse osutaja tegelik sõltumatus. Neid võib enne ametiaja lõppu ametist vabastada üksnes erandkorras, kui nad ei vasta enam eelnevalt kindlaks määratud tingimustele, mis on nende ülesannete täitmiseks siseriikliku õigusega ette nähtud, või ebaseadusliku käitumise või tõsise üleastumisega seotud konkreetsetel põhjustel, mis on eelnevalt siseriiklikus õiguses kindlaks määratud. Ametist vabastamise otsused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud, neist tuleb asjaomast isikut eelnevalt teavitada ja need peavad sisaldama kohtuliku kontrolli võimalust. Ametist vabastamise põhjused tehakse üldsusele kättesaadavaks. 3. Liikmesriigid tagavad, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid oma avaliku teenuse osutamise ülesande täitmiseks. Need vahendid peavad olema sellised, et toimetuse sõltumatus oleks tagatud. 4. Liikmesriigid määravad ühe või mitu sõltumatut asutust või organit, et jälgida lõigete 1–3 täitmist. Artikkel 6 Uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvate meediateenuse osutajate kohustused 1. Uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad teevad oma teenuse saajatele hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks järgmise teabe: (a) nende juriidiline nimi ja kontaktandmed; (b) selliste otseste või kaudsete omanike nimed, kellel on osalus, mis võimaldab neil mõjutada teenuseosutaja tegevust ja strateegiliste otsuste tegemist; (c) nende tegelike tulusaajate nimed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punkti 6 tähenduses. 2. Ilma et see piiraks hartaga kooskõlas olevate liikmesriikide põhiseaduste kohaldamist, võtavad uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks, et tagada iga toimetusotsuse sõltumatus. Selliste meetmete eesmärk on eelkõige: (a) tagada, et toimetajatel on vabadus teha oma kutsetegevuse käigus konkreetseid toimetusotsuseid ning (b) tagada, et meediateenuse osutajates osalust omavad isikud avalikustavad kõik tegelikud või võimalikud huvide konfliktid, mis võivad mõjutada uudiste ja päevakajalise sisu pakkumist. 3. Käesoleva artikli kohaseid kohustusi ei kohaldata selliste meediateenuse osutajate suhtes, kes on mikroettevõtjad direktiivi 2013/34/EL artikli 3 tähenduses. ET 32 ET  III peatükk Regulatiivse koostöö ja hästi toimiva meediateenuste siseturu raamistik 1. jagu Sõltumatud meediaasutused Artikkel 7 Liikmesriikide reguleerivad asutused või organid 1. Käesoleva määruse III peatüki kohaldamise eest vastutavad direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivad asutused või organid. 2. Liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite suhtes kohaldatakse direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 sätestatud nõudeid seoses neile käesoleva määrusega määratud ülesannete täitmisega. 3. Liikmesriigid tagavad, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid. 4. Kui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, on liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel asjakohased uurimisvolitused seoses selliste füüsiliste või juriidiliste isikute käitumisega, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki. Need volitused hõlmavad eelkõige õigust nõuda, et sellised isikud esitaksid mõistliku aja jooksul teavet, mis on proportsionaalne ja vajalik III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks; taotluse võib esitada ka muule isikule, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel olla vajalik teave. 2. jagu Euroopa meediateenuste nõukoda Artikkel 8 Euroopa meediateenuste nõukoda 1. Asutatakse Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“). 2. Nõukoda asendab direktiiviga 2010/13/EL loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA) ja on selle õigusjärglane. Artikkel 9 Nõukoja sõltumatus Nõukoda tegutseb oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult. Eelkõige ei taotle ega võta nõukoda oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult ega asutuselt. See ei mõjuta komisjoni ja liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite pädevusi kooskõlas käesoleva määrusega. ET 33 ET  Artikkel 10 Nõukoja ülesehitus 1. Nõukoda koosneb direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite esindajatest. 2. Igal nõukoja liikmel on üks hääl. 3. Kui liikmesriigil on rohkem kui üks riiklik reguleeriv asutus või organ, koordineerivad need reguleerivad asutused või organid vajaduse korral oma tegevust ja nimetavad ühise esindaja, kes kasutab hääleõigust. 4. Nõukoda esindab eesistuja. Nõukoda valib oma liikmete hulgast eesistuja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Eesistuja ametiaeg on kaks aastat. 5. Komisjon määrab nõukotta ühe esindaja. Komisjoni esindaja osaleb nõukoja kõigis tegevustes ja kõigil koosolekutel ilma hääleõiguseta. Nõukoja eesistuja teavitab komisjoni nõukoja käimasolevast ja kavandatavast tegevusest. Nõukoda konsulteerib oma tööprogrammi ja peamiste tulemuste ettevalmistamisel komisjoniga. 6. Nõukoda võib kokkuleppel komisjoniga kutsuda oma koosolekutele eksperte ja vaatlejaid. 7. Nõukoda teeb otsused hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. 8. Nõukoda võtab kokkuleppel komisjoniga ja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra. Artikkel 11 Nõukoja sekretariaat 1. Nõukojal on sekretariaat, mille tagab komisjon. 2. Sekretariaadi peamine ülesanne on aidata täita nõukoja ülesandeid, mis on sätestatud käesolevas määruses ja direktiivis 2010/13/EL. 3. Sekretariaat pakub nõukoja tegevusele haldus- ja korralduslikku tuge. Lisaks abistab sekretariaat nõukoda tema ülesannete täitmisel. Artikkel 12 Nõukoja ülesanded Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, edendab nõukoda käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide tulemuslikku ja järjepidevat kohaldamist kogu liidus. Nõukoda: (a) toetab tehniliste eriteadmiste abil komisjoni käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise ja direktiivi 2010/13/EL järjepideva rakendamise tagamisel kõigis liikmesriikides, ilma et see piiraks liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite ülesandeid; (b) edendab koostööd ning teabe, kogemuste ja parimate tavade tõhusat vahetamist liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel seoses meediateenuste suhtes kohaldatavate liidu ja siseriiklike õigusnormide, sh käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL kohaldamisega, eelkõige seoses kõnealuse direktiivi artiklitega 3, 4 ja 7; ET 34 ET  (c) nõustab taotluse korral komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes ja praktilistes aspektides, mis on seotud käesoleva määruse järjepideva kohaldamise ja direktiivi 2010/13/EL rakendamisega, samuti kõigis muudes tema pädevusse kuuluvates meediateenustega seotud küsimustes. Kui komisjon küsib nõukojalt nõu või arvamust, võib ta esitada tähtaja, võttes arvesse küsimuse kiireloomulisust; (d) esitab komisjoni nõudmisel arvamusi tehniliste ja faktiliste küsimuste kohta, mis tekivad seoses direktiivi 2010/13/EL artikli 2 lõikega 5c, artikli 3 lõigetega 2 ja 3, artikli 4 lõike 4 punktiga c ning artikli 28a lõikega 7; (e) koostab kokkuleppel komisjoniga arvamusi: i) liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vaheliste koostöö- ja vastastikuse abi taotluste kohta, vastavalt käesoleva määruse artikli 13 lõikele 7; ii) täitemeetmete taotluste kohta juhul, kui taotluse esitanud asutus või organ ja taotluse saanud asutus või organ ei jõua soovitatud meetmete osas kokkuleppele, vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõikele 4; iii) siseriiklike meetmete kohta, mis käsitlevad väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajaid, vastavalt käesoleva määruse artikli 