Kiri

Riigikantselei 01.02.2023 nr 7-12/23/456 Riigi jäätmekava 2022–2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule seisukohtade küsimine Keskkonnaminister algatas 15.03.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/131 „Riigi jäätmekava 2022–2028“ koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Jäätmekava koostamise peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 401 lg 1 ja § 361 lg 1 kohaselt tuleb enne KSH aruande avalikustamist strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajal küsida seisukohta KSH aruande sisu kohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 361 lg 4 alusel tuleb asjaomastel asutustel esitada oma seisukoht 30 päeva jooksul. Palume Teil esitada riigi jäätmekava 2022–2028 KSH aruande kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukohad, sealhulgas hinnangu aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta võimalusel 20. veebruariks 2023 e-posti aadressil [email protected]. Palume ministeeriumitel seisukoha kujundamiseks vajadusel kaasata oma valitsemisalas tegutsevad asutused ning esitada riigi jäätmekava 2022–2028 KSH aruande eelnõu kohta ühtne seisukoht. KSH aruande avalik väljapanek ja seejärel avalik arutelu toimuvad pärast aruande kohta seisukohtade küsimist. Kirjale on lisatud KSH aruande eelnõu ja riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon. Nõuetele vastavaks tunnistatud programmiga on võimalik tutvuda 1 Keskkonnaministeeriumi veebilehel . Juhime tähelepanu, et esitatud riigi jäätmekava 1 Riigi jäätmekava 2022–2028 KSH programm | Keskkonnaministeerium (envir.ee) Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 tööversioon ei sisalda konkreetseid meetmeid, sest need selguvad lõplikult jaanuaris ja veebruaris toimuvate fookusgrupi kohtumiste käigus ja need lisatakse tööversioonile avaliku väljapaneku ajaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Asekantsler Lisad: 1. Riigi jäätmekava 2022–2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu 2. Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon Sama: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur Marika Lillemets, 626 2867 [email protected]  EUROOPA LIIDU ÜF JA ERF PROJEKT NR 2014‒2020.13.01.16-0007 „KESKKONNAMINISTEERIUM TEHNILINE ABI“ Töö number 2022-0055 Arendaja Keskkonnaministeerium Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 24.01.2023 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Versioon 1 Kuupäev 24.01.2023 Koostanud Marko Lauri, Olavi Grünvald, Jüri Hion, Raimo Pajula, Hendrik Puhkim, Vivika Väizene Projekti nr 2022-0055 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Sisukord SISSEJUHATUS ...............................................................................................................6 1. RIIGI JÄÄTMEKAVA LÜHIÜLEVAADE .................................................................8 2. KSH EESMÄRK JA MÕJU HINDAMISE ULATUS JA MÄÄRAMATUS ......................12 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ....................................14 3.1 Maastik ja maakasutus, saastatud alad ................................................................. 14 3.2 Vesi .................................................................................................................. 15 3.2.1 Pinnavee seisund ............................................................................................... 15 3.2.2 Merevee seisund ................................................................................................ 16 3.2.3 Põhjavee seisund ............................................................................................... 17 3.3 Välisõhu kvaliteet ............................................................................................... 18 3.3.1 Saasteained....................................................................................................... 18 3.3.2 Müra ................................................................................................................. 22 3.4 Taastumatute loodusvarade kasutus ..................................................................... 24 3.5 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku sidusus ja looduskeskkonna mitmekesisus..................................................................................................... 27 3.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond, asustustihedus ja inimeste tervis.............................. 31 3.6.1 Inimese tervis .................................................................................................... 32 4. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE .......................................................33 5. HINDAMISMETOODIKA....................................................................................35 6. ALTERNATIIVID JA EELISTATUIMA ALTERNATIIVI VALIMINE ........................36 6.1 Alternatiivide hindamise metoodika ...................................................................... 52 6.2 Hindamisel kasutatavad eeldused ......................................................................... 54 6.3 Hindamiskriteeriumid .......................................................................................... 57 6.3.1 Hindamiskriteeriumid looduskaitse valdkonnas ....................................................... 57 6.3.2 Hindamiskriteeriumid majanduse valdkonnas ........................................................ 58 6.3.3 Hindamiskriteeriumid maakasutuse valdkonnas ...................................................... 59 6.3.4 Hindamiskriteeriumid sotsiaal valdkonnas.............................................................. 59 6.4 Hinnang alternatiividele ...................................................................................... 60 6.4.1 Hinnang alternatiividele looduskaitse valdkonnas ................................................... 60 6.4.2 Hinnang alternatiividele majanduse valdkonnas ..................................................... 64 6.4.3 Hinnang alternatiividele maakasutuse valdkonnas .................................................. 69 6.4.4 Hinnang alternatiividele sotsiaal valdkonnas .......................................................... 72 6.5 Riigi jäätmekava mõju kliimamuutusele ................................................................ 76 6.6 Alternatiivide kokkuvõttev tabel ........................................................................... 77 7. RIIGI JÄÄTMEKAVAGA KAASNEVAD MÕJUD JA LEEVENDUSMEETMED .............81 7.1 Riigi jäätmekava mõju strateegilistele planeerimisdokumentidele ............................. 81 7.1.1. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ..................................................................... 81 7.1.2. Strateegia “Eesti 2035” ....................................................................................... 81 7.1.3. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ........................................ 83 7.1.4. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ......................................................... 83 7.1.5. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021- 2035................................................................................................................. 84 7.1.6. Rahvastiku tervise arengukava (RTA) 2020-2030 ................................................... 84 7.1.7. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ................................................................. 85 7.1.8. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................. 86 7.1.9. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ........................................ 87 7.1.10. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ................................................................ 88 3  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 7.1.11. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 ................................................ 88 7.1.12. EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 ................................... 88 7.1.13. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ................................................... 90 7.1.14. Euroopa rohelepe ............................................................................................... 90 7.1.15. Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm ............................................ 91 7.1.16. Ringmajanduse tegevuskava ............................................................................... 91 7.1.17. Olulisemad EL-i õigusaktid................................................................................... 92 7.2 Ettepanekud jäätmegruppide kaupa ...................................................................... 94 7.2.1 Ohtlikud jäätmed ............................................................................................... 95 7.2.2 Ehitus- ja lammutusjäätmed ................................................................................ 96 7.2.3 Biolagunevad jäätmed ........................................................................................ 96 7.2.4 Olmejäätmed ..................................................................................................... 97 7.2.5 Pakendijäätmed ................................................................................................. 98 7.2.6 Tootjavastutusega kaetud jäätmeliigid .................................................................. 98 7.2.7 Põlevkivitööstuse jäätmed ................................................................................... 99 7.2.8 Plastijäätmed ................................................................................................... 100 7.2.9 Tekstiilijäätmed................................................................................................ 100 7.2.10 Muud jäätmeliigid ja ettepanekud ....................................................................... 100 8. ÜLEVAADE RASKUSTEST, MIS ILMNESID KSH ARUANDE KOOSTAMISEL .......102 9. OSAPOOLTE KAASAMINE ...............................................................................103 10. SEIREMEETMED .............................................................................................104 11. KOKKUVÕTE ..................................................................................................105 4  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Lisad KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistatud dokumendid KMH aruande avalikustamise dokumendid Kasutatud lühendid JäätS jäätmeseadus KeM Keskkonnaministeerium KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine SKPK Skepast & Puhkim OÜ TVO tootjavastutusorganisatsioon 5  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Sissejuhatus Riigi jäätmekava 2022-2028 koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine algatati keskkonnaministri 15.03.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/131. Jäätmekava koostamise peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Jäätmekava koostatakse vastavalt jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EÜ) artiklitele 28 ja 29, kus on sätestatud kohustus liikmesriikidele kehtestada riigi jäätmekava koos jäätmetekke vältimise programmiga, samuti arvestades jäätmete raamdirektiivi muudatusi (EU) 2018/851). Riigi jäätmekava on jäätmehoolduse valdkonna strateegiline dokument, mis omakorda on keskkonna valdkonna arengukava osa ja mis annab pikaajalised suunised valdkonna arenguks, sh erinevate toetusmeetmete planeerimiseks. Riigi jäätmekava KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 p 1 ja § 35 lg 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna arengukava koostatakse jäätmekäitluse valdkonnas. Lähtuvalt KeHJS § 311, on KSH eesmärk: • arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; • edendada säästvat arengut. Loetelu lubab järeldada, et KSH ülesanne on keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet kinnitab ka KSH käsiraamat. Et kujundada Eesti vabariigi jäätmepoliitikat, on vajalik läbi viia strateegiline planeerimine. See tegevus hõlmab arengukava koostamist. Arengukava on tulevikku vaatav, eesmärke seadev ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi kirjeldav dokument. Hindamaks arengukava soodsaid ja ebasoodsaid keskkonnamõjusid, viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Kuna Riigi jäätmekava mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, viiakse lisaks KSH-le sama protsessi raames läbi ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule majanduslikke ning sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku hindamisena. Jäätmekava KSH läbiviimise eesmärk on tagada jäätmekava koostamisel oluliste keskkonna- aspektidega arvestamine maksimaalsel võimalikul määral. KSH eesmärk on jäätmekava võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine ja positiivsete suurendamine. Juhul kui strateegilist planeerimisdokumenti ehk Riigi jäätmekava ei kehtestata või kehtestatakse aga ei viida mingil põhjusel ellu, siis jäävad täitmata olulised uute Euroopa liidu õigusaktidega rakenduvad ülesanded. Lisaks jäävad ellu viimata Riigi jäätmekava põhiülesanded, milleks on ohutu materjali ringluse suurendamine ning kestlik tootmine ja tarbimine, jäätmetekke vältimine, korduskasutuse edendamine. Arvestades eelpool toodut on eksperdirühm seisukohal, et juhul kui Riigi jäätmekava ellu ei rakendata, siis on sellele oluline negatiivne mõju keskkonnale. Jäätmekava koostamise korraldaja ja koostaja on Keskkonnaministeerium. Jäätmekava kehtestaja on keskkonnaminister. Jäätmekava KSH programmi ja aruande koostaja on Skepast & Puhkim OÜ. KSH programmi ja aruande koostamisel on mh lähtutud Keskkonnaministeeriumilt saadud teabest. 6  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Mõjude hindamine on jaotatud kahte etappi. Esmalt koostati mõjude hindamise programm. See läbis KeHJS kohase protseduuri ning tunnistati nõuetele vastavaks 2022. aasta veebruaris. Käesolev töö on mõjude hindamise teine ja viimane etapp. Selle käigus hinnatakse mõjusid vastavalt mõjude hindamise programmile, järgides KeHJS kohast KSH aruande koostamise ja avalikkuse kaasamise protseduuri. Käesoleva aruande koostamise eest vastutavad juhteksperdina ja sotsiaalmajanduslike mõjude ning maakasutuse mõjude ekspert Hendrik Puhkim, ringmajanduse- ja jäätmemajanduse eksperdina Jüri Hion, jäätmemajanduse ja välisõhu eksperdina Moonika Lipping, majandusmõju eksperdina Olavi Grünvald, looduskeskkonna eksperdina Raimo Pajula, keskkonnakasutuse ning veemajanduse eksperdina Vivika Väizene, täiendava veemajanduse eksperdina Aide Kaar ning GIS spetsialistina Marko Lauri. 7  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 1. Riigi jäätmekava lühiülevaade Riigi jäätmekava annab ülevaate eelmise perioodi jäätmekava eesmärkide täitmisest ning identifitseerib fookusjäätmegrupid, milleks on: olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodetest tekkinud jäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed põlevkivitööstusejäätmed, plastijäätmed, tekstiilijäätmed. Lisaks kirjeldatakse ka fookusvaldkondi, milleks on jäätmete riikide vaheline vedu ja kommunikatsioon. Seejärel antakse ülevaade fookusvaldkondade hetkeolukorrast, jäätmekogustest ning lisatakse tulevikuprognoosid ja tugevuste ja nõrkuste analüüs ning sellest johtuvalt seatakse fookusgruppide ja -valdkondade lõikes eesmärgid ning meetmed nende täitmiseks. Kogu Riigi jäätmekava loogika lähtub aga järgmistest strateegilistest eesmärkidest: Kestlik tootmine Mõjudega ja tarbimine, arvestamine ja jäätmetekke Ohutu materjali nende vältimine, ringluse vähendamine nii korduskasutuse suurendamine inim- kui edendamine looduskeskkonnale Joonis 1 Riigi jäätmekava strateegilised eesmärgid Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine Jätkusuutlikul tootepoliitikal on potentsiaal jäätmeid märkimisväärselt vähendada. Jäätmekäitlust suunavates arengudokumentides tuleb tähelepanu pöörata võimalustele tarbijate ja ettevõtjate teadlikkuse suurendamiseks, mis on oluline eesmärk kogu valdkonnas muutuste esile kutsumiseks. Tähelepanu tuleb pöörata toodete olelusringile ning juba toote valmistamise käigus kavandada tooted selliselt, et neid ja nende pakendeid oleks võimalik võimalikult lihtsa vaevaga kordus kasutada või ringlusse võtta. Tõhusamad tootmisprotsessid ning paremad keskkonnajuhtimissüsteemid võivad aidata märkimisväärselt vähendada saastet ja jäätmeid ning säästa vett ja muid loodusvarasid. See on kasulik ka ettevõtlusele, sest selle abil on võimalik piirata tegevuskulusid ning vähendada sõltuvust toormaterjalist. 8  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Ökodisain ja -innovatsioon võivad leevendada toodete tootmisest tingitud mõju. Need võivad aidata parandada toodete üldist keskkonnatoimet kogu nende olelusringi vältel ning suurendada nõudlust paremate tootmistehnoloogiate järele. Ka tarbijad on olulised, sest nende tehtavatest tarbimisvalikutest sõltub väga palju. Tarbimisest tulenev keskkonnamõju on eriti seotud toidu, ehitiste ja transpordiga. Nendes valdkondades tuleb teha kõige suuremaid muudatusi. Näiteks aitaks EL-s ehitiste ehitamise ja kasutamise täiustamine vähendada meie lõplikku energiatarbimist 42% ning kasvuhoonegaaside heitkoguseid 35%. Vee tarbimine väheneks aga 30% . Nii jäätmetekke kui ka üldiselt materjalide vähendamisel tootmises ja korduskasutusel on uue ringlusmajandusel põhineva ühiskonna loomisel oluline roll. Sellega edendatakse uusi ärimudeleid ja antakse tõuge uute innovaatiliste toodete ja teenuste arendamiseks. St tooted ja teenused on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades ja seega aitavad kaasa jäätmetekke vähendamisele. Jäätmetekke vältimise peamisteks vahenditeks on säästliku tarbimise propageerimine ja pika elueaga toodete tootmine. Jäätmetekke vältimise alla liigitatakse üldjuhul tegevusi, mis on seotud materjalide ja toodete korduskasutamisega. Korduskasutamiseks ettevalmistamine on kontrollimine, puhastamine või parandamine, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selleks, et neid oleks võimalik korduvalt kasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta (nt seadmete, mööbli, kodumasinate, rõivast puhastamine ja parandamine enne nende uuesti kasutusse võtmist). Oluline on eristada korduskasutust jäätmete taaskasutusest, mis üldjuhul muudab toote esialgset kuju ja kasutamise funktsiooni. Seetõttu ei loeta korduskasutusel materjale ja tooteid jäätmeteks vastupidiselt jäätmete taaskasutamisele. Sobivaim korduskasutuse materjal saadakse jäätmete tekkekohal liigiti kogumisel. Liigiti kogumise edendamine eeldab elanikkonna hulgas jätkuvat teavitustööd ning võimaluste loomist sorditud jäätmete üleandmiseks. Palju on selles vallas aga ka juba tehtud. Heaks näiteks jäätmetekke vältimisest on Toidupank, kes muidu äraviskamisele mineva toidu osas on aidanud läbi ümberjaotamise 2020. a vähendada jäätmeteket 247 000 tonni võrra. Järjest rohkem kasutatakse toidusektoris ka ringlusse võetavaid ja korduskasutatavaid pakendeid. Näiteks on võimalik tarbijatel kasutada enda pakendit erinevate toitude ja jookide tarbimisel ning osta sellevõrra odavamalt. Ohutu materjaliringluse suurendamine Jäätmeid tuleb väärindada ja arvestades ressursside piiratust, võimalikult palju uuesti ringlusse suunata. Selleks tuleb toetada ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõttu, luua lisavõimalused ringmajanduse koostööprojektideks – ettevõtete vaheline koostöö ressursside tõhusamaks kasutamiseks, näiteks tööstussümbioos. Vajalik on parandada jäätmekäitluses ohtlike ainete tuvastamise ja käitlemise võimekust, et tagada ohutu materjaliringlus. Kodanike jaoks pakub ringmajandus kvaliteetseid, funktsionaalseid ja ohutuid tooteid, mis on tõhusad ja taskukohased, kestavad kauem ning mõeldud korduskasutamiseks, parandamiseks ja kvaliteetseks ringlussevõtuks. Mitmesuguste uute kestlike teenustega, toote-teenus mudelitega ja digilahendustega kaasnevad parem elukvaliteet, innovaatilised töökohad ning paremad teadmised ja oskused. EL kemikaalipoliitikat ja kemikaale käsitlevad õigusaktid - REACH-määrus, POS-määrus ning RoHS direktiiv 1-23 soodustavad ohtlike ainete järkjärgulise asendamisega üleminekut ohutumate 1 https://echa.europa.eu/et/regulations/reach/legislation 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1021&from=IT 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32002L0095 9  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu alternatiivsete kemikaalide kasutamisele, et paremini kaitsta kodanikke ja keskkonda. Teisest tooret on keelatud ringlusse võtta, kui ringlusse võetud materjalid sisaldavad keelatud aineid . Ohutu materjaliringluse suurendamisele Eestis aitab kindlasti kaasa ka laialdasem jäätmete lakkamise kriteeriumide rakendamine ja jäätmete ringlussevõtuga seotud keskkonnalubade taotlemine turuosaliste poolt. Tulevikus peaks ohutu materjaliringluse suurendamisele aitama kaasa ka elektrooniline infosüsteem (nagu digitaalne tootepass), mis annab ka informatsiooni ohtlike kemikaalide kohta, jäätmekäitlustoimingute ja -võimaluste kohta ning töötlemis-, ringlussevõtu- ja taaskasutamisprotsesside kohta jms. Olemasolevatest elektroonilistest infosüsteemidest on jäätmekäitlejatel võimalik kasutada Euroopa Kemikaaliameti SCIP andmebaasi.4 Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna Lisaks olmejäätmete käitluslahenduste arendamisele tuleb tõsiselt tegelda ka üldise jäätmete kogutekke ning jäätmetest ja nende käitlemisest tuleneva negatiivse mõju vähendamisega. Ohutu jäätmekäitluse suurendamiseks tuleb leida võimalused järelevalve ja seire tõhustamiseks, samuti parendada regulatiivseid meetmeid. Oluline on, et kavandatava riigi jäätmekava 2022-2028 positiivsed mõjud keskkonnale kaaluksid üles negatiivsed mõjud nii, et tervikuna saaks öelda, et kavandatav uus riigi jäätmekava on positiivse keskkonnamõjuga dokument. Jäätmekäitluse hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras vältida jäätmeteket. Jäätmetekke vältimine aitab tõhustada majanduse ressursikasutust ning vähendada loodusressursside kasutusest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Ühtlasi aitab jäätmetekke vältimine vähendada majanduskulusid (nt toidu jm oluliste ressursside ja materjalide raiskamise vähendamise kaudu). Ressursitõhususe suurendamine ja selle kaudu ka jäätmetekke vähendamine aitab ettevõtetel luua uusi majanduslikke võimalusi, parandada tootlikkust, vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet. Jäätmetekke vältimise võimalused sõltuvad paljudest teguritest nagu majandusolukord, tarbijate teadlikkus, ressursitõhususe ja jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise ulatus ettevõtetes jms. Jäätmetekke vältimist ja korduskasutust soodustavate majandusmeetmena on Euroopa Liidus välja töötatud EMAS keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil on ettevõttel võimalik oma tegevusi reguleerida selliselt, et korduskasutuse abil välditakse jäätmete teket. Eesmärkide saavutamise hindamiseks tuleb seada mõõdikud, mis näitavad erinevate tegevuse mõju ning hindavad kas tehtud meetmed on piisavad või on vaja täiendavalt meetmeid juurde rakendada. Nõnda on see ka Riigi jäätmekavas, kus iga eesmärgi kohta on Riigi Jäätmekavas 3 näitajat, mis iseloomustavad kõige paremini vastavaid eesmärke. Näitajate allikaks on nii Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet kui ka Statistikaamet. Riigi jäätmekava eesmärgi „kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ja jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine“ saavutamist iseloomustavad 3 näitajat – palju meil jäätmeid inimese kohta tekib, mis on meie ringmaterjali osakaal ning kui suur osa pakenditest on korduskasutatavad. 4 https://echa.europa.eu/et/scip 10  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Jäätmekava planeeritud tegevused on tavapäraselt jaotunud kuue aasta peale. Erinevate tegevuste elluviimine sõltub mitmetest asjaoludest, kuid eelkõige EL ja Eesti riigi valitud prioriteetidest. Uuel perioodil on olulisele kohale tõusnud ringmajanduse edendamine ja kliimamuutustega võitlemine. Keskkonnale ja inimese tervisele ohutut jäätmekäitlust saab tagada rakendades tõhusat järelevalvet. Euroopa Liit on eesmärgiks võtnud edendada ringmajandust ning selle raames lahendada ka jäätmete kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud probleemid. Samas on maailm 2022 aastal muutunud, käimas on Ukraina ja Venemaa sõda, samuti pole me puutumata jäänud energiakriisist. Seetõttu tuleb üha enam ka keskkonnavaldkonnas mõelda, kuidas sellised arengud meie eesmärkide seadmist ja saavutamist mõjutada võivad. Üha olulisem on mõelda energiasõltumatuse saavutamise peale. Ka jäätmemajandus võib panustada nende probleemide lahendamisse Eesti jaoks. Joonisel 1 toodud kaks esimest mulli annavad käesolevas KSH protsessis olulised alternatiivid, mille kaalumisel on samuti olulised jäätmetekke vältimine, korduskasutus ning ringlussevõtt. Tabureti kolmas sammas ehk keskkonnamõjudega arvestamine tulebki läbi käesoleva aruande, mis on Riigi jäätmekava lahutamatuks lisaks. Riigi jäätmekava eesmärgid ning tegevused mis nende eesmärkide täitmiseks on seatud on positiivse mõjuga. 11  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 2. KSH eesmärk ja mõju hindamise ulatus ja määramatus Riigi jäätmekava on strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani tegevusi asukohaspetsiifiliselt (maakond, vald, küla). Seatud eesmärgid, mõõdikud ja tegevussuunad on vastavalt dokumendi strateegilisele tasandile üldised, suunda näitavad ja ei lasku konkreetse tegevuskava tasemele, kus nähakse ette konkreetseid projekte, investeeringuid, õiguslike sätete muudatusi jm. Tihti on võimalik püstitatud alameesmärke ellu viia ja mõõdikutena seatud sihte saavutada erinevate tegevustega. Arengukava tugevalt strateegiline aste (pigem üldine, laskumata detailidesse) on kooskõlas riigi poolt ette antud arengukavade koostamise ja strateegilise planeerimise juhisega. Mõjude hindamine lähtub hinnatava dokumendi tasandist ja jääb samasse täpsusastmesse hinnatava dokumendiga. Sellest lähtuvalt on mõju hinnatud Eesti üleselt laskumata piirkondade eripäradesse. Hindamine on lähtunud alameesmärkide ja mõõdikute kirjeldusest ning on vältinud spekuleerimisest, milliseid konkreetseid tegevusi eesmärkide saavutamiseks võidakse ette võtta. Peamiseks hindamise objektiks on kooskõla Eesti teiste strateegiliste kavade eesmärkidega ja alameesmärkidega. Ruumiliselt piirdub mõju hindamine Eesti territooriumiga. Olulist piiriülest mõju ei ole põhjust prognoosida. Jäätmekava on ette nähtud Eesti jäätmemajanduse arengu suunamiseks ja olulisemad muudatused toimuvad Eestis. Lähimineviku sündmused näitavad selgelt, et Eesti jäätmemajandus ei ole välismajandusest sõltumatu. Venemaa kallaletung Ukrainale on toonud endaga kaasa Vene energiaallikatest loobumise (koosmõjus püüdlusega roheenergia poole)mis on tekitanud surve energiakandjate hindadele ning suurendavad vajadust ka jäätmete kui energiaallika järele.. Sarnase skaalaga muutusi on keeruline prognoosida ja prognooside määramatus võib olla väga suur. Seetõttu võib selliste probleemide lahendamist pidada pigem operatiivseks tegevuseks (vältida mingi sektori äkilist jõuetust, ära kukkumist) kui strateegiliseks plaanimiseks (võimaldada mingil sektoril muutunud olukorraga kohaneda). Strateegilises plaanis on eesmärk hoida Eesti jäätmemajandus jätkusuutlik ja samas tugevdada oma konkurentsivõimet riikidevahelises majanduses. Mõjude hindamise üldsusastme tõttu ei ole välistatud, et Riigi jäätmekavast tulenevatele tegevustele tuleb detailsemates etappides läbi viia spetsiifilisem keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbi viimise vajadus on vähem tõenäoline, kuid ei ole välistatud. Mõjude hindamine käsitleb kõiki puudutatud eluvaldkondi lähtudes põhimõttest, et ühiskond püsib kolmel võrdselt tähtsal alustalal (Joonis 2). 12  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu majanduskeskkond sotsiaal-kultuuriline looduskeskkond Joonis 2 Kolme jalaga taburet, millele toetub ühiskond Mõjude hindamisel on lähtutud tänapäeval parimast kättesaadavast teadmisest ühiskonnas toimuvatest protsesside suundumustest (demograafia, kliimamuutused, majanduskasv jne). Korduvalt on leidnud tõestust, et ka makrotasandi protsesside prognoosid ei pruugi isegi lähituleviku osas paika pidada (2007. aasta majanduskriis, Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu ning selle tõttu sanktsioonidest tulevad tagajärjed, jne). Määramatust ei aita vähendada ka võimalike sündmuste stsenaariumite loomine, sest võimalike variante ja nende kombinatsioone on väga palju, kui mitte lõputult. Parimaks lahenduseks on plaanide ja prognooside süstemaatiline üle vaatamine ning lähtuvalt olukorrast sihi täpsustamine. 13  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 3.1 Maastik ja maakasutus, saastatud alad Maastik on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule5. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala6. Maastikud ja maakasutus on omavahel otseselt seotud, kuna maakasutuses toimuvad muutused mõjutavad maastikke. Maakasutus muutub inimtegevuse ja eluviisi muutustega. Eestis on olulisemad aspektid: 1) rahvaarvu vähenemine ning samas riigisisene ümberasumine suurematesse linnadesse, 2) täisehitatud alade suurenemine linnade ümbruses, käesoleval sajandil on kasv olnud 4,2%. 3) põllumajanduslikku maad on 21. sajandil Eestis olnud stabiilselt 8000-9000 m2, 4) metsamaa pindala on peamiselt põllumaade metsastumise tõttu pikaajaliselt mõõdukalt kasvanud ning muutumas on metsade struktuur. Okasmetsi on vähem ja metsad noorenevad7. Rahvastiku vähenemine ja ränne linnaregioonidesse mõjutab maastikke. Ehitatud alade pindala suureneb peamiselt linnade ümbruses. Ehitiste aluseks ja nende lähiümbruseks muudetud põllumaid ei ole võimalik enam endises kasutuses taastada. Linna ümbritsevate omavalitsuste üldplaneeringud on soosinud valglinnastumist, nähes ette linnalise maakasutuse jätkumist linnapiiride taga. Põllumajandusmaastik väheneb ja tühjeneb inimestest. Suund väärtuslike põllumaade säilitamisele pidurdab maastikumuutusi. Väärtuslikud maastikud ja kaitsealad toetavad maastike üldilme säilimist. Metsamaa pindala kasvab, kuid okasmetsi on vähem ja metsad noorenevad. Suur osa karjääre metsastatakse pärast nende ammendumist, ent oluline maakasutuse muutus on see siiski, sest väärtusliku põllumaa taastamine ammendatud karjääride asemele enamasti ei õnnestu . 5 Ivar Arold. Eesti maastikud, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 6 https://et.wikipedia.org/wiki/Maastik 7 Eesti Inimarengu aruanne 2019/2020, 1.1 Maakasutuse muutused – linna ja maa tähenduse moondumine, Tõnu Oja 14  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 3.2 Vesi Ülevaade on koostatud veemajanduskavade 2022-2027 (eelnõud seisuga 12.2021)8 põhjal. Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant vesikondade kaupa. Eestis on määratletud kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. 3.2.1 Pinnavee seisund Vooluveekogumite koondseisund Lääne-Eesti vesikonna veekogumite seisundi veemajanduskavade 2019. a vahehinnangu järgi on väga heas üks, heas 223, kesises 93, halvas 27 ja väga halvas koondseisundis kolm Lääne-Eesti vooluveekogumit. Mitteheas seisundis on seega 123 vooluveekogumit, mis on 35 % vesikonna vooluveekogumite koguarvust. Keemiline seisund on neist halb 11 kogumil ja mittehea ökoloogiline seisund 119 kogumil, nelja kogumi puhul hinnati seisund mitteheaks ainult keemilise seisundi tõttu. Ida-Eesti vesikonna veekogumite seisundi 2019. a vahehinnangu järgi on heas seisundis 138, kesises seisundis 90, ja halvas seisundis 37 ja väga halvas seisundis 1 Ida-Eesti vesikonna vooluveekogum. Mitteheas seisundis on seega 128 vooluveekogumit, mis on napilt alla poole vooluveekogumite koguarvust. Keemiline seisund on neist halb 17 kogumil ja ökoloogiline seisund 127 kogumil, ainult ühe kogumi puhul hinnati seisund mitteheaks ainult keemilise seisundi tõttu. Koiva vesikonna veekogumite seisundi 2019. a vahehinnangu järgi on heas seisundis 15, kesises seisundis 5 ja halvas seisundis 2 Koiva vesikonna vooluveekogumit. Mitteheas seisundis on seega 7 vooluveekogumit. Keemiline seisund on neist halb 1 kogumil ja mitteheas seisundis 7 kogumil. Seisuveekogumite koondseisund Lääne-Eesti vesikonna seisuveekogudest on 2019. a seisuga heas seisundis 15 kogumit, kesises 17 ja halvas 11 kogumit. Mitteheas seisundis on 28 kogumit 43-st. Keemiline seisund on halb kuuel kogumil, ökoloogiline seisund on mittehea 26 kogumil. Ainult halva keemilise seisundi tõttu hinnati mitteheaks kahe kogumi koondseisund. Ida-Eesti vesikonna seisuveekogudest on 2019. a seisuga on heas seisundis 17 kogumit, kesises 21 ja halvas 5 kogumit. Mitteheas seisundis on seega 26 kogumit 43-st. Keemiline seisund on halb 3 kogumil, ökoloogiline seisund on mittehea kõigil 26 mitteheas seisundis kogumil. Koiva vesikonna seisuveekogudest on 2019. a seisuga mitteheas seisundis – 3 kogumit olid halvas seisundis ja 4 kogumit kesises seisundis. Kõigi kogumite ökoloogiline seisund oli mittehea seisundi klassis peale Murati järve, kuid selle keemiline seisund oli halb. Jäätmevaldkonna mõju pinnavee seisundile on seotud peamiselt järgmiste alamsektoritega: tahkete jäätmete ladestamine, tahkete jäätmete bioloogiline käitlemine ja reoveesette käitlemine. Peamine probleem on sademe- ja reoveega keskkonda kanduvate toitainete ja raskemetallide mõju veeorganismidele ja -kvaliteedile. Mõju pinnavee seisundile on seisuveekogude puhul lokaalne, kuid vooluveekogude puhul laiem. 8 Leitavad: https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou (01.09.2022 seisuga) 15  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 3.2.2 Merevee seisund Eesti rannikumeres on probleem elavhõbeda ökoloogilist kvaliteedinormi ületav sisaldus kalades. Ohtlikest ainetest on meie merealadel lisaks elavhõbedale aeg-ajalt elustiku keskkonnanorme ületanud ka kaadmium, heksaklorotsükloheksaan, heptakloor ja heptakloorepoksiid. Ohtlike ainete keskkonna kvaliteedi piirnorme ületavate sisalduste tõttu on rannikumere keemiline seisund hinnatud halvaks. Peamised elavhõbeda koormuse allikad on ajalooline saaste, kaugkanne õhu kaudu ning Eestis põlevkivi põletamine elektrijaamades. Kõige rohkem mõjutavad Läänemere keskkonna seisundit eutrofeerumine (toitainete üleküllus), saasteainete koormus, kalade väljapüük ning võõrliikide sissetoomine. Peamiseks eutrofeerumise põhjustajaks on toitainete koormus maismaalt, kas läbi vee (sh jõed ja otselasud merre) või õhu, aga ka merelised tegevused (vesiviljelus). Arvestada tuleb ka toitainete koormusega Eesti merealale teistest Läänemere piirkondadest või põhjasetetest, st toitainete sisemise koormusega. 2018. Aastal anti mereseisundile hinnang vastavalt Merestrateegia raamdirektiivile tehtud hindamisele, mille raames hinnatakse eraldi ka mereprügi. 9 Üheks hinnatavaks tunnuseks on mereprügi kogused mereökosüsteemis (merevees, põhjas, setetes, elustikus). Mereprügi surve iseloomustamiseks hinnatakse makroprügi koguseid rannas ja merepõhjal, mikroprügi mere pinnakihis ja setetes. 2018.a rannaprügi kogused näitavad, et hea keskkonnaseisund ei ole saavutatud. Samas viimased rannaprügi seire tulemused aastatest 2019- 2020 näitasid, et prügi kogused seiratavatel randadel vähenevad. Merepõhjas asuva prügi kogused ning merepinna mikroprügi kogused näitavad head seisundit. Enamasti merepinna mikroprügi kogused vähenevad, kuid mikroplasti osas on leitud ka koguste suurenemist. Mikroprügi kogused setetes näitavad kasvavat trendi. Erinevate hinnangute põhjal umbes 80% mereprügist jõuab merre jõgede, hoovuste ja tuulega maismaa-allikatest – linnade kanalisatsioonist, sademeveest, rannikul või jõekaldal asuvatest prügilatest, tööstuslikest heidetest ning prügina rannast. Ülejäänud osa on pärit kalandusest, laevandusest, avamerel asuvatest rajatistest, nagu naftaplatvormid, ja kanalisatsioonisüsteemist. Inimtegevuse valdkonnad, mis on peamisteks mereprügi allikateks, Eestis pigem kasvavad järgneva perioodi jooksul aastani 2030. Lääne-Eesti vesikonna kõigi 14 rannikuveekogumi koondseisund on halb. Kõigil kogumitel on mittehea nii keemiline seisund kui ka ökoloogiline seisund. Mõlemad Ida-Eesti vesikonna rannikuveekogumid, Narva-Kunda lahe ja Eru-Käsmu, on halvas seisundis. Eru-Käsmu rannikuvee keemiline seisundklass muudeti 2019. a halvaks eksperthinnangu järgi, seega mõlema kogumi keemiline seisund on halb ja ökoloogiline seisund kesine. Oluline teema seoses merevee seisundiga on mereprügi teema. Teravaks probleemiks on see küll eelkõige ookeanides, aga kindlasti on vajalik antud teemat adresseerida ka Läänemerega seoses. Antud teemaga tegelemiseks Läänemere puhul on Riigi jäätmekavaga seotud 13 meetmeline tegevuskava, kus eesmärgid, meetmed, rahastusallikad ning rakendamise aega on täpsemalt lahti seletatud. Usume, et antud tegevuskava rakendamine tagab, et mereprügi Läänemeres probleemiks ei ole10. Jäätmevaldkonna mõju merevee seisundile on seotud peamiselt järgmiste alamsektoritega: tahkete jäätmete ladestamine, tahkete jäätmete bioloogiline käitlemine ja reoveesette käitlemine. Peamine 9 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea 10 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 16  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu probleem on sademe- ja reoveega keskkonda kanduvate toitainete ja raskemetallide mõju veeorganismidele ja vee kvaliteedile. Mõju mereveele avaldub läbi vooluveekogude vee seisundi. 3.2.3 Põhjavee seisund Eestis liigitub 31 põhjaveekogumist 8 koondseisnud halvaks. Lääne-Eesti vesikonnas on halvas seisundis Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu (PVK 11) ja Kvaternaari Prangli (PVK 31) põhjaveekogum. Ida- Eesti vesikonnas on halvas seisundis põhjaveekogumid Kambriumi-Vendi Voronka (PVK 2), Ordoviitsiumi Ida-Viru (PVK 6), Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini (PVK 7), Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (PVK 15), Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (PVK 24), ja Kvaternaari Vasavere (PVK 27) põhjaveekogum. Paratamatult halvas keemilises ja koguselises seisundis on põlevkivipiirkonnas asuvad Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (PVK 7) ja Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum (PVK 27). Peamiseks halva ja ohustatud seisundi põhjuseks on põhjavee suured keemilise hapnikutarbe (KHT), ammooniumi ja kloriidi sisaldused seirepuurkaevude vees. Põhjaveekogumite halvaks või ohustatuks hindamine on enamasti madala usaldusväärsusega ja tuleneb suuresti vähestest seireandmetest ning raskustest looduslikult muutlike näitajate kõrgenenud sisalduse looduslike ja inimtekkeliste põhjuste eristamisel põhjavee analüüsitulemustes. Heas, kuid ohustatud koondseisundis on Eestis 10 põhjaveekogumit, sealhulgas Lääne-Eesti vesikonnas 8 põhjaveekogumit (PVK 3; PVK 4; PVK 8; PVK 9; PVK 12; PVK 20; PVK 21; PVK 29) ja Ida-Eesti vesikonnas 2 põhjaveekogumit (PVK 1; PVK 28). Mõlemad Koiva vesikonna põhjaveekogumid (Kesk-Devoni ja Ülem-Devoni põhjaveekogum Koiva vesikonnas) on heas seisundis ja ei ole ohustatud. Eesti põhjavee seisund on valdavalt hea ning joogiveeallikate saastumise olulist ohtu veemajanduskavade põhjal 2021–2027 veemajandusperioodil ei ole. Selleks tuleb järgida meetmekavas ette nähtud põhjaveekogumite põhiseid ja vesikonnaüleseid tegevusi põhjavee kaitse nõuete täitmise tagamisel. Jäätmevaldkonna märgatavat mõju põhjavee seisundile veemajanduskavade põhjal ei esine. 17  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 3.3 Välisõhu kvaliteet 3.3.1 Saasteained Eesti välisõhu saastetasemest saab ülevaate kasutades aastateks 2020-2030 koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi11 raames koostatud kogu Eestit hõlmavat välisõhu saastatuse prognoosi. Tegemist on hinnanguga välisõhu kvaliteedile aastal 2020 (mis sisuliselt ilmestab tänast päeva) ja aastal 2030 olukorras, kus rakendatakse õhusaasteainete vähendamise meetmeid. Prognoos annab ülevaate viie saasteaine (vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOX), eriti peened osakesed (PM2,5), ammoniaak (NH3) ja lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)) ning kuue valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustid, jäätmed ja põllumajandus) kohta. Ülevaates sisalduvad nii paiksed heiteallikad ja hajusheide kui ka teadaolev piiriülene saaste12. Jäätmetest (sh jäätmekäitlusest) lähtuvaid saasteaineid eraldi käsitletud ei ole, ent see sisaldub heiteallikate koosmõjus. Ülevaate Eesti välisõhu kvaliteedist erinevate heiteallikate koosmõjus annavad Joonis 3 kuni Joonis 7. 11 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276 12 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276 18  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Joonis 3. Välisõhu kvaliteet valdkondade koosmõjus: SO2 24h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 Joonis 4. Välisõhu kvaliteet valdkondade koosmõjus: PM2,5 1a maksimaalne kontsentratsioon, 2020 19  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Joonis 5. Välisõhu kvaliteet valdkondade koosmõjus: NH3 1a maksimaalne kontsentratsioon, 2020 Joonis 6. Välisõhu kvaliteet valdkondade koosmõjus: NOx 1a maksimaalne kontsentratsioon, 2020 20  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Joonis 7. Välisõhu kvaliteet valdkondade koosmõjus: LOÜ 1h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 Erinevate valdkondade võrdluses on kõige suurema saastekoormusega valdkond energeetika, mis domineerib SO2, NOx, LOÜ ja PM2.5 heidete osas. Transpordi valdkonna osakaal on suur NOx, lahustite valdkonnal LOÜ ning põllumajanduse valdkonnal NH3 heidete korral. Jäätmevaldkonnast lähtuv heide moodustas 2016. aasta andmete põhjal 0,09% summaarsest NOx heitest, 0,87% summaarsest LOÜ heitest, 0,17% summaarsest SO x heitest, 0,50% summaarsest NH3 heitest ja 1,3% summaarsest PM2.5 heitest. Eelnevast nähtub, et summa summaarumina välisõhu saastatuse seisukohalt on jäätmete valdkond pigem väheoluline. Jäätmevaldkonna mõju välisõhu kvaliteedile on seotud peamiselt järgmiste alamsektoritega: tahkete jäätmete ladestamine, tahkete jäätmete bioloogiline käitlemine, jäätmete põletamine ja reoveesette käitlemine. Välisõhu kvaliteeti seoses jäätmetega võivad mõjutada ka põlengud prügilates ning (suuremates) jäätmekäitlusettevõtetes. Mõju välisõhu kvaliteedile on pigem lokaalne, avaldudes valdavalt vahetult heiteallikate ümbruses. Jäätmevaldkonnaga on seotud ka ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete teke, mis põhjustavad lõhnahäiringuid. Lõhnahäiringu esinemine sõltub konkreetsest käitluskohast (käitluskohas käideldavatest jäätmetest ja kasutatavast tehnoloogiast) ning selle naabruses toimuvast tegevusest, kuna lõhnahäiring esineb, kui olemas on vastuvõtja. Enam põhjustavad lõhnahäiringuid prügilad, reoveesette käitluskohad, jäätmete bioloogilise töötlemise kohad, aga ka sellised ohtlike jäätmete käitluskohad, kus käideldakse kergesti lenduvaid, ebameeldiva lõhnaga aineid (nt naftasaadusi). Lõhn tekitab tavapäraselt probleeme seal, kus jäätmekäitluskoha läheduses asuvad tundlikud alad (elamualad ja ühiskondlike hoonete alad – nt avalikult kasutatavad pargid ja haljasalad, tervishoiu- ja haridusasutused). 21  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 3.3.2 Müra Peamisteks välisõhus leviva müra allikateks Eesti kontekstis on maantee- ja raudteeliiklus, tööstusettevõtted ja sadamad. Müratasemed on kõrgemad ja probleeme välisõhus leviva müraga esineb eeskätt suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu), mida iseloomustab intensiivsem liiklus ning kuhu on koondunud ka suur osa tootmis- ja tööstusettevõtetest. Samuti on müratasemed tavapäraselt kõrgemad suurema liiklussagedusega maanteede vahetus läheduses ning suuremates tööstuspiirkondades (nt Kohtla-Järve piirkonnas Ida-Virumaal). Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 kohaselt koostatakse teatud asustustihedusega piirkondade ning liiklussagedusega maanteede, raudteede ja lennuväljade kohta välisõhu strateegiline mürakaart, milles antakse hinnang erinevate müraallikate tekitatud müratasemete kohta või üldprognoos selle piirkonna müratasemete kohta. Piirkonnad, mille kohta Eestis on koostatud välisõhu strateegilised mürakaardid, on toodud Joonis 8. Joonis 8. Välisõhu strateegilise mürakaardiga piirkonnad Eestis. Allikas: Maa-ameti mürakaardi kaardirakendus, seisuga 18.08.2022 Jäätmete valdkonnas on müra teke ja levik välisõhus seotud eeskätt jäätmekäitluskohtade ning seal läbiviidavate jäätmekäitlustoimingutega, aga ka jäätmete korje ja transpordiga. Jäätmekäitluskohtade müratase ja müra levik sõltub konkreetsest käitluskohast – kasutatavatest tehnoloogiatest, masinatest ja seadmetest, käitluskohaga seotud liiklusest ja selle intensiivsusest jne. Olulist rolli mängib ka jäätmekäitluskoha asukoht ja selle naabruses toimuvad tegevused. Sarnaselt välisõhu saastamisele omab ka jäätmekäitlusega seotud müra suuremat mõju lokaalselt, käitluskohtade vahetus ümbruses. Üldjuhul on müra teke ja levik välisõhus ning jäätmevaldkonnaga seotud müraprobleem ulatuslikum suuremate jäätmekäitluskohtade puhul, samuti kohtades, kus jäätmekäitluskohad asuvad vahetult elamualade läheduses. 22  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Jäätmete transport kätkeb endas eeskätt jäätmete vedu tekkekohast käitluskohta, mis toimub üle Eesti ning erinevaid teid kasutades. Jäätmeid vedavad veokid sisalduvad üldises liiklusstatistikas (üldises raskeliikluse osakaalus) ning seega sisalduvad need ka erinevates mürahindamistes, sh strateegilistel mürakaartidel. Ka jäätmete transpordiga kaasnevad müratasemed on eelduslikult kõrgemad jäätmekäitluskohtade läheduses kus saavad kokku erinevatelt teedelt saabuvad veokid. 23  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 3.4 Taastumatute loodusvarade kasutus Säästva arengu seaduse13 põhjal tuleb taastumatu loodusvara kasutamise kavandamisel lähtuda põhitingimustest, et teada olevaid varusid jätkuks võimalikult pikaks ajaks, taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest ja jäätmetega või teisese toormega asendamisvõimalusest. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse14 põhjal on loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte: taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku täienemist ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Seaduses sätestatud juhul kehtestatakse taastuva ja taastumatu loodusvara kasutusmäärad. Maapõuepoliitika põhialuste põhjal piirangute alused ja põhjendatus on ajas muutuvad. Maavarade aktiivseks ja passiivseks määramise ning kaevandamise aastaste kasutusmäärade kehtestamise alused sõltuvad otseselt sellistest asjaoludest nagu tehnoloogia, teadmised, ülejäänud õigusruum jne. On põhjendatud, et asjaolude muutumisel ei ole mingi piirangu rakendamine või olemasoleval kujul rakendamine enam mõistlik ja see tuleb üle vaadata15. Eestis kaevandatavatest maavaradest moodustab kaaluka osa põlevkivi, sellele järgneb ehitusmaavarade kaevandamine ning turvas. Seisuga 31. detsember 2021. a on keskkonnaregistri maardlate nimistus kokku arvele võetud 951 maardlat. Eestis kaevandati maavaradest 2021. a põlevkivi 9,2 milj t, lubjakivi, dolokivi, kruusa, liiva kokku 10,9 milj m 3, ning turvast 906 tuh t16 (Tõrge! Ei leia viiteallikat.Tõrge! Ei leia viiteallikat.). 13 Säästva arengu seadus. Vastu võetud Riigikogu poolt 22.02.1995, https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv 14 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud Riigikogu poolt 16.02.2011, https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047?leiaKehtiv 15 Seletuskiri maapõuepoliitika põhialustele aastani 2050. Keskkonnaministeerium 16 Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansid. Maa-amet, 2022 24  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Joonis 9. Maavarade kaevandatud kogused 2011-2021 a. 17 Eestis on kokku neli põlevkivi kaevandamise luba omavat ettevõtet: Enefit Power AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Kunda Nordic Tsement AS. Perioodil 2016- 2020 a kaevandati kokku 65,6 mlj t põlevkivi, keskmiselt 13,1 mlj t aastas ning aastal 2020 kaevandati 9,2 17 Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansid. Maa-amet, 2022 25  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu mlj t, mis on aastakümnendite madalaim. Põlevkivi kaevandamismahtude vähenemisega on vähenenud ka kaevandamisel tekkiva aheraine kogus. Perioodil 2011-2015 tekkis aherainet ca 9,1 mlj t/a, seevastu aastatel 2016-2020 ca 7,7 mlj t/a (aastal 2020 tekkis ca 5 mlj t)18. Loodusvarasid saab ühelt poolt osaliselt kasutada jäätmemajanduse arendamiseks, teisalt tuleb jälgida, et jäätmemajanduse arendamine ei mõjutaks ebaproportsionaalselt Eesti loodusvarasid. Maavarade kasutamist saab läbi suunatud jäätmemajanduse vähendada. Põlevkivi aheraine osas on tehtud mitmeid uuringuid ja katseid kasutamaks seda suuremahulistes infrastruktuuri objektides lubajakivi killustiku asemel täitematerjalina. Selline kasutusviis on sees Rail Balticu põhiprojektides ja nende KMH aruannetes. Põlevkivi tuha osas, mida on Eestis ladustatud sadu miljoneid tonne, on Eesti Energia19 välja toonud põlevkivituha kasutusvaldkonnad ehitusmaterjalide tootmisel, teedeehitusel, sadamates, põllumajanduses, plastitööstuses ning ökoloogilistes projektides. Jäätmekava põhimõtted, mis aitavad vähendada taastumatute loodusvarade kasutamist  jäätmetekke vältimine, toodete korduskasutuse toetamine ja jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine aitavad vähendada taastumatute loodusvarade kasutamist. Kasutades tekkinud jäätmeid kui ressurssi on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele.  laiendatud tootjavastutuse põhimõte – tootja on kohustatud tagama tema turule lastud tootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Aitab vähendada uute loodusvarade kasutamist.  tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid Uute jäätmekäitluskohtade rajamiseks on paratamatult vaja kasutada taastumatuid loodusvarasid. Oluline on kasutada neid heaperemehelikult, asendades need võimalikult suures hulgas taastuvate ressurssidega. 18 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. a analüüs. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2021 19 Eesti Energia AS, https://www.energia.ee/ari/toostuslahendused/tuhk, vaadatud 22.08.022 26  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 3.5 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku sidusus ja looduskeskkonna mitmekesisus Looduse mitmekesisuse säilitamiseks ja ohustatud liikide ning elupaikade soodsa seisundi tagamiseks on Eesti territooriumist koos merealadega kaitse alla võetud 23% 20. Eestis on 870 kaitseala kogupindalaga 7960 km2, 312 hoiuala kogupindalaga 7168 km2 ja 1868 kaitstava liigi püsielupaika kogupindalaga 939,2 km221 (Joonis 3). Lisaks on Eestis 1069 kaitstavat looduse üksikobjekti, mille puhul on reeglina tegu punktobjektidega, mille ümber kehtib enamasti 50 meetrise raadiusega kaitsevöönd. Suurema osa kaitstavatest looduse üksikobjektidest moodustavad põlispuud ja rändrahnud. Kaitstavate alade kaitsekord põhineb Looduskaitseseadusel22 millega on määratud eri tüüpi kaitstavate alade ning nende vööndite üldised piirangud ja tingimused erinevateks tegevusteks. Kaitseala tüüpideks on looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) ja rahvuspark. Kaitseala võib jaguneda vöönditeks, mida arvestatakse kaitseala planeerimisel, ja kaitsekorra kehtestamine toimub vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada kuni kolme erinevasse vööndisse: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Konkreetse kaitseala tsoneering ja kaitsekord on kehtestatud kaitse-eeskirjaga. Joonis 10. Eesti kaitstavate alade ülevaatekaart. 20 Keskkonnaagentuur, 2021. https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/varske-ulevaade-eestis-kaitse-all-pea- neli-tuhat-loodusobjekti 21 Eesti Looduse Infosüsteem, seisuga 01.09.2022. 22 Looduskaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007 27  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Kaitstavad alad on jaotunud üle Eesti võrdlemisi ühtlaselt. Kaitstavate alade levik järgib loodusmaastike levikut. Suurem on kaitstavate alade kontsentratsioon rannikualadel ning soode- ja metsade poolest rikastes piirkondades. Vähem on kaitstavaid alasid tihedamalt asustatud piirkondades ning aladel, kus domineerivad põllumajandusmaad või kaevandusalad. Suurel hulgal kaitsealuste liikide elupaiku jääb siiski kaitstavatest aladest väljaspoole. Suuremas osas on tegu III kaitsekategooria ehk vähem ohustatud kaitstavate liikide elupaikadega. Siiski jäävad ka paljud II kaitsekategooria liikide elupaigad kaitstavatest aladest väljaspoole. Antud elupaikade puhul kehtib isendi kaitse, mis keelab kaitstavate liikide tahtliku häirimise ja hävitamise. I kaitsekategooria ehk enim ohustatud liikide teadaolevad elupaigad on pea kogu ulatuses kaitstud, kuna nende kaitse alla võtmist nõuab Looduskaitseseadus. Suurem osa kaitstavatest aladest kuulub ühtlasi ka üle-Euroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku (Joonis 4), millega täidetakse Euroopa Liidus võetud kohustusi nn Loodusdirektiivi 23 ja Linnudirektiivi24 täitmisel. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle- euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Siseriiklikult on Natura alade kaitsekord tagatud nendega kattuvate kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade kaitsekorraga. Eesti Natura 2000 alade võrgustik koosneb 66 linnualast ja 542 loodusalast. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 km2. Pisut alla poole Natura aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17 protsenti.25 23 NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043- 20070101&from=EN 24 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/147/EÜ,30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0147&from=DE 28  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Joonis 11. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Eestis. Erinevate arenduste, maakasutuse muutuste ning muude inimtegevuste (sh ka jäätmemajandusega seotud arendused) kavandamise korral tuleb Natura alade puhul hinnata mõjusid nende terviklikkusele ja kaitse-eesmärgiks olevatele looduslikele kooslustele (elupaigatüüpidele) ning liikidele. Arendused ja tegevused on lubatud vaid juhul, kui need ei kahjusta alade terviklikkust ega põhjusta ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. Kuna Natura alad katavad olulise osa (17%) Eesti maismaast ning nende hulk on suur siis on Natura võrgustiku sidusus üldiselt hea. Sidusust toetab ka Eesti suhteliselt suur metsasus, mis tagab loodusmastike üsna laialdase leviku ka väljaspool Natura võrgustikku. Natura võrgustikku toetab maakonnaplaneeringutega määratud ja kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega täpsustatud roheline võrgustik. Rohevõrgustiku tuumaladeks on sageli kaitsealad ja Natura alad. Tuumalasid ühendavatele rohekoridoridele on seatud kasutustingimised, nt piirangud metsade raadamisele ja koridoride tõkestamisele infrastruktuuriobjektide ja muude arendustega. Sel viisil aitab roheline võrgustik tagada loodusmaastike sidusust ja elustiku liikumisvõimalusi toetades ühtlasi ka Natura 2000 võrgustiku sidusust. Eesti looduskeskkonna mitmekesisus ning bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus on võrdluses enamuse Euroopa riikidega suhteliselt kõrgel tasemel. Seda tagavad suhteliselt suur loodusmaastike osatähtsus, mis koos majandusmetsadega küünib Eestis ca 60 protsendini maismaast. Elurikkust toetab kahtlemata ka võrdlemisi suur kaitstavate alade osatähtsus. Eesti maastike mitmekesisuse ja looduslike koosluste elurikkuse säilimisel on olnud oluline roll meie suhteliselt hõredal asustusel, mistõttu surve looduskeskkonnale on olnud nõrgem kui suurema asustustihedusega riikides. Viimastel kümnenditel on kaitsealade pindala suurenenud ning on toimunud arvukalt tegevusi koosluste ja liikide seisundi parandamiseks (poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine, soode veerežiimi taastamine, veekogude tervendamine ja paisude kui kalastiku rändetõkete 29  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu likvideerimine, erinevad liigikaitselised tööd jne). Samal ajal on suurenenud surve looduskeskkonnale erinevate arenduste (infrastruktuuriobjektid, elamualad), maavarade kaevandamise ja metsamajanduse ning põllumajanduse intensiivistumise tõttu. Looduskeskkonna ja elurikkuse ning nendega seotud ökosüsteemiteenuste tagamise ja väärtustamisega seoses seab kõrged eesmärgid kavandatav rohepööre ning suundumus kliimaneutraalsuse poole. Nii Euroopa roheleppe, EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 kui ka erinevate kliimalepete täitmine eeldab looduskeskkonna ja loodusressursside säästlikumat ja jätkusuutlikumat kasutust ning looduslike ökosüsteemide tõhusamat kaitset ja rikutud ökosüsteemide taastamist. Riigi jäätmekavaga haakub looduskeskkonna ja elurikkuse temaatikaga ühelt poolt säästliku ressursikasutuse vajadusega seoses, teiselt poolt aitab jäätmete väiksem teke, parem kogumine ja arukam taaskasutus säästa ja parendada looduskeskkonda. 30  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 3.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond, asustustihedus ja inimeste tervis Jäätmekava üks olulistest eesmärkidest on vähendada jäätmete teket ning suurendada korduskasutust. Tekkivate jäätmete puhul on oluline jäätmete liigiti kogumine: pakendijäätmed, biojäätmed, elektri- ja elektroonikajäätmed jm, et ladestamiseni jõuaks võimalikult vähe. Jäätmete valdkond puudutab peaaegu kõiki majandussektoreid - tööstus, tootmine, põllumajandus, kaubandus, transport jt. Riiklik suund on võetud ringmajandusele, et ressursse kasutataks säästlikult ning võimalikult palju jäätmeid jõuaks ringlusse. Pakenditega seotud jäätmekäitlusteemad on tänapäeval üks olulisi sõlmküsimusi, mis vajab tõhusaid lahendusi. Pakendijäätmete vähendamine sõltub paljuski tarbimisharjumustest ning tarbijate soovidest (mida saab mõjutada nt läbi sotsiaalse vastutuse kuvandi). Siin on oluline tarbijate teadlikkuse suurendamine ostuotsuste tegemisel suurema keskkonnasäästlikkuse suunas. Tarbimiskultuuri tuleb suunata kasutama vähem ühekordseid pakendeid ning juhtida rohkem ringlusse võetavate pakendite kasutamise poole. Teiseks on oluline, et oma osa teeksid siinkohal läbi elutsükli analüüsi ning pakendimaterjalide vähendamise ja kergemini taaskasutatavaks ja ringlusse võetavaks muutmise ka pakendiettevõtjad. Olmejäätmete teke on Eestis aastatel 2014-2020 olnud vahemikus 357-383 kg elaniku kohta26 ning muutust vähenemise suunas pole toimunud. Edu saavutamine on seotud majandusliku mõjutamisega. Majandusliku mõjutamise ja motiveerimise tõhusaks näiteks on olemasolev tagatisrahasüsteem (klaas- ja plastpudelid ning plekkpurgid), mis kogutakse kokku ja pakendid võetakse ringlusse ja osaliselt korduskasutatakse (korduskasutatavad klaaspudelid). Jäätmemajanduse muutused säästlikkuse suunas loovad võimalusi ettevõtluses, kus tekib uusi ning suurema lisandväärtusega töökohti. Üks positiivne näide on korduskasutatavate söögi- ja jooginõude teenuse pakkumine suurüritustel (ühekordsete nõude asemel). Kontoritöös on vähenenud paberile printimise ja paljundamise osakaal, mis on seotud ühtpidi keskkonnahoiu ja teistpidi majandusliku kasuga. Siin on ühe asjana kaasa aidanud teavitamine, et ilma hea põhjuseta printimine pole vajalik. Kuid kindlasti on siin veel arenguruumi ning digilahenduste suurem kasutamine on võimalik. Suur väljakutse on toidujäätmete tekke, sh toidukao, vähendamine. Teadlikkuse suurendamiseks ja toidukao vähendamiseks on tehtud jõupingutusi, eelkõige Toidupanga eestvedamisel. Ettepanek on kaaluda kas on võimalik välja kalkuleerida täpsemad kogused, mida poodidesse tellitakse, et kaod oleksid väiksemad? Sellel on kaupmeeste jaoks majanduslik kasu. Jäätmete ladestamine prügilatesse on aastatel 2017-2020 olnud langustrendis, vähenemine oli ligi kahekordne. Kuid seda mõjutab kõige rohkem põlevkivisektor, kus antud perioodil on kaevandamise maht olnud väiksem27. Põlevkivitööstuse kõrvaltoodete väärindamine ja tootestamine aitavad luua kõrgepalgalisi töökohti ning tegeleda teadus-arendustegevusega ülikoolide tasemel. Kõrvaltoodeteks on näiteks aherainekillustik ning tuha baasil valmistatud sideaine. Jäätmekavas kavandatud tegevused on positiivse keskkonnamõjuga. 26 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/keskkond/jaatmed-ja-ringmajandus (külastatud 20.09.2022) 27 https://www.stat.ee/et/uudised/jaatmekaitluses-keerleb-suures-plaanis-koik-ikka-polevkivi-umber (külastatud 20.09.2022) 31  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 3.6.1 Inimese tervis Võimalik mõju inimese tervisele võib tekkida kokkupuutel:  saastunud joogivee, õhu ja pinnasega; Need aspektid on seotud jäätmete käitlemisega prügilates ja põlevkivikaevanduse ladestustes (poolkoks, põlevkivituhk), kust võib (eelkõige õnnetusjuhtumi tagajärjel) sattuda saasteaineid vette, õhku või pinnasesse. Ehitus- ja lammutusjäätmetest sh ohtlikest jäätmetest (nt asbest, isolatsioonimaterjalid) võib lenduda õhku peeneid osakesi.  müra- ja lõhnahäiringutega; Müra häiringuid võivad põhjustada jäätmekäitluskohtades teostavad tegevused: mahalaadimine, transpordi liikumine. Lõhnahäiringuid võib põhjustada reoveesette käitlemise. Teine lõhnaaspekt ons eotud biojäätmete osakaaluga tavajäätmetes, rohkem biojäätmeid põhjustab suuremat lõhna intensiivsust ja levikut.  toiduahela kaudu. Loomade, linnude ja kalade organismidesse satub keskkonna kaudu jäätmeid, kust need võivad jõuda inimese toidulauale. Kaudne oht on püsivate ohtlike ainete levikul keskkonda, mis võivad nt läbi põllumajandussaaduste jõuda samuti inimese organismi. Vees võivad olla jäätmete mikroosakesed, mis pole silmaga nähtavad ning lisaks neid ei suudeta madala kontsentratsiooni tõttu otse veest määrata, kuid kuhjuvad nad oma püsivuse tõttu toiduahelas ning jõuavad lõpuks ka inimorganismi. Jäätmemajandus sektorina avaldab ühelt poolt mõju nii jäätmetekitajate kui ka jäätmekäitlussektoris töötavate inimeste tervisele. Tänapäeval on toodetel üldiselt piisavalt hästi välja toodud hoiatus, kui see sisaldab inimese jaoks ohtlikke aineid. Teisalt võib see mõjutada ka jäätmekäitlusettevõtete piirinaabreid ning õnnetusjuhtumite puhul ka laiemat osa elanikkonnast. Need mõjud on negatiivsed, kuid piisava teadlikkuse korral saab neid hõlpsasti leevendada või vältida. Näiteks jäätmetekitajate puhul võib kahjulik mõju avalduda läbi ohtlike jäätmete mittekorrektse käitlemise (kogumine, vedu, sortimine, taaskasutamine, kõrvaldamine) ja nõuete eiramise. Näitena saab tuua toodetava kütusekomponendi kvaliteedinäitajate analüüsimine ja kehtestatud näitajatele vastamine on oluline kvaliteedi, kuid peamiselt just keskkonnakaitse tagamiseks. Nimelt toodetavat kütusekomponenti kasutatakse kütuse osana, mis suunatakse tavalistesse põletusahjudesse. Kui kütusekomponendi kvaliteedinäitajad jäävad täitmata, siis võivad need põhjustada raskmetallide saastet ümbritsevale keskkonnale ja seeläbi ka inimeste tervisele, kuna raskmetallide emissioonid on toksilised. Teiseks on selle teema juures silmas peetud näiteks jäätmete ebahügieenilist kogumist, mis võib põhjustada lühikese kestvusega akuutseid tervisehädasid nagu näiteks kõhulahtisus. Teisalt ohtlike jäätmete ebakorrektne ladustamine (nt elavhõbedat sisaldavate purunenud kraadiklaaside) võib põhjustada püsivamaid tervisehäireid nagu näiteks peavalud. Antud tervisemõjusid on võimalik leevendada läbi keskkonnateadlikkuse tõstmise, mida saab teha läbi info- ja teabepäevade. Jäätmekäitlussektoris avalduvad negatiivsed tervisemõjud jäätmete mittekohasel ladustamisel ja käitlemisel ning võivad põhjustada akuutseid terviserikkeid nagu luumurrud, peapõrutus jms. Teisalt võivad ebaõiged töövõtted põhjustada kutsehaigusi nagu näiteks vildakselgsus. Jäätmekäitlussektoris on võimalik negatiivseid tervismõjusid ennetada ja vähendada kasutades kaasaegseid töövahendeid, nõutavaid isikukaitsevahendeid, korrektseid töövõtteid ja kaasaegset tehnoloogiat. Seda nii jäätmete kogumisel, transpordil kui ka taaskasutamisel ning kõrvaldamisel. Jäätmekavas kavandatud tegevused on positiivse keskkonnamõjuga. 32  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 4. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Natura hindamine on projektide ja kavadega (sh valdkondlikud arengukavad) kaasneva mõju hindamine rahvusvaheliselt kaitstavatele Natura 2000 loodus- ja linnualadele (nn Natura alad) ning nende kaitse-eesmärkidele. Natura hindamine koosneb erinevatest etappidest: eelhindamine, asjakohane ehk täishindamine ning erandi tegemine. Kõrgema tasandi strateegilise planeerimisdokumendi Natura asjakohane hindamine on vajalik, kui Natura eelhindamisest nähtub, et kavandatavatel arendustegevustel on tõenäoliselt ebasoodne mõju mõnele Natura alale. Natura eelhindamine kõrgemate strateegiliste planeerimisdokumentide puhul tuleb läbi viia KSH aruande etapis, kuna üldjuhul KSH kavandamise etapis puudub veel strateegilise planeerimisdokumendi osas ruumiline või strateegiline lahendus selle hindamiseks. Natura eelhindamise abil saab teha kindlaks, millised kavandatud tegevused võivad avaldada tõenäoliselt ebasoodsat mõju ja mis vajavad seega eelkõige täiendavat tähelepanu Natura asjakohases hindamise etapis.28 Euroopa Komisjon on välja toonud, et Natura asjakohasel hindamisel ei pea strateegilise planeerimisdokumendi tasandil minema üksikasjalikumaks või kasutama rohkem ressursse, kui on Natura alade kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalik ning oleks kohatu ja teostamatu hinnata mõju detailsusastmes, mida tavaliselt nõuab projekti tasandi asjakohane hindamine. Järelikult kõrgema tasandi strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ise määrab Natura asjakohase hindamise võimaliku ulatuse ehk tuleb arvestada strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastet ja seatud eesmärke.29 Natura eelhindamine Riigi jäätmekavaga seoses avalduvate mõjude hindamisega ei tuvastatud ühtegi kavandatavat tegevust ega asjaolu, mis seonduks otseselt Natura võrgustiku aladega ja avaldaks olulist negatiivset mõju NATURA aladele. Jäätmekava peamised eesmärgid jäätmete tekke vähendamise ja jäätmete taaskasutuse suurendamise näol avaldavad üldiselt positiivset mõju looduskeskkonnale ja vähendavad loodusressursside kasutamise vajadust. Seega on üldine mõju Natura aladele positiivne kuna väheneb nii taastumatute (nt ehitusmaavarad) kui taastuvate (nt puit) loodusvarade vajadus ning seeläbi ka surve looduskeskkonnale. Jäätmete tekke vähendamine ja parem taaskasutamine vähendab ka ladestuspaikade vajadust. Antud positiivsed mõjud on kaudsed kuna arendused Natura aladel on piiratud. Siiski võivad ka väljaspool Natura alasid toimuvad tegevused avaldada mõjusid Natura aladele ja Natura võrgustiku sidususele. Jäätmete tõhusam sorteerimine ja ümbertöötlemine võib nõuda täiendavaid rajatisi ning taristut, kuid see mõju ei ületa ressursivajaduse vähenemist tulenevat positiivset mõju. Jäätmekava ei kavanda konkreetseid rajatisi ega muid objekte ega määra nende ruumilist paigutust. Jäätmevaldkonnaga seotud rajatiste kavandamine toimub eraldiseisvalt ning selle käigus tuleb järgida Natura aladele avalduvate mõjude hindamise ja vältimise põhimõtteid ning seda reguleerivat õiguslikku raamistikku. Kokkuvõttes on jäätmekava eesmärkide ja nende saavutamiseks kavandatud meetmete üldine kaudne mõju Natura võrgustikule positiivne. Kuna jäätmekava on riigi tasandil koostatud strateegiline arengudokument, mis ei käsitle lokaalset ega regionaalset tasandit ning ei kavanda konkreetseid rajatisi siis konkreetsetele Natura võrgustiku loodusaladele ja linnualadele ei ole võimalik negatiivseid ega positiivseid mõjusid prognoosida. 28 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Koostajad: Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A., MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019 29 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Koostajad: Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A., MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019 33  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Natura eelhindamine tuvastas, et jäätmekava üldine fooniline mõju Natura võrgustiku aladele on positiivne ning negatiivseid mõjusid konkreetsetele Natura aladele seoses jäätmekava rakendamisega ei avaldu. Seega pole Natura asjakohast hindamist vaja läbi viia ning puudub vajadus Natura alade mõjutamise osas erandi tegemiseks. Sellest lähtuvalt puudub ka vajadus anda ülevaadet strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701 tähenduses, samuti nende meetmete tõhususe ja vajaliku rakendusmahu hinnangut. 34  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 5. Hindamismetoodika Riigi jäätmekava tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidele. KSH eksperdirühm toimis Riigi jäätmekava töörühma kõrval konsultatsioonimeeskonnana, kes juhtis tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) ja tegi ettepanekuid jäätmekava tõhustamiseks. Tuleb tähele panna, et Riigi jäätmekava eesmärk on suunata Eesti jäätmemajandust ning võimalusel aidata kaasa ka teiste riiklike eelkõige keskkonna strateegiate eesmärkide saavutamisele. Küll ei tohi jäätmekava teiste eesmärkide saavutamist takistada. Asjakohasel juhul tegi eksperdirühm ettepanekuid mõjude vähendamiseks ja riskide maandamiseks. Mõjude hindamise aruande täpsusaste on võrdne jäätmekava täpsusastmega. Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus jäätmekava esitab suunad kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitas ka mõjude hindamise aruanne mõju prognoosi kvalitatiivselt. 35  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 6. Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine Pakendijäätmed Taust 2020. aastal tekkis Eestis 209 170 tonni pakendijäätmeid, millest ringlusse võeti 66%. Tekkivatest pakendijäätmetest võeti 2020. aastal 21,7% ringlusse Eestis, 29,6% eksporditi ringlussevõtuks teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ning 14,9% võeti ringlusse väljaspool Euroopa Liitu. 27 % pakendijäätmete kogutekkest moodustasid plastpakendijäätmed, täpsemalt tekkis Eestis 2020. aastal neid 57 467 tonni ning ringlusse suunati 41%30. Eestis kehtib pakendivaldkonnas tootjavastutuse põhimõte. Pakendiettevõtjad, kes lasevad turule pakendatud kaupasid peavad tagama turule lastud pakendite ja nendest tekkinud pakendijäätmete kokku kogumise ja taaskasutamise selliselt, et täidetud oleksid PakS kehtestatud taaskasutamise, sh ringlussevõtu sihtarvud. Kohustuse võivad pakendiettevõtjad täita iseseisvalt või anda kirjaliku lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile. Antud kohustuse täitmisest on hetkel vabastatud pakendiettevõtjad, kes lasevad aastas turule alla 100 kg plastpakendeid või vähem kui 200 kilogrammi muust materjalist pakendeid. Samuti ei pea sellised väike-ettevõtted hetkel esitama andmeid turule lastud pakendite koguste kohta riiklikkusse pakendiregistrisse. Taaskasutusorganisatsiooni kohustused on samuti paika pandud PakSis ning peamiseks kohustuseks on tagada pakendijäätmete kogumine üle-eestilise pakendijäätmete kogumisvõrgustiku kaudu. Taaskasutusorganisatsioonide tegevust rahastatakse teenustasudest, mida maksavad pakendatud kaupa turule laskvad pakendiettevõtjad turule lastud pakendi massi alusel. PakS kohaselt ei ole hetkel taaskasutusorganisatsioonidel kohustust koguda pakendijäätmeid tekkekohalt. Pakendiseadusega on paika pandud kogumiskohtade tiheduse nõuded arvestades asustustihedust ja elanike arvu konkreetses omavalitsuses. Kogumiskohad määratakse kindlaks taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel sõlmitavas kirjalikus lepingus. Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmise kohustus on PakS kohaselt pakendiettevõtjatel ning seda on võimalik täita taaskasutusorganisatsioonide kaudu. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse 2020. aastal läbiviidud sortimisuuring näitas, et segaolmejäätmete koostises ca 30 % moodustavad pakendijäätmeid, millest omakorda poole plastpakendijäätmed. Viimase 10 aasta jooksul ei ole segaolmejäätmetes pakendijäätmete osakaal vähenenud31. Pakendijäätmete kogumisvõrgustik ulatub küll kõikide Eesti omavalitusteni, kuid pakendijäätmete liigiti kogumine ei ole elanike jaoks mugav ega majanduslikult motiveeriv tegevus. Üle Eesti on kasutusel erinevad lahendused pakendijäätmete avalikule kogumisvõrgustikule. Teatud piirkondades toimub pakendijäätmete kogumine üksnes ühe konteineriga ning sinna kogutakse kõiki pakendi materjaliliike. Teatud piirkondades toimub pakendijäätmete kogumine kaheks – klaaspakend ning kõik teised pakendimaterjali liigid ning üksikutes omavalitsustes kogutakse pakendijäätmeid kolme kategooria kaupa: klaaspakend, plast- ja metallpakend ning paber- ja kartongpakend. Pakendijäätmete kogumisvõrgustiku miinimumnõuded on PakS paika pandud 2008. aastal, kuid endiselt on isegi miinimumnõuete rakendamisega teatud piirkondades probleeme. Taaskasutusorganisatsioonide ülesanne on tagada üle-eestiline pakendijäätmete kogumisvõrgustik, pakendijäätmete kokku kogumine ning taaskasutamine, sh ringlussevõtt, kuid kogumisvõrgustiku loomiseks on vaja kirjalikku kokkulepet iga kohaliku omavalitsusega. Kohalike omavalitsuste roll on paika panna pakendijäätmete avalikud kogumiskohad. Kuivõrd tihti kaasneb avalike pakendijäätmete kogumiskohtadega rajamisega nende prügistamine muude jäätmetega, mille koristamine ei ole taaskasutusorganisatsioonide ülesanne, siis kohalikud omavalitused ei ole teatud juhtudel motiveeritud täiendavate kogumiskohtade loomisest ning samuti on keeruline leida sobivaid asukohti avalikus ruumis. Kohalikud omavalitsused ei teosta järelevalvet selle üle, kas kohalikud elanikud täidavad jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõudeid. Kohalike elanike huvi oleks tekkekohas ka pakendijäätmeid liigiti üle anda, kuid see võimalus on üksnes osades omavalitsustes. Pakendijäätmete kogumissüsteem on Eestis rakendatud juba üle 15 aasta, kuid tagatisrahata pakendite liigiti kogumises suuri arenguid ei ole olnud. 30 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/cei_wm020/default/table?lang=en 31 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2020/10/sortimisuuringu-lopparuanne.pdf 36  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud Pakendijäätmete ringlussevõtule on kehtestatud Euroopa Liidus ringlussevõtu sihtarvud, mida liikmesriigid täitma peavad. Hetkel peab aastas ringlusse võtma 22,5% tekkinud plastpakendijäätmetest, 60% klaas- ning paber- ja kartongpakenditest, 50% metallpakenditest ja 15% puitpakenditest. Eesti on suutnud täita hetkel kehtivad ringlussevõtu sihtarvud. Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade saavutamine 2018-2020 aastal ning Euroopa Liidus kehtivad pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Pakend 2018. a Eesti 2019. a Eesti 2020. a Eesti EL 2025 2030 i liik täidetud täidetud täidetud sihtarvu sihtarvud sihtarvud ringlussevõt ringlussevõt ringlussevõt d ,% ,% u u u hetkel, sihtmäärad, sihtmäärad, sihtmäärad, % % % % Plast 38 41 41 22,5 50 55 Klaas 65 105 78 60 70 75 Metall 82 102 99 50 Must- Must- metall: 70 metall: 80 99 alumiinium alumiinium : 50 : 60 Paber- 86 86 93 60 75 85 ja kartong Puit 20 15 39 15 25 30 Tabel 1. Pakendijäätmete sihtarvud 2025. ja 2030. aastaks on kehtestatud uued pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Kõige probleemsemad saavad olema plast- ja puitpakenditele kehtestatud ringlussevõtu sihtarvude täitmine, kus plastpakendite osas on Eestil vaja saavutada 2030ndaks aastaks umbes 30%-line ringlussevõtu kasv võrreldes 2019. aastaga ning puidu osas koguni 100%-line kasv võrreldes 2019. aastaga. Lisaks on Eestil raskusi jäätmete raamdirektiiviga ette nähtud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamisega, mis kasvavad iga viie aasta järel viie protsendi võrra (2025 55%, 2030 60% ning 2035 65%). Suure osa olmejäätmetest moodustavad pakendijäätmed, mis tõttu panustavad olmejäätmete liigiti kogumisse ja ringlussevõttu ka olmejäätmete hulka kuuluvate pakendijäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt. Maailmapanga poolt teostatud Eesti jäätmekäitluse tervikanalüüs näitas, et selleks, et Eesti riik suudaks täita pikaajaliselt järjest ambitsioonikamad olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud, on vaja suurendada pakendijäätmete kohtkogumist ja viia süsteem kodumajapidamistele lähemale. Alternatiiv 1. Olemasoleva pakendijäätmete kogumissüsteemi tõhustamine taaskasutusorganisatsioonide kaudu müügipakendi kogumisega Senise pakendijäätmete kogumissüsteemi efektiivsem rakendamine. Pakendiseaduse kohaselt peavad taaskasutusorganisatsioonid tagama, et tagatisrahata pakendite jäätmete kogumisvõrgustik vastaks pakendiseaduse nõuetele. Täpsemalt tähendab see seda, et iga taaskasutusorganisatsiooni kohta peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses juhul kui tiheasutusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril; vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses kui tiheasutusega alal on asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril ning juhul kui asutustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, siis peab olema üks kogumiskoht 500 elaniku kohta. Kogumiskohad määratakse kindlaks taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalituse vahel sõlmitavas kirjalikus lepingus. Olemasoleva kogumissüsteemi tõhustamine tähendaks seda, et üle Eesti avalikes pakendijäätmete kogumiskohtades toimub pakendijäätmete kogumine sarnaselt – tagatud on pakendijäätmete kogumine kolme kategooria kaupa kasutades selleks eraldi pakendikonteinereid: klaaspakend, plast- ja metallpakend ning paber- ja kartongpakend. Kogumiskohtade arv igas omavalitsuses vastab 37  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu seaduses tulenevatele miinimumnõuetele või on suurem sellest. Osapoolte kohustused ja vastutus jääb samaks. Alternatiiv 2. Oluline kohtkogumise laiendamine pakendijäätmetele. Maailmapanga poolt teostatud Eesti jäätmekäitluse tervikanalüüs näitas, et selleks, et Eesti riik suudaks täita järjest ambitsioonikamad olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud on vaja suurendada pakendijäätmete kohtkogumist. Riiklikult määratakse ära piirkonnad/tingimused, millisel juhul tuleb tagada pakendijäätmete kohtkogumise teenus ning millistes piirkondades või millistel tingimustel toimub pakendijäätmete kogumine avaliku pakendijäätmete kogumisvõrgustiku kaudu. Kohustus korraldada taaskasutusorganisatsioonidel, kuid riigi territoorium jagatakse geograafiliselt taaskasutusorganisatsioonide vahel turuosa ja teenindatavate elanike arvu järgi. Alternatiiv 3. Pakendijäätmete (müügipakendi) kogumine korraldatud olmejäätmeveo raames. Pakendijäätmete kogumine on osa korraldatud olmejäätmeveost ja korraldatud kohalike omavalitsuste poolt. Taaskasutusorganisatsioonid rahastavad pakendijäätmete kogumist ja saavad kokku kogutud pakendijäätmed vastavalt enda turuosadele. Ehitus- ja lammutusjäätmed Taust Euroopa Komisjoni poolt määratud ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamismäära arvestamise metoodika kohaselt (arvestustest jäävad välja kivid ja pinnas, süvenduspinnas ja ohtlikud jäätmed) tekkis Eestis 2019. aastal 1,2 mln tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid. Koguseliselt tekkis kõige enam teetammi täitematerjali (17 05 08) - 343 505,8 tonni, bituumenitaolisi segusid (17 03 02) - 282 456,2 tonni, betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid (17 01 07) - 195 060,8 tonni ning betooni (17 01 01) - 168 244,9 tonni. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogutekke arvestusse mitte kuuluvaid kive, pinnast ja süvenduspinnast (17 05 04 ja 17 05 06) tekkis 2019. aastal 1 663 985,4 tonni ning ohtlikke jäätmeid 87 481,9 tonni. Ehitus- ja lammutusjäätmete teke on aastate lõikes olnud pigem kasvutrendis ning jäätmetekke suurenemist on ette näha ka järgnevate aastate jooksul. Lisaks hoogustunud ehitustegevusele mõjutab ehitus- ja lammutusjäätmete teket olemasolevate hoonete renoveerimine ning kasutusest välja langenud hoonete lammutamine. Eesti hoonete renoveerimise pikaajalise strateegias välja toodud prognoosi kohaselt võib järgmise 30 aasta jooksul Eestis kasutusest välja langeda ca 5300 korterelamut ehk 23% kõikidest korterelamutest ning ca 40 000 üksikelamut. Lisaks vajab rekonstrueerimist ca 14 000 korterelamut, 100 000 üksikelamut ning 27 000 mitteeluhoonet. Prognooside kohaselt kasvavad rekonstrueerimise mahud aastaks 2035 viiekordseks, mis toob jäätmekava kehtivuse perioodil endaga kaasa ehitus- ja lammutusjäätmete tekke suurenemise. Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär viimastel aastatel püsinud vahemikus 84- 89%. Euroopa Komisjoni poolt on liikmesriikidele seatud sihtarv, mille kohaselt tuleb alates 2020. aastast suunata 70% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutusse. Eestis on antud sihtmäär saavutatud, kuid väga suure osa taaskasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks (nt maa-alade täitmine või vanade karjääride korrastamine), samas kui jäätmehierarhiat arvestades on eelistatumaks variandiks jäätmete ringlussevõtt materjalina. 2019. aastal taaskasutati 84% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest. Sellest 36% moodustas kasutamine tagasitäiteks, 16% võeti materjalina ringlusse, 0,38% valmistati ette korduskasutuseks ning 31% taaskasutati muul viisil (peamiselt taaskasutamine tee ehituses ja maa-alade planeerimisel). Koguseliselt taaskasutati kõige enam teetammi täitematerjali, betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud ning betooni, kokku 668 195,2 tonni ulatuses. Energiakasutusse suunati 3% ning prügilatesse ladestati 5% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest. 38  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Riigi jäätmekava 2022-2028 kohaselt tuleb vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete valikulise lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivate materjalide liigiti kogumise. Samuti on riigi jäätmekavas seatud eesmärgiks suurendada ringlussevõttu selliselt, et 2028. aastaks võetakse ringlusse 30% tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (välja arvatud kivid ja pinnas ning süvenduspinnas). Alternatiiv 1: Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine tekkekohal Hetkel puuduvad riiklikul tasandil nõuded ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumiseks. See, milliseid jäätmeliike tuleb eraldi koguda on sätestatud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmeseaduse kohaselt tuleb jäätmehoolduseeskirjas ette näha ehitus- ja lammutusjäätmete, sealhulgas tekkekohal liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohad ning käitlemise nõuded. Jäätmeseadus annab üldise raamistiku, kuid täpsemad nõuded võivad omavalitsuste lõikes varieeruda. Samuti on erinev kohalike omavalitsuste võimekus jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise üle järelevalvet teostada, mistõttu kogutakse tekkivad jäätmed sageli ehitus- ja lammutusjäätmete segaprahina, eraldades üksnes ohtlikud jäätmed. Jäätmete ringlussevõtu puhul on oluline materjali puhtus - mida puhtam on materjal, seda kergemini on see ringlusse võetav. Puhtama materjali saamise eelduseks on hoonete valikuline lammutamine ning jäätmete võimalikult suures ulatuses liigiti kogumine nende tekkekohas, st ehitus- ja lammutusobjektidel. Lisaks jäätmete ringlussevõtu edendamisele aitab jäätmete liigiti kogumine ning hoonete valikuline lammutamine kaasa jäätmetekke vähendamisele, võimaldades eraldada hoone lammutamisel korduskasutuseks sobilikud materjalid ja detailid ning vähendades seeläbi jäätmeteket. Jäätmetekitajad on jäätmete liigiti kogumise puhul toonud peamiste probleemidena välja objektidel valitseva ruumipuuduse ning jäätmete liigiti kogumise kulukuse (eelkõige kulud transpordile) võrreldes ehitus- ja lammutusjäätmete segaprahina üle andmisega. Alternatiiv 2: Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine segaprahina ning hilisem sorteerimine jäätmekäitluskohas Jäätmeseaduse kohaselt tuleb ehitise lammutamisel võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale. Praktikas kogutakse ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivad jäätmed sageli segaprahina, eraldades üksnes ohtlikud jäätmed. Kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjades on toodud ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise nõuded, kuid omavalitsuste võimekus selles osas järelevalvet teostada on erinev. Lisaks on paljudes omavalitsustes nähtud jäätmehoolduseeskirjaga ette võimalus anda jäätmed üle segaprahina kui jäätmete tekkekohas puudub võimalus nende liigiti kogumiseks või kui liigiti kogumine osutub majanduslikult ebaotstarbekaks. Eestis on ettevõtteid, kus tegeletakse ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimisega, kuid segaprahina kokku kogutud jäätmetest puhta ja ringlussevõtuks sobiliku materjali saamine on keeruline. Ühelt poolt on korralike sortimistehnoloogiate soetamine kallis, teisalt kannatab jäätmete segaprahina kokku kogumise korral välja sorditava materjali kvaliteet (jäätmete määrdumine, teatud materjalide ja väiksemate osakeste eraldamise keerukus jne), mistõttu väheneb selliste jäätmete kogus, mida on võimalik uuesti ringlusse suunata. Lisaks ei võimalda ehitus- ja lammutusjäätmete segaprahina kogumine vähendada jäätmeteket, kuna korduskasutuseks sobilikke materjale ja detaile ei eraldata enne nende jäätmeteks muutumist. 39  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Ohtlikud jäätmed Taust Jäätmed liigitatakse ohtlikeks, kui need võivad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed tekivad põlevkivitööstuses, tootmisettevõtete tegevuse käigus, jäätmekäitlejate jäätmekäitluse tulemusena ja kodumajapidamisest. Kogu jäätmeteke ja ohtlike jäätmete teke ning tekke osakaal on toodud tabelis 1. Ohtlike jäätmete osakaal jäätmete tekkes on olnud suur – kuni 2020 aastani tekkis keskmiselt 10 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 42,5 %. Suurim osa ohtlikest jäätmetest tekkis just põlevkivi kasutamisest – lend- ja koldetuhk (põlevkivituhk) ning poolkoks ja fenoolvesi. Alates 2020 aasast põlevkivituhka enam ohtlikeks jäätmeteks ei liigitata ning seetõttu vähenes ohtlike jäätmete teke 2020 aastal võrreldes varasemate aastatega 30 %. Ohtlike jäätmete osakaal kogu jäätmetekkest oli 2020. aastal 10 % ning 2021. aastal 12 %, kus ohtlike põlevkivijäätmete (fenoolvesi, poolkoks) osakaal ohtlike jäätmete tekkest oli 2020. aastal 77% ning 2021. aastal 79%. Jättes välja peamised põlevkivi töötlemisega seotud jäätmed, ulatub muude ohtlike jäätmete aastane koguteke Eestis ca 400 000 tonnini. Keskkonnaagentuuri andmetel on suurenenud alates 2018. aastast ohtlike jäätmete teke, kui aastatel 2014-2017 tekkis keskmiselt 257 500 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid, siis aastatel 2018-2021 oli keskmiseks tekke koguseks 385 000 tonni. Ohtlike jäätmete tekke suurenemisel on mitmeid põhjuseid: tarbimise ja renoveerimise kasv, jääkreostuste likvideerimine (keskkonnaprogrammi toetustega), kaubavedude mahu suurenemine, keskkonnajärelevalve tulemusel tuvastatud jäätmed ja jäätmete import. 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Kogu jäätmeteke 22,09 24,72 24,44 25,22 23,52 20,21 16,70 12,94 Tavajäätmete teke 11,61 15,49 14,69 14,14 12,55 12,03 15,03 11,34 Ohtlike jäätmete teke 10,48 9,23 9,75 11,08 10,97 8,18 1,67 1,59 Ohtlike jäätmete tekke 47% 37% 40% 44% 47% 40% 10% 12% osakaal, % Ohtlikud põlevkivijäätmed 10,22 8,97 9,52 10,80 10,56 7,77 1,29 1,26 kokku: Ohtlike põlevkivisektori 98% 97% 98% 97% 96% 95% 77% 79% jäätmete osakaal Jäätmeteke (v.a 11,87 15,75 14,92 14,42 12,96 12,44 10,48 6,20 põlevkivisektor) sh ohtlike jäätmete 0,26 0,26 0,23 0,28 0,41 0,41 0,39 0,33 teke sh tavajäätmete teke 11,61 15,49 14,69 14,14 12,55 12,03 10,09 5,87 Ohtlike jäätmete tekke 2% 2% 2% 2% 3% 3% 4% 5% osakaal, % Tabel 2. Jäätmete ja ohtlike jäätmete teke Nagu ka Eesti majandus, on ohtlike jäätmete teke (kui põlevkivitööstus välja jätta) kontsentreerunud peamiselt Tallinnasse ja Harjumaale. Harjumaal tekkis 2019. aastal ohtlikke jäätmeid 205 711 tonni, millest suuremad kogused olid 92 233 tonni veo- ja hoiumahutite jäätmed, 47 675 saastunud pinnase jäätmed ning 11 810 jäätmete põletamisel tekkinud jäätmed. Kuigi Ida-Virumaal on palju tööstusettevõtteid ning seal tekkis 2019.a. ca 36% põlevkivitööstuse välistest ohtlikest jäätmetest, 40  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu on tegelikult Ida-Virumaa jäätmeteke väljaspool põlevkivitööstust kontsentreeritud vaid üksikutesse jäätmeliikidesse. Ida-Virumaal tekkis 147 109 tonni ohtlikke jäätmeid. Ohtlike jäätmete käitlus Ohtlike jäätmete käitlemisele, sh taaskasutamisele on jäätmeseadusega kehtestatud rangemad nõuded. Näiteks peab ohtlike jäätmete käitlejal olema läbitud vastav koolitus, käitleja peab omama täiendavat kindlustust ja tagatist ning täitma ohtlike jäätmete veostele kehtivaid nõudeid. Ohtlike jäätmete liikumise osas vormistatakse ohtlike jäätmete saatekirjad ning need sisestatakse ohtlike jäätmete saatekirjade andmesüsteemi. Jäätmekäitlejad esitavad kord aastas jäätmealase tegevuse osas aruande, kus kajastatakse ka kogutud ja käideldud ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on Eestis välja kujunenud üsna tihe sellele spetsialiseerunud ettevõtjate võrgustik ning tagatud on teatud ohtlike jäätmete käitlus. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on väljastatud üle 100 keskkonnaloa. Oluline ohtlike jäätmete käitlus, töötlemine, põletamine ja kõrvaldamine toimub ca 15-20 ettevõttes. Ohtlike jäätmete käitluse tulemusena tekivad nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed. Ohtlike jäätmete käitlemisega tekivad erinevad lõpp-produktid, mida ei ole üheselt võimalik käidelda. Teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik ringlusse võtta, taaskasutada, kõrvaldada põletamise teel ning teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik kõrvaldada ainult ladestamisega. Erinevaid ohtlikke jäätmeid käideldakse erinevate tehnoloogiate abil, mistõttu puudub Eestis kõikide jäätmete käitlemiseks võimekus, kuna see ei ole majanduslikult otstarbekas (tekke kogused on väikesed). Keskkonnaagentuuri andmetel on suurenenud alates 2018. aastast käideldavate ohtlike jäätmete kogus, kui aastatel 2014-2017 käideldi keskmiselt 487 653 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid, siis aastatel 2018-2020 oli keskmiseks koguseks 578 762 tonni. Keskkonnaagentuuri andmetel on ettevõtjad viimastel aastatel hakanud ohtlike jäätmete taaskasutusvõimalustele tunduvalt suuremat tähelepanu pöörama. Keskkonnaagentuuri andmetel taaskasutati aastatel 2014-2017 keskmiselt 25% ohtlikest jäätmetest, aastatel 2018-2020 keskmiselt 33% ohtlikest jäätmetest. Aasta Aastane Taaskasutat Kõrvaldatud, Määratlemat Vaheladustatud käideldav kogus ud sh a käitlus ladestatud 2014 477 629,697 172 294,038 81 048,809 124,981 211 144,352 2015 500 688,606 198 732,822 58 629,537 665,864 229 154,499 2016 474 767,716 166 374,558 70 199,253 980,894 225 164,230 2017 497 529,118 218 276,296 44 148,592 2 399,188 220 672,334 2018 651 454,235 357 018,522 103 017,763 5 541,885 173 089,048 2019 593 961,777 296 242,620 109 977,766 1 672,245 176 756,966 2020 490 870,906 293 793,625 113 769,262 4 636,611 68 856,099 2021 330 838 151 221 21 634 2473 144 407 Tabel 3. Ohtlike jäätmete käitlus 2014-2021 41  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Taaskasutamine Keskkonnaagetuuri andmete kohaselt teostatakse Eestis edukalt pliiakude ringlussevõttu, saastunud pinnase ringlussevõttu ning suurenemas on lahustite ringlussevõtt. Jäätmekäitlejal on võimalik ohtlike jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks taotleda toetavaid jäätmete ringlussevõtu meetmeid, sh EL vahenditest jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks. Õli sisaldavate jäätmete taaskasutamise suurendamiseks kehtestati 29.05.2019 jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel Keskkonnaministri määrus „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine“. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt suunatakse 98,4% õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi tootmiseks. Saastunud pinnase taaskasutamiseks kehtestati 28.06.2019 veeseaduse § 83 alusel määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Saastunud pinnast töödeldakse seni, kuni see vastab määruses nr 26 sätestatud normidele ning seejärel saab seda kasutada maastiku kujundamisel, haljastuses või mujal. R-kood 2016 2017 2018 2019 2020 2021 R1 kokku 13685,2 13623,8 18125,9 18747,7 9564,76 3703,06 3 3 7 8 9 R12o kokku 832,726 1869,69 20621,1 2081,99 1548,81 2095,42 1 5 2 9 R12p kokku* 17977,3 59870,5 59912 56038,5 59058,1 55685,6 9 9 2 6 8 R12s kokku 23713,2 27232 63814,8 32319,8 30229,9 42839,3 1 5 1 5 7 R12x kokku 5758,09 8274,99 10276,5 8866,92 2503,56 5425,06 3 9 2 3 8 8 R12y kokku 837,841 1457,73 395,354 1808,4 1587,71 708,633 3 1 R2 kokku 105,505 216,711 171,257 137,067 163,804 170,684 R3c kokku 0 0 0 0,06 0,001 0 R3f kokku 0 819,05 50 0 7965 0 R3k kokku 25,894 4,171 4,736 6,447 83,944 2,58 R3m kokku* 41373,3 50531,7 58180,9 63588,2 47500,6 6576,61 1 6 6 9 8 3 R4 kokku 19870,0 19768,6 19404,2 18429,5 18751,7 19497,0 7 9 6 8 7 R5f kokku 3485,39 5119,58 1530,42 6912,72 73,17 214,272 R5k kokku 38,169 33,31 256,505 328,219 1940,00 11,091 4 R5m kokku 24506,9 1,29 0 1539,44 0 0 1 9 R5o kokku 14191,5 12691,1 13011,4 41751,9 112811, 14290,7 5 8 2 4 5 4 R5t kokku 0 16749,9 91299,5 43558,9 0 0 8 7 R9 kokku 0,72 16,73 13,616 126,547 16,86 0,76 Ohtlike jäätmete 166 218 357 296 293 151 taaskasutus kokku 402,0 281,3 068,5 242,6 799,7 221,0 Tabel 4. Ohtlike jäätmete taaskasutamine Jättes välja põlevkivijäätmed, on peamised tekkivad ohtlikud jäätmed järgmised: mitmesugused naftasaadusi ja õli sisaldavad jäätmed, sh mahutijäätmed ja pilsivesi; ohtlike ainetega saastunud 42  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu pinnas (pinnas ja kivid, süvenduspinnas); ohtlikke vedelikke sisaldavad romusõidukid, ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud ehitusmaterjalid, jäätmete põletamisel tekkinud jäätmed; jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed, jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed. 2019 2020 2021 Süsivesinikke Aastane käideldav 101 499,822 81 669,702 66534,706 sisaldavad setted kogus (R3m) Taaskasutatud 95 852,566 78 844,710 64552,798 Õli/vesiemulsioo Aastane käideldav 22 686,072 27 340,653 22095,227 nide setted kogus (R3m) Taaskasutatud 20 666,182 26 137,121 21238,359 Kasutuselt Aastane käideldav 22 974,558 22 515,671 32860,302 kõrvaldatud kogus sõidukid (R12s) Taaskasutatud 21 235,387 19 465,131 30984,2 Patareid ja akud Aastane käideldav 21 683,926 20 975,283 24595,66 (pliiakud) (R4) kogus Taaskasutatud 18 472,961 18 884,888 19898,112 Pinnas (R5o) Aastane käideldav 50309,374 94909,672 83664,263 kogus Taaskasutatud 27238,134 44470,951 16938,197 Süvenduspinnas Aastane käideldav 43 947,840 93 546,740 50000 (R5o) kogus Taaskasutatud 16 584,100 71 046,740 0 Tabel 5. Peamiste ohtlike jäätmete taaskasutamine Põletamine energiakasutuse eesmärgil Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt taaskasutati ohtlikke jäätmeid energiakasutuse eesmärgil 2019. aastal 18 748 tonni, millest 13 523 tonni käitles Kunda Nordic Tsement oma jäätmete koospõletustehases tahke alternatiivkütusena. 2020. aastal taaskasutati ohtlikke jäätmeid energiakasutuse eesmärgil 9565 tonni ning 2021. aastal 3703 tonni. Energiakasutuse eesmärgil taaskasutatud jäätmed on ohtlikke aineid sisaldavad puidujäätmed, 19 12 11* koodiga ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid, 19 02 08* ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed, 19 02 04* koodiga ohtlikke jäätmeid sisaldavad eelsegatud jäätmed ning 07 01 08* koodiga põhjasetted ja reaktsioonijäägid. Joonis 1- ohtlike jäätmete taaskasutamine energiakasutusena Eestis teostasid perioodil 2018-2020 ohtlikke jäätmete põletamist Kunda Nordic Tsement AS, Epler ja Lorenz AS ja SW Energia OÜ. SW Energia OÜ teostab ohtlikke aineid sisaldavate või nendega saastunud puidu põletamist. SW Energia OÜ põletamisvõimus kokku on 6600 tonni aastas, millega on tagatud saastunud puidu käitlusvõimsus. Kuna saastunud puidu käitlusvõimsus on tagatud siis keskendutakse edaspidi teistele ohtlike jäätmetele. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt põletati ohtlikke jäätmeid, va puidujäätmeid 2019. aastal 14 607 tonni, millest 13 523 tonni käitles Kunda Nordic Tsement oma jäätmete koospõletustehases tahke alternatiivkütusena. Kunda Nordic Tsement AS-i nõukogu otsusel lõpetati 01.03.2020 klinkritootmine ning sellest tulenevalt lõpetati ära jäätmete põletamine käitises. Jäätmekäitlejatele, kes suunasid oma ohtlikud jäätmed Kunda Nordic Tsement ASi, tõi jäätmete põletamise lõpetamine kaasa uue olukorra. Varasemalt said jäätmekäitlejad soodsalt või tasuta ohtlikud jäätmed üle anda, kuid 2020.aastast alates tuli leida uued partnerid ning maksta jäätmete käitlemise eest. Kunda Nordic 43  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Tsement tehase sulgemisega on kasvanud laoseisud ettevõtetel, kelle tegevuse käigus tekivad põhjasetted ja reaktsioonijäägid, värvide ja lakkide ning ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid, ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed ning muid ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid. Peale Kunda Nordic Tsement tehase sulgemist on osad ohtlike jäätmete käitlejad leidnud uued käitluspartnerid ning eksportinud ohtlikke jäätmeid Soome ja Rootsi. Alates 2020. aasta märtsist tegutseb Eestis üks ohtlike jäätmete, va puidujäätmed põletustehas, Epler ja Lorenz AS, mille põletamisvõimsus on 2000 - 2400 tonni aastas. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt oli aastal 2019. põletamisele suunavate ohtlike jäätmete vaheladustamine 4588 tonni ning 2021. aastal 10 508 tonni. Keskkonnaagentuuri andmetest võib järeldada, et Epler ja Lorenz ASi põletamisvõimsus ei kata ära riigis tekkivate ohtlike jäätmete põletamise vajadust ning puuduv ohtlikke jäätmete põletamisvõimsus võiks olla 9000 tonni aastas. Kõrvaldamine Keskkonnaagentuuri andmetel on ohtlike jäätmete tekke suurendamisega kasvanud ohtlike jäätmete kõrvaldamise kogused. Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete põletamine ilma energia kasutuseta ning ladestamine prügilasse. Aastatel 2014-2017 kõrvaldati ohtlikke jäätmeid keskmiselt 63 505 tonni aastas ja aastatel 2018-2020 kõrvaldati ohtlikke jäätmeid keskmiselt 108 921 tonni aastas. Enefit Green-is tekib aastas 8212,38 t tahkeid gaasipuhastusjäätmeid ning 3597,92 t ohtlikke aineid sisaldavat lendtuhka. Ecometallis tekib 1248,72 t primaar- ja sekundaarsulatusräbu. Ecometal AS-il tekib pliiakusid käideldes ohtliku jäätmena primaar- ja sekundaarsulatusräbu, mida on võimalik kõrvaldada ladestamisega. Ohtlikke jäätmete kõrvaldamise kogust on suurendanud saastunud pinnase ladestamine ning ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete ladestamine. Aasta Aastane käideldav Taaskasutatu Kõrvaldatud, sh Vaivara kogus d ladestatud OJKK 2016 474 767,716 166 374,558 70 199,253 3462,199 2017 497 529,118 218 276,296 44 148,592 3432,802 2018 651 454,235 357 018,522 103 017,763 5096,04 2019 593 961,777 296 242,620 109 977,766 10 630,77 2020 490 870,906 293 793,625 113 769,262 9048,70 Tabel 6. Ohtlike jäätmete ladestamine Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlikud jäätmed, mille taaskasutamine ei ole lubatud ning mida ei saa põletamise teel kõrvaldada. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlike jäätmete ja tavajäätmete põletamisel tekkivaid jääkproduktid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemisel tekkinud setted, ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja elektroonikajäätmete osad, tootmise käigus tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas ja saastunud süvenduspinnas ning asbesti sisaldavad ehitus- ja lammutusjäätmed. Riigi omandis on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (Vaivara OJKK), et tagada riigi poolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandada risk, et juhul, kui ohtlikke jäätmeid ei saa mujal käidelda, saab need suunata Vaivarasse OJKK vähemalt vaheladustamisele. Vaivara on ainuke ohtlike jäätmete prügila Eestis, mis pakub tootmisettevõtetele, jäätmekäitlejatele ja kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete käitluse/ladestuse võimalust. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt ladestatakse Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses keskmiselt 8209,9 t ohtlikke jäätmeid aastas. Vaivara OJKKs on neli ladestuskärge, millest kolm 44  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu kärge on täis ning alates 2022. aasta teisest poolest on kasutusel viimane ladestuskärg. Tühja ladestuskärge on võimalik ladestada 30 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid. Riigipoolne valmidus ohtlikke jäätmeid vastu võtta ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida on paari aasta pärast lõppemas. Vaivara OJKK käitamisega on tagatud kuni 2024/2025 aastani riigipoolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus. Vaivara ladestusale ladestatavate jäätmete kogust on võimalik vähendada suunates asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid tavajäätmete prügilasse, kellel on vastav luba olemas ning osaliselt stabiliseeritud ohtlikke jäätmete ladestamise koguse vähendamiseks võiks kaaluda ohtlikke aineid sisaldava lendtuha eksporti kõrvaldamise eesmärgil. Vaheladustamine Aastatel 2014-2019 oli keskmiseks vaheladustamise koguseks 205 996 tonni, 2020. aastal langes ohtlike jäätmete vaheladustamine. 2020. aastal vaheladustati 68 856 tonni ohtlikke jäätmeid. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt kasvas 2021. aastal vaheladustamine võrreldes 2020. aastaga 2,1 %. Jäätmete kuhjumist, ehk ladudes seisvat ja käitlemata jäätmete kogust mõjutavad jäätmete põletamise võimekuse langus, ekspordi probleemid ning ohtlike ainetega saastunud pinnase ja süvenduspinnase käitlus. Ohtlike ainetega saastunud pinnas ja süvenduspinnas moodustasid ohtlike jäätmete laoseisust 2020. aasta 72% ning 2021. aastal 81% (114 833 tonni). Ohtlike ainetega saastunud pinnase ja süvenduspinnase vaheladustamise kogused on suured, kuna selliste jäätmete käitlemine toimub kompostiaunades, mis võib võtta mitu aastat aega. Vaheladustamine on kasvanud keemiliste reaktsioonide jääkidel (2020 oli 2400 – 2021 oli 5258; 07 01 08*), patarei ja akujäätmed (2020 oli 1998 ja 2021 oli 4480); pliiakudel, sortimisjääkidel (10.32)(2020 oli 726 ja 2021 oli 2105), saastunud puidul ning töödeldud ohtikkel jäätmetel koodiga 19 02 08* ja 19 02 09* (19 02 08* (165 – 1603) ja 19 02 09* (180 - 893)). Aasta Aastane käideldav kogus Vaheladustatud 2014 477 629,697 211 144,352 2015 500 688,606 229 154,499 2016 474 767,716 225 164,230 2017 497 529,118 220 672,334 2018 651 454,235 173 089,048 2019 593 961,777 176 756,966 2020 490 870,906 68 856,099 2021 330 838 144 407 Tabel 7. Ohtlike jäätmete vaheladustamine 2014-2021 Eksport 2019. aastal eksporditi 494 172 tonni jäätmeid, ohtlike jäätmete eksport moodustas sellest 1,8%. Aastatel 2016-2020 eksporditi ohtlikke jäätmeid keskmiselt 11 197 tonni. Ohtlikke jäätmeid eksporditi Eestist 2019. a ca 9000 t ja 2020. a ca 9 800 t. Ohtlikud jäätmed, mille osas Eestis võimekus puudub, eksporditakse liikmesriikides asuvatesse käitistesse taaskasutamise ja ringlussevõtu eesmärgil. Eestist eksporditakse liikmesriikides asuvatesse käitistesse patareijäätmeid, kemikaalijäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, õli sisaldavaid jäätmed, lampe ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmeid, tervishoiujäätmed, pinnakatmisel tekkivad jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavad mehaanilise 45  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu töötlemise jääke. Suurema osa eksporditud jäätmetest moodustavad Soome eksporditud Iru jäätmepõletustehases tekkinud ohtlikud tahked gaasipuhastusjäätmed (ca 8000 t/aastas). Ohtlikke jäätmeid eksporditakse Baltikumis asuvasse Toksika ohtlike jäätmete põletustehasesse, Soome jäätmepõletustehasesse Fortum Waste Solution OY-sse, Leedus ning ohtlike jäätmete põletustehas Soomes. Ravimijäätmeid eksporiditakse Lätti Lautus SIA-sse. Ohtlikke osi sisaldavad elektri- ja elektroonikaseadmeid Leetu EMP Recycling UAB-sse. Tahked gaasipuhastusjäätmed eksporditakse Soome Fortum Waste Solution OY-sse. Elavhõbedat sisaldavad jäätmed eksporditakse Saksamaale. Aasta Aastane käideldav Import Eksport kogus 2016 474 767,716 27 657,94 12 048,78 2017 497 529,118 23 504,24 12 032,71 2018 651 454,235 31 987,99 12 787,02 2019 593 961,777 19 263,12 9312,156 2020 490 870,906 21 447,005 9 809,207 Tabel 8. Ohtlike jäätmete eksport ja import Ohtlike jäätmete riikidevaheline vedu on üks olulistest võimalustest jäätmekäitluseks. Kuna ohtlike jäätmete riikidevaheliseks veoks on vaja veoluba, siis peab arvestama, et veoloa taotlus võtab aega ning alati ei pruugi sihtriik nõusolekut anda. Riigil peaks olema tagatud riigipoolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandatud risk. Jäätmete raamdirektiiv sätestab iseseisvuse ja läheduse põhimõtted, mille kohaselt peavad liikmesriigid koostöös teiste liikmesriikidega looma ühtse ja sobiva jäätmekõrvaldamisrajatiste võrgustiku, võttes arvesse parimat võimalikku tehnoloogiat, mis ei põhjusta liigseid kulutusi. Võrgustik peab võimaldama jäätmete kõrvaldamist lähimas sobivas rajatises sobivaima meetodi ja tehnoloogia abil, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase. Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete saadetiste puhul peavad liikmesriigid suutma tagada, et direktiiviga 2010/75EÜ hõlmatud jäätmekäitluskohad kasutaks parimat võimalikku tehnikat vastavalt ettevõttele antud loale. Ohtlike jäätmete riikidevahelisel veol peab arvestama, ohtlike jäätmete veoks vaja nõusolekut lähtekoha, transiidikoha ja sihtkoha pädevalt asutuselt. Ohtlike jäätmete riikidevahelisel veol peab arvestama, et sihtriigi pädev asutus, transiidikoht võib keelduda jäätmete veost. Samuti võib keelduda ka taaskasutus- või kõrvaldamiskoht teatud tingimustel. Ohtlike jäätmete eksport EL-ist ja OECD-st välja on keelatud. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku muuta jäätmesaadetiste määrust 1013/2006. Kui hetkel on lubatud jäätmete eksport kõrvaldamiseks, siis uue ettepaneku kohaselt (artikkel 11) keelatakse jäätmete kõrvaldamine teistes liikmesriikides, välja arvatud juhul, kui teatud tingimused on täidetud. See ettepanek võib tulevikus teha keerulisemaks ohtlike jäätmete väljaveo teistesse liikmesriikidesse kõrvaldamiseks. Jäätmekäitlejatel võib olla tulevikus ajamahukam ja keerulisem täita ja tõestada tingimustele vastamist, mille alusel jäätmesaadetise kõrvaldamine on lubatud. Kõrvaldamise võimaldamiseks tuleb edaspidi sõlmida kokkulepped erasektoriga või koostöölepped naaberriikidega. Alternatiivid Alternatiiv 1 - kasutame olemasolevat süsteemi (Vaivara hetkel olevad kärjed, Epler ja Lorenz max 2000- 2200 t/a, eksport) – suureneb eksport, miinuseks suureneb laoseisud ja kallineb jäätmekäitluskulu. Alternatiiv 2- Suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1), ning ehitatakse välja lisakärjed Vaivara OJKK-s. 46  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Alternatiiv 1 - kasutame olemasolevat süsteemi (Vaivara hetkel olevad kärjed, Epler ja Lorenz max 2000- 2200 t/a, eksport) – suureneb eksport, miinuseks suureneb laoseisud ja kallineb jäätmekäitluskulu. Eestis on üks jäätmepõletustehas, mille põletamisvõimsus on 2000 - 2400 tonni aastas. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt oli aastal 2019. põletamisele suunavate ohtlike jäätmete vaheladustamine 4588 tonni ning 2021. aastal 10 508 tonni. Epler ja Lorenz ASi põletamisvõimsus ei kata ära riigis tekkivate ohtlike jäätmete põletamise vajadust. Vaivara OJKKs on neli ladestuskärge, millest kolm kärge on täis ning alates 2022. aasta teisest poolest on kasutusel viimane ladestuskärg. Tühja ladestuskärge on võimalik ladestada 30 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid. Riigipoolne valmidus ohtlikke jäätmeid vastu võtta ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida on paari aasta pärast lõppemas, so 2024/2025. aastani. Vaivara OJKK kärgede täitumisel ei tagata enam valmidust erakorralistele olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete erakorralist ladustamist või ladestamist. Vaheladustamine kasvab. Jäätmete kuhjumist, ehk ladudes seisvat ja käitlemata jäätmete kogust mõjutavad jäätmete põletamise võimekuse langus, ekspordi probleemid ning ohtlike ainetega saastunud pinnase ja süvenduspinnase käitlus. Eksport peab kasvama, sh koostöölepped naaberriikidega, nagu Soome. Töötada välja konkreetsed tingimused ja erakorraliste juhtude lahendamise korraldus, sh võimalikud koostöölepped naaberriikidega. Alternatiiv 2- Suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1), ning ehitatakse välja lisakärjed Vaivara OJKK-s. Suurendatakse oj taaskasutamist energia kasutuse kaudu (R1) Uue põletustehase rajamisel tuleb silmas pidada, et jäätme põletamine on jäätmehierarhias vaid ühe sammu võrra kõrgemal, kui ladestamine, seetõttu peaks rajatav ohtlike jäätmete põletamise tehas lisaks jäätmete põletamisele tootma ka energiat. Põlevsegusid peaks valmistama vaid nendest jäätmetest, mille liigiti taaskasutamine ei ole võimalik. Rajatav ohtlike jäätmete põletamise tehase asukoht peaks võtma arvesse ohtlikke jäätmete tekkekohta, kuna ohtlike jäätmete käitlusel tuleb lähtuda, et jäätmeid taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Põletamisvõimsuse suurendamine võimaldab vähendada keemiliste reaktsioonide jääkide, värvide ja lakkide ning töödeldud ohtikkel jäätmetel laoseise. Tagatakse jäätmete ladestamine ning ehitatakse välja Vaivara OJKK 4 kärge Ehitada välja ohtlike jäätmete ladestusala ladestusmahuga 120 000 tonni. Ladestada tuleks ainult selliseid ohtlikke jäätmeid, mille taaskasutamine ja kõrvaldamine põletamise teel ei ole võimalik. Täiendava ladestusala infrastruktuuri rajamine tagab ohtlike jäätmete ladestamise ning vähendab ohtlike jäätmete vaheladustamist. Korraldades ümber asbestijäätmete ladestamise ja tõhustades jäätmekäitlust värvi- ja lakijäätmete osas on võimalik eelduslikult pikendada ühe kärje täituvusaega 4,4 aastani. Sellisel juhul oleks kärgede täituvusaeg 17,6 aastat. Ladestusala laiendamine tagab riigile valmiduse erakorralistele olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete erakorralist ladustamist või ladestamist. 47  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Ringlussevõtt Jäätmete käitlusel tuleb lähtuda, et jäätmeid taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Ringlussevõttu soodustavad meetmed: Ohtlike jäätmete taaskasutamise suurendamine läbi jäätmete ringlussevõtu meetmete. Jäätmekäitlejal on võimalus taotleda toetusi (EL 2014-2020 vahenditest oli jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks. Toetuse eesmärk on Eestis tekkivate jäätmete ringlussevõtu ja selleks ettevalmistamise suurendamine, sh ohutu materjaliringlus - vähendada ohtlike ainete sisaldust toodetes ja seega ka jäätmetes. Tööstusettevõtete ressursitõhususe saavutamise toetused , mille tulemusena väheneb nii tavajäätmete kui ka ohtlike jäätmete teke. Ohtlike jäätmete ladestamise keskkonnatasu tõstmine Ohtlike jäätmete ladestamise keskkonnatasu peab tagama ohtlike jäätmete ladestamise vähendamise ning taaskasutuse osakaalu suurenemise. Üheks riigipoolseks meetmeks võiks olla ohtlike jäätmete ladestamise keskkonnatasu suurendamine, motiveerimaks ettevõtteid teostama teadus- ja arendustöid ning leidma võimalusi ohtlike jäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete ladestamise eest makstav tasu kui majanduslik instrument peab koostöös teiste asjakohaste Eesti on võtnud endale mitmeid ulatuslikke muudatusi eeldavaid kohustusi aastaks 2030 ja 2050 nii kliimamuutuste leevendamise ja nende mõjuga kohanemisega, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse, kui tervikuna kestliku arengu saavutamise suunal. Nende elluviimiseks on vajalik süsteemne ja innovatsioonile tuginev tarbimise ja tootmise ümberkorraldamine. Seda peab toetama keskkonnaeesmärkide saavutamist edendav ja ühiskonna ootustele vastav keskkonnakasutuse tasustamise mudel, mis sidustab keskkonnaeesmärgid ja nende saavutamist motiveerivad majanduslikud instrumendid nii tarbimise kui tootmise poole pealt. Jäätmete kõrvaldamise saastetasu kui majanduslik instrument peab koostöös teiste asjakohaste regulatsioonide ja meetmetega motiveerima (põlevkivi)tööstusest tekkivaid jäätmeid keskkonna seisukohast kõige otstarbekamalt käitlema. Jäätmehierarhiat silmas pidades peab ladestamine olema kõige viimane jäätmekäitluse tasand. Ladestamise saastetasu on vaid üks osa kõikides keskkonnatasudest, mis tervikuna tootmiskulude kaudu toote hinnas kajastuvad, ja et see tasu suunaks ettevõtteid tehnoloogilisse innovatsiooni panustama. Ladestamise tasudel on oluline roll just pikaajalises plaanis, sest pidev püsikulu suunab otsima lahendusi selle vähendamiseks 48  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Olmejäätmed Taust EL raamdirektiivist tulenevalt on liikmesriikidel kohustus suurendada järkjärgult korduskasutuseks ettevalmistatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete koguseid (2020. a – 50%, 2025 – 55%, 2030 – 60%). Ringlussevõttu on kuni 2025. aasta andmete esitamiseni lubatud arvutada nelja erineva metoodikaga. Eesti on Euroopa Komisjonile aruannete esitamisel kasutanud viimastel aastatel I metoodikat, millega saab deklareerida sihtarvu täitmist. Alates 2025. aasta kohta aruande esitamisest tuleb kasutusele võtta ühtlustatud metoodika, mis sarnaneb praegusele IV metoodikale. Selle metoodika kohaselt Eesti sihtarvu ei täida ning Euroopa Komisjon on Eestile edastanud juba ka vastava varajase hoiatuse raporti. Arvutusmeetod 2015 2016 2017 2018 2019 2020 I (kasutusel 52% 52% 52% 49% 65% 60% KOMile esitamiseks alates 2016. a andmetest) II (esitasime 33% 32% 32% 31% 34% 32% KOMile sellega kuni 2015. a andmeteni) IV (kasutusel 29% 28% 28% 28% 31% 29% Eurostatile andmete esitamiseks) Tabel 9. Olmejäätmete ringlussevõtu esitamiseks kasutatavad erinevad metoodikad Jäätmete raamdirektiivist tulenevad sihtarvud on üle kantud jäätmeseadusesse (§ 1363). JäätS § 31 täiendati 2021.a lõikega 11, millega küll viidatakse, et KOVi poolt korraldatava jäätmete liigiti kogumis eesmärk on JäätS § 1363 sihtarvude täitmine, kuid KOVidele ei kehtestada sihtarvude täitmise osas konkreetset kohustust. Seega ei kaasne KOVidele kasina jäätmete liigiti kogumise või jäätmete ringlusse suunamise korral siiski mingit vastutust. Alternatiiv 1. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine jääb riigi vastutusele Jätkub olemasolev olukord, kus seadusega KOVidele jäätmete liigiti kogumiseks ja/või korduksasutuseks ettevalmistamiseks või ringlusse suunamiseks sihtarve ei kehtestata ja vastustust ei panda. Jäätmete liigiti kogumist edendatakse liigiti kogumiseks vajamineva taristu rajamise toetuste, teavituskampaaniate ja KOVide nõustamise teel. Ringlussevõtu edendamiseks kehtestatakse vajadusel üksiknõudeid (nt jäätmete raamdirektiivist tulenev kohustus alates 31.12.2023 koguda liigiti biojäätmed kõigil kinnistutel, kus ei toimu nende kohapealset ringlussevõttu ehk kodukompostimist), edendatakse jäätmete tekkekohalt kogumist (näiteks pakendijäätmete osas). Selleks, et tugevdada KOV kompetentsi jäätmehoolduse korraldamisel, soovitatakse KOVidele valdkonnas koostöö arendamist. Ühtlasi tõhustatakse järelevalvet KOVide ja tootjavastutusorganisatsioonide tegevuse üle. Alternatiiv 2. KOV vastutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamise eest oma haldusterritooriumi osas Maailmapanga uuringus on välja toodud, et Eestis ei ole piisavalt selgelt määratud vastutust ringlussevõtu sihtarvude täitmise eest, seetõttu on soovitatud panna vastutus olmejäätmete 49  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise eest kohalikele omavalitsustele. Eelduslikult peab liigiti kogutud jäätmete kogus olema suurem kui ringlusse võetavate jäätmete kogus (55% aastal 2025), sest kõiki liigiti kogutud jäätmeid pole võimalik ringlusse võtta. Tulenevalt vastutuse suurenemisest, on vajalik ka KOVide õigusi laiendada ja luua stiimulid sihtarvude täitmiseks. Maailmapank soovitab lubada KOVidel jäätmevaldajatelt jäätmetasu või - maksu küsimist jäätmehoolduse korraldamiseks (senise jäätmeveo teenustasu asemel või sellega kombineerituna), sisetehingute lubamist jäätmeveo hangetel ning veopiirkonna suuruse ülempiiri (30 000 elanikku) kaotamist. Sihtarvude täitmise kohustusega seoses on KOVidel edaspidi vaja korraldada kahetasandilised korraldatud jäätmeveo (KOJV) hanked, et oleks võimalik tagada jäätmete käitluskohas sinna toodud olmejäätmete ringlusse suunamine. Sealjuures võib KOV hankida erinevatele jäätmeliikidele erineva käitluskoha. KOVil on võimalik hangetes nõuda eri jäätmeliikide puhul eri tasemel ringlussevõttu või kõigi puhul sama kindlat taset, kuid oluline on, et tervikuna saavutataks olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv vähemalt JäätS § 1363 ettenähtud tasemel. See tähendab, et kui KOVi tehtud hangetega on näiteks võimalik võtta ringlusesse väga suur osa biojäätmetest, paberi- ja kartongijäätmetest, siis võivad muude jäätmeliikide ringlussevõtu tasemed olla madalamad, kui tervikuna saavutatakse olmejäätmete ringlussevõtt näiteks 55% aastal 2025 ja 60% aastal 2030. Jäätmekäitluskohad peavad sellise lahenduse puhul suutma arvestust pidada KOVide lõikes, et oleks võimalik öelda, kui palju võeti KOViti olmejäätmeid ringlusesse. Kui ringlusse suunamisel ei ole siiski võimalik KOVide lõikes arvestust pidada, peaks käitluskoht deklareerima kõigi vastuvõetud jäätmete ringlussevõtu määra, millest iga KOVi kohta arvutatakse tema mõtteline osa. KOV, kelle haldusterritooriumil tekkinud olmejäätmete osas tervikuna ei ole saavutatud ringlussevõtu sihtarvu, maksab saavutamata ringlussevõtu taseme ulatuses riigikassasse või vähendatakse KOVile makstavaid toetusi (sh näiteks tasandusfondi vahendeid). Riigikassasse laekunud vahendite abil premeeritakse sihtarvu saavutanud KOVe proportsionaalselt. Alternatiiv 3. KOV vastutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamise eest oma haldusterritooriumi osas ning koostööd tegevatel KOVidel on õigus omavahel seda vastutust jagada Maailmapank soovitab Eestil soodustada KOVide omavahelist koostööd jäätmehoolduses, sh veohangete läbiviimisel, ühiste teenustasude kehtestamisel ja käitlustaristu rajamisel. KOVide omavaheline koostöö suurendaks efektiivsust läbi mastaabiefekti. Näiteks saaks olla kolmel KOVil koostööleping või koostööorganisatsioon, mille abil nad teeksid ühiseid hankeid, eeskirju ja jäätmekavasid ning jagaksid vastutust sihtarvu saavutamise eest. See tähendab, et saaks toimida nö kvoodisüsteem, kus võimekam omavalitsus aitab tervikuna koostööd tegevate KOVide sihtarvu täita. Näiteks omavalitsuse A jäätmete kvaliteet on selline, et neid läheb tegelikkuses ringlusesse 67%, omavalitsuse B jäätmeid 59% ning omavalitsuse C jäätmeid 40%, kuid ühiste hangete jm tulemusena on tervikuna nende jäätmete ringlussevõtu tase 55,3%, mis tähendab, et sihtarv on saavutatud. Ka see lahendus eeldab jäätmearuandluse muutmist, kuna käitluskohale tekib kohustus esitada andmeid, kui palju võeti KOViti olmejäätmeid ringlusesse. Info peab jõudma ka KOVideni. Oluline on, et KOVid omaks võimalikult operatiivset infot oma ringlussevõtu tasemest ja hankes nõutud eesmärkide saavutamisest. Selle lahendusvariandi puhul oleks praktilise rakendatavuse tagamiseks eelistatum territoriaalselt ühtse terviku moodustamine, näiteks koostöö naaberomavalitsuste vahel, kuid seadus ei näeks ette, milline omavalitsus millisega koostööd võib teha või kui palju omavalitsusi omavahel võib koostööd teha. Oluline on, et oleks tagatud olmejäätmete ringlussevõtt. Koostööd tegevad KOVid, kelle haldusterritooriumitel tekkinud olmejäätmete osas summaarselt ei ole saavutatud ringlussevõtu sihtarvu, maksavad saavutamata ringlussevõtu taseme ulatuses samuti riigikassasse või vähendatakse nendele KOVidele makstavaid toetusi (sh näiteks tasandusfondi 50  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu vahendeid). Riigikassasse laekunud vahendite abil premeeritakse sihtarvu saavutanud KOVe proportsionaalselt. Selline lahendus motiveerib KOVe ühtlasi hangete korraldamisel koostööd tegema, et oleks sihtarvu saavutamine või nö sanktsiooni tasumine hõlpsam. 51  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 6.1 Alternatiivide hindamise metoodika Alternatiive teemade lõikes omavahel ei võrdle vaid võrdleme üksnes iga nelja alateema all ning kasutame selleks kasutades Saaty meetodit. Meetodi töötati välja 70-ndatel ja selle eesmärk on aidata läbi viia keerulisi otsustusprotsesse ning saada objektiivsed tulemused. Meetodit on ka varasemalt samuti kasutatud keskkonnamõjude hindamistes, kuid just antud juhul on see meetod veel kasulikum, sest aitab võrrelda omavahel pealtnäha võrreldamatuid valdkondi – loodusvaldkond, sotsiaalvaldkond, majandusvaldkond. Saaty meetod põhineb objektide (antud juhul kriteeriumite ja seejärel nende alusel alternatiivide) paarikaupa võrdlemisel. Saaty meetod võimaldab keerukat otsustusprobleemi modelleerida hierarhilise struktuuri kaudu. Kui kriteeriumid ja alternatiivid on leitud, siis korrastatakse need mitme astmelisse hierarhilisse struktuuri. Meetodi eelduseks on alternatiivid ja nende hindamiseks omistatud kriteeriumid. Nii alternatiive kui ka kriteeriume võrreldakse omavahel paari kaupa. Kriteeriumite ning alternatiivide osatähtsuse selgitamiseks moodustatakse omavahelise võrdlemise risttabel kasutades Saaty skaalat: 9-palline skaala võimaldab anda matemaatiliselt korrektse, kvantitatiivse hinnangu analüüsitavatele alternatiividele. Koostatav tabel sisaldab ainult positiivseid väärtusi ja on nn pöördväärtuslik (kui alternatiivi x mõju on alternatiivi y suhtes 3, siis alternatiivi y mõju alternatiivi x suhtes on 1/3). Saadav risttabel on aluseks erinevate kriteeriumite olulisuse hindamisel. Saaty metoodika käik: 1. Kriteeriume võrreldakse paarikaupa omavahel, andes kriteeriumitele punkte vastavalt kriteeriumite olulisusele Saaty skaala järgi. 2. Leitakse kriteeriumite olulisus. Arvutatakse tabeli rea väärtuste korrutis ja rea geomeetriline keskmine. Seejärel leitakse kaalutud geomeetriline keskmine. Saadud arvud on kriteeriumite osakaalud. 3. Leitakse alternatiividele kaalud kriteeriumite kaupa omavahel võrreldes. Selleks koostatakse analoogsed võrdlustabelid eelnevalt kirjeldatule. Antud töös ekspertide poolne erinevate kriteeriumide kaalude sisse toomine alternatiivide paremusjärjestust ei muutnud. 4. Iga kriteeriumi alusel leitakse alternatiivi olulisus võrreldes teise alternatiiviga (leitakse kaal) samuti analoogselt eelnevale. 5. Lõpliku paremusjärjestuse leidmiseks korrutatakse iga kriteeriumi alusel võrreldud alternatiivi kaalud läbi kriteeriumite osakaaludega ehk lõpptabeli igas lahtris on läbi korrutatud vastava kriteeriumi kaal ja vastav alternatiivi kaal selle kriteeriumi vaates. Alternatiivile annab kogukaalu lahtrite summa. Saaty analüüsi puhul tuleb silmas pidada järgmist: 1. Kriteeriumid ei tohi olla üksteisega kattuvad. Vastasel juhul toimuks mõnede kriteeriumite võimendamine. 2. Saaty analüüsil hinnatakse erinevate alternatiivide mõju kriteeriumite alusel ainult üksteise suhtes. Analüüs ei anna informatsiooni sellest, kas mõju on positiivne või negatiivne ning kui positiivne või negatiivne. Näiteks majanduslikud mõjud ilmnevad, kui pärast sekkumist leiavad aset muutused teenuste osutamises või toodete tootmises, jaotamises või tarbimises. Majanduslikult võivad mõjutatud olla nii üksikindiviidid, perekonnad, organisatsioonid kui ka riik tervikuna. Lähtudes hinnatava dokumendi tasandist – riigi jäätmekava on strateegiline arengudokument jäätmevaldkonna arengu põhimõtete ja meetmete kirjeldamiseks – jääb majandusmõjude hindamine 52  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu kvalitatiivseks ning kasutatakse selleks sobivat Saaty hindamismeetodit lähtudes väljatöötatud alternatiividest ning hindamise läbiviijate poolt valitud kriteeriumitest. Esimese sammuna hinnati alternatiive valitud kriteeriumite lõikes (skaalal {-5, …, +5}) ning igale kriteeriumile anti kaal (skaalal {1,2,3}) sõltuvalt nende eeldatavas olulisusest vastava jäätmekategooria majanduslike mõjude hindamisel. Saadud tulemuse abil koostati alternatiivide võrdlustabel (maatriks), kus anti hindamisskaala {1, …, 9} ulatuses (ja nende pöördväärtustes) hinnang alternatiividele nende omavahelises võrdluses. Selle skaala alumisis otsas (väärtus 1) on vähese erinevusega alternatiivid, mille mõju on omavahel vähe eristatav ning ülemise otsa väärtus (9) näitab ühe alternatiivi olulist paremust võrreldes teisega. 53  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 6.2 Hindamisel kasutatavad eeldused Mõju maakasutusele Maakasutuse ja maastike seos jäätmetega on peamiselt läbi erinevate jäätmekäitluskohtade rajamise. Jäätmekäitluskohtade asukohad peavad olema valitud selliselt, et nad sobiksid ümbritsevasse keskkonda ning ei tekiks olulist negatiivset keskkonnamõju loodus- ja inimkeskkonnale. Jäätmete ladustamist nt metsa alla vms antud KSH-s (strateegilisel tasemel) ei käsitleta, kuna see on juba reguleeritud õigusaktide tasandil. Jäätmete ladustamine mitte selleks ette nähtud kohtadesse on seadusega keelatud ja selle eest on ette nähtud karistused. Seetõttu on antud juhul pigem vajalik ebaseadusliku tegevuse vähendamiseks järelevalvetegevuse tõhustamine. Olulisemad maastiku ja maakasutusega seotud jäätmeaspektid on järgmised. 1) Suurem jäätmete ladestamise mõju maastikule on Ida-Virumaal, kus on põlevkivitööstuses tekkivad kaevandamisjäätmed kujundavad osaliselt ümbrust aheraine- ja tuhamägedes. Põlevkivi töötlemisel tekkivale aherainele ja tuhale otsitakse aktiivselt taaskasutamise võimalusi, nt teede ehituses. Juba suletud ja heakorrastatud prügilad ilmestavad positiivselt maastikku ning loovad uusi kasutamise võimalusi. Sellisteks näideteks on Kiviõli Seikluskeskus ja Aidu Veespordikeskus (viimase täielik väljaarendamine on veel seisuga 2022.a käimas). 2) Seoses mõjuga maastikule ning keskkonnariski vähendamiseks on võimalik SA-st Keskkonnainvesteeringute Keskus taotleda toetust maastikupilti kahjustavate lagunenud ja kasutuseta militaar-, tööstus- ja põllumajandusehitiste lammutamiseks ning hüljatud ohtlike jäätmete käitlemiseks. Aastatel 2018-2020 rahastati keskkonnaprogrammist maastikupilti kahjustavate lagunenud ehitiste lammutamise projekte ca 950 000 euro ulatuses. Lisaks on toetust saanud mõned projektid hüljatud ohtlike jäätmete koristamiseks. 3) Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase- või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Jääkreostuskolleteks on näiteks enne 1993. aastat (Nõukogude Liidu vägede lahkumine 1992. aastal ja erastamise algus 1993. aastal) tekkinud sõjaväe ja tööstusalade reostus. Eesti Keskkonnastrateegia üheks eesmärgiks on jääkreostuskollete likvideerimine ja muutmine keskkonnale ohutuks. Sellega seoses on Keskkonnaministeerium kavandanud vastavaid tegevusi. Oluline on, et ka jääkreostuskollete korrastamisel tekkivad jäätmed, sh ohtlikud, ladestataks selleks ettenähtud kohtadesse ja vajadusel/võimalusel ohutustatakse. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Riigi jäätmekava peamised eesmärgid jäätmetekke vähendamise ja jäätmete taaskasutuse suurendamise näol avaldavad üldiselt positiivset mõju looduskeskkonnale ja vähendavad loodusressursside kasutamise vajadust. Seega on üldine mõju looduskeskkonnale ja ka kaitstavatele aladele ning liikidele positiivne. Positiivne mõju tuleneb sellest, et väheneb nii taastumatute (nt ehitusmaavarad) kui taastuvate (nt puit) loodusvarade vajadus ning seeläbi ka surve looduskeskkonnale. Jäätmete tekke vähendamine ja jäätmete tõhusam taaskasutamine vähendab ka jäätmete ladestuspaikade vajadust. Jäätmekava rakendamisega seoses avalduvate mõjude hindamisel ei tuvastatud ühtegi mõjufaktorit ega asjaolu, mis seonduks otseselt ja oluliselt kaitstavate loodusobjektidega ja seejuures avaldaks neile olulist negatiivset mõju. 54  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Jäätmekavaga ette nähtav jäätmete tõhusam sorteerimine ja ümbertöötlemine võib eeldada täiendavate rajatiste ning taristu vajadust, kuid selle mõju looduskeskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele ei ületa ressursivajaduse vähenemisest tulenevat positiivset mõju. Jäätmekava ei kavanda konkreetseid rajatisi ega muid objekte ega määra nende ruumilist paigutust. Jäätmevaldkonnaga seotud rajatiste ja tegevuste kavandamine toimub eraldiseisvalt ning selle käigus tuleb järgida kaitstavatele loodusobjektidele avalduvate mõjude hindamise ja vältimise põhimõtteid ning seda reguleerivat õiguslikku raamistikku. Kokkuvõttes on jäätmekava eesmärkide ja nende saavutamiseks kavandatud meetmete üldine kaudne mõju kaitstavatele loodusobjektidele positiivne. Kuna jäätmekava on riigi tasandil koostatud strateegiline arengudokument, mis ei puuduta lokaalset ega regionaalset tasandit ning ei kavanda konkreetseid rajatisi siis konkreetsetele kaitstavatele loodusobjektidele ei ole võimalik negatiivseid ega ka positiivseid mõjusid prognoosida. Mõju looduskeskkonna mitmekesisusele Jäätmekava üldised eesmärgid ja nende saavutamise meetmed toetavad säästlikku ressursikasutust. Jäätmete parem taaskasutamine vähendab nii taastumatute loodusressursside (näiteks ehitusmaavarad) kui taastuvate loodusvarade (näiteks mets ja vesi) kasutamise vajadust. Seega väheneb surve maavarade kaevandamiseks ja uute karjääride avamiseks, mis omab positiivset mõju elurikkusele. Väiksem jäätmeteke ja parem jäätmete taaskasutus vähendab tõenäoliselt ka puidu kasutust ning seeläbi leevendab raiesurvet metsadele. Jäätmete väiksem teke ja loodusesse sattumine avaldab positiivset mõju looduskeskkonnale, sealhulgas veekvaliteedile, mis omab positiivset mõju ökosüsteemide ja liikide seisundile. Jääkreostuse jätkuv likvideerimine ning ohtlike jäätmete looduskeskkonda sattumise vähenemine omab samuti positiivset mõju looduskeskkonnale ja elurikkusele. Kokkuvõttes on riigi jäätmekava mõju looduskeskkonna mitmekesisusele positiivne. Jäätmekava rakendamisega seoses ei tuvastatud ühtegi mõjufaktorit ega asjaolu, mis avaldaks looduskeskkonna mitmekesisusele olulist negatiivset mõju. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Looduskeskkonnale, sealhulgas kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele avalduvate mõjude hindamisel olid aluseks järgmised eeldused: • Jäätmetekke vähenemise ja jäätmete parema taaskasutamisega väheneb nii taastumatute (nt maavarad) kui taastuvate (mets, vesi) loodusressursside kasutamise vajadus • Jäätmetekke vähenemine ja tõhusam jäätmete kogumine ja taaskasutamine vähendab jäätmete loodusesse sattumist avaldades positiivset mõju looduskeskkonnale. • Jäätmekäitluse ümberkorraldusega seoses võib kaasneda vajadus uute jäätmete kogumise, sorteerimise ja ladestamisega seotud rajatiste (rajatiste võrgustiku) ja taristu järgi. Antud rajatistega seoses võib looduskeskkonnale avalduda mõningane negatiivne mõju. Mõju seisneb ökosüsteemide ja liikide elupaikade kaos rajatiste alal ja mõjutamises (nt häiringutes) rajatiste naabruses. • Jäätmekäitlusega seotud rajatiste ja taristu rajamisega kaasneb ehitusmaterjalide vajadus, mis suurendab vajadust loodusressursside järgi mõjutades seeläbi looduskeskkonda. • Jäätmekäitluse korraldusel, sh uute rajatiste kavandamisel järgitakse looduskeskkonnale sh kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele avalduvate mõjude 55  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu hindamisel ning ära hoidmisel ja leevendamisel Eestis ja Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid. See aitab ära hoida või minimeerida jäätmekäitlusega seotud mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele. Majandusmõjude hindamisel kasutatavad eeldused Majandusmõjude hindamisel on eeldatud, et täiendavad piirangud või kohustused muudavad teenuste osutamise vähemalt lühemas perspektiivis kallimaks – juhul kui piirangust/kohustusest tulenev muutus oleks jäätmekorraldusega tegelevatele ettevõtetele tulus (st teenuse hinda mitte tõstev), oleks vastav muudatus juba varem juurutatud. Samuti võib eeldada, et iga järgmine (suurem) jäätmete ringlusse/taaskasutusse võtmise protsent on kallim kui seni, kuid võib muutuda pikemas perspektiivis soodsamaks arvestades kaasnevat innovatsiooni, mastaabiefekti, materjalide kallinemist maailmaturul jms. Innovatsiooni kaudu on perspektiivis võimalik vähendada jäätmekäitluse kulusid. Eeldatakse, et taaskasutatavate materjalide ringlusse võtmise kasv on innovatsiooni ja väärindamist soodustav, kuna suuremad materjalikogused võimaldavad potentsiaalselt paremini katta arendamise ja investeeringutega seotud kulusid. Lisaks võivad motivatsiooni innovatsiooniks suurendada toetused ja teatud määral ka karmistuvad nõuded – viimane suurendab aga järelevalve vajadust ning halduskoormust. Eeldatakse, et täiendavatest piirangutest ja kohustustest tekkiva kulude kasvu – eelkõige tekkekohal kogumisega kaasneva transpordikulude tõttu – saavad jäätmekorralduse ettevõtted üle kanda jäätmete tekitajatele (pakendiettevõtjad, muud äriühingud, kodumajapidamised, avalik sektor). Juhul kui kulude kasvu kompenseerib jäätmete tekitajatele riik, võtab ühiskond lisakulu enda kanda ning jäätmetekitajate isiklik majanduslik olukord otseselt ei halvene. Makrovaates sellest aga olulist leevendavat muutust ei teki, sest riik peab kaasneva kulu (toetuse) võrra muudes valdkondades kulusid vähendama või kasvatama tulusid ehk suurendama makse ja tasusid. 56  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 6.3 Hindamiskriteeriumid 6.3.1 Hindamiskriteeriumid looduskaitse valdkonnas Kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 võrgustiku alade ning nende kaitse- eesmärkide seisund Kaitstavatel aladel ja Natura 2000 võrgustiku aladel kehtib kaitsekord ning jäätmekäitusega seotud taristu rajamine ning muud olulisema keskkonnamõjuga tegevused on reguleeritud. Seega pole seoses võimalike rajatiste või taristuga ette näha olulisi otseseid mõjusid kaitstavatele aladele ega Natura võrgustiku aladele. Tõenäoliselt puuduvad ka olulised kaudsed mõjud. Mõjud seoses rajatiste ja taristu rajamise ning kasutamisega võivad avalduda kaitstavatele liikidele nende elupaikades, mis paiknevad väljaspool kaitstavaid alasid. Mõjud kaitstavatele aladele ja liikidele võivad avalduda seoses loodusesse sattuvate jäätmete hulga muutustega, samuti seoses mõjudega veekvaliteedile. Mõjud võivad avalduda ka seoses ohtlike jäätmete ja jääkreostusega. Loodusmaastike ja looduslike ökosüsteemide seisund Loodusmaastikke ja ökosüsteeme mõjutab ressursikasutus, mis seondub jäätmete tekke ja taaskasutusega. Jäätmetekke vähenemine ja jäätmete parem taaskasutus põhjustab ressursikasutuse vähenemist. Sellega seoses võib eeldada kaevandusalade vajaduse vähenemist, samuti väiksemat raiesurvet metsadele. Kokkuvõttes säästab see looduslikke maastikke ja ökosüsteeme ja hoiab ära nende seisundi halvenemist. Juhul kui jäätmete taaskasutus on väiksem on vajadus loodusressursside järele suurem ning mõju loodusmaastikele ja ökosüsteemidele on vastupidine ehk negatiivne. Nii loodusmaastikke kui ökosüsteeme võib mõjutada jäätmekäitlusega seotud rajatiste ning taristu rajamine. Suurima mõjuga on suurepindalalised objektid nagu jäätmete ladestusalad, kuid ka väiksemate objektide, näiteks kogumis- või sorteerimispunktide võrgustik võib samuti avaldada olulist mõju. Jäätmekäitlusega seotud rajatiste ja taristu rajamisel kaasneb ehitusmaterjalide vajadus, mis suurendab vajadust loodusressursside järgi mõjutades seeläbi loodusmaastikke ja ökosüsteeme. Ökosüsteemide seisundile võib mõju avalduda seoses loodusesse sattuvate jäätmete hulga muutustega, samuti seoses mõjudega veekvaliteedile. Mõjud ökosüsteemidele võivad avalduda ka seoses ohtlike jäätmete ja jääkreostusega. Loodusmaastike elurikkus (bioloogiline mitmekesisus) Loodusmaastike elurikkusele avaldavad mõju nii jäätmete taaskasutusega seonduv ressursivajadus, jäätmekäitlusega seotud rajatised ja taristu ja nende rajamisest tulenev ressursivajadus kui ka mõjud veekeskkonna keemilisele seisundile. Loodusmaastike killustamine rajatistega võib avaldada elurikkusele negatiivseid mõjusid, kuid see mõju avaldub eeldatavalt suhteliselt vähestes kohtades ja on väikese ulatusega. Ressursikasutuse vähenemine omab positiivseid mõjusid kuna väheneb vajadus elurikkust vähendavate kaevandusalade järele, samuti võib eeldada puidukasutuse ja raiesurve vähenemist, millel on positiivne mõju metsaelustikule. 57  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 6.3.2 Hindamiskriteeriumid majanduse valdkonnas Mõju hindamisel majandusele lähtuti kriteeriumite valikul Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei välja töötatud juhendist „Mõjude hindamise metoodika“ (2021) (edaspidi ka „juhend“). Juhendi kohaselt ilmneb mõju majandusele, kui pärast sekkumist leiavad aset muutused üksikindiviidi, leibkondade, ettevõtete, kolmanda sektori, riigiasutuste või ühiskonna majanduslikes suhetes. Analüüsi koostajate hinnangu kohaselt on riigi jäätmekava eelnõu hindamisel otstarbekas kasutada järgmisi kriteeriume: • Leibkondade majandusolud – hinnatakse mõju leibkondade sissetulekutele ja kuludele; • Ettevõtete toimetulek, sh ka põllumajandus-kalandus – hinnatakse mõju ettevõtete majandustulemustele sh kasumlikkusele ning selle läbi jätkusuutlikkusele ja konkurentsivõimele; samuti mõju ressurssidele (nt põllumaa, mets), toidu kvaliteedile jms; • Innovatsioon ja ressursside väärindamine – hinnatakse, millist motivatsiooni tekitavad ja millise keskkonna loovad planeeritavad meetmed/alternatiivid innovatsiooniks ja suuremaks väärindamiseks sh. ring- ja biomajandusele üleminekuks; • Halduskoormus ja infoühiskonna areng – hinnatakse, kas eelnõu tekitab täiendavaid info edastamise kohustust ning haldusprotseduure ning kas plaanitakse infotehnoloogilisi lahendusi teenuste osutamise lihtsustamiseks ja kättesaadavamaks tegemiseks; • Avaliku sektori tulud-kulud – hinnatakse, kas eelnõus suurendab avaliku sektori (riik, KOV-id) toetusi ehk kulusid ning kas vähendab või suurendab maksulaekumisi. Sõltuvalt jäätmeliigist on hindamise kriteeriumite arvu erinev, sest mõni kriteerium ei ole teatud jäätmeliikide alternatiivide hindamisel kohased. Majandusvaldkonna hindamisel ja eelkõige tulemuste võrdlemisel teiste mõjuvaldkondadega tuleb arvesse võtta, et jäätmemajandus ei ole tööhõive ja lisandväärtuse ning ka jäätmetekitajatele kaasnevate kulude mõttes suur tegevusala. Nii oli Statistikaameti ettevõtte majandusnäitajate statistika põhjal tegevusalal „Jäätmekogumine, - töötlus ja -kõrvaldus; materjalide taaskasutusele võtmine“ 2020. aastal hõivatud ca 2400 inimest ehk 0,36% Eesti kogu hõivatute arvust. Tegevusala ettevõtete lisandväärtuse (78M€ 2020.a) osakaal Eesti kogu lisandväärtusest oli samas suurusjärgus (0,33% 2020.a) ning keskmine brutopalk ca 91- 92% Eesti keskmisest. Tegevusala ettevõtete kasumlikkus ei ole aga kõrge – ärikasumi marginaal (st ärikasum / müügitulud) kõikus 2,3% ja 6,2% vahel perioodil 2011-2020. Seega võib ka suhteliselt väike kulude kasv – kui seda ei saa teenuste hindadesse edasi kanda – halvendada oluliselt ettevõtete jätkusuutlikkust. Leibkondade kogusissetulekuga võrreldes moodustavad jäätmekäitluse kulud arvestuslikult alla poole (0,5) protsendi ehk tegemist on suhteliselt väikese kululiigiga. Sama võib eeldada ka ettevõtete kohta – jäätmekäitlus võib olla olulise tähtsusega väikesel osal ettevõtetest. Nii moodustab tegevusala „Jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus; materjalide taaskasutusele võtmine“ müügitulu Statistikaameti andmete kohaselt ca 0,5% statistikasse kaastatud Eesti ettevõtete müügituludest ning tegevusala kogu müügitulu ei teki ainult äriühingutele osutatavatest teenustest (teenused kodumajapidamistele ja avalikule sektorile, materjalide müük jms). 58  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 6.3.3 Hindamiskriteeriumid maakasutuse valdkonnas Maastik, maakasutus, saastunud alad Jäätmekäitlusega seotud taristu rajamisel tuleb järgida õigusaktidega reguleeritud korda, mis sisaldab mh keskkonnaaspektide analüüsi ning nendega arvestamist eesmärgiga vältida olulist keskkonnamõju. Kõige rohkem mõjutavad antud kontekstis maastikke ja maakasutust Ida-Virumaal asuvad aheraine ja tuhaladestud. Mõju saab vähendada selle materjali väärindamise ning taaskasutamise ehitusmaterjalina looduslike maavarade asemel. Alternatiivide puhul võrreldakse maa-alade vajaduse suurust. Eelistatud on olemasolevate jäätmekäitlusalade laiendamine, uute rajamise asemel. Seda juhul, kui mitterajamise võimalus puudub. Väiksema negatiivse mõjuga on tegevused, mis välistavad uute reostunud alade tekkimise. Eelistatud on alternatiiv, mille maakasutuse mastaap on väiksem, kuna ühtlasi on siis ka reostuspotentsiaal väiksem. Olemasolevate jääkreostusalade likvideerimisega riik tegeleb. 6.3.4 Hindamiskriteeriumid sotsiaal valdkonnas Hõive, inimese tervis Pakendite vähendamine, taaskasutuse suurendamine ning ringmajanduse hoogustumine loovad uusi võimalusi ettevõtluses ning seega ka uusi töökohti. Eelistatud on alternatiiv, mis potentsiaalselt loovad uusi ja säilitavad olemasolevaid töökohti. Õigusaktides on toodud piirnormid seoses inimese tervisega (nt välisõhus leviv müra), millega peab jäätmekäitlemise korraldamises arvestama. Jäätmekäitlusega on sageli seotud lõhn (lõhnahäiring), mille mõju hindamine on tugevalt subjektiivne, aga siiski on eesmärk eelistada alternatiivi, millel on potentsiaalselt väiksem lõhna levik. Jäätmekäitlusrajatistega on seotud ka visuaalne aspekt ja siin on samuti eelistatud alternatiiv, mille visuaalne mõju on väiksem. Kokkuvõttes on eelistatud alternatiiv, millel on tervikuna väiksem negatiivne mõju inimese tervisele läbi müra, lõhn ja visuaalse mõju aspektide. 