dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi kultuurimälestiseks tunnistamine

Kultuuriministeerium · 5. veebruar 2023
Viit
37
Registreeritud
5. veebruar 2023
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2023 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Liina Jänes

Failid

  • 📎37 05.02.2023 Ministri põhitegevus.asice1692 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 05.02.2023 nr 37 Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi kultuurimälestiseks tunnistamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 1 alusel ja arvestades sama paragrahvi lõiget 2. 1. Tunnistan kultuurimälestiseks ohvrikivi mälestise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“ ja nimetusega ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi (asukoht Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Varudi-Altküla, Heina, KÜ 77002:002:0007). 2. Kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1. 3. Kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning kinnismälestise vaadeldavus. Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele ning kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja Maa-ameti kaardile. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja kaitse alla võtmise põhjendus Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Varudi-Altkülas Heina katastriüksusel (KÜ 77002:002:0007). Ohvrikivi paikneb haritava põllu kirdeosas, Varudi soost umbes 230 meetrit lõunas. Kivi ümbrusesse on põllukoristuse käigus toodud pinnast ja väiksemaid kive, muid inimtegevuse jälgi näha ei ole. Eesti looduslikke pühapaiku mainitakse kroonikates esimest korda juba 13. sajandil. Nendes kirjeldatakse kivide, puude ja teiste loodusobjektide austamist ning paikadega seotud ohverdamist – läbiv on pühaduse motiiv ja keeld paika rikkuda. Oletatavasti ulatuvad mõned Põhja-Eesti looduslikud pühapaigad tagasi kuni eelrooma rauaaega (500 eKr – 50 pKr), kuid samas on looduslikke pühapaiku, mille kasutus võis saada alguse alles 19. sajandil. Igal juhul saab väita, et looduslike pühapaikade traditsioon esindab eelkristlikku arusaama, mille puhul nähti loodust hingestatult ja peeti loodusobjekte pühaks. Looduslikud pühapaigad on olulised piirkondliku identiteedi hoidjad ja samal ajal kogu Eesti rahvusliku identiteedi osa ärkamisajast kuni tänapäevani. Ajaloolised looduslikud pühapaigad on komplekssed muistised, mis sisaldavad nii materiaalse kui ka vaimse kultuuripärandi elemente. Vaimse kultuuripärandi moodustab looduslike pühapaikade rahvapärimus, milles kajastuvad traditsioonilised uskumused ja rituaalsed käitumispraktikad. Pärimuse materiaalne ilming on pühapaikadega seotud inimtekkelised elemendid ning rituaalideks kasutatud loodusobjektid. Materiaalse kultuuripärandi üheks osaks võib lugeda ka pühaks peetud maastikuobjektidega seotud looduskeskkonda. MuKS-i § 10 lõike 1 järgi on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele Selektiivsus – ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi on esinduslik näide Eesti kultuuritraditsioonist, kus peeti pühaks erinevaid loodusobjekte. Paljud Eesti looduslikud pühapaigad ei ole tänapäevani säilinud või on nende kohta käiv pärimuslik andmestik liiga üldsõnaline, et paiku üles leida. Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi on tänapäevani säilinud ja see on konkreetses füüsilises keskkonnas tuvastatav. See on kohalike inimeste seas tuntud ja hoitud, lisaks on kivi kohta säilinud suuline rahvapärimus. Virumaa kihelkondade looduslike pühapaikade inventuuri tulemuste analüüsi põhjal on ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi esinduslik ohvrikivi. Originaalsubstantsi säilivus – ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi on hästi säilinud ja looduses kergelt leitav. Kivi on tähelepanuväärsete mõõtmetega (5,2 × 3 × 2,15 m) loodusobjekt, mis on oma suuruse ja maastikulise asendi tõttu pälvinud tähelepanu nii minevikus kui ka tänapäeval. Mastaapset kivi ei ole maaparanduse käigus liigutatud, vaid see asub algses asukohas. Kivi paikneb haritaval põllul, kuid selle käigus ei ole kivi kahjustatud. Tehniline seisukord – ohvrikivi on heas seisukorras, ehkki selle pealispind on osaliselt murenenud ja pragunenud. Põlluharimise käigus on kivi lähiümbrusesse kuhjatud väiksemaid kive. Ohvrikivi on endiselt võimalik kasutada nii tavandist lähtuvalt kui ka objekti kultuuriväärtusest lähtuvatel teistel eesmärkidel. Vastavus ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele Vanus – ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi pühaks pidav pärimus ja paiga rituaalne kasutamine viib tagasi vähemalt 19. sajandisse. Tõenäoliselt ulatub kivi pühapaigana kasutamine palju kaugemasse aega. Näiteks pärimuses kajastatakse kivi seost libahundiks käimisega. Libahundiusu kõrgaeg Eesti- ja Liivimaal langeb 16.–17. sajandisse, mis kattub pärimusteates nenditud ajalise määratlusega, et see toimus Rootsi ajal. Kirjaliku ja/või pärimusliku teabe olemasolu – ohvrikivi kohta on arhiivides säilinud kaks pärimusteadet, mis kajastavad ohverdamist ning kivi seost libahundiks käimisega. Vanem ja nüansirikkam pärimus kirjeldab, kuidas kaks naist käisid kivi juures, et saada hundinahad, mille andis neile kivi alt hall vanamees. Hommikuti viisid nad hundinahad uuesti kivi juurde, kus need kadusid. Nimetatud hall vanamees seostub looduslike pühapaikadega seotud laiema traditsiooniga, milles usuti, et neis paigus võivad elada haldjad või teised üleloomulikud olendid. Ohvrikivi tuntakse paralleelsete nimetustega Suurkivi ja Hiiekivi. Kui esimene nimetus tuleneb kivi tähelepanuväärsest suurusest, siis paralleelnimetus Hiiekivi seob kivi otseselt teiste Hiie nimeliste ja pühapärimust kandvate looduslike pühapaikadega. Pärimuse või tavade järjepidevus – paigas ei tuvastatud visuaalseid tõendeid (nt piirkonda jäetud ande) ohvrikivi kasutamisest loodusliku pühapaigana tänapäeval. Samas ei pruugi loodusliku pühapaiga tavandist lähtuv kasutus piirkonda visuaalseid jälgi jätta. Piirkonnas ei ole tehtud laiemat uuringut, mille põhjal ohvrikiviga seotud tavade järjepidevust hinnata. Küsitletud lähima talu elanike seas ei olnud kivi pühadusega seotud teadmine säilinud. Küll aga peeti kivi tähtsaks ja teati nimetusi Suurkivi ja Hiiekivi. Samuti mäletati kivi laste mängimis- ja noorte ajaveetmise kohana. Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi on tähelepanuväärne paik, mille kohta säilinud kohapärimus seob kivi nii ohverdamise kui ka libahundi uskumustega, mis kinnitab kivi pühaks pidamist. Eelnevat arvestades on ohvrikivi ajalooliste rituaalsete praktikate uurimisel oluline teadusliku informatsiooni allikas ning väärtuslik pärandmaastiku kihistus. Varudi-Altkülas asuv ohvrikivi vastab riikliku kaitse eeldusele, sh nii riikliku kaitse üldistele kui ka ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele, ning esindab Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Eeltoodule tuginedes on põhjendatud tunnistada ohvrikivi kultuurimälestiseks liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“. Mälestise piir Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi on maa-alaline objekt, millele on MuKS-i § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt vaja kehtestada piir. Ohvrikivi on looduses selgelt eristuv ja tuvastatav objekt, mistõttu ühtib mälestise piir kivi pealispinna servadega 20,6 ruutmeetri suurusel alal. Mälestis asub äriühingu omandis oleval katastriüksusel: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Varudi-Altküla, Heina, KÜ 77002:002:0007. Kaitsevöönd MuKS-i § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. Kaitsevöönd kehtestatakse eesmärgiga tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning kinnismälestise vaadeldavus. Kultuurimälestiseks tunnistatud ajaloolisi looduslikke pühapaiku ümbritseb üldjuhul 50 meetri laiune kaitsevöönd. Arvestades senist praktikat ja kogemust, on 50 meetrine kaitsevöönd oma eesmärki täitnud, mistõttu on sellest lähtutud ka kaitsevööndi määramisel. 50 meetri laiuse kaitsevööndi määramine mälestise piirist on piisav ja põhjendatud, et kaitsta kivi toetavas keskkonnas, tagada sellele ligipääs ja säilitada sellele vaated. Ohvrikivi paikneb haritaval põllul ja kivile avanevad vaated igast ilmakaarest. Oluline on ennetada maaharimisel kivile ja lähiümbrusesse pinnase ja kivide kuhjamise jätkumist, sest see halvendaks kivi vaadeldavust, kasutamist ja külastamist. Sellest lähtudes kehtestatakse kaitsevöönd 0,8 ha suurusel alal. Kaitsevöönd hõlmab äriühingu omandis olevat katastriüksust: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Varudi-Altküla, Heina, KÜ 77002:002:0007. Mälestisel ja selle kaitsevööndis kehtivad piirangud ja leevendused Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi alal ja selle kaitsevööndis asuvad kaks maaparandussüsteemi maa-ala: VARUDI I (1107290020040003) ja VARUDI II (1107230020080001). Mälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine ei muuda piirkonnas väljakujunenud olukorda. Ajaloolise loodusliku pühapaiga alal kehtivad mälestise säilimise tagamise nõuded. MuKS-i § 33 lõike 1 alusel peab igaüks hoiduma tegevustest, mis võib mälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada. MuKS-i § 36 lõike 1 punktid 1 ja 2 näevad ette, et mälestise omanik või valdaja peab viivitamata Muinsuskaitseametit teavitama mälestist kahjustada võivast ohust, kahjustumisest või hävimisest ning mälestise tahtevastasest üleminekust. MuKS-i §-de 52 ja 58 alusel on ajaloolise loodusliku pühapaiga alas ja selle kaitsevööndis kooskõlastamise ja tööde tegemise loa- või teatise kohustuslikud tegevused kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmine, ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve-, haljastus- ja pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud tööd ning maapinna ettevalmistamine metsaseaduse mõistes. MuKS-i § 19 lõike 1 punkti 4 kohaselt märgitakse mälestiseks tunnistamise käskkirjas leevendused MuKS-i § 52 lõigetes 1–3 ja § 62 lõikes 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning § 58 lõigetes 1–3 ja §-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid tehakse. Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi mälestise alal ja selle kaitsevööndis ei ole asjakohane eelnimetatud töödele leevendusi teha, sest loakohustuslikud või kooskõlastamise ja teavitamise kohustuslikud tegevused mõjutavad vahetult ajaloolise loodusliku pühapaiga kui mälestise seisundit ja säilimist, mistõttu on iga kord vaja kaaluda kavandatud tööde lubatavust, seades vajaduse korral lisatingimusi kultuuriväärtuse säilimise tagamiseks. Muinsuskaitseamet otsustab tööde loa andmise igal üksikul juhul eraldi, arvestades konkreetse ajaloolise loodusliku pühapaiga maastikusituatsiooni ja eripära. MuKS-i § 54 lõike 4 punkti 2 alusel keeldub Muinsuskaitseamet tööde tegemise loa andmisest, kui