16 lõikele 2; (f) koostab komisjoni nõudmisel arvamusi: i) riiklike meetmete kohta, mis tõenäoliselt mõjutavad meediateenuste siseturu toimimist, vastavalt käesoleva määruse artikli 20 lõikele 4; ii) meediaturu kontsentratsiooni kohta, mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist, vastavalt käesoleva määruse artikli 22 lõikele 1; (g) koostab vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 5 arvamusi riikide arvamuste või otsuste eelnõude kohta, milles hinnatakse teavitamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist; (h) abistab komisjoni suuniste koostamisel: i) käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13 rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaldamise kohta, vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõikele 2. ii) tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta meediaturu kontsentratsiooni mõju hindamise kriteeriumide kohaldamisel, vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 3; iii) käesoleva määruse artikli 23 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamise kohta, vastavalt käesoleva määruse artikli 23 lõikele 4. (i) tegutseb vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõikele 3 vähemalt ühe asjaomase asutuse taotlusel vahendajana liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vaheliste erimeelsuste korral; (j) edendab vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõikele 4 digitaalsete signaalide ning seadmete või kasutajaliideste projekteerimisega seotud tehniliste standardite alast koostööd; (k) kooskõlastab vastavalt käesoleva määruse artikli 16 lõikele 1 siseriiklikke meetmeid, mis on seotud väljaspool liitu asutatud ja liidu kasutajaskonnale suunatud meediateenuse osutajate sisu levitamise või sellele juurdepääsuga, kui nende tegevus ET 35 ET  kahjustab avalikku julgeolekut või kaitset või kujutab endast tõsist ohtu avalikule julgeolekule ja kaitsele; (l) korraldab vastavalt käesoleva määruse artiklile 18 struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate ja kodanikuühiskonna esindajate vahel ning annab tulemustest aru komisjonile; (m) edendab vastavalt käesoleva määruse artikli 23 lõikele 5 kasutajaskonna mõõtmise süsteemide kasutuselevõtuga seotud parimate tavade vahetamist. 3. jagu Regulatiivne koostöö ja õigusnormide lähendamine Artikkel 13 Struktureeritud koostöö 1. Liikmesriigi reguleeriv asutus või organ („taotluse esitanud asutus“) võib igal ajal taotleda ühelt või mitmelt liikmesriigi reguleerivalt asutuselt või organilt („taotluse saanud asutus“) koostööd või vastastikust abi, et vahetada teavet või võtta meetmeid, mis on olulised käesoleva määruse või direktiivi 2010/13/EL riiklike rakendusmeetmete järjekindlaks ja tulemuslikuks kohaldamiseks. 2. Kui liikmesriigi reguleeriv asutus või organ on seisukohal, et esineb tõsine oht meediateenuste siseturu toimimisele või avalikule julgeolekule ja kaitsele, võib ta taotleda teiste liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt või organitelt kiirendatud koostööd või vastastikust abi, tagades samal ajal põhiõiguste, eelkõige sõnavabaduse järgimise. 3. Koostöö või vastastikuse abi, sh kiirendatud koostöö või vastastikuse abi taotlused peavad sisaldama kogu vajalikku teavet, muu hulgas selle eesmärki ja põhjuseid. 4. Taotluse saanud asutus võib taotluse käsitlemisest keelduda ainult järgmistel juhtudel: (a) ta ei ole taotluse sisu või temalt nõutavate meetmete rakendamise küsimuses pädev; (b) taotluse täitmine rikuks käesolevat määrust, direktiivi 2010/13/EL või muid liidu õigusakte või liidu õigusega kooskõlas olevaid liikmesriigi õigusakte, mida taotluse saanud asutuse suhtes kohaldatakse. Taotluse saanud asutus põhjendab taotluse käsitlemisest keeldumist. 5. Taotluse saanud asutus teavitab taotluse esitanud asutust taotluse alusel võetud meetmete tulemustest või edusammudest. 6. Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et taotlust põhjendamatu viivituseta käsitleda ja sellele vastata. Taotluse saanud asutus esitab 14 kalendripäeva jooksul alates taotluse saamisest vahetulemused ja seejärel korrapäraselt ajakohastatud teavet taotluse täitmise edenemise kohta. Kiirendatud koostöö või vastastikuse abi taotluste korral käsitleb taotluse saanud asutus taotlust ja vastab sellele 14 kalendripäeva jooksul. 7. Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuse võetud meetmed ei ole taotluse käsitlemiseks ja sellele vastamiseks piisavad, teavitab ta sellest ET 36 ET  põhjendamatu viivituseta taotluse saanud asutust ja selgitab oma seisukoha põhjuseid. Kui taotluse saanud asutus selle seisukohaga ei nõustu või kui taotluse saanud asutus ei vasta, võib kumbki asutus suunata küsimuse nõukojale. 14 kalendripäeva jooksul alates küsimuse suunamisest esitab nõukoda kokkuleppel komisjoniga selles küsimuses arvamuse, sh soovitavad meetmed. Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et nõukoja arvamust arvesse võtta. Artikkel 14 Videojagamisplatvormide kohustuste täitmise taotlused 1. Ilma et see piiraks direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3 kohaldamist, võib liikmesriigi reguleeriv asutus või organ paluda teise riigi reguleerival asutusel või organil võtta vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, et tagada videojagamisplatvormidele direktiivi 2010/13/EL artikli 28b alusel kehtestatud kohustuste tulemuslik täitmine. 2. Taotluse saanud asutus või organ teavitab põhjendamatu viivituseta ja 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitanud asutust või organit lõike 1 kohaselt võetud või kavandatud meetmetest. 3. Kui taotluse esitanud asutus või organ ja taotluse saanud asutus või organ ei jõua lõike 1 kohaselt võetavates meetmetes kokkuleppele, võib kumbki asutus või organ suunata küsimuse lahendamiseks nõukojale, et kokkuleppele jõuda. 4. Kui nõukoja vahenduse tulemusel kokkuleppele ei jõuta, võib taotluse esitanud asutus või organ või taotluse saanud asutus või organ paluda nõukojal esitada selles küsimuses arvamuse. Nõukoda hindab oma arvamuses, kas taotluse saanud asutus või organ on täitnud lõikes 1 osutatud taotluse. Kui nõukoda leiab, et taotluse saanud asutus ei ole taotlust täitnud, soovitab nõukoda meetmeid taotluse täitmiseks. Nõukoda esitab kokkuleppel komisjoniga põhjendamatu viivituseta oma arvamuse. 5. Taotluse saanud asutus või organ teavitab põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud arvamuse saamisest nõukoda, komisjoni ja taotluse esitanud asutust või organit seoses arvamusega võetud või kavandatud meetmetest. Artikkel 15 Suunised meedia reguleerimise küsimustes 1. Nõukoda edendab parimate tavade vahetamist liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel – konsulteerides vajaduse korral sidusrühmadega ja tihedas koostöös komisjoniga – regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on olulised käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide järjepideva ja tulemusliku kohaldamise seisukohast. 2. Kui komisjon annab välja suuniseid käesoleva määruse või direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaldamise kohta, abistab nõukoda teda eriteadmistega regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, eelkõige seoses järgmisega: (a) üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine direktiivi 2010/13/EL artikli 7a kohaselt; (b) meediateenuse osutajate omandistruktuuri käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine, nagu on sätestatud direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõikes 2. ET 37 ET  3. Komisjon võib esitada arvamuse kõigis küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaldamisega. Taotluse korral abistab komisjoni selles nõukoda. 