59  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 6.4 Hinnang alternatiividele 6.4.1 Hinnang alternatiividele looduskaitse valdkonnas Pakendijäätmed Alternatiiv 1. Olemasoleva pakendijäätmete kogumissüsteemi tõhustamine taaskasutusorganisatsioonide kaudu müügipakendi kogumisega Suureneb pakendite ringlussevõtt, mille kaudu väheneb loodusressursside kasutamise vajadus ning väheneb surve loodusmaastikele, ökosüsteemidele ning üldisele elurikkusele. Pakendite ringlussevõtu suurenemine on siiski väiksem kui alternatiivide nr 2 ja 3 puhul ning seega on sellega ka kaasnev positiivne mõju looduskeskkonnale väiksem. Kuna tõhustatakse olemasolevat süsteemi siis on vajadus uute rajatiste ja taristu järele veidi väiksem kui alternatiivide 2 ja 3 puhul ning looduskeskkonnale sellega seoses olulist survet ei avaldu. Vajadus täiendava maa järele seoses jäätmete kogumiskohtadega on väikene. Seega ei kaasne olulist taimestikuga alade ega ökosüsteemide kadu. Erinevus on suhteliselt väikene kuna ka alternatiivide nr 2 ja 3 puhul ei kaasne maavajadusega seoses olulist looduslike alade ja ökosüsteemide kadu. Pakendijäätmete kogumisvõrgustiku täiendamine nõuab investeeringuid vastavatesse lahendustesse (konteinerid jms) ning sellega seoses kaasneb teatav materjalide vajadus, mis on seotud ka loodusressursside kasutamisega. Antud mõju on siiski väikene ja ei ole looduskeskkonnale avalduvate mõjude aspektist tõenäoliselt oluline. Alternatiiv nr 1 puhul on pakendijäärmete kogumise tõhusus väiksem, mis tingib väiksema materjalide taaskasutuse ja ringlusse suunamise võrreldes teiste alternatiividega. Seetõttu on vajadus loodusressursside kasutamiseks seoses uute pakendite ja muu tootmisega oluliselt suurem kui alternatiivide nr 2 ja 3 puhul. Arvestatud eelnimetatud aspekte on alternatiivi nr 1 mõjud negatiivsemad kui alternatiivide nr 2 ja 3 korral. Täiendavaks negatiivseks aspektiks võib alternatiiv nr 1 puhul olla prügistamine seoses sellega, et avalike pakendikonteinerite juurde tuuakse ka muid jäätmeid ja konteinerid võivad üle täituda. Sellega võib kaasneda lendprahi sattumine looduskeskkonda. Lendpraht võib jõuda looduslikele aladele, samuti veekeskkonda põhjustades negatiivseid mõjusid elustikule ja ökosüsteemide seisundile. Kokkuvõttes on alternatiiv nr 1 mõjudelt looduskeskkonnale veidi halvem kui alternatiivid nr 2 ja 3. Alternatiiv 2. Oluline kohtkogumise laiendamine pakendijäätmetele. Pakendite ringlussevõtt suureneb oluliselt , mille tõttu väheneb loodusressursside nagu puit ja maavarad kasutamise vajadus ning väheneb surve loodusmaastikele, ökosüsteemidele ning üldisele elurikkusele. Kohtkogumise laiendamine pakendijäätmetele nõuab investeeringuid vastavatesse lahendustesse (konteinerid jms) ning sellega seoses kaasneb teatav materjalide vajadus, mis on seotud ka loodusressursside kasutamisega. Antud materjalide vajadus on suurem kui alternatiivi nr 1 puhul ja 60  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu võrdne alternatiiviga nr 3. Antud mõju on siiski väikene ja on looduskeskkonnale avalduvate mõjude aspektist suhteliselt väheoluline. Alternatiiv nr 2 korral kaasneb veidi suurem maavajadus kui alternatiivi nr 1 puhul. Kuna maavajadus on tingitud olemasolevate kohtkogumise paikade laiendamisest, mis paiknevad valdavalt asulates kõva kattega pindadel, siis ei kaasne sellega looduslike koosluste ja ökosüsteemide kadu. Alternatiiv nr 3 on sama maavajadusega kui alternatiiv nr 2. Alternatiivi rakendamisega ei kaasne tõenäoliselt loodusmaastikke, ökosüsteeme ja elurikkust oluliselt mõjutavate rajatiste või taristu rajamist. Alternatiiviga ei kaasne olulist lendprahi teket ja võib eeldada, et võrreldes praegusega olukord lendprahi osas paraneb. Alternatiiv on lendprahi aspektist parem kui alternatiiv nr 1 ja võrdne alternatiiviga nr 3. Kokkuvõttes on alternatiiv nr 2 mõjudelt looduskeskkonnale ligikaudu võrdne alternatiiviga nr 3 ja veidi parem kui alternatiiv nr 1. Alternatiiv 3. Pakendijäätmete (müügipakendi) kogumine korraldatud olmejäätmeveo raames. Pakendite ringlussevõtt suureneb oluliselt, mille kaudu väheneb loodusressursside kasutamise vajadus ning väheneb surve loodusmaastikele, ökosüsteemidele ning üldisele elurikkusele. Analoogselt alternatiiviga nr 2 nõuab kohtkogumise laiendamine pakendijäätmetele mõnevõrra suuremaid investeeringuid vastavatesse lahendustesse (konteinerid jms) võrreldes alternatiiviga nr 1. Sellega seoses kaasnev materjalide vajadus, mis on seotud ka loodusressursside kasutamisega, on mõnevõrra suurem kui alternatiivi 1 korral ning võrdne alternatiiviga 2. Antud mõju on siiski väikene ja on looduskeskkonnale avalduvate mõjude aspektist suhteliselt väheoluline. Antud alternatiivi korral kaasneb veidi suurem maavajadus kui alternatiivi nr 1 puhul. Kuna maavajadus on tingitud olemasolevate kohtkogumise paikade laiendamisest, mis paiknevad valdavalt asulates kõva kattega pindadel, siis ei kaasne looduslike koosluste ja ökosüsteemide kadu. Alternatiiv nr 2 on sama maavajadusega kui alternatiiv nr 3. Alternatiivi rakendamisega ei kaasne tõenäoliselt loodusmaastikke, ökosüsteeme ja elurikkust oluliselt mõjutavate rajatiste või taristu rajamist. Alternatiiviga ei kaasne olulist lendprahi teket ja võib eeldada, et võrreldes praegusega olukord paraneb. Alternatiiv on lendprahi aspektist parem kui alternatiiv nr 1 ja võrdne alternatiiviga nr 2. Kokkuvõttes on alternatiiv nr 3 mõjudelt looduskeskkonnale ligikaudu võrdne alternatiiviga nr 2 ja veidi parem kui alternatiiv nr 1. Tabel 10. Pakendijäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine Väärtuste Geom Kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 korrutis keskmine keskmine alt 1 1 1/3 1/3 0,111 0,556 0,14 alt 2 3 1 1 3 1,667 0,43 alt 3 3 1 1 3 1,667 0,43 61  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Ehitus- ja lammutusjäätmed Alternatiiv 1: Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine tekkekohal Alternatiiv eeldab investeerimist mõningastesse lahendustesse seoses jäätmete liigiti kogumisega objektil, millega võib kaasneda mõningane, kuid tõenäoliselt suhteliselt väikene ressursivajadus. Alternatiivi korral on jäätmete ringlussevõtt tõhusam kui alternatiiv nr 2 puhul, mistõttu on mõju loodusressursside kasutusele (näiteks osa kaevandatavatest ehitusmaavaradest saab asendada ringlusse võetavate jäätmetega) positiivsem. Arvestades asjaolu, et objektil sorteeritakse rohkem ja esineb kogumisvahendeid, kus on kergekaaluline materjal, siis suureneb tõenäosus lendprahi tekkeks. Alternatiiv 2: Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine sega jäätmetena ning hilisem sorteerimine jäätmekäitluskohas Alternatiiv eeldab investeerimist teatud lahendustesse seoses jäätmete liigiti kogumisega jäätmekäitluskohas, millega võib kaasneda mõningane ressursivajadus. Kuna sorteerimine käitluskohas pole nii tõhus kui alternatiiv 1 korral siis on jäätmete ringlussevõtu määr väiksem ja vajadus loodusressursside järele suurem kui alternatiiv 1 puhul. Seega on mõjud looduskeskkonnale negatiivsemad kui alternatiiv 1 puhul. Tabel 11. Ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine Väärtuste Geom Kaalutud alt 1 alt 2 korrutis keskmine keskmine alt 1 1 4 4 2 0,80 alt 2 1/4 1 0,25 0,5 0,20 Ohtlikud jäätmed Alternatiiv 1. kasutame olemasolevat süsteemi (Vaivara hetkel olevad kärjed, Epler ja Lorenz maksimaalselt 2000- 2200 t/a, eksport) – suureneb eksport, miinuseks suureneb laoseisud ja kallineb jäätmekäitluskulu. Alternatiivi korral ei ole vaja täiendavat ruumi/maa-ala jäätmete ladustamiseks, kuid mõningast mõju looduskeskkonnale võib põhjustada jäätmete transport (eksport). Antud mõju on siiski väga väike. Kokkuvõttes on ka mõju looduskeskkonnale tänu maakasutuse muutuse vajaduse puudumisele minimaalne, mistõttu on alternatiiv mõnevõrra parem kui alternatiiv nr 2. Alternatiiv 1 puhul on ühtlasi tegu looduskeskkonna aspektist ka parima alternatiiviga. Antud järeldus on tehtud eeldusel, et kõigi alternatiivi korral käideldakse ohtlikke jäätmeid nõuetekohaselt ning jäätmete looduskeskkonda sattumist ei toimu. Alternatiiv 2. Suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1), ning ehitatakse välja lisakärjed Vaivara OJKK-s. 62  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Kaasneb täiendav ruumi/maa-ala ning ehitusmaterjalide vajadus seoses põletustehase ja Vaivara OJKK lisakärgede rajamisega, samas on transpordi (ekspordi) vajadus väiksem. Kokkuvõttes on alternatiiv nr 2. veidi halvem kui alternatiiv nr 1. Kuna ohtlike jäätmete valdkonna alternatiivid puudutavad üksikuid rajatisi ja suhteliselt väikest ruumivajadust ning ressursside (ehitusmaterjalide) vajadust, millega seonduv mõju looduskeskkonnale on eeldatavalt väikene on mõlema alternatiiviga looduskeskkonnale kaasnevad negatiivsed mõjud suhteliselt väikesed. Seetõttu eristuvad alternatiivid suhteliselt vähe. Tabel 12. Ohtlike jäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine Väärtuste Geom Kaalutud alt 1 alt 2 korrutis keskmine keskmine alt 1 1 2 2 1,414 0,67 alt 2 1/2 1 0,5 0,707 0,33 Olmejäätmed Alternatiiv 1. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine jääb riigi vastutusele Alternatiiv mõju oleneb selle tõhususest, ehk mida suurem on jäätmete ringlussevõtt seda väiksem on mõju looduskeskkonnale. Positiivne mõju seondub peamiselt loodusressursside kasutamise vajaduse vähenemisega kuna seda asendab taaskasutatav materjal. Antud alternatiiv on hinnatud kõige vähem tõhusaks kuna eeldatakse et omavalitsused, eriti koostööd tehes suudavad olmejäätmete ringlussevõttu paremini tagada. Alternatiiv 2. KOV vastutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamise eest oma haldusterritooriumi osas Alternatiiv mõju oleneb selle tõhususest, ehk mida suurem on jäätmete ringlussevõtt seda väiksem on mõju looduskeskkonnale. Positiivne mõju seondub peamiselt loodusressursside kasutamise vajaduse vähenemisega kuna seda asendab taaskasutatav materjal. Alternatiiv hinnati paremuselt keskmiseks kuna eeldatavalt suudavad omavalitsused lahendada ringlussevõttu paremini kui riik (alternatiiv 1) kuid mitte nii tõhusalt kui koostööd tehes (alternatiiv 3). Antud eeldus põhineb asjaolul, et kommunaalmajandus, mille osaks on ka jäätmemajandus ja selle korraldamine ei ole selline tegevusvaldkond, mille puhul ajalooliselt suudaks riik üksikisiku tasandil väga häid lahendusi leida. Pigem peaks selle kaliibriga teemaga tegelema jäätme tekkekohale lähimal vastutustasandil, milleks on kohalik omavalitsus. Samas, kui teemaga tegeledes ühendab mitu omavalitsust tegevuspõhiselt oma jõud, siis tekib mastaabiefekt, mille tulemusena avaldub ka suurem sünergia. Alternatiiv 3. KOV vastutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamise eest oma haldusterritooriumi osas ning koostööd tegevatel KOVidel on õigus omavahel seda vastutust jagada Alternatiiv mõju oleneb selle tõhususest, ehk mida suurem on jäätmete ringlussevõtt seda väiksem on mõju looduskeskkonnale. Positiivne mõju seondub peamiselt loodusressursside kasutamise vajaduse vähenemisega kuna seda asendab taaskasutatav materjal. Eeldatavalt on antud alternatiiv kõige tõhusam omades suurimat positiivset mõju. 63  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Tabel 13. Olmejäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine Väärtuste Geom Kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 korrutis keskmine keskmine alt 1 1 1/3 1/5 0,0667 0,405 0,10 alt 2 3 1 1/3 1 1 0,26 alt 3 5 3 1 15 2,466 0,64 6.4.2 Hinnang alternatiividele majanduse valdkonnas Pakendijäätmed Eeldatakse, et pakendijäätmete liigiti kogumisest ei teki otsest mõju leibkondadele, kuna pakendijäätmetega seotud kulud kannavad pakendiettevõtjad. Leibkondadele võib mõju olla kaudne, kuid neid arvestatakse juba ettevõtetele tekkivas (kulude kasv võib mõjutada töökohti) mõjus. Samuti võivad pakendijäätmete käitlemise kallinemise korral kasvada teatud toodete hinnad, mis vähendab kodumajapidamiste ostujõudu. Eeldatavasti on ainult kaudne majanduslik mõju ka avalikule sektorile (tuludele-kuludele), kuna otseseid toetusi või uusi tasusid pole alternatiivides ette nähtud. Taaskasutuse piirmäärade mitte täitmine võib aga kaasa tuua trahve Euroopa Liidu poolt, samuti mõjutab riigi tulusid ettevõtete käekäik. Näiteks tuleb Eesti riigil igal aastal Euroopa Liidule tasuda ringlusse võtmata plastpakendi omavahendi tasu ning see on sõltuvuses sellest, kui palju plastpakendijäätmeid ringlusse võetakse. Mida rohkem ringlusse võetakse, seda vähem tuleb maksta. Mõju avaliku sektori tuludele-kuludele on seetõttu hindamiskriteeriumina seetõttu arvesse võetud. Mõjusid ei tuvastatud aga halduskoormuse ja infoühiskonna kriteeriumi seisukohalt. Alternatiiv 1 rakendumisel tõhustatakse olemasolevat süsteemi täna seaduses sätestatud nõuete paremaks täitmiseks, mida loodetakse saavutada avalikes pakendijäätme kohtades kogumis ühtlustamisega; osapoolte vastutus ja kohustused jäävad seejuures samaks. Võib eeldada, et KOV- id mõnevõrra tõhustavad järelevalvet ning koostööd taaskasutusorganisatsioonidega. Kasutatakse paremini ära kulutõhusamad võimalused ringlussevõtu suurendamiseks. Panustada saab ka teadlikkuse kasvu ning selle abil eraldi kogumist suurendada. Kokkuvõttes võib eeldada, et see alternatiiv ei too siiski kaasa märkimisväärset kulude kasvu pakendiettevõtetele va mõningane tööjõukulu tõus ning täiendavate transpordivahendite muretsemisest tekkiv kulu ning ei tekita märkimisväärset impulssi uute (innovatiivsete) lahenduste kasutusele võtuks. Eeldatud on, et riigi seisukohalt tekib risk, et ei saavutata pakendite taaskasutuse sihtmäärasid32 ning millega kaasneb suurem nn omavahendi tasu Euroopa Liidu eelarvesse (vt eelnevat lõiku). Alternatiivi 2 märksõnaks on suurem kohtkogumine, mis muudab kogumise peamiselt kõrgemate transpordikulude tõttu kallimaks ehk toob kokkuvõttes kaasa suuremad kulud pakendiettevõtetele – tõenäoliselt saab need kulud vähemalt osaliselt edasi kanda pakendikauba hinda ning selle läbi mõjutab kulude kasv ka kodumajapidamisi. Samas saavutatakse suurem eraldi kogumise ja ringlussevõtu määrad ja suuremad eraldi kogutud pakendi/materjalide kogused. See peaks andma impulsi arendustegevustele ja seeläbi ka innovatsiooniks. Juhul kui materjalide hinnad püsivad 32 Kuna pakendijäätmed on seotud ka olmejäätmete sihtarvude saavutamisega, siis on risk, et ka viimaste saavutamine muutub raskemaks või neid ei saavutata. 64  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu (sarnaselt tänasele) kõrgel ka järgnevatel aastatel või kasvavad veelgi võib see kompenseerida (kombineerituna innovatsiooniga) kogumisega seotud kulude kasvu. Alternatiiv 3 korral tegeleb (kogub) pakendi- ja olmejäätmetega sama ettevõtja, kuid seejuures peab olema tagatud pakendite eraldi kogumine – pakendeid transporditakse kas eraldi veokitega või olmejäätmetega sama veoki eraldi sektsioonis. Kokkuvõttes ei saa üheselt hinnata, kas ja kuivõrd muudab selline lähenemine kogumise (pakendiettevõtetele) odavaks või kallimaks – mõnevõrra võivad transpordikulud võrreldes tänase (ja ka alternatiiviga 1) lahendusega kallimaks muutuda (täiendavad sõidud, uue tehnika vajadus) aga ilmselt on kogumine odavam, kui alternatiivis 2, sest transpordi logistikat on võimalik optimaalsemalt korraldada. Kui teenus muutud võrreldes olemasoleva olukorraga siiski kallimaks võib see kanduda ka pakendatud kaupade hindadesse ja mõjutada (vähendada) mõnevõrra elanikkonna ostujõudu. Alternatiiv 3 on optimaalsem lahendus, et saavutada suurem pakendijäätmete kohtkogumine ja suurem eraldi kogumine (st vähem pakendeid segaolmejäätmetes) ehk suuremad pakendikogused, mis peaks andma impulsi arendustegevusteks ja innovatsiooniks. Kokkuvõttes on antud hinnete põhjal (vt järgenvat tabelit) eeldatavalt soodsaim lahendus alternatiiv 3, kus võimaliku kulude kasv pakendiettevõtetele võib tõenäoliselt olla lühiajaline ning selle kompenseerivad materjalide suuremad kogused ja innovatsioon. Alternatiiv 1 korral olukord võrreldes tänasega oluliselt ei muutu, arvestatud on ainult võimalikke kuludega (trahvidega) riigile, kui taaskasutamise eesmärke ei täideta. Tõsi on see, et see mõju kandub edasi ka KOV-idele, lisaks veel kulud seoses järelevalve tõhustamisega. Tabel 14. Pakendijäätmete koondvõrdlustabel Geomeetriline Kaalutud Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 keskmine keskmine Alt. 1 1 1/2 1/3 0,6 0,16 Alt. 2 2 1 1/2 1,0 0,30 Alt. 3 3 2 1 1,8 0,54 Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete osas on sarnaselt pakendijäätmetega eeldatud, et see ei avalda otsest mõju kodumajapidamistele (st pole hindamiskriteerium). Samuti ei saa eeldada märkimisväärset mõju riigile ja avalikule sektorile üldiselt – ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse kehtestatud määr on Eestil täidetud ning toetusi ja tasude kehtestamist alternatiivid ette ei näe – st jätkatakse seniste EL struktuurivahenditest ringmajanduse toetamisega. Järelevalvetegevuse (KOV-ide poolt) kavandatud kasvust tingitud halduskoormuse kasvu on hinnatud vastava kriteeriumi juures. Rootsis on kohtsorteerimine ehitusobjektidel levinud, Eestis on seda üritatud (nt Ragn-Sells) aga seni on see osutunud liiga kalliks. Kasvanud tooraine hindade olukorras võiks sorteerimine ehitusplatsil olla nüüd ka Eestis tasuvam, mis võimaldab eraldada suuremas koguse jäätmehierarhia kõrgemas osas asuvaid jäätmeid ehk selliseid, mida on võimalik kasutada materjalidena (mitte täitematerjalina või põletada). Alternatiiv 1 näeb ette suuremal määral liigiti kogumist ehituskohal ja valikulist lammutamist, mis toob kaasa lisakulusid ehitusettevõtetele – see kulude kasv on eeldatavasti suurem, kui jäätmekäitluskohtades sorteerimiskulude (mida täna tehakse Eestis vähesel määral) vähenemine. See võib siis kaasa tuua ehitustegevuse mõningase kallinemise, sest üldjuhul järgneb lammutamisele ehitamine – samas, kuna nõuded on üldkehtivad siis on kõik ehitusettevõtted võrdses olukorras. Ekspertide tehtud analüüsi kohaselt on lammutamise maksumuse osakaal ehituse maksumusest hinnanguliselt 3-4%, lammutamisest moodustab jäätmekäitlus kogutud andmete põhjal ca 50% ehk isegi kui jäätmekäitlus kallineks näiteks tervelt kolmandiku (ca 33%) võrra siis võiks selle mõjul 65  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu ehituse maksumus kallineda ca 0,5% ehk mõju on pigem väike. Skandinaavia näitel – seal eelistatakse liigiti kogumist – võib eeldada, et kallinemine ei saa aga olla märkimisväärne. Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuringu33 kohaselt võib betooni taaskasutamisest (st müügist) saadav tulu olla suurem kui kaasnevad kulud - betoonjäätmete müügihind jäi uuringu kohaselt vahemikku 3-12 eurot tonnist, käitlemise kulud aga vahemikku 2,5-10 eurot tonn. Tulemus sõltub aga erinevatest teguritest nagu logistiline asukoht, jäätmete kvaliteet, alternatiivide (st kaevanduste) olemasolu ja lähedus ning riiklikud-regulatiivsed meetmed. Viidatud uuring toob välja, et kõrgemad müügihinnad saadi kohtades, kus toimub ehitus- ja lammutusjäätmete maksimaalne sorteerimine. Eestis soodustab betoonjäätmete kasutust asjaolu, et plaanis on mahukad infrastruktuuri objektid (neljarealised teed, Rail Baltic raudtee) ning uute kaevanduste rajamine muutuv järjest keerulisemaks. Eestis on osa lammutustegevusest seotud ka selliste hoonetega, mis langevad kasutusest välja ja mille asemele uusi ei ehitata (väiksemates asulates ja maapiirkondades asuvad vanad kortermajad või tööstushooned). Selline lammutustegevus kallineks märkimisväärselt juhul, kui juba täna ei teostata seda valikulise lammutamisega ja liigiti kogumist ei toimu34. Kuna lammutused toimuvad suuresti avaliku sektori vahendite toel, siis võib eeldada, et lammutuse teostaja järgib täpselt KOVi jäätmehoolduseeskirja ning oluline on, et neis saaksid tulevikus kajastatud ka objektil valikkogumise nõuded. Uue hoone rajamisel on jäätmete mahud oluliselt väiksemad kui lammutustöödel ning seetõttu ka võimalik kallinemine on väiksel. Lisaks on uusehitistel juba täna lihtsam koguda jäätmeid liigiti (mahud väiksemad, jaotatud pikema perioodi peale). Suuremad mahud eraldi kogutud ning kvaliteetsemat materjali peaks soodustama arendusetegevust ja innovatsiooni, mis aitab kogumisahela kulusid vähendada ning kogutud materjale kõrgemalt väärindada ehk (ehitus või jäätmekäitluse) ettevõtetel suuremat tulu teenida. Viimast toetab ka juba toimunud toormehindade kallinemine maailmaturul. Rangemate kohapeal kogumise nõuete täitmise kontrollimiseks peab tõenäoliselt tõhustama KOV-ide poolt teostatavat järelevalvet, see suurendab halduskoormust ja kulusid KOV-idele ja teatud määral ka ettevõtetele. Sarnaselt teiste hindamisvaldkondadega on siingi valitud kvalitatiivne hindamismetoodika (vt ptk 6.1), kuna täpsemat kvantitatiivset analüüsi jäätmekäitluse võimaliku kallinemise osas ei ole alternatiiv 1 juures võimalik teha avaliku informatsiooni puudumise (juba seetõttu, et liigiti kogumist Eestis sisuliselt ei toimu ja selle osas kuluarvestusi on vähe) ning alternatiivi üldise sõnastuse tõttu jäätmekavas („Jäätmeseadus annab üldise raamistiku, kuid täpsemad nõuded võivad omavalitsuste lõikes varieeruda"). Alternatiiv 2 korral suureneb kogumine segajäätmetena, mis tähendab väiksemaid kogumis- ja transpordikulusid ning suuremaid kulusid hilisemal sorteerimisel. Eraldatud materjalide kvaliteet on madalam ning ka kogused väiksemad (st osa materjali jääb segajäätmetest eraldamata) ehk ka motivatsiooni arendustegevusteks ning potentsiaalne tulu materjalide müügist on väiksemad. Alternatiiv 2 korral väheneb35 KMH koostajate arusaama kohaselt KOV-ide järelevalve kohustus ja sellega seoses väheneb halduskoormus st toimingud, mida järelevalvatavad ettevõtted peavad teostama ning ka koormus KOV-idele. Kokkuvõttes on eeldatavalt eelsitatum lahendus alternatiiv 1, kus võimaliku kulude kasv (ehitus)ettevõtetele on tõenäoliselt lühiajaline ning selle kompenseerivad materjalide suuremad kogused ja innovatsioonist ehk suurenevatest müügituludest tulenev võit. Alternatiiv 2 korral olukord võrreldes tänasega oluliselt ei muutu, arvestatud on ainult kvaliteetse materjalide koguste 33 vt https://environment.ec.europa.eu/system/files/2020-12/2011_CDW_Report_0.pdf (lk 52) Jäätmeseaduses kehtestatud nõuete kohaselt koostatud KOVide jäätmehoolduseeskirjades peab olema loetelu, 34 milliseid materjale tuleb liigiti koguda. 35 Säilib järelevalve selle üle, et jäätmed liiguksid vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. 66  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu võimalikust vähenemisest tingitud vähenevate tulude ja motivatsiooniga innovatsiooniks aga ka halduskoormuse (järelevalve) vähenemisega. Tabel 15. Ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonna koondvõrdlustabel Geomeetriline Kaalutud Alt. 1 Alt. 2 keskmine keskmine Alt. 1 1 1 1/3 1,2 0,34 Alt. 2 3/4 1 0,9 0,26 Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete (OJ) käitlemise alternatiivideks on: (1) võimekusi ei suurendata (energeetiline kasutus, ringlussevõtt, Vaivara lisakärjed), eeldatavasti suureneb OJ eksport. (2) suureneb energeetiline kasutamine, kasvab ringlussevõtu võimekus, ehitatakse lisakärjed Vaivara OJKK-s, motivatsioonisüsteem innovatsiooniks. Alternatiiv 1 korral jääb Eestil puudu nii ladestamiskohtadest (Vaivara täitub) kui ka põletamisvõimalustest energeetilisel otstarbel – Epler & Lorenz ei suuda vajadust rahuldada. Vaivara OJKK kasutusiga on küll võimalik teatud meetmega pikendada (üle 2025.a) aga see on ajutine leevendus. Loota võib OJ käitlemise eraturu tekkimisel Vaivara täitumise järel aga sellega on seotud märkimisväärne ebakindlus. Samuti on ebakindlus seotud OJ ekspordiga – eriti kui võetakse vastu Euroopa Komisjoni ettepanek muuta jäätmesaadetiste määrust (1013/2006) selliselt, et keelatakse (artikkel 11 kohaselt) jäätmete kõrvaldamine teistes liikmesriikides, välja arvatud teatud juhtudel. Seega võib jäätmetest vabanemine muutuda jäätmetekitajate jaoks keerukamaks aga ka kallimaks. Alternatiiv 2 näeb ette uue põletustehase rajamise energeetilise kasutamise otstarbel. Epler & Lorenz ASil on plaanid, mis suurendaks nende põletusvõimsust 17 000 tonni võrra aastas – see asendaks täiel määral Kunda Nordic Tsemendist jäänud tühimiku. Väike osa (2000t) põletusvõimsusest on plaanis rajada OJ käitluskeskuse lähedusse, mis võimaldab enne põletamist eraldada ringlusse võetavaid jäätmeid. Energeetilise kasutuse tasuvus on oluliselt kasvanud energiahindade kasvu tõttu viimasel paaril aastal. Vaivarasse plaanitava 4 lisakärje täitumise aeg oleks ca 17,6 aastat. See võimaldaks vältida riskide ja suurenevate kuludega seotud OJ eksporti. Ringlussevõttu suurendamiseks ja jäätmetekke vähendamiseks on ette nähtud toetusmeetmed, mida (osaliselt) finantseeritakse Euroopa Liidu vahenditest – seega on siin otsene lisakulu Eesti riigile väike ning ettevõtete lisakulud katavad eelduslikult suures osas toetused ja ka materjalide müügitulu. Viimase tulupotentsiaal on seoses tooraine hinnatõusuga maailmaturul kasvanud. Taaskasutuse osakaalu suurendamiseks kaalutakse OJ ladestamise keskkonnatasude tõstmist. See võiks soodustada ka ettevõtete teadus- ja arendustegevust ohtlike jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise suurendamise ning materjalide väärindamise võimaluste uurimiseks. Hindamise juures on arvestatud, et uued meetmed taaskasutuse toetamiseks (alternatiiv 2) võivad vähesel määral suurendada ka halduskoormust. Alternatiiv 1 korral muutusi võrreldes tänasega ei plaanita, mis tõenäoliselt (st juhul kui ei tule erasektori turupõhist initsiatiivi) viib vajaduseni suurendada eksporti ning muuta OJ vabanemise jäätmete tekitajatele kallimaks. Kokkuvõttes ei tuvastatud üheski aspektis alternatiiv 1 paremust võrreldes alternatiivi 2-ga (va vähesel määral halduskoormuse aspektis), viimane aga loob täiendavaid võimalusi ettevõtetele ja innovatsioonile. Seetõttu hinnati alternatiivi 2 paremust võrreldes alternatiiviga 1 väga tugevaks. 67  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Tabel 9. Ohtlike jäätmete valdkonna koondvõrdlustabel Geomeetriline Kaalutud Alt. 1 Alt. 2 keskmine keskmine Alt. 1 1 1/7 0,4 0,11 Alt. 2 7 1 2,6 0,79 Olmejäätmed Olmejäätmete osas võrreldi kolme alternatiivi ning erinevalt teistest jäätmeliikidest oli üheks kriteeriumiks ka mõju kodumajapidamistele. Kõikides alternatiivides jääb jäätmekorralduse kallinemise (juhul kui see toimub) peamine kulu ilmselt jäätmetekitaja (kodumajapidamised, ettevõtted, avalik sektor) kanda. Võib aga eeldada, et konkurentsi tingimustes kannavad jäätmekäitlejad kallinemise jäätmetekitajatele üle ainult osaliselt. Samuti vähendavad jäätmetekitajatele kulude kasvu võimalikud riigipoolsed toetusmeetmed. Aastast 2025 olmejäätmete taaskasutuse mõõtmiseks kasutatava ühtse metoodika kohaselt Eesti Euroopa Komisjoni poolt seatud sihtmäära täna ei täida (2020.a sihtmäär 50%, Eesti tegelik 29%). Seega võivad Eestit oodata teatud sanktsioonid (nt trahvid) Euroopa Liidu poolt. Kuivõrd pakendijäätmed panustavad ka olmejäätmete sihtarvude saavutamisse, siis on risk, et juhul kui pakendijäätmete sihtarvusid ei saavutata, siis ei saavutata seda ka olmejäätmete osas. Alternatiiv 1 korral jääb olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine riigi vastutusele. Jäätmete liigiti kogumise suurendamise meetmeteks on taristu rajamise toetused, teavituskampaaniad ja KOVide nõustamine, vajadusel kehtestatakse üksiknõudeid. Samuti edendatakse jäätmete tekkekohalt kogumist (kallim) ja tõhustatakse järelevalvet (halduskoormuse kasv). Oluline rahaline koormus jääb riigieelarvele, kuid riigi tegevusega saavutatakse eeldatavalt ka aktiivsem arendustegevus ja suurem innovatsioon võrreldes tänase olukorra jätkumisega. Siiski võib jäätmekäitlus ka mõnevõrra kallineda – suurem liigiti kogumine on eeldatavalt kallim ja seda ei pruugi kompenseerida materjalide müügist saadav tulude kasv – ja see kandub üle jäätmetekitajatele, sealhulgas kodumajapidamistele. Ettevõtted (jäätmekäitlejad) võidavad teatud määral toetuste ja arendustegevuste kaudu ning see võib kas kompenseerida täielikult või osaliselt jäätmete kogumise kallinemise. Alternatiiv 2 näeb ette, et KOV-id vastutavad olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamise eest. Suurema vastutuse ja täiendavate kohustuste finantseerimiseks hakkab KOV koguma teenuse eest jäätmetasu. Jäätmetasu asendab senist jäätmeveo teenustasu ning sellega finantseeritakse seega ka jäätmevedamise ja -käitlemise tegevusi. Jäätmetasu motiveerib jäätmevaldajaid liigiti kogumist suurendama aga juhul, kui suurema liigiti kogumisega oleks võimalik tasu vähendada. Selliselt disainitud tasustamise süsteem oleks aga keerukama struktuuriga, nõuaks täpsemat mõõtmist, mahukamat aruandlust ja rohkem bürokraatiat. Eeldatavalt suurenevad alternatiiv 2 korral tulud ringlusse võetud materjalide müügist, mis võib leevendada teenuse hindade kasvu jäätmevaldajatele (kodumajapidamised jt), kuna jäätmekäitlejad saavad pakkuda madalamat teenuse hinda. Selline paindlik hinnastamine on mõnevõrra keerulisem ning keerulisem on ka jäätmeveo hangete korraldamine. Bürokraatia kasvu võib põhjustada riigi poolt kehtestatav motivatsiooni ja trahvide süsteem KOV-idele ning käitlejate halduskoormust suurendab käitluskohtade kohustus deklareerida KOV-idele jäätmete taaskasutuse määrasid. 68  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Sisetehingute lubamine jäätmeveos võib ühest küljest kahjustada konkurentsi ja mõjuda negatiivselt innovatsioonile – kuna erasektori jäätmekäitlejatel võib väheneda motivatsioon konkurssidel osalemiseks ning suuremast ebakindlusest tingituna väheneb motivatsioon ja võimalused (nt vahendite kaasamiseks pankadest) investeeringuteks (st ka innovatsiooniks). Teisest küljest tuleb turule uued teenuse pakkuja ning kui erasektori teenuse pakkujatel on kindlus, et tegemist on võrdse konkurentsiga võib see ka teenusele (hindadele ja kvaliteedile) positiivselt mõjuda.36 Kuna liigiti kogumine eeldatavalt suureneb, saadakse väärtuslikumat ja suuremas koguses tooret ringlussevõtuks ja suureneb motivatsioon innovatsiooniks, nii kogutud materjalide kasutamiseks (suuremad kogused loovad suurema tulupotentsiaali), kui ka jäätmekäitluse tehnoloogiate arendamiseks. Alternatiiv 3 täiendab eelmist alternatiivi KOVide koostööga ning näeb ette koostööd tegevate KOVidele vastutuse (ringlussevõtu sihtarvude täitmise) jagamise võimalust. See võimaldab saavutada võrreldes alternatiiviga 2 iga kriteeriumi vaates eeldatavalt optimaalsema lahenduse, näiteks läbi mastaabiefektist tuleva kulude võidu ja läbi uute ideede jäätmemajanduse korraldamiseks. Otseseks võitjaks on omavalitsused. Jäätmekäitlejad saavad mõnevõrra suuremat tulu suurematest toorme kogustest. Halduskoormus jäätmevaldajate seisukohalt võrreldes alternatiiv 2-ga ei muutu aga jäätmetasu kogumise võivad KOVid koostöös efektiivsemalt korraldada – seda mõju on samuti arvestatud halduskoormuse kriteeriumi all. Nimetatud süsteem (alternatiiv 3) võimaldab ühtlustada naaberomavalitsustes kasutuses olevat korraldatud olmejäätmete veo mudelit. Suuremad jäätmeveo piirkonnad muudavad korraldatud jäätmeveo olemasolevatele teenuse pakkujatele küll atraktiivsemaks, kuid võib muuta turule sisenemise raskemaks uutele tegijatele, eriti väikestele ettevõtetele. Jäätmeveo piirkondade arv võib jääda senisega võrreldes oluliselt väiksemaks. Kokkuvõttes kujuneb alternatiiv 3 majanduslikus vaates kõige tugevamaks. Tabel 16. Olmejäätmete valdkonna koondvõrdlustabel Geomeetriline Kaalutud Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 keskmine keskmine Alt. 1 1 1 1/2 1/2 0,9 0,27 Alt. 2 2/3 1 1/3 0,6 0,18 Alt. 3 2 3 1 1,8 0,54 6.4.3 Hinnang alternatiividele maakasutuse valdkonnas Pakendijäätmed Alternatiiv 1. Olemasoleva pakendijäätmete kogumissüsteemi tõhustamine taaskasutusorganisatsioonide kaudu müügipakendi kogumisega. Toimub olemasoleva süsteemi tõhustamine kasutades juba eksisteerivat taristut ja rajatisi ning seetõttu vajadus täiendava territooriumi järele on vähene. Paigaldatakse eraldi pakendite kogumise konteinerid, mis võtavad täiendavalt ruumi. Suures pildis jätkub praegune olukord, kuid sõltuvalt 36 Näiteks OECD poolt tehtud analüüs (https://www.oecd.org/daf/competition/sectors/1920304.pdf) näitas, et konkureerival turul saavutatakse üldjuhul paremaid tulemusi (teenuse hind, kvaliteet) kui teenuse ise osutamisel või reguleeritud konkurentsi olukorras. See sõltub aga ka sellest, et suudetakse hangetel piisavalt konkurentsi tekitada. 69  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu olukorrast ja asukohast on kohati vajalik hinnanguliselt kuni ca ¼ võrra kõvakattega maad/ruumi juurde. Enamus kohtades mahutavad tõenäoliselt olemasolevad avalikud kogumispunktid lisakonteinerid ära, nii et kõvakattega maapinda pole juurde vaja. Alternatiiv 2. Oluline kohtkogumise laiendamine pakendijäätmetele. Pakendijäätmete tekkekohas toimub eraldi pakendite liigiti kogumine ning taaskasutusorganisatsioonid korraldavad äraveo koostöös KOV-ga. Selleks paigaldatakse eraldi pakendikonteinerid/ pakendikotid, mis võtavad täiendavalt ruumi. Võrreldes alternatiiviga 1 tekib pakendikonteinerid juurde. Hinnanguliselt on kuni 2 korda maad juurde vaja. Võimalik, et kohati saab ära kasutada olemasolevat kõvakattega maa-ala tihendades konteinerite paigutust. Kuid valdavalt on ilmselt vaja laiendada olemasolevaid kõvakattega alasid, kui konteinerid füüsiliselt ei mahu teistmoodi ära. Alternatiiv 3. Pakendijäätmete (müügipakendi) kogumine korraldatud olmejäätmeveo raames. Pakendijäätmete kokku kogumise ja transpordiga tegeleb sama lepinguline ettevõtja, kes korraldab ka olmejäätmete äravedu. Paigaldatakse eraldi pakendikonteinerid, mis võtavad täiendavalt ruumi. Võrreldes alternatiiviga 1 tekib pakendikonteinerid juurde. Sellest tulenevalt on vaja võrreldes praeguse olukorraga kuni ca 2 korda rohkem maapinda konteinerite jaoks. Võimalik, et kohati saab ära kasutada olemasolevat kõvakattega maa-ala tihendades konteinerite paigutust. Kuid valdavalt on ilmselt vaja laiendada olemasolevaid kõvakattega alasid, kui konteinerid füüsiliselt ei mahu teistmoodi ära. Kõikide alternatiivide puhul on täiendava ruumi vajadus suhteliselt väike või puudub üldse, sõltuvalt asukohast ja olukorrast. Suuresti on võimalik ära kasutada olemasolevaid kogumiskohti. Kui maad on juurde vaja, siis kokkuvõttes on eelistatud alternatiiv, mille täiendav maavajadus on väiksem. Seetõttu saab eelistuse alternatiiv 1, kuna alternatiivide 2 ja 3 maavajadus on suurem. Alternatiivide 2 ja 3 puhul ei ole enam avalikke pakendijäätmete kogumispunkte ja praegu selleks kasutatava maa- ala kasutusotstarve sellest tulenevalt muutub, aga samas laienevad kohtkogumise punktid. Neid on kvantitatiivselt märkimisväärselt rohkem kui avalikke kogumispunkte ja seetõttu tervikuna maavajadus suureneb. Tabel 17. Pakendijäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 keskmine alt 1 1 2 2 0,50 alt 2 1/2 1 1 0,25 alt 3 1/2 1 1 0,25 Ehitus- ja lammutusjäätmed Alternatiiv 1: Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine tekkekohal. 70  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Selle alternatiivi puhul vajadus täiendava maa-ala järele on väiksem või isegi puudub üldse. Kuid vajalik on vastava territooriumi olemasolu ehitusplatsil või selle lähiümbruses. Risk võimalikuks reostuseks on väiksem, kuna jäätmete koosseis on teada juba varakult. Alternatiiv 2: Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine segajäätmetena ning hilisem sorteerimine jäätmekäitluskohas. Siin on vajalik eraldi paiknev maa-ala, kus jäätmeid ladustatakse ja sorteeritakse. Mõju maakasutusele, maastikule on seetõttu suurem võrreldes alternatiiv 1-ga. Samuti on risk reostuseks suurem, kuna segajäätmete täpne kooseis ei pruugi olla teada transportimise ja mahalaadimise ajal. Tabel 18. Ehitus- ja lammutusvaldkonna alternatiivide võrdlemine kaalutud alt 1 alt 2 keskmine alt 1 1 3 0,71 alt 2 1/2 1 0,29 Eelistatud on alternatiiv 1. Ohtlikud jäätmed Alternatiiv 1. Jätkub olemasoleva süsteemi kasutamine Uusi ladestamiskohti ei rajata ja ei laiendata ka olemasolevaid põletamise ja ladestamise kohti, mistõttu mõju maavajadusega seoses ei teki. Samas suureneb vaheladustamine, mistõttu maakasutuse vajadus tõenäoliselt vähesel määral kasvab. Suureneb ka jäätmete eksport lähiriikidesse, kuna meie enda olemasolev võimekus ei ole enam piisav seoses kasvava jäätmete mahuga, mida on kohustus nõuetekohaselt käidelda. Ohtlike jäätmete käitlemine väljaspool Eestit ei põhjusta mõjusid meie maastikule ja maakasutusele ning ka reostusoht on väike (eelkõige transportimisel). Samas võivad tekkida mõjud jäätmete käitlemise sihtriigis. Alternatiiv 2. Suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1), ning ehitatakse välja lisakärjed Vaivara OJKK-s. Uue tööstusliku ehitise rajamine ja ka olemasoleva Vaivara ladestusala laiendamine koos vastava infrastruktuuriga rajamisega toob kaasa (pöördumatud) mõjud maakasutusele ja maastikupildile. Sel juhul on oluline asukohavalikul arvestada nii loodus- kui inimkeskkonna aspektidega ning leida lahendus, millel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju. Tervikuna on maavajaduse tõttu mõju maakasutusele oluline ning toob kaasa olulisi muutuseid. Ohtlike jäätmete põletamisega väheneb maavajadus, kuna põletamise suurendamisega väheneb ohtlike jäätmete ladestamise vajadus. Alternatiiv 2 puhul on mõju maakasutusele suurem võrreldes alternatiiv 1-ga. 71  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Tabel 19. Ohtlike jäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine kaalutud alt 1 alt 2 keskmine alt 1 1 3 0,63 alt 2 1 1 0,37 Olmejäätmed Alternatiiv 1. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine on riigi kohustus. Efektiivsem ja ratsionaalsem maakasutus, kuna eeldatavalt vajadus väheneb riigikeskse korralduse ja juhtimise tagajärjel. Eeldus on, et tänu riikliku tasandi mastaabiefektile tekib Eestis tervikuna vähem jäätmekäitluskohti ning seetõttu on maakasutuse vajadus väiksem. Üksikult võttes on need kohad pindalaliselt suuremad, aga tervikuna ja võrreldes teiste alternatiividega kasutatakse maad vähem. Alternatiiv 2. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine on KOV-i kohustus. Maakasutus (jjäätmekäitluskohad) on eeldatavalt selle alternatiivi puhul kõige suurem võrreldes teistega, kuna võib eeldada, et iga KOV planeerib ja rajab oma olmejäätmete kogumise ja esmase käitlemise rajatise(d). See on kõige vähemeelistatud alternatiiv. Alternatiiv 3. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine toimub kahe või rohkema KOV-i koostöös. Efektiivsem ja ratsionaalsem maakasutus 2 või enama KOV-i koostöös tekkivast sünergiast, kuna vaja on vähem maad jäätmekäitluskohtadele tervikuna. Eeldatavasti peavad KOV- d kohti juurde rajama, aga mitte nii palju kui alternatiiv 2 puhul. Tabel 20. Olmejäätmete valdkonna alternatiivide võrdlus kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 keskmine alt 1 1 3 2 0,47 alt 2 1 1 ½ 0,21 alt 3 1 2 1 0,33 Eelistatud on alternatiiv 1. 6.4.4 Hinnang alternatiividele sotsiaal valdkonnas Pakendijäätmed Alternatiiv 1. Olemasoleva pakendijäätmete kogumissüsteemi tõhustamine taaskasutusorganisatsioonide kaudu müügipakendi kogumisega (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Pakendiseaduse kohaselt peavad taaskasutusorganisatsioonid tagama, et tagatisrahata pakendite jäätmete kogumisvõrgustik vastaks pakendiseaduse nõuetele. Täpsemalt tähendab see seda, et iga taaskasutusorganisatsiooni kohta peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 72  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu kokkulepitud ning tegevuse eesmärgipärasel kaugusel. Sellisel juhul lisandub kogumiskohti ning tuleb juurde palgata töötajaid (lisaks olemasolevatele), kuna vaja on nt täiendavat transporditehnikat. Alternatiiv 2. Oluline kohtkogumise laiendamine pakendijäätmetele (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Riiklikult määratakse ära piirkonnad/tingimused, millisel juhul tuleb tagada pakendijäätmete kohtkogumise teenus ning millistes piirkondades või millistel tingimustel toimub pakendijäätmete kogumine avaliku pakendijäätmete kogumisvõrgustiku kaudu. Sellisel juhul lisandub kogumiskohti ning tuleb juurde palgata töötajaid (lisaks olemasolevatele), kuna vaja on nt täiendavat transporditehnikat. Alternatiiv 3. Pakendijäätmete (müügipakendi) kogumine korraldatud olmejäätmeveo raames (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Pakendijäätmete kogumine on osa korraldatud olmejäätmeveost ja korraldatud kohalike omavalitsuste poolt. Uusi kogumiskohti juurde ei teki. Olemasolevatesse kohtadesse tekivad täiendavad mahutid, mille tühjendamiseks pole tõenäoliselt vaja palgata uusi inimesi. Võib-olla tekib vajadus üksikute täiendavate töökohtade järele. See sõltub jäätmevedajate tehnilistest võimalustest ning töökorraldusest. Eeldus on mitmesektsioonilise kogumisauto kasutamine. Kuna suuresti jätkub olemasolev olukord, siis märkimisväärselt täiendavaid töökohti selle alternatiivi puhul ei teki. Kõikide alternatiivide puhul on eelduseks, et täidetakse seadusest tulenevad nõuded inimese tervisele (nt müra) ja seetõttu olulist negatiivset keskkonnamõju ei saa prognoosida. Tabel 21. Pakendijäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 keskmine alt 1 1 1 2 0,39 alt 2 1 1 2 0,39 alt 3 1/2 1/2 1 0,22 Ehitus- ja lammutusjäätmed Alternatiiv 1: Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine tekkekohal (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Jäätmete ringlussevõtu puhul on oluline materjali puhtus - mida puhtam on materjal, seda kergemini on see ringlusse võetav. Puhtama materjali saamise eelduseks on hoonete valikuline lammutamine ning jäätmete võimalikult suures ulatuses liigiti kogumine nende tekkekohas, st ehitus- ja lammutusobjektidel. Tegevuse korraldab objekti asukohas ehitusettevõtja rakendades selleks tõenäoliselt oma olemasolevaid töötajaid ning vajadusel suurendades töökorralduse efektiivsust. Inimese tervise ja ohutuse seisukohast võttes tuvastatakse tekkekohal võimalikud ohu- ja riskiallikad väga varakult. Erinevate jäätmete segunemise ja võimaliku ohu (nt põlengu) võimalus on väike, kuna liigiti kogumine toimub kohe alguses. Alternatiiv 2: Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine segajäätmetena ning hilisem sorteerimine jäätmekäitluskohas (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). 73  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Jäätmeseaduse kohaselt tuleb ehitise lammutamisel võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale. Praktikas kogutakse ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivad jäätmed sageli segajäätmetena, eraldades üksnes ohtlikud jäätmed, kuna ettevõtjale on niimoodi ökonoomsem. Selle alternatiivi puhul on tööhõive suurem võrreldes alternatiiv 1-ga, kuna kohapeal segajäätmetena kogutu tuleb jäätmekäitluskohas sorteerida ning töömaht on suurem. Risk õnnetusjuhtumiks, sh mõju inimese tervisele ja ohule, on suurem, kuna segajäätmete koosseis ei ole teada enne sorteerimist - transport ja käitlemine võivad põhjustada negatiivset keskkonnamõju. Näiteks on võimalikud põlengud isesüttimise tagajärjel. Kitsalt võttes on eelistatud alternatiiv 2, kuna töökohti tekib rohkem. Tabel 22. Ehitus- ja lammutusvaldkonna alternatiivide võrdlemine kaalutud alt 1 alt 2 keskmine alt 1 1 1 0,37 alt 2 2 1 0,52 Ohtlikud jäätmed Alternatiiv 1. Jätkub olemasoleva süsteemi kasutamine Mõju hõivele ja tervisele on väheoluline, kuna alternatiiv baseerub suuresti olemasoleval olukorral. Sellest tulenevalt uusi töökohti märkimisväärselt juurde ei teki. Vähesel määral võib neid (ajutiselt) lisanduda, kui suureneb käideldavate jäätmete maht. Alternatiiv 2. Suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1), ning ehitatakse välja lisakärjed Vaivara OJKK-s. Uute käitlemisüksuste kavandamise juures tuleb mh hinnata mõju tervisele ning see ei tohi ületada kehtivaid piirnorme (nt välisõhus leviv müra). Mõju tööhõivele on positiivne, kuna tekib uusi töökohti ning väljaspoole suuremaid keskusi, kus töökohtade olemasolu on eluliselt tähtsam. Tabel 23. Ohtlike jäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine kaalutud alt 1 alt 2 keskmine alt 1 1 1 0,37 alt 2 3 1 0,63 Eelistatud on alternatiiv 2, kuna tekib juurde uusi töökohti. 74  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Olmejäätmed Alternatiiv 1. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine on riigi kohustus (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Jätkub olemasolev olukord, kus seadusega KOVidele jäätmete liigiti kogumiseks ja/või korduksasutuseks ettevalmistamiseks või ringlusse suunamiseks sihtarve ei kehtestata ja vastustust ei panda. Tööhõivele oluline mõju puudub, kuna uusi töökohti märkimisväärselt juurde ei teki. Alternatiiv 2. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine on KOV-i kohustus (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Jäätmekäitluskohad peavad sellise lahenduse puhul suutma arvestust pidada KOVide lõikes, et oleks võimalik öelda, kui palju võeti KOViti olmejäätmeid ringlusesse. Võrreldes alternatiivide 1 ja 2-ga tekib töökohti juurde kõige rohkem, kuna iga KOV tegeleb jäätmekäitlusega iseseisvalt (jäätmekäitluskohti on rohkem), mistõttu on vajadus töökohtade järele suurem (puudub sünergia võrreldes alternatiiviga 3). Alternatiiv 3. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine toimub kahe või rohkema KOV-i koostöös (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Antud juhul näiteks saaks olla kolmel KOVil koostööleping või koostööorganisatsioon, mille abil nad teeksid ühiseid hankeid, eeskirju ja jäätmekavasid ning jagaksid vastutust sihtarvu saavutamise eest. Jäätmekäitluskohti tekib juurde, aga vähem võrreldes alternatiiv 2-ga ning sellega seoses tekib töökohti juurde rohkem võrreldes alternatiiv 1-ga ning vähem võrreldes alternatiiv 2-ga. Inimeste tervise osas on riskid kõigi alternatiivide puhul pisut suuremad, kuna olmejäätmete koosseis pole teada ning võimalus õnnetusjuhtumiks on suurem, kui pakendijäätmete käitlemisel (pakendijäätmed on eeldatavalt puhtamad). Kõikide alternatiivide puhul on eelduseks, et täidetakse seadusest tulenevad nõuded inimese tervisele (nt müra) ja seetõttu olulist negatiivset keskkonnamõju ei saa prognoosida. Oluline on suurendada inimeste üleüldist teadlikkust ning sotsiaalset vastutust olmejäätmete kogumisel ja sorteerimisel, kuna jäätmete tekkekohas tehtu (sorteerimine, ohtlike jäätmete sattumine olmeprügisse, pakendi eraldi kogumine) mängib olulist rolli edasiste sammude keskkonnamõjudes. Tabel 24. Olmejäätmete valdkonna alternatiivide võrdlus kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 keskmine alt 1 1 ½ ½ 0,26 alt 2 3 1 2 0,74 alt 3 2 2 1 0,65 75  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 6.5 Riigi jäätmekava mõju kliimamuutusele 2021. aastal oli jäätmesektori terviklik kasvuhoonegaaside (KHG) heide 292,54 kt CO2 ekvivalenti. Suurimaks emiteerijaks jäätmemajanduses oli tahkete jäätmete ladestamine, mis moodustas summaarsest heitkogusest ca 60%. Eesti majanduse summaarsest KHG heitest moodustas jäätmesektori heide tervikuna 2,26-i, kusjuures jäätmesektori osakaal aasta jooksul vähenes 0,26 protsendipunkti võrra. See statistika näitab, et Eesti jäätmesektor on kliimamuutuste leevendamise osas liikumas õiges suunas. Arvestades asjaolu, et Euroopa liidus üldtunnustatud jäätmehierarhias on jäätmete ladestamine viimasel kohal ning Riigi jäätmekava panustab esmajoones jäätmetekke vältimisele ning jäätmete ringlussevõtu edendamisele, võib kindlalt väita, et Riigi jäätmekava 2022- 2028 rakendamisel Eesti jäätmemajanduse KHG heide väheneb tulevikus veelgi. Kui arvestada asjaolu, et jäätmekava on üles ehitatud ringlussevõtu ja taaskasutuse suurendamisele ning eeldades, et nimetatud tehnoloogiate KHG heide on madalam loodusliku tooraine tootmisest, siis võib väita, et Riigi jäätmekava 2022-2028 omab kliimamuutuste leevendamisele positiivset mõju. Heaks näiteks Riigi jäätmekavas on ka reoveesette käitlemine, kus riik läbi biogaasi tootmise soodustamise vähendab kontrollimatut KHG heidet. Lisaks on loodud biogaasi tootmisjäägist sertifitseeritud toote saamiseks vastav määrus. Lisaks on oluline arvestada ka jäätmete põletamisel tekkiva KHG heitega, mida on adresseeritud järgmises peatükis. Riiklikuks statistikas kajastub see küll energeetika sektori all, kuid on siiski otseselt seotud jäätmekäitlusega. 76  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 6.6 Alternatiivide kokkuvõttev tabel Alljärgnevalt on jäätmegruppide osas, mille puhul olid välja toodud võrreldavad alternatiivid kaalutud keskmised looduskeskkonna, majanduskeskkonna, maakasutuse ning sotsiaalsest kriteeriumist lähtuvalt summeeritud ning nii saadud summaarselt parim alternatiiv, mis kogub suurima kaalutud keskmise punktisumma. Pakendijäätmed Kaalutud summaarne alt 1 alt 2 alt 3 keskmine 1,19 alt 1 1 3 3 1,37 alt 2 1/3 1 1 1,44 alt 3 1/3 1 1 Parimaks alternatiiviks osutus alternatiiv 3, milleks on oluline kohtkogumise laiendamine koos olmejäätmete korraldatud jäätmeveo süsteemiga. Selle alternatiivi eeliseks teiste ees on kindlasti olemasolevate kogumiskohtade ja kogumisvõrgustiku kasutamine senisest efektiivsemalt pakendijäätmete kogumiseks. Arvestades, et võimalik on kasutada ka kuni kolme sektsiooniliga jäätmeveo autosid, siis on võimalik vähendada ka logistika kulusid Et asjad liiguksid paremuse suunas, et ringlussevõtt suureneks, peavad kõik osapooled ühiselt samme astuma. Näiteks juba pakendeid disainides võiks silmas pidada praegusi olusid: missuguseid materjale üldse on võimalik tänastes oludes ringlusse võtta Pakendite liigiti kogumine võiks saada igas peres normiks – rohkem pakendeid liigiti kogutuna viib rohkem pakendeid ringlusesse. Jäätmekäitlejad saaksid omakorda veel rohkem püüelda materjalide maksimaalse ringlusväljundite otsimisele ning riik peaks kogu seda ringi toetama korralikult läbimõeldud seadusandlusega. Kliima seisukohast on soodsaim alternatiiv, mis võimaldab optimeerida nii transpordi kilomeetrid, vähendades seeläbi KHG heidet, kui ka suurendada kordus- ja taaskasutamist. Olulised on ka nii jäätmete ladestamisest kui ka jäätmete põletamisest tuleneva KHG heite vähendamine. Eelpool toodud alternatiive vaadates on ka kliima vaates parim alternatiiv kolm ehk olemasoleva korraldatud jäätmeveosüsteemi ära kasutamine pakendijäätmete kohtkogumise laiendamiseks. See võimaldab suurendada ringlussevõttu ning seeläbi vähendada nii segaolmejäätmete koosseisus ladestatavaid pakendijäätmeid kui ka põletusse minevaid pakendijäätmete koguseid. 77  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Ohtlikud jäätmed Kaalutud summaarne alt 1 alt 2 alt 3 alt 4 keskmine alt 1 1 2 2 3 1,78 alt 2 1/2 1 1 2 2,12 Parimaks alternatiiviks ohtlike jäätmete valdkonnas osutus alternatiiv 2 ehk suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1), ning ehitatakse välja lisakärjed Vaivara OJKK-s. Nimetatud alternatiiv läheb kõige paremini kokku Riigi jäätmekava üldise olulise põhimõttega, milleks on jäätmete ringlussevõtu suurendamine. Ohtlike jäätmete osas on seni keskendutud rohkem taaskasutamisele. Peale mitme Eesti jaoks olulise käitlusvõimsuse ära langemist on oluline uusi käitlusvõimsusi üles seades pidada silmas just ringlussevõtu kriteeriumit. Kui majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt ei ole sellisel juhul ringlussevõtu võimekuse Eestisse üles seadmine mõttekas, siis tuleb esmajoones kaaluda ringlussevõtu võimalusi välismaal. Ohtlike jäätmete valdkonnas peab siiski arvestama, et kõiki ohtlike jäätmeid ei ole võimalik ringlusse võtta või taaskasutada ega isegi mitte põletada. Osade ohtlike jäätmete jaoks nagu näiteks aga mitte ainult asbest ja teatud ohtlikud tuhad on ladestamine ainukene tänapäeva mõistlik käitluslahendus. Juhul kui jäätmeid kõrvaldamiseks välja vedada õiguslikult võimalik ei ole, siis on vaja ka Eestis tagada sellistele jäätmeliikidele minimaalselt vajalik lõppkäitlusväljund. Jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse suurendamine on parim alternatiiv ka kliima seisukohalt vähendades selliselt ohtlike jäätmete valdkonna panust jäätme valdkonna kui terviku KHG heitesse. Vähenemine tuleneb eelkõige ladestamise ja põletamise käigus tekkiva KHG heite vähenemisest. 78  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Ehitus- ja lammutusjäätmed Kaalutud Summaarne alt 1 alt 2 keskmine alt 1 1 4 2,30 alt 2 1/4 1 1,22 Ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonnas osutus parimaks alternatiiviks jäätmete liigiti kogumine tekkekohal. Antud alternatiiv annab hea võimaluse ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu oluliseks suurendamiseks võrreldes tänasega. Põhjus seisneb selles, et tänane ehitus- ja lammutusjäätmete suures mahus segamini kogumine vähendab oluliselt väärtuslike materjalide välja võtmist ning ringlusse suunamist, kuna neid segajäätmetest välja võtta on tehniliselt keerukas ja sageli ka majanduslikult ebaotstarbekas. Lisaks on probleemiks ka segajäätmetest välja võetud materjali kvaliteet, mis ei võimalda tihtipeale materjali sellisel kujul ringlusse võtta. Kui aga juba objektil koguda liigiti suurema kaaluga ja mahukamad jäätmeliigid, siis väheneb tunduvalt vajadus mastaapsete sorteerimiskeskuste järele ning suuremate jäätmetekitajate juurest on võimalik jäätmeid juba otse ringlusse võtjate juurde suunata kas Eestis või välismaal. Lisaks on oluline aspekt juba ka eelpool mainitud materjali kvaliteet, mis avaldab otsest positiivset mõju ringlussevõtule. Kliima aspektist on ringlussevõtu suurendamine positiivse mõjuga. Tõsi, seda mõju vähendab mõnevõrra lisatranspordist tulenev KHG heite suurenemine, kuid transpordi mõju aitab vähendada transpordi ja logistika lahenduste optimeerimine. Seega võib üsna kindlalt väita, et alternatiiv 1 on parim alternatiiv ka kliima seisukohalt, vähendades selliselt ehitusjäätmete valdkonna panust jäätme valdkonna kui terviku KHG heitesse. Vähenemine tuleneb ehitusjäätmete ladestamisel ja põletamisel tekkiva KHG heite arvel, mis omakorda väheneb seoses segaehitusjäätmete koguste vähenemisega, mis võiks minna kas ladestamisele või põletamisele. 79  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Olmejäätmed Kaalutud summaarne alt 1 alt 2 alt 3 keskmine alt 1 1 2 1/2 1,13 alt 2 1/2 1 1/4 1,36 alt 3 2 4 1 2,21 Olmejäätmete valdkonnas osutus parimaks alternatiiv kolm, milleks on olmejäätmete ringlussevõtu sihtravude täitmine kohalike omavalitsuste vahelises koostöös. Nimetatud süsteem võimaldab ühelt poolt ühtlustada naaberomavalitsustes kasutuses olevat korraldatud olmejäätmete veo mudelit ning teisalt võimaldab omavalitsustel saavutada jäätmekäitluses olulist mastaabi efekti. Samuti muudab see tänu suurematele jäätmeveopiirkondadele korraldatud jäätmevedu potentsiaalsetele teenusepakkujatele atraktiivsemaks. On suhteliselt tõenäoline, et kohalikud omavalitsused täidavad ka alternatiivi kolm puhul eesmärke ebavõrdselt. See omakorda tähendab, et riik peaks saama kehvemini eesmärke täitvaid omavalitsusi järele aidata ja paremini eesmärke täitvaid omavalitsusi premeerida. Üheks selliseks võimaluseks on näiteks keskkonnatasude täielik või osaline jagamine selle omavalitsuse eelarvesse, kust nad on käitlusesse toodud. Kliima seisukohast on soodsaim alternatiiv, mis võimaldab optimeerida nii transpordi kilomeetrid vähendades seeläbi KHG heidet kui ka suurendada kordus- ja taaskasutamist. Siinkohal on oluline välja tuua ka jäätmete ladestamise KHG heide, mis tänu segaolmejäätmete ladestamise keelustamisele ja olmejäätmete ladestamise pidevale vähendamisele on kooskõlas Riigi jäätmekavaga pidevas langustrendis. Eelpool toodud alternatiive vaadates võikseelpool toodud olukorra tekitamisele läbi mastaabiefekti parimal määral kaasa aidata just alternatiiv kolm ehk kohalike omavalitsuste koostöö. 80  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 7. Riigi jäätmekava seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega ja ettepanekud jäätmegruppide lõikes 7.1 Riigi jäätmekava mõju strateegilistele planeerimisdokumentidele Oluline on, et teistes olulistes riiklikes planeerimisdokumentides oleksid kajastatud olulisemad Riigi jäätmekava põhimõtted, milleks on jäätmetekke vältimine kogu elutsükli vältel, korduskasutuse hoogustamine ning ohutu materjaliringluse soodustamine. Allpool on välja toodud planeerimisdokumentide sisu lühikirjeldus ning on antud hinnang, kas nad siin ülalpool toodut arvesse võttes on kooskõlas Riigi jäätmekavaga, neutraalsed või sellega vastuolus. 7.1.1. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“37 kehtestati Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. Selle eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks. Üleriigilist planeeringut võib käsitleda ka pikaajalise strateegilise kavana. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ peamiseks eesmärgiks on ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Riigi jäätmekava seondub eelkõige planeeringu „Eesti 2030+“ põhisuunaga, milleks on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng. See saab toimuda üksnes käsikäes jäätmekogumis- ja käitlustaristut planeerides. Praeguses sõnastuses on planeeringus välja toodud üksnes jäätmete põletus, mis aga on ajale jalgu jäämas. Seega kokkuvõtlikult võib öelda, et strateegias ei ole välja toodud seoseid olulisemate Riigi jäätmekava põhimõtetega, milleks on jäätmetekke vältimine, korduskasutus ja materjaliringlus. Planeering vajab Riigi jäätmekava kontekstis uuendamist. 7.1.2. Strateegia “Eesti 2035” Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” koosneb üldosast ja tegevuskavast. Üldosa võttis Riigikogu vastu 12.05.2021. Vabariigi Valitsus uuendab tegevuskava kord aastas. 37 https://eesti2030.wordpress.com/ 81  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ühtset suunda andev strateegia “Eesti 2035” seab viis pikaajalist strateegilist sihti (Joonis 12). Strateegilised sihid mõjutavad kõiki valdkondi ning Eesti regionaalset arengut tervikuna. Strateegia seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmiste põhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Välja tuuakse majanduse vastutustundlikkust. Aluspõhimõttena on välja toodud arvestada kohalike ressursside väärindamise kasvu ja suunda loodusvarade kasutamisel nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaalmajanduslike mõjudega. Riigi jäätmekava on seotud elukeskkonna strateegilise sihiga läbi selle, et aitab suurendada kohalike ressursside väärindamise kasvu ja seeläbi vähendada loodusressursside kasutamist ning säilitada elurikkust. Lisaks on riigi jäätmekaval otsene mõju KOV-ide jäätmehooldusele. KOV-id peavad oma halduspiirides kehtestama jäätmemajanduse reeglistiku ehk jäätmehoolduseeskirja ning arengukava osana ka jäätmekava, mis on aluseks jäätmemajanduse kavandamisel tulevikus. Mõlemad dokumendid peavad olema seotud ning kooskõlas riigi jäätmekavaga, kui riigi tasandil kõrgema strateegilise jäätmemajanduse alase dokumendiga. Joonis 12. Strateegia „Eesti 2035“ viis strateegilist sihti38 Adresseeritud on nii jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt kui ka korduskasutus ja ringmajandus tervikuna. Võib öelda, et Strateegia „Eesti 2035“ on kooskõlas Riigi jäätmekava põhimõtetega ning toetab nende saavutamist. 38 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 82  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 7.1.3. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Vabariigi Valitsus kiitis Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 heaks 17.03.2005. Riigikogu kiitis strateegia heaks 14.09.2005 (RT I 27.09.2005, 50, 396). Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030 siht on ühildada üleilmsetest arengusuundadest lähtuvad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis võiksid olla aluseks ühiskondlikule kokkuleppele Eesti jätkusuutliku arengu osas. Tegu on kogu ühiskonnaelu haarava arengukavaga ning see on valdkondlike arengukavade koostamisel alusdokumendiks. Säästev Eesti 2021 seab neli eesmärki: 1. Eesti kultuuriruumi elujõulisus; 2. heaolu kasv; 3. sidus ühiskond; 4. ökoloogiline tasakaal. Riigi jäätmekava suhestub otseselt alameesmärgiga ökoloogiline tasakaal. Üheks indikaatoriks selle eesmärgi saavutamisel on saastuse vähendamine, mida hinnatakse muuhulgas läbi jäätmete sorteerimise protsendi, mille kasvu riigi jäätmekava otseselt mõjutab. Ökoloogilise tasakaaluga seondub otseselt taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamine, mis on tihedalt seotud materjaliringluse ning jäätmete taaskasutusega. Jäätmeteemad on adresseeritud saastuse vähendamise alateema all. Adresseerimata on aga täielikult jäätmetekke vältimine. Seega võib öelda, et Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21 vajab ajakohastamist jäätmetekke vältimise temaatikast lähtuvalt. 7.1.4. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldusega nr 285. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 eesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Prioriteediks on seatud energiajulgeoleku suurendamine kohapealse energiatootmise kaudu, sh kasutades ka puitset biomassi kui taastuvat energiaressurssi. Näiteks on eesmärk olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine, sh biokütuste ja turba kasutamine. Jäätmete kasutamine energiamajanduses aitab saavutada taaskasutuse eesmärke ja ühtlasi sobivate jäätmeliikide valikul aitab kaasa taastuvate energiaallikate ja roheenergia kasutamisse. Heaks näiteks on siinkohal nii tava- kui ka ohtlikest jäätmetest valmistatud jäätmekütuse energeetilise potentsiaali kasutamine. Rohepöörde valguses püstitatakse lähiajal üle Eesti palju päikese- ja tuuleparke. Tuleviku jäätmekäitluse planeerimisel peab juba praegu mõtlema selle peale, kuidas neist tekkinud jäätmeid ükskord ringlusesse või vähemalt taaskasutusse võtta. 83  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Käesoleva KSH programmi koostamise ajal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium asunud koostama Energiamajanduse arengukava aastani 2035. 39 ENMAK adresseerib jäätmeid valdavas osas kui kütust ning hindab nende energeetilist potentsiaali. Jäätmetekke vähendamist on siiki hinnatud läbi kooskõla Eesti Keskkonnastrateegiaga. Seega võib öelda, et üldises määras ENMAK arvestab Riigi jäätmekava võtmepostulaatidega. 7.1.5. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035 15.07.2021 kinnitas Vabariigi Valitsus TAIE arengukava. TAIE eesmärgiks on seatud teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Sh suurendades ühiskonna üldist vastupanu- ja kohanemisvõimet kriisiolukordades ja globaalsete muutustega toimetulekuks. Kava kohaselt peab Eesti areng tuginema teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Kavas rõhutatakse kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomise ja ekspordi kasvatamise vajadust, investeeringute tagamist Eesti kõikides piirkondades ning kohalike ressursside väärindamise olulisust. Arengukava eesmärk on teaduse keskkonnasõbralik areng, st muuhulgas ka panustamist näiteks ökoinnovatsiooni. Selle läbi on TAIE ja riigi jäätmekava omavahel seotud ning toetavad teineteist vastastikku. Läbi ringmajanduse põhimõtete toetamise, mis on TAIE-s läbivalt välja toodud võib öelda, et TAIE on kooskõlas Riigi jäätmekavaga. 7.1.6. Rahvastiku tervise arengukava (RTA) 2020-2030 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgid on:  Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga kasvab 2030. aastaks meestel 78 ja naistel 84 eluaastani ning keskmine tervena elada jäänud aastate arv kasvab meestel 62 ja naistel 63 eluaastani;  tervena elada jäänud aastate arv kasvab kiiremini kui oodatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta;  ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb vähemalt selliselt, et 2030. aastaks ei ole eluiga üheski maakonnas Eesti keskmisest lühem kui kaks aastat ning põhiharidusega inimeste keskmine oodatav eluiga ei jää kõrgharidusega inimeste keskmisest oodatavast elueast maha rohkem kui kaheksa eluaastat40. Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 seitse alameesmärgi „Tervist toetav keskkond“ soovitud tulemuseks on: „Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal 39 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine – EIS (valitsus.ee) 40 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 84  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu kergelt kättesaadav.“ Selle tulemuse saavutamise eelduseks on RTA-s märgitud „elanikkonna teadlikkus ning oskused tervise ja keskkonnaohutuse valdkonnas (ravimite ja kemikaalide kasutamine, jäätmete käitlemine, tööohutus, toodete märgiste tähenduse mõistmine) paranevad;“ Samuti on jäätmete käitlemisele pööratud tähelepanu ka mujal RTA-s, peatükis 7.2.3 „Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine“. Eelpool toodust tulenevalt on RTA ja riigi jäätmekava omavahel seotud ja toetavad vastastikku seatud eesmärkide saavutamist. Kokkuvõtlikult võib öelda, et RTA-s ei ole välja toodud seoseid olulisemate Riigi jäätmekava põhimõtetega, milleks on jäätmetekke vältimine, korduskasutus ja materjaliringlus. Dokument vajab Riigi jäätmekava kontekstis uuendamist. 7.1.7. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 Valdkonna arendamiseks on välja töötamisel keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ehk KEVAD, mis on keskkonnavaldkonna katusdokumendiks. Kuna KEVAD on alles koostamisel, lähtutakse riigi jäätmekava KSH läbiviimisel hetkel kehtivatest arengukavadest. Jäätmekava mõju hindamisel on siiski oluline käimasolevat tööd jooksvalt arvesse võtta. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti erinevad keskkonna alavaldkonnad: kirjeldatakse hetkeolukord ja trendid, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise planeerimise vaade keskkonna valdkonnas. KEVAD seab Eestile keskkonnavaldkonna visiooni, eesmärgid ja alaeesmärgid koos olulisemate poliitikainstrumentidega aastani 2030 ning korrastab selle valdkonna strateegilist planeerimist. Mitmed hetkel kehtivatest arengudokumentidest on uuendamisel ning KEVADe koostamisel arvestatakse nende protsessidega:  Looduskaitse tegevuskava aastani 2030 — valmib KEVAD-e raames;  Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 — dokument valmib 2023. a kevadel;  Ringmajanduse valge raamat — valmis 2022. aasta juunis ;  Metsanduse arengukava aastani 2030 — dokument valmis 2022. a lõpuks ja kinnitatakse 2023. aastal KEVAD-e lisana;  veemajanduskavad — dokumendid valmisid 2022. a lõpuks;  Üleujutustega seotud riskide maandamiskava 2021-2027— dokument valmis 2022. a suvel;  Nitraaditundliku ala tegevuskava perioodiks 2021-2024 — dokument valmis 2021. aastal . Merestrateegia meetmekava41, metsanduse arengukava ja riigi jäätmekava KSH42 protsessidega on alustatud paralleelselt. Aastal 2019 valmisid õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm43 ning kiirgusohutuse riiklik arengukava44, mille raames viidi läbi KSH-d. 41 Merestrateegia ajakohastatud meetmekava koostatakse 2021. a (seejärel uuesti 2027 jne) https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 42 „Riigi jäätmekava 2022-2028“ koostamise ja KSH algatamine. Keskkonnaministri 15.03.2021 käskkiri nr 1- 2/21/131 https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/riigi-jaatmekava 43 Õhusaasteainete vähendamise programm. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/276 https://envir.ee/ohusaasteainete-vahendamise-programm 44 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027. Kinnitatud keskkonnaministri 23.01.2020 käskkirjaga nr 1- 2/20/44 k https://envir.ee/kliima-ja-keskkonnakaitse/kiirgus/kiirgusohutuse-riiklik-arengukava-2018-2027 85  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu KEVAD on plaanis valmis saada 2023. a lõpus. Jäätmekava seondub otseselt või kaudselt mitmete KEVAD suundadega ning alamkavadega, mis reguleerivad looduskeskkonna ja loodusressursside kasutust. Materjalikasutuse ja jäätmete taaskasutuse läbi on jäätmekava seotud loodusvarade kasutamise ning elurikkusega haakudes nii Looduskaitse tegevuskavaga kui ka Metsanduse arengukavaga. Jäätmevaldkonna võimalike mõjude läbi merekeskkonnale on jäätmekava soetud Eesti merestrateegia meetmekavaga. Läbi riigi jäätmekava, kus on oluline rõhk ringmajandusel ja jäätmehierarhial, on need teemad olulisena kajastatud ka hetkel koostatavas KEVAD-es, mille KSH viiakse läbi eraldi KEVAD-e koostamise osana. Adresseeritud on nii jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt kui ka korduskasutus ja ringmajandus tervikuna. Võib öelda, et Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 on kooskõlas Riigi jäätmekava põhimõtetega ning toetab nende saavutamist. 7.1.8. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 on vastu võetud Riigikogu poolt 05.04.2017. Kliimapoliitika põhialuste kohaselt soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Kliimapoliitika eesmärgistab metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võime suurendamise tootliku ja kestliku metsamajandamisega ning pikas perspektiivis metsade süsinikuvaru säilitamise. Põhialuste kohaselt suurendatakse majandatava metsamaa tootlikkust peamiselt hooldusraie, puistute õigeaegse raie ja metsa kiire uuendamisega kasvukohatüübile sobilike puuliikidega. Majandatavates metsades rakendatakse paindlikke ja puistute kasvupotentsiaalist sõltuvaid raievanuseid, arvestatakse säästva metsanduse põhimõtetega ja hoolitsetakse elurikkuse säilimise eest. Kliimapoliitika rõhutab puidukasutuse järjepideva edendamise ning süsinikuvaru suurendamise vajadust puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist. Poliitika peab oluliseks kodumaise puidu kasutuse arendamist ja tootmist, näiteks ehituses puidu kasutuse suurendamist. Poliitika kohaselt soodustatakse senise metsamaa pindala säilimist ning teistes maakasutuse kategooriates eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid. Jälgitakse ja planeerimisel arvestatakse maakasutuse sektori trende. Kliimapoliitika suunab metsanduse ja maakasutuse sektoris eelistama teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist ning leida alternatiivseid puidukasutusviise. Majanduskasv seotakse lahti esmase tooraine kasutamise kasvust ressursitõhusa ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu eesmärke ning eelkõige säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmehierarhiast lähtudes jätkatakse jäätmetekke vähendamist ja tõhustatakse jäätmete liigiti kogumist. Tootmises vähendatakse esmase ja suurendatakse teisese tooraine kasutust ning rakendatakse ökodisaini ja universaalse disaini põhimõtteid. Vastavalt kliimapoliitika põhialustele on eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heidet 2050. aastaks ligi 80% võrreldes 1990. aastaga. Selle eesmärgi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteeruvalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Euroopa Liidu (EL) ülene eesmärk on jagatud laiali kohustuse määrusega 86  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu (nn ESR) kaetud sektoritele, sh jäätmekäitlusele45. Jäätmete ladestamine ja kontrollitud põletamine suurendab KHG-de teket. Mida vähem jäätmeid võetakse taaskasutusse või ringlusse, seda rohkem on vaja kasutada esmast toorainet, mis omakorda suurendab KHG-de teket. Seega kokkuvõtlikult jäätmete ringlussevõtt ja korduskasutus on väga olulised komponendid KHG-de vähendamisel. Samas ei tohi ära unustada, et jäätmete ja jäätmekäitluskohtade tahtlikud või tahtmatud põlengud toovad kaasa kontrollimatu KHG-de tekke. Adresseeritud on nii jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt kui ka korduskasutus ja ringmajandus tervikuna. Võib öelda, et Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 on kooskõlas Riigi jäätmekava põhimõtetega ning toetab nende saavutamist. 7.1.9. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 on vastu võetud Vabariigi valitsuse poolt 02.03.2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiline eesmärk on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on:  planeeringud ja maakasutus;  inimtervis ja päästevõimekus;  looduskeskkond;  biomajandus;  taristu ja ehitised;  energeetika ja energiavarustus;  majandus;  ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Kestlik ja ringmajandusele suunatud jäätmekäitlus vähendab kliimast tingitud riske jäätmekäitlusele. Lisaks aitab kestlik jäätmekäitlus kaasa biomajanduse edendamisele läbi biolagunevate jäätmete aeroobse või anaeroobse töötlemise ja ringlussevõtu. Teisalt aitab roheenergia kaasa kliimamuutuste vähendamisele. Adresseeritud on nii jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt kui ka korduskasutus ja ringmajandus tervikuna. Võib öelda, et Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 on kooskõlas Riigi jäätmekava põhimõtetega ning toetab nende saavutamist. 45 https://www.klab.ee/inventuuri-arendus/ 87  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 7.1.10. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud dokumendis „Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030“, mis on vastu võetud Riigikogu poolt 14.02.2007. “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kuivõrd dokument seab muuhulgas eesmärgiks tervist säästva ja toetava väliskeskkonna loomise, mis kätkeb endas jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise temaatikat, siis võib öelda, et Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja riigi jäätmekava on omavahel kooskõlas. Adresseeritud on nii jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt kui ka korduskasutus ja ringmajandus tervikuna. Võib öelda, et Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on kooskõlas Riigi jäätmekava põhimõtetega ning toetab nende saavutamist. 7.1.11. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (PAK) on riigi jaoks olulise tähtsusega strateegiline dokument, milles määratakse põlevkivi kasutamise arengu strateegilised eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi. Põlevkivi arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kasutamine46. Põlevkivi sektor on üks Eesti suurimatest jäätmetekitajatest. Arengukavas on käsitletud ka selliste jäätmevoogude nagu aheraine ja tuha käitluse temaatikat. Läbi selle on nimetatud arengukava ka otseselt seotud riigi jäätmekavaga. Adresseeritud on nii jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt kui ka korduskasutus ja ringmajandus tervikuna. Võib öelda, et Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 on kooskõlas Riigi jäätmekava põhimõtetega ning toetab nende saavutamist. 7.1.12. EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 Euroopa Komisjon esitas 22.01.2014 kliima- ja energiaraamistiku 2030, mille keskmes on kasvuhoonegaaside 40%-line vähendamine aastaks 2030. Juhitakse tähelepanu sellele, et EL-s on vaja minna üle vähese CO2-heitega majandusele, toetudes liidu kasvuhoonegaaside heite, taastuvenergia ja energiasäästu 2020. a eesmärkide poole püüdlemisel tehtud suurtele edusammudele. 46 https://envir.ee/ringmajandus/maapou/polevkivi 88  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Pärast 2013. a märtsis avaldatud rohelise raamatu alusel sidusrühmadega konsulteerimist kinnitatakse teatises veel kord vähese CO2-heitega majanduse poole püüdlemise tähtsust, mis tagab konkurentsivõime ja taskukohase energia tarbijatele, soodustab majanduskasvu ja uute töökohtade loomist ning suurendab energiavarustuse kindlust, vähendades samal ajal sõltuvust energia impordist. Poliitika põhimõtted on järgmised: • EL kasvuhoonegaaside heite 40%-line vähendamine aastaks 2030 võrreldes 1990. a tasemega, mille saavutamiseks kasutatakse ainult liidusiseseid meetmeid. Nende meetmete hulka kuulub heitkogustega kauplemise süsteemis heitkoguste vähendamine 43% võrreldes 2005. a ning lisaks sellele liikmesriikide meetmed heitkoguste 30%-liseks vähendamiseks heitkogustega kauplemise süsteemist väljapoole jäävates sektorites; • taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamine vähemalt 27%-ni EL-s tarbitavast energiast, mis on siduv EL, kuid mitte liikmesriikide tasandil, et liikmesriigid saaksid oma eesmärkide võimalikult kulutõhusaks saavutamiseks paindlikult tegutseda; • heitkogustega kauplemise süsteemi reform, milleks luuakse uus turustabiilsusreserv ning karmistatakse heitkoguste aastaseid piirmäärasid pärast 2020. a. Koos käesoleva teatisega avaldati seadusandlik ettepanek reservi loomiseks; • veelgi parem energiatõhusus, mis on vajalik konkurentsivõime, energiavarustuse kindluse ja säästvuse tagamiseks. 2012. a energiatõhususe direktiivi läbivaatamine 2014. a teises pooles aitab kehtestada tulevast energiasäästupoliitikat; • uus Euroopa juhtimissüsteem energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel tuleks koostada konkurentsivõimelise, kindla ja säästva energia siseriiklikud kavad, mis esitatakse läbivaatamiseks ja hindamiseks komisjonile; • põhinäitajad konkurentsivõime, kindluse ja säästva energia kõigi tahkude arengu jälgimiseks. • 14.07.2021 avaldatud „Fit for 55“ eelnõude paketiga on kavas taas muuta kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi nõudeid ja karmistada turustabiilsusreservi nõudeid. Selle nõuetega on kindlasti vaja arvestada Riikliku jäätmekava kui ka KSH aruande koostamisel Täiendavalt EL-ülene kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside (KHG) netoheidet -55% võrreldes 1990. aastaga (varasemalt -40%) lepiti kokku 2020. aasta detsembri Euroopa Ülemkogus riigijuhtide poolt ja on koos kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning õiguslikult on see sätestatud 2021. aasta suvel vastu võetud Euroopa kliimamääruses. Lisaks on uue jõupingutuste jagamise määrusega kaetud sektoritele (siia alla kuulub ka jäätmekäitlus) Eestile seatud eesmärgiks 4709 kt CO2 ekv (2030) ehk -24% võrrelduna 2005. aasta tasemega. Riigi Jäätmekava peab toetama läbi alternatiivkütuste kasvuhoonegaaside vähendamist, aidates seeläbi kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Samuti toetab jäätmekava kliimaeesmärke läbi parema materjalikasutuse ja jäätmete taaskasutuse, mis vähendab nii taastuvate kui taastumatute loodusvarade kasutust ja sellest tulenevat süsinikuheidet. Ekspertgrupi hinnangul on kavandatav Riigi jäätmekava kooskõlas EL kliima- ja energiapoliitika raamistikuga aastateks 2020-2030. 89  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 7.1.13. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 Euroopa Komisjon esitas 22.05.2020 EL elurikkuse strateegia aastani 2030. EL elurikkuse strateegias käsitletakse elurikkuse kao peamisi põhjuseid, nagu maa ja mere jätkusuutmatu kasutamine, loodusvarade ülekasutamine, saaste ja invasiivsed võõrliigid. Lisaks on strateegia eesmärk muuta elurikkusega seotud kaalutlused EL üldise majanduskasvu strateegia oluliseks osaks. Muu hulgas tehakse strateegias ettepanek kehtestada siduvad eesmärgid, et taastada kahjustatud ökosüsteemid ja jõed, parandada EL kaitsealuste elupaikade ja liikide seisundit, tuua põllumajandusmaale tagasi tolmeldajad, vähendada saastet, suurendada linnades haljastust, soodustada mahepõllumajandust ja muid elurikkust hoidvaid põllumajandustavasid ning parandada Euroopa metsade seisundit ning tagada Euroopa metsade rangem kaitse. Strateegias esitatakse konkreetsed meetmed, et Euroopa elurikkus hakkaks taastuma, muuta vähemalt 30% Euroopa maa- ja merealadest tõhusalt hallatavateks kaitsealadeks ja muuta vähemalt 10% põllumajandusmaast mitmekesiste maastikuelementidega maaks. Kavas on teha elurikkuse kaitsmiseks kättesaadavaks 20 miljardit eurot aastas, kasutades mitmesuguseid allikaid, sealhulgas EL ning riikide ja erasektori vahendeid. Looduskapitali ja elurikkusega seotud kaalutlused muudetakse äritavade osaks. Eesmärk on ka muuta EL ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse kriisiga tegelemisel maailmas juhtivaks jõuks. Euroopa Komisjon kasutab 2021. a toimuval bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsil kõiki välistegevuse ja rahvusvaheliste partnerlussuhete vahendeid, et luua uus ambitsioonikas ÜRO üleilmne elurikkuse raamistik. Läbi ringmajanduse edendamise ja ressursi raiskamise piiramise aitab riigi jäätmekava vähendada loodusvarade üle kasutamist ning on seeläbi kooskõlas EL elurikkuse strateegiaga aastani 2030. Ekspertgrupi hinnangul on kavandatav Riigi jäätmekava kooskõlas Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 7.1.14. Euroopa rohelepe Euroopa Komisjon esitas 11.12.2019 Euroopa rohelise kokkuleppe. Euroopa rohelises kokkuleppes esitatakse tegevuskava, et: • edendada ressursside tõhusat kasutamist liikumisel puhta ringmajanduse suunas; • taastada bioloogiline mitmekesisus ja vähendada saastet. EL eesmärk on saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb meetmeid võtta kõigis majandussektorites, sealhulgas: • investeerida keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse; • toetada tööstuse innovatsiooni; • võtta kasutusele puhtamad, odavamad ja tervislikumad era- ja ühistranspordi vormid; • vähendada energiasektori süsinikuheidet; • tagada hoonete energiatõhusamaks muutmine; • teha koostööd rahvusvaheliste partneritega ülemaailmsete keskkonnastandardite parandamiseks. 90  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Riigi jäätmekava aitab läbi ringmajanduse eelisseisundisse seadmise selgelt kaasa Euroopa roheleppes olulisel kohal olevale puhtamale energiale ja tipptasemel keskkonnahoidlikule tehnoloogilisele innovatsioonile. Ekspertgrupi hinnangul on kavandatav Riigi jäätmekava kooskõlas Euroopa roheleppe aluspõhimõtetega. 7.1.15. Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm Euroopa Ülemkogu teatas 20.06.2019 Euroopa kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi vastu võtmisest. Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärk on kiirendada rohelist üleminekut õiglasel ja kaasaval viisil, võttes arvesse juba seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis seatud pikaajalist eesmärki elada 2050. aastaks hästi, planeedi ökoloogiliste võimaluste piires. Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kuus temaatilist esmatähtsat eesmärki on järgmised: kasvuhoonegaaside heite vähendamine, kliimamuutustega kohanemine, majanduskasvu mudel, mille järgi saab planeet rohkem tagasi kui tarbitakse, nullsaaste eesmärk, elurikkuse kaitse ja taastamine ning tootmisest ja tarbimisest tulenevate põhiliste keskkonda ja kliimat mõjutavate survetegurite vähendamine. Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm on aluseks Riigi jäätmekava koostamisel. 7.1.16. Ringmajanduse tegevuskava Euroopa Komisjon esitas 11.03.2020 uue ringmajanduse tegevuskava. Ringmajanduse tegevuskava on üks Euroopa roheleppe alustalasid. Kogu toodete olelusringi hõlmavaid meetmeid sisaldava uue tegevuskava eesmärk on valmistada meie majandust ette rohelise tuleviku jaoks, tugevdada konkurentsivõimet, kaitstes samal ajal keskkonda, ja anda tarbijatele uued õigused. Uus kava keskendub ringmajanduslikule tootekujundusele ja tootmisele, et hoida kasutatud ressursse EL majanduses võimalikult kaua. Ringmajanduse tegevuskava meetmete eesmärk on: • muuta kestlikud tooted ELis normiks. Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu õigusakt kestliku tootepoliitika kohta, millega tagatakse, et EL turule lastavad tooted peavad kestma kauem, neid peab olema lihtsam kordus kasutada, parandada ja ringlusse võtta ning et esmase tooraine asemel kasutatakse võimalikult palju ringlussevõtud materjali. Piiratakse ühekordset kasutust, tegeldakse toodete enneaegse vananemisega ja keelatakse müümata kestvuskaupade hävitamine; • anda tarbijaile suurem sõnaõigus. Tarbijad saavad juurdepääsu usaldusväärsele teabele sellistes küsimustes nagu toodete parandatavus ja vastupidavus, et nad saaksid teha keskkonnasäästlikke valikuid. Tarbijad saavad kasutada toodete parandamise õigust; • keskenduda sektoritele, kus kasutatakse kõige rohkem ressursse ja kus ringmajanduse potentsiaal on suur. Ringmajandus Eestis võiks lähtuda vähemalt järgmistest ringmajandust iseloomustavatest põhimõtetest: 91  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu • uued ärimudelid (sh mitme osapoole, nt ettevõtete koostööl põhinevad ärimudelid) nagu ressursi taaskasutamine, ringtarneahel, jagamisplatvorm, toodete eluea pikendamine, toode kui teenus, ringmajandust soodustavad digilahendused (nt materjalipass, andmete efektiivsem töötlemine); • kohalikud algatused, mis on suunatud lisandväärtuse loomisele läbi kohalike ressursside (nt põllumajanduses, metsanduses) kestlikule ja ökoinnovaatilisele kasutamisele või sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisele (linnade, külade, MTÜde algatused); • tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid (sh tooteid teenustena), kohalikul toorainel põhinevat toitu ning taastuval energial põhinevaid teenuseid (näiteks transpordis); • tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades; • toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine; • korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil – näiteks kohalikud omavalitsused saavad motiveerida ja luua eeldused toodete korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega; • tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine. Kus jäätmete vältimine on võimatu tuleb kasutada tekkinud jäätmeid kui ressurssi ning seejuures on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele; • avalik sektor kasutab toodete ja teenuste hankimiseks keskkonnahoidlikke ja innovatiivseid riigihankeid ning loodud on tingimused, mis soodustavad ettevõtete ringmajanduse praktiseerimist; • erinevate osapoolte vahel toimub laialdane koostöö ühise kasu leidmise eesmärgil (nt tööstussümbioos, era- ja avaliku sektori koostööprojektid); • ringmajanduse täieliku potentsiaali saavutamiseks on loodud süsteemne lähenemine kogu sotsiaalmajanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes. Riigi jäätmekava alameesmärgid 2.2 ja 2.3 on Euroopa ringmajanduse tegevuskava otsesed väljundid Eesti õigusruumis. Riigi jäätmekava seondub suuremal või vähemal määral kõigi eelpool välja toodud ringmajanduse põhimõtetega. Seeläbi võib öelda, et Riigi jäätmekaval on oluline on osa Euroopa ringmajanduse tegevuskava elluviimisel. 7.1.17. Olulisemad EL-i õigusaktid Lisaks eelpool toodud strateegiatele ja poliitikatele koostatakse Riigi jäätmekava kooskõlas allpool toodud olulisemate Euroopa Liidu õigusaktidega: - Jäätmedirektiiv - Pakendidirektiiv - Prügiladirektiiv - Elektroonikaromude direktiiv 92  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu - Patareidirektiiv - Ühekordse plasti direktiiv - Autoromude direktiiv - EL merestrateegia raamdirektiiv (2008/56/EÜ) 2018. aastal uuendatud jäätmedirektiiviga seati uued ringlussevõtu sihtarvud, muudeti aruandlus selgemaks ja seati miinimumnõuded tootjavastutusele. Uuendatud pakendidirektiiviga täpsustati ringmajandusega seonduvalt erinevaid mõisteid, toodi sisse jäätmetekke vältimise põhimõtted, täpsustati korduskasutusele, taaskasutusele ja ringlussevõtule esitatavaid nõudeid, täpsustati sihtmäärade täitmise arvutamise reegleid ning taaskasutamis süsteemidele esitatavaid nõudeid. Uuendatud prügiladirektiivi üldine eesmärk on tagada jäätmete prügilas ladestamise järkjärguline vähendamine, eelkõige jäätmete osas, mis sobivad ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks. Näha jäätmeid ja prügilaid käsitlevate rangete tehniliste ja käitamise nõuete abil ette meetmed, menetlused ja juhised, mis võimaldavad vältida või võimaluste piires vähendada kogu prügila elutsükli jooksul jäätmete ladestamisest tuleneda võivat kahjulikku mõju keskkonnale, eelkõige pinnavee, põhjavee ja pinnase reostust ning õhu saastamist, ning maailma keskkonnale üldiselt, sealhulgas kasvuhooneefekti, ning kõiki sellest mõjust tulenevaid ohtusid inimese tervisele. Uuendatud elektroonikaromude direktiiviga täpsustatakse registreerimist, teabe esitamist ja aruandlust ning tuuakse sisse stiimulid jäätmehierarhia kohaldamiseks. Patareide osas on direktiivis välja toodud kolm omavahel tihedalt seotud eesmärki: • siseturu toimimise (sealhulgas tooted, protsessid, patarei- ja akujäätmed ja ringlusse võetud materjalid) tugevdamine, tagades ühiste eeskirjade abil võrdsed tingimused; • ringmajanduse edendamine; • keskkonna- ja sotsiaalse mõju vähendamine patareide ja akude olelusringi kõigis etappides. Õigusaktiga kehtestatakse kantavatele patareidele ja akudele uued kogumise ja ringlussevõtu sihtmäärad. Materjalide ringlussevõtu suurendamiseks tõstetakse järk-järgult kantavate patareide kogumismäärade eesmärke. Samuti reguleerib õigusakt tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kasutusotstarbe muutmist ja nende taastamist. Uue Ühekordse plasti direktiiviga rakendatakse teatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete müügile lisanõuded, sh keelatakse näiteks teatud toodete turule laskmine. Ühekordse plasti direktiivi nõuetega on hõlmatud tooted, mis on valmistatud täielikult või osaliselt plastist, aga ka biopõhistest ja biolagunevast plastist ning oksüdantide toimel lagunevast plastist. Uute romusõidukeid käsitlevate EL-i eeskirjade eesmärk on: - muuta nende sõidukite lammutamine, ringlusse võtmine ja taaskasutamine keskkonna-sõbralikumaks; - ajendada tootjaid tootma uusi sõidukeid ohtlike aineteta, et nende osi saaks hiljem taaskasutada. Euroopa Komisjoni poolt avaldatud hindamise dokument kajastab olulisi aspekte, mis on toonud kaasa laialdane elektrisõidukite kasutuselevõtt ning mida varasemalt Eesti raamseisukohtades kajastatud ei ole. Euroopa Komisjoni poolt 15.03.2021 avaldatud hindamise dokument juhib tähelepanu täielikule tootjavastuse süsteemi loomisele, korduskasutuse suurendamisele, teisese toorme kasutamisele toote tootmisel, materjali põhisele ringlussevõtule. Lisaks on Euroopa komisjon vastu võtnud direktiivi 2017/845, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 93  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 2008/56/EÜ merestrateegiate ettevalmistamisel arvesse võetavate elementide soovitusliku nimekirja osas. Merestrateegia raamdirektiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisund (HKS = GES - good environmental status). Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitse meetmeid. Igal EL riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme (vt veeseaduse § 72-73 ja keskkonnaministri määrus nr 46). Merestrateegia rakendamine toimub kuueaastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb kolmest põhietapist: - etapp - mereala seisundi hindamine ja sihtide seadmine, - etapp - mereala seireprogrammi väljatöötamine ja rakendamine, - etapp - mere meetmekava koostamine ja rakendamine. Iga merestrateegia eelnimetatud etapp ajakohastatakse kuue aasta tagant. Aastal 2018 koostatud ajakohastatud mereala seisundi hinnangu kohaselt ei saavutata 2020. aastaks Eesti merealal head keskkonnaseisundit. Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks põhjuseks võib tuua Läänemere eutrofeerumise, mis omakorda on tingitud liigsest toitainete juhtimisest merre . Riigi jäätmekavaga haakub laevajäätmete käitlemise temaatika ja võimaliku reostuse tekitamise eest määratavad sanktsioonid. Lisaks tuleb leida lahendus ka meres juba leiduva prügi ja reostuse likvideerimiseks. Selleks koostatakse Riigi jäätmekava lisana mereprügi vähendamise tegevuskava, mille mõjusid hinnatakse KSH aruandes. Antud kava tugineb regionaalselt välja töötatud HELCOMi mereprügi tegevuskaval. Kõikide eelpool mainitud olulisemate Euroopa Liidu õigusaktidega on kooskõlas ning aitab neis toodud muudatuste ellu rakendamisele kaasa ka Riigi jäätmekava. 7.2 Ettepanekud jäätmegruppide kaupa Strateegilise planeerimisdokumendi hindamisel on oluline silmas pidada, et mõjude hindamine saab olla üksnes samast täpsusastmes, kui strateegiline planeerimisdokument ise. See tähendab, et dokumenti hinnati üldjuhul eesmärkide ja mõõdikute tasandil, oletamata, mis tegevusi konkreetselt plaanitakse (st tegevuskava tasand). Peatükk 7.2 annab ülevaate lisaks Riigi jäätmekavas ja mujal käesolevas mõjude hindamises käsitletule eksperdirühma poolt tehtud töö tulemusena tekkinud ettepanekutest, mis puudutavad Riigi jäätmekavas esinevate jäätmegruppide kohta täiendavate meetmete rakendamist või alternatiivseid meetodeid seatud eesmärkide saamiseks. Nimetatud ettepanekute näol on tegemist eksperdirühma sisuliste soovitustega, mida Koostaja poolt täiendavalt kaaluda Riigi jäätmekava ellu rakendamisel. Soovituste andmisel on järgitud põhimõtet, et kõik Eesti jäätmemajanduse vaatest olulised jäätmegrupid ja tegevusvaldkonnad oleksid sisuliste ja reaalselt rakendatavate ettepankutega kaetud. 94  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Allpool toodud ettepanekud on mõeldud soovitusena, mille rakendamise või mitte rakendamise peab Keskkonnaministeerium koostamise korraldajana kas üksikuna esitatud ettepanekute lõikes, jäätmegruppide kaupa, teemade kaupa või paketina läbi kaaluma Riigi jäätmekava kehtestamisel. 7.2.1 Ohtlikud jäätmed Eestis ohtlike jäätmete käitlusvõimalusi, eelkõige termilise töötlemise ja füüsikalis-keemilise töötlemise omasid ja tehnoloogiat napib või kui need ka olemas on, siis üles seatud käitlusvõimsused ei ole piisavad ning tehnoloogia neis on mõnevõrra vananenud. Siinkohal on silmas peetud õli sisaldavaid jäätmeid, laki- liimi- ja lahustijäätmeid ning erinevaid kemikaale. Samas on regioonis käitlusvõimekusi piisavalt. Kui Eestis on ajalooliselt ohtlikke jäätmete käitlus keskendunud ladestamisele ja põletamisele, siis rohepöörde ja ringmajanduse kontekstis on üha rohkem turule tulemas innovatsioone, mis võimaldavad ohtlikest jäätmeteid läbi töötlemisprotsessi ohutustada ja välja väärindada keemilisi elemente ja neid uuesti ringlusesse suunata. Praktikad näitavad, et need substantsid, mis muudavad jäägid ohtlikuks on ringmajanduse kontseptsiooni kohaselt just kõige väärtuslikumad toorained. Kokkuvõttes jääb alati vajadus ka ohtlike jäätmete kõrvaldamise järele, kuid need lahendused on taandumas sekundaarseteks ja üha rohkem tuleb eelistada ringmajanduslahendusi. Masspõletus ja ladestamise oht ringmajandusele on ka nende lahendusena soodne hind, millega ringmajanduslahendused tihtilugu ei suuda võistelda ja see takistab uute tehnoloogiate turule tulemist. Lahenduseks siinkohal on jäätme hierarhias madalamal tasemel asuvate lõppkäitluslahenduste saastetasu märgatav tõstmine. Hetkel on kavandamisel Tartusse uue ohtlike jäätmete termilise töötlemise tehase rajamine olemasoleva Ravila tänaval asuva Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskuse vahetusse lähedusse koguvõimsusega 15 000 tonni aastas. Samas on hetkel täitmata Kunda Nordic Tsemendi poolsest ohtlike jäätmete käitlemisest tekkinud tühimik. Tipphetkedel põletas AS Kunda Nordic Tsement oma kateldes üle 10 000 tonni ohtlikke jäätmeid aastas. Lisaks on lähiaastatel ammendumas Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse kolmas ladestusala. Arvestades, et jäätmete ladestamine, kuigi tarindprügilasse ei ole ka ohtlike jäätmete käitlemisel enam kaasaegne tehnoloogia siis on vaja mõelda, kas on mõistlik investeerida Eestis moodsamatesse tehnoloogiatesse või siis soodustada ohtlike jäätmete eksporti riikidesse, kus tänu tekkivatele suurematele mahtudele on üles seatud piisaval määral kaasaegseid käitlusvõimsusi ja kus on olemas tehnoloogiad mis võimaldavad ohtlikke jäätmeid uuesti ringlusesse suunata, vähendades seeläbi vajadust kriitiliste tooraineid ammutada looduslikest allikatest . Ida-Virumaal on suur hulk veel puhastamata ja/või töötlemata saastunud pinnast, mis ei kajastu kuidagi jäätmeprognoosides. Mõistlik on suunata rohkem ressurssi Ida-Virumaa Nõukogude aegsete tööstusalade puhastamisse. Võimalik on kaaluda ka kriteeriumi kehtestamist, mille kohaselt enne tootmismaa muu sihtotstarbena kasutusele võtmist tuleb kohustulikus korras teha pinnase uuring, mis tõendab pinnase vastavust uue sihtotstarbe puhul jõus olevatele sihtarvudele. Ohtlike jäätmete turu läbipaistvuse suurendamiseks on oluliselt vaja tõhustada järelevalvet. Endiselt kaob turult tuhandeid tonne vanaõli, mis suure tõenäosusega põletatakse lokaalsetes keskkonnanõuetele mittevastavates õlipõletites. Lisaks tekitab väga suuri küsimusi jäätmearuannete põhjal liiva, rasva ja õlipüüduritest pärinevate jäätmete seaduspärane käitlemine. Siingi on lihtsaim lahendus järelevalve digitaliseerimise suurendamisel näiteks jäätmevaldaja kohustus tõendada jäätmete üleandmist ja teekonda läbi digitaalsete veoselehtede. 95  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 7.2.2 Ehitus- ja lammutusjäätmed Vaadates lähi riikide suundumusi, siis järjest rohkem suuri ehitusettevõtteid Skandinaavias, nagu näiteks Skanska ja YIT kasutavad ehitusobjektidel liigiti kogumist . Sellist praktikat on 2000-ndate aastate keskpaigas turul juurutada üritanud üksnes Ragn-Sells, kuid seda edutult tänu asjaolule, et sellel ajal prevaleeris odav hind rohelise maailmavaate üle. Lisaks sellel käitlevad ka suured ehitusettevõtted Skandinaavias ise oma tekkinud jäätmeid. Tihti asuvad sellised käitluskeskused ettevõtetele kuuluvates karjäärides. Eestis toimub hetkel suurem jäätmekäitlus vaid Tallinna lähedal Väo karjääris ning mujal karjäärides on antud tegevus sisuliselt marginaalne. Ettepanek on leida viisid ehitus- lammutusjäätmete tekkekohal liigiti kogumise hoogustamiseks Eestis. Kõige lihtsam viis selleks on segaehitus- lammutusjäätmete maksustamine, aga kindlasti leidub ka muid vähem radikaalsemaid meetodeid nagu selle nõude integreerimise soodustamine ettevõtete juhtimissüsteemidesse. Lisaks on Eestis täielikult puudu ühe suhteliselt suure tekkega jäätmeliigi – kipsi –ringlussevõtt. Arvestades, et kipsijäätmeid on võimalik suhteliselt kerge vaevaga töödelda nende ladestamise asemel, siis on vaja leida võimalus tehnoloogia investeeringu tegemiseks , mis võimaldaks kipsijäätmeid ringlusse võtta. Ehitus- lammutusjäätmete suuremas ulatuses ringlusse suunamiseks on eelkõige vaja kehtestada kohustus jäätmete liigiti kogumiseks (sarnaselt Põhjamaadele) ning lisaks on oluliselt vaja tõhustada järelvalvet omavalitsuste tasandil. Hoonete kasutuslubade saamise eelduseks ning hoonete lammutamisel ehitusregistrist kustutamisel peab olema ka tõendus (jäätmeõiend) jäätmetekkemahtude kohta ja ringlustõendid. Ringlustõendi all mõeldakse dokumenti, millest tuleb selgelt välja konkreetselt objektilt ringlusse läinud materjali osakaal. Ehitus- lammutusjäätmete valdkond paistab silma ka nn „musta turuga“ ehk turul on palju lahendusi, mille puhul on jäätmete teekond ja lõppkäitluskoht ebaselge, mille tulemusel on need liikunud territooriumitele, kus puuduvad jäätmekäitluseks vajaminevad load ja tingimused. Lihtsamaid lahendusi selle probleemi riski vähendamiseks on digitaalete veoselehtede kasutuselevõtmine, mis võimaldab kõigi sektoris tegutsevate veokite teekonna jalajälge digitaalselt jälgida ja ajas järelkontrollida. Jäätmedirektiivi kohaselt tuleb 70% ehitus- lammutusjäätmetest suunata taaskasutusse. Eestis oleks mõistlik minna veelgi kaugemale ning seada ke ehitus- lammutusjäätmetele analoogiliselt pakendijäätmete ringlusse võtu sihtarv. Ehituses kasutatavad materjalid on muutunud üha eksklusiivsemaks ja see toob kaasa ka väga suure pakendimaterjalide mahu. Täna liigub enamus sellest materjalist segaprügina lõppladestusele või energiakasutusse, kuigi selle materjali ringlusse suunamine oleks liigiti kogumise korral väga lihtne. Antud teema on lisaks ehitusobjektidel valikkogumise hoogustamisele ka pakendijäätmete sihtarvude täitmisel. 7.2.3 Biolagunevad jäätmed Probleemiks on olmes tekkivad biolagunevad jäätmed. 2019/2020. a läbi viidud segaolmejäätmete sorteerimisuuringu järgi on segaolmejäätmete seas endiselt üle 30% biolagunevaid jäätmeid. Positiivne on asjaolu, et 2013. a samalaadse uuringuga võrreldes on trend positiivne ja biolagunevate jäätmete sisalduse osakaal segaolmejäätmetes on langenud. 96  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 2020 aastal läbiviidud riigikontrolli audit tuvastas, et 79-st omavalitsusest 30-l ei ole jäätmeveoraames biojäätmete kogumist korraldatud. See muudab Eestil 2025 seatud ringluseesmärkide saavutamise (55% olmejäätmetest peab jõudma materjalina ringlusesse) praktiliselt võimatuks, kuna kõige suurema osakaaluga jäätmeliiki ei koguta eraldi. Riigikontrolli audit näitab selgelt seda, et omavalitsused ei ole panustanud erilisel määral viimase 20 aasta jooksul liigiti kogumise edendamisse, mille parandamise üheks võimaluseks on KeM või KKA poolt disainitud üleriigiline jäätmeveopakett, mis on kõikide KOJV hangete aluseks. Ühesugune pakett (erinev hajaasutuses ja tiheasutuses) muudab tarbijatele kommunikatsiooni lihtsaks ning tagab, et üle-Eestiliselt on tagatud liigiti kogumislahendus KOJV hankes. See omakorda lihtsustab ka kontrolli nõuete täitmise tagamise üle. Samas on arvestades praegust Vene-Ukraina konfliktist tingituna meid ähvardamas gaasi puudus. Seega on suur potentsiaal erinevatest ka tööstuslikest jäätmetest biogaasi tootmisel ja saadava energia kasutamisel Vene gaasi asemel. Üheks heaks näiteks siinkohal on reoveesete, mida näiteks Saksamaal kasutatakse laialdaselt biogaasi tootmisel. Lisaks on Saksamaal keelatud reoveesetede põldudele laotamine (ravimijäätmete ja mikroplastide suure sisalduse tõttu), mille tulemusel need peale gaasitootmist tuhastatakse, mis omakorda loob võimaluse nendest tuhkadest välja väärindada fosfor ja see omakorda suunata põllumajandusse. Väetiste tootmine looduslikest allikatest on samuti väga energia- ja süsinikuheitmete mahukas protsess, mis samuti nõuab suures koguses maagaasi. See on hea suurepärane näide ringmajandusest, kus on võimalik tekitada madala süsinikujalajäljega materjalide ringlus. Lisaks tekib Eestis ka tervel hulgal kontsentreeritul kujul erinevaid biolagunevaid tööstusjäätmeid, millel on lokaalne potentsiaal biogaasi tootmiseks nagu näiteks Ekseko sealäga. Lisaks hoiab liigiti kogutud biolagunevate jäätmete käitluspotensiaali alla vähene võimalus liigiti kogutud biolagunevatest jäätmetest toodetud komposti realiseerida. Eestis on tegelikult loodud piisaval hulgal käitlusvõimsusi, lisaks ka sertifitseerimissüsteem töödeldud biolagunevate jäätmete kasutusele võtuks tootena. Vaatamata sellele ei ole potentsiaalsetel lõpptarbijatel erilist huvi sertifitseeritud komposti kasutada. 7.2.4 Olmejäätmed Ringlussevõtu suurendamise eelduseks on jäätmete liigiti kogumise suurendamine, mida omakorda on võimalik saavutada läbi maksupoliitiliste hoobade. Hetkel on segaolmejäätmetest vabanemine sedavõrd odav, et see moodustab keskmise Eesti majapidamise jaoks marginaalse osa kodukuludes ega motiveeri seeläbi inimesi jäätmeid liigiti koguma. Tuleb soodustada jäätmete liigiti kogumist tekkekohas, mida saab teha läbi hinnamehhanismi ja juba eramajades tuleb tagada liigiti kogumise mugavus ja lähedus Kui 10 aastat tagasi oli Eestis fookus ladestamise vähendamisel ja eesmärgiks oli suurendada läbi energiakasutuse olmejäätmete taaskasutust, siis ladestamisele kehtestatud saatetasu lõi hetkega olukorra, kus turule sisenesid jäätmetest energiatootmise lahendused (EnefitGreen ja Ragn-Sells). Selle tulemusel kukkus Eestis pürgilatesse ladestamine 5%-le ning Eestis sai 2015 aastal EL-s vähim ladestav riik. Nüüd tuleb astuda järgmine samm ja ringmajanduse toetuseks on vaja kehtestada saastetasu ka põletamisele. Kui jäätmehierarhia kontekstis on jäätmetest energiatootmine parem lahendus kui ladestamine siis ringmajanduse kontekstis on mõlemad lahenduse võrdsed ehk mõlemad eemaldavad materjale ringlusest. 97  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Ladestutasude ja põletusmaksu kehtestamine toetab materjalide ringlusse suunamist. Täna on väga palju pakendiliike, mille ringlusse võtmist tuleb subsideerida, paraku on need lahendused kallimad kui soodne masspõletus ja seetõttu juba majanduslikel kaalutlustel jääb osa ringluspotentsiaalist realiseerimata. Sarnaselt põhjamaadele võib ettevõtjate konkurentsivõime kahjustamise vältimiseks esmalt kehtestada minimaalse näiteks 10 eurose saastetasu ning seda korrigeerida turusituatsioonist tulenevalt järk-järgult. 2020 läbiviidud Riigikontrolli audit näitab paraku ka selgelt seda, et omavalitsused ei ole panustanud erilisel määral viimase 20 aasta jooksul liigiti kogumise edendamisse. Selle parandamise üheks võimaluseks on üleriigiliselt disainitud jäätmeveopaketid, mis on kõikide KOJV hangete aluseks. Ühesugune pakett (erinev hajaasutuses ja tiheasutuses) muudab tarbijatele kommunikatsiooni lihtsaks ning tagab, et üle-eestiliselt on tagatud liigiti kogumislahendus KOJV hangetes. Peale selle lihtsustab see ka hilisemat järelevalvet nõuete täitmise üle. Väga oluliseks osaks olmejäätmete liigiti kogumisel Eestis on jäätmejaamade võrgustik. Samuti toimib see praktikas enamasti hästi. Mureks on siin aga see, et jäätmejaamadesse tuuakse väga sageli täiesti terveid ning ilma mingi täiendava pingutuseta ringlusse võetavaidkorduskasutatavaid esemeid. Tänasel päeval aga muutuvad nad jäätmejaama väravast sisse sõites automaatselt jäätmeteks. Siin on peidus oluline võti korduskasutuse hoogustamiseks. Tuleb luua võimalus, kuidas sarnaselt uuskasutuskeskustega jäätmejaamadesse toodud algsel otstarbel kasutuskõlblikke tooteid on võimalik ilma jäätmeteks muutumata korduskasutusse suunata. Ettepanek on kasutada siinkohal lihtsustatud tootesertifikaatide süsteemi, mida võiks välja anda erapooletu asutusena näiteks sama organisatsioon, kes sertifitseerib komposti. Sisuliselt tähendab see seda, et erapooletu kompetentne asutus tõendab, et mingi jäätmejaama toodud ese omab endiselt toote omadusi ja on seetõttu algsel või mõnel muul otstarbel tootena kasutatav. 7.2.5 Pakendijäätmed Pakendijäätmete ringlussevõtule on seatud Euroopas sihtarvud, mis järjest karmistuvad. Nende jätkusuutlikuks saavutamiseks on Eestis soovitav seada eraldi ringlussevõtu sihtarvud müügipakendile, mis on sisuliselt lõpptarbija käest tagasi kogutav pakend. Hetkel täidetakse kõik materjali sihtarvud veo- ja rühmapakendiga, kuid müügipakend liigub pigem põletusse või halvemal juhul prügilasse. Samuti tuleb tõsisemalt panustada tagatisrahasüsteemi laiendamist ka kange alkoholi taarale, muutes see samuti kohustuslikuks. Pakendijäätmete osas on oluline suunata pakendiettevõtjaid maksupoliitiliste vahenditega pakendite kogust, komposiitpakendite ja muude raskesti ringlusse võetavate ja taaskasutatavate pakendite hulka vähendama. 7.2.6 Tootjavastutusega kaetud jäätmeliigid Seoses vanarehvidega on hea välja tuua, et Eesti Energia plaanib läbi pürolüüsi hakata tootma õlitooteid ning nende strateegia kohaselt soovitakse alates 2027 hakata pürolüüsi käigus tekkinud õlitooteid väärindama täiendavalt materjalideks polümeeride tööstuse jaoks, mis võimaldab rehve hakata senisest oluliselt suuremas mahus võtma materjalina ringlusesse. Enne antud projekti käiku andmist on vaja eraldi hinnata projekti kui terviku keskkonnamõjusid. Oluline on, et toodetaks jäätmete lakkamise kriteeriumitele vastav toode. Rehvide kasutamine tootena (graanulid, blokid, kummimatid) on viimaste uuringute põhjal üha rohkem hakanud seadma küsimusi nende toodete ohutusest tervisele ja keskkonnale (mikorplastid, kantserogeenid jne). See tähendab, et rehvidest toodete valmistamisel võib lähiajal senine praktika 98  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu ja suhtumine oluliselt muutuda. Eesti peaks siinkohal (rehvide tootestamisel) pigem võtma äraootava seisukoha ja ootama lähiaastate uuringute tulemusi nii põhjamaadest kui mujalt maailmast. WEEE puhul on tulevikus väljakutseks päikesepaneelide käitlus ning seeläbi võib tekkida surve ka kogumise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele. Patareide osas on tulevikus väljakutseks elektrisõidukite ja kergtranspordivahendite ning tööstuslike akude käitlus. Samuti on patareide ja akude osas suureks väljakutseks sihtarvude saavutamine. Mootorsõidukite osas on põhiliseks väljakutseks korduskasutuse osakaalu suurendamine. Lisaks on mootorsõidukite puhul olulineillegaalne käitlus, kadunud sõidukite hulk, täieliku tootjavastutuse puudumine ning selles tulenevalt tootjavastutuse kulude kandmata jätmine on pärssinud romusõidukite maksimaalset korduskasutamist ning materjalispetsiifilist ringlussevõttu, kuna teatavate materjalide eraldamine ei ole kulutõhus. Vastavalt Maailmapanga uuringus välja toodule on Eestis potentsiaali tootjavastutusega kaetud jäätmeliikide senisest suuremal määral kokku kogumiseks ja taaskasutamiseks. Selleks on vajalik: - Täiendav tehniline abi kohalikele omavalitsustele ja jäätmekäitlejatele - Täiendavad investeeringud kogumisvõrgustikku ning taaskasutusvõimsuste suurendamiseks - Info ahela digitaliseerimine - Potentsiaalse kliendibaasi teadlikkuse tõstmine Üldised väljakutsed tootjavastutusega seotud jäätmeliikide puhul on järgmised: - ringlussevõtuturgude tagamine ja toimimine - kogumise sihtarve suurendatakse - sihtarvude tagamine - ringlussevõtu sihtarve suurendatakse - sihtarvude tagamine 7.2.7 Põlevkivitööstuse jäätmed Põlevkivitööstuse jäätmeid käsitleb üheltpoolt eraldi põlevkivi riiklik tegevuskava. Teiselt poolt on Eesti võtnud suuna põlevkivi kasutamise olulisele vähendamisele. Tõsi, seda pärsib hetkel olulisel Vene-Ukraina sõjalise konflikti tuules rallivad energiakandjate hinnad, kuid pikaajaliselt on see siiski mõistlik. Riigil tuleks kaardistada Ida-Virumaal kõik ajaloolised põlevkivitööstuse jäägid, nende kogused ja keemilised koostisosad. Näiteks Ragn-Sellsi põlevkivitööstuse jäätmete väärindamise protsess on hea näide ringmajanduse poolt loodavast võimalusest, mille raames võetakse põlevkivituhad ja neist väärindatakse välja erinevaid toormaterjale (kaltsium, magneesium, räni, alumiinium). Selliseid tööstusjääke on teisigi (poolkoks, aheraine jne). Ressursinappuse ja rohepöörde toel tuleb turule üha rohkem innovatsioone, mis on huvitatud nende jäätmete väärindamisest ning see loob Eestile täiesti uue tööstusharu. 99  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 7.2.8 Plastijäätmed Kiirendada tuleb ühekordse plasti direktiivi (SUP) ülevõtmist, mille eesmärgiks on piirata ühekordse plasti negatiivset mõju keskkonnale ja soodustada ringmajandust. Siinkohal on heaks näiteks joogikõrred ja restoranide ringluspakend. Ühekordsete plastist joogikõrte asemele on tekkinud kas loodussõbralikud või korduskasutatavad alternatiivid nagu pastast kõrred, metallist kõrred või bambusest joogikõrred. On käivitatud mitu kogumissüsteemi restoranide toidupakendite korduskasutuse tagamiseks, et vähendada ühekordset plasti näiteks Ringkarp või Ringo. Samuti kasutatakse järjest enam korduskasutatavaid söögianumaid erinevatel suurüritustel. 7.2.9 Tekstiilijäätmed Tekstiilitööstus on üks suurima keskkonnajalajäljega tootmissektoreid ja sisuliselt probleemtooteks kujunenud jäätmeliigile tuleks kehtestada tootjavastutuskohustus. See annaks turule signaali, et Tootja vastutab ning samuti sunnib tootjaid kasutama tootedisaini ja tooteid mida on võimalik ja soodsam ringlusesse suunata. Tekstiili ringlusesse suunamine on võimalik ja näiteks kuni 98% puuvilla sisaldavate materjalide puhul on sellel tekkinud positiivne väärtus. Samuti on olemas komposiitmaterjalide ringluslahendused, kuid selliseid lahendusi peavad tootjad subsideerima ja selleks on vaja rakendada tootjavastutuse põhimõtet. 7.2.10 Muud jäätmeliigid ja ettepanekud Tervishoiujäätmete eelkõige nakkusohtlike jäätmete ning teravate-torkivate jäätmete käitlusesse ei ole riiklikult investeeritud. Seetõttu on enamus Põhja- ja Ida- Eesti haiglaid aastaid jäätmete nõuetekohase kogumise ja käitlemise asemel tegelenud jäätmekoguste kunstlikult all hoidmisega. Oluliselt parem on olukord Lõuna- ja Lääne-Eestis, kus haiglad on ise investeerinud spetsiifiliste tervishoiujäätmete lõppkäitlusesse. Riiklikult tuleb motiveerida haiglajäätmete korrektset liigitamist, sorteerimist ja lõpp käitlust ka Ida- ja Põhja-Eestis. Riigi jäätmekavas mainitakse korduvalt POS-e, ehk püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavaid jäätmeid, mis oma iseloomult on ohtlikud ja seega on nende käitlus ohutuskaalutlustel väga piiratud. Selleks, et POS-e sisaldavad ained ei satuks ringlusesse või veel hullem läbi prügila aineringlusesse on väga oluline koostada ning ajakohasena hoida riiklik juhend, mis aitaks POS-e identifitseerida kõikidel erinevate tasanditel. Kuivõrd riikliku jäätmekava oluliseks jalaks on justnimelt jäätmetekke vältimine, kuid teistes haakuvates strateegiates adresseeritakse seda jäätmekavas üsna vähe, siis on mõistlik riiklikul tasandil välja töötada jäätmetekke vältimise juhendmaterjal, kas ringmajanduse tegevuskava lisana või eraldi dokumendina. Kuivõrd jäätmekäitlus on järjest rohkem muutumas logistika ja transpordiärist ressursimahukaks tootmiseks, siis on mõistlik riiklikul tasandil soodustada LEAN või analoogiliste filosoofiate juurutamist jäätmekäitluses. LEAN on efektiivse tootmise/toimimise kontseptsioon, mis kasvas välja Toyota tootmissüsteemist 20. sajandi keskel. See vaatab toote väärtust läbi kliendi silmade, välistades ressursside kasutamise, mis on raiskav või mis ei aita kaasa eesmärgi saavutamisele. LEAN keskendub väärtuse säilitamisele 100  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu tehes vähem tööd. Selle lõppeesmärk on pakkuda kliendile nn “täiuslikku toodet/teenust“, mille käigus ei toimu raiskamist. Selleks, et ühelt poolt säästa keskkonda ja aega ning teiselt poolt hõlbustada ja seeläbi ka tõhustada kontrolli jäätmekäitluse üle on oluline riigi poolt näidata teed ka jäätmemajanduse digitaliseerimise valdkonnas liikudes edasi ohtlike jäätmete saatekirjade pealt näiteks digitaalsete veolehtede ja tavajäätmete saatekirjade ning miks mitte ka lähinaabritega koos rahvusvaheliste jäätmeveo saatekirjade juurde. Põhjamaade eeskujul võiks kaaluda aineringluse suurendamist ka juba ladestatud ja põletatud materjalide ringlussevõtu eest saastetasu tagastamisega. Saastetasu tagastatakse loomulikult üksnes juhul kui jäätmed võetakse uuesti ringlusesse ning vastavalt ringlusse võetud tonnaažile. See aitaks vähendada ressursside raiskamist ning ka jäätmekäitluse all kinni olevat pinda. Siin on võimalik kaks lähenemist: konservatiivsem versioon on tagastada saastetasu ladestamise hetkel kehtinud määras ja progressiivsem ning lihtsamini administreeritav versioon on tagastada saastetasu määras, mis kehtib jäätmete keskkonnast eemaldamise ja ringlusse suunamise hetkel. 101  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 8. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel Riigi jäätmekava on strateegiline planeerimisdokument, mille ülesanne on määrata jäätmemajanduse suund. Strateegilise planeerimisdokumendi sisu jääb strateegilisele tasandile ning samale tasandile peab jääma ka keskkonnamõjude hindamine. Mõjude hindamine strateegilisel tasandil sisaldab alati määramatust ja võib ka tekitada vaidlusi potentsiaalse mõju olemasolus või puudumises. Sõltuvalt millist tegevust hindaja/lugeja eesmärgi saavutamisel ette kujutab. Selle tõttu on mõju hindamine üldiselt keskendunud võrdlusele teiste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega ja nende mõõdikutega. Välditud on oletusi, kuidas tehniliselt eesmärke saavutatakse ja mõõdikuid täidetakse. Riigi jäätmekava on oma olemuselt üsna mitmetahuline ja arendatavaid valdkondi ja suundi on palju. Sellise tasemega dokumendi puhul osutus alternatiivide leidmine tavapärasest keerukamas ning nõudis mõjude hindamist läbi viiva konsultandi ja Keskkonnaministeeriumi vahel tavapärasest tihedamat koostööd. Eelmine riigi jäätmekava oli ette nähtud ajaperioodi 2014–2020. See tähendab, et uus oleks pidanud valmima aastaks 2021, kuid olemasolevat jäätmekava pikendati kuni uue riigi jäätmekava kehtestamiseni. Erinevate asjaolude tõttu on uue arengukava koostamine olnud tõrgetega, mistõttu on valmimine veninud. Tegelikult oli pikendamine vajalik, et uue jäätmekava koostamise jaoks saaks kasutada ka olulisi uuemaid uuringuid nagu näiteks Maailmapanaga uuring. Lisaks on mõjutanud protsesse ka KEVADE ehk keskkonnavaldkonna nö katuse arengukava koostamine. Kava ja KSH koostajate meeskond ja tööprotsess on nüüdseks välja kujunenud, kuid ajasurve on kasvanud. Mõjude hindamine toimub Riigi jäätmekava koostamisega paralleelselt ja see tähendab, et ka mõjude hindamisel lasub ootus aega võimalikult efektiivselt kasutada. 102  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 9. Osapoolte kaasamine Osapooli kaastakse vastavalt KeHJS nõuetele. Peale KSH aruande esialgse eelnõu valmimist saadetakse see Otsustaja poolt asjaomastele asutustele tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks. Laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine kajastatakse käesolevas peatükis vastavas tabelis. Peale seda toimub Riigi jäätmekava ja KSH aruande avalik väljapanek ning avalik arutelu. Seejärel suunatakse KSH aruanne asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks. Kooskõlastamise järgselt saab Otsustaja KSH aruande heaks kiita. Lisaks KeHJS-est tulenevale kohustuslikule osapoolt kaasamisel planeerib Otsustaja täiendavalt ka erialaliitude ja muude huvipoolte kaasmaist. Protsessi osaliste vahel on kokku lepitud, et sellistel aruteludel osaleb alati ka keegi Riigi jäätmekava KSH koostamise eksperdigrupist. Siia peatükki lisatakse asjaomaste asutuste ja avalikustamise seisukohtade tabelid, kuhu on lisatud lisaks esitatud seisukohtadele ka otsus, kas ettepanekuga arvestatakse või mitte ning juhul kui ettepanekuga jäätakse arvestamata siis ka vastav põhjendus. Samuti lisatakse vastavasse peatükki ka tabeli kujul asjaomaste asutuste kooskõlastamise kokkuvõte. 103  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 10. Seiremeetmed Riigi jäätmekava on ringmajandust suunav dokument. See tähendab, et Riigi jäätmekavas sisalduvad tegevused peavad juba iseeneses vastama kõrgematele keskkonnaeesmärkidele või vähemalt, mitte nendega minema olulisse vastuollu. Selle tõttu ei ole mõistlik üles seada täiendavaid keskkonnamõõdikuid, kui need, mis juba Riigi jäätmekavas ise on välja toonud. Küll aga on oluline jälgida, et Riigi jäätmekava edasised tegevused (tegevuskava ja muud rakenduslikud tegevused) ei realiseeriks neid riske, mis mõjude hindamine on välja toonud 11Selle lahenduseks on:  tegevuskava koostamisel ettepanekutega arvestamine  regulaarselt (kord aasta või kahe tagant) Riigi jäätmekava raames rakendatud ja rakendatavate tegevuste üle vaatamine ning leevendusmeetmete vastu võrdlemine. Kui selgub, et siiski mõni tegevus on rakendatud või plaanitud vastuolus leevendusmeetmetega, tuleb rakendada korrigeerivaid meetmeid ning parendada Riigi jäätmekava elluviimise süsteemi nii, et edaspidi selliseid möödalaskmisi vältida. Ülal kirjeldatu võtab kokku Deming’i pideva parendamise ring: PLAANI KORRIGEERI TEOSTA KONTROLLI Sellistel ülevaatustel tuleb koondada ka info seatud mõõdikute, mis annab selguse liikumise suuna õigsusest ja kiiruse piisavusest. Ülevaatusteta ja korrigeerivate tegevusteta on suur oht, et Riigi jäätmekava muutub paberiks iseeneses. 104  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 11. Kokkuvõte Käesolev mõjude hindamine on koostatud Riigi jäätmekavale 2022-2028. Riigi jäätmekava 2022-2028 koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine algatati keskkonnaministri 15.03.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/131. KSH ülesanne on kaasa aidata tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva jäätmekava koostamisele. KSH tegemisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) nõuetest ja 16.02.2022 nõuetele vastavaks tunnistatud KSH programmist. Mõju hindamisel lähtuti jäätmekava üldistusastmest, mis võimaldas anda ekspertide kogemusele tuginevaid üldisi kvalitatiivseid hinnanguid. Jäätmekava koostamine ja KSH toimus samaaegselt. Arengukava koostamisel lähtuti õigusaktidega määratud keskkonnanõuetest ja nende saavutamise tähtaegadest ning eeldatavatest finantseerimisvõimalustest. Jäätmekava koostamise juhtrühma ning keskkonnaeksperdi koostöös leiti sobivad arengukava elluviimise edukuse seireks sobivad indikaatorid. Riigi jäätmekava peaeesmärk on jäätmeteket vältida, võimalikult suur osa jäätmeid ette valmistada korduskasutuseks, ringlusse võtta ja taaskasutada. Jäätmekava alaeesmärgid on: kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine, Ohutu materjaliringluse suurendamine ja jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Alaeesmärkide lõikes on kirjeldatud kavandatud meetmed, oodatav tulemus, tähtajad ning täitmise hindamist võimaldavad indikaatorid. Mõjude hindamine viidi läbi laiapõhjaliselt kaasates kõik eluvaldkonnad, mitte üksnes looduskeskkond. Hindamine viidi läbi kahel tasandil. • Riigi jäätmekava eesmärgi ja alameesmärkide ning nende indikaatorite seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega, alameesmärkidega ja nende indikaatoritega. Hindamise eesmärk oli tuvastava võimalikud vastuolud või ebasoodsa mõju ohud ning anda soovitused riskide maandamiseks. • Anti hinnang Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud erinevatele stsenaariumitele kasutades Saaty metoodikat järgmistes jäätmevaldkondades: pakendijäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, ohtlikud jäätmed ja olmejäätmed. Strateegilise planeerimisdokumendi hindamisel on oluline silmas pidada, et mõjude hindamine saab olla üksnes samast täpsusastmes, kui strateegiline planeerimisdokument ise, st strateegilisel tasandil. Mõju hindamine viidi läbi tuginedes KeHJSe nõuetele ning kasutades keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatut. . Alternatiivid erinevate jäätmegruppide lõikes olid järgmised: 105  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Pakendijäätmed Alternatiiv1: Olemasoleva pakendijäätmete kogumissüsteemi tõhustamine taaskasutusorganisatsioonide kaudu müügipakendi kogumisega. Alternatiiv2: Oluline kohtkogumise laiendamine pakendijäätmetele. Alternatiiv3: Pakendijäätmete (müügipakendi) kogumine korraldatud olmejäätmeveo raames. Ehitus- ja lammutusjäätmed Alternatiiv 1: Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine tekkekohal. Alternatiiv 2: Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine segaprahina ning hilisem sorteerimine jäätmekäitluskohas. Ohtlikud jäätmed Alternatiiv1: Kasutame ära olemasoleva süsteemi tugevusi Alternatiiv2: Suurendatakse ohtlike jäätmete taaskasutamist energia kasutuse kaudu (R1) (rajatakse täiendav ohtlike jäätmete põletustehas) ning täiendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ning ehitatakse välja lisakärjed Vaivara OJKK. Olmejäätmed Alternatiiv1: Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine on riigi kohustus. Alternatiiv2: Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine on KOV-i kohustus. Alternatiiv3: Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine toimub kahe või rohkema KOV-i koostöös. Mõjusid hinnati kolme valdkonna lõikes: looduslik majanduslik ja sotsiaalne. Looduskaitse valdkonnas osutusid eelistatuimateks stsenaariumiks ehitus- ja lammutusjäätmete ning ohtlike jäätmete valdkonnas alternatiivid 1 ehk vastavalt ehitus- ja lammutusjäätmete osas liigiti kogumine tekkekohal ning ohtlike jäätmete osas ringlussevõtu suurendamine, kuna neil alternatiividel on looduskeskkonnale kõige väiksem mõju. 106  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Olmejäätmete valdkonnas ei olnud strateegilise tasandi alternatiivide vahel mõjus looduskeskkonnale olulist vahet. Pakendijäätmete valdkonnas osutus parimaks alternatiiv 3, milleks on kohtkogumise oluline laiendamine korraldatud olmejäätmete veo raames. Majandusvaldkonnas osutusid eelistatuimaks stsenaariumiks pakendijäätmete valdkonnas alternatiiv 3 ehk pakendijäätmete kogumine korraldatud olmejäätmeveo raames, ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonnas alternatiiv 1 ehk ehitus- ja lammutusjäätmete osas liigiti kogumine tekkekohal, ohtlike jäätmete valdkonnas alternatiiv 2 ehk ohtlike jäätmete osas ringlussevõtu suurendamine ning olmejäätmete valdkonnas alternatiiv 3, mis tähendab KOV-ide jagatud vastutusel põhinevat korraldatud jäätmeveo süsteemi. Sotsiaalvaldkonnas osutusid eelistatuimateks stsenaariumiteks ehitus-lammutus ja ohtlike jäätmete valdkonnas alternatiivid 1 ehk vastavalt ehitus- ja lammutusjäätmete osas liigiti kogumineliigiti kogumine tekkekohal ning ohtlike jäätmete osas ringlussevõtu suurendamine, kuna neil alternatiividel on sotsiaalvaldkonnale kõige väiksem mõju. Olmejäätmete ja pakendijäätmete valdkonnas ei olnud strateegilise tasandi alternatiivide vahel mõjus sotsiaalvaldkonnale olulist vahet. Kolme valdkonna summeerimisel osutus eelistatuimaks stsenaariumiks pakendijäätmete valdkonnas alternatiiv 3 ehk pakendijäätmete kogumine korraldatud olmejäätmeveo raames, ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonnas alternatiiv 1 ehk ehitus- ja lammutusjäätmete osas liigiti kogumine liigiti kogumine tekkekohal, ohtlike jäätmete valdkonnas alternatiiv 2 ehk ohtlike jäätmete osas ringlussevõtu suurendamine ning olmejäätmete valdkonnas alternatiiv 3, mis tähendab KOV-ide jagatud vastutusel põhinevat korraldatud jäätmeveo süsteemi. Teiste strateegiliste planeerimisdokumentide hindamistulemused ja leevendusmeetmed on toodud aruande peatükis 7 Riigi jäätmekava seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega ja . Hindamisel ei tuvastatud ühtegi otsest vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgiga või selle mõõdikuga. Eksperthinnangute põhjal ei tuvastatud ka ühtegi asjaolu, mille tõttu peaks mingi Riigi jäätmekava eesmärgi või meetme ümber sõnastama. Analüüsi tulemusel järeldati, et jäätmekava eesmärgid ja meetmed on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti asjakohase keskkonnaõiguse ja arengukavadega. Kavandatud meetmed on püstitatud kooskõlas jäätmekava põhieesmärgi ja alaeesmärkidega ning on kohased nende saavutamiseks. Riigi jäätmekava eesmärgid ning tegevused mis nende eesmärkide täitmiseks on seatud on positiivse mõjuga. 107  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu Kasutatud materjalid 1. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 2. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine – EIS (valitsus.ee) 3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf. pdf 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf 5. EL elurikkuse strateegia aastani 2030 https://ec.europa.eu/environment/strategy/biodiversity-strategy-2030_et 6. EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 https://www.consilium.europa.eu/et/policies/climate-change/2030-climate-and- energy-framework/ 7. Euroopa jäätmestrateegia https://ec.europa.eu/commission/presscorner/api/files/document/print/et/ip_05_167 3/IP_05_1673_ET.pdf 8. Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2021/03/17/8th- environment-action-programme-member-states-ready-to-start-negotiations-with- parliament/ 9. Euroopa rohelepe https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european- green-deal_et 10. Ida-Harjumaa jäätmekava https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/7201/5008/M- 48%20Ida-Harjumaa%20j%C3%A4%C3%A4tmekava%202015-2020.pdf 11. Jäätmevaldkonna uuringud https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed 12. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 https://envir.ee/et/kevad 13. Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027. Kinnitatud keskkonnaministri 23.01.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/44 k https://envir.ee/kliima-ja- keskkonnakaitse/kiirgus/kiirgusohutuse-riiklik-arengukava-2018-2027 14. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava _aastani_2030_0.pdf 15. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 https://envir.ee/et/eesmargid- tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 16. Merestrateegia ajakohastatud meetmekava koostatakse 2022. aastal (seejärel uuesti 2027 jne) https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna- kaitse/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 17. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 18. „Riigi jäätmekava 2022-2028“ koostamise ja KSH algatamine. Keskkonnaministri 15.03.2021 käskkiri nr 1-2/21/131 108  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu https://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2022- 2028_koostamise_ja_keskkonnamoju_strateegilise_hindamise_algatamine.pdf 19. ROHELINE RAAMAT Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030. Euroopa Komisjon. 2013 Brüssel https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A52013DC0169 20. Strateegia "Eesti 2035“ https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia 21. Säästev tootmine ja tarbimine https://ec.europa.eu/environment/basics/green- economy/sustainable-development/index_et.htm 22. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021- 2035 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 23. Uus ringmajanduse tegevuskava https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0098&from=PT 24. Õhusaasteainete vähendamise programm. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1-https://envir.ee/ohusaasteainete-vahendamise-programm 25. Üleriigiline planeering https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline- planeerimine/uleriigiline-planeering 26. ÜRO säästva arengu eesmärgid https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too- planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng 27. https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/jaatmepakett 28. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/Jaatmekaitluse_trendid_2014-2018.pdf 29. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2004_2_ewc_hazard.pdf 30. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_1_ewc.pdf 31. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_2_ewc_hazard.pdf 32. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_6_export.pdf 33. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_7_import.pdf 34. https://www.klab.ee/inventuuri-arendus/ 35. https://www.sei.org/events/segaolmejaatmete-uuringu-tutvustamine/ 36. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/keskkond/jaatmed-ja- ringmajandus 37. 16.02.2022 heakskiidetud KSH programm. 38. MAK KSH aruande tööversioon 39. Riigi jäätmekava 2014-2020 40. Riigi jäätmekava 2014-2020 heaks kiidetud KSH aruanne 41. Riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu 42. KeHJS seisuga 13.10.2022 kehtiv versioon 43. www.statsistikaamet.ee 44. Ivar Arold. Eesti maastikud, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 45. https://et.wikipedia.org/wiki/Maastik 109  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruande eelnõu 46. Eesti Inimarengu aruanne 2019/2020, 1.1 Maakasutuse muutused – linna ja maa tähenduse moondumine, Tõnu Oja 47. https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou (01.09.2022 seisuga) 48. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276 49. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276 50. Säästva arengu seadus. Vastu võetud Riigikogu poolt 22.02.1995, https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv 51. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud Riigikogu poolt 16.02.2011, https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047?leiaKehtiv 52. Seletuskiri maapõuepoliitika põhialustele aastani 2050. Keskkonnaministeerium 53. Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansid. Maa-amet, 2022 54. Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansid. Maa-amet, 2022 55. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. a analüüs. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2021 56. Eesti Energia AS, https://www.energia.ee/ari/toostuslahendused/tuhk, vaadatud 22.08.022 57. Keskkonnaagentuur, 2021. https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/varske-ulevaade- eestis-kaitse-all-pea-neli-tuhat-loodusobjekti 58. Eesti Looduse Infosüsteem, seisuga 01.09.2022. 59. Looduskaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007 60. NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-20070101&from=EN 61. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/147/EÜ,30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0147&from=DE 62. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/keskkond/jaatmed-ja- ringmajandus (külastatud 20.09.2022) 63. https://www.stat.ee/et/uudised/jaatmekaitluses-keerleb-suures-plaanis-koik-ikka- polevkivi-umber (külastatud 20.09.2022) 64. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 65. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea 66. https://hendrikson.ee/wp-content/uploads/2016/03/ksh_kasiraamat.pdf 67. https://echa.europa.eu/et/scip 110  Tööversioon Keskkonnaministeerium Riigi jäätmekava 2022-2028 Tallinna 2023 1 Tööversioon Sisukord 1. Riigi jäätmekava 2022-2028 eesmärgid ja olulisemad põhimõtted 5 1.1. Hinnang jäätmevoogudele tulevikus 5 1.2. Olulisemad jäätmevood ja võtmevaldkonnad 8 1.3. Visioon 10 2. Hetkeolukord 12 2.1. Olmejäätmed 13 2.2. Ehitus- ja lammutusjäätmed 21 2.3. Ohtlikud jäätmed 27 2.4. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed 34 2.5. Pakendijäätmed 46 2.6. Biolagunevad jäätmed 55 2.7. Põlevkivitööstusejäätmed 59 2.8. Plastijäätmed 62 2.9. Tekstiilijäätmed 67 2.10. Prügilad 71 2.11. Jääkreostus 73 2.12. Riikidevaheline jäätmevedu 76 3. Riigi jäätmekava 2022-2028 strateegilised eesmärgid ja meetmed 82 3.1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine 82 3.2. Ohutu materjaliringluse suurendamine 92 3.3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna 101 4. Keskkonnahoidlik ja ringne hankimine 106 5. Tegevuste rahastamine 107 6. Mõõdikud 112 7. Jäätmete kommunikatsioon 113 8. Lisad 117 8.1. Toidujäätmete tekke vältimise kava 117 8.2. Prügistamise sh mereprügi vähendamise meetmed 129 8.3. Kasutatud mõisted 130 8.4. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega 139 8.6. Jäätmevaldkonna organisatsioonilised aspektid, sh erinevate osapoolte roll ja ülesanded 148 8.7. Riigi jäätmekava 2014-2020 eesmärkide täitmine 151 2 Tööversioon Sissejuhatus Jäätmete raamdirektiivi1 2 kohaselt tuleb riigi jäätmekava ajakohastada iga kuue aasta järel ning see peab vastama raamdirektiivi artiklites 28-30 toodud nõuetele. Eesti Vabariigi valitsus võttis 25.02.2021 vastu otsuse pikendada „Riigi Jäätmekava 2014–2020“ tagasiulatuvalt kuni uue jäätmekava kehtestamiseni. Riigi jäätmekava pikendamine oli vajalik, et täita jäätmete raamdirektiivist tulenevat kohustust liikmesriikidele kehtestada riigi jäätmekava ja seada jäät- mehoolduse strateegiline lähenemisviis kooskõlas ringmajandusele üleminekuga. 15.03.2021. a käskkirjaga nr. 131 algatas Keskkonnaminister „Riigi Jäätmekava 2022 - 2028“ ja „Riigi Jäätmekava 2022 - 2028“ keskkonnamõju strateegilise hindamise. Jäätmekava saab olema ka osa uuest koostatavast tulemusvaldkonna „Keskkond“ arengukavast, mis seob katusdokumendina kõik keskkonna senised kitsamad alavaldkondade strateegilised arengudokumendid üheks tervikuks. Jäätmekava integreeritakse tulemusvaldkonna arenguka- vaga (edaspidi KEVAD) selle protsessi käigus. Jäätmekava koostamise peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süs- teemselt kõigil valdkonna tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. „Riigi jäätmekava 2022–2028“ (edaspidi riigi jäätmekava) on kogu jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument, milles kirjeldatakse olulisemaid jäätmevaldkonna arengu põhimõtteid ja meetmeid koos ettenähtava tegevusega jäätmekava kehtivuse perioodiks, et kooskõlas teiste asjasse puutuvate arengudokumentidega saavutada jäätmeseaduses püstitatud jäätmepoliitika eesmärgid. Riigi jäätmekava üldine strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. Te- gemist on EL jäätmete raamdirektiivist lähtuva põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt liikmesriikidelt. Jäätmehierarhia on viieastmeline: vältimine – korduskasutuseks ettevalmista- mine – ringlusse võtmine – muu taaskasutamine – kõrvaldamine. Jäätmekava koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:  tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast3, kus eelistatuim on jäätmetekke välti- mine. Kus jäätmete vältimine on võimatu, tuleb toetada toodete korduskasutust ja jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist. Kasutades tekkinud jäätmeid kui res- surssi on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõud- lust uute loodusvarade järele. Kui ringlussevõtt pole võimalik, siis tuleb eelistada muul viisil taaskasutamist, et võimalikult vähe ladestada jäätmeid prügilasse; 1 Jäätmete raamdirektiiv - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-con- tent/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid. Kättesaadav: https://eur-lex.eu- ropa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0851&from=EN 3 Jäätmeseadus RT I 2004, 9, 52 (§ 221 Jäätmehierarhia) Kättesaadav: https://www.riigitea- taja.ee/akt/122102021016?leiaKehtiv 3 Tööversioon  laiendatud tootjavastutuse põhimõte – tootja on kohustatud tagama tema turule las- tud tootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrval- damise ning omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Sealjuures võib tootja valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepin- guga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega;  “saastaja maksab” põhimõtte kasutamine – jäätmete keskkonda viimisega ja jäät- metest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saaste likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed kesk- konda viinud isik;  iseseisvuse ja läheduse põhimõte – jäätmehoolduse kavandamisel ja muus jäätme- hooldust suunavas tegevuses juhinduvad haldusorganid põhimõttest, et jäätmekäit- luskohtade võrgustik peab olema lõimitud nii, et oleks tagatud segaolmejäätmete käitlemine tekkekohale võimalikult lähedal, samuti kõigi tekkinud jäätmete kõrval- damine, arvestades jäätmekäitluse hierarhia põhimõtet, parimat võimalikku tehni- kat, geograafilisi olusid ja vajadust spetsialiseeritud rajatiste järele seoses teatavate jäätmeliikidega.  tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonna- hoidlikke tooteid ja teenuseid, tekkekohal kogutakse jäätmeid liigiti;  tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades;  toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine;  korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil – näiteks kohalikud omavalitsused saavad motiveerida ja luua eeldused toodete kor- duskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega. Euroopa Liidu ja Eesti üldise keskkonnapoliitika põhieesmärk on keskkonna ja inimese tervise kaitse. Selleks tuleb vältida ja vähendada jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning suurendada ressursside kasutamise tõhusust. Sealjuures tuleb tagada jäätmete käitlemine viisil, mis:  ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi;  ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid;  ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku. Jäätmekava hõlmab kogu Eesti territooriumi, käsitleb kõiki olulisi jäätmekategooriaid (-liike), mis on jäätmeseaduse ja teiste jäätmeid puudutavate õigusaktide reguleerimisalas. Riigi jäät- mekava käsitleb olulisemaid jäätmekäitluse põhimõtteid, annab ülevaate hetkeolukorrast ja riigi jäätmekava 2014-2020 eesmärkide täitmisest, käsitleb riigi jäätmekava 2022-2028 strateegilisi eesmärke ja meetmeid, sh lähtudes kolmest põhilist uue perioodi eesmärgist. Lisaks eelnevale on jäätmekavas kajastatud ka riikidevahelist jäätmevedu, antud ülevaade rahaliste vahendite kasutamisest jäätmekava rakendamiseks ning lisadena on toodud olulisemad teemavaldkonnad, nt toidujäätmete tekke vältimise kava, prügistamise vähendamise sh mereprügi vähendamise eesmärgid, riigi jäätmekava keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ning üldine jäät- mekäitlusolukord aastatel 2014-2020. Jäätmekava eesmärk on rõhutada seatud strateegilisi eesmärke, käsitleda nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ning nende maksumust. 4 Tööversioon 1. Riigi jäätmekava 2022-2028 eesmärgid ja olulisemad põhimõtted Tulenevalt uutest arengutest nii Euroopas kui kogu maailmas, tuleb meil üle vaadata ja korras- tada jäätmekäitluse fookusvaldkonnad. Seda tehes tuleb meil arvestada ka oluliste eesmärki- dega Euroopa tasemel. Eelkõige tuleb arvestada Euroopa rohelise kokkuleppega (Green Deal)4, mille eesmärgiks on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurent- sivõimelise majandusega ühiskonnaks. Samuti on oluline arvestada kliimaeesmärkidega. Riigi jäätmekava 2022-2028 eesmärgiks on eelkõige tagada riigi jätkusuutlik areng kooskõlas teadliku tootmise ja tarbimisega, vältides niipalju kui võimalik jäätmeteket ja soodustades kor- duskasutust. Kõik see peab olema kooskõlas läbimõeldud ja toimiva jäätmekäitlusega, kus on tagatud tõhus jäätmete liigiti kogumine, ringlussevõtt ja muu taaskasutus ning inimesele ja keskkonnale ohutu jäätmete kõrvaldamine. Oluline on, et jäätmehoolduses rakendatavad meet- med toimivad ja toetavad säästlikku ressursikasutust, vähendavad jäätmete keskkonnamõju ning tagavad sel viisil puhtama elukeskkonna. Kokku on lepitud jäätmekäitluse arendamise põhisuundades. Riigi jäätmekavas lähenetakse edasise arengu kirjeldamisel kolmest põhisambast, tuues iga teema juures ära olemasolev olu- kord ja lähtuvalt sellest planeeritakse edasi tegevusi, võttes arvesse eelkirjeldatud olukorda ja suuniseid strateegilistest dokumentidest sh jäätmete raamdirektiivi muudatustest. Uues riigi jäätmekavas on kolm põhisammast/strateegilist eesmärki: • kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine; • ohutu materjaliringluse suurendamine; • jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Nende kolme strateegilise eesmärgi poole liikumise kaudu, samas analüüsides ja leides lahen- dused või tegevussuunised ka teistele jäätmete raamdirektiivist tulenevatele riigi jäätmekava puudutavatele küsimustele, on Eestil võimalik liituda Euroopa eesrindlikema riikidega, kelle jäätmekäitlus lähtub ringmajanduspõhisest lähenemisest, on ressursse tõhusalt kasutav ja kelle eeskujul on seatud üldised Euroopa jäätmekäitlust suunavad sihid 1.1. Hinnang jäätmevoogudele tulevikus Euroopa roheline kokkulepe5 on katusstrateegia, mille eesmärk on saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Samas juba aastaks 2030 tuleb jõupingutuste jagamise määruse kohaselt panustada ka jäätmesektoril kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki.6 See hõlmab muude meetmete kõrval ka ringdisaini toetavat jätku- suutlike toodete poliitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist. Sa- muti uute ärimudelite soodustamist ja laiendatud tootjavastutuse tugevdamist. Keskendutakse 4 Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640). Euroopa Komisjon. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/stra- tegy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et 5 Euroopa roheline kokkulepe, viide 4. 