kavandatav töö võib kahjustada mälestise või selle osa säilimist või seisundit. Käskkirjas käsitletud maa-ala riikliku kaitse alla võtmine aitab ohvrikivi säilitada, sh võimaldab traditsioonidel jätkuda. Seejuures on säilimise eeldus võimalikult vähene inimmõju, mille all ei peeta silmas tavandist lähtuvat kasutamist, mis on kultuuriväärtusi säilitav, vaid loodusliku pühapaiga hoidmist sellisena nagu see on kujunenud looduslike protsesside ja tavandist lähtuva inimmõju tulemusena. Muinsuskaitse alla võtmine ei sea takistusi kaitsevööndisse jääva haritava maa senisele ja edasisele kasutamisele kas põllu- või heinamaana. Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse läbiviimine 18.06.2019 tegi Muinsuskaitseametit nõustav ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepaneku algatada ohvrikivi kaitse alla võtmise menetlus. 06.10.2021 küsis Muinsuskaitseamet ohvrikivi kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse algatamise kohta arvamust maa-ala omanikult ja Rakvere Vallavalitsuselt. Menetlusosalised arvamust ei avaldanud. 10.08.2021 inventeerisid Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama ja arheoloogia nõunik Liivi Varul ohvrikivi. Välitööde käigus vesteldi kohaliku elanikuga, mille käigus koguti andmeid ohvrikiviga seotud pärimuse või tavade järjepidevuse kohta. Ühtlasi hinnati ohvrikivi üldine seisukord heaks. 2021. aasta välitööde ja arhiiviallikate põhjal koostas Muinsuskaitseamet ohvrikoha Hiis ning selle läheduses paikneva ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi kultuuriväärtuste väljaselgitamiseks eksperdihinnangu. Hinnangus tehti ettepanek võtta ohvrikivi kultuurimälestisena riikliku kaitse alla mälestise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“, sest ohvrikivi on olulise inimmõjuta rituaalse tegevusega seotud maa-ala, väärtuslik kohaliku identiteedi kandja ning Eestis säilinud ohvrikivide esinduslik näide. 01.09.2022 otsustas Muinsuskaitseamet algatada ohvrikivi kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse, võttes arvesse, et ohvrikivi vastab nii riikliku kaitse üldistele kui ka ajaloolise loodusliku pühapaiga mälestise liigi kriteeriumitele. 13.10.2022 saatis Muinsuskaitseamet ohvrikivi kultuurimälestiseks tunnistamise eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks maa-ala piiresse jääva kinnisasja omanikule ja Rakvere Vallavalitsusele. Asjaosalised arvamust ei avaldanud. Arvestades ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi säilivust ja kiviga seotud paiga pühadust kajastava pärimuse olemasolu, on põhjendatud tunnistada ohvrikivi loodusliku pühapaiga kaitseks kultuurimälestiseks mälestise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“. Muinsuskaitse Nõukogu vaatas eksperdihinnangu 10.01.2023 koosolekul läbi, nõustus ettepanekuga ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada ohvrikivi kultuurimälestiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Lisa 1 kultuuriministri 05.02.2023 käskkirja nr 37 „Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi kultuurimälestiseks tunnistamine“ juurde Mälestise ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi piir Mälestise ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi piiri koordinaadid Nr X Y 1 6591060,982 647269,7338 2 6591061,566 647268,4917 3 6591063,32 647267,7975 4 6591065,694 647268,8205 5 6591068,179 647270,3914 6 6591068,033 647271,4143 7 6591067,119 647271,597 8 6591064,343 647271,9623 9 6591061,347 647271,4874 10 6591060,982 647269,7338 Lisa 2 kultuuriministri 05.02.2023 käskkirja nr 37 „Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi kultuurimälestiseks tunnistamine“ juurde Mälestise ohvrikivi Suurkivi / Hiiekivi kaitsevöönd Mälestise ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi kaitsevööndi koordinaadid Nr X Y Nr X Y 1 6591070,865 647321,535 44 6591023,974 647235,5244 2 6591067,613 647321,8552 45 6591026,211 647233,1363 3 6591064,343 647321,9623 46 6591028,599 647230,8997 4 6591061,073 647321,8552 47 6591031,128 647228,824 5 6591057,816 647321,5345 48 6591033,788 647226,9182 6 6591056,514 647321,3455 49 6591036,566 647225,1904 7 6591053,518 647320,8706 50 6591039,452 647223,648 8 6591051,593 647320,5266 51 6591042,432 647222,2977 9 6591048,406 647319,7836 52 6591043,164 647222,0013 10 6591045,275 647318,8339 53 6591044,917 647221,3072 11 6591042,213 647317,6813 54 6591047,248 647220,451 12 6591039,233 647316,331 55 6591050,379 647219,5012 13 6591036,347 647314,7886 56 6591053,565 647218,7583 14 6591033,569 647313,0608 57 6591056,794 647218,2253 15 6591030,909 647311,155 58 6591060,05 647217,9046 16 6591028,38 647309,0793 59 6591063,32 647217,7975 17 6591025,992 647306,8427 60 6591066,59 647217,9046 18 6591023,755 647304,4546 61 6591069,846 647218,2253 19 6591021,679 647301,9254 62 6591073,074 647218,7583 20 6591019,774 647299,2659 63 6591076,261 647219,5012 21 6591018,046 647296,4874 64 6591079,392 647220,451 22 6591016,503 647293,6018 65 6591082,454 647221,6036 23 6591015,153 647290,6215 66 6591083,101 647221,8769 24 6591014,001 647287,5593 67 6591085,476 647222,8998 25 6591013,051 647284,4283 68 6591087,809 647223,9768 26 6591012,398 647281,6851 69 6591090,694 647225,5192 27 6591012,033 647279,9315 70 6591092,417 647226,5608 28 6591011,942 647279,4883 71 6591094,902 647228,1317 29 6591011,409 647276,2601 72 6591095,957 647228,8179 30 6591011,089 647273,0039 73 6591098,617 647230,7237 31 6591010,982 647269,7338 74 6591101,146 647232,7994 32 6591011,089 647266,4636 75 6591103,534 647235,036 33 6591011,409 647263,2075 76 6591105,771 647237,4241 34 6591011,942 647259,9793 77 6591107,846 647239,9533 35 6591012,685 647256,7928 78 6591109,752 647242,6129 36 6591013,635 647253,6618 79 6591111,48 647245,3914 37 6591014,788 647250,5996 80 6591113,022 647248,2769 38 6591015,741 647248,4439 81 6591114,373 647251,2572 39 6591016,325 647247,2018 82 6591115,525 647254,3194 40 6591016,723 647246,3772 83 6591116,475 647257,4504 41 6591018,265 647243,4917 84 6591117,218 647260,6369 42 6591019,993 647240,7131 85 6591117,751 647263,8651 43 6591021,899 647238,0536 86 6591118,072 647267,1212 2 Nr X Y 87 6591118,179 647270,3914 88 6591118,072 647273,6615 89 6591117,751 647276,9177 90 6591117,676 647277,4624 91 6591117,53 647278,4854 92 6591117,072 647281,1688 93 6591116,329 647284,3552 94 6591115,379 647287,4863 95 6591114,227 647290,5485 96 6591112,876 647293,5287 97 6591111,334 647296,4143 98 6591109,606 647299,1928 99 6591107,7 647301,8524 100 6591105,625 647304,3816 101 6591103,388 647306,7696 102 6591101 647309,0063 103 6591098,471 647311,082 104 6591095,811 647312,9878 105 6591093,033 647314,7156 106 6591090,147 647316,2579 107 6591087,167 647317,6083 108 6591084,105 647318,7608 109 6591080,974 647319,7106 110 6591077,838 647320,4433 111 6591076,925 647320,626 112 6591076,874 647320,6362 113 6591073,642 647321,1697 114 6591070,865 647321,535 115 6591061,566 647268,4917 116 6591060,982 647269,7338 117 6591061,347 647271,4874 118 6591064,343 647271,9623 119 6591067,119 647271,597 120 6591068,033 647271,4143 121 6591068,179 647270,3914 122 6591065,694 647268,8205 123 6591063,32 647267,7975 124 6591061,566 647268,4917 3 4
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel