„Puitelamu Tartus Õnne 37, 1907–1914“ kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 05.02.2023 nr 34 „Puitelamu Tartus Õnne 37, 1907–1914“ kultuurimälestiseks olemise lõpetamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 4 ning lg 2 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti ettepanekut. 1. Lõpetan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 232 ehitismälestiseks tunnistatud „Puitelamu Tartus Õnne 37, 1907–1914“ kultuurimälestiseks olemise (kultuurimälestiste registri number 7115; asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Õnne tn 37, KÜ 79508:030:0002). 2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 232. Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise lõpetamine kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed Maa-ameti kaardil. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja mälestiseks olemise lõpetamise põhjendus „Puitelamu Tartus Õnne 37, 1907–1914“ tunnistati ehitismälestiseks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 232 ja on kantud kultuurimälestiste registrisse (numbriga 7115). Puitelamu Õnne 37 asub Tartu linnas, Ees-Karlova piirkonnas. Hoone paikneb Õnne ja Linda tänavate nurgal, Karlova miljööväärtuslikul alal. Hoone on ehitatud ajavahemikus 1907–1914. Hoone originaalprojekt ei ole teadaolevalt säilinud ning ka hoone arhitekt-ehitusmeistri kohta teave puudub. Karlovat peetakse põhiliselt ehitusmeister Fromhold Kangro projekteerituks, piirkonnas on tegutsenud ka ehitusmeister J. Laurson. Õnne tn 37 on tagasihoidlik ja väheste dekoratiivsete elementidega kahekorruseline palkidest maja, mis on kaetud profileeritud laudisega. Ehitist ilmestab esiküljel paiknev üksik vintskap ning nurgapealne, endise äripinna sissepääsu kohal asetsev teise korruse erker, mis kõrgub dekoratiivse kolmanda korrusena ning tipneb tornikiivri ja metallist tuulelipuga. Hoone vundament ja sokkel on valatud betoonist ning hoonel on väike kelder. Muinsuskaitseseaduse § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Riikliku kaitse üldiste kriteeriumite hindamisest selgus, et hoone ei vasta selektiivsuse kriteeriumile ning vastavus originaalsubstantsi säilivuse ja tehnilise seisukorra kriteeriumitele on riikliku kaitse jätkamiseks madala kaaluga. Lisaks Õnne tn 37 hoonele on Karlova piirkonnas riikliku kaitse all veel 11 võrreldavat puitelamut. Neist kaks esindavad elamu- ja ärihoone funktsiooni kandnud hoonet, mis on Õnne tn 37 hoonest esinduslikumad, paremini säilinud ja kumuleeruva väärtusega. Õnne tn 37 elumaja ei ole ka võrreldes mitmete teiste võrdväärsete Karlova piirkonna mitte-mälestistest puitelamutega paremini säilinud ega esinda head näidet Karlova piirkonnale iseloomulikust juugendlike sugemetega historitsistlikust puitarhitektuurist. Hoone üldine tehniline seisukord on rahuldav. Ehitismälestise kriteeriumitest on Õnne 37 hoone mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel määravad arhitektuuriväärtuse, autentsuse, interjööri säilivuse ja ümbritseva toetava keskkonna kriteeriumid. Elamu ei ole arhitektuuri tippteos, vaid pigem tagasihoidlik äri- ja elumaja funktsiooni kandev ehitis, milliseid leidub piirkonnas mitmeid. Hoone ei ole esinduslik näide tagasihoidlikust linnaelamust, sest hoone välisilme on aegade jooksul moonutatud ning interjööri algupära ja terviklikkus ei ole säilinud. Seega vastavus autentsuse kriteeriumile on madala kaaluga ning ehitis ei vasta interjööri säilivuse kriteeriumile. Võrreldes teiste samaväärsete hoonetega Eestis ei esinda Õnne tn 37 paremini säilinud näidet argisest arhitektuurist, mis annaks põhjust just selle hoone riiklikuks kaitseks. Eeltoodut arvestades on Õnne 37 hoone vastavus riikliku kaitse kriteeriumitele madal. Oluline on aga see, et puitelamu on säilinud toetavas ajaloolises keskkonnas ning moodustab koos teiste enam-vähem samast ajastust pärinevate puitelamutega tervikliku tänavamiljöö. Üksikobjektina ei ole põhjust hoonet eraldi esile tuua, kuid Karlova piirkonna tervikliku miljöö toetamiseks väärib hoone säilitamist, sest hoone sobitub mahuliselt Õnne tänava miljöösse. Arvestades Õnne 37 hoone vähest vastavust riikliku kaitse kriteeriumitele ja eelkõige seda, et hoone algupärane välisilme on suurel määral teisenenud ning interjööri algupära ja terviklikkus ei ole säilinud, ei ole Õnne 37 hoone riiklik kaitse ehitismälestisena põhjendatud. Hoone väärtust paigamälu- ja miljööobjektina on võimalik kaitsta ja hoida Karlova miljööalal kehtivate reeglitega. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine Hoone omanik tegi esindaja kaudu 12.08.2021 Muinsuskaitseametile ettepaneku lõpetada ehitismälestise „Puitelamu Tartus Õnne 37, 1907–1914“ mälestiseks olemine. Ettepanekut täiendati 01.03.2022 saadetud pöördumises. Ettepaneku põhjendustes juhiti tähelepanu eelkõige sellele, et hoone ei vasta riikliku kaitse eeldusele ning hoone välisilme säilimine on tagatud miljöökaitse kaudu. Enne Õnne 37 hoone mälestiseks lõpetamise menetluse algatamist pöördus Muinsuskaitseamet sellekohase arvamuse saamiseks 20.09.2021 Tartu Linnavalitsuse poole. Linnavalitsus vastas, et linnal ei ole kavas kaotada Karlova miljööväärtuslikku ala, mistõttu saab selle kaudu säilitada Õnne 37 elamu ajaloolise välisilme, kuid mitte interjööri. Muinsuskaitseamet kaalus Õnne 37 hoone mälestiseks olemise asjaolusid ja hindas mälestise vastavust riikliku kaitse eeldusele, et selgitada välja, kas hoone jätkuv ehitismälestiseks olemine on põhjendatud. Analüüsi tulemusena jõudis Muinsuskaitseamet järeldusele, et Õnne 37 hoone vastavus riikliku kaitse kriteeriumitele on valdavalt osaline ja madala kaaluga. Hoone algupärane arhitektuurne lahendus on suurel määral muutunud ning tegu ei ole esinduslikuma puitelamu näitega, mistõttu ei ole Õnne 37 elamu riiklik kaitse põhjendatud. Ka Muinsuskaitseameti juures tegutseva ehitismälestiste eksperdinõukogu on seisukohal (13.06.2022), et Õnne 37 hoone ei vasta riikliku kaitse eeldusele. Toetudes esitatud ettepanekule, hoone riikliku kaitse eelduse hinnangule ning Muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogu ja menetlusosaliste arvamustele, algatas Muinsuskaitseamet 20.09.2022 hoone mälestiseks olemise lõpetamise menetluse. Muinsuskaitseamet edastas mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu tutvumiseks ja arvamuse andmiseks menetlusosalistele (mälestise omanikele, mälestise kaitsevööndisse jäävate kinnisasjade omanikele ning Tartu Linnavalitsusele) 21.10.2022. Hoone omanikud kinnitasid, et eelnõu on kooskõlas nende taotletuga. Eelnõule vastuväiteid ei esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman