Ohvrikoha Hiis kultuurimälestiseks tunnistamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 05.02.2023 nr 38 Ohvrikoha Hiis kultuurimälestiseks tunnistamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 1 alusel ja arvestades sama paragrahvi lõiget 2. 1. Tunnistan kultuurimälestiseks ohvrikoha mälestise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“ ja nimetusega ohvrikoht Hiis (asukoht Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Varudi küla, Kunda metskond 39, KÜ 90202:001:0214). 2. Kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1. 3. Kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas. Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele ning kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja Maa-ameti kaardile. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja kaitse alla võtmise põhjendus Ohvrikoht Hiis asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Varudi külas, katastriüksusel Kunda metskond 39 (KÜ 90202:001:0214) kokku 1,37 ha suurusel alal. Ohvrikoht paikneb soosse ulatuval piklikul kõrgendikul, mis on põhjast, idast ja läänest ümbritsetud märgalaga. Ohvrikohas kasvab täiskasvanud segamets ja paik on hiljutisest inimtegevusest mõjutamata. Eesti looduslikke pühapaiku mainitakse kroonikates esimest korda juba 13. sajandil. Nendes kirjeldatakse kivide, puude ja teiste loodusobjektide austamist ning paikadega seotud ohverdamist – läbiv on pühaduse motiiv ja keeld paika rikkuda. Oletatavasti ulatuvad mõned Põhja-Eesti hiiekohad tagasi kuni eelrooma rauaaega (500 eKr – 50 pKr), kuid samas on looduslikke pühapaiku, mille kasutus võis saada alguse alles 19. sajandil. Igal juhul saab väita, et looduslike pühapaikade traditsioon esindab eelkristlikku arusaama, mille puhul nähti loodust hingestatult ja peeti loodusobjekte pühaks. Looduslikud pühapaigad on olulised piirkondliku identiteedi hoidjad ja samal ajal kogu Eesti rahvusliku identiteedi osa ärkamisajast kuni tänapäevani. Ajaloolised looduslikud pühapaigad on komplekssed muistised, mis sisaldavad nii materiaalse kui ka vaimse kultuuripärandi elemente. Vaimse kultuuripärandi moodustavad looduslike pühapaikade rahvapärimus, milles kajastuvad traditsioonilised uskumused ja rituaalsed käitumispraktikad. Pärimuse materiaalne ilming on pühapaikadega seotud inimtekkelised elemendid ning rituaalideks kasutatud loodusobjektid. Materiaalse kultuuripärandi üheks osaks võib lugeda ka pühaks peetud maastikuobjektidega seotud looduskeskkonda. Ohvrikoht Hiis võeti esimest korda riikliku kaitse alla 1920. aastatel numbriga 1-1242 ja nimetusega „Hiiekoht „Suur- ja väike hiis““. 1964. aastal lisati hiiekoht riikliku kaitse nimekirja: „nr 1491, Viru-Nigula külanõukogu, Ohverdamiskoht, II aastatuhat“. Teadmata põhjusel ei lisatud hiiekohta 1990. aastatel uute kaitsealuste mälestiste määrusesse, mistõttu paiga juriidiline kaitse lõppes. MuKS-i § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele Selektiivsus – ohvrikoht Hiis on esinduslik näide Eesti kultuuritraditsioonist, kus peeti pühaks erinevaid loodusobjekte. Paljud Eesti looduslikud pühapaigad ei ole tänapäevani säilinud või on nende kohta käiv pärimuslik andmestik liiga üldsõnaline, et paiku üles leida. Ohvrikoht Hiis on tänapäevani säilinud ja konkreetses füüsilises keskkonnas tuvastatav pühaks peetud kõrgendik rabas. See on