Kiri

Kooskõlastamiseks: 2.02.2023 nr 8-1/23/616 Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Alushariduse Ühendus, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Eralasteaedade Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Koolipsühholoogide Ühing Kristel Möller 735 0102 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva määruse eelnõuga muudetakse koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava)1 seoses eestikeelsele õppele üleminekuga ja kehtestatakse, kuidas toetatakse alates 1. septembrist 2024. a alushariduses õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel laste, kelle kodune keel ei ole eesti keel, eesti keele omandamist ja tagatakse eesti keele õpe. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets ([email protected], telefon 735 0667), alushariduse valdkonna peaekspert Tiina Peterson ([email protected], telefon 735 0114) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kristel Möller ([email protected], 735 0102). 2. Riikliku õppekava muutmise vajalikkus ja eesmärk Määruse eelnõus muudetakse riikliku õppekava paragrahvi 9 - eesti keele kui teise keele õpe. Lisaks tehakse normitehnilised parandused mõiste „juhataja“ osas, regulatsiooni sisu muutmata. 1. septembril 2024. a jõustub koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi KELS) § 8 muudatus,2 mis sätestab üheselt, et lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. Seega alates 1. septembrist 2024. a võib munitsipaallasteasutustes olla õppekeeleks vaid eesti keel. Eralasteasutus võib erakooliseaduse (edaspidi EraKS) § 15 lõike 1 alusel määrata õppekeeleks muu keele. Õppekeel on keel, milles toimub õppe- ja kasvatustegevus lasteasutuse õppekava alusel. Lasteasutuse õppekava peab vastama riiklikule õppekavale.3 Kehtiva KELS § 8 teine lause4 lubab kohaliku omavalitsuse volikogul määrata õppekeeleks eesti keelest erineva keele ning sätestab selleks puhuks reegli, et kui õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tuleb tagada eesti keele õpe riikliku õppekava alusel. Kuna alates 1. septembrist 2024. a peab olema munitsipaallasteasutuse õppekeel 100% eesti keel, siis lapsed, kelle kodune keel ei ole eesti keel (edaspidi nimetatud ka muu kodukeelega lapsed), omandavad munitsipaallasteasutuses alates 1. septembrist 2024. a alusharidust eesti keeles ja eestikeelses õppe- ja kasvukeskkonnas. Seega alates vastavast seadusemuudatusest tuleb eestikeelse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel toetada muu kodukeelega lapse eesti keele omandamist riikliku õppekava alusel. Eralasteasutus võib määrata õppekeeleks muu keele kui eesti keele, kuid sellisel juhul tuleb eralasteasutuses tagada eesti keele õpe riikliku õppekava § 9 alusel. Nimelt sätestab EraKS § 11 lõike 4 punkt 1, et koolieelse lasteasutuse (eralasteasutuse) õppekava peab vastama koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Nimetatud regulatsiooni ei muudeta, mis tähendab, et 1 Vabariigi Valitsuse 29.05.2008. a määrus nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“. 2 Koolieelse lasteasutuse seadus. RT I, 28.12.2022, 47 – jõust. 01.09.2024. 3 KELS § 11 lõige 2 punkt 3 ja § 16 lõige 1 ning EraKS § 11 lõige 4 punkt 1. 4 Koolieelse lasteasutuse seadus. RT I, 22.01.2018. eralasteasutuses tuleb ka edaspidi tagada eesti keele õpe riikliku õppekava alusel. Nõude loogika on sarnane eraüldhariduskoolidele esitatud nõudega eesti keele õpetamiseks.5 Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga täiendati KELSi §-ga 361 - üleminek eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele.6 Nimetatud üleminekusätte kohaselt võib alates 2024/2025. õppeaastast viia munitsipaallasteasutuses eesti keelest erinevas keeles õppe- ja kasvatustegevust läbi üksnes juhul, kui valla- või linnavolikogu on taotlenud Vabariigi Valitsuselt erandi tegemist konkreetse lasteasutuse või lasteasutuse rühma kohta ning Vabariigi Valitsus on vastava loa lasteasutuse pidajale ka andnud. Kui seda luba ei anta, siis tuleb õppe- ja kasvatustegevust läbi viia eesti keeles. Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatakse kohaliku omavalitsuse volikogule kohustus tagada erandi rakendamise ajal lapsele võimalus käia eestikeelses lasteasutuses või lasteasutuse rühmas, kui lapsevanem seda soovib. Samuti tuleb erandi rakendamise ajal tagada lasteasutuses või lasteasutuse rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, eesti keele õpe koolieelse riikliku õppekava alusel. Seega tuleb riikliku õppekava §-s 9 (eesti keele kui teise keele õpe) kehtestada, kuidas toetatakse 1. septembrist 2024. a muu kodukeelega lapse eesti keele omandamist eesti õppekeelega lasteasutuses (1.09.2024. a jõustuv KELS § 8) ning kuidas tagatakse 1. septembrist 2024. a muu kodukeelega lapsele eesti keele õpe muu õppekeelega lasteasutuses või selle rühmas (EraKS § 15 lõige 1 ja § 11 lõige 4 punkt 1 ning 1.09.2024. a jõustuv KELS § 361). Riiklikku õppekava § 9 muutmise eesmärk on, et nii munitsipaal- kui eralasteasutuses käivatele muu kodukeelega lastele on tagatud kõik vajalikud eeldused põhikoolis õppimiseks. Eesti keele valdamine Eestis on hariduslik vajadus, mis on eduka ja jätkusuutliku õppimise eeldus järgmistes haridustasemetes ja Eesti ühiskonda lõimumises. Keeleoskus kõnes ja kirjas on inimese mõtlemis- ja tundevõime kujunemise, intellektuaalse arengu ja sotsialiseerumise alus. Riikliku õppekava 5. peatükis on kirjeldatud seitsme valdkonna õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning selles peatükis asuv paragrahv 19 näeb ette valdkonna eesti keel kui teine keel. Nimetatud sättes on kirjeldatud valdkonna eesti keel kui teine keel õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 