6 Jõupingutuste jagamise määrus Kättesaadav:https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-relea- ses/2018/05/14/effort-sharing-regulation-council-adopts-emission-reduction-targets/ 5 Tööversioon eelkõige ressursimahukatele valdkondadele nagu tekstiil, ehitus, elektroonika ja plast. Kõiki neid eesmärke peab arvestama ka Eesti oma arengudokumentide ja õigusaktide koostamisel. Niisiis on ELi jäätmepoliitika eesmärk panustada ringmajandusse, ammutades jäätmetest või- malikult palju kvaliteetseid ressursse, järgides samal ajal jäätmehierarhia põhimõtteid.7 Jäätmeid on tavapäraselt peetud saasteallikaks. Jäätmed võivad aga olla väärtuslikuks materja- lide allikaks, eriti nüüd, kus paljude materjalide varud vähenevad. Hea jäätmekäitlus võib anda suure panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Sellega säästetakse väärtuslikke res- sursse, välditakse kulukaid puhastusoperatsioone ja ennetatakse terviseprobleeme.8 Ringmajanduse kontseptsioon seisneb eelkõige selles, et ressursse kasutatakse säästlikult. Ringmajandusele üleminek on edasiseks suuniseks ka jäätmekäitluse arendamisel ja tuleviku- suundade hindamisel. Jäätmehierarhiast lähtuv jäätmekäitlus panustab ka kliimaeesmärkide saavutamisse. Kuna jäät- mete ladestamine ja põletamine suurendab kasvuhoonegaaside (KHG-de) heidet, on jäätme- tekke vältimine, jäätmete ringlussevõtt ja korduskasutuseks ettevalmistamine väga oluline sek- tori KHG-de heite vähendamisel. Jäätmeteke, selle maht ja koostis erineb piirkonniti, kuid sõltub peamiselt piirkonna tavadest, kliimast, elutingimustest ja majanduslikust tasemest. Peamised jäätmeteket mõjutavad tegurid on aga üldine majanduslik olukord ning rahvaarvu muutus. Jäätmevoogude hindamisel tuleb seda kõike arvestada ning erinevate teguritega seotud põhiaspektid ja seosed kindlaks teha. Oluline osa usaldusväärsete prognooside tegemisel on korrektsetel andmetel (jäätmestatistika, rahvaarv ja majandusnäitajad jms). Aastatel 2010–2018 kasvas (joonis 1) EL-27 jäätmeteke kokku 5% (114 miljonit tonni). Kui suuremad mineraalsed jäätmed kogusummast välja jätta, kasvas see 7% (50,3 miljonit tonni). See tähendab, et EL-27 on veel palju teha, et täita oma poliitilist eesmärki vähendada jäätme- teket. Need suundumused on ajendatud peamiselt majanduskasvust. Tekkivate jäätmete hulk kasvas aga majandusega võrreldes vähem.9 Joonis 1. Jäätmeteke elaniku kohta Euroopa Liidus 2010 ja 2018 (allikas: EEA). 7 Euroopa Komisjon. Waste and Recycling. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/environment/topics/waste-and- recycling_en 8 Euroopa Komisjon. Jäätmetekke vältimine ja jäätmekäitlus. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/environment/ba- sics/green-economy/managing-waste/index_et.htm 9 Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA). Indikaatorid. https://www.eea.europa.eu/ims/waste-generation-and- decoupling-in-europe 6 Tööversioon Analüüs näitab, et jäätmeteke on endiselt väga sõltuv majanduse arengutest, kuid kokkuvõttes on EL suutnud saavutada majanduskasvust madalama jäätmetekke kasvu ehk nn suhtelise lah- tisidumise. Siiski tuleb rohkem ära teha, et kasvavas majanduses jäätmeteke reaalselt väheneks. Konkreetsete eesmärkide kehtestamine – poliitikakujundamisel on siin tugev roll – aitamaks tugevdada ennetuspoliitikat ELi ja riiklikul tasandil.10 Jäätmeteke sõltub tugevalt elanike arvu kasvust ja majandusolukorrast. 2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040 (joonis 2), mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Värskelt koostatud prognoosi järgi11 on rahvaarvu kahanemine ligi viis korda väiksem kui va- rasema, 2014. aasta andmetel tehtud prognoosi kohaselt. Siis ennustati 2040. aastaks 8% väik- semat rahvaarvu kui uue prognoosi järgi. Muutuse põhjus on rändetrendide muutus – eelmine prognoos koostati ajal, mil Eesti kaotas elanikke välisrändes, kuid nüüd on see trend muutunud. 2022. aasta alguses elas Eestis 1 328 439 inimest12. Joonis 2. Rahvastikuprognoos aastani 2040 (allikas: Statistikaamet). Jäätmete koguteke 2014-2020 30 20 milj tonni 10 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tavajäätmete teke Ohtlike jäätmete teke Joonis 3. Jäätmete koguteke aastatel 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). 10 Euroopa Keskkonnaagentuur ( EEA). Kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/highlights/clear-opportunities-to- decouple-europes 11 Statistikaamet. Rahvastikuprognoos näitab rahvaarvu vähenemise aeglustumist. Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/uudised/pressiteade-2019-077 12 Statistikaamet 7 Tööversioon Arvestades jäätmetekke statistikat ja viimaste aastate trende, võib väita, et jäätmete teema on aktuaalne ja inimestele oluline (keskkonnateadlikkuse uuring13). Samas on jäätmeteke 2020 a. alles kolmandat aastat väiksem (joonis 3) ja osaliselt seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude langusega. Jäätmetekke vältimise ja vähendamise koordineeritud edendamine tuleb hoida üha tugevamas fookuses, et tagada langustrendi jätkumine. Seetõttu on ka käesolevas jäätmekavas eraldi peatükk meetmetega jäätmetekke vähendamiseks. Olmejäätmete osakaal moodustab väikse osa kogu jäätmetekkest, kuid sellele osale on pööra- tud kõige rohkem tähelepanu. Euroopa Liidu jäätmevaldkonna direktiivid on seadnud olmejäät- mete valdkonnas mitmeid eesmärke (nt ringlussevõtu sihtarvud)14. Viimaste aastate jäätmeteke kokku on vähenenud, kuid olmejäätmete ja ehitus-lammutusjäät- mete teke on pigem suurenenud15. Prognoosimise teeb raskemaks paaril viimasel aastal maail- mas toimuv, nt covid kriis ja Venemaa sõda Ukrainas. Arvestades kliimaneutraalsuse eesmärki ja kliimavaldkonna suundumusi, võib eeldada, et põ- levkivitööstuse jäätmete teke ja osakaal väheneb. Lähiaastate rahvaarvu ja majanduse arengud ning jäätmestatistika annab alust arvata, et olmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete ning pa- kendijäätmete kogused pigem kasvavad või on oodata tekke stabiliseerumist. Mida tõhusamad on jäätmetekke vähendamise meetmed, seda tõenäolisem, et vähemalt olmejäätmete tekke kasvu on võimalik vähendada. Ehitus- ja lammutusjäätmete teket mõjutab enim era- ja ettevõt- lussektori tegevused antud jäätmete tekitamisel, mis omakorda on mõjutatud üldisest majandu- solukorrast. 1.2. Olulisemad jäätmevood ja võtmevaldkonnad Euroopa rohelise kokkuleppe16 eesmärke peab arvestama ka Eesti oma arengudokumentide ja õigusaktide koostamisel, jäätmevoogude hinnangus ja võtmevaldkondade määramisel. Jäätmevood on konkreetsete jäätmete vood nende tekkest kuni ringlussevõtu, taaskasutamise, või kõrvaldamiseni. Igal jäätmevool on oma spetsiifilised omadused ja kohaldatavad õigusak- tid, sealhulgas töötlemismeetodi, ohtlikkuse, praktilise ringlussevõtu võimaluste osas. Jäätme- vood võib jagada kahte põhikategooriasse: materjaliga seotud vood (sh metallid, klaas, paber ja papp, plast, puit, kumm, tekstiil, biojäätmed) ja tootega seotud vood (sh pakendid, elektroo- nikajäätmed, patareid ja akud, romusõidukid, kaevandus-, ehitus- ja lammutusjäätmed). Erine- vate jäätmevoogude hindamisel tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte: jäätmetekke suurus ja al- likad, ringlussevõtu ja muu taaskasutusse suunamise võimalused; kehtivad Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktid ja nende rakendamine.17 13 Keskkonnateadlikkuse uuring. Keskkonnaministeerium. https://www.envir.ee/et/keskkonnahariduse-uuringud 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0851&from=EN 15 vt joonis 13 16 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et 17 Euroopa Parlament. Understanding waste streams: treatment of specific waste. 2015. Kärttesaadav: https://www.europarl.europa.eu/EPRS/EPRS-Briefing-564398-Understanding-waste-streams-FINAL.pdf 8 Tööversioon Arvestades kohustuslikke sihttasemeid, jäätmetekke liigilist koostist ja EL rohelise kokkuleppe suundumusi, on riigi jäätmekavas 2022-2028 suuremat rõhku pandud järgmisetele jäätmeliiki- dele: olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed, probleemtoodetest tekkinud jäätmed, biolagunevad jäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed, plastijäätmed, tekstiilijäätmed. Nimetatud jäätmevoogude osas on eraldi välja toodud ees- märgid ja meetmed. Kuivõrd Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus“18 tõi esile, et plasti ringmajanduse väljakutsed esinevad kogu plasti elutsüklis ning uuringus leiti, et kõige mõjusam oleks Eestis ringmajandust toetavaid meetmeid juurutada pakendivaldkonnas, siis on pakendi- ja plastijäätmete eesmärgid ja meet- med ühiselt kirjeldatud. Lisaks on eraldi käsitlemist leidnud ka prügilate, jääkreostuse, püsivate orgaaniliste saasteainete (edaspidi POS) valdkond ning jäätmevaldkonna digiteemad. Lisade all on eraldi täpsemat kajastamist leidnud toidujäätmete tekke vähendamise ja prügistamise, sh mereprügi vähendamise teemad. Samuti on jäätmekavas kajastatud ka riikidevahelist jäätme- vedu. Võrreldes eelmise jäätmekava perioodiga, tuleb silmas pidada erinevaid suuremaid arenguid, mis võivad mõningal määral esile kutsuda muutusi jäätmete tekkekoguses, päritolus või liigili- ses koostises. Põlevkivitööstuse jäätmete puhul tuleb silmas pidada, et kui põlevkivi kasutus väheneb, siis väheneb ka põlevkivitööstusega seotud jäätmete kogus. Uue teemana on jäätmekavas kajastatud prügistamise sh mereprügi vältimise osa. Kuna me- reprügi vähendamine sõltub paljuski maismaal tehtud õigetest valikutest, siis on mereprügi tee- mad leidnud kajastamist ka merevaldkonna dokumentides19, mida ka Eesti peab silmas pidama. Jäätmekava planeeritud tegevused on tavapäraselt jaotunud kuue aasta peale. Erinevate tege- vuste elluviimine sõltub mitmetest asjaoludest, kuid eelkõige EL ja Eesti riigi valitud prioritee- tidest. Uuel perioodil on olulisele kohale tõusnud ringmajanduse edendamine ja kliimamuutus- tega võitlemine. Seetõttu on jäätmekava tegevuste planeerimisel sellega arvestatud ja valitud just seda toetavad strateegilised eesmärgid ja elluviidavad meetmed. Kõige selle kõrval on igati oluline toetada ka jäätmehierarhiat võimaldava õigusruumi loomist ja rakendamist, edendada tõhusa järelevalve süsteemi edendamist ja paremat rakendamist ning kõige selle toetamiseks jäätmevaldkonna digitaliseerimist. Keskkonnale ja inimese tervisele ohutut jäätmekäitlust saab tagada rakendades tõhusat järele- valvet. Euroopa Liit on eesmärgiks võtnud edendada ringmajandust ning selle raames lahen- dada ka jäätmete kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud probleemid. Sellega kaasneb paratamatult EL sisene jäätmesaadetiste liikumine. Eesti peab olema valmis selleks, et me ei saaks rikkamate liikmesriikide jaoks problemaatilisemate jäätmeliikide sihtriigiks. Mõnede jäätmeliikide osas (nt ehitus-lammutusjäätmed) on näha tendentsi, et ringlussevõtu eesmärgiga tuuakse sisse jäätmeid, millest ringlusse suunatakse siiski vaid väike osa ja ülejäänud kas taas- kasutatakse (nt tagasitäide või põletamine) või ladestatakse. See ei ole kooskõlas jäätmehierar- hia ja läheduse põhimõttega. Ringmajanduse suunal liikumisel on oluline rakendada jäätmete käitlusel üha rohkem jäätmehierarhia ülemisi astmeid, mistõttu tuleb ka jäätmete impordil jär- gida, et sisseveetavatest jäätmetest suur osa läheb just ringlusse ja toetab Eesti püüdlusi ring- lussevõtu eesmärkide saavutamisel. Jäätmete importimisel tuleb samuti tähelepanu pöörata, et see ei sea ohtu ka meil Eestis tekki- nud jäätmete ringlussevõttu ja muud taaskasutamist. Selle eesmärgi saavutamiseks võib piirata sissetulevaid jäätmesaadetisi, kui selliste saadetiste tagajärjel tuleb riigis tekitatud jäätmed kõr- valdada või neid töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas jäätmehierarhia põhimõtte ega jäätmekava 18 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 19 Helcom mereprügi plaan. Marine Litter Action Plan – HELCOM 9 Tööversioon eesmärkidega. Jäätmete käitlemisel tuleb arvesse võtta läheduse põhimõtet ehk kui lähemal on vastav käitluskoht olemas, siis tuleb arvestada pikema transpordiga kaasnevat keskkonnamõju. Lisaks aitab ringlussevõtu eesmärke täita ka tekkekohal liigiti kogumine, see tagab jäätmete kõrgema kvaliteedi ja annab paremad võimalused ringlussevõtuks. Samas tuleb erinevate pii- rangute rakendamisel järgida, et arvesse oleks võetud ka majanduslikud aspektid, st et mõningal juhul võib jäätmehierarhia madalama astme käitlusviisiga loodav majanduslik väärtus olla suu- rem kui nendega kaasnevad keskkonnamõjud. Kuna direktiividega seotud uute eesmärkide saavutamine saab olema pingeline, on jäätmekava tegevused perioodi esimesel poolel eelkõige suunatud olme- ja pakendijäätmete sihtarvude täit- misele. Ringmajanduse põhimõtetest lähtuvale majandusmudelile üleminek ja kliimaeesmärkide saa- vutamine puudutab otseselt ka jäätmekorralduse valdkonda. Eesti on mõistnud nende teemade olulisust ja seetõttu on ka Riigi jäätmekavas väljatoodud meetmed loodud, neid eesmärke sil- mas pidades. Eesti töötas Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel 2022 aastal välja ringmajan- duse valge raamatu, mis sündis erinevate osapoolte koostöös ja aitab meid edasi ringmajanduse suunal liikumisel20. Samas on maailm 2022 aastal muutunud, käimas on Venemaa sõda Ukrainas, samuti pole me puutumata jäänud energiakriisist. Seetõttu tuleb üha enam ka keskkonnavaldkonnas mõelda, kuidas sellised arengud meie eesmärkide seadmist ja saavutamist mõjutada võivad. Üha oluli- sem on mõelda energiasõltumatuse saavutamise peale. Ka jäätmemajandus võib panustada nende probleemide lahendamisse Eesti jaoks, sh biojäätmetest energia saamisele. Siinkohal on väljatoodud vaid kõige üldisemad trendid, spetsiililisem info eri jäätmeliikide kohta, on toodud juba konkreetselt vastavates peatükkides. 1.3. Visioon Jäätmetekke vältimine, toodete korduskasutamine ning parandamine, tekkinud jäätmete liigiti kogumine on igapäevase käitumise osa. Eestis on seda toetav kasutajasõbralik, tõhus, läbipais- tev ja toimiv jäätmehierarhiast lähtuv uuenduslik jäätmehooldussüsteem, jäätmetest luuakse uut väärtust toormena. Ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtete rakendamise tulemusena tar- bitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid. Keskkonna- teadlik mõtteviis ja keskkonnahoidlik käitumine on üha levinum kõigil tasanditel. See võimal- dab teha keskkonnateadlikke tootmis- ja tarbimisotsuseid nii tavakodanikul kui ettevõtjal ja riigil tervikuna. Jäätmeteket välditakse kus võimalik ning muul juhul eelistatakse toodete kor- duskasutust ja jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist. Korduskasutamine, parandamine ja renoveerimine on soodustatud ja populaarne, levinud on sellist käitumist toetavad platvormid. Tooted kestavad pikka aega, materjalid on ohutult kaua ringluses ning looduskeskkonna res- sursse kasutatakse kestlikult. Jäätmete liigiti kogumine on kasutajasõbralik ja otstarbekas. Jäät- mete teekond tarbija juurest kogumiskohta ning sealt käitlejani on toimiv ja usaldusväärne. Jäätmete kogumiseks ja veoks kasutatakse uuenduslikke lahendusi. Jäätmetekitaja maksab te- kitatud koguste eest. Jäätmete liigiti üle andmine on majanduslikult motiveeriv. Tekkinud jäät- meid kasutatakse kui ressurssi, mistõttu saadakse loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vä- hendatakse nõudlust uute loodusvarade järele. Kui ringlussevõtt pole võimalik, siis eelistatakse muul viisil taaskasutamist, et võimalikult vähe jäätmeid prügilasse ladestada. Eestis toimub 20 Ringmajanduse valge raamat. Tallinn. 2022. https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2022-06/Ringma- jandus_valge_raamat.pdf 10 Tööversioon nende jäätmete lõppkäitlus, kus see on mõistlik või puuduvad võimalused nende käitlemiseks väljaspool. Jäätmevaldkonna andmete esitamine on kvaliteetne ja õigeaegne ning riigi kogutud ja avaldatud jäätmealased andmed on usaldusväärsed. Suundutakse olukorra poole, kus jäät- mete kohta on olemas andmestik toote algusfaasist lõppfaasini, mida saab tõhusalt ja mitme- külgset kasutada otsuste tegemiseks. Jäätmehierarhiast lähtuvaid tegevusi toetab neid põhimõt- teid võimaldav jäätmevaldkonna õigusraamistik ning efektiivne järelevalve. Investeeritakse nu- tikatesse lahendustesse toodete tootmises ja jäätmete ümbertöötlemises, mis toetavad kasutaja- sõbraliku ja efektiivse jäätmehooldussüsteemi toimimist. Toimiv jäätmehooldussüsteem ja koostöö eri osapoolte vahel, oskusteave, innovaatilised lahendused ning eksperdid annavad suure panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Süsteemi toimimist toetab avatud koostöö avaliku sektori, ettevõtjate, tarbijate ja teadlaste vahel, tagatud on piisav ekspertide järelkasv. 11 Tööversioon 2. Hetkeolukord Hetkeolukorra kirjeldamisel 2022. aastal lähtume viimastest kättesaadavatest ja kontrollitud ehk 2020. aasta kvantitatiivsetest andmetest. Jäätmestatistika esitamisel on tuginetud Keskkon- naagentuuri andmetele ja kasutatud nende koostatud jooniseid ja mitmeid tabeleid. Jäätmeteke ja selle koostis erineb piirkonniti ning sõltub suuresti majandusolukorrast, rahvaar- vust ja selle rahva käitumismustritest. Viimased aastad on olnud olulised, kuna keskkonnatead- lik mõtteviis on jõudsalt laienenud ning kliima- ja energiaküsimused ja ringmajanduse põhi- mõtte rakendamise olulisus on jõudnud paljude teadvusesse. Rohelepe on selle trendi üks pare- maid näiteid. Eesti, väikese ja paindliku riigina, püüab jõudsalt keskkonnahoidlikke põhimõt- teid järgida ning on neid eesmärke ja põhimõtteid arvestanud ka jäätmevaldkonna õigusaktide koostamisel, valdkonna eelarve planeerimisel ja investeeringute suunamisel, tegevuste kavan- damisel ja rakendamisel. Samas oleme siiski veel poolel teel oma eesmärkide saavutamisel ja seda väljendab ka jäätmevaldkonna hetkeolukord. Allpool olev joonis näitab, et jäätmeteke on viimased kolm aastat olnud langustrendis, kuid paljuski on see seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude langusega. Jäätmete koguteke ja käitlus 2014-2020 30 25 20 milj tonni 15 10 5 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Ohtlike jäätmete teke 1,85 1,49 0,88 1,58 1,81 1,87 1,68 Tavajäätmete teke 20,24 23,23 23,56 23,64 21,70 18,34 15,02 Taaskasutatud ohtlikud jäätmed 1,05 0,94 0,31 0,58 0,73 0,68 0,65 Taaskasutatud tavajäätmed 7,01 8,45 7,52 9,03 8,82 9,01 9,88 Ladestatud ohtlikud jäätmed 0,76 0,51 0,53 0,98 1,12 1,18 0,98 Ladestatud tavajäätmed 12,85 11,71 12,33 12,26 12,09 6,32 5,01 Joonis 4. Jäätmete koguteke ja käitlus aastatel 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Eestis tekkivatest jäätmetest ca 80% moodustavad põlevkivitööstuse jäätmed (joonis 5). See on meie ajalooline pärand. Vaatamata sellele on perioodil suurimat tähelepanu pööratud olmejäät- metele ja nende käitlusele, tulenevalt ringlussevõtu kohustustest ja asjaolust, et põlevkivitöös- tuse jäätmete käitluslahendused on pikema aja jooksul välja töötatud ja suuri muudatusi käit- luslahendustes on keeruline ellu viia. Samas uued tehnoloogilised lahendused ja paratamatu põlevkivitööstusmahtude langus tulevikus aitab ka selles valdkonnas olukorda parandada. 12 Tööversioon Jäätmetekke jaotus 2020 29% 3% 30% 28% 8% 2% ohtlikud põlevkivijäätmed muud ohtlikud jäätmed aheraine lend- ja koldetuhk* olmejäätmed muud tavajäätmed Joonis 5. Jäätmetekke jaotus 2020 aastal (allikas: Keskkonnaagentuur). 2.1. Olmejäätmed Olmejäätmed on kodumajapidamistes tekkinud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed ning muudest allikatest tekkinud, kuid koostise ja omaduste poolest sarnased jäätmed. Jäätmenimis- tus tähistatakse olmejäätmeid koodiga 20. Olmejäätmed moodustavad ligikaudu 3% kogu jäät- metekkest. Olmejäätmeid tekkis aastatel 2011-2020 keskmiselt 422 tuhat tonni aastas, jäätmeteke on vii- mastel aastatel tõusnud. Kui 2015. aastal tekkis olmejäätmeid veel alla 400 tuhande tonni aas- tas, siis 2020. aastal tekkis neid juba 466 020 tonni ehk 351 kg elaniku kohta (joonis 6). Olmejäätmete teke elaniku kohta 2011-2020 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 0 50 100 150 200 250 300 350 400 Olmejäätmete teke elaniku kohta, kg Joonis 6. Olmejäätmete (jäätmekood 20) koguteke kilogrammides elaniku kohta aastatel 2011- 2020 (allikas: Keskkonnaagentuur, Statistikaamet). 13 Tööversioon 2020. aastal imporditi Eestisse 34 tuhat tonni (sh Soomest 33 tuhat tonni segaolmejäätmeid) ning aasta alguses seisis ladustatuna 115 tuhat tonni olmejäätmeid. Enamik olmejäätmetest 2020. aastal taaskasutati (sh energiakasutus). Liigiti koguti 2020. aastal vaid 31 protsenti olmejäätmetest, ülejäänud koguti kokku segaolme- jäätmetena. Enim koguti liigiti paberi- ja kartongijäätmeid (43 tuhat tonni), biolagunevaid köögi-ja sööklajäätmeid (23 tuhat tonni), biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (20 tuhat tonni) ning suurjäätmeid (14 tuhat tonni). Rõiva- ja tekstiilijäätmeid koguti eraldi kaks tuhat tonni. 2020. aastal viis SEI Tallinn läbi üleriigilise segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pa- kendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuringu (edaspidi sortimisuuring)21. Uuringu tulemustest selgub, et segaolmejäätmetes sisaldub enim biojäätmeid (32 massiprot- senti), plasti ja plastpakendit (18 protsenti) ning paberit ja pappi (sh pakendid, kokku 17 prot- senti) (joonis 7). Rõiva- ja tekstiilijäätmeid sisaldub segaolmejäätmetes ligikaudu kuus prot- senti. Segaolmejäätmete liigiline koostis Muu klaas 0,01% Ohtlikud jäätmed 0,09% Puitpakend 0,37% Muu metall 0,51% Elektri- ja elektroonikaromud 0,89% Muu puit 0,91% Metallpakend 1,82% Muu plast 2,13% Tekstiil ja rõivad 5,81% Klaaspakend 6,41% Paber- ja kartongpakend 7,35% Aiajäätmed 8,44% Muu paber ja kartong 9,66% Plastpakend 15,7% Muud jäätmed 16,6% Köögijäätmed 23,29% Joonis 7. Segaolmejäätmete liigiline koostis massiprotsentides (allikas: SEI Tallinn, 2020, Se- gaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring). SKP suhteline muutus olmejäätmete tekkega võrreldes näitab, et jäätmetekke kasv on olnud majanduskasvust väiksem. Samas ei ole sihttaset (alla ½ SKP kasvuprotsendist) siiski saavuta- tud, kuigi oleme sellele lähemale liikunud (vastav tabel on toodud Riigi jäätmekava 2014-2020 21 SEI Tallinn, 2020. Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring. 14 Tööversioon eesmärkide täitmist käsitlevas lisas). Olmejäätmete tekke vähenemine on mõneti näiline ja tin- gitud olmes tekkivate pakendijäätmete liigiti kogumise edenemisest. Liigiti kogutud pakendi- jäätmed kajastuvad jäätmearvestuses eraldi jäätmegrupina, mistõttu jäävad need selle indikaa- tori hulgast välja, kuigi tekivad valdavalt olmes. Stabiilsus näitab, et teatud tulemuslikkus liigiti kogumisel on saavutatud, kuid olmejäätmete ringlussevõtu oluliseks suurendamiseks, mille eel- duseks on liigiti kogutud olmejäätmete osakaalu tõus, tuleb kõvasti pingutada ja luua läbimõel- dud ning süsteemne lahendus. Selles suunas on viimastel aastatel ka jõuliselt astutud. Välja on töötatud mitmed toetusmeetmed kohalikele omavalitsustele liigiti kogumise taristu arendami- seks ja toetusmeetmed jäätmetekke vältimiseks, samuti on tegeletud teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmisega. Toetusi jagatakse nii KIKi keskkonnaprogrammist, struktuu- rivahenditest kui kliimarahadest. Kliimarahadest toetati KOVe aastatel 2020-2022 jäätmete lii- giti kogumise taristu arendamisel sh biojäätmete käitlemise edendamisel. Euroopa Regionaala- rengu Fondi toel rahastati 2018 aastal mitme jäätmejaama ehitust ja arendamist. Keskkonnap- rogrammist on aastatel 2020-2022, kuid ka varem toetatud nii liigiti kogumise infrastruktuuri arendamist, ohtlike jäätmete kogumisringe kui ka jäätmetekke vähendamise tegevusi. Olmejäätmete teket mõjutab kõige enam majandusolukord ja tarbimise tase. Olmejäätmete tekke vältimise edendamisel on peamine roll täita elanikkonnal, kelle teadlikkusest ja tarbimis- harjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete, toidujäätmete kui ka muude olmejäätmete tek- kekoguse vähendamine. Jäätmetekke vältimisele suunatud üldise teadlikkuse tõstmiseks on Keskkonnaministeerium läbi viinud iga-aastaseid jäätmetekke vältimise kampaaniaid. Viimas- tel aastatel on teadlikkuse tõstmise kampaaniad edukalt toimunud ja erinevate sotsiaalmeedia kanalite vahendusel, kaasates nii mõnelgi korral mitmeid Eesti tuntud inimesi, kelle eeskujul on jõutud ka nooremate tarbijateni. Paberi- ja kartongijäätmed Paberi- ja kartongijäätmete teke on viimastel aastatel pigem suurenenud, prügilasse ladestamine praktiliselt puudub (joonis 8). Liigiti kogutud paberi- ja kartongijäätmeid tekkis 2020. aastal ligikaudu 68 kg elaniku kohta. Järjest suurenevat teket võib seletada sellega, et aina enam ko- halikke omavalitsusi on paberi- ja kartongijäätmed hõlmanud korraldatud jäätmeveoga (Kesk- konnaameti andmetel 2020. aastal juba 60 omavalitsuses). Mitmel pool kogutakse paberi- ja kartongijäätmeid ühismahutitega, mis on paigaldatud suurematesse asulatesse. 15 Tööversioon Joonis 8. Liigiti kogutud paberi- ja kartongijäätmete (03 03 08, 15 01 01, 19 12 01, 20 01 01) teke ja käitlus tonnides aastatel 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Paberi- ja kartongijäätmeid võetakse ringlusesse (R3m ja ettevalmistavalt R3k), kuid suuna- takse ka välismaale ümbertöötlemisele. Vanapaberi teket mõjutab jäätmekava kehtivuse perioo- dil tarbijate teadlikkuse ja käitumisharjumuste muutumine – oodata on trükiväljaannete vähe- nemist ja üha vähem postkastidesse reklaamposti tellimist. Selleks, et saavutada vanapaberi tekke vähenemine näiteks reklaamposti vähenemise kaudu ning mõjutada tekkivate paberi- ja kartongijäätmete käitlemist ringsuse suunas, tuleks kaaluda perioodikale laiendatud tootjavas- tutuse kehtestamist. Paberi- ja kartongijäätmete puhul on oluline, et kui puudub võimalus nende mugavaks ära and- miseks, siis eelistatakse nende kohapeal põletamist, mis toob endaga kaasa keskkonna saasta- mise. Lisaks kasutatakse paberi- ja kartongijäätmete mahuteid suures osas samast materjalist pakendijäätmete ära viskamiseks. Kuigi seni ei ole rakendatud materjalipõhist kogumist, siis tulevikus on otstarbekas seda planeerida. Suurjäätmed Suurjäätmed on olmejäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu ei saa panna jäätmemahutisse. Suurjäätmete alla kuuluvad vana mööbel ja sanitaartehnika, aga ka lapsevankrid, jalgrattad jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, mootorsõidukeid või nende osi, vana- rehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid. 2020. aastal tekkis Eestis kokku 14 013 tonni suurjäätmeid ehk 10,5 kg elaniku kohta. Suurjäätmete teke ja nende taaskasutus on aasta-aastalt kasvanud (joonis 9). Samas on vähene- nud suurjäätmete prügilasse ladestamine. Aina enam kohalikke omavalitsusi on ka suurjäätmete kogumise lisanud korraldatud jäätmeveo hulka, mis on elanikele ilmselt mugavaim võimalus suurjäätmete üleandmiseks. 2022. aasta juuni seisuga on suurjäätmed korraldatud jäätmeveoga 16 Tööversioon liidetud 34-s omavalitsuses. Neist 20-s toimub suurjäätmete äravedu tasuta või praktiliselt ta- suta (teenustasu on 0,01-0,06 eurot 1 kuupmeetri kohta). Mujal kogutakse suurjäätmeid jäät- mejaamades või kogumisringidega. Joonis 9. Suurjäätmete (20 03 07) teke ja käitlus tonnides aastatel 2014-2020 (allikas: Kesk- konnaagentuur). Vana mööbli ja teiste suuregabariidiliste esemete korduskasutus edeneb tänu taaskasutuspoo- didele ja online-platvormidele. Täpsemaid andmeid järelturule jõudva mööbli jms koguste kohta pole võimalik välja tuua, kuna vastavat uuringut ei ole tehtud. Ka suurjäätmete puhul on väga oluline, et oleks tagatud võimalus nende mugavaks ära andmi- seks. Suurjäätmete ise jäätmejaama viimiseks peab jäätmetekitajal olema transpordivahend (jä- relkäru) ning jäätmejaamas tuleb üldjuhul tasuda ka vastuvõtu eest. Kui transpordivahend puu- dub, jäätmejaam jääb kaugele ja/või vastuvõtutasu on kõrge, siis võivad inimesed eelistada suurjäätmete kohapeal põletamist. Põletamisega kaasneb kahjulike ühendite (sh POS-ide) õhku paiskumine. Kahjulike ühendite sisaldumise tõttu tuleb suurjäätmete hulka kuuluva mööbli, vaipade jms käitluse puhul eelistada nende lõplikku kõrvaldamist (jäätmepõletustehases), et tagada kahjulike ühendite ringlusse mitte sattumine. Seetõttu jäävad suurjäätmete taaskasutust näitavad arvud suhteliselt madalaks seni, kuni leidub veel kahjulikke ühendeid sisaldavaid too- teid. Suurjäätmete liigiti kogumist ja käitlemist reguleerib jäätmeseadus, mille kohaselt peavad ko- halikud omavalitsused oma jäätmehoolduseeskirjas määrama suurjäätmete kogumiskohad, mis asuvad jäätmevaldajast maksimaalselt 15 kilomeetri kaugusel. Lisaks reguleerib suurjäätmete kogumist keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sorti- mise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Määruse kohaselt peab jäätme- tekitaja suurjäätmed tekkekohas liigiti koguma (nii kodumajapidamistes kui ettevõtetes ja asu- tustes). Kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama, et suurjäätmeid võetakse vastu omavalitsuse jäätmejaamas. Täpsemad nõuded, kuidas suurjäätmeid kogutakse ja käideldakse, määravad ko- haliku omavalituse üksused oma jäätmehoolduseeskirjas ja, kui suurjäätmeid kogutakse korral- datud jäätmeveo raames, ka korraldatud jäätmeveo hankelepingus. 17 Tööversioon Klaasijäätmed Klaasijäätmete (jäätmekood 20 01 02) teke on aastate lõikes pisut tõusnud (keskmiselt ca 280 t/a). Erandina paistab silma 2018. aasta, mil olmeklaasijäätmeid tekkis 5996 tonni. Aastal 2020 tekkis klaasijäätmeid umbes 3 kg elaniku kohta aastas. Kuni 2019. aastani taaskasutati alla 200 tonni klaasijäätmeid aastas, kuid 2020.a taaskasutus hüppeliselt tõusis ja taaskasutusse läks 1490 tonni klaasi (sh laojäägid varasematest aastatest). Joonisel 10 on esitatud kõigi klaasijäät- mete teke, käitlus ja ringlussevõtt seitsme aasta jooksul (lisaks olmes tekkivatele klaasijäätme- tele ka klaaspakendid, tööstuses, romusõidukites, ehitamisel ning jäätmete käitlemise tulemu- sena tekkinud klaasijäätmed). Joonis 10. Klaasijäätmete (10 11 03, 10 11 12, 10 11 14, 15 01 07, 16 01 20, 17 02 02, 19 04 01, 19 04 04, 19 12 05, 20 01 02) teke ja käitlus tonnides aastatel 2014-2020(allikas: Keskkon- naagentuur). Klaasijäätmete kogumine on korraldatud kohalikes omavalitsustes jäätmejaamade kaudu, mida saab hästi toimivaks pidada. SEI Tallinna poolt 2019-2020 aastatel läbi viidud sortimisuuringus klaasijäätmed segaolmejäätmetes praktiliselt puudusid (0,01 massi protsenti). Klaaspakendit arvesse võttes sisaldus segaolmejäätmetes aga 6,43 protsenti klaasijäätmeid. Metallijäätmed Metallijäätmete (20 01 40) teke on aastate lõikes vähenenud (joonis 8). Prügilasse ei ole kogu vaadeldud perioodil metallijäätmed üldse ladestatud. Segaolmejäätmete hulka siiski metalli- jäätmeid satub - viimase sortimisuuringu alusel on segaolmejäätmetest 0,51 massiprotsenti me- talli, koos metallpakendiga 2,33 protsenti. Metallijäätmete kogumine on Eestis hästi korralda- tud tänu selle jäätmeliigi positiivsele väärtusele. Lisaks metalli kokkuostupunktidele võetakse metallijäätmeid vastu ka jäätmejaamades. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine Euroopa Liidu tasandil on kehtestatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ring- lussevõtu sihtarv. Selle sihtarvu arvutamisel on olmejäätmete alla arvestatud ka pakendijäät- 18 Tööversioon med, mis tekivad valdavalt olmes. 2020. aastaks pidid liikmesriigid korduskasutuseks ette val- mistama ja ringlusse võtma vähemalt 50% olmejäätmete massist, 2025. aastal on vastav sihtarv 55%, 2030. aastal 60% ning 2035. aastal juba 65%. Olmejäätmete korduskasutuseks etteval- mistamise ja ringlussevõtu arvutamiseks on võimalik kasutada nelja eri metoodikat. Keskkon- naagentuur kasutab viimastel aastatel Euroopa Komisjonile aruande esitamisel I metoodikat, mis annab soodsama tulemuse. Alates 2025. aasta kohta andmete esitamisest (2027. aastal) tu- leb kasutada uut metoodikat, mis on sarnane IV metoodikale. Ringlussevõtu osakaal sõltuvalt arvutusmetoodikast on toodud tabelis 1. Metoodikate erinevus seisneb peamiselt selles, milli- seid jäätmeliike olmejäätmetena arvesse võetakse ning kas võetakse arvesse ka ettevõtetes tek- kivad olmejäätmed. Tabel 1. Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal sõltuvalt arvutusmetoodikast (allikas: Keskkon- naagentuur). Arvutusmeetod 2015 2016 2017 2018 2019 2020 I 52% 52% 52% 49% 65% 60% IV 29% 28% 28% 28% 31% 29% Euroopa Komisjoni statistikaametile (Eurostat) andmete esitamine toimub IV arvutusmeetodi alusel. Selle kohaselt on olmejäätmete ringlussevõtt Eestis viimase kümne aasta jooksul jäänud stabiilselt 30% lähedale (joonis 11). Euroopa Liidu keskmine vastav näitaja on Eurostati and- metel 48% (2020. andmete põhjal). Joonis 11. Olmejäätmete teke ja käitlus tonnides aastatel 2014 – 2020. Ringlussevõtu protsent on arvutatud IV meetodi järgi. Metoodika kohaselt arvestatakse olmejäätmete hulka ka kodu- majapidamistes tekkinud pakendijäätmed (allikas: Keskkonnaagentuur). Kuivõrd kõik jäätmed ei ole ringlussevõetavad ka tulevikus, siis peab liigiti kogumise tase olema mõnevõrra suurem kui kehtestatud ringlussevõtu tase. Näiteks ei tohi ringlusse suunata 19 Tööversioon jäätmeid, mis sisaldavad püsivaid orgaanilisi saasteained ehk POS-e, mis on keskkonnas püsi- vad, akumuleeruvad elusorganismides ning on ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale. Kuigi Stockholmi konventsiooni ja Aarhusi protokolliga ning Euroopa Liidus otsekohalduva püsivate orgaaniliste saasteainete määrusega ((EL) 2019/1021) on POS-ide turuleviimine keelatud, siis kõigi POS-e sisaldavate toodete eluiga ei ole veel lõppenud, mistõttu ka kodumajapidamistes leidub veel hulgaliselt neid esemeid või materjale, mis võivad POS-e sisaldada. Näiteks kuulu- vad püsivate orgaaniliste saasteainete hulka kemikaalid, millega on töödeldud vaipu või pehmet mööblit leegi aeglustamise eesmärgil, niiskust hülgavaid tekstiilmaterjale, ühekordseid toidu- nõusid ja -pakendeid. POS-e võivad sisaldada ka koduse remondi käigus tekkivad soojustus- ja isolatsioonimaterjalid (näiteks vahtpolüsterool) ning elektri- ja elektroonikaseadmed. Kuigi nende ainete kasutamine tootmises on tänaseks keelatud, võib neid aineid sisaldavate juba va- rem toodetud toodete äraviskamine koduses majapidamises olmejäätmetena kesta veel aastaid. Ühtlasi tasub tähele panna, et kodumajapidamises tekkiv tuhk tuleb panna segaolmejäätmete sekka. See ei ole ringlusse võetav. Koduses küttekoldes mittetäieliku põlemise teel võib taht- matult tekkida ka POS-ühendeid, mis võivad tuhaga aiapidamises maapinnale laotamise kaudu aiasaadustega inimeste toidulauale jõuda. Valdkonna tugevused  Liigiti kogumise tase on tõusnud. 2015. aastal koguti liigiti vaid 22% olmejäätmetest. Järgnevatel aastatel on liigiti kogutud olmejäätmete osakaal tasapisi tõusnud ning 2020. aastal koguti liigiti juba 31% olmejäätmetest.  Rakendatakse toetusmeetmed jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise edendami- seks22.  Inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud23. Võrreldes eelnevate uuringuaastatega on inimesed enam omaks võtnud prügi ja jäätmete keskkonnasõbra- liku käitlemise ning jäätmete tekkimist püütakse ostude parema planeerimisega vältida. Kuna jäätmevaldkonnaga on elanikel isiklik kokkupuude ning seda peetakse oluliseks, siis ollakse ka selle valdkonna hea korralduse osas nõudlikumad. Samas tuleb arvestada, et teadlikkuse kasv ei tähenda alati inimeste tegeliku käitumise muutumist. Liigiti ko- gutud jäätmete osakaal on tõusnud visalt (viimase viia aasta jooksul 9 protsendipunkti võrra). Selline tempo ei ole piisav 2025. aasta ringlussevõtu eesmärgi täitmiseks. Valdkonna nõrkused  Liigiti kogumise taristu ei ole kogu riigis ühetaoline ja tekitab kasutajates segadust. Pakendijäätmete liigiti kogumine avalike pakendipunktide kaudu on korraldatud kolme erineva taaskasutusorganisatsiooni poolt erinevate konteineritega, mis on ka erinevalt tähistatud. Taaskasutusorganisatsioonid võimaldavad pakendite tekkekohalt liigiti ko- gumist üldjuhul vaid suuremates linnades. Korraldatud jäätmeveo raames korraldatakse kohalikes omavalitsustes ühe kuni seitsme (või enama) jäätmeliigi kogumist. Tekstiili kogumine spetsiaalsete konteineritega on tagatud vaid vähestes omavalitsustes. Kohali- kud omavalitsused on probleemina tõstatanud, et puuduvad selged üheselt mõistetavad juhised jäätmete liigiti kogumiseks.  Kohalike omavalitsuse võimalused jäätmehoolduse korraldamisel on piiratud. Kohalikel omavalitsustel pole piisavalt vahendeid ja teadmisi, et tagada kogu vajalik 22 SA Keskkonnainvesteeringute keskus, https://www.kik.ee/et/projektid. 23 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020. Kättesaadav: https://envir.ee/kaasamine-keskkonnateadlik- kus/keskkonnateadlikkus/uuringud 20 Tööversioon taristu jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks. Jäätmete ringlussevõtt eeldab üldju- hul nende tekkekohas liigiti kogumist. Kehtiva seadusandluse kohaselt on kohalike omavalitsuste vastutusel jäätmete liigiti kogumise korraldamine. Selleks on kohalikel omavalitsustel aga vähe võimalusi – puudub omavalitsuskeskse jäätmemudeli raken- damise õigus, jäätmehoolduse korraldamiseks rahaliste vahendite küsimise õigus, koostöö pakendiorganisatsioonidega ei anna soovitud tulemusi (segaolmejäätmetes on sortimisuuringu alusel endiselt 32 massiprotsenti pakendijäätmeid). Riigikantselei ro- hepoliitika eksperdirühma 2022.a raporti24 kohaselt pärsib praegune õiguslik regulat- sioon otseselt olmejäätmete käitluse arendamist (sh ringlussevõtu eesmärkide saavuta- mist).  Olmejäätmete ringlussevõtu tase on madal (2020.a 29%) ja on enam-vähem stabiil- sena püsinud viimase 10 aasta jooksul. Jäätmete liigiti kogumise lahendused on elani- kule kättesaamatud, ebapiisavad, ebamugavad, jäätmete liigiti kogumine ei edene piisa- valt kiiresti ja riigil ei ole võimalik seetõttu täita ringlussevõtu sihtarve. Aastaks 2025. peab olmejäätmete ringlussevõtu tase aga peaaegu kahekordistuma. Eesmärgi saavuta- mine eeldab märkimisväärseid muudatusi jäätmemajanduse senises korralduses. Eu- roopa Keskkonnaagentuur25 on Eesti puudustena välja toonud muuhulgas selle, et ring- lussevõtu eesmärgi täitmise eest vastutajad on Eesti seadusandluses ebaselgelt määrat- letud, jäätmete põletamisele ei ole kehtestatud keskkonnatasu ning ladestustasu on pü- sinud sama alates 2015. aastast. 2.2. Ehitus- ja lammutusjäätmed Olemasolev olukord Ehitus- ja lammutusjäätmed on sellised jäätmed, mis tekivad ehitus- ja lammutustööde käigus. Näiteks kuuluvad ehitus- ja lammutusjäätmete hulka hoonete ehitamisel või renoveerimisel tek- kinud ehitusmaterjalide jäägid, hoonete lammutamisel tekkinud betoon, tellised, puit jms ma- terjalid, aga ka teede ehitamisel ja korrashoiul tekkivad kivid ja pinnas ning freesasfalt. Euroopa Komisjoni poolt määratud ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamismäära arvesta- mise metoodika kohaselt (arvestustest jäävad välja kivid ja pinnas, süvenduspinnas ja ohtlikud jäätmed) tekkis Eestis 2020. aastal 865 109 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid. Vaatamata 2020. aastal aset leidnud ehitus- ja lammutusjäätmete tekke järsule vähenemisele, mis oli tingitud koroonaviiruse COVID-19 levikust ja sellest põhjustatud ehitustegevuse vähenemisest, on ehi- tus- ja lammutusjäätmete teke aastate lõikes olnud pigem kasvutrendis. Praeguseks hetkeks on ehitustegevus taastunud, mistõttu on järgnevatel aastatel taas ette näha jäätmetekke suurene- mist. 24 Riigikantselei rohepoliitika eksperdirühma raport, 2022. 25 EEA Early warning report 2022, draft 21 Tööversioon Ehitus- ja lammutusjäätmete koguteke (t) 1400000 1250079 1200000 999460 932863 1106242 1200221 1000000 858879 800000 865109 799040 869109 659372 793715 600000 400000 200000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 12. Ehitus- ja lammutusjäätmete koguteke perioodil 2010-2020 (allikas: Keskkon- naagentuur). Lisaks hoogustunud ehitustegevusele mõjutab ehitus- ja lammutusjäätmete teket ka olemasole- vate hoonete renoveerimine ja kasutusest välja langenud hoonete lammutamine. Eesti hoonete renoveerimise pikaajalise strateegias26 välja toodud prognoosi kohaselt võib järgmise 30 aasta jooksul Eestis kasutusest välja langeda ca 5300 korterelamut ehk 23% kõikidest korterelamutest ning ca 40 000 üksikelamut. Lisaks vajab rekonstrueerimist ca 14 000 korterelamut, 100 000 üksikelamut ning 27 000 mitteeluhoonet. Prognooside kohaselt kasvavad rekonstrueerimise mahud aastaks 2035 viiekordseks, mis toob jäätmekava kehtivuse perioodil endaga kaasa ehi- tus- ja lammutusjäätmete tekke olulise suurenemise. Joonis 13. Kumulatiivne aastane rekonstrueerimise vajadus (allikas: Hoonete renoveerimise pikaajaline strateegia, Tallinna Tehnikaülikool 2020). 2020. aastal tekkis liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmetest kõige enam rauda ja terast (17 04 05) - 226 781 tonni; bituumenitaolisi segusid (17 03 02) - 174 965 tonni; betooni (17 01 01) - 147 544 tonni; betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid (17 01 07) - 134 063 tonni 26 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 22 Tööversioon ning teetammi täitematerjali (17 05 08) - 108 618 tonni. Ehitus- ja lammutussegaprahina (17 09 04) koguti 2020. aastal 149 523 tonni jäätmeid. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogutekke arvestusse mitte kuuluvaid kive ja pinnast ning süven- duspinnast (17 05 04 ja 17 05 06) tekkis 2020. aastal 1 678 552 tonni. Ohtlikke jäätmeid (va saastunud pinnas) tekkis 19 402 tonni. Ohtlikest jäätmetest tekkis kõige enam asbesti sisalda- vaid ehitusmaterjale (17 05 06*) - 13 617 tonni ning ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud puitu, klaasi ja plaste (17 02 04*) - 6 016 tonni. Ohtlikke aineid sisaldavat pinnast (17 05 03*) ja saastunud süvenduspinnast (17 05 05*) tekkis 138 448 tonni. Ohtlike jäätmetega seonduvat on täpsemalt kirjeldatud punktis 2.3. Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär viimastel aastatel püsinud vahemikus 84-89%. Euroopa Komisjoni poolt on liikmesriikidele seatud sihtarv, mille kohaselt tuleb alates 1. jaanuarist 2020 taaskasutada 70% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest27. Eestis on see sihtmäär saavutatud, kuid väga suure osa taaskasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks (nt maa-alade täitmine või vanade karjääride korrastamine), samas kui jäätmehierarhiat arves- tades on eelistatumaks variandiks jäätmete ringlussevõtt materjalina. 2020. aastal suunati taaskasutusse 84% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest. Taaskasutusest 38% moodustas kasutamine tagasitäiteks, 5% materjalina ringlussevõtt, 1% korduskasutuseks ettevalmistamine ning 39% taaskasutamine muul viisil (peamiselt taaskasutamine tee ehituses ja maa-alade planeerimisel). Jäätmeliikidest taaskasutati 2020. aastal kõige enam betooni (17 01 01) - 141 943 tonni; betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid (17 01 07) - 131 842 tonni; bituumenitaolisi segusid (17 03 02) - 126 585 tonni; rauda ja terast (17 04 05) - 119 324 tonni ning teetammi täitematerjali (17 05 08) 107 184 tonni. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär (%) 100% 90% 80% 88% 89% 85% 85% 86% 84% 84% 84% 70% 60% 72% 70% 67% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 14. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine perioodil 2010-2020 (allikas: Kesk- konnaagentuur). Ehitus- ja lammutusjäätmetest võetakse kõige enam materjalina ringlusse betooni, betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid, metallijäätmeid (raud ja teras) ning bituumenitaolisi segusid. Betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodetest valmistatakse toote nõuetele vastavat täitematerjali. Saadud materjali kasutatakse teatud puhkudel esmasest toormest valmistatud kil- lustiku asemel. Kokku kogutud metallijäätmed eksporditakse ning reaalne ringlussevõtt (üm- bersulatamine) toimub välisriikides. Bituumenitaoliste segude ringlussevõtt seisneb teede ehi- tusel üles võetud või imporditud asfaldijäätmete ümbertöötlemises ning uuesti teede ehituses 27 Arvestustest jäävad välja kivid ja pinnas, süvenduspinnas ja ohtlikud jäätmed. 23 Tööversioon kasutusse suunamises. Lisaks toote nõuetele vastava materjali valmistamisele on ehitus- ja lam- mutusjäätmeid võimalik kasutada teatud juhtudel teede ehitusel jm ka jäätmestaatuses materja- lina, kuid sellisel juhul ei loeta seda ringlussevõtuks. Vähesel määral võetakse ringlusse ka puidujäätmeid, peamiselt tugiainena kompostimisel või uuesti puitdetailidena, kuid valdavas osas suunatakse puidujäätmed kütusena energiakasutusse. Ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmete puhul on sageli tegemist värvitud, laki- tud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puiduga, mistõttu on oluline, et energiakasutusse suu- natavate puidujäätmete keemiline koostis on teada ning puidujäätmete kuulumine biomassi hulka vajadusel analüüside kaudu tõendatud. Juhul, kui puidujäätmed sisaldavad puidukaitseai- netega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle võib neid põletada üksnes jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõuetele vastavas käitises (nt Eesti Energia Iru elektrijaama jäätmepõletusjaam). Valdkonna tugevused 1. Euroopa Komisjoni poolt on liikmesriikidele seatud sihtarv, mille kohaselt tuleb alates 1. jaanuarist 2020 võtta taaskasutusse 70% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest . Eestis on kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse tase. Viimastel aastatel on ehitus- ja lammutusjäätmete taakasutusmäär püsinud vahemikus 84-89% ning Euroopa Komisjoni poolt seatud sihtarvu täitmisega probleeme ei ole. 2. Jäätmekäitlusettevõtetel on võimalus taotleda SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu EL struktuurivahenditest toetusi nii jäätmekäitlustehnoloogiate kui taristu arendami- seks. Aastate jooksul on rahastust leidnud erinevaid ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemi- sega seotud projekte. Toetatud on nii jäätmekäitluskohtades tingimuste parandamist kui va- jaliku tehnika soetamist. Üheks suurimaks toetatud projektiks on Järvakandis asuva ja si- sendmaterjalina lehtklaasi jäätmeid kasutava klaasvahtkillustiku tehase rajamine. Tehase maksumus oli üle 5,5 miljoni euro, millest toetuse osa moodustas 3,9 miljonit eurot. 3. Ringmajanduse edendamiseks on oluline leida võimalusi jäätmestaatuses materjalide teisese toormena ringlussevõtuks. Ehitus- ja lammutusjäätmete koostis ning omadused võivad sõltuvalt jäätmete päritolust jms teguritest oluliselt varieeruda, mistõttu on vajalik jäätmete omaduste uurimine ning jäätmetest valmistatud materjalide või toodete katsetuste läbiviimine. Eestis on siinsete teadus- ja arendusasutuste näol olemas kõrge potentsiaal uudsete ringlussevõtu lahenduste leidmiseks ning katsetuste läbiviimiseks. Valdkonna nõrkused 1. Väga suure osa taaskasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks, samas kui jäätme- hierarhiat arvestades on eelistatumaks variandiks jäätmete ringlussevõtt materjalina. 2019. aastal kasutati tagasitäiteks ca 36% tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäät- metest, samas ringlussevõtu osakaal oli ainult 16%. Vajadusele suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõttu, sh kaaluda eraldi korduskasutuse ja ringlussevõtu sih- tarvude seadmist, on juhtinud tähelepanu ka Maailmapank 2020-2021 läbiviidud Eesti jäät- mevaldkonna tervikanalüüsis28. 28 Jäätmevaldkonna tervikanalüüs. Maailmapank. 2021. Kättesaadav: https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/jaat- mevaldkonna-tervikanaluus 24 Tööversioon 2. Ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu osakaalu suurendamist pärsib vähene ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine ehitus- ja lammutusobjektidel. Ringlussevõtu puhul on oluline materjali puhtus - mida puhtam on materjal, seda kergemini on see ringlusse võetav. Puhtama materjali saamise eelduseks on hoonete valikuline lammutamine ning jäät- mete liigiti kogumine nende tekkekohas. Hetkel puuduvad riiklikul tasandil nõuded ehi- tus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumiseks. See, milliseid jäätmeliike tuleb eraldi ko- guda on sätestatud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmeseaduse kohaselt tuleb jäätmehoolduseeskirjas ette näha ehitus- ja lammutusjäätmete, sealhulgas tekkekohal liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohad ning käitlemise nõuded. Jäätmeseadus annab üldise raamistiku, kuid täpsemad nõuded võivad omavalitsuste lõikes varieeruda. Samuti on erinev kohalike oma- valitsuste võimekus jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise üle järelevalvet teostada. 3. Ehitus- ja lammutusjäätmete puhul esineb nende ebaseaduslikku keskkonda viimist, seda nii väiksemas koguses eraisikute poolt kui ka suuremas mahus ebaseaduslike jäätmekäit- luskohtade näol. Samuti on levinud ehitus- ja lammutusjäätmete paigutamine selleks mitte ette nähtud kogumismahutitesse, peamiselt liigiti kogutud paberi- ja papijäätmete ning segapakendite konteineritesse. ASi Stockholmi Keskkonnainstituut Tallinna Keskuse poolt 2020. aastal valminud uuringu „Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja paken- dijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring“ kohaselt on pakendikontei- nerite prügistamise probleem kõige suurem nö tüüpsetes maapiirkondades, mis viitab sel- lele, et jäätmete liigiti kogumise süsteem ei ole piisav. Selleks, et vähendada ehitus- ja lam- mutusjäätmete ebaseaduslikku keskkonda viimist ning selleks mitte ette nähtud konteineri- tesse paigutamist, on oluline tagada jäätmevaldajatele võimalus tekkinud jäätmete muga- vaks üleandmiseks, nt eraisikutele kohaliku omavalitsuse jäätmejaamas. Samuti on oluline suurendada järelevalvet nii ehitus- ja lammutusobjektidel jäätmete liigiti kogumise nõuete täitmise kui ehitus- ja lammutusjäätmete edasise käitlemise üle. 4. Probleemiks on ka ringlussevõtuks sobimatute ehitus- ja lammutusjäätmete import. Suure osa imporditavatest jäätmetest moodustavad ehitus- ja lammutusjäätmed. Enamjaolt imporditakse segajäätmeid, mida Eestis täiendavalt sorditakse. Olemasolevatest andmetest nähtub, et ehitus- ja lammutussegaprahi sortimise tulemusena tekkinud jäätmeliikidest võe- takse ringlusesse vaid väike osa. Ringlussevõtu asemel suunatakse välja sorditud põlevosa valdavalt prügikütuse hulka ning mineraalne osa karjääride täiteks. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise sihtarv Ehitus- ja lammutusjäätmetele on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud taaskasutamise sihtarv, mida liikmesriigid peavad täitma. Alates 1. jaanuarist 2020 tuleb taaskasutada korduskasutu- seks ettevalmistatuna, ringlussevõetuna või muul viisil, sealhulgas tagasitäiteks, muude ainete asemel, vähemalt 70% ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (va kivid ja pinnas ning süvenduspinnas). Eestis on kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise tase ning seatud sihtarvu täitmisega probleeme ei ole. Tabel 2: Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise tase Eestis perioodil 2015-2020 võrdlu- ses EL-is kehtiva sihtmääraga (allikas: Keskkonnaagentuur) . EL-is kehtiv Taas-ka- Taas-kasu- Taas-kasu- Taas-kasu- Taas-ka- Taas- taaskasutamise sutus- tus-määr tus-määr tus-määr sutus- kasu- määr Ees- Eestis Eestis Eestis määr Ees- tus- tis (2015) (2016) (2017) (2018) tis (2019) määr 25 Tööversioon sihtmäär (ala- Eestis tes (2020) 01.01.2020) 70% 88% 86% 89% 84% 84% 84% Järelevalve Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti järelevalve osakonna kui kohalike omavalis- tuste panus. Tähelepanu tuleb pöörata nii ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejate tegevusele kui kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuete täitmisele, sh ehitus- ja lammutusobjektidel jäätmete liigiti kogumisele ning sellele, et jäätmed liiguksid vastavat keskkonnakaitseluba omavatele isikutele, mitte avalikesse pakendi- konteineritesse, metsa alla või selleks luba mitte omavatele isikutele. Samuti on oluline pöörata tähelepanu üldiste keskkonnanõuete täitmisele ehitus- ja lammutusobjektidel ning jäätmekäit- luskohtades, et vältida jäätmete keskkonda sattumist (nt kergete materjalide nagu EPS/XPS, kile jms lendumine). Keskkonnaameti järelevalveosakond tegeleb peamiselt jäätmekäitluskohtade kontrollimisega, samuti kontrollitakse objekte kodanike kaebustest tulenevalt. Lammutustegevuse osas teostab Keskkonnaamet järelevalvet peamiselt sihtasutuste Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Kre- dex poolt finantseeritud lammutusobjektide üle. Muudel juhtudel on järelevalve kohustus ko- halikul omavalitsusel. Jäätmeseaduse kohaselt teostab kohalik omavalitsus oma haldusterritoo- riumil järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle. Jäätmehoolduseeskiri peab muuhulgas sätestama korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõudeid. Seega peab jäätmehoolduseeskirjas olema välja toodud, kuidas tuleb ehitus- ja lammutusjäät- meid koguda ja käidelda ning kohalik omavalitsus peab jälgima, et need nõuded oleksid täide- tud. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused Hetkel on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud sihtmäär ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasu- tamisele. Arutlusel on olnud ka eraldi ringlussevõtu sihtmäära kehtestamise võimalus, kuid Eu- roopa Liidu tasemel seda hetkel veel tehtud ei ole. Selleks, et suurendada ehitus- ja lammutus- jäätmete ringlussevõtu osakaalu on käesoleva jäätmekavaga seatud eesmärk võtta 2028. aastaks ringlusse 40% Eestis tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (va kivid ja pinnas ning süvenduspinnas). Ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõtu edendamiseks on jäätmekavaga seatud eesmärk kasutada 2028. aastaks taristuehituses 5% ringlussevõetud materjale (ehitus- ja lam- mutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed, kaevandamisjäätmed jms). Samuti on seatud ees- märgiks tõhustada järelevalvet ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud jäätmete liigiti kogumise ning edasise käitluse üle. Hoogustunud ehitustegevuse ning järgnevatel aastatel suureneva hoonete renoveerimise ja ka- sutusest välja langenud hoonete lammutamise tõttu on ette näha ehitus- ja lammutusjäätmete tekke suurenemist. Tulenevalt eelnevast ei ole tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete koguste vähendamine realistlik, kuid võimalik on vähendada uute hoonete ehitamisel ning olemasole- vate hoonete renoveerimisel ja lammutamisel jäätmete tekke osakaalu. Käesoleva jäätmeka- vaga on seatud eesmärgiks vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu 10%. 26 Tööversioon 2.3. Ohtlikud jäätmed Jäätmed liigitatakse ohtlikeks, kui need võivad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumist korraldavad kohalikud omavalitsused. Ohtlike jäät- meid elanikelt kogutakse kas jäätmejaamades, ohtlike jäätmete kogumispunktides või korral- datakse ohtlike jäätmete kogumisringe. Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt tekkis perioodil 2014-2019 ohtlikke jäätmeid keskmi- selt 10 miljonit tonni aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 40-47%. Eestis tekkivatest oht- likest jäätmetest moodustas põlevkivituhk u 90%. Alates 2020. aastast kuulub põlevkivituhk tavajäätmete alla ning seetõttu vähenes ohtlike jäätmete teke märkimisväärselt. Ohtlike jäät- mete osakaal üldisest jäätmetekkest moodustas 2020. aastal 10%. Jäätmeteke 2014-2020 30 47% 47% 50% 44% 37% 40% 40% 45% 25 40% 20 35% milj. tonni 30% 15 25% 20% 10 15% 10% 5 10% 5% 0 0% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Ohtlike jäätmete teke Tavajäätmete teke Kogu jäätmeteke Ohtlike jäätmete tekke osakaal, % Joonis 15. Ohtlike jäätmete teke (allikas: Keskkonnaagentuur). Põlekivisektoris tekkinud ohtlikke jäätmeid on kirjeldatud peatükis 2.7. Jättes välja põlevkivi- jäätmed on ohtlike jäätmete teke ülejäänud majandussektorites suurenenud. Kui aastatel 2014- 2017 tekkis ohtlikke jäätmeid keskmiselt 258 000 tonni, siis aastatel 2018-2020 tekkis ohtlikke jäätmeid keskmiselt 393 000 tonni aastas. Ohtlikke jäätmeid tekkis 2020. aastal 390 000 tonni. Tabel 3. Ohtlike jäätmete teke 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Jäätmeteke 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Jäätmeteke (v.a põlevkivisek- 11,87 15,75 14,92 14,42 12,96 12,44 10,48 tor) sh ohtlike jäätmete teke 0,26 0,26 0,23 0,28 0,41 0,41 0,39 sh tavajäätmete teke 11,61 15,49 14,69 14,14 12,55 12,03 10,09 Ohtlike jäätmete tekke osakaal, 2% 2% 2% 2% 3% 3% 4% % 27 Tööversioon Peamised tekkivad ohtlikud jäätmed on õli sisaldavad jäätmed, ohtlike ainetega saastunud pin- nas (pinnas ja kivid, süvenduspinnas), ohtlikke vedelikke sisaldavad romusõidukid, ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud ehitusmaterjalid, jäätmete põletamisel tekkinud jäät- med, jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed ning jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed. Ohtlikud jäätmed tekivad tootmisettevõtete tegevuse käigus, jäätmekäitlejate jäätmekäitluse tulemusena ja kodumajapidamisest. Ohtlike jäätmete tekke suurenemisel on mitmeid põhjuseid: tarbimise ja renoveerimise kasv, jääkreostuste likvideerimine (keskkonnaprogrammi toetustega), kaubavedude mahu suurene- mine, keskkonnajärelevalve tulemusel tuvastatud jäätmed ja jäätmete import. Jäätmete teke sõl- tub ka uute tootmisettevõtete turule tulemisest, kus tootmise käigus ohtlikud jäätmed tekivad. Ohtlike jäätmete käitlus Ohtlike jäätmete käitlemisele, sh taaskasutamisele on jäätmeseadusega kehtestatud rangemad nõuded. Näiteks peab ohtlike jäätmete käitlejal olema läbitud vastav koolitus, käitleja peab omama täiendavat kindlustust ja tagatist ning täitma ohtlike jäätmete veostele kehtivaid nõu- deid. Ohtlike jäätmete liikumise osas vormistatakse ohtlike jäätmete saatekirjad ning need si- sestatakse ohtlike jäätmete saatekirjade andmesüsteemi. Jäätmekäitlejad esitavad kord aastas jäätmealase tegevuse osas aruande, kus kajastatakse ka kogutud ja käideldud ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on Eestis välja kujunenud üsna tihe sellele spetsialiseerunud et- tevõtjate võrgustik ning tagatud on teatud ohtlike jäätmete käitlus. Oluline ohtlike jäätmete käitlus, töötlemine, põletamine ja kõrvaldamine toimub ca 15-20 ettevõttes. Ohtlike jäätmete käitlemisega tekivad erinevad lõpp-produktid, mida ei ole üheselt võimalik käidelda. Teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik ringlussevõtta, taaskasutada, kõrvaldada põle- tamise teel ning teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik kõrvaldada ainult ladestamisega. Keskkonnaagentuuri andmetel on ettevõtjad viimastel aastatel hakanud ohtlike jäätmete taas- kasutusvõimalustele tunduvalt suuremat tähelepanu pöörama. Keskkonnaagentuuri andmetel taaskasutati aastatel 2014-2017 keskmiselt 25% ohtlikest jäätmetest, aastatel 2018-2020 kesk- miselt 33% ohtlikest jäätmetest. Keskkonnaagentuuri andmetel on vähenenud ohtlike jäätmete vaheladustamine. Kui 2014. aasta vaheladustati 211 144 tonni ohtlikke jäätmeid, siis 2020. aastal vaheladustati 68 856 tonni. Jäätmete kuhjumist, ehk ladudes seisvat ja käitlemata jäätmete kogust mõjutavad mõned üksi- kud jäätmevood. Näiteks 2020. aasta laoseisust moodustasid 72% ohtlike ainetega saastunud pinnas ja süvenduspinnas. Ohtlike ainetega saastunud pinnase ja süvenduspinnase vaheladus- tamise kogused on suured, kuna selliste jäätmete käitlemine toimub kompostiaunades, mis võib võtta mitu aastat aega. Lisaks ohtlike ainetega saastunud pinnasele ja süvenduspinnasele on mõjutanud vaheladusta- mise koguseid ka põletamisvõimsuse muutus. Ohtlike jäätmete põletamine on alates 2020. aas- tast vähenenud, langedes riiklikult võrreldes eelneva aastaga 51%. Keskkonnaagentuuri and- mete kohaselt taaskasutati ohtlikke jäätmeid energiakasutuse eesmärgil 2019. aastal 18 748 tonni, millest 13 523 tonni käitles Kunda Nordic Tsement oma jäätmete koospõletustehases 28 Tööversioon tahke alternatiivkütusena. 2021. aastal taaskasutati ohtlikke jäätmeid energiakasutuse eesmär- gil 3703 tonni. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt oli aastal 2019. põletamisele suunavate ohtlike jäätmete vaheladustamine 4588 tonni ning 2021. aastal 10 508 tonni. Keskkonnaagen- tuuri andmetest võib järeldada, et Epler ja Lorenz ASi põletamisvõimsus ei kata ära riigis tek- kivate ohtlike jäätmete põletamise vajadust ning puuduv ohtlikke jäätmete põletamisvõimsus võiks olla 9000 tonni aastas. Keskkonnaagentuuri andmetel on ohtlike jäätmete tekke suurendamisega kasvanud ohtlike jäätmete kõrvaldamise kogused. Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete põletamine ilma energia kasutuseta ning ladestamine prügilasse. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlikud jäätmed, mille taaskasutamine ei ole lubatud ning mida ei saa põletamise teel kõrvaldada. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlike jäätmete ja tavajäätmete põletamisel tekkivaid jääkproduktid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilise töötle- misel tekkinud setted, ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja elektroonikajäätmete osad, tootmise käigus tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas ja saastunud süvenduspinnas ning asbesti sisaldavad ehitus- ja lammutusjäätmed. Aastatel 2014-2017 kõrvaldati ohtlikke jäätmeid keskmiselt 63 505 tonni aastas ja aastatel 2018-2020 kõrvaldati ohtlikke jäätmeid keskmiselt 108 921 tonni aastas. Ohtlikke jäätmete kõrvaldamise kogust on suurendanud saastunud pinnase ladestamine ning ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete ladestamine. Ohtlike jäätmete (v.a põlevkivisektori jäätmete) käitlus 2014-2020 651 700 594 600 501 498 491 478 475 500 tuh. tonni 400 300 200 100 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Taaskasutatud Kõrvaldatud, sh ladestatud Vaheladustatud Aastane käideldav kogus Joonis 16. Ohtlike jäätmete käitlus (allikas: Keskkonnaagentuur). Erinevaid ohtlikke jäätmeid käideldakse erinevate tehnoloogiate abil, mistõttu puudub Eestis kõikide jäätmete käitlemiseks võimekus, kuna see ei ole majanduslikult otstarbekas (tekke ko- gused on väikesed). Ohtlikud jäätmed, mille osas Eestis võimekus puudub, eksporditakse liik- mesriikides asuvatesse käitistesse taaskasutamise ja ringlussevõtu eesmärgil. Aastatel 2016- 2020 eksporditi ohtlikke jäätmeid keskmiselt 11 197 tonni aastas. Eestist eksporditakse liik- mesriikides asuvatesse käitistesse patareijäätmeid, kemikaalijäätmed, elektri- ja elektroonika- seadmete jäätmeid, õli sisaldavaid jäätmed, lampe ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmeid, tervishoiujäätmed, pinnakatmisel tekkivad jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavad mehaanilise töötlemise jääke. Riikidevaheline jäätmevedu on üks olulistest võimalustest ohtlike jäätmete 29 Tööversioon käitluseks, sh võimaldades liikmesriigil suunata üheliigilised jäätmed kõrvaldamiseks teistesse liikmesriikidesse, mille osas Eestil võimekus puudub. Valdkonna tugevused 1. Ohtlikke jäätmete taaskasutamine on suurenenud. Ohtlike jäätmete taaskasutamise suu- rendamist toetavad jäätmete ringlussevõtu meetmed. Jäätmekäitlejal on võimalus taotleda toetusi (EL 2014-2020 vahenditest oli jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ring- lussevõtuks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks. Õli sisaldavate jäätmete taaskasuta- mise suurendamiseks kehtestati 29.05.2019 jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel Keskkonnaministri määrus „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine“. Keskkonnaagentuuri andmete ko- haselt suunatakse 98,4% õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi tootmiseks. Saas- tunud pinnase taaskasutamiseks kehtestati 28.06.2019 veeseaduse § 83 alusel määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Saastunud pinnast töödeldakse seni, kuni see vastab määruses nr 26 sätestatud normidele ning seejärel saab seda kasutada maas- tiku kujundamisel, haljastuses või mujal. 2. Hästi korraldatud ja toimiv ohtlike jäätmete liigiti kogumine. Ohtlikke jäätmeid on või- malik üle anda jäätmejaamadesse ja ohtlike jäätmete kohumispunktidesse. Kohalike oma- valitsuste toetamine ohtlike jäätmete ja eterniidi kogumisringidega vähendab ohtlike jäät- mete sisaldust tavajäätmetes. 3. Riik on taganud valmiduse ohtlikke jäätmeid vastu võtta ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete käitlust, erakorralist ladustamist või lades- tamist. Vaivara OJKK käitamisega on tagatud kuni aastani 2025 riigipoolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus. Vaivara OJKK on ainuke ohtlike jäätmete prügila Eestis, mis pakub ohtlikke jäätmete ladestuse võimalust. Vaivara OJKKs ladestatakse ainult selliseid ohtlikke jäätmeid, mille ringlussevõtt, taaskasutamine ja kõrvaldamine põletamise teel ei ole võimalik. Valdkonna nõrkused 1. Riigil on seatud kohutus tagada ohtlike jäätmete käitlemine. Riigipoolne valmidus ohtlikke jäätmeid ladestada ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida on paari aasta pärast lõppemas. Riigil puuduvad erakorraliste stsenaariumite jaoks kokkulepped erasektoriga ning koostöölepped naaberriikidega ohtlike jäätmete käitluseks, sh kõrvaldamiseks. 2. Jäätmehoolduses tuleb tekkinud jäätmetest eemaldada ohtlikud ained ja esemed, et hõlbustada jäätmete taaskasutamist ja töötlemist. Enne jäätmete taaskasutamist või selle ajal tuleb eemaldada tekkinud jäätmetest ohtlikud ained, segud ja komponendid, et hõlbustada jäätmete edasist töötlemist. Jäätmehoolduses on vaja kasutada tõhusaid meetmeid, mis soodus- tavad jäätmete hilisemat ringlussevõttu. Kui tooted, materjalid ja ained muutuvad jäätmeteks, võib ohtlike ainete olemasolu muuta need jäätmed ringlussevõtuks või kvaliteetsete teiseste toorainete tootmiseks sobimatuks ja sellega võivad ressursid sattuda jäätmehierarhia madala- matele astmetele. 3. Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt on madal. Keskkonnaagetuuri andmete kohaselt teostatakse Eestis edukalt pliiakude ringlussevõttu, saastunud pinnase ringlussevõttu ning suurenemas on ka lahustite ringlussevõtt. Jäätmekäitlejal on võimalik ohtlike jäätmete 30 Tööversioon ringlussevõtu suurendamiseks taotleda toetavaid jäätmete ringlussevõtu meetmeid, sh EL va- henditest jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused Euroopa Liidu tasandil on kehtestatud nõuded jäätmetekke vähendamisele, jäätmete liigiti ko- gumisele, ühtsema märgistuse osas ja ohtlike ainete vähendamisega toodetes. Täpsemalt on oluline ohtlikke jäätmeid juba koguda teistest jäätmetest eraldi ning vältida ohtlike ainete sat- tumist ringlusse. Keskkonnaministeerium peab välja töötama konkreetsed tingimused erakorraliste juhtude lahendamise korraldamiseks. Oluline on prioritiseerida koostöös Keskkonnaametiga tegevusi, mis on vajalikud oluliste jäätmekäitlusvõimaluste loomiseks, eriti nende ohtlike jäätmete puhul, mis kipuvad ladudesse kuhjuma ning mille ekspordi või käitlemise võimalused Eestis on piiratud. Eesmärgiks on sõlmida erakorraliste stsenaariumite jaoks kokkulepped erasektoriga ning koostöölepped naaberriikidega ohtlike jäätmete käitluseks, sh kõrvaldamiseks. Ohtlike jäätmete ringlussevõtuks ei ole seni seatud Eesti ega Euroopa Liidu tasandil sihtarve. Arvestades vajadust vähendada jäätmekäitlusest tulenevaid keskkonnamõjusid, edendada jäätmehierarhiale vastavust ning senisest rohkem võtta materjale ringlusesse, on tõenäoline võimalus, et jäätmekava kehtivuse perioodil võidakse Euroopa Liidu tasandi õigusaktidega kehtestada eraldi ringlussevõtu sihtarvud jäätmeliikide kaupa, sealhulgas vanaõlile, seades vanaõli regenereerimisele kvantitatiivsed sihtmäärad. Järelevalve Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti järelevalve osakonna kui kohalike omavalis- tuste panus. Tähelepanu tuleb pöörata nii ohtlike jäätmete käitlejate tegevusele kui kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud ohtlike jäätmete käitlemise nõuete täitmisele, et ohtlikud jäätmeid ei seisaks laos ning liiguksid vastavat keskkonnakaitseluba omavale isi- kule. 2020 aastast alates toimub ohtlike jäätmete käitlejate kontrollimine riskihindamise alusel, töö- tulemusel on 95% tagatise kohustusega jäätmekäitlejatel tagatise nõue täidetud. Keskkon- naagentuuri andmetel on vähenenud ohtlike jäätmete vaheladustamine, kuid teatud ohtlike jäät- mete puhul ei ole laoseisud vähenenud. Jätkata tuleb kompleksluba ja keskkonnakaitseluba omavate ohtlike jäätmete käitlejate laoseisude kaardistamisega ning laoseisude järelevalvega. Kontrollitavates ettevõtetes tuleks kontrollida ohtlike jäätmete üleandmist ning selgitada välja miks on ohtlikud jäätmed lattu seisma jäänud. Jäätmekäitleja ülesanne on kontrollida sisendmaterjali ja veenduda, et jäätmed sobivad ring- lusse võtuks ja taaskasutamiseks. Kui jäätmed sisaldavad selliseid aineid, mida jäätmekäitleja kasutatava tehnoloogiaga ei ole võimalik jäätmetest eraldada, siis tuleb leida nendele jäätmetele alternatiivne kasutus. Kui peale jäätmete käitlemist ikkagi selgub, et ei saavutatud sobivat kva- liteeti, tuleb leida nendele jäätmetele teine taaskasutusviis. Kui kvaliteedinäitajad jäävad täit- mata, siis võivad need põhjustada saastet ümbritsevale keskkonnale ja seeläbi ka inimeste ter- visele. Seetõttu on järelevalvel oluline roll teostada ohtlike jäätmete ringlussevõtu ja taaskasu- tamise osas tõhusat järelevalvet. 31 Tööversioon POSe sisaldavad jäätmed Püsivad orgaanilised saasteained (edaspidi POSid) on koondnimetus ainetele, mis on toksilised, püsivad keskkonnas aastaid, liiguvad tuhandete kilomeetrite kaugusele nende esialgsest toot- mis- või kasutuskohast ning ohustavad tervist ja ökosüsteeme pikaajaliselt viisidel, mis ei olnud nende ainete eesmärk ja mida ei osatud ette näha. POSid on inimeste toodetud ained, mis on tugevatoimelised pestitsiidid või neil on terve rida tööstuslikke eesmärke. Lisaks tekivad osad POSid tahtmatult põlemisprotsesside või tööstuslike protsesside käigus. Kuigi ainetega seotud riskid on POSide kaupa erinevad, on kõigil POSidena nimetatavatel ainetel järgmised omadu- sed : 1) ained on ülimürgised, 2) ained on püsivad, säilides muutumatul kujul aastaid või aastakümneid enne võimalikeks vähemohtlikeks vormideks lagunemist, 3) ained aurustuvad ja liiguvad pikkade vahemaade kaugusele läbi õhu ja vee 4) ning ained akumuleeruvad rasvkudedes. Ülemaailmselt kontrollitakse POSe 2001. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooniga29, mille nõudeid rakendatakse Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja nõu- kogu määrusega (EL) nr 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (edaspidi POS- määrus)30. Eesti Vabariik on ühinenud Stockholmi konventsiooniga ning Euroopa Liidu liik- mesriigina rakendab konventsiooni nõudeid läbi otsekohalduva POS-määruse. Stockholmi kon- ventsiooni eesmärk on kaitsta inimese tervist ja keskkonda POSide eest läbi POSide tootmise, kasutamise, heite ja ladustamise (varude) piiramise ja lõpliku elimineerimise. Euroopa Liidus kontrollitakse POSide tootmist, turuleviimist ja kasutamist ainena eraldi, segudes või toodetes POS-määruse I lisa abil. POSe sisaldavate jäätmete käitlemist kontrollitakse POS-määruse IV ja V lisaga. Valdkonna nõrkused 1. Riigil puudub ülevaade POSidega saastunud jäätmete tekkekogusest. 2. Kõik jäätmekäitlejad ei ole teadlikud, et POS-idega saastunud jäätmete taaskasutamine, sh ringlussevõtt, on üldjuhul keelatud. POS-id jäätmetes tuleb pöördumatult muundada või hävi- tada nii, et need ei jõua keskkonda või ainena, segu koostisainena või uute toodete koostises uuesti turule. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused POS-id jäätmetes tuleb pöördumatult muundada või hävitada nii, et need ei jõua keskkonda või ainena, segu koostisainena või uute toodete koostises uuesti turule. Selleks, et POSidega saas- tunud jäätmeid saaks käidelda piiranguteta, peab kõnealuste ainete sisaldus jäätmetes jääma alla POS-määruse IV lisas seatud piirnormide. 29 http://chm.pops.int/Home/tabid/2121/Default.aspx 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuestisõnas- tatud) (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45 – 77), http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1021/oj 32 Tööversioon IV lisa piirnorme ajakohastatakse pidevalt kooskõlas Stockholmi konventsioonis tehtavate muudatuste ning teaduse- ja tehnika arenguga, mille tulemusel muutuvad jäätmetes sisalduvate POSide piirnormid eelkõige rangemaks. POSe sisaldavate jäätmete lubatud käitlustoimingud on nimetatud POS-määruse V lisas. Tulevikus on vaja saada ülevaade tekkivatest POSe sisal- davate jäätmete tekkekogusest, et oleks võimalik luua nõutav käitlusvõimekus. 33 Tööversioon 2.4. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või kesk- konnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, pata- reid ja akud, rehvid ning põllumajandusplast. Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib probleemtoo- teid on tootja laiendatud vastutus. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt vastutab tootja turule suunatud probleemtoo- dete jäätmekäitluskohustuste täitmise eest. See vastutus hõlmab eelkõige kohustust rahastada ja korraldada probleemtoodetest tekkinud jäätmete liigiti kogumist ja töötlemist ning selle eden- damist, aruandlust ning tarbijate teavitamist probleemtoote olelusringi lõpuga seotud aspektide kohta. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid tagavad kasutuselt kõrvaldatud probleemtoodete efektiivsema kogumise ning nõuetekohase töötluse kooskõlas jäätmeid käsitlevate ELi õigu- saktide ja rahvusvaheliste lepingutega. Laiendatud tootjavastutuse nõute eesmärk on soodus- tada probleemtoodete korduskasutamist, korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu. Lisaks toetab laiendatud tootjavastutuse süsteem vastupidavate, korduvkasutatavate ja ring- lusse võetavate toodete turule laskmist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele. Alates 05.05.2021 on rehvide, kantavate patareidest ja akude ning ko- dumajapidamistes kasutatavate elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega, ehk tootjad tagavad tootjavastutusorganisatsiooni kaudu probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise olenemata nende liigist, tootemargist või päri- tolust. Selleks loovad nad lõppkasutaja jaoks kogumispunktide võrgustiku koostöös teiste as- jaomaste ettevõtjatega, sealhulgas turustajate, jäätmekäitluskohtade, ametiasutuste ja vabataht- like kogumispunktidega. Kogumisvõrgustik peab hõlmama kogu Eesti riigi territooriumi ning olema lõppkasutajale lähedal. Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid. Samuti on neil kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud jäät- mete tagastamiskohtadest ning korraldada teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Kogumisvõrgustiku ja teavituskampaaniate tõhusust hinnatakse segaolmejäätmete koostise uuringute ning saavutatud kogumise sihtarvude alusel. Elektri- ja elektroonikajäätmed Elektri- ja elektroonikaseade on seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnet- välja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral. Elektri- ja elektroonikaseadmed on kiiresti kasvav jäätmeallikas -turg laieneb jätkuvalt ja uuen- dustsüklid muutuvad lühemaks ning seadmed asendatakse tihedalt. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjavastutuse eesmärk on toetada säästvat tarbimist ning tootmist, elektroonikaromude korduskasutamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutamist ning vähendada jäätmete kõrvaldamist ja toetada ressursside tõhusat kasutamist ja väärtuslike tei- seste toorainete saamist. 34 Tööversioon Eestis on suurenenud elektri- ja elektroonikaromude teke, perioodil 2014-2017 tekkis keskmi- selt 11 429 tonni elektroonikaromusid, siis perioodil 2018-2020 tekkis keskmiselt 13 852 tonni elektroonikaromusid. Suur osa tekkivaist e-jäätmetest on tarbeelektroonika - arvutid, ekraanid, nutitelefonid, tahvelarvutid, juhtmed ja televiisorid. Tabel 4. – Elektri- ja elektroonikaseadmete teke ning käitlus 2014 – 2020 (allikas: Keskkon- naagentuur). 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Koguteke 6 057 7 434 8 891 9 172 10 007 11 030 11 900 Taaskasutatud 7 382 8 265 10 406 9 112 8 155 10 536 10 156 Ladestatud 104 166 297 286 580 576 362 Määratlemata 344 385 558 150 349 776 1 009 käitlus Eksport 4 411 3 206 5 515 4 282 4 713 4 286 5 194 Vaheladustamine 3 457 4 518 3 235 3 547 3 223 2 713 3 352 Eestis toimub elektroonikaseadmetest eraldatud metallijäätmete, teatud tüüpi plastosade, tea- tud tüüpi klaasosade taaskasutamine. Teatud osa elektroonikajäätmeid eksporditakse Soome, Saksamaale, Lätti ja Leetu. IT-seadmete ja mobiiltelefone osas suudetakse Eestis edukalt kor- duskasutust ja korduskasutamiseks ettevalmistust teostada. Koguteke vs eksport 2014-2021 18 000 16 000 14 000 12 000 10 000 TONNI 8 000 6 000 4 000 2 000 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Koguteke Eksport Eksport väljapoole OECD ja EL Joonis 17. Koguteke vs eksport (allikas: Keskkonnaagentuur). Direktiiv nr 2012/19/EL artikkel 7 p 1 sätestab elektri- ja elektroonikaromude kogumise ning taaskasutamise sihtarvud. 2019. aastal lasti turule 22 854 tonni, 2018. aastal 19 122 tonni. Elekt- roonikaromude kogumise määr oli Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt Eestis 2019. aastal 64,2%. Elektroonikaromude taaskasutamisele on sihtarvud kehtestatud kategooriate lõikes, elektroonikaseadmed jagunevad alates 2019. aastast 6-de kategooriasse. Taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud on Eesti siiani igal aastal täitnud. Eesti e-jäätmete ringlussevõtu määr 2018. aastal oli 53,7%, mis on 15,3% suurem EL riikide keskmisest ringlussevõtu määrast (38,4%). 35 Tööversioon Elektroonikaromude kogumise määr 2016-2020 25 000 70 60 20 000 Kogumise määr % 50 15 000 40 30 tonni 10 000 20 5 000 10 0 0 2016 2017 2018 2019 2020 Turule lastud 3. a keskmine (t) 14872,896 15514,92033 15986,32333 17190,968 19505,64933 Kogutud (t) 8891,006 9171,696 10007 11030 11900 Kogutumise määr (%) 59,7799245 59,11532772 62,59725761 64,16159928 61,5 Sihtarv (%) 45 52 59 65 65 Joonis 18. Elektroonikaromude kogumise määr (allikas: Keskkonnaagentuur). Eestis tegutseb kaks elektri- ja elektroonikaseadmete valdkonna tootjate ühendust, nendeks on Eesti Elektroonikaromu OÜ ja EES-Ringlus MTÜ. Tootjate ühenduse liikmeteks on tootjad ning mille üheks eesmärgiks on elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Tabel 5. Tootjate turuosad 2021. aastal (allikas: Keskkonnaagentuur). EES-Ringlus MTÜ Elektroonikaromu MTÜ Turule 22320,37 9558 elektri- ja elektroonika- seadmed Lepingute arv 169 644 Turuosa; % 70 30 Kogumiskoh- 133 113 tade arv Valdkonna tugevused 1. Toivim elektroonikaromude kogumisvõrgustik. EES-Ringlus MTÜ-l on koostöös Elekt- roonikaromu OÜ-ga ühine kogumisvõrgustik, mis koosneb 111 jäätmejaamast ning 5-10 eral- diseisvast kogumiskohast. Tootjate ühendused korraldavad elektroonikaromude kogumist KOV jäätmejaamade kaudu, seaduse kohaselt peab olema vähemalt üks kogumispunkt 3500 elanikuga KOVi kohta. Turustaja on kohustatud oma müügikoha kaudu tagasi võtma e-jäät- meid 1:1 põhimõttel. Kui turustaja EEE kogu kauba müügipind on vähemalt 400 m2, siis on kohustus tasuta tagasi võtta väikseid elektroonikaromud, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, sõltumata sellest, kas kasutaja ostab uue sama liiki seadme või kas selles müügikohas müüakse sellist liiki seadmeid. 36 Tööversioon 2. Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andme- kogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine turule las- tud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taas- kasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud andmete alusel Euroopa Ko- misjonile jäätmealase teabe esitamist. 3. Elektri- ja elektroonikaseadmete korduskasutamine ja korduskasutamiseks ettevalmis- tamine Eestis toimib otse läbi tootjate. Elektroonikaromude taaskasutamisel eelistavad teatud tootjad juba elektroonikaseadme korduskasutamist tervikseadmetena või elektroonikaromu korduskasutamiseks ettevalmistamist. Kõige suuremat korduskasutuse potentsiaali omavad IT seadmed, mis on tootjale tagastatud või on asutustes ja plaanitakse kasutuselt kõrvaldada vana- nemise tõttu. Valdkonna nõrkused 1. Elektroonikaromude kogumisel on üheks probleemiks ebaseaduslikud lammutajad, kes võtavad elektroonikaromudest välja vaid väärtusliku metalli, mis viiakse vastavasse kokkuostu, ja ülejäänu segatakse kokku teiste jäätmeliikidega (nt segaolmejäätmetega). 2. Probleemtoote registris puuduvad korrektsed andmed turule lastud päikesepaneelide osas. Riigi poolt on jagatud taastuvenergia toetust päikeseelektrijaamade rajamiseks. Päikese- paneelid kuuluvad tootjavastuse alla, kuid paljud tootjad ei ole antud kohustusest teadlikud. 3. Elektri- ja elektroonikaseadmete korduskasutamise osas andmed puuduvad. 4. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete töötluse võimekus, va korduskasutuseks etteval- mistamine, Eestis puudub. 5. Seamete parandamine on liiga kallis. Varuosad on kallid ning see takistab seadmete paran- damist ning korduskasutuseks ettevalmistamist. 6. Tarbija keskkonnakäitumine on madal. 7. Järelevalve free-riderite osas 8. Tootjatel on erinev tõlgendus kodumajapidamises kasutatavast seadmest, kuna paljude sead- mete puhul on need kasutusel kodumajapidamises ja ettevõttes, näiteks kohvimasinad, radiaa- torid, suitsuandurid, külmikud, termostaadid, konditsioneerid jms. Mootorsõidukid Mootorsõidukid on M1, N1 ja L2e kategooria sõidukid ja mootorsõidukite osade on M1, N1 ja L2e kategooria sõidukite osad. Tootjavastutust kohaldatakse hetkel M1, N1 ja L2e kategooria sõidukitele ning nende osadele. M1, N1 ja L2e kategooria sõidukid on sõiduautod, kaubikuid ja väikeveokid, mille mass on väiksem kui 3,5 tonni. Tabel 6. Mootorsõidukite turule laskmise kogused 2014-2020 ning romusõidukite koguteke allikas: Keskkonnaagentuur). 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 37 Tööversioon Turule lastud 38 857 38 654 42 697 53 842 48 938 53 113 39 524 mootorsõidukid Romusõidukite 13 494 13 183 15 193 19 438 24 013 23 354 25 047 koguteke Mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade tootjad peavad tagama jäätmekäitluskohustuste täit- mise. Oma kohustuste täitmiseks võivad tootjad organiseeruda kollektiivselt tootjavastutusor- ganisatsioonis. Mootorsõidukite tootjad täidavad hetkel tootjavastutuse kohustusi individuaal- selt ning on sõlminud romusõidukite käitlemise osas lepingud jäätmekäitlejatega. Romusõidu- kite kogumise ja taaskasutamise kohustusi täidavad MTÜ ELV Autolammutusliit, Kuusakoski AS, BLRT Refonda AS. Tabel 7. Romusõidukite kogumise ja taaskasutamise kohustuste täitmine (allikas: Keskkon- naagentuur). MTÜ ELV Autolam- Kuusakoski AS BLRT Refonda AS mutusliit Lepingute arv 42 24 60 Mootorsõidukite tootjale on kehtestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud. Mootorsõi- dukite tootja vastutab romusõidukite nõuetekohase käitlemise eest. Tootja on kohustatud alates 1. jaanuarist 2015. a romusõidukitest taaskasutama vähemalt 95% romusõidukite aastasest keskmisest massist. Korduskasutusse ja ringlusse võetavate komponentide, materjalide ja ainete kogus peab olema vähemalt 85% romusõidukite aastasest keskmisest massist. Sihtarve võe- takse arvesse juhul, kui romusõidukite taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamise jaoks on teh- tud romusõidukite katsepurustamisi. Katsepurustamisi tuleb teha vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Romusõiduk ehk kasutuselt kõrvaldatud mootorsõiduk on jäätmena käsitletav sõiduk, on mis tahes ese, mille valdaja kasutuselt kõrvaldab, kavatseb kasutuselt kõrvaldada või on kohustatud kasutuselt kõrvaldama, sh ka ese või toode, mille kasutamine on seadusega keelatud või toode, mille valdaja ei leia edasist kasutamist. Romusõidukitest on võimalik ringlussevõtta rehve, õlifiltreid, akusid ja metalle. Romusõidukite plastosad ja vedelikud suunatakse energiaka- sutusse. Romusõidukite ringlusse võetavate komponentide osas on probleemiks ohtlikke ainete sisaldus romusõidukite teatud komponentides. Tabel 8. Mootorsõidukite taaskasutamine ja ringlussevõtt (allikas: Keskkonnaagentuur). Aasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Taaskasuta- 88,4 87,0 89,8 89,9 91,2 91,9 91,3 mine, % Ringlusse- 87,0 86,0 85,8 85,9 87,0 87,6 87,2 võtt,% Taaskasuta- 85,0 95,0 95,0 95,0 95,0 95,0 95,0 mise sihtarv, % Ringlussevõtu 80,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 sihtarv, % Valdkonna tugevused: 38 Tööversioon 1. Toimiv probleemtooteregister? Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv and- mekogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine turule lastud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud andmete alusel Euroopa Ko- misjonile jäätmealase teabe esitamist. 3. Toimiv romusõidukite osade korduskasutamiseks ettevalmistamine Valdkonna nõrkused 1. Mootorsõidukite tootjad ei ole täitnud kõiki tootjavastutuse nõudeid ning ei ole loonud toot- jate ühendust. Tootjad on teinud lepingu jäätmekäitlejatega, kuid tootjad ei kontrolli, kas jäät- mekäitleja suudab täita taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarve. Euroopa Komisjoni poolt 15.03.2021 avaldatud ELV direktiivi 2000/53/EÜ hindamisel tuvastati, et sõidukite demontee- rimisel ei eraldata suuri plastosi, juhtmekimpe ega elektroonilisi komponente. Teatavate mater- jalide (näiteks plasti, klaasi, elektrooniliste komponentide) kvaliteetne ringlussevõtt on sageli tehniliselt teostatav ning keskkonnasäästlik, kuid see jäetakse vähese kasumlikkuse tõttu ena- masti tegemata (materjalide hind ei kompenseeri selle eemaldamise kulusid). Selleks, et vä- hendada jäätmete teket ja võimaldada suurema ringsuse saavutamiseks kõigis väärtusahela etappides on vaja tõhustada tootjavastutuse meetmeid. Kuna mootorsõidukites olev kõikide ma- terjalide hind ei kompenseeri selle eemaldamise kulusid, siis on oluline, et eemaldamise kulusid kataksid tootjad. Kulude katmine võimaldaks efektiivsemat ringlussevõttu ja korduskasuta- mist. 2. Romusõidukite käitlejatel on kohustus läbi viia katsepurustamisi, et tõendada ringlussevõttu. Katsepurustamisi on läbi viinud vaid üks jäätmekäitleja kolmest, kellel on seni ainsana Eestis võimekus taaskasutada kuni 95% romusõidukitest. 3. ELis läheb aastas kaduma 35% sõidukitest, ehk ligikaudu neli miljonit sõidukit aastas31. Eesti Liiklusregistris on 23.09.2021 seisuga mitteaktiivses osas 190 183 sõidukit, mis ei ole käinud aastaid tehnoülevaatusel ega oma liikluskindlustust. Üheks probleemiks on liiklusre- gistri mitteaktiivses osas olevate väga suur mootorsõidukite arv. Sõidukiomanike teadmatuse tõttu, lammutatakse sõiduk ise, jäetakse lagunema või müüakse ebaseaduslikule lammutajatele. Ebaseaduslik lammutaja ei väljasta sõiduki omanikule lammutustõendit ega registreeri end sõi- duki uue omanikuna liiklusregistris, mistõttu satuvad sellised sõidukid liiklusregistri mitteak- tiivsesse ossa. 4. Mootorsõidukite korduskasutamine on kallis (kindlustuse nõuded, A varuosad) 5. Mootorsõidukite osade tootjad ei oma registreeringut probleemtooteregistris ning tootjavas- tuste nõuded on täitmata 6. Romusõidukite töötlus ei lähtu jäätmehierarhiast . Korduskasutamiseks ettevalmistamise asemel eelistatakse ringlussevõttu ja taaskasutamist. Puuduvad korduskasutamiseks etteval- mistamise sihtarvud. Patareid ja akud 31 Commission staff working Document evaluation of Directive (EC) 2000/53 of 18 September 2000 on end-of-life vehicles, 15.03.2021 EUR- Lex - 52021SC0060 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 39 Tööversioon Patarei ja aku on ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Patareide ja aku kategooriad on: kantavad patareid ja akud, mootorsõidukiakud, elektrisõidukiakud, kergtrans- pordivahendiaku ning tööstuslikud patareid ja akud. Tööstuslike patareide ja akude kategoo- riasse kuulub palju mitmesuguseid akusid, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuses, sideinf- rastruktuuris, põllumajanduses ning elektrienergia tootmises (sh akud energia salvestamiseks). Teatavates patareides ja akudes sisalduvad ained, nagu koobalt, plii, liitium või nikkel, saadakse piiratud allikatest, mis ei ole liidus kergesti kättesaadavad, ning mis on kriitilise tähtsusega toorained. Seetõttu on patarei- ja akujäätmete kogumine ülioluline samm patareides ja akudes sisalduvate väärtuslike materjalide ahela sulgemiseks ringlussevõtu kaudu ning patareide ja akude väärtusahela hoidmiseks liidus. Taaskasutusse võetud materjalidele saab edaspidi kasu- tada uute toodete valmistamisel. Eestis tekkis 2019. aastal patarei ja akujäätmeid 4020 tonni. Patareide ja akude jäätmete teke on püsinud stabiilsena. Tabel 9. Patarei- ja akujäätmete teke 2014 – 2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Aasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Mootorsõidukite 822 1 937 1 891 3 857 3 773 4 014 4 103 akud Kantavad pata- 107 173 127 156 161 140 196 reid ja akud Patareidele ja akudele on kehtestatud kogumise sihtarvud. 2019. aastal koguti pliiakusid 4014,4 tonni ning kantavad patareisid ja akusid 140,4 tonni. Hetkel kehtiv iga aastase kogumise miini- mumeesmärk on 45%, Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumise sihtarvu täitnud ei ole, 2019. aastal oli kogumise sihtarv 29%. Tabel 10. Kantavate patareid ja akude kogumise sihtarvud (allikas: Keskkonnaagentuur). Aasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 202 0 Turule lastud 449 428 446 469 476 482 500 3.a keskmine, t Kogutud (t) 107 173 127 156 161 140 196 Kogumise 24 40 28 33 34 29 39 määr (%) Sihtarv (%) 25 25 25 45 45 45 45 Eestis käideldakse ainult pliiakusid, kõik ülejäänud patarei- ja akujäätmed (kantavate patareide ja akude, kergtranspordivahendite akude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidu- kiakude jäätmed) eksporditakse käitlemiseks teistesse EL riikidesse. Pliiakude ringlussevõtt oli 2019. aastal 64% ning muude akude ja patareide ringlussevõtt 55%. Tabel 11. Akude ja patareide ringlussevõtt (allikas: Keskkonnaagentuur). Aasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 40 Tööversioon Pliiakude ja -pata- 80 79 79 79 64 64 64 reide ringlusse- võtt, % Pliiakude ja -pata- 65 65 65 65 65 65 65 reide sihtarv, % Muude akud ja 52 54 74 67 63 55 75 patareide ringlus- sevõtt, % Muude akude ja 50 50 50 50 50 50 50 patareide sihtarv, % Nikkel-kaadmiumakude ja -pata- 80 73 reide ringlussevõtt, % Nikkel-kaadmiumakude ja -pata- 75 75 reide sihtarv, % Eestis tegutseb kaks patareide ja akude valdkonna tootjate ühendust, nendeks on Eesti Elekt- roonikaromu MTÜ ja EES-Ringlus MTÜ. Probleemtooteregistri väljavõtte kohaselt suunati Eesti turule 2019. aastal 458,6 t kantavaid patareisid ja akusid, 1646,4 tonni mootorsõidukiakusid, 406,4 tonni tööstuslikke patareisid ja akusid. Tabel 12. Tootjate turuosad 2021. aastal (allikas: Keskkonnaagentuur). EES-Ringlus MTÜ Elektroonikaromu OÜ Lepingute arv 181 679 Turuosa; % 28,3 71,7 Valdkonna tugevused 1. Eestis toimub pliiakude efektiivne käitlus. 2. Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andme- kogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine turule las- tud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taas- kasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud andmete alusel Euroopa Ko- misjonile jäätmealase teabe esitamist. Valdkonna nõrkused 1. Patareidele ja akudele on kehtestatud kogumise sihtarvud. Hetkel kehtiv iga aastase kogu- mise miinimumeesmärk on 45%, Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumise sihtarvu täitnud ei ole, 2019. aastal oli kogumise sihtarv 29%. 2. Kantavate patareijäätmete ümbertöötlus Eestis puudub. Keskkonnaagentuuri andmete ko- haselt on Eesti turg väike ja seetõttu kantavate patarei- ja akujäätmete kogused ka väikesed. Viimastel aastatel on vaheladustatud kogused püsinud stabiilsena 300-400 tonni vahel. 3. Elektrisõidukite akude ja teiste liitium ioon akude töötlus Eestis puudub. 4. Kantavate patareijäätmete osas esinevad ekspordiprobleemid. 41 Tööversioon 5. Kantavad akud liiguvad koos elektri- ja elektroonikaseadmetega riigist välja ning ekspordi- tavad kogused registris jäävad kajastamata. Riigist välja liikuvad akut sisaldavad elektri- ja elektroonikaseadmed vähendavad kogumise sihtarvu täitmise võimalust. 6. Andmete töötlus peaks olema sarnane elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetega. Oluline on vältida andmete duubeldamist. 7. Kogutavate piiakude hulgas on kantavaid plii akusid, eeldatavasti on pliiakude hulgas 1,5 – 3 % kantavaid pliiakusid, mida peaks arvestama kogumise sihtmäära arvutamisel. Rehvid Eestis rakendatakse laiendatud tootjavastutust rehvidele. Jäätmeseaduses on sätestanud nii reh- vide kui ka mootorsõiduki tootjatele tootjavastutuse regulatsiooni enda poolt turule lastud prob- leemtoodete kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Mootorsõidukite all olevad rehvid kuuluvad hetkel mootorsõidukite ja nende osade tootjavastutuse alla. Eestis tegutseb üks rehvide valdkonna tootjate ühendus, MTÜ Rehviringlus. MTÜ Rehviringlus korraldab turule suunatud rehvide kogumist. Kasutuselt kõrvaldatud rehvid, ehk vanarehvid võetakse vastu tootjate ühenduse kogumispunktides tasuta. Vanarehve tuleb tasuta tagasi võtta piiramata koguses rehvide kasutajalt, mootorsõidukite ja rehvide hooldustöökojalt, kohalikult omavalitsuselt ja kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt, välja arvatud romusõidukite töötlemisega tegelevalt lammutustöökojalt. Probleemtooteregistri andmete kohaselt suunasid rehvi tootjad 2019. aastal turule 14 969, 97 tonni vanarehve. Romusõidukite all olevad rehvid kuuluvad mootorsõidukite tootjate vastutuse alla ning nende vanarehvide käitluse kulu katavad mootorsõidukite tootjad. Probleemtooteregistri andmed suu- nasid mootorsõidukite tootjad turule 3019 t rehve. Vanarehve tekkis aastatel 2016-2020 keskmiselt 19 191 tonni aastas. Eestis tekkis 2020. aastal vanarehve 26 491 tonni. Raadil asuvad rehvid suunati taaskasutusse 2020. aastal, mille tõttu suurenes 2020. aasta käideldav kogus ning vaheladustamise kogus. Tabel 13. Vanarehvide teke ja käitlus (allikas: Keskkonnaagentuur). Aasta 2016 2017 2018 2019 2020 Teke 12 122 18035 24 747 14 559 26491 Taaskasutatud 7 613 6 565 11 868 4 680 13 319 Eksport 128 2 528 2 669 4 747 5 472 Vaheladustamine 25 820 6 612 5 514 3 863 11 216 Vanarehve taaskasutati aastatel 2016-2020 keskmiselt 8809 tonni aastas. Vanarehve on sõltu- valt seisukorrast võimalik korduskasutada või protekteerida. Vanarehvide osas teostati kordus- kasutamiseks ettevalmistamist aastatel 2016-2020 keskmiselt 563 tonni, mis moodustas 6% va- narehvide taaskasutamisest. Suuremateks vanarehvide mehaanilise ringlussevõtu teostajateks olid aastatel 2020- 2021 Was- tedirect OÜ, Prismaarendus OÜ, Netronic OÜ ja Ragn-Sells AS. Prismaarendus OÜ suudab toota vanarehvidest lõhkamismatte. Lõhkamismattide tootmine vanarehvide taaskasutamisest 42 Tööversioon moodustas 2021. aastal 11%. Wastedirect OÜ teostab vanarehviplokkide kasutamist teede ehi- tamisel, vanarehviplokkide osa taaskasutamisest oli 2021. aastal 53%. Netronic OÜ ja Ragn- Sells teostavad vanarehvide purustamist ning nende eksporti. Ekspordi osakaal oli 2020. aastal 16,6 % ning 2021. aastal 8,6%. Vastavalt jäätmeseaduse §351 (1) on vanarehvide prügilasse ladestamine keelatud. Prügila va- hekihi rajamisel on teatud tingimustel ja keskkonnaloa alusel lubatud vahekihina kasutada ehi- tusmaterjalina purustatud vanarehve. Vanarehvide töötluse puhul tuleb lähtuda jäätmehierarhiast. Oluline on vältida jäätmete tööt- lust, mille tulemusena ressursid satuvad jäätmehierarhia madalamatele astmetele. Vanarehvide töötluse osas peaks olema eesmärgiks korduskasutamiseks ettevalmistamise ja materjalide ringlussevõttu osakaalu suurendamine. Rehvide protekteerimise keskkonnamõju on positiivne, kuna selleks kulub vähem materjali ja energiat kui uue rehvi puhul. Protekteerimisel kasuta- takse märkimisväärne osa kummist ning kogu rehvi kangast ja terast. Protekteerimine vähendab jäätmete teket ning pikendab toote kasutusiga. Vanarehvide taaskasutamise eesmärk ei tohiks olla jäätmetest vabanemine, vaid ringlussevõetava materjali tootmine. Vanarehvide töötluse la- hendused ei tohi mõjutada siseturu toimimist. Mootorsõiduki vanarehvid sisaldavad 70% ring- lussevõetavat kummi, 15% ringlussevõetavat terast, 3% ringlussevõetavat kiudu. Rehvide töö- lusel tuleks võtta arvesse tehnika arengut, uusimaid tehnoloogiaid ning ringlussevõetavate ma- terjalide võimalikke rakendusi ning nende mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Euroopa rehvi- ja kummitootjate ühenduse poolt koostati 2019. aasta kohta vanarehvide käitlemise ülev- aade. Antud ülevaate kohaselt 40% vanarehvidest suunati energiakasutusse, 52% osas teostati taaskasutamist (granuleerimine), 3% kasutati teedeehituses ning 5% moodustas pürolüüs ja muu kasutusviis. Valdkonna tugevused 1. Loodud tootjavastutus 2. Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pida- mine turule lastud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulene- vate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve teostamist. 3. Rajatud on kogumispunktid ning rehvide kogumine on toimiv. 4. Vaheladustamisega hetkel probleeme ei ole. Rehvi käitluse osas teostatakse korduska- sutamiseks ettevalmistamist, lõhkamismattide tootmist, granuleerimist, Valdkonna nõrkused 1. Rehvide tootjad ei esita õigeid andmeid registrisse, oluline oleks teostada andmete kont- rolli. 2. Rehvide kogumise nõuete regulatsioon vajab muutmist. 3. Mootorsõidukite tootjate rehvid rehvide tootjavastutuse alla. Mootorsõidukite tootjatele peaks kohalduma rehvide tootja mõiste. Regulatsioon vajab muutmist. 4. Kasutatud rehvide maaletoojate osas toestada järelevalvet. Põllumajandusplast 43 Tööversioon Põllumajandusplast kuulub probleemtoote alla ning tootjatele rakendub laiendatud tootjavastu- tuse süsteem, ehk tootja peab korraldama põllumajandusplasti jäätmete kogumise ja edasise käitlemise. Põllumajandusplast on silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör. Tabel 14. Põllumajandusplasti turule lastud kogused 2015-2020 ning sihtarvude täitmine (alli- kas: Keskkonnaagentuur). 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Turule lastud 921 907 1 209 1 358 1 355 1 502 Kogutud 727 639 1 018 1 002 1 181 691 Kogumise määr 72 69 112 83 87 51 Ringlussevõtu määr 82 74 72 60 58 68 Tootja on kohustatud kõik kogutud põllumajandusplasti jäätmed taaskasutama, sealhulgas tuleb vähemalt 50% kogutud jäätmetest ringlusse võtta. Põllumajandusplasti tootjad täidavad toot- javastutuse kohustusi individuaalselt. Põllumajandusplasti tootjad on sõlminud lepingu põllu- majandusplastist tekkinud jäätmete käitlemiseks Paikre AS-ga. Tabel 15. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete käitlus 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kogutud 686 727 639 1 018 1 002 1 181 691 Taaskasutatud 322 550 561 1 240 648 449 1 363 Eksport 471 1 315 752 929 516 664 286 Vaheladustatud 649 1 229 1 487 1 086 1 217 1 012 1 539 Eestis on kaks jäätmekäitlejat, kes suudavad teostada põllumajandusplasti ringlusse võttu, näi- teks tootma põllumajandusplastist tekkinud jäätmetest põllumajanduskile (maasikakile, katte- kile). Põllumajandusplastist tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik ringlusse võtta saab töö- delda jäätmekütuseks ning suunata need Enefit Green ASi taaskasutamiseks. Valdkonna tugevused 1. Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andme- kogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine turule las- tud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taas- kasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud andmete alusel Euroopa Ko- misjonile jäätmealase teabe esitamist. Valdkonna nõrkused 1. Tootjad ei ole rajanud põllumajandusplastist tekkinud jäätmetele kogumispunkti igasse Eesti maakonda. Eesti põllumajandusplasti tootjad on korraldanud põllumajandusplasti kogumist ka- sutaja juurest. Tootjate sõnul saavad põllumajandusplasti kasutajad avaldada soovi põllumajan- dusplasti jäätmete kogumiseks ning tootja korraldab põllumajandusplasti jäätmete vastuvõt- mise. Kogumispunktide puudumise tõttu on põllumajandusplasti jäätmete kogumisringid pikad, mistõttu on kasutajatel on tekkinud probleemid põllumajandusplasti jäätmete hoiustamisega. 44 Tööversioon 2. Põllumajandusplasti jäätmete hulgas on suur kogus võõriseid. Põllumajandusplasti kasutaja on kohustatud koguma põllumajandusplasti jäätmed lahus muudest jäätmetest ja vältima nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega. Selleks, et tagada põllumajandusplasti jäätmete käitlusvõimalus on vaja koguda tekkinud jäätmeid ilmastikukindlalt ning lahus muudest jäät- metest. 3. Põllumajandusplasti põletamist tuleks eelistada ainult siis, kui plasti ei saa muul viisil mõist- like kuludega ringlusse võtta või kui materjali ringlussevõtt tekitaks suurema CO2-jalajälje kui põletamine. Kui plasti kasutamine on toidu esmase tootmise seisukohalt (nt kalapüügivahendid ja põllumajanduses kasutatav kile) põhimõttelise tähtsusega, tuleks pakkuda uusi tehnoloogilisi lahendusi, et koguda materjal kokku pärast iga kasutust ning ringlussevõttu ja taaskasutamist tuleks toetada rahaliste stiimulitega. Probleemtoodete eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused Seoses Euroopa rohelise kokkuleppega ning lähtudes ringmajanduse tegevuskavast, ühtse sise- turu loomise eesmärgist ning kestliku tootepoliitika eesmärkidest on alustatud kehtivate direk- tiivide hindamist ning muudatuste ettepanekutega. Euroopa Komisjon esitas 10. detsembril 2020 ettepaneku ajakohastada patareisid ja akusid kä- sitlevaid ELi õigusakte. Patareide ja akude määruse eesmärk on ajakohastada kehtivaid ees- kirju. Määrusega kehtestatakse säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded, et võimaldada patareide ja akude turule viimist ja kasutuselevõttu, võimaldatakse teostada ekude taastamist ning kasutu- sotstarbe muutmist, lisaks suurendatakse ja täpsustakse patarei- ja akujäätmete kogumise, tööt- lemise ja ringlussevõtu nõudeid. Määrust kohaldatakse igat tüüpi patareide ja akude suhtes, nimelt kantavad patareid ja akud, mootorsõidukiakud, elektrisõidukiakud, kergtranspordiva- hendite akud ja tööstuslikud patareid ja akud. Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatas 26. juulil 2021. aastal avaliku konsultatsiooni direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukid) ja direktiivi 2005/64/EÜ (mootorsõi- dukite tüübikinnitus, pidades silmas mootorsõidukite korduvasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust) kohta, et koostada mõjuhinnang kõnealuste direktiivide läbivaatamiseks. 15.03.2021 avaldati kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitleva direktiivi 2000/53/EÜ hinda- mise dokument. Hindamise tulemustes juhiti tähelepanu nn kadunud sõidukite probleemile, ekspordiga seonduvatele probleemidele, täielikule tootjavastutuse süsteemi loomise vajalikku- sele, korduskasutuse suurendamisele, materjali põhisele ringlussevõtule, teisese toorme kasu- tamisele toote tootmisel ning tootekomponentide ohtlike ainete kasutamise vähendamisele, et neid saaks hiljem taaskasutusse suunata. Romusõidukite direktiivi muudatuse ettepanekud esi- tatakse kõige varem 2024. aastal. Ettepanekutes võidakse kehtestada säästvus-, ohutus- ja mär- gistusnõuded, kehtestades korduskasutusele sihtarvud, suurendada romusõidukite, töötlemise ja ringlussevõtu nõudeid ning laiendada kohaldamisala. Euroopa Komisjon algatas 6. oktoobril 2022 kohta avaliku konsultatsiooni Euroopa Parla- mendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta. Elektroonikaromud on üks kiiremini kasvavaid jäätmeliike ELis (ja kogu maailmas) ning kui neid nõuetekohaselt ei töödelda, on need ohtlikud. Elektroonika- romud sisaldavad samuti väärtuslikke ja kriitilise tähtsusega tooraineid, mille taaskasutamine 45 Tööversioon on ulatuslikuma ringmajanduse ja potentsiaalselt ka ELi avatud strateegilise autonoomia jaoks määrava tähtsusega. Kasvav tarbimine ja tehnoloogia areng ning üleminek digitehnoloogiale muudavad olukorra lähiaastatel keerukaks. Direktiivi hinnatakse Euroopa rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse tegevuskava kontekstis ning nende eesmärkide põhjal. Hindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid suundumusi ELi keskkonna- ja jäätmepoliitikas (nt taastuvenergia- poliitika, patareid ja akud, kestlike toodete ökodisain, elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise keeld, romusõidukid, jäätmesaadetised, kriitilise tähtsusega toorained) ning rahvusvahelisel tasandil (nt Baseli konventsioon ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvalda- mise kontrolli kohta). Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete direktiivi muuda- tuse ettepanekud esitatakse kõige varem 2024. Ettepanekutes võidakse kehtestada säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded, kehtestades korduskasutusele sihtarvud, suurendada elektrooni- kajäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu nõudeid ning laiendada kohaldamisala. Probleemtoodete järelevalve Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti kui ka Maksu- ja Tolliameti järelevalve tootjate üle, et nad täidaksid seadustest tulenevaid kohustusi kui ka kohalike omavalituste panus tootja- vastutusega seotud järelevalvesse läbi jäätmehoolduseeskirjas sätestatud probleemtoodete jäät- mete käitlemise nõuete rakendamisele, et suureneks liigiti kogutud probleemtoodete osakaal. Samuti on olulised probleemtoodete jäätmeid käitlevate jäätmekäitlusettevõtete kontroll Kesk- konnaameti poolt, veendumaks, et probleemtoodete jäätmed jõuavad ringlusse ning tootjad on täitnud ringlussevõtu sihtarvud. Kuivõrd üsna palju probleemtoodete jäätmeid võetakse ring- lusse väljaspool Eestit, siis on oluline järelevalveasutuste koostöö teiste riikidega ning vajadu- sel kiirelt informatsiooni vahetada. Järelevalve tõhustamisele aitab kaasa jäätmevaldkonna di- gitaliseerimine, mille tulemusena järelevalveasutustele jõuavad vajalikud andmed oluliselt va- rem kui seni ning tänu millele on võimalik järelevalveressursse efektiivsemalt kasutada. 2.5. Pakendijäätmed Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel. Pakendi peamised materjali liigid on: plast, paber ja kartong, alumiinium, mustmetall, klaas ja puit. Komposiitpakend on pakend, mis on valmistatud kahest või enamast eri materjalikihist, mida ei saa käsitsi üksteisest eraldada ning moodustavad lahutamatu terviku. Pakendijäätmete teke Euroopa Liidus on suur ja kasvab hoolimata sellest, et kasutusele on võe- tud kergemad pakendimaterjalid. 2019. aastal tekkis Euroopa Liidus 79,3 miljonit tonni paken- dijäätmeid32. Viimase 20 aasta jooksul on vähenenud klaas- ja metallpakendite kogused ning kasvanud plast- ning paber- ja kartongpakendite kasutamine. Järjest enam on kasvanud ühe- kordselt kasutatavate toodete tarbimine33. 2019. aastal tekkis Eestis 209 170 tonni pakendijäät- meid, millest ringlusse võeti 66%. 2019. aasta andmete kohaselt tekib Eestis ühe inimese kohta aastas 158 kg pakendijäätmeid. Euroopa Liidu riikidest näiteks Saksamaal aga 228 kg/in, Iiri- maal 228 kg/in ning Horvaatias 74 kg/in kohta34. Euroopa Liidus on kasvanud pakendijäätmete 32 https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=env_waspac&lang=en 33 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/05a3dace-8378-11ea-bf12-01aa75ed71a1 34 https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=env_waspac&lang=en 46 Tööversioon teke ühe elaniku kohta umbes 10% võrra alates 2007. aastast35. 2020. aastal oli pakendijäätmete teke Eestis mõnevõrra väiksem kui 2019. aastal, täpsemalt 205 724 tonni, millest ringlusse võeti 71%. Koguseliselt kõige rohkem tekkis paber- ja kartongpakendeid (vt joonis 19). Pakendijäätmete teke pakendimaterjali liikide kaupa 2020. aastal 39% 10% 26% 6% 19% Plast Klaas Metall Paber- ja kartong Puit Joonis 19. Pakendijäätmete teke pakendimaterjali liikide kaupa 2020. aastal (allikas: Keskkon- naagentuur). Pakendijäätmete teke Eestis on püsinud üle 200 000 tonni alates 2013. aastast ning ulatus 2017. aastal 231 148 tonnini. Joonisel 20 on nähtav pakendijäätmete tekke langemine 2017 ja 2018 võrdluses. Muutust mõjutas metoodika täpsustamine Euroopa Liidu Statistikaameti antud soo- vitustega. Pakendijäätmete teke ja ringlussevõtt perioodil 2011-2020 250000 100% 90% 200000 71% 80% 63% 66% 61% 58% 60% 59% 60% 70% 56% 54% 150000 60% 50% 100000 40% 30% 50000 20% 10% 0 0% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Pakendijäätmete teke (t) Pakendijäätmete ringlussevõtt (t) Ringlussevõtu määr (%) Joonis 20. Pakendijäätmete teke ja ringlussevõtt perioodil 2011-2020 (allikas: Keskkonnaagen- tuur). 35 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/05a3dace-8378-11ea-bf12-01aa75ed71a1 47 Tööversioon Pakendijäätmete teke 2018–2020. aastal on püsinud samal tasemel. Pakendijäätmete ringlusse- võtu määr on püsinud alates 2018. aastast kerges tõusutrendis ning on iga-aastaselt kasvanud 5 kuni 6 protsenti. Liigiti kogutud pakendijäätmed on moodustanud tekkivatest pakendijäätmetest aastatel 2014- 2020 65–71% ning märgatavaid muutusi ei ole liigiti kogutud pakendijäätmete koguses toimu- nud (vt joonis 21). Seda trendi kinnitavad ka samal ajaperioodil läbiviidud segaolmejäätmete sortimisuuringud. Pakendijäätmete koguteke ja liigiti kogumise osakaal aastatel 2014- 250 000 2020 200 000 150 000 tonni 100 000 64,9% 67,8% 64,8% 66,1% 70,7% 67,6% 67% 50 000 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Segaolmejäätmetes 79 999 72 950 78 347 78 421 61 166 67 860 67 868 Kogutud liigiti 147 809 153 481 144 459 152 727 147 907 141 310 137 856 Joonis 21. Pakendijäätmete koguteke ja liigiti kogumise osakaal aastatel 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Tekkivatest pakendijäätmetest võeti 2020. aastal 23,3% ringlusse Eestis, 20,1% eksporditi ring- lussevõtuks teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ning 27,9% eksporditi ringlussevõtuks väljapoole Euroopa Liitu. 26 % pakendijäätmete kogutekkest moodustasid 2020. aastal plast- pakendijäätmed, täpsemalt tekkis Eestis 2020. aastal neid 53 602 tonni, mis oli võrreldes 2019. aastaga (tekkis 57 467 tonni) vähem. Ringlusse suunati plastpakendijäätmeid 2019. kui ka 2020. aastal 41%36. 2020. aastal võeti 19% plastpakendijäätmetest Eestis, 18% Euroopa Liidu liikmesriikides ning 4% eksporditi ringlussevõtuks väljapoole Euroopa Liitu. Eestis kehtib pakendivaldkonnas tootjavastutuse põhimõte. Pakendiettevõtjad, kes lasevad tu- rule pakendatud kaupasid peavad tagama turule lastud pakendite ja nendest tekkinud pakendi- jäätmete kokku kogumise ja taaskasutamise selliselt, et täidetud oleksid PakS kehtestatud taas- kasutamise, sh ringlussevõtu sihtarvud. Kohustuse võivad pakendiettevõtjad täita iseseisvalt või anda kirjaliku lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile. Antud kohustuse täitmisest on hetkel vabastatud pakendiettevõtjad, kes lasevad aastas turule alla 100 kg plastpakendeid või 36 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/cei_wm020/default/table?lang=en 48 Tööversioon vähem kui 200 kilogrammi muust materjalist pakendeid. Samuti ei pea sellised väike-ettevõtted hetkel esitama andmeid turule lastud pakendite koguste kohta riiklikkusse pakendiregistrisse. Taaskasutusorganisatsiooni kohustused on samuti paika pandud PakSis ning peamiseks kohus- tuseks on tagada pakendijäätmete kogumine üle-eestilise pakendijäätmete kogumisvõrgustiku kaudu ning kokku kogutud pakendite korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutamis. Taaska- sutusorganisatsioon peab tagama teenusele juurdepääsu kõigile pakendiettevõtjatele ning ta- gama võrdse kohtlemise kõikidele ettevõtetele, kes on lepingud sõlminud. Taaskasutusorgani- satsioonide tegevust rahastatakse teenustasudest, mida maksavad pakendatud kauba turule lask- vad pakendiettevõtjad turule lastud pakendi massi alusel. Taaskasutusorganisatsioonil peab tegutsemiseks olema tegevusluba, mille annab keskkonnami- nister. Pakendiseadusega on kehtestatud nõuded, millele taaskasutusorganisatsioon peab tege- vusloa saamiseks vastama. Tegevusluba on hetkel tähtajatu. Taaskasutusorganisatsioonis ei tohi selle liige, osanik või aktsionär omada üle 25 protsendi liikmelisusega, osadega või aktsiatega määratud häältest. Kolm taaskasutusorganisatsiooni (OÜ Eesti Pakendiringlus, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon) on keskendunud tagatisrahata pakenditele ning üks (OÜ Eesti Pandipakend) tagatisrahaga joogipakenditele. Taaskasutusorganisatsioonide tu- ruosad 2019. aastal ja nende kaudu turule lastavad pakendikogused on toodud tabelis 14. Tabel 13. Taaskasutusorganisatsioonide turuosad 2020. aastal37 OÜ Eesti OÜ Tootja- MTÜ Eesti Taaska- OÜ Eesti Kokku Pakendi- vastutusorga- sutusorganisatsioon Pandipa- ringlus nisatsioon kend Turule lastud 75 526 41 756 48 314 14 278 179 874 pakendi mass, tonnid38 Taaskasuta- 50 401 28 515 29 970 12 762 121 648 tud, sh ring- lussevõetud pakendi mass, tonnid39 Lepingute arv 1927 1017 1051 386 4381 Käive, eur 6 397 133 2 976 155 4 063 910 6 944 540 20 381 738 Turuosa; % 42 24 26 8 Kogumiskoh- 1004 1169 1239 800 tade arv40 37 Taaskasutusorganisatsioonide 2020. a majandus- ja tegevusaasta aruannete põhjal. 38 PAKIS andmed 03.12.2021 seisuga. 39 Sama. 40 Tagatisrahata pakendite kogumiskohtadena on mõeldud avalikke kogumiskohti, kus on võimalik üle anda kõiki liiki pakendijäätmeid. Tagatisrahata pakendite kogumiskohtade all ei ole mõeldud konteinerite arvu vaid avalikke kogumiskohti, kus toimub kõiki liiki pakendijäätmete kogumine. Tagatisrahaga pakendite osas on mõeldud kaup- luste arvu, kus toimub tagatisrahaga pakendite tagasivõtmine. Kasutatud taaskasutusorganisatsioonide 2019. aasta tegevusaasta aruandeid. 49 Tööversioon Tabel 13 kohaselt lasid pakendiettevõtjad taaskasutusorganisatsioonide kaudu 2020. aastal tu- rule 179 874 tonni pakendimaterjale. Riiklikkusse pakendiregistrisse esitavad andmeid ka ette- võtted, kes täidavad seadustest tulenevaid nõudeid iseseisvalt; pakendiregistri andmetel oli 2020. aastal turule lastud pakendimaterjalide kogus kokku 185 415 tonni41. Riikliku pakendis- tatistika kohaselt tekib aastas pakendijäätmeid mõnevõrra rohkem kui pakendiettevõtete poolt pakendiregistrisse esitatavate andmete kohaselt (kõikide materjaliliikide peale kokku oli 2019. a erinevus 10 protsenti). Materjaliliikide lõikes on kõige suurem erinevus plastpakendite tekkes (2020. aastal erinevus 35 protsenti). Põhjuseks on väike-ettevõtted, kelle turule lastud pakendite kogused jäävad alla piirkoguse42, millest alates tekib kohustus andmeid esitada, aga samuti et- tevõtted, kes lasevad Eesti turule pakendeid, kuid ei täida seadustest tulenevaid kohustusi (nn free-raiderid). Teatavat mõju avaldavad ka eraisikute poolt tellitavad kaubad kolmandatest rii- kidest või teistest riikidest kaasaostetavate kaupade pakendid, millest tekkinud jäätmed satuvad Eestis jäätmekäitlusesse. Pakendiseaduse kohaselt ei ole hetkel taaskasutusorganisatsioonidel kohustust koguda paken- dijäätmeid tekkekohalt. Pakendiseadusega on paika pandud kogumiskohtade tiheduse nõuded arvestades asustustihedust ja elanike arvu konkreetses omavalitsuses. Kogumiskohad määra- takse kindlaks taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel sõlmitavas kir- jalikus lepingus. Tagatisrahaga pakendite tagasivõtmine peab olema korraldatud müügikohas või selle teenin- dusmaal kui müügikoha suurus on vähemalt 200 ruutmeetrit. Tagatisrahaga pakendeid ei pea võtma tagasi sellistes müügikohtades, mille suurus on alla 20 ruutmeetri. Müügikohtade puhul, mille suurus on 20-199 ruutmeetrit, võib tagatisrahaga pakendite kogumine olla korraldatud väljaspool müügikoha teenindusmaa piire kui selleks on olemas kohaliku omavalitsuse organi nõusolek. Tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise osas võivad erinevad müügikohad ka koos- tööd teha ning korraldada tagasivõtmise ühiselt juhul kui pakendatud kauba müüjad paiknevad vahetus läheduses. Valdkonna tugevused 1. Eestis on rakendatud tootjavastutuse põhimõtet pakendivaldkonnas alates sellest, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal ning võttis üle mitmed Euroopa Liidu õigusak- tid. 2004. aastal vastu võetud pakendiseadus lõi aluse taaskasutusorganisatsioonide tekkeks ning sisaldas konkreetseid kohustusi pakendiettevõtjatele, mida pakendiseaduse kohaselt on võimalik täita kas individuaalselt või kirjaliku lepinguga taaskasutusorganisatsioonile kohustu- sed üle andes. Loodud on riiklik pakendiregister, kus hoitakse ja töödeldakse andmeid turule lastud pakendite, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaskasutamise ning taaskasutamise sihtarvude täitmise kohta. Eestis on aastaid rakendatud pakendiettevõtjate poolt pakendiregist- risse esitatud andmetele audiitorkontrolli kohustust. Audiitorkontrollide tulemusena on pa- ranenud pakendiettevõtjate pakendialase aruandluse pidamine ning pakendiregistrisse esitatud andmete kvaliteet. 41 PAKIS andmed 03.12.2021 seisuga. 42 Hetkel andmete esitamise kohustus pakendiettevõtjal, kes laseb aastas turule vähemalt 100 kg plastpakendeid või 200 kg muust materjalist pakendeid. 50 Tööversioon 2. Pakendivaldkonnaga seotud isikute kohustused on defineeritud. PakS sätestab nõuded, mida pakendiettevõtjad peavad täitma. Kirjeldatud on nõuded taaskasutusorganisatsioonile te- gevusloa saamiseks ning kohustused pakendijäätmete kogumisvõrgustikule. Defineeritud ko- haliku omavalitsuse roll pakendijäätmete kokkukogumisel ja taaskasutusse suunamisel. 3. Eestis tegutseb neli taaskasutusorganisatsiooni, kelle kaudu täidab üle 4000 pakendiettevõtja PakS tulenevaid kohustusi. Taaskasutusorganisatsioonide poolt on rajatud pakendijäät- mete kogumisvõrgustik, millega on kaetud kogu Eesti. Kohalikud elanikud saavad pakendi- jäätmeid tasuta üle anda. Eestis on hästi toimiv tagatisrahasüsteem, mis loodi 2006. aastal. Tagatisrahaga pakendit tagastamise osakaal Eesti Pandipakend OÜ süsteemi on ca 90%. 2021. aastal jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt on võimalik vabatahtlikult lisada taga- tisrahasüsteemi kange alkoholi ja siirupi pudelid. Valdkonna nõrkused 1. Kohalikel elanikel on kohustus pakendijäätmeid teistest jäätmeliikidest eraldi koguda. Samas näitab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse 2020. aastal läbiviidud sortimisuu- ring, et segaolmejäätmete koostises ca 30 % moodustavad pakendijäätmeid, millest oma- korda poole plastpakendijäätmed. Viimase 10 aasta jooksul ei ole segaolmejäätmetes pakendi- jäätmete osakaal vähenenud43. Pakendijäätmete kogumisvõrgustik ulatub küll kõikide Eesti omavalitusteni, kuid pakendijäätmete liigiti kogumine ei ole elanike jaoks mugav ega ma- janduslikult motiveeriv tegevus. Üle Eesti on kasutusel erinevad lahendused pakendijäät- mete avalikule kogumisvõrgustikule. Teatud piirkondades toimub pakendijäätmete kogumine üksnes ühe konteineriga ning sinna kogutakse kõiki pakendi materjaliliike. Teatud piirkondades toimub pakendijäätmete kogumine kaheks – klaaspakend ning kõik teised pakendimaterjali lii- gid ning üksikutes omavalitsustes kogutakse pakendijäätmeid kolme kategooria kaupa: klaas- pakend, plast- ja metallpakend ning paber- ja kartongpakend. Pakendijäätmete kogumisvõrgus- tiku miinimumnõuded on PakS paika pandud 2008. aastal, kuid endiselt on isegi miinimum- nõuete rakendamisega teatud piirkondades probleeme. 2. Pakendivaldkonnas tegutsevate osapoolte rollid on küll paika pandud, kuid teatud kohus- tuste killustatus ei ole valdkonna arendamisele kaasa aidanud. Näiteks on küll taaskasutusor- ganisatsioonide ülesanne tagada üle-eestiline pakendijäätmete kogumisvõrgustik, pakendijäät- mete kokku kogumine ning taaskasutamine, sh ringlussevõtt, kuid kogumisvõrgustiku loomi- seks on vaja kirjalikku kokkulepet iga kohaliku omavalitsusega. Kohalike omavalitsuste roll on paika panna pakendijäätmete avalikud kogumiskohad. Kuivõrd tihti kaasneb avalike pakendi- jäätmete kogumiskohtadega rajamisega nende prügistamine muude jäätmetega, mille korista- mine ei ole taaskasutusorganisatsioonide ülesanne, siis kohalikud omavalitused ei ole teatud juhtudel motiveeritud täiendavate kogumiskohtade loomisest ning samuti on keeruline leida sobivaid asukohti avalikus ruumis. Kohalikud omavalitsused ei teosta järelevalvet selle üle, kas kohalikud elanikud täidavad jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõudeid. Kohalike elanike huvi oleks tekkekohas ka pakendijäätmeid liigiti üle anda, kuid see võimalus on üksnes osades oma- valitsustes. 3. Liigiti kogutud pakendijäätmed läbivad enamasti täiendava sortimistoimingu jäätmekäit- luskohas, kus seda teostatakse käsitsi. Enamikes riikides on kasutusel tehnoloogilised sortee- rimisliinid, mis kasutavad näiteks lasertehnoloogiat, mis võimaldab kiirelt eraldada erinevaid materjaliliike. Käsitsi sorteerimise kiirus ja efektiivsus on madalamad ning visuaalsel vaatlusel ei pruugi olla võimalik materjalide (ennekõike plastide) koostist kindlaks teha. Samuti lastakse 43 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2020/10/sortimisuuringu-lopparuanne.pdf 51 Tööversioon pakendiettevõtjate poolt turule pakendeid, mis oma disainilt ei ole ringlussevõetavad. Taas- kasutusorganisatsioonid ei ole teenustasude kujundamisel täielikult rakendanud ökomodulat- siooni potentsiaali. 4. Suur kogus pakendeid jõuab Eesti turule läbi e-kaubanduse. Aasta-aastalt on kasvanud in- terneti kaudu kolmandatest riikidest tellitavate postipakkide hulk. Tihti nendest pakenditest tek- kinud jäätmete käitlemise maksavad kinni aga Eesti pakendiettevõtted. Probleemi täpsem suu- rus on ebaselge. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused 2020. aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon rohelise kokkuleppe raames uue ringmajanduse tegevuskava järgmiseks neljaks aastaks. See hõlmab pakendivaldkonnas ringdisaini toetavat jätkusuutlike toodete poliitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist. Samuti soodustatakse uusi ärimudeleid ja tugevdatakse laiendatud tootjavastutust. Soovitakse kehtestada nõuded, millega tagatakse, et kõik Euroopa Liidu turul olevad pakendid on 2030. aastaks majanduslikult tasuval viisil korduskasutatavad või ringlussevõetavad. Selleks on Eu- roopa Komisjon lubanud 30.11.2022 esitada pakendi ja pakendijäätmete direktiivi muutmise ettepanekud. Majanduskasvu jätkumise ning e-kaubanduse kasvuga on tulevikus eeldada pakendijäätmetest plastpakendite ning paber- ja kartongpakendite kasutamise kasvu ning sellega seoses ka antud jäätmeliikide tekke kasvu. Olenevalt sellest, kas ja kui kiirelt ning millises mahus rakendatakse erinevate osapoolte poolt ühekordse plasti direktiivi nõudeid võib eeldada plastpakendite tekke pidurdumist. Samuti võib eeldada, et plastpakendite asemel on ühekordse pakendi alternatiivina oodata paber- ja kartongpakendite suuremat kasutuselevõttu ning teatud määral ka teiste paken- dimaterjalide kasvu plastpakendite asemel. Plastpakendijäätmete tekke osas on oodata tulevi- kus suuremal määral ringlussevõetavate plastpakendijäätmete teket kuivõrd järjest enam muu- davad pakendiettevõtted pakendite disaini, mida kasutatakse kauba pakendamiseks. Seega on eeldada, et plastpakendite ringlussevõtt võib kasvada. Samuti on eeldatav, et nõudlus PET-jäät- mete osas on kasvav, kuivõrd Euroopa Liidus on kehtestatud nõue hakata tulevikus kasutama PET pudelites ringlussevõetud plasti. Samuti on eeldada ka muud liiki plastijäätmete nõudluse kasvu, sest eeldada on uute tootekategooriate või üldise ringlussevõetud plasti kasutamise ko- hustust plasttoodetes. Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud Pakendijäätmete ringlussevõtule on kehtestatud Euroopa Liidus ringlussevõtu sihtarvud, mida liikmesriigid täitma peavad. Hetkel peab aastas ringlusse võtma 22,5% tekkinud plastpakendi- jäätmetest, 60% klaas- ning paber- ja kartongpakenditest, 50% metallpakenditest ja 15% puit- pakenditest (tabel 14). Eesti on suutnud täita hetkel kehtivad ringlussevõtu sihtarvud. 2019. aastal olid klaas- ja metallpakendite ringlussevõtt koguni üle 100%, see tähendab seda, et aasta jooksul tekkis neid jäätmeliike vähem kui ringlusse suunati ning see oli tingitud eelnevatel aas- tatel lattu kogunud pakendijäätmete ringlusse suunamisest 2019. aastal. 52 Tööversioon Tabel 14. Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade saavutamine 2018-2020. aastal ning Eu- roopa Liidus kehtivad pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. (allikas: Keskkonnaagentuur). 2018. a Eesti 2019. a Eesti 2020. a Eesti EL sih- täidetud täidetud täidetud tarvud 2025 sih- 2030 sih- Pakendi liik ringlussevõtu ringlussevõtu ringlussevõtu hetkel, % tarvud, % tarvud, % sihtmäärad, sihtmäärad, sihtmäärad, % % % Plast 38 41 41 22,5 50 55 Klaas 65 105 78 60 70 75 mustmetall: mustmetall: 70 80 Metall 82 102 99 50 alumiinium: alumiinium: 50 60 Paber- ja kartong 86 86 93 60 75 85 Puit 20 15 39 15 25 30 2025. ja 2030. aastaks on kehtestatud uued pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Kõige probleemsemad saavad olema plast- ja puitpakenditele kehtestatud ringlussevõtu sihtarvude täitmine, kus plastpakendite osas on Eestil vaja saavutada 2030ndaks aastaks umbes 30%-line ringlussevõtu kasv võrreldes 2019. ja 2020. aastaga. Plastkandekottide tarbimise vähendamise eesmärgid Lisaks pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmääradele tuleneb pakendidirektiivist kohustus vä- hendada õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimist. 2019. aasta 31. detsembriks pidi tarbimine jääma alla 90 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas ning 2025. aasta 31. detsembriks peab tarbimine jääma alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta aas- tas. Euroopa Komisjonile esitatud andmete kohaselt oli 2018. aastal plastkandekottide tarbi- mine õhukeste plastkandekottide osas 77 107 740 tk, mis tähendab, et üks inimene tarbis kesk- miselt 59 õhukest plastkandekotti aastas. Eriti õhukesi plastkandekotte tarbiti Eestis 2018. aas- tal 160 661 124 tk, mis ühe inimese kohta moodustab 122 tk aastas. 2019. aastal oli õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimine võrreldes 2018. aastaga vähenenud 15% ning keskmine eestlane kasutas 2019. aastal 52 õhukest ja 100 eriti õhukest plastkandekotti aastas. 2020. aastal tarbiti 66 541 425 tk õhukesi ja 132 270 839 tk eriti õhukesi plastkandekotte, vas- tavalt 50 tk/in ja 100 tk/in kohta aastas. Plastpakendi omavahend 2014-2020 EL pikaajalise eelarve tulude ehk omavahendite süsteem koosneb kolmest suurest komponendist: tollimaksud, käibemaksubaasi-põhine osamakse ning RKT osamakse. 17.- 53 Tööversioon 21.07.2020 ülemkogu kohtumisel otsustati 2021-2027 perioodiks lisada riikide sissemakse ar- vutamiseks üks uus komponent: ringlusse võtmata plastpakendi omavahend, mis jõustus alates 1. jaanuarist 2021. See tähendab, et kõik liikmesriigid peavad hakkama maksma ringlusse võt- mata plastpakendijäätme igalt kilogrammilt Euroopa Liidu ühiskassasse 80 eurosenti. Antud kohustusega tekiks suurem eelarvekoormus vähemjõukatele riikidele, mistõttu riikide puhul, mille kogutulu on alla Euroopa Liidu keskmise, korrutatakse rahvaarv 3,8 kilogrammiga ning saadakse kogus, mis arvutatakse maha esialgselt summalt. Ühekordse plasti direktiivist tulenevad kohustused ja eesmärgid 2. juulil 2019 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/904 teatavate plast- toodete keskkonnamõju vähendamise kohta (nn ühekordse plasti direktiiv). Ühekordse plasti direktiivi eesmärk on vältida ja vähendada teatud plasttoodete mõju keskkonnale, eelkõige vee- keskkonnale ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele. Direktiiv kes- kendub kümnele kõige probleemsemale ühekordselt kasutatavale plasttootele ja plasti sisalda- vatele kalapüügivahenditele, mis moodustavad kokku ligi 70% mereprügi esemetest. Ühekordse plasti direktiiviga seotud muudatused pakendivaldkonnas: 1) Liikmesriigid peavad tagama ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside (sh nende korkide ja kaante) ja toidupakendite tarbimise ambitsioonika ja pideva vähenemise 2026 aastaks võrrelduna 2022. aastaha. 2) Direktiivi ülevõtmisega rakenduvad turule laskmise keeld vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakenditele ning joogitopsidele. 3) 3. juuliks 2024 tuleb võtta kasutusele selline tootedisain, mille puhul ühekordselt kasu- tatavad plastist joogipakendite plastist korgid jäävad pärast pudeli avamist pudeli külge kinnitatuks. 4) Ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendid peavad sisaldama alates 2025. aastast 25% (PET) ja alates 2030. aastast 30% (kõik plasti liigid) ringlusse võetud plasti. 5) Alates 3. juulist 2021 peavad turule lastud ühekordselt kasutatavad plasti sisaldavad joogitopsid kandma märgistust, mis annab infot sobimatute jäätmekäitlusvõimaluste või jäätmete kõrvaldamisviiside kohta. Sealhulgas peab märgistus andma infot plastisisal- duse kohta ja toote keskkonda sattumisel kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude kohta. 6) Ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite, painduvast materjalist valmistatud pakkide või pakkematerjalide, millest pakutakse valmistoitu, kuni kolme liitriste joogi- pakendite, joogitopside ja õhukeste plastkandekottide puhul peavad tootjad kandma laiendatud tootjavastutusega kaasnevad miinimumnõuded, lisaks teadlikkuse suurenda- misega seotud kulud, korraldama jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud ning asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise, edasise veo ja käitlemise kulud. 7) Ringlussevõtuks sobiliku materjali saamise eelduseks on plastijäätmete liigiti kogu- mine. Eestis on olemas hästi toimiv pandipakendi süsteem, mille kaudu kogutakse liigiti kokku ligi 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest. Edas- pidi peavad ka teised liikmesriigid tegema jõupingutusi plastpudelite kogumiseks ning tagama, et 2025. aastaks kogutakse 77% ja 2029. aastaks 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest. 8) Liikmesriigid peavad kasutusele võtma meetmed, et teavitada tarbijaid ning motiveerida neid vastutustundlikult käituma, eesmärgiga saavutada käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetest tekkiva prügi vähenemine. 54 Tööversioon Järelevalve Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti kui ka Maksu- ja Tolliameti järelevalve paken- diettevõtjate üle, et nad täidaksid seadustest tulenevaid kohustusi kui ka kohalike omavalituste panus pakendivaldkonna järelevalvesse läbi jäätmehoolduseeskirjas sätestatud pakendijäätmete käitlemise nõuete rakendamisele, et suureneks liigiti kogutud pakendijäätmete osakaal. Samuti on olulised pakendijäätmeid käitlevate jäätmekäitlusettevõtete kontroll Keskkonnaameti poolt, veendumaks, et pakendijäätmed jõuavad ringlusse ning pakendiettevõtjad on täitnud ringlusse- võtu sihtarvud. Kuivõrd üsna palju pakendijäätmeid võetakse ringlusse väljaspool Eestit, siis on oluline järelevalveasutuste koostöö teiste riikidega ning vajadusel kiirelt informatsiooni va- hetada. Järelevalve tõhustamisele aitab kaasa jäätmevaldkonna digitaliseerimine, mille tulemu- sena järelevalveasutustele jõuavad vajalikud andmed oluliselt varem kui seni ning tänu millele on võimalik järelevalveressursse efektiivsemalt kasutada. 2.6. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed. Peamisteks biolagu- nevate jäätmete liikideks on puidujäätmed, reoveesete, paberi- ja kartongijäätmed, olmejäätme- tes sisalduvad biojäätmed, sh toidujäätmed, ning muud biolagunevad jäätmed. Kokku tekkis Eestis 2020. aastal jäätmearuandluse infosüsteemi andmetel biolagunevaid jäät- meid 774 351 tonni. Infosüsteemi eripäradest tingituna võib selles numbris olla kajastatud min- gil määral ka mittebiolagunevaid jäätmeid. Teisest küljest kogutakse osa biolagunevaid jäät- meid endiselt koos segaolmejäätmetega ning need jäätmeid ei sisaldu toodud koguses. Täpsema ülevaate biolagunevate jäätmete tekkest saab, kui vaadelda jäätmeteket eri liikide kaupa. Keskkonnaagentuuri andmetel on viimastel aastatel Eestis biolagunevatest jäätmetest enim tek- kinud reoveesetet, peamiselt olmereovee puhastussetet (jäätmekood 19 08 05, teke 2020. aastal ligi 171 740 tonni), tselluloosi- ja paberitootmisest pärit reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 (03 03 11, teke 2020. aastal ligi 74 877 tonni). Olmereo- veesette kogus on viimastel aastatel kasvanud ning jäätmekava kehtivuse perioodil 2022–2028 on see samuti ootuspärane. Reoveesette kogust mõjutavad eelkõige veekasutuse ja rahvaarvu muutused, kuid oluline on ka aruandluse kvaliteet. Aruandlusest tulenevalt võivad kogused tu- levikus mõnevõrra suureneda, kuna hetkel on probleeme reoveesette koguste kajastamisega jäätmearuandluses. Reoveesetet 2020. aastal ringlusesse ei võetud, st keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ nõuetele vastavaid too- teid ei valmistatud. Tekkinud olmereoveesettest suunati taaskasutusse ehk aeroobsesse või anaeroobsesse töötlusesse 77 641 tonni ehk kogutekkest 45% (peamiselt taaskasutamistoiming R12o). Reoveesetet töödeldakse valdavalt kompostimise teel. Kuna reoveesettest ei valmistatud sertifitseeritud tooteid, jäi kogu reoveesete pärast töötlemist jäätmeteks ning reoveesettest val- mistatud komposti käsitletakse samuti kui jäätmeid. Jäätmestaatuses reoveesettekomposti ka- sutati 2020. aastal haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses 72 795 tonni (taaskasuta- mistoiming R10). 55 Tööversioon Ka varasematel aastatel pole ükski reoveesette käitleja reoveesettest valmistatud toodet (kom- post vms) sertifitseerinud ning huvi sertifitseerimise vastu on olnud väga madal. Sertifitseeri- mist peetakse kulukaks või piirnormide saavutamist liialt keeruliseks tulenevalt settekäitluses kasutusel olevast tehnoloogiast. Osa vee-ettevõtteid on toonud välja asjaolu, et jäätmestaatuses olevast reoveesettest vabanemine ei ole probleemiks, seda juhul, kui on olemas kindel haljas- tuse või põllumajandusega tegelev koostööpartner. Jäätmestaatuses olevale reoveesettele ko- halduvad nõuded keskkonnaministri 31.07.2019 määrusest nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimi- sel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõu- ded“. Ka jäätmestaatuses tuleb saavutada raskmetallide ja patogeenide piirnormid ning sete peab olema stabiliseeritud. Üha enam kasvab aga reoveesette kasutajate teadlikkus reoveesettes sisalduvatest püsivatest orgaanilistest saasteainetest ja ravimijääkidest, mida kumbki reovee- sette käitlemist reguleeriv määrus hetkel eraldi ei käsitle. Reoveesette kasutamisega on seotud palju hirme ning toote sertifitseerimine aitaks tagada kindluse, et tegemist on kehtivatele ohu- tus- ja kvaliteedinõuetele vastava tootega. Seejuures on oluline ka teadlikkust tõsta, et kvalitee- dinõuetele vastav reoveesettest valmistatud toode on sobiv mullaviljakuse tõstmiseks. Reoveesette käitlemisel tuleb lähtuda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77). Eelda- tavalt aga seni Eestis ükski settekäitleja püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldusele reovee- settes keskendunud ei ole. Jäätmekava koostamise ajal on Euroopa Komisjon Nõukogu direk- tiivi 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põl- lumajanduses (EÜT L 181, 04.07.1986, lk 6–12) üle vaatamas ja uusi meetmeid kaalumas. See- tõttu pole välistatud ka uued nõuded ja piirangud seoses püsivate orgaaniliste saasteainetega reoveesettes. Seadusandlikku ettepanekut Euroopa Komisjonilt direktiivi muutmiseks on eel- datavalt oodata 2022. aastal. Puidujäätmeid tekkis 2020. aastal kokku 133 007 tonni. Valdava osa puidujäätmetest moodus- tasid puitpakendid (15 01 03, ligi 41 430 tonni) ning neile järgnesid ehitus- ja lammutuspuit (17 02 01, 40 229 tonni), puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi ja kartongi tootmisel tekkinud saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidu- põhised plaadid ning vineer (03 01 05, 26 796 tonni). Puidujäätmed eelkõige taaskasutatakse põletamise teel (R1), kuigi puukoore- ja puidujäätmeid puidutööstusest ka kompostitakse ning puitpakendeid suunatakse korduskasutuseks ettevalmistamisse. Nii nagu paljude jäätmevoo- gude teke, sõltub puidujäätmete üldine teke samuti olukorrast majanduses. Jäätmekava kehti- vuse perioodil võib oodata ehitus- ja lammutuspuidu (17 02 01) ning puidu töötlemisel tekki- vate puidujäätmete (03 01 05) koguste mõningast kasvu. Lisaks eelnimetatutele tekib biolagunevatest jäätmetest suuremal hulgal paberit ja kartongi, seda nii valdavalt pakenditena (15 01 01, 2020. aastal 62 570 tonni) ning olmejäätmetes sisal- duva vanapaberina (20 01 01, 2020. aastal ligi 42 950 tonni) (vt olmejäätmete alapeatükk). Biolagunevate jäätmete valdkonnas saavad enim tähelepanu olmejäätmetes sisalduvad biojäät- med44, mille teke on viimastel aastatel püsinud stabiilsena (vt joonis 22). 2020. aastal tekkis 124 908 tonni biojäätmeid. Sellest 24 077 tonni moodustasid liigiti kogutud biojäätmed ning 100 832 tonni segaolmejäätmetes sisalduvad biojäätmed. Ootuspärane on, et biojäätmete üldine teke lähiaastail püsib samal tasemel, kuid oluliselt kasvab liigiti kogutud biojäätmete osakaal. Liigiti kogutud biojäätmete osakaalu suurenemise tagab eelduste kohaselt kohustus korraldada hiljemalt 2023. aasta lõpust kõikjal Eestis biojäätmete tekekohalt kokku korjamine või alterna- tiivina kodukompostimine. Biojäätmete liigiti kogumise madal tase on olnud seni üheks suuri- 44 Biojäätmed on olmejäätmete hulka kuuluvad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed koodiga 20 01 08 ning aia- ja haljastujäätmed koodiga 20 02 01. 56 Tööversioon maks kitsaskohaks biolagunevate jäätmete valdkonnas. Alates 2025. aastast biojäätmete üldko- gused eelduslikult kasvavad, kuna arvestusse hakatakse lisama kodukompostimisele suunatud biojäätmete koguseid. Siis arvestatakse neid koguseid aga ka ringlussevõtu arvutamisel. Samal ajal on oluline tegeleda üha enam ka toidujäätmete tekke vähendamisega, mis on keskkonna- mõju poolest väga kaalukas. Seega tuleb läbi toidujäätmete (toidukao) tekke vähendamise saa- vutada tulevikus ka köögi- ja sööklajäätmete (koodiga 20 01 08) koguse vähenemine. Biojäätmetest võeti 2020. aastal ringlusse vaid 11% (täpsustatakse). Biojäätmete ringlussevõ- tuna (R3o) arvestatakse vaid selliste toodete valmistamist, mis vastavad jäätmete lakkamise kriteeriumidele. Kriteeriumid on kehtestatud keskkonnaministri määrustega45. Kui valmistatav toode, näiteks kompost, kriteeriumidele ei vasta, on tegu jätkuvalt jäätmetega ning sellise ma- terjali tootmist ega kasutamist ringlussevõtuna ei arvestata. Joonisel 22 on nähtav biojäätmete ringlussevõtu vähenemine 2018.a ja 2019.a võrdluses. Kukkumist mõjutas metoodika täpsus- tamine ringlussevõtuna arvestatavate toimingute osas ning väiksem aia- ja haljastujäätmete ringlussevõtt. Madalat biojäätmete ringlussevõttu põhjustab ka see, et väga suur osa biojäät- meid jäetakse liigiti kogumata ja antakse üle koos segaolmejäätmetega ning selliseid biojäät- meid ringlusesse võtta ei saa. Lisaks on üheks biojäätmete valdkonna kitsaskohaks võrdlemisi madal huvi liigiti kogutud biojäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimise vastu. Peamiseks biojäätmete käitlusviisiks Eestis on kompostimine (toimingud R3o, aga ka R12o). 2022. aasta jaanuari seisuga on Eestis sertifitseeritud komposti tootjaid vaid viis. Biojäätmete teke ja ringlussevõtt 160 000 20% 140 000 120 000 15% 100 000 80 000 10% 60 000 40 000 5% 20 000 0 0% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tekkis kokku (t) Ringlussevõtu määr % Joonis 22. Biojäätmete teke ja ringlussevõtt perioodil 2011-2020 (allikas: Keskkonnaagentuuri jäätmearuandluse infosüsteem). Tootestaatuses kompost leiab enamasti kasutust haljastuses või põllumajanduses, vähemal mää- ral kasutavad eraisikud seda oma aiamaal. Kompostimise osas võib välja tuua mitmeid kitsas- kohti, mis vajavad lahendamist. Technopolis Group Eesti OÜ analüüs46 on andnud hinnangu, et hetkel Eestis kasutusel olevad kompostimistehnoloogiad ei ole enamasti kõige sobivamad talvistes oludes, samuti tegutseb enamik kompostitootjaid väikeses mahus. Lisaks esineb prob- leeme haisuga ning lagugaaside kogumise ja puhastamisega. Lahtise taeva all kompostides mõ- jutab ilmastik komposti kvaliteeti tugevalt. Suurtes kogustes tekib Eestis veel põllumajandusest loomaväljaheiteid, virtsa ja sõnnikut (seal- hulgas reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelaid farmiheitmeid (02 01 45 Keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“, kesk- konnaministri 10. mai 2016. a määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääri- tusjäägi kohta“ ja Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrus nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“. 46 Technopolis Group Eesti OÜ, 2020-2021. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Osa 3, jäätmevaldkonna tulevikuvisioon. 57 Tööversioon 06, 2020. aastal isegi ligi 123 361 tonni) ning põllumajandusest ja aiandusest taimsete kudede jäätmeid (02 01 03, 2020. aastal ligi 43 412 tonni). Nende voogude puhul on oluline märkida, et alati ei kuulu need jäätmeseaduse kohaldamisalasse ehk ei klassifitseeru jäätmeteks. Seega tegelikult on selliste materjalide teke veelgi suurem, kuid need ei kajastu jäätmealases arvestu- ses. Kehtivad sihtarvud biolagunevate jäätmete valdkonnas Biolagunevate jäätmete ringlussevõtuks ei ole seni seatud Eesti ega Euroopa Liidu tasandil siht- arve. Sageli saavad jäätmevaldkonnas enim tähelepanu olmejäätmed, mis biolagunevate jäät- mete puhul tähendab eelkõige biojäätmeid. Biojäätmete käitlemise puhul tuleb lähtuda jäätme- hierarhiast ning üldistest olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvudest. Maailmapanga läbiviidud jäätmevaldkonna tervikanalüüs näitas, et biojäätmetest toodete tootmine lakkamise kriteeriu- midele vastavates käitistes aitaks tõsta olmejäätmete ringlussevõttu umbes 6%. Heal tasemel köögi- ja sööklajäätmete tekkekohalt kogumine võimaldab tõsta olmejäätmete ringlussevõttu omakorda veel 8% ning aia- ja haljastujäätmete tõhusam liigiti kogumine jäätmejaamades 3%. Jäätmeseadusega on seatud piir biolagunevate jäätmete ladestamisele. Prügilasse ladestata- vate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla üle 20 massiprotsendi. Lisaks on seatud piir kõigi olmejäätmete ladestamisele – alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügi- lasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olme- jäätmete üldkogusest. Arvestades vajadust vähendada jäätmekäitlusest tulenevaid keskkonnamõjusid, edendada jäät- mehierarhiale vastavust ning senisest rohkem võtta materjale ringlusesse, on tõenäoline võim- alus, et jäätmekava kehtivuse perioodil võidakse Euroopa Liidu tasandi õigusaktidega kehtes- tada eraldi ringlussevõtu sihtarvud jäätmeliikide kaupa, sealhulgas biojäätmetele. Jäätmekava kehtivuse perioodil võib oodata Euroopa Liidu tasandil eraldi sihtarvusid ka jäät- metekke vähendamiseks. Aastal 2023 teeb Euroopa Komisjon seadusandliku ettepaneku sidu- vateks toidujäätmete tekke vähendamise sihtarvudeks. Toidujäätmete tekke vähendamisele Eestis ja eesmärkidele keskendub toidujäätmete tekke vältimise kava (lisa 8.1). Toidujäätmetele lisaks on oluline vähendada ka muude biolagunevate jäätmete teket nii palju, kui see on võima- lik. Valdkonna tugevused  Biolagunevatele jäätmetele on kehtestatud lakkamise kriteeriumid kolmes valdkonnas (biolagunevatest jäätmetest komposti tootmisele, biolagunevatest jäätmetest biogaasi toot- misel tekkivale kääritusjäägile ning reoveesettele). Määrused võimaldavad edendada nende biolagunevate jäätmete ringlussevõttu tagades samal ajal keskkonna ja inimeste tervise kaitse.  