kohalike inimeste seas tuntud ja hoitud, lisaks on paiga kohta säilinud suuline rahvapärimus. Sellest lähtudes on ohvrikoht ajaloolise Virumaa looduslike pühapaikade inventuuri tulemuste analüüsi põhjal esinduslik pühapaik. Originaalsubstantsi säilivus – ohvrikoht Hiis on säilinud poolsaarena rabasse ulatuval kõrgemal alal koos loodusliku keskkonnaga. Pärimuse põhjal tuvastati minevikus piirkonnas kaks kõrvuti asetsevat hiiepaika – Suur hiis ja Väike hiis – mis eristusid ümbritsevast sooalast natuke kõrgemate aladena. Tänapäeval ei ole võimalik neid hiiekohti enam üksteisest looduses eristada ja mälestis hõlmab mõlemat hiiekohta. Pärimuses kirjeldatakse hiiekohtades kasvavat metsa. Sõltumata, et mets on aja jooksul loodusliku uuenemise teel muutunud, võib praegu hiiekohas kasvavaid puid seostada pärimuses kirjeldatava metsaga. Tehniline seisukord – ohvrikoht on heas seisukorras. Piirkonnas ei ole jälgi varasemast ega hiljutisest inimtegevusest – näiteks metsaraiest, kaevetöödest, prügist. Ohvrikohta on endiselt võimalik tavandist või muudest pärandi väärtusest lähtuvatest eesmärkidest kasutada. Pühapaiga säilimisele on kaasa aidanud asjaolu, et paik oli enne 1990. aastaid riikliku kaitse all. Hiiekohta ümbritsevat Varudi sood on aja jooksul kuivendatud ning hiiekohast ligi pool kilomeetrit põhjas asub Varudi turbatootmisala, mistõttu on raba veetase viimase sajandi jooksul alanenud ning endisel lagedal sooalal on osaliselt hakanud kasvama mets. Ohvrikoha veerežiimi on mõjutanud ka hiieala lõunaserva lähedusest mööduv nõukogude ajal kaevatud kraav. Veetaseme alanemise tõttu ei ole looduses enam eristatavad Suur hiis ja Väike hiis. Samuti on kinni kasvanud kunagised vaated lagedalt rabaalalt metsasele ohvrikohale. Varudi raba kuivendamise ja kaevandamise mõju on piirkonna keskkonnale olnud pikaajaline ja laiaulatuslik, aga tegemist on pööratava nähtusega ja viimasel ajal on mitmetel sarnase saatusega märgaladel toimunud soode taastamise projektid. Vastavus ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele Vanus – ohvrikohta Hiis pühaks pidav pärimus ja seonduv paiga rituaalne kasutamine viib tagasi vähemalt 19. sajandisse. Seda tõendab 1881. aasta mõisakaart, kus soosaar on tähistatud nimega „Ije saar“. Tõenäoliselt ulatub ohvrikoha pühapaigana kasutamine palju kaugemasse minevikku. Kirjaliku ja/või pärimusliku teabe olemasolu – vanim arhiiviallikas ohvrikoha kohta on 1881. aasta mõisakaart, kus soosaar on tähistatud nimega „Ije saar“ ja Varudi raba nimetus on „Ije saare raba“. Ohvrikoha kohta on arhiivides säilinud üheksa pärimusteadet, mis kirjeldavad kahte kõrvuti paiknevat hiit ja kajastavad paiga pühadust. Täiendava kultuuriloolise kihistusena nimetatakse piirkonda ka pelgupaigaks. Rahvapärimuses esitatud detailid ühtivad looduses tuvastavate pinnavormidega. Täiendavalt on ohvrikohta ja selle pärimust kajastatud mitmetes trükistes. Pärimuse või tavade järjepidevus – 2021. aasta paikvaatluse käigus räägiti kohaliku elanikuga, kes oli hiiekohast teadlik ja oskas teed pühapaigani juhatada. Seega on ohvrikohaga seotud teadmised säilinud tänapäevani. Ohvripaik on uurijate ja koduloo huviliste seas tuntud ka laiemalt – seda tõendavad mitmed trükised, kus on hiiekohta kirjeldatud. Paigas ei tuvastatud visuaalseid tõendeid (nt piirkonda jäetud ande) ohvrikoha kasutamisest loodusliku pühapaigana tänapäeval. Samas ei pruugi loodusliku pühapaiga tavandist lähtuv kasutus piirkonda visuaalseid jälgi jätta. Ohvrikoht Hiis on tähelepanuväärne paik, mille kohta on säilinud kohapärimus, mis kirjeldab kahte kõrvuti paiknevat hiiekohta ja piirkonna pühadust. Eelnevat arvestades on ohvrikoht ajalooliste rituaalsete praktikate uurimisel oluline teadusliku informatsiooni allikas ning väärtuslik pärandmaastiku kihistus. Varudi soos asuv ohvrikoht vastab riikliku kaitse eeldusele, sh nii riikliku kaitse üldistele kui ka ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele, ning esindab Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Eeltoodule tuginedes on põhjendatud tunnistada ohvrikoht kultuurimälestiseks liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“. Mälestise piir Ohvrikoht on maa-alaline objekt, millele on MuKS-i § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt vaja kehtestada piir. Ohvrikoha Hiis mälestise ala suurus on 1,37 ha. Mälestise piiri määramisel on arvestatud kohapärimust ja ajaloolisi allikaid ning paiga looduslikke olusid, sh nii pinnavormi reljeefi ulatust kui ka poolsaarega seonduva kõrgema puistu tänapäevast ja ajaloolist piiri. Nii säilinud arhiiviallikad kui ka ajaloolised kaardid näitavad üheselt, et hiiekohad asusid piirkonnas eristuval soosse ulatuval poolsaarel. Samuti on mälestise ala ulatusel arvestatud asjaolu, et see hõlmaks mõlemat kunagi üksteisest eristunud hiiekohta. Kaitsevöönd MuKS-i § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. Kaitsevöönd kehtestatakse eesmärgiga tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas. Ohvrikoht Hiis asub poolsaarel, mis põhjast, idast ja läänest eristub selgelt ümbritsevast Varudi soost. Kaitsevööndi laiuseks määratakse 100 meetrit mälestise piirist ja see ümbritseb terviklikult kogu mälestise ala. 100 meetri laiune kaitsevöönd aitab ära hoida võimalikke kraavitusi ohvrikoha läbiümbruses, mis avaldaks otsest mõju mälestise ala veerežiimile ja seeläbi piirkonna looduslikule keskkonnale. Kraavitamise tagajärjel ei oleks soosaarel paiknevat ohvrikohta võimalik seda ümbritsevast alast eristada. Samuti on oluline, et kaitsevööndi alasse ulatuvate juba olemasolevate kraavidega seonduvate võimalike kaevetööde korral esitataks Muinsuskaitseametile teatis. Kaitsevööndi kehtestamine annab Muinsuskaitseametile ka võimaluse kaasa rääkida võimaliku turbakaevandamise ala laiendamises mälestise lähiümbruses. Sellest lähtudes kehtestatakse kaitsevöönd 7,87 ha suurusel alal. Kaitsevöönd hõlmab Eesti riigile kuuluvat katastriüksust: Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Varudi küla, Kunda metskond 39 (KÜ 90202:001:0214), ning eraomandis olevat katastriüksust: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Varudi-Altküla, Heina (KÜ 77002:002:0007). Mälestisel ja selle kaitsevööndis kehtivad piirangud ja leevendused Ohvrikoha Hiis alal ja selle kaitsevööndis asuvad erinevad kitsendusi põhjustavad objektid: Varudi maardla (M258); mitmed III kategooria kaitsealused liigid ning maaparandussüsteemi maa-ala VARUDI I (1107290020040003). Ehkki mälestise ala ja selle kaitsevööndi piirkonda on mõjutanud kuivendamine, ei ole see hiiekohta pöördumatult kahjustanud. Maa-ala muinsuskaitse alla võtmine ei muuda piirkonnas väljakujunenud olukorda. Ajaloolise loodusliku pühapaiga alal kehtivad mälestise säilimise tagamise nõuded. MuKS-i § 33 lõike 1 alusel peab igaüks hoiduma tegevustest, mis võib mälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada. MuKS-i § 36 lõike 1 punktid 1 ja 2 näevad ette, et mälestise omanik või valdaja peab viivitamata Muinsuskaitseametit teavitama mälestist kahjustada võivast ohust, kahjustumisest või hävimisest ning mälestise tahtevastasest üleminekust. MuKS-i §-de 52 ja 58 alusel on ajaloolise loodusliku pühapaiga alas ja selle kaitsevööndis kooskõlastamise ja tööde tegemise loa- või teatise kohustuslikud tegevused kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmine, ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve-, haljastus- ja pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud tööd ning maapinna ettevalmistamine metsaseaduse mõistes. MuKS-i § 19 lõike 1 punkti 4 kohaselt märgitakse mälestiseks tunnistamise käskkirjas leevendused MuKS-i § 52 lõigetes 1–3 ja § 62 lõikes 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning § 58 lõigetes 1–3 ja §-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid tehakse. Ohvrikoha Hiis mälestise alal ja kaitsevööndis ei ole asjakohane eelnimetatud töödele leevendusi teha, sest loakohustuslikud või kooskõlastamise ja teavitamise kohustuslikud tegevused mõjutavad vahetult ajaloolise loodusliku pühapaiga kui mälestise seisundit ja säilimist, mistõttu on iga kord vaja kaaluda kavandatud tööde lubatavust, seades vajaduse korral lisatingimusi kultuuriväärtuse säilimise tagamiseks. Muinsuskaitseamet otsustab tööde loa andmise igal üksikul juhul eraldi, arvestades konkreetse ajaloolise loodusliku pühapaiga maastikusituatsiooni ja eripära. MuKS-i § 54 lõike 4 punkti 2 alusel keeldub Muinsuskaitseamet tööde tegemise loa andmisest, kui kavandatav töö võib kahjustada mälestise või selle osa säilimist või seisundit. Käskkirjas käsitletud maa-ala riikliku kaitse alla võtmine tagab ohvrikoha säilimise tulevikus, sh võimaldab paigaga seotud tavade ja suulise pärimuse jätkumise põlvest põlve. Seejuures on säilimise eeldus võimalikult vähene inimmõju, mille all ei peeta silmas tavandist lähtuvat kasutamist, mis on kultuuriväärtusi säilitav, vaid loodusliku pühapaiga hoidmist sellisena nagu see on kujunenud looduslike protsesside ja tavandist lähtuva inimmõju tulemusena. Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse läbiviimine 18.06.2019 tegi Muinsuskaitseametit nõustav ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepaneku algatada ohvrikivi kaitse alla võtmise menetlus. 06.08.2021 küsis Muinsuskaitseamet ohvrikoha kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse algatamise kohta arvamust mälestise ala katastriüksuse valdajalt Riigimetsa Majandamise Keskuselt, kaitsevööndisse jääva katastriüksuse omanikult ning Viru-Nigula ja Rakvere Vallavalitsuselt. Menetlusosalised arvamust ei avaldanud. 10.08.2021 inventeerisid Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama ja arheoloogia nõunik Liivi Varul hiiekohta. Välitööde käigus koguti ohvrikoha kohta teavet kohalikult elanikult, hinnati ohvrikoha looduslikku seisundit ja mälestise potentsiaalse ala ulatust looduses. 2021. aasta välitööde põhjal koostas Muinsuskaitseamet ohvrikoha Hiis ning selle läheduses paikneva ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi kultuuriväärtuste väljaselgitamiseks eksperdihinnangu. Hinnangus tehti ettepanek võtta ohvrikoht kultuurimälestisena riikliku kaitse alla mälestise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“, sest ohvrikoht on olulise inimmõjuta rituaalse tegevusega seotud maa-ala ning väärtuslik kohaliku identiteedi kandja ja Eestis säilinud ohvripaikade esinduslik näide. Võttes arvesse, et ohvrikoht vastab nii riikliku kaitse üldistele kui ka ajaloolise loodusliku pühapaiga mälestise liigi kriteeriumitele, otsustas Muinsuskaitseamet algatada 01.09.2022 ohvrikoha kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. 13.10.2022 saatis Muinsuskaitseamet ohvrikoha kultuurimälestiseks tunnistamise eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks maa-ala piiresse jääva kinnisasja valdajale Riigimetsa Majandamise Keskusele, eraomanikule, Viru-Nigula Vallavalitsusele ja Rakvere Vallavalitsusele. 19.10.2022 andis Viru-Nigula Vallavalitsus teada, et nende hinnangul on kultuurimälestiseks tunnistamine põhjendatud koos kaitsevööndi määramisega, et säiliks mälestise asukoht sobivas ja toetavas keskkonnas. Arvestades ohvrikoha Hiis säilivust ja paigaga seotud pühadust kajastava pärimuse olemasolu, on põhjendatud tunnistada ohvrikoht loodusliku pühapaiga kaitseks kultuurimälestiseks mälestise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“. Muinsuskaitse Nõukogu vaatas eksperdihinnangu 10.01.2023 koosolekul läbi, nõustus ettepanekuga ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada ohvrikoht Hiis kultuurimälestiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman  Lisa 2 kultuuriministri 05.02.2023 käskkirja nr 38 „Ohvrikoha Hiis kultuurimälestiseks tunnistamine“ juurde Mälestise ohvrikoht Hiis kaitsevöönd Mälestise ohvrikoht Hiis kaitsevööndi koordinaadid Nr X Y Nr X Y 1 6591495,452 647293,6632 44 6591244,954 647055,6662 2 6591489,079 647295,1492 45 6591245,169 647049,1259 3 6591482,622 647296,2151 46 6591245,81 647042,6136 4 6591479,8 647296,546 47 6591246,876 647036,1572 5 6591467,208 647297,8409 48 6591248,362 647029,7843 6 6591464,648 647298,071 49 6591250,261 647023,5222 7 6591449,809 647299,2125 50 6591252,566 647017,3978 8 6591448,679 647299,2929 51 6591255,267 647011,4373 9 6591442,139 647299,507 52 6591258,352 647005,6662 10 6591435,599 647299,2929 53 6591261,807 647000,1092 11 6591429,086 647298,6515 54 6591264,428 646996,3741 12 6591422,63 647297,5855 55 6591279,406 646976,0325 13 6591416,257 647296,0996 56 6591280,597 646974,4485 14 6591414,235 647295,535 57 6591284,748 646969,3901 15 6591391,542 647288,9409 58 6591289,221 646964,614 16 6591387,302 647287,606 59 6591293,998 646960,1407 17 6591381,178 647285,3009 60 6591299,056 646955,9893 18 6591375,218 647282,6002 61 6591304,375 646952,1777 19 6591370,882 647280,3287 62 6591309,932 646948,7221 20 6591349,808 647268,6208 63 6591315,703 646945,6374 21 6591348,372 647267,8076 64 6591321,664 646942,9367 22 6591342,815 647264,352 65 6591327,788 646940,6316 23 6591337,496 647260,5404 66 6591334,05 646938,7321 24 6591332,438 647256,389 67 6591340,423 646937,2461 25 6591327,661 647251,9157 68 6591346,879 646936,1802 26 6591323,188 647247,1396 69 6591353,392 646935,5388 27 6591319,037 647242,0812 70 6591359,932 646935,3247 28 6591315,225 647236,7621 71 6591364,824 646935,4444 29 6591314,74 647236,0289 72 6591386,604 646936,5111 30 6591286,234 647192,5435 73 6591388,252 646936,6055 31 6591283,263 647187,7197 74 6591394,765 646937,2469 32 6591280,179 647181,9485 75 6591401,221 646938,3129 33 6591277,478 647175,988 76 6591407,594 646939,7988 34 6591276,835 647174,398 77 6591413,856 646941,6984 35 6591269,708 647156,3197 78 6591419,98 646944,0035 36 6591261,274 647135,024 79 6591425,941 646946,7041 37 6591259,555 647130,3471 80 6591431,712 646949,7889 38 6591257,656 647124,085 81 6591437,269 646953,2445 39 6591256,553 647119,5484 82 6591442,588 646957,0561 40 6591247,259 647077,0114 83 6591447,647 646961,2074 41 6591246,876 647075,1752 84 6591449,016 646962,4304 42 6591245,81 647068,7188 85 6591468,6 646980,2518 43 6591245,169 647062,2065 86 6591490,946 646998,8405 2 Nr X Y Nr X Y 87 6591492,929 647000,5344 123 6591565,211 647244,8627 88 6591497,065 647004,3736 124 6591564,675 647245,6737 89 6591520,907 647027,7894 125 6591560,863 647250,9928 90 6591521,547 647028,4235 126 6591556,712 647256,0512 91 6591526,02 647033,1996 127 6591552,239 647260,8273 92 6591530,171 647038,2581 128 6591547,463 647265,3006 93 6591533,983 647043,5772 129 6591542,404 647269,452 94 6591534,274 647044,0146 130 6591537,085 647273,2636 95 6591542,352 647056,2432 131 6591531,799 647276,5624 96 6591547,674 647062,5376 132 6591519,84 647283,5164 97 6591550,651 647066,2312 133 6591519,57 647283,6732 98 6591551,695 647067,6167 134 6591513,799 647286,7579 99 6591566,263 647087,2998 135 6591507,838 647289,4586 100 6591569,03 647091,2334 136 6591501,714 647291,7636 101 6591572,486 647096,7905 137 6591495,452 647293,6632 102 6591575,57 647102,5616 138 6591359,932 647035,3247 103 6591578,271 647108,5221 139 6591344,954 647055,6662 104 6591580,576 647114,6465 140 6591354,248 647098,2031 105 6591580,944 647115,7503 141 6591362,71 647119,5701 106 6591587,032 647134,3946 142 6591369,866 647137,7197 107 6591588,564 647139,5529 143 6591398,372 647181,205 108 6591590,05 647145,9258 144 6591419,446 647192,913 109 6591591,116 647152,3822 145 6591442,139 647199,507 110 6591591,757 647158,8945 146 6591456,978 647198,3655 111 6591591,971 647165,4348 147 6591469,57 647197,0706 112 6591591,757 647171,9751 148 6591481,528 647190,1167 113 6591591,116 647178,4874 149 6591488,744 647179,0869 114 6591590,05 647184,9438 150 6591491,971 647165,4348 115 6591589,289 647188,4402 151 6591485,883 647146,7905 116 6591586,062 647202,0924 152 6591471,315 647127,1074 117 6591585,336 647204,9688 153 6591462,174 647116,2972 118 6591583,437 647211,2309 154 6591450,836 647099,1342 119 6591581,132 647217,3553 155 6591426,994 647075,7184 120 6591578,431 647223,3158 156 6591402,94 647055,7085 121 6591575,346 647229,0869 157 6591381,712 647036,3914 122 6591572,427 647233,833 158 6591359,932 647035,3247 3  Lisa 1 kultuuriministri 05.02.2023 käskkirja nr 38 „Ohvrikoha Hiis kultuurimälestiseks tunnistamine“ juurde Mälestise ohvrikoht Hiis piir Mälestise ohvrikoht Hiis piiri koordinaadid Nr X Y 1 6591442,1 647200 2 6591419,4 647193 3 6591398,4 647181 4 6591369,9 647138 5 6591362,7 647120 6 6591354,2 647098 7 6591345 647056 8 6591359,9 647035 9 6591381,7 647036 10 6591402,9 647056 11 6591427 647076 12 6591450,8 647099 13 6591462,2 647116 14 6591471,3 647127 15 6591485,9 647147 16 6591492 647165 17 6591488,7 647179 18 6591481,5 647190 19 6591469,6 647197 20 6591457 647198 21 6591442,1 647200