6–7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused selles valdkonnas. Enamik uuringuid näitab, et kvaliteetsetes alushariduses osalemisel on püsiv mõju laste kognitiivsele arengule ja õpitulemustele. Alusharidus toetab laste peamiste kognitiivsete oskuste kujunemist (verbaalsed oskused ja loogiline mõtlemine), mis aitavad omandada keelega seotud spetsiifilisi oskusi. See eeldab, et lasteasutustes on loodud kõrge kvaliteediga tingimused varajaseks keeleõppeks.7 Uuringute tulemused näitavad ka, et lapse varajane keeleoskus on seotud hilisema kognitiivse arenguga. Varajane keeleõpe toetab lapsi teistega suhtlemisel, võimaldades neil end väljendada, teisi mõista ja sõpru leida. Seetõttu on varajane keeleoskus seotud laste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arenguga edasises koolielus ja täiskasvanuna. 8 Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määruse nr 87 „Koolieelse 5 Vt EraKS § 15 lõige 2. 6 Koolieelse lasteasutuse seadus. RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.09.2023. 7 Euroopa Komisjoni alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistik. 8 Duncan, G., C. Dowsett, A. Claessens, K. Magnuson, A. Huston, P. Klebanov, L. Pagani, L. Feinstein, M. Engel, J. Brooks-Gunn, H. Sexton, K. Duckworth and C. Japel (2007), “School readiness and later achievement”, Developmental Psychology, Vol. 43; Schoon, I., B. Nasim, R. Sehmi and R. Cook (2015), “The Impact of Early Life Skills on Later Outcomes: Report for the OECD”, No. EDU/EDPC (2015) 26. 2 lasteasutuse riiklik õppekava“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I 2010, 60, 407. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene käsitleb riiklikus õppekavas tehtavaid muudatusi selleks, et uuendada eesti keele kui teise keele õppe regulatsiooni, lisaks tehakse mõned normitehnilised parandused erinevates sätetes nende sisu muutmata. Teine paragrahv sisaldab muudatuste jõustumisaega. Kehtiva määrusega võrreldes määruse struktuur ja ülesehituse loogika ei muutu. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse riikliku õppekava § 2 lõikes 3, § 4 lõikes 2 ja § 8 lõikes 2 sõna „juhataja“ sõnaga „direktor“. Riikliku õppekava § 2 lõikes 3 sätestatakse, et lasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse juhataja pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse; § 4 lõikes 2 sätestatakse, et lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja; § 8 lõikes 2 sätestatakse, et erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja. Kõigis nimetatud sätetes asendatakse sõna „juhataja“ sõnaga „direktor“: Tegemist on normitehnilise parandusega ja regulatsiooni sisu parandus ei muuda. KELS § 16 lõike 3 kohaselt kinnitab lasteasutuse õppekava direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse - õppekava § 2 lõike 3 muutmisvajadus. KELS § 21 kohaselt on lasteasutuse seaduslik esindaja direktor, kelle ülesanne on tagada lasteasutuse tulemuslik töö ja juhtida lasteasutuse tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. KELS § 242 alusel viiakse lasteasutuses läbi sisehindamist. See on pidev protsess, mille eesmärk on muu hulgas tagada laste arengut toetavad tingimused. Sisehindamise läbiviimise korra kehtestab direktor. KELS § 14 lõige 2 sätestab, et lapsele logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenuse rakendamist korraldab direktor - õppekava § 4 lõike 2 ja § 8 lõike 2 muutmisvajadus. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse riikliku õppekava § 9 lõike 1 sõnastust - Lasteasutuses või selle rühmas toetatakse laste, kelle kodune keel ei ole eesti keel, eesti keele omandamist lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste ning vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu. Sisuliselt on tegemist kehtiva riikliku õppekava § 9 lõike 3 regulatsiooniga, kuid võrreldes kehtiva sättega ei ole normi adressaadiks mitte laps, vaid lasteasutus, täpsemalt õppe- ja kasvatustegevust läbiviivad isikud, kelle ülesanne on toetada muu kodukeelega lapse eesti keele omandamist eestikeelses lasteasutuses ja selle rühmas. Kui muu kodukeelega laps käib eestikeelses lasteasutuses, siis omandab ta eesti keele kui teise keele lõimitud õppe- ja kasvatustegevuse kaudu ning vajadusel lisaks eraldi keeletegevuste kaudu. Eelkõige on rõhk lõimitud õppe- ja kasvatustegevustel, mis haakub ka õpikäsitusega riiklikus õppekavas. Eesti keele omandamine eestikeelses lasteasutuses algab lapse lasteaeda tulemisest ehk alates pooleteiseaastaselt, kui muu kodukeelega laps saabub eestikeelsesse õpi- ja kasvukeskkonda. Selline regulatsioon on ka kehtivas riiklikus õppekavas. Keele õppimine on lapse jaoks seda tõhusam, kuivõrd õpetajad ja teised lapsega tegelevad täiskasvanud ning teised lapsed kasutavad eesti keelt igapäevases suhtluses ja mängus ning erinevates õppe- ja kasvatustegevustes. Näiteks õpivad lapsed eesti keelt riietumisel, eneseteenindamisel, söömisel jne. Muudatus seisneb ka selles, et riiklikus õppekavas ei ole edaspidi sätestatud 3 keelekümblusmetoodika määratlust, sest õppe- ja kasvatusviiside kasutamine on antud lasteasutuse vastutuspädevusse ning selle saab määratleda lasteasutuse õppekavas. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga lisandub võimalus vajadusel toetada lasteasutuses või selle rühmas laste, kelle kodune keel ei ole eesti keel, eesti keele omandamist ka eraldi keeletegevuste kaudu. Seda on võimalik teha kas individuaalselt või väiksemates gruppides rühma- või lisaõpetaja poolt. Kehtiva riikliku õppekava § 9 lõike 4 punkti 1 kohaselt võib lisanduda lõimitud tegevustele eesti keele kui teise keele tugiõpe, mis oli suunatud eelkõige igale lapse individuaalselt. Eraldi keeletegevuste korral toetab rühma- või lisaõpetaja vajadusel, nt 2-3 korda nädalas nt 30 min, muu koduse keelega lapsi eesti keele omandamiseks väikeses grupis, aga vajadusel ka individuaalselt. Eraldi keeletegevustes harjutatakse ja korratakse eesti keele sõnavara ja keelekonstruktsioone, mis on rühma tegevuskavas kavandatud ja kus muu koduse keelega lapsed vajavad abi kinnistamisel. Eraldi keeletegevuste korral peavad need oma temaatikalt olema kindlasti seotud rühma tegevuskavaga ja laste eeldatavate tulemustega eesti keeles kui teises keeles, toetama laste igapäevast keelekasutust ning julgust kõneleda eesti keeles teiste rühma lastega. Riikliku õppekava muudatuse kohaselt eesti keele kui teise keele tugiõpet edaspidi ei kehtestata, kuna eraldi keeletegevused hõlmavad muuhulgas vajadusel ka lapse individuaalset õpetamist. Riikliku õppekava § 8 lõike 1 kohaselt käsitletakse riikliku õppekava tähenduses erivajadusega lapsena ka last, kelle keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et vajadusel koostatakse koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga erivajadustega lapsele individuaalne arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. Juhul, kui laps vajab toetust vaid eesti keele kui teise keele omandamisel, võib individuaalses arenduskavas käsitleda vaid antud valdkonda. Lasteasutuse õppekavas tuleb sätestada, kuidas muu kodukeelega laste eesti keele omandamist toetatakse ning milliseid õppe- ja kasvatusviise ning korraldust rakendatakse. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse riikliku õppekava § 9 lõike 2 sõnastust - Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles erakooliseaduse või koolieelse lasteasutuse seaduse § 361 alusel, alustatakse laste eesti keele õpet kolmeaastaselt keeleõpet teiste õppe- ja kasvatustegevustega lõimides ning vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu. Kehtiva KELS § 8 lõikes 4 on sätestatud, et lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel. Kuna aga alates 1. septembrist 2024. a ei ole võimalik õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimine muus keeles kui eesti keeles ehk 1. septembril 2024. a jõustuv KELS § 8 sätestab üheselt, et lasteasutuse õppekeel on eesti keel, tunnistatakse seadusemuudatusega § 8 lõige 4 kehtetuks. Samal ajal sätestatakse KELSi uues paragrahvis 361 (üleminekusäte), millisel (erandlikul) juhul saab munitsipaallasteasutuses (ajutiselt) õppe- ja kasvatustegevust läbi viia eesti keelest erinevas keeles. Nimetatud paragrahvi lõikes 3 sätestatakse, et kui volikogu saab loa erandiks, tuleb lasteasutuses või lasteasutuse rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagada eesti keele õpe koolieelse riikliku õppekava alusel. Eralasteasutus võib määrata õppekeeleks eesti keelest erineva keele, kuid ka eralasteasutuses tuleb tagada sellisel juhul eesti keele õpe riikliku õppekava § 9 alusel, sest EraKS § 11 lõike 4 punkt 1 sätestab, et koolieelse lasteasutuse õppekava peab vastama koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. 4 Seega alates 1. septembrist 2024. a saab lasteasutuse õppekeel olla eesti keelest erinev kahel juhul: 1) Vabariigi Valitsus on andnud loa munitsipaallasteasutustes erandkorras ajutiselt (üks õppeaasta) kasutada eesti keelest erinevat õppekeelt, määrates seejuures kindlaks õppe- ja kasvatustegevuses kasutatava muu keele osakaalu kogu õppe- ja kasvatustegevuse mahust kõnealusel õppeaastal; 2) eralasteasutuse õppekeeleks on määratud eesti keelest erinev õppekeel. Käesoleva eelnõu § 9 lõike 2 järgi tuleb ülalkirjeldatud juhtudel tagada muu õppekeelega lasteasutuses või selle rühmas lapsele eesti keele õpe ning seejuures tuleb eesti keele õpet alustada lapse kolmeaastaseks saamisest. Kehtiva riikliku õppekava § 9 lõige 1 sätestab, et lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe. Käesoleva eelnõu § 9 lõike 2 uus sõnastus hõlmab nimetatud kohustuse. Kehtiva riikliku õppekava § 9 lõike 2 kohaselt alustatakse neile lastele eesti keele õppega lapse kolmeaastaseks saamisel ning see tagatakse: 1) eraldi keeletegevuste kaudu; 2) keeleõppena teiste tegevustega lõimides; 3) osalise keelekümbluse põhimõtteid rakendades. Lisaks sellele on kehtiva riiklikku õppekava § 9 lõikes 3 sätestatud, et lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, võib viieaastastele lastele eesti keele õpetamisel rakendada täielikku keelekümblust. Seejuures kehtiv riiklik õppekava nimetab küll õppe- ja kasvatustegevuse metoodikaid, kuid ei kirjelda neid. Muudatus seisneb selles, et eelnõus ei nimetata enam keeleõppe metoodikaid muu kodukeelega lapse eesti keele õppeks, sest see võib piirata õpetaja autonoomsust erinevate õppe- ja kasvatusviiside kasutamisel. Keele õpetamise lähenemisviise on mitmeid (nt kommunikatiivne keeleõpe, sisupõhine keeleõpe, sõnavarapõhine keeleõpe, sõnavarapõhine lähenemine, loomulik lähenemine, ülesandepõhine lähenemine) ja samuti meetodeid (nt audiolingvaalne meetod, ühisõppemeetod, vaikne meetod, sugestiivõpe).9 Õpetajal on nii kehtiva riikliku õppekava kohaselt kui eelnõu järgi õigus valida sobivaimad õppe- ja kasvatusviisid. Samuti võib õpetaja erinevaid lähenemisviise lähtudes laste individuaalsetest vajadustest ja rühma eripärast kombineerida. Alushariduses põhineb õppe- ja kasvatustegevus õpikäsitlusele, et laps omandab keele erinevate tegevuste käigus ehk lasteasutuses ei ole õpe määratletud selliselt, nagu seda on koolis (ainetunnid). Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu. Eesti keele õpe ja selle omandamine erinevate õppe- ja kasvatustegevuste käigus, mis on lõimitud. Sellest lähtubki eesti keele kui teise keele õpetamise käsitlus § 9 lõikes 2. Muukeelses lasteasutuse rühmas võib olla eesti keele õpe korraldatud tandemõppena, kus lapsed õpivad näiteks eesti keelt paralleelselt muule õppekeelele. Kehtiva riikliku õppekava § 8 lõike 1 alusel võib lapse keelelise ja kultuurilise taustast tingitud erivajadustest teha lasteasutuses muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Ka neile Eestis elavatele lastele, kelle kodune keel ei ole eesti keel ja kes käivad lasteasutuses, kus õppekeel ei ole eesti keel, peavad olema loodud kõik vajalikud eeldused kooliminekuks eesti õppekeelega kooli. 9 Argus, R., Rüütma, T., Verschik, A., ja Baird, P. (2021). Mitmekeelsus, esimese ja teise keele omandamine. Peamistest teooriatest, uuringutulemustest ja õpetamismeetoditest. Kirjandusülevaade. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium/Tallinna Ülikool. 5 Lasteasutuse õppekavas tuleb sätestada, milline on eesti keele õppe maht ja õppe- ja kasvatusviisid, et see tagaks riiklikus õppekavas sätestatud eeldatavate tulemuste saavutamise.10 Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse riikliku õppekava § 9 lõike 5 sõnastust selliselt, et võrreldes kehtivaga ei pea muudatuse järgselt eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestama metoodikat. Seda põhjusel, et metoodikaid riikliku õppekava §-s 9 eelnõu järgi ei määratleta. Sarnaselt kehtiva nõudega tuleb ka edaspidi arvestada laste arengutaset, vanust ja eesti keele õppe mahtu. Lõikes 5 sätestatust tuleb lähtuda nii § 9 lõike 1, kui ka lõike 2 rakendamisel, sest lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tuleb valdkonna eesti keel kui teine keel eeldatavad tulemused kavandata nii täielikult eesti õppekeelega lasteasutuses, kui ka lasteasutuses, kus õppekeel on eesti keelest erinev keel. Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks riikliku õppekava § 9 lõiked 3, 4 ja 6. Lõigete 3 ja 4 kehtetuks tunnistamise põhjus seisneb selles, et regulatsioon esitatakse muudetud sõnastuses eelnõu § 9 lõigetes 1 ja 2 (vt ka § 1 punktide 2 ja 3 selgitusi). Lõike 6 kehtetuks tunnistamise põhjus seisneb sellest, et see dubleerib riikliku õppekava § 8 lõike 3 regulatsiooni. Seejuures on viimane täpsem ja selgem. Lasteasutuses tuleb õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ning õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisel arvestada iga lapse eripära ja vajadustega. Üldiselt on lapsele individuaalse arenduskava koostamise vajadus siis, kui laps vajab mõnes õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas eeldatavate tulemuste saavutamisel täiendavat tuge. Seega, kui laps vajab valdkonna eesti keel kui teine keel eeldatavate tulemuste saavutamisel täiendavat tuge, koostatakse lapsele individuaalne arenduskava. Individuaalne arenduskava võimaldab arvestada lapse vajadustega ning kindlustada lapsele võimetekohase arengu. Individuaalne arenduskava koostavad rühma pedagoogid koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistide ja lapsevanematega. Lisaks tuleb selguse huvides märkida, et eelnõuga muudetavad sätted, mis reguleerivad muu kodukeelega lapse eesti keele omandamise toetamist ja tema eesti keele õpet asuvad riikliku õppekava §-s 9, mille pealkiri on „Eesti keele kui teise keele õpe“. Paragrahvi pealkirja aga ei muudeta, sest lasteasutuses ei toimu õppimist nagu koolis, vaid ühes terviklikus tegevuses on segatud mitu erinevat valdkonda, kus laps omandab ja õpib samaaegselt. See tähendab, et õpe ja õpetamine hõlmab ka omandamist ja selle toetamist lõimitud õppe- ja kasvatustegevuse kaudu. Laps õpib ja omandab § 9 nii lõikes 1 kui lõikes 2 kirjeldatud juhul, kuid esimesel juhul ilmselgelt kogu päeva vältel, teisel juhul mitte. Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse määruse jõustumine alates 1. septembrist 2024. a. Põhjendus on käesoleva seletuskirja punktis 6. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri eelnõuga seonduvat. 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus avaldab mõju alushariduse süsteemile, sh otsest mõju lastele ja õpetajatele, kelle kokkupuude muudatuste mõjuga on regulaarne. Kavandatavate muudatuste sihtgrupp on pooleteise kuni seitsmeaastased lapsed, direktorid, õppealajuhatajad, õpetajat 10 Riikliku õppekava § 9 lõige 5. 6 abistavad töötajad, lapsevanemad, kohalikud omavalitsused. Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) 10.11.2022. a seisuga käib koolieelsetes lasteasutustes kokku 68 712 last. Lasteasutustes töötas EHISe 2021/2022. õ.a andmetel kokku 591 direktorit, 440 õppealajuhatajat ja 8012 õpetajat. Kavandatavad muudatused: Riikliku õppekava muudatuse kohaselt peavad eesti õppekeelega lasteasutused toetama muu kodukeelega laste eesti keele omandamist lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste ning vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu. Laste eesti keele omandamise toetamist alustatakse alates lapse lasteaeda tulekust. Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles erakooliseaduse või koolieelse lasteasutuse seaduse § 361 alusel, alustatakse laste eesti keele õpet kolmeaastaselt keeleõpet teiste õppe- ja kasvatustegevustega lõimides ja vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu. Mõju sihtrühm: koolieelsed lasteasutused EHISe 2021/2022. õppeaasta andmete alusel oli Eestis 538 munitsipaal- ja 59 eralasteasutust. Käesoleva eelnõu alusel tuleb teha muudatused munitsipaal- kui eralasteasutuste õppekavasse vastavalt lasteasutuse õppekava uuendamise ja täiendamise korrale11 neis lasteasutustes, kus õppekeel ei ole 1. septembrist 2024. a eesti keel. Lasteasutused, milles on juba kehtestatud eesti õppekeel, peavad oma õppekavades tegema muudatused ja tagama, et lasteasutuses või selle rühmas toetatakse laste, kelle kodune keel ei ole eesti keel, eesti keele omandamist lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste ning vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu. Metoodikaid ja eesti keele tugiõpet lasteasutuse õppekavas lähtudes käesoleva eelnõu § 9 lõikest 2 enam ei käsitleta. Lasteasutuses, kus õppekeel ei ole eesti keel,12 alustatakse ka muudatuse järgselt muu kodukeelega lapse eesti keele õpet 3-aastaselt. Seni muu õppekeelega lasteasutused, kus õppekeel alates 1. septembrist 2024. a peab olema eesti keel, ei saa edaspidi rakendada osalise keelekümbluse meetodikat, kuna selle korral on eesti keele õppe osakaal rühmas vaid 50%. Munitsipaallasteasutuses tuleb muu kodukeelega lapsele eesti keele õppe tagamine kehtestada õppekavas KELS §-s 361 sätestatud juhuks, kui taotluse alusel saadakse luba viia õppe- ja kasvatustegevust läbi muus keeles kui eesti keeles. Eralasteasutuses, kus õppekeel ei ole eesti keel, tuleb õppekavas reguleerida, kuidas tagatakse lastele eesti keele õpe uuendatud riikliku õppekava alusel. Lasteasutuse õppekavas tuleb sätestada eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti vastavalt riiklikule õppekavale, samuti õppe- ja kasvatustegevuse korraldus eesti keele kui teise keele valdkonnas kõikides vanuserühmades13 (alates 3-aastastest). Lasteasutuse õppekavas reguleeritakse ka, kuidas eestikeelses rühmas muu kodukeelega laste eesti keele omandamist toetatakse ning milliseid õppe- ja kasvatusviise ja korraldust rakendatakse. Lasteasutuses tuleb õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ning õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisel arvestada iga lapse eripära ja vajadustega. 11 riikliku õppekava § 2 lõige 4 punkt 7. 12 EraKS § 15 lõike 1 alusel või 01.09.1023. a jõustuva KELS § 361 alusel. 13 riikliku õppekava § 2 lõike 4 punktid 2 ja 3. 7 Kuna riiklik õppekava annab lasteasutusele vaid üldise raami, siis peavad olema eesti keele õppe korralduse ja laste eesti keele omandamise toetamise põhimõtted lasteasutuse meeskonnas põhjalikult läbi räägitud ja kokku lepitud. Muudatus mõjutab munitsipaal- ja eralasteasutusi ühekordselt lasteasutuse õppekava muutmisel. Risk on, et lasteasutuste õppekavasid ei uuendata, mistõttu võib jääda eesti keele kui teise keele õppe kvaliteet nõrgaks. Riski maandamiseks soovitatakse lasteasutustel tugineda koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendamist toetavatele juhendmaterjalidele, mis on leitavad Haridus- ja Noorteameti Õppekava infoportaalist.14 Koostöös Eesti Lasteaednike Liidu ja Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusega korraldatakse 2023. aastal piirkondlikud teabepäevad õppekava muudatuste ja parimate praktikate jagamiseks. Lisaks saavad lasteasutused pöörduda metoodilise abi saamiseks piirkondliku eesti keele kui teise keele metoodikakeskusesse15. Metoodikakeskused on abiks nii eesti ja muu õppekeelega lasteasutustele, kus tuleb tagada muu kodukeelega lapsele eesti keele õpe. Õpetajatele pakutakse temaatilist nõustamist, korraldatakse koolitusi, praktilisi töötube ja õppekäike. Samuti saab keskustest laenutada metoodilist kirjandust ning õppematerjale. Pikemaajalised positiivsed muudatuse mõjud avalduvad alushariduse kvaliteedile, kuna lasteasutuste õppekavade ajakohastamine ja korrastatus tagab parema eesti keele kui teise keele õppe kvaliteedi lasteasutuses. Mõju sihtrühm: direktorid, õppealajuhatajad, õpetajad, õpetajat abistavad töötajad Eesti keele ja kõne arendamine on üks koolieelse lasteasutuse ülesandeid, sõltumata lapse emakeelest. Käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused lähtuvad kehtiva riikliku õppekava põhimõttest eesti keele kui teise keele õpetamisel, et keeleõpe tuleb põimida tavapärastesse õppe- ja kasvatustegevustesse. Keele heal tasemel omandamine eeldab õpetajalt teadlikku tööd nii lapse kui ka vanemaga. Selleks, et eesti keele kui teise keele õpetamine lasteasutuses oleks efektiivne, on oluline õpetaja valmisolek õpetada muust keele- ja kultuurirühmast pärit last. Muudatus seisneb selles, et riiklikus õppekavas ei ole edaspidi määratletud keelekümblusmetoodika kasutamine, kuivõrd õppe- ja kasvatusviiside kasutamine on antud lasteasutuse vastutuspädevusse ning selle saab määratleda lasteasutuse õppekavas. Õpetajal on õigus valida sobivaim õppe- ja kasvatusviis. Samuti võib õpetaja õppe- ja kasvatusviise lähtudes laste individuaalsetest vajadustest ja rühma eripärast kombineerida. Lapse eesti keele kui teise keele omandamise toetamisel peavad õpetajal olema teadmised erinevatest keele õppe- ja kasvatusviisidest, lapse kultuuritaustast, tema rahvuslikust eripärast ja traditsioonidest. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel (sh eesti keele omandamise toetamisel) tuleb arvestada lapse eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, terviseseisundit jms. Eelkooliealiste laste eesti keele toetamine eeldab õpetajalt järjepidevat professionaalset arengut. See saab toimuda läbi õpetaja enesehindamise ja lasteasutuse juhtkonna, sh direktori 14 https://oppekava.ee/alusharidus/. 15 Vt täpsemalt https://harno.ee/muu-kodukeelega-laps#lasteaedade-metoodikakeskused. 