4. Nõukoda edendab koostööd meediateenuse osutajate, standardiorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel, et hõlbustada digitaalsete signaalide või meediateenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete või kasutajaliideste projekteerimisega seotud tehniliste standardite väljatöötamist. Artikkel 16 Väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajaid käsitlevate meetmete koordineerimine 1. Nõukoda koordineerib liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite meetmeid, mis on seotud väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajate pakutavate selliste meediateenuste levitamise või neile juurdepääsuga, mis on suunatud liidu kasutajaskonnale, kui sellised meediateenused kahjustavad avalikku julgeolekut ja kaitset või kujutavad endast tõsist ohtu, mis võib avalikku julgeolekut ja kaitset kahjustada, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada. 2. Nõukoda võib kokkuleppel komisjoniga esitada arvamusi lõike 1 kohaste asjakohaste riiklike meetmete kohta. Kõik riikide pädevad ametiasutused, sh liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, teevad kõik endast oleneva, et nõukoja arvamusi arvesse võtta. 4. jagu Meediateenuste osutamine digikeskkonnas Artikkel 17 Meediateenuse osutajate sisu väga suurtel digiplatvormidel 1. Väga suurte digiplatvormide pakkujad tagavad funktsiooni, mis võimaldab nende teenusesaajatel deklareerida, et: (a) ta on meediateenuse osutaja artikli 2 lõike 2 tähenduses; (b) tema toimetus on sõltumatu liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest; ning (c) tema suhtes kohaldatakse ühes või mitmes liikmesriigis toimetusvastutuse teostamise regulatiivseid nõudeid või ta järgib toimetusstandardeid reguleerivat kaas- või enesereguleerimise mehhanismi, mis on asjaomases meediasektoris ühes või mitmes liikmesriigis laialdaselt tunnustatud. 2. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja otsustab peatada oma internetipõhiste vahendusteenuste pakkumise seoses käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja pakutava sisuga põhjusel, et see sisu ei ole tema tingimustega kooskõlas, ilma et see sisu suurendaks määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artiklis 26 osutatud süsteemset riski, võtab ta enne peatamise jõustumist kõik võimalikud meetmed, mis on kooskõlas tema kohustustega tulenevalt liidu õigusest, muu hulgas määrusest (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt], et ET 38 ET  edastada asjaomasele meediateenuse osutajale otsusele lisatud põhjendused, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/1150 artikli 4 lõikes 1. 3. Väga suurte digiplatvormide pakkujad võtavad kõik vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed tagamaks, et määruse (EL) 2019/1150 artikli 11 kohaseid kaebusi, mille on esitanud käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutajad, menetletakse ja nende kohta tehakse otsus eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta. 4. Kui lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja leiab, et väga suure digiplatvormi pakkuja piirab või peatab sageli meediateenuse osutaja teenuste osutamise seoses tema pakutava sisuga ilma piisava põhjuseta, peab väga suure digiplatvormi pakkuja meediateenuse osutaja taotluse korral meediateenuse osutajaga heas usus sisulist ja tulemuslikku dialoogi, et jõuda kokkuleppele põhjendamatute piirangute või peatamiste lõpetamises ja nende edaspidises vältimises. Meediateenuse osutaja võib teavitada sellise teabevahetuse tulemustest nõukoda. 5. Väga suurte digiplatvormide pakkujad teevad igal aastal üldsusele kättesaadavaks teabe järgmise kohta: (a) selliste juhtumite arv, mille puhul nad piirasid või peatasid teenust põhjusel, et käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja pakutav sisu ei ole nende tingimustega kooskõlas; ning (b) selliste piirangute kehtestamise põhjused. 6. Käesoleva artikli järjepideva ja tulemusliku rakendamise hõlbustamiseks võib komisjon anda välja suunised lõikes 1 sätestatud deklaratsiooni vormi ja üksikasjade kehtestamiseks. Artikkel 18 Struktureeritud dialoog 1. Nõukoda korraldab väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate osalusel korrapäraselt struktureeritud dialoogi, et arutada käesoleva määruse artikli 17 kohaldamisel saadud kogemusi ja parimaid tavasid, edendada juurdepääsu väga suurte digiplatvormide erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele ning jälgida, et järgitakse enesereguleerimise algatusi, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu, sh desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise eest. 2. Nõukoda annab dialoogi tulemustest aru komisjonile. Artikkel 19 Audiovisuaalmeedia pakkumise kohandamise õigus 1. Kasutajatel on õigus hõlpsasti muuta mis tahes seadme või kasutajaliidese vaikeseadeid, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, et kohandada audiovisuaalmeedia pakkumist vastavalt nende huvidele või eelistustele kooskõlas õigusaktidega. Käesolev säte ei mõjuta siseriiklikke meetmeid direktiivi 2010/13/EL artikli 7a rakendamiseks. 2. Lõikes 1 osutatud seadmete ja kasutajaliideste turule laskmisel tagavad tootjad ja arendajad, et neil on funktsioon, mis võimaldab kasutajatel vabalt ja lihtsalt muuta ET 39 ET  vaikeseadeid, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu pakutavatele audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist. 5. jagu Hästi toimiva meediaturu meetmetele ja menetlustele esitatavad nõuded Artikkel 20 Liikmesriikide meetmed, mis mõjutavad meediateenuse osutajate tegevust 1. Kõik liikmesriigi võetavad seadusandlikud, regulatiivsed või haldusmeetmed, mis võivad mõjutada meediateenuse osutajate tegevust siseturul, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Sellised meetmed peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad. 2. Iga lõikes 1 osutatud regulatiivse või haldusmeetme ettevalmistamiseks või vastuvõtmiseks kasutatava siseriikliku menetluse suhtes kohaldatakse eelnevalt kindlaks määratud selget ajakava. 3. Ilma et see piiraks meediateenuse osutaja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, on igal meediateenuse osutajal, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud regulatiivset või haldusmeedet, mis teda isiklikult ja otseselt puudutab, lisaks õigus esitada meetme kohta kaebus apellatsiooniorganile. See organ peab olema sõltumatu asjaga seotud pooltest ja välisest sekkumisest või poliitilisest survest, mis võib ohustada tema menetluses olevate küsimuste sõltumatut hindamist. Tal peavad olema asjakohased eriteadmised, mis võimaldavad tal oma ülesandeid tulemuslikult täita. 4. Nõukoda koostab komisjoni taotlusel arvamuse, kui siseriiklik seadusandlik, regulatiivne või haldusmeede mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Pärast nõukoja arvamuse saamist võib komisjon esitada selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks. 5. Kui riigi ametiasutus või organ võtab vastu meetme, mis mõjutab meediateenuse osutajat isiklikult ja otseselt ning mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist, edastab ta nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni taotlusel põhjendamatu viivituseta ja elektrooniliselt kogu asjakohase teabe, sh lühiülevaate faktilistest asjaoludest, oma meetme, põhjused, millele riigi ametiasutuse või organi meede tugineb, ning vajaduse korral teiste asjaomaste asutuste seisukohad. Artikkel 21 Meediaturu kontsentratsiooni hindamine 1. Liikmesriigid sätestavad oma õigussüsteemides materiaalõiguse ja menetlusnormid, millega tagatakse meediaturu sellise kontsentratsiooni hindamine, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Need normid peavad: (a) olema läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad; (b) nõudma, et meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele märkimisväärset mõju avaldada võiva meediaturu kontsentratsiooni osalised ET 40 ET  teataksid sellest kontsentratsioonist eelnevalt asjaomastele riigi ametiasutustele või organitele; (c) määrama liikmesriigi reguleeriva asutuse või organi, kelle ülesanne on hinnata teatamisele kuuluva kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, või tagama liikmesriigi reguleeriva asutuse või organi kaasamise sellisesse hindamisse; (d) kehtestama eelnevalt objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele märkimisväärset mõju avaldada võivast meediaturu kontsentratsioonist teatamiseks ning meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele avalduva mõju hindamiseks. Käesolevas lõikes osutatud hindamine on eraldiseisev konkurentsiõiguse valdkonna hindamistest, sh ühinemiskontrolli eeskirjades sätestatud hindamistest. See ei piira vajaduse korral määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. 2. Lõikes 1 osutatud hindamise juures võetakse arvesse järgmisi elemente: (a) kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku arvamuse kujundamisele ja meediaturu osaliste mitmekesisusele, pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes ettevõtetes; (b) toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas kontsentratsiooni mõju toimetusrühmade toimimisele, ning meediateenuse osutajate võetud meetmed, mille eesmärk on tagada konkreetsete toimetusotsuste sõltumatus; (c) kas omandav ja omandatav üksus jääksid ilma kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks ning kas on alternatiivseid võimalusi nende majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks. 3. Komisjon, keda abistab nõukoda, võib anda välja suuniseid tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta, kui liikmesriikide reguleerivad asutused või organid kohaldavad kriteeriume, mille alusel hinnatakse meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. 4. Liikmesriigi reguleeriv asutus või organ konsulteerib eelnevalt nõukojaga iga arvamuse või otsuse üle, mille ta kavatseb vastu võtta ja milles hinnatakse teavitamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist. 5. 14 kalendripäeva jooksul pärast lõikes 4 osutatud konsulteerimist koostab nõukoda arvamuse talle edastatud liikmesriigi arvamuse või otsuse eelnõu kohta, võttes arvesse lõikes 2 osutatud elemente, ning edastab selle arvamuse konsulteerivale asutusele ja komisjonile. 6. Lõikes 4 osutatud liikmesriigi reguleeriv asutus või organ võtab lõikes 5 osutatud arvamust täiel määral arvesse. Kui asutus arvamust täielikult või osaliselt ei järgi, esitab ta 30 kalendripäeva jooksul alates arvamuse kättesaamisest nõukojale ja komisjonile põhjendatud selgituse oma seisukoha kohta. Komisjon võib esitada selles küsimuses arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. ET 41 ET  Artikkel 22 Arvamused meediaturu kontsentratsiooni kohta 1. Kui artikli 21 kohast hindamist või konsulteerimist ei toimu, koostab nõukoda komisjoni taotlusel arvamuse meediaturu kontsentratsiooni mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui meediaturu kontsentratsioon võib mõjutada meediateenuste siseturu toimimist. Nõukoda tugineb oma arvamuses artikli 21 lõikes 2 sätestatud elementidele. Nõukoda võib juhtida komisjoni tähelepanu meediaturu kontsentratsioonile, mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist. 2. Pärast nõukoja arvamuse saamist võib komisjon esitada selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. 3. Nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks. 6. jagu Majandusressursside läbipaistev ja õiglane jaotamine Artikkel 23 Kasutajaskonna mõõtmine 1. Kasutajaskonna mõõtmise süsteemid ja meetodid peavad vastama läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja kontrollitavuse põhimõtetele. 2. Ilma et see piiraks ettevõtete ärisaladuste kaitset, esitavad ettevõtjad, kes pakuvad endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, meediateenuse osutajatele ja reklaamijatele ning meediateenuse osutajate ja reklaamijate volitatud kolmandatele isikutele põhjendamatu viivituseta ja tasuta täpse, üksikasjaliku, põhjaliku, arusaadava ja ajakohase teabe neis kasutajaskonna mõõtmise süsteemides kasutatava metoodika kohta. See säte ei mõjuta liidu andmekaitse- ja eraelu puutumatuse norme. 3. Liikmesriikide reguleerivad asutused või organid julgustavad kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujaid koos meediateenuse osutajate, neid esindavate organisatsioonide ja muude huvitatud isikutega koostama käitumisjuhendeid, mille eesmärk on aidata kaasa lõikes 1 osutatud põhimõtete järgimisele, muu hulgas edendades sõltumatuid ja läbipaistvaid auditeid. 4. Komisjon, keda abistab nõukoda, võib anda välja suuniseid käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks praktikas. 5. Nõukoda edendab kasutajaskonna mõõtmise süsteemide kasutuselevõtuga seotud parimate tavade vahetamist korrapärase dialoogi kaudu liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite esindajate, kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate esindajate ja muude huvitatud isikute vahel. Artikkel 24 Riikliku reklaami jaotamine 1. Avaliku sektori rahalisi vahendeid või muid tasusid või eeliseid, mida ametiasutused annavad meediateenuse osutajatele reklaami eesmärgil, antakse läbipaistvate, ET 42 ET  objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ning avatud, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate menetluste kaudu. Käesolev artikkel ei mõjuta riigihanke-eeskirju. 2. Avaliku sektori asutused, sh riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riikliku või piirkondliku tasandi riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad üksused ning rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused teevad üldsusele igal aastal kättesaadavaks täpse, põhjaliku, arusaadava, üksikasjaliku teabe meediateenuse osutajatele eraldatud reklaamikulude kohta, sh vähemalt järgmised andmed: (a) nende meediateenuse osutajate ametlikud nimed, kellelt reklaamiteenuseid osteti; (b) aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja kohta kulutatud summa. 3. Liikmesriigi reguleerivad asutused või organid jälgivad riikliku reklaami jaotamist meediaturgudel. Selleks et hinnata lõike 2 kohaselt kättesaadavaks tehtud riiklikku reklaami käsitleva teabe täpsust, võivad liikmesriikide reguleerivad asutused või organid nõuda lõikes 2 osutatud üksustelt lisateavet, muu hulgas teavet lõikes 1 osutatud kriteeriumide kohaldamise kohta. 4. Riigi vahendite eraldamisel meediateenuse osutajatele, et osta neilt muid kaupu või teenuseid peale riikliku reklaami, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud nõudeid. Käesolev artikkel ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist. IV peatükk – Lõppsätted Artikkel 25 Järelevalve 1. Komisjon tagab meediateenuste siseturu, sh selle toimimise ja vastupidavusega seotud riskide ning edusammude sõltumatu järelevalve. Järelevalve tulemuste üle konsulteeritakse nõukojaga. 2. Komisjon määrab nõukojaga konsulteerides kindlaks põhilised tulemusnäitajad, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud järelevalves. 3. Järelevalve hõlmab järgmist: (a) kõigi liikmesriikide meediaturgude vastupidavuse üksikasjalik analüüs, muu hulgas seoses meedia kontsentratsiooni taseme ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumisega; (b) ülevaade ja tulevikku suunatud hinnang meediateenuste siseturu kui terviku vastupidavuse kohta; (c) ülevaade meetmetest, mida meediateenuse osutajad on võtnud konkreetsete toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks. 4. Järelevalvet tehakse igal aastal ja selle tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks. Artikkel 26 Hindamine ja aruandlus ET 43 ET  1. Hiljemalt [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja pärast seda iga nelja aasta järel hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. 2. Komisjoni nõudmisel saadavad liikmesriigid ja nõukoda talle lõike 1 kohaldamiseks asjakohase teabe. 3. Lõikes 1 osutatud hindamiste läbiviimisel võtab komisjon arvesse järgmist: (a) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja muude asjaomaste organite või allikate seisukohad ja järeldused; (b) asjakohastel foorumitel toimunud asjakohaste arutelude tulemused; (c) nõukoja väljaantud asjakohased dokumendid; (d) artiklis 25 osutatud järelevalve tulemused. Artikkel 27 Direktiivi 2010/13/EL muutmine 1. Direktiivi 2010/13/EL artikkel 30b jäetakse välja. 2. Viiteid direktiivi 2010/13/EL artiklile 30b käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklile 12. 3. Liidu õiguses sisalduvaid viiteid audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmale (ERGA) käsitatakse viidetena Euroopa meediateenuste nõukojale („nõukoda“). Artikkel 28 Jõustumine ja kohaldamine 1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates [6 kuud pärast jõustumist]. Artikleid 7–12 ja 27 kohaldatakse aga alates [3 kuud pärast jõustumist] ning artikli 19 lõiget 2 alates [48 kuud pärast jõustumist]. 3. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 44 ET  FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad 1.3. Ettepaneku/algatuse liik 1.4. Eesmärgid 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid 2 HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.3. Hinnanguline mõju tuludele ET 45 ET  FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Määrus, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad  Siseturg  Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja väärtustesse  Uus hoog ELi demokraatiale 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb  uut meedet  uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 59  olemasoleva meetme pikendamist  ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid Sekkumise üldeesmärk on parandada meedia siseturu toimimist. Meedia siseturu toimimise parandamine soodustab kvaliteetsete meediateenuste osutamist ja tugevdab seega kogu siseturu terviklust. See eesmärk saavutatakse määrusega, milles sätestatakse ühised normid ja mida toetab meediat reguleerivate asutuste struktureeritud koostöö raamistik nõukojas, mis koosneb asjaomaste riiklike sõltumatute meediat reguleerivate asutuste või organite esindajatest. 1.4.2. Erieesmärgid Piiriülese tegevuse ja investeeringute edendamine meedia siseturul Eesmärk on hõlbustada meediaturu osalistel laiendada oma tegevust kogu siseturul ning suurendada järk-järgult piiriüleste investeeringute arvu ja mahtu. Selleks tahetakse algatusega koordineerida teatavaid elemente liikmesriikide erinevates meedia mitmekesisuse raamistikes, et hõlbustada teenuste piiriülest osutamist. Algatuse eesmärk on eelkõige tagada, et meediaturu tehingute hindamisel käsitleksid riikide sõltumatud asutused meedia mitmekesisust kogu ELi meediaturul järjepidevalt, kasutades ühiseid kriteeriume ja ELi tasandi koordineerimist. Suurem regulatiivne koostöö ja õigusnormide lähendamine meedia siseturul Eesmärk on tugevdada regulatiivset koostööd, et tagada piiriüleses kontekstis paremini ELi meediaraamistiku järgimine ning ELi tasandi arvamuste ja suuniste kaudu edendada õigusnormide lähendamist, mis aitaks ühtlustada lähenemisviise meedia sõltumatusele ja mitmekesisusele, muu hulgas internetis. Samuti on eesmärk 59 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b. ET 46 ET  pakkuda vahendeid sõltumatute reguleerivate asutuste kollektiivseks – kogu ELi hõlmavaks – tegevuseks, et kaitsta ELi siseturgu teenuseosutajate (sh kolmandate riikide teenuseosutajate) eest, kes ei järgi ELi meediastandardeid. Kvaliteetsete meediateenuste vaba osutamise hõlbustamine siseturul Eesmärk on tagada, et tarbijad ja ettevõtted saaksid usaldusväärset sisu, mida pakub sõltumatu meedia piiriülesel meediateenuste turul, mis muutub üha digitaalsemaks. Algatuse eesmärk on leevendada avaliku ja erasektori põhjendamatut sekkumist toimetusvabadusse, et edendada kvaliteetsete meediateenuste osutamist siseturul. Algatus suurendab meediaomandi läbipaistvust, et tugevdada meedia vastutust ja sõltumatust. Samuti on algatuse eesmärk edendada meediaettevõtete sõltumatu toimimise huvides enesereguleerimist. Lisaks on algatuse eesmärk tagada, et ajakirjanike töösse ei sekkutaks, eelkõige seoses allikate kaitsmisega. Majandusressursside läbipaistva ja õiglase jaotamise tagamine meedia siseturul Eesmärk on tagada majandusressursside läbipaistva ja õiglase jaotamise abil meediaturu osalistele võrdsed võimalused. Selle saavutamiseks on vaja suurendada kasutajaskonna mõõtmise meetodite läbipaistvust, mittediskrimineerivust, proportsionaalsust, objektiivsust ja kaasavust, eelkõige internetis. Samuti on ettepaneku eesmärk tagada meedialt tellitava riikliku reklaami läbipaistvus, mittediskrimineerimine, proportsionaalsus ja objektiivsus, minimeerimaks ohtu, et eelistatakse valitsusmeelseid väljaandeid või kasutatakse riigi toetust erahuvide teenimiseks, kahjustades teisi turuosalisi, ning seeläbi edendada ausat konkurentsi meedia siseturul. 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Eeldatakse, et määrus ja soovitus meediaettevõtetele ja liikmesriikidele edendada meedia sõltumatust, mida toetab juhtimisstruktuur, mis koosneb nõukojast, keda abistab komisjoni sekretariaat, parandab meedia siseturu toimimist, ühtlustades meedia mitmekesisusega seotud valdkondade siseriiklikke õigusnorme ja lähenemisviise tõhusal, sidusal, proportsionaalsel ja üldiselt tulemuslikul viisil. Ettepanekule lisatud mõjuhinnangu finantsmudeli kohaselt on majanduslik puhaskasu suurenenud tulude näol esimesel aastal 2 885 miljonit eurot ja järgnevatel aastatel 2 898,1 miljonit eurot. Meediaturul osalejad saavad otsest regulatiivset kasu. Audiovisuaalsektor saab eelkõige kasu siseriiklikele meedia mitmekesisust käsitlevatele õigusaktidele ja turukontrolli menetlustele ühiste nõuete kehtestamisest ning mastaabisäästust paremini toimival, prognoositavamal, sidusamal ja vähem protektsionistlikul meedia siseturul. Ringhäälinguorganisatsioonid ja (audiovisuaalse) uudistesisu pakkujad ning välismaised üksused, kes kannatavad suurema tõenäosusega õigusliku killustatuse tõttu, saavad laiendada oma tegevust teistes liikmesriikides. Need ringhäälinguorganisatsioonid ja ajakirjandusettevõtted, kes kasutavad soovitusi toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmete kohta, tugevdavad oma toimetuste sõltumatust ja suurendavad nende vabadust teha otsuseid ilma avaliku või erasektori sekkumiseta, suurendades meedias väljendatud seisukohtade ja analüüsitud küsimuste mitmekesisust. Nende kaitsemeetmete laialdasem kasutamine meediaettevõtetes suurendab ka ajakirjanike sõltumatust meediaomanikest. Meediaomandi ja eelkõige omanike muude ärihuvide suurem läbipaistvus tõhustab ausat konkurentsi, eriti kirjutava pressi sektoris (mis hõlmab trüki- ja ET 47 ET  internetimeediat), mille jaoks liikmesriikidel tavaliselt puuduvad konkreetsed läbipaistvusvahendid, näiteks meediaregistrid. Läbipaistvamad internetipõhised kasutajaskonna mõõtmise süsteemid vähendavad turumoonutusi, tugevdavad veelgi meediateenuse osutajate ja internetiettevõtete võrdseid võimalusi ning toovad eelkõige kasu audiovisuaalmeedia teenustele ja veebiajakirjandusele, samuti internetis reklaamijatele. Samuti peaksid sellest kasu saama ajakirjanikud, sest nad mõistavad paremini, kuidas internetiettevõtted meediateenuste kasutajaskonda mõõdavad. Riikliku reklaami läbipaistvust ja õiglust käsitlevad meetmed vähendavad turumoonutusi ja tagavad, et suuremal hulgal meediaväljaannetel on juurdepääs sellele tuluallikale. VKEdele toovad kasu suurem kindlus ja asjaolu, et nende õigusabikulud kahanevad. Ka võimalik parem juurdepääs riiklikule reklaamile annab väiksematele ettevõtetele proportsionaalselt suurema võimaluse. Samuti on VKEd internetiettevõtete suhtes kasutajaskonna mõõtmise puhul eriti nõrgal positsioonil, mistõttu aitab algatus luua VKEdele võrdsemaid võimalusi konkureerida reklaamitulude pärast. 1.4.4. Tulemusnäitajad Kavandatavad näitajad ja oodatavad Lähtestsenaarium tulemused Näitaja – piiriüleste investeeringute arv ja Investorite investeeringud aastatel 2013–2021: maht ELi 27 liikmesriigi meediaturgudel (igal - EL: 478 tehingut aastal) - ELi-väline: 389 tehingut Oodatav tulemus – piiriüleste investeeringute 60 % tehingute maht: 84 mld eurot arvu ja mahu järkjärguline kasv Näitaja – nõukoja arvamuste arv riiklike puudub meediaturukontrolli otsuste kohta, mida asjaomase riigi ametiasutus on arvesse võtnud (igal aastal) Oodatav tulemus – nõukoja arvamuste osakaal, mida liikmesriigid arvesse võtavad Näitaja – selliste juhtumite osakaal, mille puudub nõukoda lahendas koostöömehhanismi ja vastastikuse abi mehhanismi raames (igal aastal) Oodatav tulemus – nõukoja lahendatud juhtumite osakaal Näitaja – komisjoni ja/või nõukoja välja puudub antud suuniste/aruannete arv meedia mitmekesisuse peamistes reguleerimisvaldkondades (iga kolme aasta järel) Oodatav tulemus – ELi tasandi suunistes/aruannetes käsitletud meedia mitmekesisusega seotud valdkondade arvu suurenemine ET 48 ET  Näitaja – riskiskoorid järgmistes Vastavad 2021. aasta meedia mitmekesisuse valdkondades (igal aastal): seire riskiskoorid: – meedia poliitiline sõltumatus – toimetuste - 54 % autonoomia - 55 % – avalik-õigusliku meedia juhtimise - 50 % sõltumatus - 60 % – äriline ja omaniku mõju ajakirjanduslikule sisule - 16 % – ajakirjandusallikate kaitse - 58 % – meediaomandi läbipaistvus Oodatav tulemus – riskiskooride järkjärguline vähenemine Näitaja – meedia enesereguleerimise 16 organitega liikmesriikide arv (igal aastal) Oodatav tulemus – enesereguleerimise organitega liikmesriikide arvu järkjärguline suurenemine Näitaja – kodanike tajutav usaldus meedia Nende vastajate osakaal, kes usaldavad järgmist vastu (kaks korda aastas) meediat: Oodatav tulemus – usalduse järkjärguline 58 %: raadio suurenemine meedia vastu 51 %: televisioon 51 %: kirjutav press 35 %: internet Näitaja – kasutajaskonna mõõtmise Nielsen: 61 % turustajatest nõustub, et neil on süsteemide põhimõtete rikkumisega seotud juurdepääs kvaliteetsetele kasutajaskonna juhtumite arv (igal aastal) andmetele, mida on vaja meediaeelarve maksimaalseks ärakasutamiseks. Oodatav tulemus – ELi uuele raamistikule mittevastavate kasutajaskonna mõõtmise süsteemide järkjärguline vähenemine Näitaja – riikliku reklaami jaotamise Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta riskiskoor (igal aastal) riskiskoor riikliku reklaami puhul: 70 % Oodatav tulemus – riskiskoori järkjärguline vähenemine 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sh algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava Enamik määruse sätteid on vahetult kohaldatavad kuue kuu möödumisel selle jõustumisest. Selleks et valmistuda Euroopa meediavabaduse määruse nõuetekohaseks rakendamiseks, hakatakse selle sätteid, mis käsitlevad sõltumatuid meediaasutusi ja Euroopa meediateenuste nõukoda ning sellega seotud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi muudatust kohaldama juba kolm kuud pärast määruse jõustumist. See tagab nõukoja õigeaegse loomise määruse eduka rakendamise eesmärgil. Nõukoda asendab audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA) ja on selle õigusjärglane. Rühm nimetatakse ümber, et kajastada laiemat pädevust, sellele ET 49 ET  usaldatakse lisaülesanded ja seda toetatakse lisavahenditega (eelkõige lisapersonaliga komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadis). Euroopa meediavabaduse määrusega tagatakse, et kõiki viiteid audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmale (ERGA) käsitatakse ELi õiguses ja eelkõige audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis viidetena Euroopa meediateenuste nõukojale („nõukoda“). Nagu praegu audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma, abistab ka nõukoda tema tegevuses sekretariaat, mille tagab komisjon. Sekretariaat jääb sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi alla. Sekretariaat pakub nõukojale haldus- ja korralduslikku tuge. Määrusega ettenähtud vahendid võimaldavad sekretariaadil abistada nõukoda tema ülesannete täitmisel. Nõukoja sekretariaat luuakse rakendamise esimese kahe aasta jooksul, alates 2024. aastast, ning täielik isikkoosseis saavutatakse 2025. aastal. Euroopa meediavabaduse määruse rakendamise toetamiseks tellib sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat eeldatavasti välisuuringuid. Selliseid uuringuid võib kasutada ka nõukoja tegevuse toetamiseks ja tema töö sisendina. Nende uuringute aastaeelarve on kättesaadav alates määruse rakendamise eeldatavast algusest 2024. aastal ja vahendid paigutatakse ümber programmist „Loov Euroopa“. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante): Algatuse eesmärk on tagada meedia siseturu parem toimimine, parandades õiguskindlust ja kõrvaldades siseturu takistused. Õigusnormidega kehtestatakse mehhanismid, millega suurendatakse meediaturge, vabadust ja mitmekesisust ELis mõjutavate meetmetega seotud läbipaistvust, sõltumatust ja vastutust. Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex-post): Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangust nähtub, et määrus vähendaks turuosaliste jaoks erinevate riikide õiguskordade järgimise koormust, kui nad tegutsevad mitmes liikmesriigis. Samuti suurendaks see meediaturu osaliste jaoks prognoositavust ja õiguskindlust, edendades seeläbi ausat konkurentsi ja piiriüleseid investeeringuid. Samuti võimaldaks määrus meediat reguleerivatel asutustel ELi inforuumi mõjutavates küsimustes koordineeritult tegutseda. Hinnanguline majanduslik puhaskasu suurenenud tulude näol on esimesel aastal 2,885 miljardit eurot ja järgnevatel aastatel 2,898 miljardit eurot. Algatusega luuakse piiriülest tegevust edendav ühine ELi raamistik, tugevdatakse reguleerivate asutuste vahelist koostööd, edendatakse kvaliteetse meediasisu pakkumist, tegeletakse konkurentsi moonutavate tavadega, luuakse soodsamad tingimused meediateenuste piiriüleseks arendamiseks ja suurendatakse kvaliteetse meediasisu valikut tarbijate jaoks. Sellega tugevdatakse meedia siseturgu, edendades samal ajal meediavabadust ja mitmekesisust, mis on kaitstud põhiõiguste hartaga. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Käesoleva ettepaneku aluseks on komisjoni kogemused audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga, mis vaadati viimati läbi 2018. aastal ja vajab mõnes liikmesriigis ikka veel ülevõtmist. Kuigi läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ei ole veel täielikult hinnatud, sisaldab direktiiv mitmeid meediat reguleerivaid meetmeid, ET 50 ET  mis on seotud tarbijakaitse ja avaliku poliitika huvide edendamisega, nagu kultuuriline mitmekesisus. See piirdub siiski audiovisuaalmeedia teenustega ega hõlma meedia mitmekesisuse ja sõltumatusega seotud küsimusi (peale liikmesriikide reguleerivate asutuste ja organite sõltumatuse), mida käsitletakse käesolevas määruses. Peamised asjakohased õppetunnid on see, et määrusega saavutatakse soovitud tulemused tõenäoliselt palju kiiremini kui direktiiviga ning et meedia tõhusaks ja järjepidevaks reguleerimiseks on vaja tugevamat ja paremini varustatud institutsioonilist tugistruktuuri. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega Käesolev ettepanek kajastub komisjoni 2022. aasta tööprogrammi osas „Uus hoog Euroopa demokraatiale“. Euroopa meediavabaduse määrus täiendab asjaomast raamistikku, mis hõlmab autoriõiguse norme, läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ning hiljuti vastu võetud digiteenuste õigusakti ja digiturgude määrust. Omandi läbipaistvuse valdkonnas toob määrus kaasa koostoime rahapesuvastase direktiiviga ja ELi äriühinguõiguse direktiiviga. Ajakirjandusallikate puhul lisatakse määrusega sihipärane tugev kaitsemeede nuhkvara kasutamise vastu meediateenuse osutajate või nende töötajate kasutatavates seadmetes, tuginedes direktiivides 2002/58/EÜ, 2016/680/EL ja 2013/40/EL sätestatud kaitsele. Määrus on täielikult kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku ja programmi „Loov Euroopa“ raames võetavate rahastamismeetmetega, eelkõige seoses meediavabaduse ja mitmekesisuse järelevalve ja kaitsmise ning ajakirjanduspartnerlustega. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Tuginedes ERGA ja selle sekretariaadi praegustele kogemustele, on uue Euroopa meediateenuste nõukoja toetamiseks, eelkõige nõukojale sekretariaaditeenuste osutamiseks, vaja hinnanguliselt 8–10 täistööajale taandatud töökohta. Lisatud mõjuhinnangus on kaalutud ka muid võimalusi. Komisjoni tellitavad lisauuringud lähevad hinnanguliselt maksma kuni miljon eurot aastas. Nõukoja tegevus, eelkõige reisikulude hüvitamine, nõuab eeldatavasti umbes 150 000–200 000 eurot aastas. Liikmesriikide reguleerivate asutuste korduvad halduskulud seoses nõukojas osalemisega (näiteks sel eesmärgil palgatud töötajate palgad) kataksid liikmesriikide reguleerivad asutused, nagu praegu ERGA ja võrreldavate üksuste puhul. ERGA tegevuskulusid ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga seotud uuringute hankekulusid rahastatakse praegu programmi „Loov Euroopa“ MEDIA tegevussuunast. Programmi „Loov Euroopa“ sektoriülese tegevussuuna eesmärk on „edendada sektoriüleseid tegevusi, mille eesmärk on kohaneda meediat puudutavate struktuursete ja tehnoloogiliste muutustega, sealhulgas tugevdada vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, kvaliteetajakirjandust ja meediapädevust, seda ka digitaalses keskkonnas“ (programmi „Loov Euroopa“ määruse (EL) 2021/818 artikli 7 lõike 1 punkt c). ET 51 ET  Seetõttu rahastatakse sektoriülesest tegevussuunast nõukoja tegevusega seotud kulusid, kuna nõukoja pädevusse kuuluvad suhted meediaturu eri liiki osalistega audiovisuaal- ja muudes meediasektorites. Uuringute rahastamise allikas sõltub uuringute sisust: neid, mis käsitlevad üksnes audiovisuaalseid küsimusi, rahastatakse jätkuvalt programmi „Loov Euroopa“ MEDIA tegevussuunast, muid vajalikke uuringuid aga sektoriülesest tegevussuunast. ET 52 ET  1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju  Piiratud kestusega –  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA– AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA. Piiramatu kestusega – Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2024–2025, – millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid  Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt –  komisjoni talituste, sh tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides; –  rakendusametite kaudu  Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega  Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; –  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage); –  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; –  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; –  avalik-õiguslikele asutustele; –  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised; –  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised; –  isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. – Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“. Märkused ET 53 ET  2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad Pärast õigusakti vastuvõtmist antakse liikmesriikidele vajaduse korral 3–6 kuud aega oma riiklike raamistike kohandamiseks. Esimene hindamine toimub neli aastat pärast uute normide jõustumist ning järgnevad hindamised viiakse läbi iga nelja aasta järel. Komisjoni teostatavat järelevalvet toetab nõukoda. Ka ettepanekule lisatud soovituse jaoks nähakse ette eraldi järelevalvekava. See ühendab liikmesriikide sihipärase aruandluse ja uue mehhanismi meediateenuste siseturu toimimist ohustavate riskide sõltumatuks jälgimiseks määruse alusel. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Euroopa meediavabaduse määruse kohaselt muutub audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühm (ERGA) Euroopa meediateenuste nõukojaks. Sellega edendatakse nii Euroopa meediavabaduse määruse kui ka audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi tulemuslikku ja järjepidevat kohaldamist liikmesriikides. Kooskõlas oma ELi õigusest tulenevate ülesannetega annab nõukoda muu hulgas eksperdinõu meedia reguleerimise regulatiivsete, tehniliste või praktiliste aspektide kohta, esitab arvamusi, koordineerib meetmeid seoses teenuseosutajatega (sh kolmandatest riikidest pärit teenuseosutajatega), kes ei järgi ELi meediastandardeid, ning edendab koostööd ja tõhusat teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist reguleerivate asutuste vahel. Selleks et tagada nõukoja volituste täitmine, nähakse ette, et komisjon on tihedas kontaktis asjaomaste liikmesriikide reguleerivate asutuste ja organitega. Lisaks on määruses sätestatud, et nõukoja eesistuja teavitab komisjoni nõukoja kavandatavast ja käimasolevast tegevusest. Lisaks peab nõukoda oma kodukorra kohaselt konsulteerima komisjoniga oma tööprogrammi ja peamiste tulemuste ettevalmistamisel. Kooskõlas praeguste tavadega ja valitud poliitikavarianti arvesse võttes rakendab komisjon kavandatud rahastamist programmi „Loov Euroopa“ raames eelarve otsese täitmise kaudu. See on hõlmatud vastava kontrollistrateegiaga. Kontrolli teostab sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Tagamaks, et nõukoda täidab käesolevas määruses sätestatud volitusi, on ette nähtud, et komisjon tagab nõukojale sekretariaadi. Sekretariaat abistab nõukoda tema tegevuses ning pakub haldus- ja korralduslikku tuge. Kavandatav kontrolli- ja toetussüsteem aitab võimalikke riske maandada. Kuna määrus põhineb olemasoleval struktuuril ja asjaomaseid rahalisi vahendeid haldab komisjon otse, ei ole suuri riske tuvastatud. Kontrollid on osa sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi sisekontrollisüsteemist. ET 54 ET  2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). Kasutatakse sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi sisekontrollisüsteeme ja -menetlusi. Need on toimivad ja kulutõhusad. Eesmärk on tagada, et veamäär jääb alla olulisuse läve (alla 2 %). 