8 ja õppealajuhataja toega. Järjepideva professionaalse arengu eelduseks on õpetaja väärtuste, tajude, kogemuse ja tavade süstemaatiline eneserefleksioon, samuti töö mõtestamine koostöös kolleegidega ja lasteasutuse juhtkonnaga. Oluline on, kas õpetaja saab oma tööle lasteasutuse juhtkonna konstruktiivset tagasisidet ja soovitusi parandustegevuste kavandamiseks. Kui eesti õppekeelega rühmas on muu kodukeelega lapsi, eeldab see ka lapsest lähtuva töökorralduse rakendamist rühmas. Lastel peab olema piisavalt võimalusi mängida ja tegutseda väikestes gruppides. Seetõttu on soovitatav kasutada rühmades lisaks õpetajatele ka abiõpetajate abi, et tagada lastele õppimine väikestes gruppides ja individuaalselt, nt ühe õpetaja ja kahe abiõpetaja (õpetajat abistav töötaja KELS tähenduses) töökorralduse mudel. Samuti võimaldab grupitöö kasutamine lastele rohkem võimalusi aktiivseks ja üksteiselt õppimiseks. Õpetaja saab rühmatöös jälgida, et alagruppides oleksid koos erineva keelelise võimekusega lapsed. See aitab paremini kaasa muu kodukeelega laste kaasamisele eesti õppekeelega rühma. Õppe- ja kasvatustegevuse käigus peab olema lastel alati võimalus küsida ja saada abi õpetajalt ja abiõpetajalt. Rühmas peab olema vähemalt üks lasteasutuse õpetaja, kelle kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetaja on eestvedajaks rühmatöö kavandamisel ja korraldamisel ning rühmatiimi kaasamisel. Tuginedes rahvusvahelisele õppematerjalile „Alushariduse õpetajate Euroopa mapp. Mitmekeelne ja kultuuridevaheline mõõde“16 on olulised valdkonnad õpetaja professionaalsuses muu kodukeelega laste õpetamisel: õpetaja kohase käitumise omaksvõtt, iga lapse arengu jälgimine ja toetamine ning õpi- ja kasvukeskkonna loomine ja koostöö. Õpetajad peavad oskama oma lastega suhtlemise viise kohandada ja analüüsida ning laste keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele positiivselt reageerida. Arvestama peab laste individuaalsete vajadustega ja toetama muu kodukeelega laste keelelist arengut. Lastele soosiva õpi- ja kasvukeskkonna loomisel peab õpetaja arvestama, kuidas väikelapsed keeli omandavad ja organiseerima õppe- ja kasvatustegevusi keele ja kultuurilise mitmekesisuse teemadel. Tähtsal kohal on koostöö lastevanematega ja meeskonnaga. Lasteasutuse direktori ülesanne on muudetav lasteasutuse õppekava kinnitada. Lisaks vastutab direktor lasteasutuses meeskonnatöö toimimise eest lapse arengu toetamisel. Riikliku õppekava § 9 muudatused on osa eestikeelsele õppele ülemineku protsessist. Muudetud sätte alusel ei pea muutuma lapse eesti keele omandamise toetamise põhimõtteid, seega on mõju pigem vähene ja positiivne. Muudatuse toetamiseks eraldatakse ESFist vahendid lasteasutuste õpetajate ja -juhtide täienduskoolituseks ja suurendatakse õpetajate esmaõpetuse mahtu lähtuvalt eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavast. Samuti eraldatakse riigieelarvest vahendid kohalikele omavalitsustele eesti keele õppevahendite soetamiseks, lisaõppe võimaldamiseks rühmadele, kus on 10% või rohkem lapsi, ning koostöös Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga e-koolikoti arendamiseks, kust on võimalik kasutada lasteaedadel digitaalseid õppematerjale.17 Mõju sihtrühm: lasteaialapsed EHISe 2022/2023. õppeaasta andmetel omandab koolieelses lasteasutuses alusharidust 68 712 last. Seisuga 1. juuli 2022. a omandas Eestis munitsipaallasteasutustes alusharidust 50 969 (80%) lastest eesti keeles, 9083 last (14,3%) vene õppekeeles ja 3628 (5,7%) keelekümbluses. 16 https://www.hm.ee/uldharidus-ja-noored/alus-pohi-ja- keskharidus/alusharidus?view_instance=2&current_page=1#juhendmaterjalid. 17 Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava ja eelarve 2022-2030 https://hm.ee/uleminek. 9 Lastele tuleb tagada eesti keele õpe riikliku õppekava § 9 alusel juhul, kui lapse kodune keel ei ole eesti keel. Muu kodukeelega laps omandab eesti keelt kui teist keelt. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatustegevused lõimitakse erinevate valdkondadega mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Nii kehtiva riikliku õppekava kui ka muudatuse kohaselt tuleb muu koduse keelega lapsele tagada eesti keele õpe alates kolmeaastaseks saamisest, kui laps käib lasteasutuse rühmas, kus õppekeel ei ole eesti keel. Kui muu kodukeelega laps käib eesti õppekeelega lasteasutuse rühmas, tuleb nii kehtiva riikliku õppekava kui eelnõu kohaselt tema eesti keele omandamist toetada. Uuringud kinnitavad, et keele omandamine on väikelapse eas kiire. Tasakaalustatud lähenemine emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele ja keelelisele arengule loob head eeldused eduks kogukonnas ja koolis. Lapse varased õppimise kogemused loovad, kas tugeva või siis hapra aluse kogu järgnevale õppimisele, tervisele ja käitumisele. Väikelapse aju on kõige paindlikum ehk plastilisem, et kohaneda mitmesuguste keskkondade, sh keelekeskkondadega, ja interaktsioonidega. Edaspidi muutub kohanemine üha raskemaks. Seega varane keele keeleõpe on oluliselt tõhusam kui keeleõpe täiskasvanuna.18 Eestikeelne õpi- ja kasvukeskkond toetab igati muu kodukeelega lapse eesti keele omandamist ja õppimist. Mida rohkem laps kuuleb ja kasutab keelt, seda paremini ta seda omandab. Oluline on lasteasutuses tagada, et keele õpe muukeelses rühmas ja keele omandamise toetamine eestikeelses rühmas toimuks lapsele kõige loomulikumal viisil läbi igapäevatoimingute, mängu ja aktiivsete tegevuste, sh muusika-, liikumis- ja kunstitegevuste kaudu. Muudatus mõjutab igat muu kodukeelega last individuaalselt. Kõige enam on mõju nendele lastele, kes täna käivad muukeelses (üldjuhul venekeelses) munitsipaallasteasutuse rühmas, mille õppekeel peab alates 1. septembrist 2024. a olema eesti keel. Sellisel juhul on edaspidi nende laste õppe- ja kasvukeskkond ainult eestikeelne. Mõju ulatus igale lapsele sõltub paljudest teguritest, sh lapse vanusest, arengust, huvist, kokkupuutest eesti keelega ka väljaspool lasteasutust või kokkupuutega seotud emotsioonidest. Lapsed on erinevad, olgu nad siis üks- või mitmekeelsed ja keeleomandamise kiirus on sellest sõltumata erinev, kuigi läbitakse samad arenguetapid. Mõni laps omandab keeled kergesti, mõni raskemini, ent täiesti ilma pingutuseta seda ei juhtu. Mõnikord võib väikeste laste puhul, kes omandavad korraga mitut keelt, olla mingil hetkel keeleline areng aeglasem kui ühte keelt õppival lapsel. Hiljem jõuab ta teistega samale tasemele ja siis on tal mitu keelt, mida ta hästi oskab. Muudatuse mõju on siiski vähene ja on positiivne. Lapseeas omandatakse teisi keeli sarnaselt esimesega - keelekeskkonnas viibides ja seal aktiivselt tegutsedes. Nii esimese kui ka teise keele oskus arenevad seega üldjoontes sarnaselt. Eesti keel on paljudele Eestis elavatele muu kodukeelega lastele emakeele kõrval esimene omandatav keel. Laps õpib mängude ja mänguliste tegevuste käigus ning osaleb meelsasti neis tegevustes, mis talle meeldivad või huvi pakuvad, ta matkib teisi lapsi ning täiskasvanuid jne. Seega peab keele omandamise toetamine koolieelses eas olema lapse jaoks mänguline, vaheldusrikas ja huvipakkuv. Lasteasutuses kasutatakse eesti keele kui teist keele omandamise toetamisel kaasaegseid keeleõppe meetodeid, mis võimaldavad omandada eesti keelt teise keelena loomulikult ja tagavad suhtluskeele arengu. Eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üleminek pigem ei mõjuta lapse, kelle kodune keel on eesti keel, alushariduse omandamist või mõjutab seda pigem positiivselt, sest lasteasutuses või rühmas ei rakendata edaspidi kahesuunalist keelekümblust, kus õppe- ja kasvatustegevused 18 Levitt, P. (2003). Structural and functional maturation of the developing primate brain. Journal of Pediatrics, 143 (Supplement 1), lk 35-45. 10 toimuvad rühmas nii vene kui ka eesti keeles. See tähendab eesti kodukeelega lapse jaoks, et ta saab omandada alusharidust täielikult oma emakeelses õppe- ja kasvukeskkonnas. Eestikeeles lasteasutuses või selle rühmas, kus muu kodukeelega lapsed on ülekaalus, tuleb õpetajatel ilmselgelt neile toimetulemiseks rohkem tähelepanu pühenduda, mistõttu on mõningane risk, et eesti emakeelega lapsed saavad võrreldes muu emakeelega lapsele vähem tähelepanu. Riski aitab maandada tõhusalt korraldatud meeskonnatöö lasteasutuses ja rühmas, õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele (sh keelenõuded), abiõpetajate kaasamine rühmatöö korraldamisel ja õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel, samuti, kui muu emakeelega lapse eesti keele omandamist toetatakse ka kodus. Kui muu kodukeelega laps tuleb teisest riigist näiteks aastaks-paariks Eestisse, piisab üldjuhul sellest, kui ta õpib eesti keelest aru saama lihtsatest korraldustest ja väljenditest. Kui aga muu kodukeelega laps on Eestis sündinud ja kasvanud, elab siinses kultuuriruumis, siis nii vähesest keeleoskusest ei piisa. Sellisel juhul tuleb lapsele õpetada eesti keelt ka siis, kui lapsevanem on valinud lapsele lasteasutuse või selle rühma, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles (alates 1.09.2024. a erakooliseaduse alusel või koolieelse lasteasutuse seaduse § 361 alusel). Muu kodukeelega laps võib vajada eesti keele õppimisel tavapärasest enam logopeedilist tuge, näiteks kui tema emakeel on jäänud vajaliku toeta. Laps saab teist keelt õppida siis, kui esimene keel (kodukeel) on arengukohaselt omandatud. Sellist riski aitab vähendada, kui õpet alustatakse lapse kolmeaastaseks saamisest, vanemad toetavad lapse emakeele arendamisel kodus ja emakeele areng on toetatud ka (eelduslikult) lapse kodukeelega lasteasutuse rühmas, kus laps käib. Lisaks aitab riski maandada keeleõppe kõrvale tugispetsialisti kaasamine, kes näiteks saab anda juhiseid rühmaõpetajatele. Nii esimese kui ka teise keele omandamise eesmärgiks on end väljendada endale vajalikke keelefunktsioone ja olla võimeline autentses keelekeskkonnas suhtlema. Muudatuse mõju on lapsele positiivne, sest alusharidust eesti keeles omandades ja eesti keelt õppides luuakse lapsele eeldus eestikeelses õpi- ja kasvukeskkonnas hakkama saamiseks ja haridustee jätkamiseks eesti keeles. Mõju sihtrühm: lasteaialaste vanemad Mõju on vähene, sest ei muutu põhimõte, et eesti keele kui teise keele omandamise toetamine ja eesti keele õpetamine on lasteasutuse ülesanne ning lapse arengu huvides on oluline lasteasutuse personali ja lapsevanemate koostöö. Vanematel on õigus saada teavet lasteasutuse töökorralduse, lapse arengu toetamise tingimuste kohta, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele. Lapsevanema kohustuseks on luua lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteasutuses. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Riikliku õppekava § 10 kohaselt teevad lasteasutuse pedagoogid lapsevanematega lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikkusel usaldusel ja lugupidamisel. Pedagoog teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Pedagoog loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes. Lapsevanemale võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele. Riikliku õppekava § 2 lõige 4 punkti 6 kohaselt tuleb lasteasutuse õppekavas käsitleda lapsevanemaga koostöö põhimõtteid, sealhulgas korraldust. Riikliku õppekava § 24 alusel on lasteasutuses lapse arengu, sh eesti keele kui teise keele arengu, analüüsimine ja hindamine oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste 11 väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga. Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust. Vähemalt üks kord õppeaastas viib pedagoog lapse arengu, sh eesti keele kui teise keele arengu, hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis: 1) annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest; 2) selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. KELS § 16 lõike 5 alusel annab lasteasutus lasteasutuse õppekava läbinule välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu, sh eesti keele kui teise keele, tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust. Eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus lasteasutuses tähendab muu kodukeelega lapse vanema jaoks seda, et vanem vastutab lapse esimese keele ehk emakeele arengu eest. Emakeel on lapse ja vanema ühine keel ning avab ukse oma kultuuri ja ajalukku. Omakorda on hea emakeeleoskus õppimise, sealhulgas eesti keele omandamise alus. Kui vanemad räägivad eri keelt, saab kumbki vanem suhelda lapsega oma keeles. Lapsega suheldes tuleb jälgida põhimõtet „üks keel – üks inimene, üks keskkond – üks olukord”, see tähendab, et kindlas olukorras või vestluskaaslastega räägitakse kindlat keelt. Sama emakeelega vanemate jaoks on see kõige loomulikum ja kasulikum mudel oma keele edasiandmiseks ja lapse emakeele arengu kindlustamiseks. Laps omandab ja õpib eesti keelt lasteasutuses eestikeelses õpi- ja kasvukeskkonnas. Tuginedes OECD rahvusvahelise alushariduse ja laste heaolu uuringu IELS 2018 tulemustele Eestis mõjutab lapse kodune keskkond lapse keele ja kõne, sh kirjaoskuste, arengut. Eesti laste kirjaoskuse tulemusi mõjutavad lasteraamatute hulk kodus, raamatute ettelugemise sagedus, laste regulaarne osalemine huvitegevuses, vanemate kaasatus lasteasutuse tegevusse, erivajadused, pere sotsiaalmajanduslik taust, lasteasutuse õppekeele ja koduse keele kokkulangevus.19 Seega on lapsevanema panus lapse keele ja kõne arengu toetamisel (nii emakeele kui eesti keele omandamise toetamisel) olulise tähtsusega – tihe koostöö lasteasutusega, kodus lapsele arengu toetamiseks tingimuste loomine ja lapsega koos tegutsemine. Lapsevanemad saavad kasutada mitmekesiseid võimalusi, et lasteasutuse tegevustega kursis olla ning konsulteerida õpetajaga ja saada soovitusi tegevuste kohta, mida lapse arengu toetamiseks ette võtta. Eakohased lasteraamatud peaksid olema kodus lapsele igapäevaselt kättesaadavad ja lapsevanem saab neid koos lapsega vaadata, samuti lugeda lastele raamatuid ette ja vestelda loetu põhjal ning tunda huvi laste mõtete ja tunnete vastu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid. Riikliku õppekava muutmine ja muudatuste rakendamine on osa eestikeelsele õppele ülemineku protsessist.20 Riskide ja võimalike ebasoovitavate mõjude maandamiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumil vajalik: 1) tõsta lasteasutuste pidajate, õpetajate, vanemate ja teiste huvigruppide teadlikkust riikliku õppekava muudatusest ja lasteasutuste õppekavade muutmise vajadusest; 2) vajadusel toetada lasteasutusi õppekava muutmisel; 3) teha kättesaadavaks ja vajadusel luua metoodilisi juhendmaterjale lasteaedadele ja õpetajatele muutustega edukamaks toimetulekuks. 19 https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-04/iels_raport_2020.pdf 20 Vt täpsemalt eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava ja eelarve 2022-2030 https://hm.ee/uleminek. 12 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 1. septembril. Üldisest jõustumise tähtpäevast erinev tähtpäev on vajalik esiteks sellepärast, et samal kuupäeval jõustub KELS § 8 muudatus, mille lõige 1 sätestab, et lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. Teiseks jõustub 2023. aasta 1. septembril KELSi üleminekusäte § 361, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotlusel anda üheks õppeaastaks (alates 2024/2025) loa osaliselt muus keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks lasteasutuse või selle rühma kohta. Taotlus 2024/2025 õppeaastaks tuleb esitada hiljemalt 2023. aasta 31. märtsiks. Vabariigi Valitsus otsustab loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Samuti tagab pikem jõustumisaeg, et lasteasutused saavad enda õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja õppekavad viia vastavusse muudatustega, mida eestikeelsele õppele üleminekuga seoses käesolev eelnõu kehtestab. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Alushariduse Ühendusele, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Eralasteaedade Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingule. Tõnis Lukas minister 13  EELNÕU 31.01.2023 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ muutmine § 1. Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määruses nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse läbivalt sõna „juhataja“ sõnaga „direktor“; 2) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lasteasutuses või selle rühmas toetatakse laste, kelle kodune keel ei ole eesti keel, eesti keele omandamist lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste ning vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu.“; 3) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles erakooliseaduse või koolieelse lasteasutuse seaduse § 361 alusel, alustatakse laste eesti keele õpet kolmeaastaselt keeleõpet teiste õppe- ja kasvatustegevustega lõimides ning vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu.“; 4) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse laste arengutaset, vanust ja eesti keele õppe mahtu.“; 5) paragrahvi 9 lõiked 3, 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 1. septembril 2024. a. Kaja Kallas peaminister Tõnis Lukas haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-0134 - Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.02.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4357a0e2-84a8-4e30-9b01-9d8668d046f0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4357a0e2-84a8-4e30-9b01-9d8668d046f0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main