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed Komisjonile kohalduvad olemasolevad pettuste ennetamise meetmed hõlmavad käesoleva määruse täitmiseks vajalikke lisaassigneeringuid. ET 55 ET  3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub  Olemasolevad eelarveread Kulu Mitmeaasta Eelarverida liik Rahaline osalus se finantsraam Liigendatu EFTA kandidaatrii finantsmääruse istiku Number d/liigendam 61 62 kolmanda artikli 21 lõike 2 riigid gid d riigid punkti b rubriik ata 60 tähenduses 07.010401 – Programmi „Loov Euroopa“ Liigenda 2b toetuskulud JAH JAH JAH EI mata 07.050300 – Programmi „Loov Euroopa“ Liigendat 2b sektoriülene tegevussuund JAH JAH JAH EI ud 07.050200 – Programmi „Loov Euroopa“ Liigendat 2b MEDIA tegevussuund JAH JAH JAH EI ud  Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Ei kohaldata 60 Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud. 61 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 62 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. ET 56 ET  3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade –  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist –  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: Assigneeringud paigutatakse ümber programmi „Loov Euroopa“ MEDIA ja sektoriülesele tegevussuunale ning 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku haldustoetuse eelarvereale eraldatud vahendite raames. miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku 2b ÜHTEKUULUVUS, VASTUPIDAVUS JA VÄÄRTUSED rubriik Pärast Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat 2024 2025 2026 2027 2027. aastat KOKKU  Tegevusassigneeringud (ümber paigutatud programmi „Loov Euroopa“ raames) 07.050200 – Programmi „Loov Euroopa“ MEDIA Kulukohustused (1a) 0,500 0,500 0,500 0,500 2,000 tegevussuund Maksed (2a) 0,250 0,500 0,500 0,500 0,250 2,000 07.050300 – Programmi „Loov Euroopa“ Kulukohustused (1b) 0,500 0,500 0,500 0,500 2,000 sektoriülene tegevussuund Maksed (2b) 0,250 0,500 0,500 0,500 0,250 2,000 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud63 07.010401 – Programmi „Loov Euroopa“ (3) 0,200 0,200 0,200 0,200 0,800 toetuskulud Kulukohustused =1a+1b+3 1,200 1,200 1,200 1,200 4,800 DG CNECT assigneeringud KOKKU Maksed =2a+2b 0,700 1,200 1,200 1,200 0,500 4,800 63 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. ET 57 ET  +3 Kulukohustused (4) 1,000 1,000 1,000 1,000 4,000 Tegevusassigneeringud KOKKU Maksed (5) 0,500 1,000 1,000 1,000 0,500 4,000  Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud (6) 0,200 0,200 0,200 0,200 0,800 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused =4+6 1,200 1,200 1,200 1,200 4,800 RUBRIIGI 2b assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 0,700 1,200 1,200 1,200 0,500 4,800 ET 58 ET  Mitmeaastase finantsraamistiku 7 Halduskulud rubriik miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Pärast 2024 2025 2026 2027 2027. aastat KOKKU DG CNECT  Personalikulud 0,644 1,288 1,288 1,288 4,508  Muud halduskulud DG CNECT KOKKU Assigneeringud 0,644 1,288 1,288 1,288 4,508 Mitmeaastase finantsraamistiku (Kulukohustuste kogusumma RUBRIIGI 7 = maksete kogusumma) 0,644 1,288 1,288 1,288 4,508 assigneeringud KOKKU miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Pärast 2024 2025 2026 2027 2027. aastat KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 1,844 2,488 2,488 2,488 9,308 RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Maksed 1,344 2,488 2,488 2,488 0,500 9,308 3.2.2. Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) Ei kohaldata ET 59 ET  3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade –  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist –  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Pärast 2024 2025 2026 2027 KOKKU 2027. aastat Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 Personalikulud 0,644 1,288 1,288 1,288 4,508 Muud halduskulud Mitmeaastase finantsraamistiku 0,644 1,288 1,288 1,288 4,508 RUBRIIGI 7 kulud kokku Mitmeaastase 64 finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud Personalikulud Muud halduskulud Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku KOKKU 0,644 1,288 1,288 1,288 4,508 Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 64 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. ET 60 ET  Hinnanguline personalivajadus –  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist –  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 2024 2025 2026 2027  Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 3 6 6 6 20 01 02 03 (delegatsioonides) 01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 01 01 01 11 (otsene teadustegevus) Muu eelarverida (märkige) 65  Koosseisuväline personal (töötajate arv täistööajale taandatuna) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad AC, END ja INT) 2 4 4 4 20 02 03 (AC, AL, END, INT ja JPD delegatsioonides) – peakorteris 66 XX 01 xx yy zz – delegatsioonides 01 01 01 02 (AC, END, INT – kaudse teadustegevuse valdkonnas) 01 01 01 12 (AC, END, INT – otsese teadustegevuse valdkonnas) Muu eelarverida (märkige) KOKKU 5 10 10 10 Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad Järelevalve eraettevõtetele, liikmesriikidele ning nõukotta kuuluvatele liikmesriikide reguleerivatele asutustele ja organitele määrusega kehtestatud kohustuste nõuetekohase täitmise üle Komisjoni esindamine nõukojas ja suhtlus nõukojaga selle tegevuse, muu hulgas iga- aastase tööprogrammi ja kodukorra küsimustes Määruse kohaste menetluste haldamine, eelkõige seoses nõukoja ülesannetega Nõukoja toetamine määruse kohaste ülesannete täitmisel Haldus- ja logistiline tugi nõukojale, eelkõige seoses igapäevase töö ja koosolekute korraldamisega Liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite koostöö ja koordineerimise toetamine ELi tasandil Määruse ja nõukoja tegevusega seotud välisuuringute tellimine ja haldamine Koosseisuvälised töötajad Nõukoja toetamine määruse kohaste ülesannete täitmisel Haldus- ja logistiline tugi nõukojale, eelkõige seoses igapäevase töö ja koosolekute 65 AC = lepingulised töötajad, AL = kohalikud töötajad, END = riikide lähetatud eksperdid, INT = renditööjõud, JPD = noored spetsialistid delegatsioonides. 66 Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read). ET 61 ET  korraldamisega Liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite koostöö ja koordineerimise toetamine ELi tasandil ET 62 ET  3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus: –  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu. Assigneeringud paigutatakse ümber programmi „Loov Euroopa“ MEDIA ja sektoriülesele tegevussuunale ning 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku haldustoetuse eelarvereale eraldatud vahendite raames. Sellel ei ole märkimisväärset mõju programmi ühelegi muule tegevusele, sest see jaguneb meetmete vahel võrdselt. –  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu. –  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus: –  ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist –  hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine: Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Lisage vajalik arv aastaid, et Aasta Aasta Aasta Aasta kajastada kogu finantsmõju Kokku N N+1 N+2 N+3 kestust (vt punkt 1.6) Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU ET 63 ET  3.3. Hinnanguline mõju tuludele –  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. –  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –  omavahenditele –  muudele tuludele – palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu  miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 67 Jooksva aasta Ettepaneku/algatuse mõju eelarves Tulude eelarverida: kättesaadavad Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada assigneeringud N N+1 N+2 N+3 kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …………. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). 67 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist. ET 64 ET