Koostatud on toidujäätmete tekke vältimise kava, millega on kavandatud tegevused toi- dujäätmete tekke vältimiseks kõigis toidutarneahela etappides alates esmatootmisest kuni tarbimiseni kodumajapidamistes. Toidujäätmetest poole moodustab toidukadu ehk inimtoi- duna raisku läinud toit, kusjuures 40% sellest tekib kodumajapidamistes.47 Valdkonna nõrkused 47 Uuring Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas, 2021, SEI Tallinn, Eesti Maaülikool. Kättesaadav: https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/toidujaatmed 58 Tööversioon  Biojäätmete44 liigiti kogumise määr on madal. Liigiti kogutakse vaid umbes viiendik tekkivatest biojäätmetest. Biojäätmete liigiti kogumise suurendamine on oluline nii biojäät- mete kui väärtusliku ressursi ringlussevõtu edendamiseks, aga ka teiste olmejäätmete ring- lussevõtu edendamiseks, kuna segaolmejäätmetega koos üle antavad biojäätmed raskenda- vad oluliselt teiste segaolmejäätmetes sisalduvate jäätmete ringlussevõttu.  Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu tase on madal. Biolagunevatele jäätmetele kehtestatud jäätmete lakkamise kriteeriumide rakendamine on vähene, kuna selleks puudub sageli motivat- sioon ja nõudlus saadava toote järele on kesine. 2.7. Põlevkivitööstusejäätmed Põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekib peamiselt kolme liiki jäätmeid: kaevandamisel ja rikastamisel aheraine, elektritootmisel põlevkivi lend- ja koldetuhk ning põlevkiviõli tootmisel poolkoks, tahke soojuskandja seadmel must tuhk (lendtuhk), koldetuhk ja fenoolvesi (joonis 23). Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid tekib viimastel aastatel ca 17 miljoni tonni aastas, mis moodustab ligikaudu 80% kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Põlevkivitööstuse algusest on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 mlj t kaevandamisel ja kasuta- misel tekkinud jäätmeid ning jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-Virumaast üle 27 km²48. Põ- levkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab seega oluliselt riigis tekkivate jäätmete üldkogust ja käitlustoimingute nagu taaskasutamise ja ladestamis osakaalu. Põlevkivijäätmete teke 2014-2020 25 20 15 milj tonni 10 5 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 poolkoksi ja fenoolvesi 1,59 1,23 0,65 1,30 1,40 1,47 1,29 lend- ja koldetuhk 8,63 7,74 8,87 9,50 9,16 6,31 4,93 aheraine 7,87 11,55 10,64 9,48 7,01 6,72 4,96 Joonis 23. Põlevkivijäätmete teke 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Eestis on kokku neli põlevkivi kaevandamise luba omavat ettevõtet: Enefit Power AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Kunda Nordic Tsement AS. Perioodil 2016- 2020 kaevandati kokku 65,6 mlj t põlevkivi, keskmiselt 13,1 mlj t aastas ning aastal 2020 kae- vandati 9,2 mlj t, mis on aastakümnendite madalaim. Põlevkivi kaevandamismahtude vähene- misega on vähenenud ka kaevandamisel tekkiva aheraine kogus. Perioodil 2011-2015 tekkis aherainet ca 9 mlj t/a seevastu aastatel 2016-2020 ca 7,7 mlj t/a (aastal 2020 tekkis ca 5 mlj t, joonis 23). 48 Riigikontroll. https://www.riigikontroll.ee/Riigikontrol%C3%B6r/Seisukohtijakommentaare/ta- bid/301/895GetPage/1/895Year/-1/ItemId/819/amid/895/language/et-EE/Default.aspx 59 Tööversioon Põlevkivi kaevandamisel ja/või rikastamisel tekkinud aheraine kogus ja selle taaskasutus perioodil 2016-2020 12,0 107,3% 120% Taaskasutuse osakaal, % 10,0 100% 8,0 66,9% 80% 56,7% 60,2% 6,0 52,6% 60% milj tonni 36,8% 4,0 40% 2,0 20% 0,0 0% 2011- 2015 2016 2017 2018 2019 2020 keskmine Taaskasutatud 5,89 3,96 4,99 3,97 3,92 5,32 Ladestatud 2,46 3,53 2,77 2,94 0,00 0,00 Tekkinud 8,99 10,76 9,48 7,01 6,52 4,96 Taaskasutuse osakaal 66,9% 36,8% 52,6% 56,7% 60,2% 107,3% Eesmärk 40% 40% 40% 40% 40% 40% Joonis 24. Aheraine teke, taaskasutus ja ladestamine perioodil 2016-2020 (allikas: Keskkon- naagentuur Eesti põlevkivi suhteliselt madala kütteväärtuse ja kõrge anorgaanilise aine sisalduse tõttu tekib põlevkivi põletamisel elektrijaamades ja põlevkiviõli tootmisel suurtes kogustes spetsiifiliste omadustega tuhka – põlevkivi tuhasus on ligikaudu 45%. Ka põlevkivituha teke on viimastel aastatel põlevkivi kasutamise mahtude vähenemisest tingituna oluliselt vähenenud. Aastatel 2011-2015 tekkis põlevkivituhka (lend- ja koldetuhk) aastas keskmiselt 8,1 mln tonni. 2020. aastaks oli põlevkivituha teke langenud 4,9 mln tonnini. Võrreldes 2011-2015 aastate keskmi- sega on põlevkivituha teke vähenenud 38,7%.49 Sõltumata tuha tehnoloogilisest päritolust la- destatakse see osa kogutuhast, mis taaskasutamist ei leia, prügilates. Petroter seadmete tuhk ladestatakse VKG enda poolkoksi- ja tuhaladestule ning KKT TSK-seadmete tuhk samuti vas- tavasse ladestusse koos poolkoksiga. Põlevkivi tööstusjäätmete tekke kogused sõltuvad nii elektrienergia kui ka põlevkiviõli tootmismahtudest, kuid Ukraina sõja tõttu tekkinud kütuste hinnatõus ning vajadus kasutada siseriiklikult enam põlevkiviõli, ei aita paraku kaasa jäätmete tekke vähenemisele, kuigi alates aastast 2018 oli märgata vähenemise trendi. Möödunud viiel aastal (2016-2020) taaskasutati aherainet ca 4,2 mlj t/a. Aastatel 2019-2020 tekkinud aherainet ei ladestatud, vaid suunati taaskasutusse või ladustati. 2016-2020 aastatel oli keskmine taaskasutuse osakaal 59,5% ning 2020 taaskasutati enam kui 100%, taaskasutati ka eelmistel aastatel ladustatud aherainet. Peamiselt on aheraine leidnud kasutust kaevanda- 49 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. 2016-2020. a analüüs. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2021 60 Tööversioon misalade korrastamisel või täitematerjalina ehitussektoris ja taristuehitusel, sh AS-i Eesti Raud- tee poolt 1520 mm raudteega seotud töödel. Samuti on aherainet kasutatud erinevates ettevõtete sisestes projektides nt motomäe rajamisel või päikesepargi ehitamisel.50 Perioodil 2016-2020 tekkis kokku 4,47 mlj t poolkoksi, keskmiselt 816 tuhat tonni aastas. Kõik poolkoks ladestati prügilasse51 Perioodil 2011-2015 taaskasutati poolkoksi keskmiselt 522 tuh t/a, seda Kohtla-Järve ja Kiviõli tuhamägede sulgemisel veepidavuse saavutamiseks, kus lisati poole meetri paksune tihendatud poolkoksikihti. Pärast seda ei ole enam poolkoksi taaskasuta- tud ning kogu tekkinud poolkoks on ladestatud. Perioodi 2016-2020. a. PAK-i esimese strateegilise eesmärgi, põlevkivi kaevandamise efektiiv- suse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamise mõjunäitajate osas on jäätmevald- konna jaoks olulise tähendusega aheraine taaskasutus, mille osakaal selle tekkest oli enam kui 100%, ületades PAK kohast 40% taaskasutamise eesmärki. Põlevkivi arengukava teine eesmärk, põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine, hindab selle saavutamist muuhulgas põlevkivituha taaskasuta- mise mõjunäitaja. Selle osas ei ole saavutatud eesmärki – taaskasutada vähemalt 4,5% tekkivast põlevkivi tuhast ning 2020.a taaskasutati 1,8%. Sarnaselt aheraine tekkele on ka põlevkivituha tekke kogus viimastel aastatel põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mahtude vähenemisest tingituna oluliselt vähenenud. Põlevkivituhka on võimalik kasutada plastitööstuses ja keemia- tööstuses ning vastavad uuringud nendes valdkondades käivad. Probleemidena tuuakse aga välja põlevkivituha koostise ja ka selle sideaineliste omaduste suurt muutlikkust aasta lõikes. Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muude- tud põlevkivivaru suhtes ning ladestatud jäätmete suhtes ei suudetud saavutada (erandiks 2016.a). Kuid siinkohal võib põhjuseks olla üheltpoolt madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamine energiatootmisel, mille tõttu on kasvanud nii kasutatud põlevkivi kui ka ladestatud jäätmete kogused. Teisalt on seda põhjustanud põlevkivi kasutuse kasv õlitootmiseks, mis ei kajastu energiatootmise lisandväärtuses, kuid on arvestatud kaevandatud põlevkivivaru ja ka- dude ning jäätmete kogustes. Põlevkivist elektri ja õlitootmisel on suur roll kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2050. Lähikümnendil on energeetika alased eesmärgid suunatud valdavalt energiaallikate mitmeke- sistamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtmiseks. Põlevkivi kasutamise vähenemisel on ka mõju jäätmetekke vähendamisele, kuigi energiahindade tõus ja energiaga varustuskindluse ta- gamiseks suurenev põlevkivi kaevandamise ja kasutamise maht tõenäoliselt kaasa ei aita ka jäätmetekke vähenemisele. Seega seni kuni põlevkivi Eestis kasutatakse, on oluline jätkata sea- dusandlike regulatsioonide tõhusat rakendamist ning vastavalt perspektiivsusele jätkata ka teh- noloogilistesse arengutesse panustamist, et laiemalt täita rahvusvahelised kliimaeesmärgid52 aga ka panustada riigi jäätmekava 2022-2028 strateegiliste eesmärkide täitmisesse. 50 Analüüs ja ettepanekud ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu soodustamise ning avaliku sektori hangetes sekundaarmaterjalide kasutamise võimaluste laiendamise kohta Eesti Vabariigis. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2022 ja 2021 Põlevkivi kasutamise aruanne. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 perioodi 2016- 2020 mõjuanalüüs. Keskkonnaagentuur 2021. file://sise.envir.ee/Kasuta- jad$/KeM/48406112221/Downloads/20210901%20-%20KAUR%20-%20Aruanne%20-%20P%C3%B5lev- kivi%20arengukava%20m%C3%B5juanal%C3%BC%C3%BCs_0.pdf 51 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. 2016-2020. a analüüs. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2021 52 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. 2016-2020. a analüüs. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2021 61 Tööversioon Seni kuni põlevkivi kasutatakse, kas energiaga varustuskindluse tagamisel või ka eksporditava põlevkiviõli tootmiseks, on oluline ka põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju- sid käsitleda terviklikult, võttes arvesse põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkivaid heit- meid, saasteainete väljutamist välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse ning seda tuleb arvestada põlevkivi valdkonna edaspidisel suunamisel ning mõjunäitajate seadmisel ja arves- tada seega seni läbiviidud uuringuid, kliima- ja keskkonnaeesmärke aastaks 2050, jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu eesmärke ning võttes arvesse muutuseid tehnoloogiates ja valdkon- nas laiemalt.53 Põhjalikumalt on põlevkivivaldkonna analüüs, sh jäätmeteke kajastatud Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 täitmise aruandes54. Valdkonna tugevused 1. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2022-2023 näeb ette järk-järgulist üleminekut ro- helise energiale, mis tähendab paratamatult põlevkivi kaevandusmahtude vähenemist. 2. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmise ja negatiivse keskkonnamõju vähenda- mise mõjunäitajate osas on jäätmevaldkonna jaoks olulise tähendusega aheraine taaska- sutus, mille osakaal selle tekkest oli enam kui 100%, täites põlevkivi arengukava kohast 40% taaskasutamise eesmärki. 3. Põlevkivi kasutamine on aasta-aastalt vähenenud, seetõttu on vähenenud ka põlevkivi- tööstuse jäätmete kogus. Valdkonna nõrkused 1. Jäätmete ladestamise eest makstav saastetasu kui majanduslik instrument ei motiveeri põlevkivitööstusest tekkivaid jäätmeid keskkonna seisukohast kõige otstarbekamalt käitlema. 2. Senini on mitmeid nõukogudeaegse tööstusega tekkinud jääkreostusobjekte, mis tekita- vad täna riigile nii ühekordseid kui püsivaid järelhoolduskulusid. 3. Põlevkivituha ja poolkoksi taaskasutamine on senini vähene (tuha taaskasutus 1,8% 2020.a, poolkoksi 0%). 2.8. Plastijäätmed Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ja Teeme Ära Sihtasutus poolt 2021. aastal koostatud „Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus“55 andmetel töötleb Eesti plastitööstus valdavalt imporditud primaarset ter- moplastset tooret erinevateks toodeteks (pakendid, kiled, torustikud, auto- ja elektroonikatöös- tuse komponendid), väiksemal määral valmistatakse termoreaktiivsetest vaikudest tooteid. Uuring toob samuti välja, et plast ringleb peamiselt tootmisprotsesside siseselt, aga ka valdkon- dades, kus seda on võimalik suhteliselt puhtalt ja suurtes kogustes koguda (veo- ja rühmapa- kendid). Termoplastseid tootmise jääke töötleb ümber enamus ettevõtteid protsessi siseselt, 53 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. 2016-2020. a analüüs. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2021 54 Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 täitmise 2018. ja 2019. aasta aruanne. Tallinn 2021. file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KeM/48406112221/Downloads/P%C3%B5levkivi%20arengukava%202018- 2019.%20aasta%20aruanne%20(4).pdf 55 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 62 Tööversioon kuna neid on võimalik majanduslikult efektiivselt purustada ja tootmisesse tagasi suunata, ter- moreaktiivseid jääke tootmisprotsessi siseselt kasutada ei saa ja need lähevad prügilatesse või põletusse. Termoplastsetest materjalidest jäätmete ringlussevõtu probleem puudutab seega val- davalt toodangu hilisemat ringlussevõttu peale kasutust. Uuringu autorid on leidnud, et Eestis kasutusel olevad peamised plastiliigid ühtivad hinnanguliselt Euroopas enim kasutatud plasti- dega (täpsemalt tabelis 15). Tabel 15. Euroopa Liidus 2020. aastal kasutatud peamised polümeeride liigid56. Polümeeri liik Tähis Osakaal Peamised kasutusvaldkonnad Polüetüleentereftalaat PET 8,4% Joogipudelid, puhastusvahendid Suure tihedusega po- PE-HD, - 12,9% Mänguasjad, piimapudelid, šampoonipude- lüetüleen MD lid, torud, majatarbed jne. Polüvinüülkloriid PVC 9,6% Aknaraamid, profiilid, põranda- ja seinakat- tematerjalid, torud, kaabliisolatsioon, aia- voolikud, täispuhutavad basseinid jne. Väikse tihedusega PE-LD, 17,4% Korduskasutatavad kotid, karbid, polüetüleen LLD põllumajanduskile, toiduainete pakkekile jne. Polüpropüleen PP 19,7% Toidupakendid (nt jogurti topsid), maius- tuste ja suupistete ümbrised, joogipudelite korgid, mikrolaineahju kar- bid, torud, autoosad, pangatähed jne. Polüstüreen PS, PS-E 6,1% Toidupakendid (piimatooted, kalatooted), ehituse isolatsioonimaterjal, elektri- ja elektrooni- kaseadmed, sisevooder külmikutele, prilliraamid jne. PUR 7,8% Hoone isolatsioon, padjad ja madratsid, iso- latsioonivahud külmikutele jne. Teised termoplastid ABS, PRT, 10,7% Optilised kiud (PBT); prillide PC, läätsed, katusekatted (PC); puutetundlikud PMMA, ekraanid PTFE (PMMA); kaablite katted (PTFE). Muud plastid 7,4% Sisaldab teisi termoreaktiive nagu fenoolvaigud, epoksiidvaigud, melamiin vaigud, uurea vaigud ja teised. Eestis tekkis 2020. aastal plastijäätmeid (arvestatud on nii liigiti kogutud plastijäätmeid kui ka segaolmejäätmete koostises olevaid plastijäätmeid) 95 767 tonni, millest liigiti koguti 40,8% (39 073 t). Liigiti kogutud plastijäätmetest 1793 t ladestati, 1130 t taaskasutati energiakasutuse teel ja ringlusse võeti 24 768 t. Suur osa plastijäätmeid – 15 414 t eksporditi. Samas Eestisse ka imporditakse plastijäätmeid, 2020. aastal 9960 t ulatuses. 56 https://plasticseurope.org/wp-content/uploads/2021/12/Plastics-the-Facts-2021-web-final.pdf 63 Tööversioon Joonisel 25 on toodud Eesti plastijäätmete kogutekke ja käitluse andmed perioodil 2014-2020. Aastad 2014-2019 tõstsid koos majanduse ja tarbimise kasvuga silmnähtavalt ka plastijäätmete teket. Teisalt õnnestus 2014. aastal kogutekkest taaskasutada 59% ja ringlusse võtta 31% plas- tijäätmetest, 2018. aastaks olid vastavad näitajad tõusnud 80% ja 47% peale. 2018. aastaks oli võrreldes 2014. aastaga kuuekordistunud prügilasse ladestavate plastide kogus, mis viitas mõ- ningate plastide soodsate ümbertöötlusvõimaluste puudumisele. 2020. aastal oli plastijäätmete kogutekke kasv pidurdunud võrreldes varasema perioodile ning üheks põhjuseks võib olla 2020. aastal alguse saanud COVID-19 kriis, mis mõjutas mitmeid sektoreid. 2020. aastal on plastijäätmete taaskasutamine võrreldes 2018. aastaga langenud, kuid samal ajal on plastijäät- mete ringlussevõtt samal perioodil kasvanud. Plastijäätmed leiavad sekundaarse toormena Ees- tis kasutust peamiselt kile valmistamisel, väiksemas koguses aga ka ehitus- ja sisustusmaterjale tootmises57. Plastijäätmete koguteke ja käitlus 2014-2020 50 000 45 000 40 000 35 000 30 000 Koguteke tonni 25 000 Taaskasutamine 20 000 Ringlussevõtt 15 000 Ladestamine 10 000 5 000 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 25. Liigiti kogutud plastijäätmete koguteke ja käitlus aastatel 2014-2020 (allikas: Kesk- konnaagentuur). Keskkonnaagentuuri ülevaate58 kohaselt üle kahe kolmandiku plastijäätmetest tekib plastpa- kendite, sh lahus kogutud plastpakendijäätmete koosseisus. Jooniselt 25 on näha, et alates 2018. aastast kasvas märgatavalt plastijäätmete ringlussevõtt ning oli seotud asjaoluga, et mitmed se- kundaarplastide tootjad tõstsid oma tootmisvõimekust ja turule lisandus ka uusi ettevõtteid. Lisaks plastpakendijäätmetele tekib plastijäätmeid ka plastitööstuses, põllumajanduses. Näiteks on 2014. aastast alates seoses sekundaarplastide tootmise intensiivistumisega peaaegu kahekor- distunud plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja ka- sutamisel tekkinud plastijäätmete teke ja ringlussevõtt ning kolmekordistunud jäätmete mehaa- nilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kok- kupressimis- või granuleerimisjäätmete alla kuuluva plastide ja kummi teke ja ringlussevõtt. Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud plastijäätmete (v.a pakendid) ehk põllumajandusplasti teke on aga peale 2015. aastat langema 57 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 58 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/Jaatmekaitluse_trendid_2014-2018.pdf 64 Tööversioon hakanud, kuigi prügilasse ladestamine on kasvanud, mis on seotud sellega, et Eestis põlluma- janduskiledele ringlussevõtu võimalused puuduvad ning impordivõimalused on vähenenud seo- ses Hiina ekspordikeelu kehtestamisega. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus“59 tõi esile, et plasti ringmajanduse väljakutsed esinevad kogu plasti elutsüklis. Antud uuringus leiti, et kõige mõjusam oleks Eestis ringmajandust toetavaid meetmeid juurutada pakenditöös- tuses, kus plasti hulk on kõige suurem aga kasulik eluiga kõige lühem. Samuti leiti, et pakendi- valdkonnale keskendumine sobitub Euroopa Liidu roheleppe fookuses olevate kestlike paken- disüsteemide ja ühekordse plasti vähendamise eesmärkidega. Teistes valdkondades on plasti kasutusiga oluliselt pikem, kuid tooted sageli ka oluliselt keerulisemad, sisaldades palju erine- vaid plasti liike, sageli koos teiste materjalidega. Seega tasuks sellistes valdkondades pigem rõhuda jäätmete tekke vältimisele läbi toodete eluea pikendamise, parandamise ja korduskasu- tuse. Teatud plastijäätmetes võib esineda POS-e. Kui sellised jäätmed ületavad POS määruse IV lisa piirnorme, siis selliseid jäätmeid ei tohi korduskasutada ega ringlusse võtta. Selleks, et vältida, et POS-e sisaldavad plastijäätmed jõuavad ringlusse, on oluline, et plasttoodete tootmisel juba ei oleks kasutatud selliseid aineid. Oluline on plastitööstuses kasutatavad ohtlikud ained asen- dada. Näiteks on leitud POS-e üle lubatud piirmäära plastist mänguasjades. Samuti on oluline, et jäätmekäitlusettevõtted, kelle käitlustehnoloogia võib hõlmata ka POS-e sisaldavaid jäätmeid, võtaksid kasutusele vajalikud meetmed, et selliseid jäätmeid eraldada. Keskkonnaamet on kõikidele ettevõtetele, kes tegelevad plastijäätmete ringlussevõtuga, sead- nud keskkonnaloaga nõude, mille kohaselt peavad ettevõtted tagama, et ei võta ringlusse POS- e sisaldavaid jäätmeid. 2020. aastal koostatud uuring „Uute püsivate orgaaniliste saasteainete leidumine Eesti keskkonnas ning ettepanekud Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooni rakenduskava muutmiseks60“ tõi esile, et uuringuga seonduvalt saadeti 14-le jäätmekäitlusega seotud ettevõttele infoküsimused, millele tagasisidet andis 4 ettevõtet, millest kõik teavitasid, et ei ole kvantitatiivselt analüüsinud POS-de sisaldust jäätmevoogudes. Ette- võtted on küll teadlikud POS-de võimalikust ringlemisest, kuid neil puuduvad täpsemad ju- hendmaterjalid POS-e sisaldavate jäätmete klassifitseerimiseks ja eristamiseks. Eelnevalt ni- metatud uuring tõi samuti välja, et Eestis on seni väga vähe tähelepanu pööratud POS-de esi- nemisele ja analüüsimisele jäätmevoogudes POS-e sisaldavate jäätmete selekteerimisele ja käit- lemisele. Jäätmetele kehtestatud piirnorme ei järgita või neid ei teata ja tegevus on suures osas tunnetuslik, mitte väga süsteemne ja protseduure järgiv. Viimastel aastatel on Eestis järjest enam turule tulnud erinevaid biolagunevast plastist tooteid. Ennekõike on need kasutust leidnud pakendite valdkonnas. Tihti soovitakse selliseid tooteid kasutada alternatiivina ühekordselt kasutatavatele plastpakenditele. Paraku puuduvad Eestis biolagunevatele plastidele, sh pakenditele vastavad kogumissüsteemid ja käitluslahendused. Tihti on ka tarbijad segaduses, kuidas sellist tüüpi pakendiga toimida – kas see peaks minema biolagunevate jäätmete kogumissüsteemi või pakendijäätmete konteinerisse. Kuigi igal juhul on tegemist pakendijäätmetega, siis suure tõenäosega sellised pakendid kompostimisprotsessi ei jõua, mis peaks olema sellistest toodetest tekkinud jäätmete jaoks sobiv käitlustehnoloogia (juhul kui need vastavad kompostitavust tõendavale standardile). Teisalt kui sellistest toodetest tekkinud jäätmed jõuavad biolagunevate jäätmete kogumisvõrgustiku kaudu kompostimisse, siis puudub teadmine, kas need jäätmed Eesti tingimustes ka vajalikul tasemel käideldud saak- sid. Seetõttu vajab biolagunevate pakendite temaatika detailsemat analüüsi ning selgust, millise 59 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 60 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/02/Aruanne_POS_2020_0.pdf 65 Tööversioon jäätmevoo osana peaks toimuma nende edasine käitlemine. Samuti on oluline paika panna nõu- ded, millele biolagunevast plastist tooted Eesti tingimustes vastama peaks, et sellisest materja- list tooteid üldse Eesti turule lasta tohiks. Valdkonna tugevused 1. Eesti kummi- ja plastitööstus koosneb umbes 200 ettevõttest ning Eestis on esindatud kõik põhilised plastide töötlemise tehnoloogiad – survevalu, ekstrusioon, puhumne, rotatsioonvor- mimine, vaakumvormimine, mehaaniline töötlemine, vahttoodete vormimine ja sardplasttoo- dete valmistamine61. 2. Eesti plastitööstuse toomise käigus tekkivad tootmisjäägid võetakse valdavalt ringlusse62. 3. Eestis turul on ärimudelid korduskasutuspakendite jaoks, mis aiatavad kaasa plastijäätmete tekke kasvu pidurdamisele. Olemas on kogemused avalikel üritustel ühekordselt kasutatavate plastist sööginõude asendamisega korduskasutavate alternatiividega ning selline praktika on aasta-aastalt laienenud. Valdkonna nõrkused 1. Ühekordse plasti hind ei kajasta sellega kaasnevat majanduslikku ja keskkonnakahju. Suu- reks väljakutseks on pidev plasti tootmismahtude kasv plastitööstuses ja väga lühikese elueaga toodete tootmine. Kui senine plasti tootmise trend jätkub, siis on hinnatud, et järgmise 20 aasta jooksul plasti tootmise maht kahekordistub.63 2. Teisene plast ei konkureeri esmase plasti kasutamise mahu ega kvaliteediga. 3. Eestis puuduvad ringlussevõtu võimalused spetsiifilistetele jäätmevoogudele (põllumajan- dusplast, kalavõrgud) ning nende eksportimine jäätmevoogude väiksuse tõttu on probleemne. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused 80-85% mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab Eu- roopa Liidus plast, millest 50% on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27% kalandusega seotud esemed64. Ühekordse plasti direktiiviga65 leiti, et ühekordselt kasutatavate plasttoodete osas, mille puhul on kergesti kättesaadavad sobivad ja säästvamad alternatiivid, tuleks piirata nendest ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest kaasnevat negatiivset keskkonnamõju ning tuleks keelustada nende toodete turule laskmine. Sellisteks plasttoodeteks on vatitikuvarred, söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad), taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, var- red, mis kinnitatakse õhupallide külge. Samuti leiti, et turule laskmise piirangud peaksid hõl- mama ka oksüdantide toimel lagunevast plastist tooteid, kuna see plastiliik ei biolagune nõue- tekohaselt ja põhjustab mikroplastireostust keskkonnas, ei ole kompostitav, kahjustab tavaplasti 61 https://www.plast.ee/ 62 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 63 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 64 https://ec.europa.eu/environment/marine/good-environmental-status/descriptor- 10/pdf/MSFD_identifying_sources_of_marine_litter.pdf 65 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L0904&from=ES 66 Tööversioon ringlussevõttu ega too tõendatud keskkonnakasu. Lisaks leiti, et arvestades vahtpolüstüreen- prügi suurt esinemist merekeskkonnas ning alternatiivide kättesaadavust, tuleks piirata ka sel- lest materjalist valmistatud ühekordselt kasutatavate toidu- ja joogipakendite ning joogitopside turule laskmist. Eestis hakkavad kirjeldatud turupiirangud kehtiva ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisel Eesti õigusesse. Ühikute arvu hinnates moodustavad Läänemere randadest korjatud prügist tubakatoodete filtrid 57%66. Kuna plasti sisaldava filtriga tubakatootel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivaid ja säästvamaid alternatiive, siis kehtestatakse ühekordse plasti direktiiviga „saastaja maksab“ põ- himõtte kohaselt plasti sisaldavale filtriga tubakatootele ja tubakatoodete kasutamiseks mõel- dud filtritele laiendatud tootjavastutuse süsteemid. Laiendatud tootjavastutuse eesmärk on vä- hendada selliste jäätmete teket. Tootjal on kohustus katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise kulud ning jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud. Vastavalt jäätmehierarhiale ei ole plasti sisaldava filtriga tubakatoo- dete liigiti kogumine nõuetekohase käitlemise tagamiseks nõutav. Tootja laiendatud vastutuse kehtestamine on üks võimalus toetada toodete kavandamist ja tootmist, mille puhul võetakse täielikult arvesse ressursside tõhusat kasutamist kogu nende olelusringi jooksul, sealhulgas nende parandamist, korduskasutamist, demonteerimist ja ringlussevõttu. Plasti sisaldavate filt- riga tubakatoodete ning tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrite osas jõustub tootjavastu- tus ühekordse plasti direktiivi kohaselt 5. jaanuarist 2023. Samuti kehtestatakse direktiiviga täiendavad nõuded plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele. Märkimisväärne osa turule lastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende eda- siseks käitlemiseks kokku. Plasti sisaldavad kalapüügivahendid on suur probleem, kuna need tekitavad mereprügi, kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitme- kesisusele, inimese tervisele ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust. Tulenevalt ühekordse plasti direktiivist peavad liikmesriigid alates 31. detsembrist 2024 oma seadusandlust kohaldama nõnda, et ka plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele rakenduks laiendatud tootjavastutuse kohustus. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid tagavad kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite parema käitlemise, kandes selliste jäätmete töötlemise ja tead- likkuse suurendamise kulud. Laiendatud tootjavastutuse süsteemiga võtavad plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad vastutuse oma toodete jäätmete eest, parandades jäätmete liigiti ko- gumist ja käitlemist, eelkõige ringlussevõttu ja ka korduskasutust. 2.9. Tekstiilijäätmed Tekstiilijäätmetena käsitletakse jäätmekavas nii rõivad kui tekstiile, mis pärinevad kodumaja- pidamistest ning sarnaseid rõiva- ja tekstiilijäätmeid, mis tekivad avalikus ja erasektoris, samuti tekstiilitööstuses tekkivaid tekstiilijäätmeid. Tekstiilijäätmete alla kuuluvad muuhulgas ka vai- bad, mööblikatted, tekid, padjad, jalanõud. Tekstiilijäätmete valdkonnas on SEI Tallinna poolt 2020. aastal läbi viidud uuring „Eesti tarbi- misjärgsed rõiva- ja tekstiilivood“67. Uuringu põhjal saab öelda, et kokku tarbiti Eestis 2018. 66 https://ec.europa.eu/environment/marine/good-environmental-status/descriptor-10/pdf/MSFD_identi- fying_sources_of_marine_litter.pdf 67 SEI Tallinn, 2020. Eesti tarbimisjärgsed rõiva- ja tekstiilivood. 67 Tööversioon aastal rõivaid ja tekstiile (nii uusi kui ka kasutatuid) hinnanguliselt 19 530 tonni ehk 14,8 kg inimese kohta. Sellest kogusest ligikaudu 16% moodustavad kasutatud rõivad ja tekstiilid. Uuringu andmetel on Eesti Euroopa Liidu neljas suurim kasutatud rõivaste ja tekstiili importija (8,1 kg/elanik/a). Imporditud tekstiilid suunatakse korduskasutusse (müük või annetus), eks- porditakse korduskasutuseks või ringlussevõtuks või käideldakse jäätmetena Eestis (8% impor- ditud tekstiilist). Eestis tekkis 2020. aastal olmetekstiilijäätmeid ja tööstuslikke tekstiilijäätmeid kokku 3968 tonni ehk 3 kg elaniku kohta aastas (joonis 26). Olmes liigiti kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmete teke on aastate lõikes suurenenud. 2020. aastal tekkis rõiva- ja tekstiilijäätmeid (kood 20 01 10) 1154 tonni ja tekstiilijäätmeid (kood 20 01 11) 1063 tonni ehk kokku 1,67 kg elaniku kohta aastas. Tekstiilijäätmeid tekib lisaks kodumajapidamistele ka kaubanduses (müümata jäänud kaup ka- sutatud rõivaste poodides), haiglates, majutusasutustes ja mujal. Tekkinud tekstiilijäätmeid viiakse valdavalt jäätmekäitlusettevõtetesse, annetatakse edasi, antakse üle korraldatud jäätme- veo raames segaolmejäätmetena, vähesel määral antakse tekstiilijäätmeid üle käsitöös taaska- sutamiseks. Tekstiilijäätmeid puudutab ka SEI Tallinna poolt 2019-2020 aastatel läbi viidud sortimisuu- ring43. Selle uuringu kohaselt moodustasid tekstiil ja rõivad segaolmejäätmetes 5,81 massiprot- senti ning see kogus on võrreldes eelmise sortimisuuringuga suurenenud. Joonis 26. Liigiti kogutud tekstiilijäätmete teke ja käitlus tonnides aastatel 2014-2020. Tekstii- lijäätmetena on arvesse võetud vaid olmetekstiili ( 20 01 10, 20 01 11) (allikas: Keskkon- naagentuur). Tekstiilitööstuses tekkinud tekstiilijäätmete kogus on viimastel aastatel pigem vähenenud (joo- nis 27). Samas nende tekstiilijäätmete ringlussevõtt on viimastel aastatel suurenenud ulatudes 2020. aastal pea pooleni tekstiilijäätmete kogutekkest. 68 Tööversioon Joonis 27. Liigiti kogutud tekstiilitööstusjäätmete teke ja käitlus tonnides aastatel 2014-2020. Tekstiilijäätmetena on siin arvesse võetud neid tekstiilijäätmeid, mis ei teki olmes (04 01 01, 04 02 09, 04 02 21, 04 02 22, 04 02 99, 15 01 09, 19 12 08) (allikas: Keskkonnaagentuur). Tekstiilijäätmete kokku kogumine toimub peamiselt jäätmejaamade kaudu. Tarbimisjärgsete, kuid kasutuskõlblike rõivaste ja tekstiili kokku kogumine toimub peamiselt järgmiste vahen- ditega68:  avalikku ruumi paigaldatud kogumiskonteinerid  kogumispunktid uus- või korduskasutuskeskustes ning kasutatud rõivaste poodides  kogumiskastid kaubanduskeskustes ja rõivakauplustes  eraldi konteinerid jäätmejaamades (tavaliselt eraldi konteinerid kas korduskasutatavate rõivaste jaoks või valdavalt rõiva- ja tekstiilijäätmete jaoks). Keskkonnaministeerium koostas 2021. aastal ülevaate, millised on kohalikes omavalitsustes tekstiili ja tekstiilijäätmete kogumise võimalused. Küsimustikule vastas 34 omavalitsust 79-st. Esitatud info kohaselt on omavalitsused korraldanud tekstiili kogumise peamiselt jäätmejaa- made kaudu (24 omavalitsust 34-st). Kolmeteistkümnes omavalitsuses on jäätmejaam ainus viis tekstiilijäätmete kogumiseks, neist omakorda vaid neli koguvad tekstiili korduskasutuseks, üle- jäänud koguvad tekstiilijäätmeid vaid jäätmetena. Need, kes on võimaldanud lisaks jäätmejaa- male ka muu mooduse tekstiili kogumiseks, on rakendanud mitmeid erimeetodeid paralleelselt. Näiteks 13 omavalitsust 31st kasutab kogumisringide võimalust, 12 omavalituses koguvad teks- tiili taaskasutuspoed, kümme on paigutanud avalikku ruumi konteinerid ja kuues omavalitsuses on võimalik tekstiili annetada heategevusorganisatsioonidele. Viiel omavalitsusel puuduvad tekstiili kogumise võimalused täielikult (joonis 28). 68 „Eesti tarbimisjärgsed rõiva- ja tekstiilivood“; SEI Tallinn; 2020. Kättesaadav internetist: https://ringmajan- dus.envir.ee/sites/default/files/2020-09/eesti-tarbimisjargsed-roiva-ja-tekstiilivood-1.pdf 69 Tööversioon Joonis 28. Võimalused kohalikes omavalitsustes tekstiili kogumiseks (allikas: Keskkonnami- nisteerium) Korduskasutusorganisatsioonide jaoks on kogutud tekstiili hulgast olulisem ära antud tekstiili kvaliteet. Organisatsioonid on kvaliteeti hinnanud erinevalt (kogutavast tekstiilist on kandmis- ja müügikõlbulik hinnanguliselt 30-65%). Kogutavate riiete kvaliteet sõltub piirkonnast, linna- des on üldjuhul kvaliteet parem kui maapiirkonnas, kuid kahjuks on kogutud tekstiili kvaliteet üleüldiselt langustrendis. Kuna kiirmood tungib järjest intensiivsemalt peale, siis see omakorda vähendab konteineritesse jõudva tekstiili kvaliteeti, samal ajal kui mahud pidevalt suurenevad. Peamise takistusena kogumisvõrgustiku üle Eesti laienemiseks on organisatsioonid (Humana Sorteerimiskeskus OÜ, MTÜ Riidepunkt ja MTÜ Uuskasutuskeskus) välja toonud logistiline keerukuse, mis teeb teenuse pakkumise kulukaks. Võib eeldada, et tulevikus nii korduskasutatava tekstiili kui tekstiilijäätmete kogus suureneb. Oluline on planeerida toetusmeetmeid tekstiili korduskasutuseks ja jäätmetena kokku kogumi- seks ning teadusarenduseks, et leida lahendus tekstiili ümbertöötlemise tehnoloogiate kasutu- selevõtuks. Vajalik on luua Eestit kattev ühtne kogumissüsteem (eraldi kasutuskõlbliku kordus- kasutatava tekstiili jaoks ja tekstiilijäätmete jaoks), teha riigipoolset teavitustegevust ning pa- rendada ringlussevõtu süsteemi. Jäätmejaamades liigiti kogutud tekstiilijäätmetena ja ka segaolmejäätmetega koos üle antud tekstiilijäätmeid suunatakse üldjuhul edasi kas prügilasse ladestamisele või jäätmepõletusse68. Paraku puudub Eestis või lähiriikides endiselt võimalus suuremas mahus tekstiilijäätmete ring- lussevõtuks. Tekstiilitööstuses tekkinud tekstiilijäätmete ümbertöötlemisega tegeletakse väik- semas mahus ja valdavalt enda ettevõttes tekkinud jäätmete osas (nt Paragon Sleep AS, Wendre AS). Tekstiiliteenuste valdkonnas on heaks näiteks Lindström Eesti OÜ, kes pikendab oma tekstiilitoodete eluiga kasutades tekstiilimaterjale võimalusel uuesti teisel otstarbel. Rõivatöös- tuses on positiivseks näiteks Reet Aus, kes samuti kasutab rõivaste valmistamiseks tekstiili- tööstuse jäätmeid. Kasutatud rõivaste ja tekstiili ning nende jäätmete kokku kogumiseks ja käitlemiseks on välja töötatud toetusmeetmed. Kohalikel omavalitsustel on olnud võimalik taotleda KIKist toetust näiteks liigiti kogumise edendamiseks. 2018. aastal oli avatud taotlusvoor jäätmete, sh tekstii- lijäätmete, ümbertöötlemiseks, kuid tekstiilijäätmete osas ühtegi taotlust paraku ei esitatud. 70 Tööversioon 2019.a toetati KIKi ringmajandusprogrammi kaudu projekti tekstiilijäätmete purustustehnoloo- gia välja töötamiseks. Tekstiilijäätmete liigiti kogumist ja käitlemist reguleerib lisaks jäätmeseadusele ka keskkonna- ministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Määruse kohaselt peab jäätmetekitaja rõiva- teks- tiilijäätmed tekkekohas liigiti koguma (nii kodumajapidamistes kui ettevõtetes ja asutustes). Vastavalt jäätmeseadusele peavad kohaliku omavalitsuse üksused alates 2025. aastast korraldama oma territooriumil liigiti kogutud tekstiili kokku kogumise. Kohalik omava- litsus peab korraldama liigiti kogutud tekstiili ja tekstiilijäätmete kokku korjamise ja võib sel- leks kasutada nii korraldatud jäätmeveo süsteemi, jäätmemaju, kogumispunkte, riidekonteine- reid, kogumisringe vms, kuid kogumine peab olema tagatud kohaliku omavalitsuse jäätmejaa- mas. Valdkonna tugevused  Kasutatud rõivaste ja tekstiili korduskasutus on tõusmas. Aasta-aastalt suureneb kasutatud rõivaste ja tekstiili liigiti kogumine, tekib juurde vastavaid kogumispunkte ja –konteinereid, levinud on nende müümine kasutatud rõivaste poodides või online- plat- vormide kaudu. Trendikamaks muutub ka kasutatud rõivaste ja tekstiili soetamine.  Kohalike omavalitsuste jäätmejaamades on üldjuhul võimalik liigiti kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmeid ära anda, seega on olemas üleriigiline minimaalne võrgustik nende jäätmeliikide kokku kogumiseks.  Eestil ja Baltikumil on regioonis strateegiline positsioon Euroopa Liidu tekstiiliring- luses tänu sellele, et Baltikum on oluline kasutatud riiete importija. Valdkonna nõrkused  Puudub terviklik strateegiline tegevusplaan ringmajanduse toetamiseks tekstiilijäät- mete valdkonnas. Senised tegevused on olnud pigem kaootilised.69  Puudub üleriigiline võrgustik kasutatud riiete ja tekstiili korduskasutuse eesmärgil kokku kogumiseks. Kogumine on seni korraldanud vaid vähestes kohalikes omavalit- sustes koostöös ettevõtete ja mittetulundusühingutega.  Endiselt puuduvad head lahendused tekstiilijäätmete sortimiseks, taaskasutami- seks ja ringlussevõtuks. On olemas üksikuid väiksemahulisi käitlejaid. Suur kogus tekstiilijäätmeid kogutakse koos segaolmejäätmetega ja suunatakse prügilasse ladesta- misele või põletatakse. Sama tehakse üldjuhul ka jäätmejaamades liigiti kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmetega. 2.10. Prügilad Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete ladustamiseks kauem kui aasta vältel. 69 Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Lisa 3 – tekstiilitööstus, 2021, Tehchno- polis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA. Kättesaadav: https://ringmajandus.en- vir.ee/et/abimaterjalid/eesti-ringmajanduse-hetkeolukorra-tulevikupotentsiaali-ja-vajalike-meetmete-uuring 71 Tööversioon Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad:  ohtlike jäätmete prügilateks;  tavajäätmeprügilateks;  püsijäätmeprügilateks. Eestis töötab 2022 aasta alguse seisuga 5 tavajäätmeprügilat: AS Tallinna Jäätmete Taaskasu- tuskeskus (Jõelähtme prügila), EKOVIR OÜ (Uikala pürgila), OÜ Paikre (Paikuse prügila), OÜ Amestop (Torma prügila), Väätsa Prügila AS (Väätsa prügila). Kui hetkel kasutusel olevad tavajäätmeprügilad olid rajamise hetkel mõeldud ennekõike jäät- mete ladestamiseks, siis hetkel on käitiste näol tegemist jäätmekäitluskeskustega, kus lisaks jäätmete ladestamisele käideldakse erinevaid jäätmeliike. Mitmed prügilad toodavad näiteks biolagunevatest jäätmetest sertifitseeritud komposti ning sorteeritakse erinevaid jäätmeliike (nt ehitus- ja lammutusjäätmed, pakendijäätmed). Riigikontroll viis 2021. aastal läbi auditi „Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järele- valve ladestamise üle“, milles tõi välja järgmised probleemid: 1) Riigikontrolli hinnangul ei hoia Keskkonnaameti kontrollitegevus ära prügilates jäät- mete taaskasutuse kuritarvitusi ega vähenda pettuste riski. Keskkonnaamet ei ole kont- rollinud, kas prügilad on täitnud seaduses juba üle kümne aasta kehtinud nõuet, mille järgi ei tohi ladestada sortimata segaolmejäätmeid. Järelevalvetoimingud ei ole olnud nii põhjalikud, et ennetada või võimalikult vara avastada prügilates toimuvad rikkumisi. 2) Keskkonnaameti nõuded prügilate taaskasutustegevusele ei ole täpsed ja takistavad jä- relevalve tegemist. Keskkonnaamet ei veendu jäätmete taaskasutamiseks nõusolekut andes, kas kavandatav tegevus on vajalik või on selle eesmärk vältida jäätmete ladesta- mise tasu maksmist. Prügilaid ei kohelda taaskasutuse lubamisel ühtemoodi, kuigi nende tegevuse õiguslikud alused on ühesugused. Keskkonnaamet oli juba enne Riigikontrolli auditi läbiviimist tõhustanud järelevalvet prügila- tes toimuvate tegevuste üle ning sellega on jätkatud. Riigikontrolli soovitusi on aktiivselt 2021. ja 2022. aastal rakendatud. Suuremat tähelepanu on pööratud prügilate keskkonnakomplekslu- bades taaskasutamise nõuete selgusele ja sarnasele rakendamisele. Püsijäätmete ja ohtlike jäätmete prügilad Pikka aega Ida-Virumaa keskkonnale ohuks olnud Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksimäed on nüüd nõuetekohaselt suletud ning enam endast ohtu ei kujuta. Nii Kiviõli kui ka Kohtla-Järve poolkoksiladestud kujundati tööde käigus ümber ning mägede küljed muudeti laugemaks. Saasteainete põhja- ja pinnavette sattumise vältimiseks oli tarvis tagada poolkoksimäe veekindlus. Esmalt kaeti pinnad bentoniitsavist mattidega, seejärel dre- naažimattidega ning lõpuks kattekihiga, mis Kohtla-Järvel oli värskest poolkoksist ja Kiviõlis aherainest. Viimasena külvati mäenõlvadele muru ning istutati kaseistikuid. Lisaks suleti mõ- lemal poolkoksiprügilal õli tootmisel tekkinud pigijäätmete järved. Mõlema sulgemisprojekti rahastati sajaprotsendiliselt Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Hetkel on töötavad tööstusjäätmete prügilad veel põlevkivitööstuse ettevõtetel VKG ja KKT Oilil ning Enefitil. 72 Tööversioon Lisaks on töötav ohtlike jäätmete prügila Vaivaras, millest täpsemalt ohtlike jäätmete peatüki all. Valdkonna tugevused: 1. Nõuetele mittevastavad prügilad on suletud ja korrastatud 2. Suuremat tähelepanu on pööratud prügilate keskkonnakomplekslubades taaskasutamise nõuete selgusele ja sarnasele rakendamisele. Valdkonna nõrkused: 1. Riigikontrolli hinnangul esineb prügilates jäätmete taaskasutuse kuritarvitusi, ehk järe- levalvetoimingud ei ole olnud nii põhjalikud, et ennetada või võimalikult vara avastada prügilates toimuvad rikkumisi. 2. Nõuded prügilate taaskasutustegevusele ei ole täpsed ja takistavad järelevalve tegemist. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus Jäätmete kõrvaldamise võrgustik peab võimaldama jäätmete kõrvaldamist lähimas sobivas ra- jatises sobivaima meetodi ja tehnoloogia abil, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase. Riigi omandis on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (Vaivara OJKK), et tagada riigi poolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandada risk, et juhul, kui ohtlikke jäätmeid ei saa mujal käidelda, saab need suunata Vaivarasse OJKK vähemalt vaheladustami- sele. Tekkinud ohtlikke jäätmeid ei ole üheselt võimalik käidelda. Nii nagu tavajäätmetegi puhul peaks ohtlikud jäätmed eelkõige ringlusse võtma ja muul moel taaskasutama. Erinevaid oht- likke jäätmeid käideldakse erinevate tehnoloogiate abil ning ohtlikud jäätmed, mille osas Eestis võimekus puudub eksporditakse liikmesriikides asuvatesse käitistesse taaskasutamise ja ring- lussevõtu eesmärgil. Kui ohtlike jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt ei ole võimalik, tuleb need rangeid keskkonnanõudeid järgides kõrvaldada. Ohtlike jäätmete puhul ei ole kõrvalda- miseks ühte lahendust. Sõltuvalt ohtlike jäätmete omadustest on võimalik teatud ohtlikke jäät- meid kõrvaldada põletamise teel ning teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik kõrvaldada ainult ladestamise teel. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlikud jäätmed, mille taaskasuta- mine ei ole lubatud ning mida ei saa põletamise teel kõrvaldada. Vaivaras on neli ladestuskärge, alates 2023 algusest jääb ainult üks kärg tühjaks. Sinna on või- malik ladustada 30 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid. Hetkel ladestatakse Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses keskmiselt 8209,9 t ohtlikke jäätmeid aastas. Praeguste mahtude juures on 1 kärje täituvusaeg 3,7 aastat. 2.11.Jääkreostus 73 Tööversioon Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum. Jääkreostuskolleteks on näiteks enne 1998. aastat tekkinud sõjaväe ja tööstusalade reostus. Jääkreostuse likvideerimisel tekivad ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas (17 05 03*), saastunud süvenduspinnas (17 05 05*), kivid ja pinnas tavajäätmetena (17 05 04), õli sisaldavad jäätmed mahutite puhastamisest (16 07 08*), ehitus- ja lammutuspraht (17 kogu jaotis) ja vanaraud (17 04 05). Ida-Virumaal Purtse jõe ääres algas 2019. aastal suuremahuline põlevkivitööstuse jääkreostuse likvideerimine, mille käigus puhastati Purtse jõe enimreostunud lõik, Kohtla jõgi ja fenoolisoo reostusest, mille tekitasid Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitehased aastatel 1930-1980. Purtse jõe valgala puhastamise projekt on hetkel lõppjärgus. Tööd on kavandatud lõpule viia 2022. aasta lõpuks. 2018. aastal toimus ohtlike jäätmete koguse kahekordne suurenemine, sest toimusid suurema- hulised Maadevahe ja Priimetsa asfaltbetoonitehaste jääkreostuse likvideerimised. 2019. aastal toimus Kroodi oja jääkreostuse likvideerimine. Kroodi oja jääkreostuse likvideerimisel tekkis 39 500 t ohtlikke aineid sisaldavat süvenduspinnast. SavaClean AS teostas Kroodi oja jääkreostuse likvideerimist termilise töötlusega. Pärast ter- milist töötlust saadakse üldjoontes samaväärne pinnas või materjal, mis oli esialgselt enne saas- tamist, mistõttu võib puhastatud materjali kasutada maapinna täitmisel vastavate keskkonna- nõuete täitmisel ja keskkonnalubade olemasolul. Saastunud pinnase käitlemisel tuleb järgida parima võimaliku tehnika (PVT) kontseptsioonide nõudeid. Saastunud pinnase käitluseks on erinevaid tehnoloogiaid. Levinuim saastunud pinnase käitlus on saastunud pinnase väljakaevamine, sõelumine, ja ohtlike ainete eemaldamine/sidu- mine. Jääkreostuste likvideerimisel kasutatakse in-situ tehnoloogiaid (jäätmetekke vältimine), on site tehnoloogiaid ja ex-situ tehnoloogiaid, In-situ tehnoloogiate puhul saavutatakse pinnases ohtlike ainete sisalduse vastavus piirarvudega ilma pinnast välja kaevamata ehk maasiseselt. Selleks kasutatakse näiteks keemilist oksüdatsiooni, biotervendust, elektrokineesi vms.. Kuna saastunud pinnase in situ tervendamisel pinnas jääb jätkuvalt maasse, siis ei ole tegemist jäät- metekkega jäätmeseaduse mõistes (ei toimu pinnase ära viskamist ehk kasutuselt kõrvaldamist JäätS § 1 ja 2 mõistes). Seega saab pinnase in situ tervendamist käsitleda jäätmetekke enneta- misena. Jäätmetekkega ei ole tegemist ka siis, kui pinnase valdaja võtab pinnase uuesti ka- sutusse ning puuduvad asjaolud, miks seda tegevust peaks lugema tehniliselt, majanduslikult või keskkonnakaitseliselt ebamõistlikuks. Uuesti kasutusele võtmise aluseks saab olla näiteks eelprojekt ja tööprojekt objekti ohutustamiseks, millele on tehtud keskkonnamõjude hinnang ja see on Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud. Ex-situ meetodi puhul kaevatakse reostunud pinnas välja, antakse üle pädevale jäätmekäitlejale ning teostatakse tagasitäide. On site tehnoloogiate puhul saastunud pinnas kaevatakse välja, kuid selle ohutustamine toimub objektil ja puhastatud pinnast saab enamasti kasutada kaeve tagasitäitena. Pinnase puhastamiseks ohtlikest ainetest kasutatakse aeroobset mikrobioloogilist töötlemist, termodesorptsiooni, märgsepareerimist või keemilist töötlemist. Jäätmete tekke het- keks on saastunud pinnase välja kaevamise aeg ning jäätmetekitajaks on kaevetööde läbiviija. On site tehnoloogiate kasutamise eelduseks on jääkreostusobjekti kandmine tegevuspaigana jäätmekäitleja keskkonnaloale. Keskkonnaminister on kehtestanud 28.06.2019 määrusega nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ohtlike ainete sisaldused nii tööstus- kui elumaale. Saastunud pinnast töödeldakse seni kuni see vastab määrusega kehtestatud vastava maatüübi normidele ning see- järel saab seda kasutada maastiku kujundamisel, haljastuses või mujal. Saastunud pinnast, mida 74 Tööversioon ei ole võimalik puhastada, sh taaskasutada, või kasutusse võtta ehitustegevuse käigus, ladesta- takse ohtlike jäätmete prügilasse. Tulenevalt ladestamisega kaasnevast saastetasu maksmise kohustusest eelistavad puhastustööde tellijad ja läbiviijad ladestamist vältida nii palju kui või- malik. Näiteks 2019. aastal ladestati 1,4% tekkinud saastunud pinnasest. Jääkreostusobjekte on keskkonnaregistris 304, neist 16 objektil on tuvastatud, et reostus on alla ohtlike ainete sisalduse piirarve ja sekkumine pole vajalik. Ohustatud on 187 objekti 31.12.2021. a seisuga. 2015. aastal tehti jääkreostuse eelprojektid kaheksale objektile: Kohtla-Järve piirkonna jõgede reostus, Kroodi oja, Raadi ja Ämari lennuväljad, Laekvere, Priimetsa, Hämara ja Maadevahe. Jääkreostusobjekte ohutustatakse üldjuhul projektipõhiselt, mistõttu on objektide ohutustami- sega kaasnev saastunud pinnase teke olnud aastati väga kõikuv. Jääkreostuste likvideerimist on rahastatud Euroopa struktuurifondidest ja LIFE programmi- dega, kus 60% rahastatakse LIFE programmist ning 40% riigi poolt. Väikeste objektide, KOV- i territooriumil olevate objektide ja eraettevõtte territooriumil olevat jääkreostust rahastatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse Veemajanduse programmi toetusega. Selle toetusega on suurenenud eelkõige kohaliku tähtsusega jääkreostusobjektide likvideerimine. Euroopa struk- tuurifondide abiga on toimunud mitmeid suuremahulisi riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide korrastamistöid. Hetkel kavandatakse ühtekuuluvusfondi toetusega korrastada põlevkivitööstuse jääkreostusega rikutud Kiviõli kraavi 1,3 km ulatuses ja Erra jõe 2,7 km lõik, mis suubub Purtse jõkke. Tööde käigus tuleb Erra jõe sängist ja kallastelt eemaldada jääkreostus, kus põhja ladestunud pigi ula- tub kohati lausa poole meetri sügavusele, reostus aga kohati isegi 1,4 m sügavusele. Hinnangu- liselt tuleb puhastustööde käigus välja kaevata ligikaudu 23 500 m3 reostunud pinnast, millest üle ⅓ moodustab pigi. Erra jõest väljakaevatud reostunud pinnas plaanitakse ladestada Viru Keemia Grupp poolkoksi prügilassse. Erra jõe puhastööde esimene etapp viiakse ellu veevald- konna integreeritud projekti LIFE IP Clean-EST raames. Lõppjärgus on analoogne projekt, mille raames on ohutustatud Purtse jõe valgala. Pinnase ringlusse võtmise võimalused sõltuvad reostuse intensiivsusest. Alla tööstusmaa piir- arve saastunud pinnas on üldiselt kergesti ringlusse võetav (vaja on siiski jäätmeluba või regist- reeringut pinnase ja kivide (17 05 04) taaskasutuseks) ja vastav ringlussevõtt on oluliselt oda- vam kui ladestamine. Tööstusmaa piirarve mõõdukalt ületava õlireostusega pinnast on üldiselt bioloogiliselt võimalik tervendada vastavusse tööstusmaa piirarvudega, misjärel on seegi ring- lusse võetav. Kuna taoline pinnas reeglina ei ole ka ilma täiendava töötluseta ladestatav, siis on ringlussevõtuga lõppev käitlusahel sellisel pinnasel soodsam. Raskmetallidega saastunud pin- nase puhul on toimivaks lahenduseks pigem ladestamine vastavas prügilas või kapseldamine kohapeal. Sõltuvalt pinnase iseloomust võib see enne ladestamist vajada stabiliseerimist, et vä- hendada ohtlike ainete leostumist. Väga intensiivse õlireostuse puhul ei ole pinnase bioloogiline tervendamine realistlik ja valikusse jäävad erinevad kõrvaldamistoimingud. Jääkreostusobjek- tide ohutustamist käsitletakse objektide poolt ohutustatud veekogumite põhiselt Veemajandus- kavades ja nende meetmeprogrammides. Veemajanduskavad ja nende meetmeprogrammid on avalikkult kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel, need on avalikkusele tutvustatud ja sihtgruppidega konsulteeritud. Meetmeprogrammides on antud hinnangud ka jääkreostusob- jektide ohutustamise maksumuste kohta ning märgitud eelduslik ohutustamise aeg, mis võimal- daks veekogumitel saavutada vähemalt hea seisund. Veemajanduskavad ja meetmeprogrammid ajakohastatakse iga 6 aasta järel. Jäätmekava koostamise ajal on kolmanda tsükli Veemajan- duskavad ja meetmeprogrammid avalikustatud ja toimuvad arutelud sihtgruppidega. 75 Tööversioon Jääkreostusobjekte puudutav info on objektipõhiselt avalikult kättesaadav. Keskkonnaportaali kaudu. Jooksvalt lisatakse objekte nimekirja, kui leitakse uusi jääkreostusobjekte või ka reos- tuskahtlusega alasid. Keskkonnaametil on pädevus öelda, kas on tegemist jääkreostusobjektiga või saab rakendada saastaja maksab põhimõtet. Jääkreostusobjektide ohutustamisel ei saa ra- kendada saastaja maksab põhimõtet, sest seda põhimõtet kehtestavat kemikaaliseadust ei saa rakendada tagasiulatuvalt selle jõustumisest 1988. a. Reostuse toonased tekitajad ei ole üldiselt vastutusele võetavad ka puht praktilistel põhjustel, sest tollased asutused, ühismajandid ja nõu- kogude armee enam ei tegutse. Jääkreostusobjektide korrastamise algatab enamasti huvitatud osapool ning riik on töötanud välja rahalise toetuse instrumendid keskkonnakaitseliselt oluliste objektide ohutustamise toetamiseks. Veemajanduskavadesse jõuab reostunud ala korrastamise vajadus juhul, kui on selge, et objekt mõjutab veekogumite seisundit – seiramine ja hinnangute andmine peaks olema koordineeritum ja tõhusam (riik seirab veekogumite seisundeid). KAUR teeb vahehinnanguid - kui muutub halvemaks, siis selgitatakse põhjuseid. Tellitud sisse tööd, hinnatakse kust tuleb reostus ja mida teha tuleks. Süsteem peaks olema tõhusam – integreeritud veevaldkonna projekt LIFE IP Clea- nEST annab selleks ka täiendavad suunised, kuidas peaks toimima veemajanduskavade koos- tamine. Hetkel toimib riigipoolse rahastuse toel Kohtla- Järve ja Kiviõli poolkoksimägede järelhooldus ja seire. Poolkoksiga on seotud mitmed nõukogudeaegse tööstusega tekkinud jääkreostusobjek- tid, mis tekitavad täna riigile nii ühekordseid kui püsivaid järelhoolduskulusid. Valdkonna tugevused: 1. Teadaolevad jääkreostusalad on kaardistatud ja käib nende järkjärguline korrastamine. 2. Jääkreostuse korrastamise rahastamiseks on loodud erinevad toetusmeetmed (EL struk- tuurifondid, Life ja keskkonnaprogramm). 3. Jääkreostusobjekte puudutav info on objektipõhiselt avalikult kättesaadav. Valdkonna nõrkused: 1. Jääkreostusobjektide ohutustamisel ei saa rakendada saastaja maksab põhimõtet, mis- tõttu tuleb leida teisi võimalusi. 2. Jääkreostusobjektide avastamine, seiramine peaks olema tõhusam. 2.12.Riikidevaheline jäätmevedu Majanduskasv ja globaliseerumine on põhjustanud kogu maailmas riikidevahelise jäätmeveo suurenemise. 2018. aastal oli ülemaailmse jäätmetega seotud kaubanduse maht 182 miljonit tonni (väärtus ligikaudu 80,5 miljardit eurot)70. See kaubandus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt kasvanud ning Euroopa Liit (EL) on üks suurimaid jäätmete eksportijaid maailmas. Igal aastal ekspordib EL kolmandatesse rii- 70 Yamaguchi, S., „International trade and circular economy – Policy alignment“, OECD Trade and Environment Working Papers, OECD Publishing, Pariis, 2021 (avaldamisel), http://www.oecd.org/officialdocuments/publi- cdisplaydocumentpdf/?cote=COM/TAD/ENV/JWPT E(2020)2/FINAL&docLanguage=En. https://doi.org/10.1787/18166881 76 Tööversioon kidesse umbes 33 miljonit tonni jäätmeid. Alates 2004. aastast on EList jäätmete eksport suu- renenud 75 % ning pea pool sellest on suunatud OECD-välistesse riikidesse71. Enamiku EList eksporditavatest jäätmetest moodustavad metalli-, paberi-, plasti-, tekstiili- ja klaasijäätmed. EL impordib igal aastal ligikaudu 16 miljonit tonni jäätmeid ning ka liikmesriikide vahel vee- takse märkimisväärses koguses jäätmeid (ca 70 miljonit tonni aastas)72. Üle piiri veetavad jäätmed võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda, eriti kui jäätmete vedu ei toimu nõuetekohaselt. Samal ajal on neil jäätmetel sageli positiivne majanduslik väär- tus, eelkõige teisese toormena, mis võimaldab asendada esmaseid tooraineid ja vähendada neist sõltuvust ning soodustada seega ringmajandust. 1989. a võeti vastu ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli käsitlev Baseli konventsioon (Baseli konventsioon), mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja kesk- konda ohtlike ja muude jäätmete tekitamisest, nende riikidevahelisest veost ja käitlemisest tu- leneva kahjuliku mõju eest. Eesti Vabariik ühines Baseli konventsiooniga 1992. aastal (RT 1992, 21, 297). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) nõukogu võttis 1992. a vastu otsuse (OECD otsus)73 taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta. 2019. a jõustus rahvusvahelisel tasandil Baseli konventsiooni muudatus, millega keelustati ohtlike jäätmete eksport arengumaadesse (kehtestati üldine keeld eksportida Baseli konventsiooni VII lisas loetletud riikidest (konventsiooniosalised ja teised riigid, kes on OECD liikmed ning EL riigid ja Liechtenstein) kõikidesse teistesse riikidesse mis tahes oht- likke jäätmeid, mis on ette nähtud lõppladustamiseks, korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks). EL on ekspordi keelustamist käsitleva muudatuse ratifitseerinud ja rakendab seda 1997. aastast. Baseli konventsiooni ja OECD otsuse sätted rakendatakse EL õiguses 2006. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste koht (jäätmesaadetiste määrus)74. Jäätmesaadetiste määruses on sätestatud jäätmete piiriüleste vedude ja kontrollimise kord, eesmärgiga arvestada ja vältida keskkonna- ning terviseprob- leeme, mis võivad kaasneda jäätmete valesti eksportimise ja käitlemisega ning selle eesmärk on tagada rahvusvahelistest keskkonnaalasest kokkulepetest kinnipidamine. Määrus hõlmab jäätmete vedu liikmesriikide vahel, importi riikidest, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust ja eksporti nendesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust. Jäätmesaadetiste määruses sõltub kontrolli tase jäätmete omadustest (nt ohtlikud või tavajäätmed), sihtkohast (OECD riik või mitte) ja sellest, kas jäätmeid töödeldakse nende taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Rohkem kontrollitud on kõrvaldamisele nt prügilasse ladestamiseks määratud jäätmete veod ja vähem kontrollitud ringlussevõtuks määratud veod. Jäätmesaadetiste määruses on sätestatud ka ekspordikeeld teatavate jäätmekategooriate ja teatavate sihtkohtade suhtes: kõige olulisem näide on keeld eksportida ohtlikke jäätmeid EList riikidesse, mis ei kuulu OECDsse. EÜ määrus nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste määrus) on kolm põhilist kontrolli protse- duuri: 71 Allikas: Eurostat 72 Allikas: Comext 73 Nõukogu otsus C(92)39/FINAL taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta. Seda otsust muudeti ja praegune versioon on nõukogu otsus taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta (OECD/LEGAL/0266) 74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1–98) 77 Tööversioon 1. Mittekontrollitavate jäätmesaadetiste veol ehk nn „rohelises nimekirjas“ olevate jäätmete veol peab arvestama artiklis 18 sätestatud üldnõudeid ja peab olema täidetud jäätmesaadetiste määruse VII lisas toodud saatedokument, mis peab olema jäätmesaa- detiste veol kaasas. Rohelises nimekirjas on jäätmesaadetiste määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud taaskasutamiseks määratud jäätmed. Need on mitteohtlikud jäätmed taaska- sutamiseks määratud jäätmed nagu nt paber, metall jms. 2. Kontrollitavate jäätmete veol peab enne jäätmete väljavedu taotlema asjaomastelt pä- devatelt asutustelt kirjaliku veoloa (jäätmesaadetiste määruse artikkel 3 lg 1 ja artikkel 4). Kontrollitavad on ohtlike jäätmete, välislepingutega reguleeritud jäätmete ja kõrval- damisele määratud jäätmete veod. 3. Kõrvaldamiseks mõeldud jäätmete vedu väljapoole EL ja EFTA riike on keelatud. Samuti on keelatud eksportida ohtlikke jäätmeid väljapoole OECD riike. OECD liikmesriiki saab vedada jäätmeid üksnes taaskasutamise eesmärgil. Komisjoni määruses (EÜ) nr 1418/2007, 29. november 2007 käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäät- mete riikidevahelise veo kontrolli kohta. Baseli konventsiooni osaliste konverents otsustas oma 2019. aasta mais toimunud 14. istungi otsusega BC-14/12 muuta plastijäätmete klassifikatsiooni, määrates ära, milliseid plastijäät- meid käsitletakse ohtlike jäätmetena, milliseid tavajäätmetena või spetsiaalset tähelepanu vaja- vatena. Alates 2021. aastast kehtivad plastijäätmete EL sisseveo-, väljaveo ja liikmesriikide vahelisele veole uued reeglid. Sõltuvalt plastijäätmete tüübist ja kavandatavast sihtkohast (EL liikmesriik, OECD, mitte-OECD) kehtivad erinevad nõuded. Ohtlike plastijäätmete ja raskesti ringlussevõetavate plastijäätmete eksport OECD-sse mittekuuluvatesse kolmandatesse riiki- desse on keelatud. Puhaste, tavajäätmete hulka kuuluvate plastijäätmete (mis on ette nähtud ringlussevõtuks) eksport OECD-sse mittekuuluvatesse kolmandatesse riikidesse on lubatud ai- nult eritingimustel. Importiv riik peab teavitama Euroopa Komisjoni reeglitest, milliseid kohal- datakse vastava impordi suhtes. Ohtlike plastijäätmete ja raskesti ringlusse võetavate plastijäät- mete impordile kolmandatest riikidest kohaldatakse „eelneva teatamise ja nõusoleku andmise korda“ ehk tuleb taotleda kirjalik luba. Liikmesriikide vahelistel vedudel kohaldatakse ohtlike plastijäätmete ja raskesti ringlussevõetavate plastijäätmetele „eelneva teatamise ja nõusoleku andmise korda“ ehk tuleb taotleda kirjalik luba. Puhaste, tavajäätmete hulka kuuluvate plasti- jäätmete (mis on ette nähtud ringlussevõtuks) osas kohaldatakse artikkel 18 nõudeid ehk rohe- lise nimekirja jäätmete protseduuri. EÜ määruse nr 1013/2006 mõistes on pädev asutus Eestis on Keskkonnaamet, kes nõustab ja menetleb jäätmete riikidevahelisi sisse, välja- ja läbiveolubade taotlusi. Järelevalvet riikidevahelise jäätmeveo nõuete üle teostavad Keskkonnaamet ning Maksu- ja Tolliamet. Jäätmete riikidevaheliste ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamiseks ja tõhusama kontrolli tagamiseks koostavad Keskkonnaamet ja Maksu- ja Tolliamet vastavalt jäätmesaade- tiste määrusele (art 50 lg 2a) kontrollikavad75, millest lähtuvalt teostatakse järelevalvet: käit- luskohtadele, ettevõtjatele, vahendajatele ja edasimüüjatele, teostatavale taaskasutamisele ja kõrvaldamise toimingule. 75 Järelevalveasutuste kontrollikava 2020-2022 78 Tööversioon Ülevaade riikidevahelisest jäätmeveost Eestis Jäätmete käitlusel tuleb lähtuda, et jäätmeid taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkeko- hale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõue- tele vastavas jäätmekäitluskohas. Erinevaid jäätmeid käideldakse erinevate tehnoloogiate abil ja Eestis osade jäätmete käitlemise võimalused puuduvad. Riikidevaheline jäätmevedu on üks olulistest võimalustest selliste jäätmete käitlemiseks, sh võimaldab liikmesriikidel täita EL ta- sandil probleemtoodetest tekkinud jäätmetele kehtestatud ringlussevõtu ja materjali taaskasu- tamise sihtarve ja toota jäätmetest ringlussevõetud materjali / teisest tooret. Jäätmearuandluse infosüsteemist tehtud väljavõtete kohaselt on Eesti valdavalt jäätmeid välja- viiv riik. Jäätmete väljaveo kogused on pea poole suuremad kui sisseveo puhul. Täpsemalt on imporditud: 2016 – 2018 aastas 200 000 – 300 000 t ning eksporditud 300 000 – 500 000 t jäätmeid. 2019. a imporditi Eestisse ca 287 000 t ja eksporditi ca 494 000 t jäätmeid. 2020. a imporditi Eestisse 233 000 t ja eksporditi 527 000 t jäätmeid. Jäätmete impordimahud on jäänud enamvähem samale tasemele, aga ekspordimahud on aasta-aastalt kasvanud. Kõige enam eksporditi Eestist jäätmeid 2018. a Türki (ca 282 800 t), Soome (ca 65 500 t) ja Poola (ca 49 800 t); 2019. a Türki (ca 274 000 t), Soome (ca 69 400 t), Saksamaale (ca 33 300 t) ja Lätti (ca 30 600 t); 2020. a Türki (ca 287 500 t), Soome (ca 53 000 t), Venemaale (ca 43 200 t), Saksamaale (ca 41 400 t) ja Lätti (ca 32 400 t). Valdava enamuse välja veetud jäätmeliikidest moodustavad puhtad jäätmevood ehk rohelise nimekirja jäätmed. Suurima osa Eestist eksporditud jäätmeliikidest moodustavad erinevad me- tallijäätmed (peamiselt mustmetallid), millele leitakse uued kasutusvõimalused metallitoodete näol Türgis. Suuremates kogustes eksporditakse veel värvilisi metalle; paber ja kartongjäät- meid; plastpakendeid ja klaaspakendid. Kontrollitavate jäätmete (vajalik taotleda veoluba) väljavedu Eestist on tagasihoidlik. Ohtlikke jäätmeid eksporditi Eestist 2019. a ca 9 000 t ja 2020. a ca 9 800 t. Eestist eksporditakse kemi- kaalijäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, luminestsentslampe ja muid elavhõ- bedat sisaldavaid jäätmeid, tervishoiujäätmeid, pinnakatmisel tekkivad jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavaid mehaanilise töötlemise jääke jms. Enamuse eksporditud ohtlikest jäätmetest moo- dustavad Soome eksporditud Iru jäätmepõletustehases tekkinud tahked gaasipuhastusjäätmed (ca 8000 t/aastas). Riikidevaheline jäätmevedu, sh kontrollitavate jäätmete vedu, toimub suurte koguste korral tõr- geteta. Probleeme esineb üheliigiliste jäätmete väikeste tekkekogustega, näiteks patarei- ja aku- jäätmetega ja põllumajandusplastiga, mille käitlemise võimalused Eestis puuduvad ning keeru- line on leida nende käitlemiseks võimalusi ka teistes riikides. Patareidele ja akudele on kehtes- tatud EL tasandil taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud. Eesti omab võimekust käidelda patareide ja akude jäätmetest ainult pliiakusid. Ülejäänud patarei- ja akujäätmed (kantavate pa- tareide ja akude, kergtranspordivahendite akude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõi- dukiakude jäätmed) osas teostatakse Eestis vaid sorteerimist ja ümber pakendamist ning neid on vaja eksportida edasiseks käitlemiseks teistesse liikmesriikidesse. Patarei- ja akujäätmete eksportimiseks peab olema riikidevaheline veoluba, mille saamiseks on vajalik nõusolek lähte- koha, transiidikoha ja sihtkoha pädevatelt asutustelt. Praegu on patareide ja akude tootjatel ning tootjate ühendustel probleeme patarei- ja akujäätmete ekspordiga, sest sihtkoha pädev asutus ei ole andnud nõusolekut veoloa väljastamiseks. 79 Tööversioon Eestisse imporditakse enamjaolt segajäätmeid, mis Eestis täiendavalt sorditakse ning eralda- takse edasiseks käitlemiseks need jäätmeliigid, mida saab võtta ringlusesse ning sortimisel tek- kinud jääkmaterjalid põletatakse või ladestatakse prügilas. Eestisse toodavatest jäätmetest suu- rima osa moodustavad segaolmejäätmed, ehitus- ja lammutussegapraht, puidujäätmed ning pliiakud. Suurem osa sissetoodud jäätmeliikidest jäävad Eestisse. Segaolmejäätmed jm põle- misväärtust omavad jäätmed põletatakse Iru jäätmepõletustehases ja pliiakud käideldakse Ecometal AS-is. Olemasolevatest andmetest nähtub, et ehitus- ja lammutussegaprahi sortimise tulemusena tekkinud jäätmeliikidest võetakse ringlusesse vaid väike kogus jäätmeid. Ringlus- sevõtu asemel suunatakse välja sorditud põlevosa prügikütuse hulka ja mineraalne osa karjää- ride täiteks. Kõige enam toodi jäätmeid Eestisse 2018. a Soomest (ca 138 200 t), Suurbritanniast (ca 45 800 t) ja Hollandist (ca 45 200 t); 2019. a Soomest (ca 133 600 t), Hollandist (ca 95 700 t), Vene- maalt (ca 16 200 t) ja Lätist (ca 14 400 t); 2020. a Soomest (ca 116 200 t), Hollandist (47 500 t), Lätist (28 100 t) ja Venemaalt (17 700 t). 2019. a toodi kontrollitavaid jäätmeid (vajalik eelnev kirjalik veoluba) Eestisse ca 103 100 t, enamus neist olid Soomest toodud segaolmejäätmed (ca 44 100 t); ehitus- ja lammutussegapraht (ca 26 900 t). 2020. a toodi Eestisse kõige enam Hollandist puidujäätmeid (ca 40 350 t) ning Soomest segaolmejäätmeid (ca 33 100 t) ja ehitus- ja lammutussegaprahti (ca 31 900 t). Ohtli- kest jäätmetest tuuakse Eestisse kõige enam pliiakusid (2019. a ca 14 600 t; 2020. a 13 700 t), mida tuuakse peamiselt Soomest, aga ka Rootsit, Lätist ja Leedust. Ohtlikest jäätmetest tuuakse Eestisse veel õli sisaldavaid jäätmeid ja lahusteid sisaldavaid jäätmeid, kemikaale jm ohtlikke aineid sisaldavaid vedelaid jäätmeid ning ohtlikke osi sisaldavaid elektri- ja elektroonikasead- mete jäätmeid. Piiriüleselt veetavad jäätmekogused on kasvanud ja tõusnud on ka Keskkonnaametile laekuvate kontrollitavate jäätmeliikide piiriüleste veolubade taotluste arv. Perioodil 2016 – 2019 menetles Keskkonnaamet 313 veoloa taotlust. Taotlustest enamuse moodustas 2019. a jäätmete sissevedu Soomest. Kui 2018. a esitati taotlusi (13 tk) 120 000 tonni segaprahi sisseveoks Soomest, siis 2019. a esitati taotlusi (21 tk) 212 500 tonni Eestisse toomiseks. 2019. a keeldus Keskkon- naamet viiele ehitus- ja lammutussegaprahi (kogumaht 50 000 t) sisseveo taotlusele loa andmi- sest, sest siinse ettevõtte jäätmekäitluskohas jäätmed kuhjusid. Perioodil 2016-2019 alustas Keskkonnainspektsioon riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikku- miste osas kokku 19 väärteomenetlust, ühe haldusmenetluse ning 22 järelevalvemenetlust. Rik- kumisi tuvastati veodokumentide (Annex VII) ja veolubade puudumiste osas. Lisaks tuvastati veodokumentidele mittevastavaid jäätmete vedusid. Näiteks 2019. a imporditi Eestisse kivide ja pinnase asemel jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmeid ning 2020. a imporditi olmejäät- mete asemel ehitus- ja lammutusjäätmeid. Keskkonnainspektsioon lõpetas 2019. a kaks riiki- devahelise jäätmeveo väärteomenetlust kuriteo tunnustel. Esimesel juhul toimus romusõidukite illegaalne import Belgiasse ning teisel juhul imporditi Eestisse maapinna täiteks jäätmete me- haanilise töötlemise jäätmeid. Perioodil 2016 – 2018 teostas Maksu- ja Tolliamet kokku 90 kontrolli, millest jäätmevedude kontrolle oli 36. Tulemas on uued reeglid jäätmete riikidevahelisel veol 80 Tööversioon 2020. aasta jaanuaris avaldas Euroopa Komisjon (komisjon) jäätmesaadetiste määruse hin- nangu76, milles tuvastati et kehtivad jäätmesaadetiste eeskirjad ei taga piisavalt, et teistesse rii- kidesse veetud jäätmeid käideldakse keskkonnasäästlikult ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Keh- tiva määruse ülevaatamisel tuvastati, et ELi-sisesed protseduurid jäätmete riikidevaheliseks veoks on koormavad ja võivad põhjustada viivitusi, mis toovad kaasa kulusid jäätmekäitleja- tele. Teiseks ei taga kehtivad eeskirjad eksporditavate jäätmete usaldusväärset käitlemist viisil, mis käsitleks samu keskkonna- ja tervisemõjusid nagu EL-is. Samuti muudab ELi sõltuvus jäät- mete ekspordist meid haavatavaks äkiliste impordipiirangute ja sekundaarsete toormaterjalide impordi osas. Kolmandaks probleemiks on illegaalsed jäätmesaadetised. Puudub ühtlus ja koos- töö järelevalve teostamise osas, mistõttu suur osa ebaseaduslikke jäätmesaadetisi jääb avasta- mata. Vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele77 ja ringmajanduse tegevuskavale78 tuleb vaadata jäätmesaadetiste määrus üle eesmärgiga hõlbustada jäätmesaadetiste vedu jäätmete korduska- sutamiseks ja ringlussevõtuks ELis; tagada, et EL ei jätaks oma jäätmeprobleeme kolmandate riikide lahendada ning võidelda ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu. Euroopa rohelises kokkuleppes ja tööstusstrateegias79, on leitud, et juurdepääs toorainetele on strateegilise tähtsusega ning see on Euroopas rohe- ja digipöörde elluviimise eeldus. Märkimis- väärne hulk ressursse viiakse aga Euroopast välja jäätmetena, selle asemel, et töödelda neid teisesteks materjalideks EL tööstusvaldkonna jaoks. 17.11.2021 esitas Euroopa Komisjon liikmesriikidele riikidevahelise jäätmeveo regulatsiooni muutmise algatuse80, mille kohaselt tuleks 2006. a vastuvõetud EÜ määrus 1013/2006 eelnevalt toodud eesmärkide saavutamiseks asendada uue määrusega. 76 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT EVALUATION of Regulation (EC) No 1013 /2006 of the European Parliament and of the Council of 14 June 2006 on shipments of waste 77 Euroopa roheline kokkulepe Euroopa Komisjoni 11.12.2019 teatis COM(2019) 640 final 78 Uus ringmajanduse tegevuskava Euroopa Komisjoni 11.03.2020 teatis COM(2020) 98 final 79 Euroopa Komisjoni teatis 05.05.2021 COM(2021) 350 final (tööstusstrateegia) 80 17.11.2021 Proposal for a new regulation on waste shipments (europa.eu) 81 Tööversioon 3. Riigi jäätmekava 2022-2028 strateegilised eesmärgid ja meetmed 3.1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasu- tuse edendamine Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi muuta Euroopa Liit täna- päevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks on saavutatud kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskava üheks peamistest tegevussuundadest on jätkusuut- liku tootepoliitika raamistiku loomine. Kestliku tootepoliitika eesmärk on muuta tooted kliima- neutraalseks, vähendada jäätmeteket, muuta tooted ressursitõhusaks ja ringmajanduseks sobi- vaks. Ühtlasi keskendutakse tootmisprotsesside ringsusele, et edendada väärtusahelates ja toot- misprotsessides tervikuna materjalisäästu ning suurendada ringlussevõttu tööstussektoris. Näi- teks piiratakse ohtlike kemikaalide sisaldust toodetes ning toote tootmisel kasutatakse ringlus- sevõetud materjali. Kriitilisi tooraineid sisaldavate probleemtoodete tootmisel on eesmärgiks teisese toorme kasu- tamine toote tootmisel, toimimise ja vastupidavuse parameetrite kehtestamine, ohutute toodete tootmine. Toote olelusringi pikendamiseks seatakse nõudeks eemaldatavus, asendatavus ja pa- randatavus. Oluline on kasutada materjale, mis on ringlusse võetavad ja ei sisalda ohtlikke aineid. Tooted, mis läbivad taastamise, korduskasutamise või kasutusotstarbe muutmise pea- vad vastama tootenõuetele. Kestlikku ja teadlikku tootmist ning tarbimist Eestis kajastavad põhjalikumalt loodavad ring- majanduse juhendmaterjalid ja ringmajanduse valge raamat, mis valmivad 2022. aasta jooksul. Vabatahtlike meetmete tööriistadeks antud valdkonnas on näiteks EMAS keskkonnajuhtimis- süsteem ja erinevad sertifitseeritud ökomärgised, mis tagavad jätkusuutliku ja teadliku tootmise erinevates valdkondades. Oma tegevusi ja ressursi kasutamist on võimalik ettevõttel regulee- rida kasutades ja rakendades EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi. Rakendades ettevõtte tege- vustes ökomärgisega sertifitseeritud toodete kasutamist, on võimalik vähendada kaudselt kesk- konna ressursside kasutamist läbi reguleeritud ja kontrollitud toodete tootmise. Jäätmetekke vältimine, vähendamine Jäätmekäitluse hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras vältida jäätmeteket. Jäätmetekke välti- mine aitab tõhustada majanduse ressursikasutust ning vähendada loodusressursside kasutusest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Ühtlasi aitab jäätmetekke vältimine vähendada majanduskulusid (nt toidu jm oluliste ressursside ja ma- terjalide raiskamise vähendamise kaudu). Ressursitõhususe suurendamine ja selle kaudu ka jäätmetekke vähendamine aitab ettevõtetel luua uusi majanduslikke võimalusi, parandada toot- likkust, vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet. Jäätmetekke vältimise võimalused sõltuvad paljudest teguritest nagu majandusolukord, tarbi- jate teadlikkus, ressursitõhususe ja jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise ulatus ettevõ- tetes jms. Jäätmetekke vältimist ja korduskasutust soodustavate majandusmeetmena on Eu- roopa Liidus välja töötatud EMAS keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil on ettevõttel võimalik oma tegevusi reguleerida selliselt, et korduskasutuse abil välditakse jäätmete teket. 82 Tööversioon Jäätmetekke vältimine hõlmab kõiki majandussektoreid, materjalivoogusid ning tarbitud too- dete nn olelusringi. Jäätmetekke vältimine on võimalik üksnes siis, kui toote olelusringi kõiki- del etappidel suudetakse mõjutada praktilisi otsuseid: seda, kuidas toode kujundatakse, valmis- tatakse, tarbijale kättesaadavaks tehakse ja kasutatakse. Jäätmete (eelkõige olmejäätmete) teket mõjutab ka otseselt tarbijate käitumine, mis on seotud teadlikkuse, sissetulekute, ühiskonna sotsiaalstruktuuri ja jõukusega. Seega võrreldes seni rakendatud jäätmekorraldusmeetmetega (nt jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise edendamisega), peavad jäätmetekke vältimisele suunatud meetmed hõlmama palju laiemat huvirühmade ringi ja palju laiemat tegevust. Jäät- metekke vältimisega tuleb tegeleda kõigil tasanditel. Jäätmetekke vältimine aitab kaasa Eesti majanduse ressursitõhususele ja vähendab loodusres- sursside kasutamisest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja ini- mese tervisele. On oluline, et jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise tulemusel oleks võimalik katkestada seos majanduskasvu ja jäätmetekke vahel. Jäätmekäitluse korraldamise valdkonnas on kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks põhi- rõhk samuti jäätmetekke vähendamisel ja jäätmete ringlussevõtul. Kuna jäätmete ladestamine ja põletamine suurendab KHG-de heidet, on jäätmetekke vältimine ja korduskasutuseks ette- valmistamine väga olulised komponendid KHG-de heite vähendamisel ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Olmejäätmed Eesmärgid olmejäätmete valdkonnas Olmes tekkivate jäätmete vältimisele aitab kaasa eelkõige tarbijate teadlikkus ostuotsuste tege- misel seoses toodete vastupidavuse, parandatavuse ja toote nn keskkonnajalajäljega. Lisaks tar- bijate teadlikkusele on oluline, et tootjad oleks motiveeritud kestlikke tooteid valmistama ning tarbijaid neid harjumuspärastele toodetele eelistama. Kasutatud toodete parandamine ja kordus- kasutusse suunamine on seda tõenäolisem, mida mugavamaks see tarbijale tehtud on. Paberi- ja kartongijäätmed (vanapaber) Jäätmeteket aitab vältida reklaam- ja trükimeediaväljaannetele trükkimise vähendamine. Tar- bijate teadlikkus aina kasvab, üha enam tellitakse postkastidele vastavaid kleepse, millega an- takse teada adressaadita posti mittesoovimisest. Eelduslikult peaks selline lähenemine viima tellimata väljaannete trükkimise vähendamiseni, kuid esialgu see veel piisavat tulemust ei ole andnud ning postiettevõtetel tuleb endal leida viise, kuidas jagamata trükistest vabaneda. Trü- kimeedia ja reklaamposti vähendamisele aitab kaasa tootjavastutuse rakendamine, mis seab vastutuse trükimeedia kokku kogumiseks trükiste väljaandjale. Ettevõtetes ja büroodes printimise vähendamiseks tuleb panustada teavitustöösse ja koolitada töötajaid keskkonnahoidlikult paberit kasutama ja võimalusel eelistada dokumentide mitteprin- timist. Kui printimine on vältimatu, siis tuleb eelistada kahepoolset printimist, et paber oleks võimalikult optimaalselt kasutatud. Ühepoolselt prinditud paberite tühje pooli saab kasutada näiteks märkmepaberitena või anda lasteaedadesse joonistuspaberiteks, juhul kui nende teksti poolel ei sisaldu konfidentsiaalseid andmeid. Selliselt pikendatakse paberi eluiga. Suurjäätmed 83 Tööversioon Jäätmeteket aitab vältida võimalikult kestlike toodete disainimine. Toodet luues saab juba va- lida sellised materjalid, mida saab esmase toote kasutusea lõppedes teise toote tegemiseks ka- sutada. Näiteks pehmemööbli puhul on võimalik valida pealisriie või materjal, mis on kestlikum või mida on tulevikus lihtne ümber vahetada, millega kaasneb toote pikem eluiga. Suurjäätmete puhul tuleb investeerida headesse kogumissüsteemidesse, mille järgselt saab kaa- luda toote korduskasutuse, taaskasutuse või ümbertöötlemise vahel. Enne toodete ära viskamist tuleks kaaluda erinevate jagamisplatvormide kasutamise võimalust, seal hulgas parandustöö- kodasid ja korduskasutuskeskuseid, mille läbi toodete eluiga pikeneb. Näiteks on mitmed asu- tused annetanud üle jäänud kontorimööbli sotsiaalhoolekandele või teistele asutustele (sh kesk- konnaministeerium) või erinevate jagamisplatvormide kaudu eraisikutele. Veebilehe Smarts- wap.ee kaudu, mis on lühikese tegevusaja jooksul suurt populaarsust kogunud, on võimalik tasuta loovutada nii ettevõtluses kui ka eratarbimises ülejäävaid tooteid. Analoogsete jaga- misplatvormide kasutamine ja toodete teisele ringile suunamine peaks saama esimeseks eelis- tuseks tootest vabanemise puhul. Eesmärgid 1) Kohalikud omavalitsused on motiveeritud vältima jäätmeteket, edendama korduskasutust, korraldama jäätmete liigiti kogumist ning liigiti kogutud jäätmete materjalina ringlusse suu- namist. 2) Olmejäätmete (k.a toidujäätmete) teke väheneb ja korduskasutus suureneb igal aastal (kg/in/a). Ehitus- ja lammutusjäätmed Hoogustunud ehitustegevuse ning järgnevatel aastatel suureneva hoonete renoveerimise ja ka- sutusest välja langenud hoonete lammutamise tõttu on ette näha ehitus- ja lammutusjäätmete tekke suurenemist. Tulenevalt eelnevast ei ole tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete koguste vähendamine realistlik, kuid võimalik on vähendada uute hoonete ehitamisel ning olemasole- vate hoonete renoveerimisel ja lammutamisel jäätmete tekke osakaalu. Ehitustegevuse käigus on jäätmeteket võimalik vältida eelkõige läbi võimalikult täpse materja- liarvestuse. Samuti aitab jäätmetekke vältimisele kaasa ehitustegevuses üle jäänud materjalide liigiti kogumine, mis võimaldab ühel ehitusobjektil üle jäänud materjalid suunata kasutusse mõnel muul objektil või pakkuda neid kasutamiseks eraisikutele. Oluline on leida lahendused, mis aitavad viia kokku ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud materjalide tekitajad ja võimali- kud kasutajad (nt materjalipanga loomine). Hoonete lammutamisel aitab jäätmeteket vältida valikuline lammutamine, mille puhul eemal- datakse korduskasutuseks sobilikud materjalid ja detailid juba lammutustegevuse käigus. Li- saks jäätmetekke vältimisele aitab valikuline lammutamine ning väärtuslike ehitusdetailide ja kohalikku päritolu materjalide ringlusse suunamine säilitada piirkonnale omast väärtuslikku ar- hitektuuri ja luua väärtuslikumat elukeskkonda. Pikemas vaates on ehitus- ja lammutusjäätmete teket võimalik vähendada läbi hoonete ehita- misel korduskasutuseks sobilike materjalide kasutamise ning ehitiste mudelplaneerimise (BIM), mille käigus kaardistatakse muuhulgas hoones kasutatavad materjalid, mis tagab oma- korda selle, et hoone lammutamisel on olemas täpne ülevaade kasutatud materjalidest ja detai- lidest ning nende korduskasutuse potentsiaalist. Ehitus- ja lammutusjäätmete teket aitab vältida 84 Tööversioon ka hoonete projekteerimine selliselt, et hooneid on võimalik vajadusel ümber planeerida ja uuel otstarbel kasutusse võtta, pikendades seeläbi olemasolevate hoonete eluiga ja vältides vajadust uute hoonete ehitamiseks. Eesmärk  Vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete valikulise lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivate materjalide liigiti kogumise. Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete teket on võimalik vähendada läbi ressursijuhtimise, sh läbi investeeringute parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse. Ressursiauditite abil on võimalik tõsta ressursikasutuse efektiivsust ning sellega vähendada jäätmeteket tootmisprotsessis. Keskkon- nainvesteeringute keskus on tööstusettevõtete ressursitõhususe saavutamiseks toetatud 158 et- tevõtet. Toetuse tulemusena on vähenenud nii tavajäätmete kui ka ohtlike jäätmete teke, vähe- nevad praaktoode kogus ja tootmisjääk. Ohtlike jäätmete teket saab kõige tõhusamalt parandada vähendades ohtlike ainete esinemist materjalides ja toodetes ning ringlussevõetud materjalides. Lisaks on võimalik ohtlike jäätmete teket vähendada läbi teabe ja toote märgistuse. Ohtlike ainete olemasolu kohta tuleks edastada kogu toodete ja materjalide olelusringi jooksul piisavalt teavet, sh märgistus. Lõppkasutaja peab saama läbipaistvat, usaldusväärset ja selget teavet toote põhiomaduste ning jäätmete kohta, mis võimaldab lõppkasutajatel teha toote ostmisel ja kasu- tuselt kõrvaldamisel teadlikke otsuseid ning võimaldada jäätmekäitlejatel jäätmeid nõueteko- haselt töödelda. Kui tooted, materjalid ja ained muutuvad jäätmeteks, võib ohtlike ainete ole- masolu muuta need jäätmed ringlussevõtuks või kvaliteetsete teiseste toorainete tootmiseks so- bimatuks. Ohtlike jäätmete teket vähendab ka korrektne jäätmehooldus. Enne jäätmete taaskasutamist või selle ajal tuleb eemaldada tekkinud jäätmetest ohtlikud ained, segud ja komponendid, et hõl- bustada jäätmete edasist töötlemist. Ohtlike jäätmete segamine muud liiki ohtlike jäätmetega, tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga ei ole lubatud, välja arvatud jäätmeseaduse §-s 61 sätestatud juhul. Ohtlikke jäät- meid ei tohi segada eesmärgiga ümber liigitada ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks sel teel, et neid lahjendatakse ja vähendatakse sellega ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise piirväärtust. Kõik jäätmekäitlejad ei ole teadlikud, et POS-idega saastunud jäätmete taaskasutamine, sh ring- lussevõtt, on üldjuhul keelatud. POS-id jäätmetes tuleb pöördumatult muundada või hävitada nii, et need ei jõua keskkonda või ainena, segu koostisainena või uute toodete koostises uuesti turule. Eesmärgid:  Vähendada ohtlike jäätmete tekke osakaalu jäätmetekkest läbi ressursijuhtimise. 85 Tööversioon  Vähendada ohtlike jäätmete tekke osakaalu jäätmetekkest läbi korrektse jäätmehool- duse.  Vähendada ohtlike jäätmete tekke osakaalu jäätmetekkest läbi selge teabe ja märgis- tuse.  Tõsta ohtlike jäätmete käitluse osas teadlikkust läbi tööstuse ja tootmisega seotud õp- pekavade Probleemtoodetest tekkinud jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete teke sõltub suuresti tarbimise tasemest. Majandus- kasvuga ja tarbimise suurenemisega on ka kasvanud elektri ja elektroonikaseadmete jäätmete kogused. Elektroonikaromude tekke vältimisel mängib olulist rolli säästev tarbimine ja kestlike toodete tootmine. Elektroonikaromude teket vähendab toote vastupidavus, korduskasutatavus, uuendatavus ja parandatavus, tooteteabe digitaliseerimine ja toodete tunnustamise viisid. E- jäätmete vähendamise eesmärgil tuleks eelistada kvaliteetseid tooteid, mille tootja järgib kest- likku tootepoliitika eesmärke. Euroopa elektroonikajäätmetest ja nende kogumise sihtarvude uuringust81 selgus, et hinnangu- liselt hoiustatakse kodus 4-5 kg kasutuselt kõrvaldatud elektroonikaseadmeid inimese kohta. Mobiiltelefonide, tahvelarvutite ja muude väikeste elektri- ja elektroonikaseadmete tagasta- misskeemide uuringust82 selgus, et 49% kasutuselt kõrvaldatud mobiiltelefonidest ja tahvelar- vutitest ning 61% sülearvutitest hoiustatakse kodudes. Varutud seadmed aga vananevad kiiresti ja kaotavad aastatega oma väärtust. Uuringutest on selgus, et kõige suuremat korduskasutuse potentsiaali omavad elektroonika- seadmed, mille tarbija on tagastanud tootjatele. on selgunud, et tarbijatel on vaja motivat- siooni, et kasutuselt kõrvaldatud töökorras elektri- ja elektroonikaseade tagastada. Ühe lahen- dusena nähakse tootjatele tagastamist tasu eest, näiteks allahindluse kood, mis võimaldab osta uue seadme soodsamalt. Tootjatel on oluline osa elektroonikaromude kogumise edendamisel ja nende korduskasutami- sel. Kestliku tootepoliitika eesmärki täitvad tootjad korraldavad iseseisvalt kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete kogumist ning nende suunamist korduskasutusse. Kõige suuremat kor- duskasutuse potentsiaali omavad elektroonikaseadmed, mille tarbija on tagastanud tootjatele. Tootjad saavad kasutavad rahalisi stiimuleid, et tõsta tarbijate motivatsiooni tagastada kasutu- selt kõrvaldatud töökorras elektri- ja elektroonikaseade tootjale. Üheks rahaliseks stiimuliks on allahindluse kood, mis võimaldab osta uue seadme soodsamalt. Näiteks Telia Eesti AS võttis 2020. aastal üheks eesmärgiks seadmeringluse ning lisas kauba- valikusse kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed. Telia motiveerib tarbijat tagastama kasu- tatud elektri- ja elektroonikaseadmeid ettevõttele andes tarbijale uue seadme soetamiseks soo- dustuse (“vana uueks“ sooduskood). Kokku kogutud seadmed suunatakse Foxway OÜ-sse, kes teostab kasutatud seadmetele töökorra kontrolli ja vajadusel parandamise ning taastab esteeti- lise välimuse. Foxway OÜ tagab seadmete töökindluse ja nõutava garantii. Telia Eesti suunab kasutatud seadmed uuesti turule, mis võimaldab soetada kvaliteetseid seadmeid originaalhin- nast soodsamalt. Kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete tagasiostu pakuvad lisaks Teliale 81 In-depth review of the WEEE Collection Rates and Targets in the EU-28, Norway, Switzerland, and Iceland 82 Study on options for return schemes of mobile phones, tablets and other small electrical and electronic equipment in the EU 86 Tööversioon ka teised tootjad (maaletoojad), näiteks Euronics Baltic OÜ, Klick Eesti OÜ, Valge Klaar OÜ jt. Elektroonikaromude teket on võimalik vähendada ka rendimudeli abil, ehk seadmeid renditakse ostmise asemel ning tagastatakse peale kasutamist omanikule. Rentimine võimaldab klientidel seadmeid kasutada vastavalt vajadusele ning kasutuselt kõrvaldatud seadmed korrastatakse ning suunatakse uuesti kasutusse. Eestis on ettevõtteid, kes rendivad välja arvutiparke, arvu- teid, telefone, ruutereid, digibokse ja telekapulte. Näiteks viimase kolme aasta jooksul on 65 000 Telia klienti võtnud kasutusse taaskasutatud seadme (digiboks, ruuter jms) uue seadme asemel. COVID 19 põhjustatud eriolukorra tõttu kogus kodanikualgatuse „Igale koolilapsele arvuti” 2020. aasta kevadel kokku 1200 kasutuselt kõrvaldatud töökorras arvutit. Kogutud seadmed anti kooliõpilastele e-õppes osalemiseks. Igal tarbijal ja ettevõttel on võimalus annetada kasu- tuseta seisev töökorras arvuti abivajajatele. Näiteks Kaitseministeerium kinkis 88 arvutikomp- lekti Lastekaitse Liidu vahendusel abivajajatele peredele. Keskkonnaministeerium on välja andnud määruse „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtes- tavad tingimused“. Määruse eesmärk on vähendada riigihankega ostetavate asjade ja tellitavate teenuste keskkonnamõju ning soodustada keskkonnahoidlike riigihangete korraldamist. Mää- rusega on kehtestatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid järgmiste tooterühmade ja teenuste kohta: mööbel; puhastustooted ja -teenused; kontori IT-seadmed; koopia- ja joonestuspaber. Eesmärgid:  Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab rentimist või ostab kestlikke tooteid.  Tarbija teab kuidas pikendada toote eluiga ning parandustöökojad on kõigile kättesaa- davad.  Tarbija vähendab kodus seisvate kasutuselt kõrvaldatud, kuid kasutatavate elektri- ja elektroonikaseadmete kogust.  Elektri- ja elektroonikaseadmete korduskasutusele või elektri- ja elektroonikaseadmete romude korduskasutuseks ettevalmistamisele on kehtestatud eraldiseisvad spetsiifilised eesmärgid. Patarei- ja akujäätmete tekke vähendamine Kantavaid patarei- ja akujäätmeid on võimalik vähendada, eelistades laetavaid patareisid ja akusid ühekordsetele mittelaetavatele patareidele. Võimalusel tuleks eelistada seadmeid, mille patareid ja akud on eemaldatavad ja parandatavad (taastatavad). Patarei- ja akujäätmete tekke vähendamist toetab lõppkasutajatele antav läbipaistev, usaldus- väärne ja selge teave patareide ja akude põhiomaduste ning patarei- ja akujäätmete kohta. Selge teave võimaldada lõppkasutajatel teha patareide ja akude ostmisel teadlikke otsuseid. Märgistus annab kogu vajaliku teabe patareide ja akude põhiomaduste ja jõudluse kohta. Teave jõudluse kohta võimaldab tarbijal võrrelda eri patareisid ja akusid enne nende ostmist. Tööstuslike akude ja elektrisõidukite akude jäätmete teket on võimalik vähendada nende eluiga pikendades. Eluiga on võimalik pikendada akude kasutusostarbe muutmisega ja taastamisega. Kasutusotstarbe muutmine on üks käitlusvõimalustest, mille alusel saab kasutuselt kõrvaldatud elektrisõiduki aku, mille akumahtu ei ole võimalik taastada, võtta kasutusele tööstusliku akuna. 87 Tööversioon Eesmärgid:  Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab kestlikke tooteid.  Loodud on tööstuslike akude ja elektrisõidukite akude taastamise ning tööstuslike akude ja elektrisõidukite akude jäätmete kasutusotstarbe muutmise võimekus. Mootorsõidukid Romusõiduki puhul on tegemist ohtliku jäätmega, mistõttu saab neid eksportida ja importida ainult riikidevahelise veoloa alusel, seetõttu esineb romusõidukite riikidevahelist vedu kasuta- tud sõidukite näol. Kuna romusõidukeid eksporditakse kasutatud sõidukitena, siis suurendab see Eestis romusõidukite teket. Selleks, et leida toimiv lahendus kasutuselt kõrvaldatud sõidu- kite ebaseadusliku eksportimise probleemile kui ka jäätmeteks mittetunnistatud kasutatud sõi- dukite eksportimisega seonduvale probleemile on vaja kehtestada kasutatud sõidukite ekspordi tingimused. Näiteks elektri- ja elektroonikaseadmete vedamisel on juba kehtestatud kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete saadetistele miinimumnõuded. Kasutatud elektri- ja elektroo- nikaseadmete vedamisel on vaja koostada veodokument, millega tõestatakse, et tegemist on kasutatud töötavate seadmetega, mitte elektroonikaromudega. Miinimumnõuded ja veodo- kument hoiavad ära soovimatu jäätmeveo. Selleks, et hoida ära soovimatut romusõidukite vedu on asjakohane kehtestada miinimumnõuded ja veodokumendi nõue ka kasutatud sõidukite saa- detistele. Korduskasutuseks ettevalmistamisele eraldiseisvate spetsiifiliste eesmärkide kehtestamine vä- hendab jäätmete teket ja tooraine nõudlust. Ringmajanduse edendamisega vähendatakse kesk- konnamõju. Korduskasutuseks ettevalmistamisele eraldiseisvate spetsiifiliste eesmärkide täit- misel on oluline roll tootjatel. Eesmärgid:  Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab kestlikke tooteid.  Kasutatud sõidukite sisseveole on kehtestatud miinimumnõuded, mis tõendavad, et te- gemist on kasutatud sõidukiga, mitte romusõidukiga.  Romusõidukite korduskasutuseks ettevalmistamisele on kehtestatud eraldiseisvad spet- siifilised eesmärgid. Põllumajandusplast 88 Tööversioon Selleks, et vähendada põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmeid on oluline võtta ka- sutusele korduskasutatavad silokiled või teisest toormest valmistatud pakendid. Põllumajan- dusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete teket on võimalik vähendada ka püsivate nõuetele vas- tavate silohoidlate ehitamisega. Eesmärk:  Tootjad panustavad jäätmetekke vähendamisesse. Põllumajandusplasti kasutatakse säästlikult.  Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab kestlikke tooteid. Pakendijäätmed Pakendijäätmete teke sõltub suuresti tarbimise tasemest. Majanduskasvuga ja tarbimise suure- nemisega on ka kasvanud pakendijäätmete kogused. Pakendijäätmete vältimisel mängivad olu- list rolli pakendatud kaupade tootjad ja kaubandus, kes saavad pakendijäätmete kogust mõju- tada pakendidisaini (sh korduskasutuspakendi kasutamise) ja –koguse kaudu. Eestisse sisse too- dud pakendatud kaupade osas on kohalike meetmetega raske pakendidisaini ja -kogust muuta. Küll aga saavad seda teha kohalikud pakendatud toodete tootjad ja kaubandus. Paljud tööstu- settevõtted on juba astunud samme, et vähendada turule lastavaid pakendite koguseid ja suu- rendada ringlussevõetavate pakendite osakaalu. Samuti on arendatud rühma- ja veopakendite osas korduskasutavate pakendite kasutamise süsteemi. Pakendijäätmete teket aitavad vähendada pakendivabad poed, mis hetkel on pigem nišipoed, kuid ka suuremad jaekauplused on hakanud pakkuma enda sortimendis pakendivabasid vali- kuid või võimalust tooteid otsa täitepakendisse ja tarbija enda pakendisse. Paljudes müügikoh- tades pakutakse tarbijatele võimalust osta kuuma jooki enda topsi ning selle motiveerimiseks pakutakse ka hinnasoodustust. Müügipakendite osas on korduskasutuspakendid kõige pikemat aega kasutusel olnud klaas- pudelite näol, mis kogutakse tagatisrahasüsteemi kaudu kokku ning tootjad saavad pudeleid uuesti kasutada. Samas hetkel on klaaspudelite kokkukogumine ja uuesti kasutamine majan- duslikult otstarbekas üksnes suurematele tootjatele. 2021. aastal alustasid Eestis tegutsemist mitmed korduskasutuspakendite kasutamise lahendusi pakkuvad ettevõtted, kes pakuvad toit- lustusasutustest võimalust valmistoitu ja jooki kaasa osta korduskasutavas pakendis, mille tar- bija saab pärast kasutamist tagastada. Samuti on katsetamisel süsteemide laiendamine jaekaup- lustesse ja toidu eelpakendamiseks. Järjest rohkem korraldatakse avalikke üritusi selliselt, et ühekordselt kasutatavate nõude asemel kasutatakse korduskasutavaid alternatiive. Turule on tulnud ettevõtted, kes on suutelised ka suuremaid üritusi korduskasutavate nõudega teenindama ning selliselt hoitakse ära jäätmete teke ja üritusega ei kaasne prügistamise probleemid Pakendijäätmete eesmärgid 89 Tööversioon 1. Vähendada pakendijäätmete teket inimese kohta 2028. aastaks vähemalt 5% võrreldes 2018. aastaga. 2. Vähendada ühekordselt kasutavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aasta lõpuks 25% võrrelduna 2022. aastaga. Eesmärgid biolagunevate jäätmete valdkonnas Biolagunevate jäätmete laiemalt ja kitsamalt biojäätmete tekke vähenemist saab eelkõige mõ- jutada toidujäätmete tekke vähendamise kaudu. Eri toidutarneahela sektorites on toidujäätmete tekke vähendamise võimalused erinevad. Tootmises ja toidutööstuses tähendab see näiteks suu- remat ressursitõhusust, lühemaid tarneahelaid ja jääkidest lisaväärtusega uute toodete tootmist. See mõjutab lisaks köögi- ja sööklajäätmete hulka kuuluvatele biojäätmetele ka muid biolagu- nevaid jäätmeid, mis tekivad näiteks esmatootmises ja toiduainetööstuses. Kaubanduses ja toit- lustuses tähendavad toidujäätmete tekke vähendamise võimalused näiteks müügi planeerimist ja prognoosimist, läheneva realiseerimistähtajaga kaubale allahindluste tegemist ning toiduan- netamise edendamist. Kodumajapidamiste toidujäätmete ja toiduraiskamise teket saab vähen- dada tarbimisharjumuste kujundamise kaudu, mis tähendab, et oluline roll on tarbija teadlikkuse tõstmisel. Tarbija valikud mõjutavad toidujäätmete teket ka väljaspool kodu. Toidujäätmete tekke ja toiduraiskamise vähendamist ja asjakohaseid meetmeid on käsitletud eraldi toidujäätmete tekke vältimise kavas (lisa 8.1). Toidujäätmete tekke vältimise kava hõl- mab kogu toidutarneahelat. Kuni kohtkompostitud biojäätmed ei kuulu olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu arvestusse (alates 2025) ega ole arvestatud ka tekkekoguste hulka, võib biojäätmete kohtkompostimist kä- sitleda samuti kui biojäätmete tekke vähendamise tegevust. Mida rohkem võetakse biolagunevaid jäätmeid ringlusesse, seda rohkem tekib ka komposti, kääritusjääki või muud väljundmaterjali, mis sobib kasutamiseks mullaviljakuse parandami- seks. Selleks, et motiveerida jäätmekäitlejaid enam biolagunevatest jäätmetest kvaliteetseid tooteid valmistama, tuleb edendada ka biolagunevatest jäätmetest valmistatud toodete kasuta- mist. Seeläbi on ühtlasi võimalik asendada esmasest toormest valmistatud väetiste kasutamist. Eesmärgid: 1) Toidujäätmete teke väheneb kogu toidutarneahelas igal aastal (kg/in/a) Põlevkivitööstuse jäätmed Eesmärk – Põlevkivijäätmete tekke vähendamine 2017. a Riigikogu poolt heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP 2050) strateegiadokumendiga on seatud Eesti pikaajaliseks sihiks vähendada kasvuhoonegaaside hei- det 2050. aastaks ligi 80% võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Samas on Eesti juba integree- rinud riikliku 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgi oma pikaajalisse arengustrateegiasse Eesti 2035, mis võeti Riigikogu poolt vastu 12.05.2021. Ühtlasi seab „Eesti 2035“ eesmärgiks üle- mineku kliimaneutraalsele energiatootmisele. See kõik avaldab tugevat mõju põlevkivisekto- rile. Põlvkivi kasutamine väheneb. 90 Tööversioon Kehtivaks põlevkivi energeetilise kasutamise ja õli tootmise PVT-järelduste nõudeks on jäät- mete tekke ja kõrvaldamisvajaduse vähendamine, rakendades prioriteetsuse järjekorras meet- meid, mis tagavad jäätmete tekke vältimise, sh tekkivate ainevoogude käsitlemise kõrvalsaa- dustena, võimaldavad nende protsessi tagasisuunamist, ringlusvõttu, kordus- ja taaskasutamist. Põlevkivi arengukava (PAK) on riigi jaoks olulise tähtsusega strateegiline dokument valdkonna arengu suunamiseks, milles määratakse põlevkivi kasutamise arengu strateegilised eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi. Seetõttu on riigi jäät- mekavas põlevkivijäätmete teemat käsitletud lühidalt, et vältida teemade kordamist. Põlevkivi- jäätmete tekke vähendamine sõltub paljuski kaevandamis- ja töötlemismahtudest, mis oma- korda on mõjutatud suurematest globaalsetest trendidest, nt energiajulgeolek ja EL kliimapo- liitika arengusuunad, mis pole selgelt ettenähtavad või siseriiklikult reguleeritavad. Tekstiilijäätmed Jäätmeteket aitab vältida võimalikult kestlike tootete disainimine. Toodete tootmisel tuleb roh- kem tähelepanu pöörata ühekomponentsele tekstiilile, mida on hiljem lihtsam ümber töödelda ja materjalina uuesti kasutusele võtta. Oluline on siinjuures toodete vastavalt märgistamine, mille alusel tarbija saab otsustada kestlikuma või keskkonnasäästlikuma tootmise teel loodud toote kasuks. Tuleb analüüsida jäätmete koguseid ja koostist, et selgitada välja olulisimad frakt- sioonid, mille vältimise potentsiaal on kõige suurem. Samuti tuleb hinnata ja katsetada mitte- rõivastest tekstiilijäätmete (nt vaibad ja madratsid) kogumis- ja töötlemissüsteeme. Toodete kasutamisel tuleks järjest enam mõelda renditeenusele ning erinevate jagamisplatvor- mide kasutamisele. Toodete esmakordsel ja korduskasutamisel tuleb tõsta tarbija teadlikkust. Oluline on väärtustada kvaliteetseid tooteid, tarbija nõudlus ümbertöödeldud kiudude ning jätkusuutlike toodete vastu peaks kasvama. Kasutatud tekstiiltoodete ja rõivaste puhul tuleb investeerida headesse puhastus- ja parandustöökodadesse, kogumis- ja sorteerimissüsteemi- desse, mille järgselt saab valida toote või rõiva korduskasutuse, taastootmise või ümbertöötle- mise vahel (vastavate ärimudelite toetamine). Samuti tuleks luua ja edendada koostöövorme kasutatud rõivaste ja tekstiili kogujate, omavalitsuste, sortijate, korduskasutajate, jäätmekäitle- jate ja teiste osapoolte vahel, mis tagaksid kokku kogutud rõivaste võimalikult suure korduska- sutuse ja ringlussevõtu taseme. Tekstiiltooteid tuleb ulatuslikumalt sortida, korduskasutada ja ringlusse võtta, sealhulgas tuleb toetada innovatsiooni, teadusarendust ja tööstusrakendusi, mille läbi see võimalikuks osutub. Kuivõrd Eestisse imporditakse küllaltki suures mahus korduskasutuse eesmärgil tekstiile ja rõi- vaid, millest märkimisväärne kogus jääb halva kvaliteedi tõttu kasutusele võtmata ja satub jäät- mete hulka, siis tuleb ette näha meetmed, mille läbi saab vähendada ebakvaliteetse tekstiili Eestisse jõudmist. Selliseks meetmeks võib olla näiteks piiri sulgemine imporditava teise ringi tekstiili ja rõiva toomiseks või vastava sertifikaadi välja töötamine, mis annab garantii, et too- davad tooted on kasutuskõlblikud. Lisaks on tekstiilijäätmete vähendamise võimalikuks meetmeks laiendatud tootjavastutuse ka- sutusele võtmine. Rõivaste tootemarkide omanikud, jaemüüjad, korduskasutusorganisatsioonid ja ringlusse võtjad peavad kõik tegema enam, et rõivaid rohkem korduskasutada ja muul moel materjalina taaskasutada. Eesmärgid: 1) Tekstiilesemete tootmisel arvestatakse nende kestlikkusega (kestlik ja teadlik tootmine) 2) Tekstiilijäätmete teke väheneb ja tekstiili korduskasutus suureneb igal aastal (kg/in/a) 91 Tööversioon Plastijäätmete jäätmetekke vähendamise eesmärgid on seotud pakendijäätmete eesmärkidega. Prügilate ja jääkreostuse teemat kajastatakse peatükis 3.3. 3.2. Ohutu materjaliringluse suurendamine Jäätmeteks muutunud tooted või nende osad/materjalid on väärtuslik toore uue toote valmista- miseks, st jäätmete ringlussevõttu tuleb vaadata laiemalt ehk see on eelkõige materjaliringlus. Toodete lihtsaks ringlussevõtuks peavad need olema vastavalt disainitud. Jäätmeid tuleb vää- rindada ja piiratud ressursside tingimuses võimalikult palju uuesti ringlusse suunata. Selleks tuleb toetada ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõttu, luua täienda- vad võimalused ringmajanduse koostööprojektideks - ettevõtete vahelise koostöö ressursside tõhusamaks kasutamiseks, näiteks tööstussümbioos - ühe ettevõtte jäätmed on teise toore. Ees- tis on selleks potentsiaali eriti biomajanduse kontekstis, et toota kõrge väärtusega kemikaale, disainida uudseid puittooteid, arendada tervist toetavaid toite ja jäätmed tervikuna ära kasutada energia, sh biogaasi tootmiseks. Lisaks on oluline ka jäätmete käitluslahenduste ja valdkonna innovatsiooni toetamine. Näiteks plast on väga hea materjal, kuid hetkel jäätmetena problee- miks kogu ELis käitlusvõimekuste puudumise tõttu. Biojäätmed omavad samuti suurt ringlus- sevõtu potentsiaali. Suur ringlussevõtu potentsiaal on ka ehitus- ja lammutusjäätmetel ning põ- levkivitööstuse jäätmetel (eelkõige aherainel), mida on võimalik kasutada näiteks tee-ehitusob- jektidel täitematerjalina (kui toote nõuetele vastav materjal). Ringlussevõtu eelduseks on vas- tavate kogumisvõimekuste loomise toetamine ja lisaks on vajalik parandada jäätmekäitluses ohtlike ainete tuvastamise ja käitlemise võimekust, et tagada ohutu materjaliringlus. Tead- likkuse tõstmine selles valdkonnas on väga oluline tagamaks meile kõigile ohutum keskkond. Selle saavutamiseks on suurima mõjuga tegevuseks tootearenduse soodustamine ja toetamine ohtlike ainete kasutuse vähendamiseks, mistõttu on oluline riigil välja töötada meetmed ja suu- nata sellesse valdkonda ka investeeringud. See tähendab, et tuleb edendada tootearendust oht- like ainete asendamiseks tootmisprotsessides ja toodetes. Lisaks tuleb toetada tootmisettevõt- teid, kes vähendavad oma tootmises kemikaalide kasutust asendades need vähem kahjulikema- tega. Selleks, et vältida jäätmetöötlust, millega ressursid satuvad jäätmehierarhia madalamatele ast- metele, ning edendada jäätmete ringlussevõttu, on oluline jäätmed liigiti koguda. Jäätmete lii- giti kogumine tuleb viia mugavale tasemele iga isiku jaoks, olenemata, kas isik paikneb tihe- või hajaasustusalal. Liigiti kogumise edendamisel on kandev roll kohalikel omavalitsustel, kel- lel tuleb rohkem panustada jäätmete kogumislahenduste loomisesse. Liigiti kogutud materjali on võimalik ringlusse suunata, mille läbi väheneb jäätmete ladestamine või põletamine. Ohutul materjaliringlusel on oma roll ka kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Jäät- mete ringlussevõtt on üheks oluliseks komponendiks KHG-de heite vähendamisel. Eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal kohalike ressursside jätkusuutliku ja kliimamõjusid ning elurikkuse mõjusid arves- tava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada jäätmete teket. Ringlussevõtuks sobimatute jäätmete kasutamine energiamajanduses aitab vähendada survet esmasele taastumatule ressursile ja luua jäätmetest väärtust ka siis, kui need enam toor- meks ei sobi. Ohutu materjaliringluse eesmärk olmejäätmete valdkonnas 92 Tööversioon Eesmärk 1. Eestis on olemas piisav olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu võimekus, mis võimaldab täita 2025. ja 2030. a olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmis- tamise ja ringlussevõtu sihtarve ning väärindada jäätmetes sisalduvat ressurssi toormena. Ehitus- ja lammutusjäätmed Eestis on kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär, kuid väga suure osa taaskasutu- sest moodustab kasutamine tagasitäiteks. 2020. aastal kasutati tagasitäiteks ca 38% tavajäät- mete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest, samas ringlussevõtu osakaal oli ainult 5%. Oluline on suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõtu osakaalu. Ehitusvaldkonnas on ohutu materjaliringluse suurendamiseks oluline uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete renoveerimisel vältida ohtlikke aineid sisaldavate ehitusmaterjalide kasutamist. Juba tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmete puhul on nii ohutu materjaliringluse kui jäätmete ringlussevõtu vaatest väga oluline materjali kvaliteet - mida puhtam ja kvaliteetsem on materjal, seda rohkem on võimalusi selle uuesti ringlusse suunamiseks. Materjali kvaliteeti aitab parandada jäätmete liigiti kogumine nende tekkekohal, st ehitus- ja lammutusobjektidel, ning ehitiste valikuline lammutamine, mille puhul eraldatakse juba hoone lammutamise käigus esemed ja materjalid, mis sobivad uuesti kasutusele võtmiseks ning ohtlikke aineid sisaldavad materjalid, mida ei ole võimalik ringlusse suunata. Näiteks ei ole lubatud asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide (nt asbesti sisaldav eterniit) taaskasutamine ning samuti tuleb tähelepanu pöö- rata püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavatele materjalidele. Püsivaid orgaanilisi saasteai- neid võivad sisaldada näiteks ehitustegevuses kasutatud plastid, liimid, vuugisegud, kattema- terjalid, ehitusvahud, hermeetikud, töödeldud puit jms. Vajadusel tuleb enne jäätmete ringlusse suunamist teha analüüsid veendumaks materjali ohutuses. Jäätmeseaduse kohaselt tuleb ehitise lammutamisel koguda võimalikult suures ulatuses liigiti ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale. Täpsemad nõuded ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumisele on sätestatud kohalike omavalitsuste jäätmehooldusees- kirjades, kuid täpsed nõuded ning nende täitmise üle järelevalve teostamine võivad omavalit- suste lõikes erineda. Hoonete valikulise lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel jäät- mete liigiti kogumise edendamisel on suur roll järelevalvel, mistõttu on oluline pöörata tähele- panu järelevalve tõhustamisele. Ehitus- ja lammutusjäätmed on oma olemuselt väga heterogeense koostisega, kuid samas on lammutatavad hooned suuresti samatüübilised ning lammutamisel saadavad materjalid erine- vate hoonetüüpide lõikes sarnased. Selleks, et saada infot tüüpsete hoonete lammutamisel tek- kivate materjalide omaduste ja edasiste kasutusvõimaluste kohta on oluline hoonetes olevad materjalid kaardistada ning teostada analüüsid ja läbi viia katsetused materjalide reaalsete oma- duste hindamiseks. Poliitilise prioriteedi olemasolul on võimalik suurendada jäätmete ringlussevõttu läbi teisese toorme kasutamise kohustuslikuks muutmise, kuid samas on vajalik arvestada asjaoluga, et tei- sese toorme kasutamine on sageli klassikaliste ehitusmaterjalide kasutamisest kallim, selle omadused võivad varieeruda ning ei pruugi vastata kvaliteedinõuetele ning suuremate objektide korral võib osutuda probleemiks samatüübilise materjali koguste tagamine. Lisaks kaasnevad teisese toorme kasutamisega erinevad kaudsed mõjfud (transpordi täiendav läbisõit jne). Tule- nevalt eelnevast vajab teisese toormega seonduv veel täiendavaid uuringuid, mistõttu ei ole 93 Tööversioon hetkel otstarbekas teisese toorme kasutamise kohustuslikuks muuta. Lähiaastatel saab teisese toorme kasutamist taristuehituses suurendada eelkõige läbi Transpordiameti kui suurima tee- ehitusprojektide hankija ning Rail Baltica raudtee ehituse. Eesmärgid:  Suurendada ringlussevõttu selliselt, et 2028. aastaks võetakse ringlusse 40% tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (välja arvatud kivid ja pinnas ning süvenduspinnas).  Kasutada taristuehituses 5% ringlussevõetud materjali (ehitus- ja lammutusjäätmed, põ- levkivitööstuse jäätmed, kaevandamisjäätmed jms).  Tõhustada järelevalvet ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud jäätmete liigiti kogumise ning edasise käitluse üle. Ohtlikud jäätmed Tekkivaid ohtlikke olmejäätmeid saab vähendada ohtlike ainete vähendamisega toodetes. Keskkonnaministeerium edastas 2020. aastal kohalikele omavalitsustele jäätmevaldkonna soo- vituskirja, mis käsitles jäätmete liigiti kogumist. Keskkonnaministeerium soovitas jäätmete lii- giti kogumise visuaali lihtsustamiseks võimalusel kasutada värvilahendusi. Värvilahendused on soovituslikud lisada kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadesse. Tulevikus peaks olema eesmärgiks kasutada toote tootmisel selliseid materjale, mis ei sisalda ohtlikke aineid, näiteks tuleb vähendada/eelistada pinnakatete valmistamisel ja kasutamise selliseid tooteid, mis ei sisalda ohtlikke aineid või vähendada ohtlike ainete kasutamist toodetes. Oluline on ladestamise vähendamine ning taaskasutuse tõstmine. Selle eesmärgi täitmisel vä- heneb ka ohtlikest jäätmetest tulenev oht inimesele ja looduskeskkonnale tervikuna. Vajalik on regulatsioonidega toetada ja suunata keskkonnasäästlikku ressursside kasutamist. Suurendada riigipoolset initsiatiivi ja rakendada regulatiivseid meetmeid ohtlike jäätmete taas- kasutuspotentsiaali realiseerimiseks. Eestis on üks jäätmepõletustehas, mille põletamisvõimsus on 2000 - 2400 tonni aastas. Kesk- konnaagentuuri andmete kohaselt oli aastal 2019. põletamisele suunavate ohtlike jäätmete va- heladustamine 4588 tonni ning 2021. aastal 10 508 tonni. Epler ja Lorenz ASi põletamisvõim- sus ei kata ära riigis tekkivate ohtlike jäätmete põletamise vajadust. Uue põletustehase rajamisel tuleb silmas pidada, et jäätme põletamine on jäätmehierarhias vaid ühe sammu võrra kõrgemal, kui ladestamine, seetõttu peaks rajatav ohtlike jäätmete põletamise tehas lisaks jäätmete põle- tamisele tootma ka energiat. Põlevsegusid peaks valmistama vaid nendest jäätmetest, mille lii- giti taaskasutamine ei ole võimalik. Rajatav ohtlike jäätmete põletamise tehase asukoht peaks võtma arvesse ohtlikke jäätmete tekkekohta, kuna ohtlike jäätmete käitlusel tuleb lähtuda, et jäätmeid taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas teh- noloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Põ- letamisvõimsuse suurendamine võimaldab vähendada keemiliste reaktsioonide jääkide, värvide ja lakkide ning töödeldud ohtikkel jäätmetel laoseise. Ohtlike jäätmete kõrvaldamisel lähtutakse jäätmehierarhiast. Ohtlike jäätmete ladestamise keskkonnatasu peab tagama ohtlike jäätmete ladestamise vähen- damise ning taaskasutuse osakaalu suurenemise. Üheks riigipoolseks meetmeks võiks olla oht- like jäätmete ladestamise keskkonnatasu suurendamine, motiveerimaks ettevõtteid teostama 94 Tööversioon teadus- ja arendustöid ning leidma võimalusi ohtlike jäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete la- destamise eest makstav tasu kui majanduslik instrument peab koostöös teiste asjakohaste regu- latsioonide ja meetmetega motiveerima tekkivaid jäätmeid keskkonna seisukohast kõige otstar- bekamalt käitlema. Olulise tähtsusega on Keskkonnainvesteeringute keskuse rahalised toetused kohalikele omava- litsustele ohtlike jäätmete kogumise korraldamiseks. Eesmärgid:  Tootmistehnoloogiad on täiustatud ning ressursitõhusad, ohtlike jäätmete kogus vähe- neb  Täiendatakse ohtlike jäätmete ringlussevõtu võimsust. Ohtlike jäätmete ringlussevõtt toimub taustauuringu alusel ning ohtlike ainete ringlussevõttu välditakse.  Peremeheta ohtlike jäätmete käitlemist toetatakse keskkonnaprogrammist  Riigil on valmidus vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida.  Suurendatakse ohtlike jäätmete taaskasutamist energia kasutuse kaudu.  Ohtlike jäätmete kõrvaldamisel lähtutakse jäätmehierarhiast. Eestis on kõrvaldatakse ladestamise teel ainult neid ohtlikke jäätmeid, mida taaskasutada ei ole võimalik ning mida põletamise teel kõrvaldada ei saa.  Suurendatakse ohtlike jäätmete ladestamise keskkonnatasu. ohtlike jäätmete taaskasu- tamiseks. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete ohutu materjaliringluse suurendamine Liigiti kogumine on elektroonikaromude eritöötluse ja ringlussevõtu tagamise eeltingimus ning vajalik inimeste tervise ning keskkonnakaitse soovitud taseme saavutamiseks. Tarbijad peavad niisuguse kogumise õnnestumisele aktiivselt kaasa aitama ning neid tuleks julgustada elektroo- nikaromusid tagastama. Hetkel saab tarbija tasuta e-jäätmeid üle anda kohaliku omavalitsuse jäätmejaama või turustajatele 1:1 põhimõtte alusel. Elektroonikaromude kogumise analüüsist83 selgub, et tarbija jaoks on ebamugav viia väikeseid seadmeid jäätmejaamade ning võimalusel eelistatakse neid tagastada läheduses asuvasse kauplusesse. Tulevikus võiks toimuda väikeste elektroonikaseadmete tagastamine kõikidesse müügikohtadesse sarnaselt patareide ja akude ning lambipirnidega, mis vähendaks väikeste e-jäätmete sattumist olmejäätmetesse. Elektroonikaromud sisaldavad väärtuslikku materjali (väärismetalle ja plasti), mida saab kasu- tada uutes toodetes teisese toorainena. Toorainete säästmise eesmärgiga on vaja võtta ringlusse elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvaid väärtuslikke ressursse. Tulevikus peaks elektroo- nikaromude töötlemine, sealhulgas taaskasutamise, ringlussevõtt ja korduskasutamiseks ette- valmistamise toimuma vastavalt Euroopa standarditele. Kõnealused standardid kajastavad teh- nika taset. Elektroonikaromude kõrvaldamist tuleb vältida, va seadmete osade osas, mis sisal- davad püsivaid orgaanilisi saasteaineid. Ohtut materjaliringlust toetab tarbija teadlikkuse tõstmine, mille abil väheneb elektroonikaro- mude viskamine olmejäätmete hulka ning väheneb kodudes hoiustatava elektri- ja elektrooni- kaseadmete kogus. 83 Identifying the impact of the circular economy on the Fast-Moving Consumer Goods Industry: opportunities and challenges for businesses, workers and consumers – mobile phones as an example“ 95 Tööversioon Eesmärgid:  Elektri- ja elektroonikaromude hulk olmejäätmetes väheneb.  Elektri- ja elektroonikaromude kodudes hoiustamine väheneb.  Elektri- ja elektroonikaromude kogumise ja käitluse sihtarvud saavutatakse Patarei- ja akujäätmete ohutu materjaliringluse suurendamine Eesmärgid:  Patarei- ja akujäätmete hulk olmejäätmetes väheneb.  Patarei- ja akujäätmete kodudes hoiustamine väheneb.  Patarei- ja akujäätmete kogumise ja käitluse sihtarvud saavutatakse  Patarei- ja akujäätmete käitlus ning ettevalmistus töötluseks on tagatud Romusõidukite ohutu materjaliringluse suurendamine Teatavate romusõidukite materjalide (näiteks plasti, klaasi, elektrooniliste komponentide) kva- liteetne ringlussevõtt on sageli tehniliselt teostatav ning keskkonnasäästlik, kuid see jäetakse see vähese kasumlikkuse tõttu enamasti tegemata (materjalide hind ei kompenseeri selle eemal- damise kulusid). Selleks, et võimaldada suuremat ringlussevõttu kompenseerida sellise töötluse kulusid. Kulude katmine võimaldaks efektiivsemat ringlussevõttu ja korduskasutamist. Romusõidukite ohutut materjaliringlust suurendab romusõidukite töötlemise tuvastamine ja sellise tegevuse lõpetamine tegevusloata töötlemiskohtades. Eesmärgid:  Tootjad korraldavad mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade kogumise efektiivselt.  Tootjad katavad romusõidukite käitluse kulud, et võimaldada kvaliteetset ringlusse- võttu, sh plasti, klaasi jms.  Illegaalsete romusõidukite käitlejate hulk väheneb Põllumajandusplasti ohutu materjaliringluse suurendamine Tulevikus peaks põllumajandusplasti jäätmete kogumine olema paremini reguleeritud. Tarbijal peab olema mugav ja alati võimalik põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmeid üle anda. Oluline on koguda põllumajandusplastist tekkinud jäätmeid lahus muudest jäätmetest, saavutades puhtuse. Võõristest vabad põllumajandusplastist tekkinud jäätmed omavad suure- mat ringlussevõtu potentsiaali. Eesmärgid:  Põllumajandusplasti kasutaja kogub põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmed lahus muudest jäätmetest ja väldib nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega.  Põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmete kogumiseks on rajatud vähemalt üks kogumiskoht maakonnas.  Põllumajandusplasti kasutaja kasutab põllumajandusplasti, mis omab suuremat ringlus- sevõtu potentsiaali. 96 Tööversioon  Põllumajandusplasti kasutaja kogub põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmed ilmastikukindlas konteineris või kohas. Pakendijäätmete ohutu materjaliringluse suurendamine 1. 2030. aastaks on kõik Eesti turule lastavad pakendid kas korduskasutatavad või ring- lussevõetavad. Ohutu materjaliringluse suurendamiseks on oluline, et juba pakendite disainimisel ja tootmisel on arvestatud ka sellega, et kui lihtsalt on konkreetne pakend ringlussevõetav või korduvalt kasutatav kui pakend pärast kasutamist on jäätmeteks muutunud. Tihti puuduvad ettevõtetel, kes valivad enda kauba pakendamiseks pakkematerjale, piisavad teadmised millega valiku te- gemisel arvestama peaks, et aidata kaasa pakendijäätmete ringlussevõtule. Vaja on töötada välja disainijuhend, mis annaks seotud osapooltele vajaliku informatsiooni, milles on arvesse võetud Eesti tingimusi ja võimalusi. Pakendite ohutu ringlussevõtu suurendamisele aitab kaasa mono- materjalidele üleminek. Biolagunevate pakenditega seonduv vajab detailsemat analüüsi ning selgust, millise jäätmevoo osana peaks toimuma nende edasine käitlemine. Samuti on oluline paika panna nõuded, millele biolagunevast plastist tooted Eesti tingimustes vastama peaks, et sellisest materjalist tooteid Eesti turule lasta tohiks. 2. Suurendada pakendijäätmete ringlussevõttu selliselt, et täidetud oleksid 2025. ja 2030. aasta olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Ohutu materjaliringluse suurendamiseks pakendivaldkonnas on vaja senisest suuremal määral pakendijäätmeid kokku koguda. 2020. aasta andmete kohaselt84 moodustavad pakendijäätmed umbes 32% segaolmejäätmete koostisest ning see protsent ei ole muutunud võrreldes 2013. aas- tal tehtud sarnase uuringuga85. Pakendijäätmete kogumissüsteem on Eestis rakendatud juba üle 15 aasta, kuid tagatisrahata pakendite liigiti kogumises suuri arenguid ei ole olnud. Küll paku- takse teatud Eesti piirkondades järjest enam võimalusi kohtkogumise teenuse võimalust, kuid valdavalt toimub pakendijäätmete kokkukogumine avalike kogumiskonteinerite kaudu, mis võivad teatud juhtudel tarbijate jaoks asuda liiga kaugel, on ebamugavad kasutada või ületäitu- nud. Samuti on avalike kogumiskonteinerite puhul laialdaseks probleemiks muude jäätmete kui pakendijäätmete äraviskamiseks kasutamine, mis halvendab pakendijäätmete ohutut ringlusse- võttu. Eesti taaskasutusorganisatsioonid on küll viimastel aastatel koostöös kohalike omavali- tustega täiendanud avalikke pakendijäätmete kogumiskohti ning vahetanud amortiseerunud ko- gumisvahendid uute vastu ning teatud piirkondades läinud üle kolme erineva liiki pakendijäät- mete kogumisele (plast- ja metallpakend, klaaspakend ning paber- ja kartongpakend), kuid Maailmapanga poolt teostatud Eesti jäätmekäitluse tervikanalüüs86 näitas, et selleks, et Eesti riik suudaks täita järjest ambitsioonikamad ringlussevõtu sihtarvud on vaja suurendada paken- dijäätmete kohtkogumist. Maailmapanga soovituste kohaselt tuleks kehtestada ka tehnilised miinimumnõuded ja indikaatorid pakendijäätmete liigiti kogumise ja sortimise süsteemile ning 84 „Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguse uuring“; SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus; 2020. Kättesaadav internetist: https://www.en- vir.ee/sites/default/files/sortimisuuringu_lopparuanne.pdf. 85 „Eestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise uuring; SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus; 2013. Kättesaadav internetist: https://www.en- vir.ee/sites/default/files/sortimisuuring_2013loplik.pdf. 86 Jäätmevaldkonna tervikanalüüs. Maailmapank. 2021. Kättesaadav: https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/jaat- mevaldkonna-tervikanaluus 97 Tööversioon luua ühtne kogumissüsteem kogu riigis. Samuti soovitati tulevikus ühildada kohalike omava- litsuste korraldatav vanapaberi ja taaskasutusorganisatsioonide korraldatav paber- ja kartong- pakendi kogumine. Eraldada tuleks kodumajapidamiste ja rühma- ja veopakendite kulustruk- tuurid, et tõsta süsteemi läbipaistvust ja vähendada ristsubsideerimist erinevate kogumisviiside ja materjalide vahel. Analüüs tõi välja vajaduse ka määrata selgelt vastutus turul tegutsevate taaskasutusorganisatsioonide vahel. Selleks tõi Maailmapank välja järgmised võimalused: 1) nõuda kehtivate kogumissüsteemide nõuete ja tehniliste miinimumnõuete täitmist, mis jõustamise tulemuseks võib kaasa tuua tegevuste ühendamise ja ühe taaskasutusorgani- satsiooni alla koondumise; 2) jagada riigi territoorium geograafiliselt taaskasutusorganisatsioonide vahel turuosa ja teenindatavate elanike arvu järgi; 3) rakendada kliiringut ehk kulude proportsionaalset jagamist või muud võrdväärset struk- tuuri; 4) luua jagatud vastutuse mudel, kus kohalikud omavalitsused vastutavad pakendijäätmete kogumise eest. Süsteemi muutmisel tuleks Maailmapanga hinnangul vaadata üle taaskasutusorganisatsioonide tegevusloa andmise ja tegutsemise nõuded. Muudatustega tuleks kehtestada täpsed nõuded te- gevusloa taotlemise ulatusele ja sisule, sealhulgas üksikasjaliku tegevuskava ja finantsprognoo- side esitamisele, teabevahetusele ja üldsuse teadlikkuse tõstmise programmile. Taaskasutusor- ganisatsiooni tegevusloa kehtivusaeg peaks Maailmapanga soovituste kohaselt olema piiratud aja ja viieaastase perioodiga. Üle tuleks vaadata ka tegevusloa uuendamise tingimused. Ees- märkide saavutamiseks tuleks suurendada oluliselt teadlikkuse tõstmisele suunatud kulusid. Taaskasutusorganisatsioonide poolt rahastatava teavitustegevuse kulu ühe elaniku kohta peaks soovituslikult olema 1 euro aastas. Maailmapank leidis, et taaskasutusorganisatsioonid peaksid esitama detailsed kommunikatsiooni ja teadlikkuse tõstmise kavad tegevusloa saamise osana. Maailmapanga soovituste kohaselt tuleks pakendiettevõtetele kehtestada moduleeritud tasud, võttes arvesse pakendite ringlussevõetavust, üksikute pakendiliikide saavutatud ringlussevõtu määra ja ringlussevõetud materjali sisaldust. Maailmapank leidis, et moduleeritud tasusid tuleks käsitleda tuluallikana Eesti osamakse maksmisel Euroopa Liidu eelarvesse ringlussevõtmata plastpakendite eest. Eelnevalt kirjeldatud reformide elluviimiseks soovitas Maailmapank luua eraldi huvirühma- dega konsulteerimise platvorm, sest laiendatud tootjavastutuse süsteemi muutmine pakendi- valdkonnas nõuab ulatuslikke ja regulaarseid arutelusid huvirühmadega. Selleks, et kokkukogutud pakendijäätmed jõuaksid suuremal määral ka ringlusse, on oluline suurendada pakendijäätmete tööstuslikku sorteerimise võimekust. Hetkel toimub pakendijäät- mete järelsorteerimine valdavalt käsitsi ning visuaalsel vaatluse põhjal ei ole reeglina võimalik erinevaid plastiliike üksteisest eristada. Samuti võetakse Euroopa Liidus suure tõenäosega pa- kendite märgistamisel suund, mis võimaldaks pakendite märgistust lasertehnoloogiat kasutades eristada. Selliselt on jäätmekäitlejatel võimalik kiirelt saada pakendimaterjali kohta andmeid ning suunata pakend sobivaimasse käitlussesse. Muudatuste elluviimine vajab investeeringuid. Pakendijäätmete, ennekõike plastpakendijäätmete jäätmekäitlusvõimekuse suurendamiseks on vaja uurida võimalikke alternatiive hetkel turul tegutsevatele ringlussevõtu võimalustele. Üheks alternatiiviks mehaanilisele ringlussevõtule on keemiline ringlussevõtt. Eesti ringmajanduse tu- levikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus“87 andmetel on arvukad uuringud näidanud, et keemilise ümbertöötlemise peamiseks kitsaskohaks on energiaintensiiv- sus ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju, mida on kulukas või isegi võimatu juhtida. 87 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 98 Tööversioon Samuti tõi uuring välja, et tänaseks ei ole veel laboriväliselt suudetud tõestada meetodi toimi- mist ja tõhustust tööstuses ega ohutust (nt ringlussevõetud plastis sisalduvate arvukate kemi- kaalide koostoime ümbertöötlemisel). Biolagunevad jäätmed Arvestades seda, et viimase rohkem kui 10 aasta jooksul ei ole segaolmejäätmetes toimunud biojäätmete sisalduse muutust, on eelkõige oluline keskenduda biojäätmete liigiti kogumise edendamisele. Tõhusalt tuleb rakendada hiljemalt 2023. aasta lõpuks eelkõige köögi- ja söök- lajäätmete tekkekohalt kogumine (alternatiiviks eelkõige eramajades ja hajaasustuse piirkonnas koht- ehk kodukompostimine) ning oluliselt edendada aia- ja haljastujäätmete kogumist jäät- mejaamades. Maailmapank on jäätmevaldkonna tervikanalüüsis soovitanud kogumisüsteemi- desse ja taristusse investeerimise ning teadlikkuse tõstmisega tõsta biojäätmete liigiti kogumist Euroopa parimate süsteemide tasemeni ehk vähemalt 65%-ni. Sellele lisandub kohtkompostitav biojäätmete kogus. Oluline on edendada teadlikkust korrektsest kohtkompostimisest ja sellest, milliseid tingimusi vajavad lagunemiseks toidujäätmed ning milliseid aia- ja haljastujäätmed. Saavutades liigiti kogumise taseme vähemalt 65% biojäätmete kogutekkest, suunates liigiti ko- gutud jäätmed maksimaalselt ringlusesse ning arvestades biojäätmete tekke ja ringlussevõtu hulka alates aastast 2025 ka kohtkompostitavaid koguseid, on vajalik saavutada hiljemalt aas- taks 2028 vähemalt 68% biojäätmete ringlussevõtu tase. Biojäätmete liigiti kogumise edenedes ning ringlussevõtu eesmärkide suurenedes kasvab vaja- dus käitlusvõimsuste järele. Maailmapank on andnud hinnangu, et köögi- ja sööklajäät- mete käitlemiseks (näiteks tunnelkompostimiseks või anaeroobseks kääritamiseks) on vaja täiendavat käitlusvõimsust 20 000 tonni aastas, kuid tegelik täiendav vajadus uute käit- lusvõimsuste järele on oluliselt suurem ning köögi- ja sööklajäätmete ja aia- ja haljastu- jäätmete peale kokku vähemalt 70 000 t. Uute käitlusvõimsuste rajamisel on vaja arves- tada olemasolevate käitluskohtade asukohtadega ning tagada biojäätmete käitlemine eri Eesti piirkondades. Näiteks on hetkel käitlusvõimsustes olulised puudujäägid Lõuna-Eestis. Suure biogaasipotentsiaaliga biolagunevad jäätmed tuleks kompostimise asemel suunata kää- ritisse, väiksema biogaasipotentsiaaliga jäätmed kompostimisrajatisse. Tallinnas oleks analüüsi autorite hinnangul asjakohane laiendada Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kompostimis- rajatist asendades membraankompostimine kinniste tunnelreaktoritega. Arvestada tuleb aga ka vajadusega tagada näiteks saartel ja Ida-Eestis tekkivate biojäätmete käitlemine. Eestis on hulk biogaasijaamasid, mis käitlevad põllumajanduses tekkinud jääke ja jäätmeid, kuid mitte köögi- ja sööklajäätmeid. Neid jaamasid oleks võimalik kohendada ka biojäätmete käitlemiseks ning samades kääritites või rajatavates lisakääritites võtta vastu ka biojäätmeid. See eeldab eeltööt- lemiseks vajalike seadmete olemasolu, et eemaldada biojäätmetest võõrised (nt plast, metall jm), samuti loomseteks kõrvalsaadusteks klassifitseeritud sisendmaterjali või valminud kääri- tusjäägi hügieniseerimist/pastöriseerimist. Samuti on oluline olemasolevate käitluskohtade (kompostimisrajatised ja biogaasijaamad) käit- lusprotsesside tõhustamine, et edendada jäätmete lakkamise kriteeriumidele vastavust ja neis kohtades ringlussevõttu ehk tootestaatuses komposti ja kääritusjäägi tootmist (R12o asemel on asjakohane käitlustoiming R3o). Ringlussevõtu edendamine ei ole oluline mitte ainult biojäätmete, vaid ka teiste biolagunevate jäätmete puhul, eelkõige reoveesette puhul, mida seni pole ringlusesse võetud. Reoveesete si- saldab kriitilise tähtsusega toorainet fosforit, mistõttu on äärmiselt oluline edendada reoveesette ringlussevõttu ning tagada seeläbi ka fosfori ringlusesse suunamine. Üha rohkem vaadatakse Euroopa suuremates reoveepuhastites fosfori reoveesettest eraldamise poole, kuid toitainete 99 Tööversioon taaskasutamine või ekstraheerimine tähendab suuri investeeringuid ja kõrgeid opereerimisku- lusid, mis Eesti väikeste puhastite juures veel kõne alla ei tule. Seetõttu on Eestis veel suur vajadus töödeldud reoveesette otsekasutuse järele. Reoveesette tootena kasutamise osas on val- minud uuring, mille tulemused annavad olukorrast parema ülevaate.88 Oluline on aga arvestada, et reoveesete on reovee puhastamise käigus tekkiv jääde, mille pea- mine eesmärk on puhastusprotsessi käigus siduda endasse võimalikult palju saasteaineid. Mida rohkem saasteaineid puhastusprotsessi käigus settega suudetakse reoveest väljutada, seda puh- tam on loodusesse suunatud heitvesi. Seega, et looduskeskkonda satuks nii heitvee kui ka reo- veesette kasutuse kaudu vähem ohtlikke aineid, tuleb nendega tegeleda juba tekkekohas. Näi- teks tööstuses tootmisprotsessides ohtlike ainete käitlemisel kasutada eelpuhasteid või asendada ohtlikud ained keskkonnasõbralikumatega. Varasemalt on Eesti riigi jäätmekava, aga ka erinevad analüüsid käsitlenud regionaalsete olme- reoveesette käitluskeskuste rajamist ja selleks vajalike investeeringute tegemist. Keskkon- naministeeriumi 2017. aastal koostatud analüüs89 on toonud välja, et suuremate keskuste puhul on võimalik tagada ühtlasemad tingimused, suuremate koguste töötlemine ja seeläbi parem kva- liteet ning jäätmete lakkamise kriteeriumidele vastavus. Suuremate komplekside rajamisega muutub tasuvaks moodsamate tehnoloogiate kasutamine ning sellega koos on võimalik vähen- dada seni piirkonniti esinevaid haisuprobleeme. Samuti on võimalik suuremate komplekside loomisega saavutada väiksem mõju veeteenuste hinnale võrreldes väiksemate kompleksidega. Suuremate komplekside positiivseks küljeks on oskusteave ja kogemused, mis on saavutatud keerukamate tehnoloogiate kasutamisel. Suurematel kompleksidel on suuremad finantsvõima- lused nii investeeringute kui ka kvalifitseeritud töötajate osas. Riigi jäätmekava 2022–2028 pe- rioodil on oluline koostada teekaart reoveesette käitlemise edendamiseks Eestis ning alus- tada selle rakendamisega. Sarnaselt Eestile on reoveesette teekaardi koostamine plaanis ka Soome jäätmekavas. Teekaardi koostamisel on oluline arvestada ka Euroopa Liidu suundasid ja eesmärke reovee- sette käitlemisel ning vajadusel teha teekaardis jäätmekava kehtivuse perioodil kohendusi, kuna jäätmekava koostamise ajal on Euroopa Komisjon reoveesetete direktiivi 86/278/EMÜ üle vaa- tamas ja uusi meetmeid kaalumas. Jäätmekava kehtivuse perioodil pole välistatud Euroopa Liidu tasandil täiendavad ohutus- ja kvaliteedinõuded reoveesettele või hoopis teatud juhtudel piirangud reoveesette ringlussevõtuks. Seadusandlikku ettepanekut Euroopa Komisjonilt direk- tiivi muutmiseks on eeldatavalt oodata 2022. aastal. Eesmärgid 1) Eestis on olemas piisav biolagunevate jäätmete ringlussevõtu võimekus, mis võimaldab väärindada biolagunevates jäätmetes sisalduvat ressurssi toormena. 2) Esmasest toormest väetise kasutamine on järk-järgult asendunud biolagunevatest jäät- metest valmistatud toodete kasutamisega.. 3) Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt suureneb igal aastal. 88 Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool, 2020. Reoveesette tootestamise uuring. Lõpparuanne. Kättesaadav: https://evel.ee/wp-content/uploads/2020/12/KIK-lopuraport-v5-Reoveesette-tootestamise-uuring-lopparuanne- TU-ja-EMU.pdf 89 Reoveesette käitlemine - peamised probleemid ja võimalikud lahendused. https://envir.ee/media/797/download 100 Tööversioon Põlevkivitööstuse jäätmed – ohutu materjaliringlus Eesmärk: Võtta põlevkivitööstuse jäätmeid võimalikult suures ulatuses ringlusse Tekstiilijäätmed Oluline on arendada ja luua võimalusi kasutatud rõivaste ja tekstiilijäätmete ringlussevõtuks piirkonnas (Eestis ja lähiriikides). Korduskasutuse ja ringlussevõtu arendamiseks tuleb algatada ja edendada piirkondlikku ja regionaalset koostööd. Rõiva ja tekstiilijäätmete liigiti kogumise suurendamiseks tuleb liigiti kogumist rakendada li- saks kodumajapidamistele ka avaliku sektori organisatsioonides (nt haiglad, kaitsevägi, hool- dekodud) ja eraettevõtetes. Eesmärgid 1) Eestis on olemas piisav kokkukogutud kasutuskõlbliku tekstiili ja tekstiilijäätmete es- matöötlemisvõimekus. 2) Rõivad ja tekstiil liiguvad ringses süsteemis, kus korduskasutusse sobimatud jäätmed suunatakse materjalina ringlusse ning tekstiilijäätmete ringlussevõtu määr suureneb igal aastal. Plastijäätmete ohutu materjaliringluse suurendamise eesmärgid on seotud pakendijäätmete eesmärkidega. Prügilate ja jääkreostuse teemat kajastatakse peatükis 3.3. 3.3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna Peatükis on kajastatud jäätmevood, mis omavad suurimat mõju käesoleva eesmärgi täitmisele Ohtlike jäätmete käitlemine Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses Eesmärgid  Vaivara OJKK üheks eesmärgiks peaks olema tagada riigipoolne kriisi- või eriolukorras ohtlike jäätmete suunamise võimalus.  Tagada ohtlike jäätmete ladestamise võimekus ning maandada risk, et ohtlikud jäätmed hakkavad kuhjuma. Ohtlike jäätmete vedu reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud kord. Euroopa Komisjon on tegi 2021.a no- vembris ettepaneku muuta jäätmesaadetiste määrust 1013/2006, üheks ettepanekuks on keelata jäätmete kõrvaldamine teistes liikmesriikides, välja arvatud teatud tingimustel. See ettepanek võib tulevikus teha keerulisemaks ohtlike jäätmete väljaveo teistesse liik- mesriikidesse kõrvaldamiseks. 101 Tööversioon  Töötada välja konkreetsed tingimused ja erakorraliste juhtude lahendamise korraldus ohtlike jäätmete ladustamiseks ning kõrvaldamiseks, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete erakorralist ladustamist või ladestamist. Põlevkivitööstuse jäätmed Hetkel on problemaatilisem põlevkivijäätmetest poolkoks. Poolkoksiga on seotud mitmed nõu- kogudeaegse tööstusega tekkinud jääkreostusobjektid, mis tekitavad täna riigile nii ühekordseid kui püsivaid järelhoolduskulusid. Lisaks pärandkuludele tuleb arvestada ka võimalike tulevi- kukuludega jääkreostusallikate likvideerimisel ja seiramisel. Poolkoksi taaskasutusvõimalused on praegusel hetkel väga piiratud. Poolkoksi pole viimasel neljal aastal taaskasutusse suunatud, kogu tekkinud pookoks on ladestatud prügilatesse. Teo- reetiliselt on poolkoksi puhul taaskasutusvõimalusi küll olemas, kuid majanduslikult tasuvaid ja reaalselt rakendatavaid võimalusi, peale prügilate korrastamise, on hetkel väga vähe. Eesmärk: Oluline on vähendada põlevkivijäätmetest tulenevat ohtu inimesele ja looduskesk- konnale tervikuna. Jääkreostus Eesmärk - saastunud pinnase sh jääkreostusobjektide korrastamist/ohutustamist tuleb jätkata. Pikemas perspektiivis tuleb likvideerida kõik saastunud alad. Euroopa Liidu mullastrateegia seab eesmärgiks saastunud alade likvideerimise aastaks 2050. - Saastunud pinnase käitlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast. Saastunud pinnase ja sü- venduspinnase kõrvaldamine peab olema viimane eelistus. Prügilad Jäätmete ladestamist prügilatesse on vaja järk-järgult vähendada, et vältida kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale ning tagada majanduslikult väärtuslike jäätmematerjalide järk- järguline ja tõhus taaskasutusse võtmine jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Kuna ladestamine on üheks oluliseks KHG-de heite allikaks, siis on oluline ladestamist vähendada. Jäätmete ladestamise suurem piiramine, alustades jäätmevoogudest, mille suhtes kohaldatakse liigiti kogumist, nagu plasti-, metalli-, klaasi-, paberi- ja biojäätmed, annab selget keskkonnaalast (sh KHG-de heite vähendamine), majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Suure osa olmejäätmeist moodustavad biolagunevad olmejäätmed. Töötlemata biolagu- nevate jäätmete prügilatesse ladestamisega kaasneb märkimisväärne kahjulik keskkonnamõju kasvuhoonegaaside heite ning pinna- ja põhjavee, pinnase ja õhu reostuse tõttu. On oluline ko- guda ja käidelda biolagunevad jäätmed teistest jäätmevoogudest eraldi, vältida nende ladesta- mist ning teha ladestatavate jäätmetega ladestamiseelseid töötlemistoiminguid, sh stabiliseerida jäätmete orgaanilist osa, et vähendada nii palju kui võimalik selliste jäätmete prügilasse lades- tamise kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele. 102 Tööversioon Prügilasse on keelatud ladestada jäätmeid, mis ei ole läbinud töötlemist ja olmejäätmeid, mis on kogutud liigiti korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks, välja arvatud jäät- med, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete edasise töötlemise käigus ja mille puhul prügilas la- destamine on keskkonnale ohutuim lahendus. Alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti tekitatud olmejäätmete üldkogusest samal aastal. Tagatud peab olema, et jäätmeid võetakse ringlusse või taaskasutatakse muul viisil ning vähe- nema peab ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete ladestamine prügi- lasse. Prügilate igapäevasel käitamisel tuleb järgida kõiki prügilate käitamisnõudeid, jälgida ja elimi- neerida isesüttimise võimalused jms teha regulaarset seiret ennetamaks võimalikud keskkon- naohtlikud olukorrad. Samuti tuleb prügilaomanikel järgida, et oleks tagatud tagatisnõue, st ajaks kui on vajadus prügilad korrektselt sulgeda nende täitumise korral. Kuigi jäätmete liigiti kogumine peab alguse saama tekkekohalt ja prügilatesse peavad jõudma jäätmed, mis vajaks minimaalselt sortimist ei ole käesoleval hetkel liigiti kogumise tase piisav. Esile võib kerkida probleem, et olemasolev prügilate töötlemisvõimekus ei pruugi tagada piisavas mahus ladestu- seelset käitlust. Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (edaspidi Prügiladirektiiv), seab muu- hulgas eesmärgiks, et prügila sulgemisel ja järelhoolde perioodil välditakse nii palju kui või- malik ladestatud jäätmetest tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Prügila käitaja peaks rahalise tagatise või muu samaväärse tagatise abil tagama, et kõik prügila käitamisest tulenevad kohustused on täidetud, sealhulgas kohustused, mis on seotud sulgemise ja prügila järelhooldusega. EL ühtekuuluvusfondi rahadega on suletud tööstusjäätmete prügilad, samas on oluline jätkata nende (Kohtla-Järve kui ka Kiviõli) tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate järelseiret ja –hool- dust. Järelseire eesmärgiks on jälgida suletud tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila ja selle mõ- juala keskkonnaseisundit ning selle võimalikke olulisi muutusi ning hinnata elluviidud sulge- mistööde efektiivsust. Järelehoolduse eesmärgiks on prügila sulgemisel ehitatud rajatiste hool- damine nende korrashoiuks ja funktsionaalsuse tagamiseks. Eesmärgid: 1. Kõikides aktiivselt kasutusel olevates prügilates toimuv tegevus vastab õigusaktides ja kesk- konnalubades sätestatud tingimustele. Vanad nõuetele mittevastanud prügilad on nõuetekoha- selt suletud ja teotatakse järelhooldust vastavalt seirekavadele. 2. 2028. aastaks väheneb ladestatavate jäätmete osakaal jäätmetekkest võrreldes 2020. aastaga, sealhulgas ladestatud olmejäätmete kogus jääb alla 10 % olmejäätmete tekkekogusest. POSe sisaldavad jäätmed Eesmärk – vältida POS-ide sattumist ringlusesse ja seeläbi keskkonda (panustab ka esimesse ja teise strateegilisse eesmärki) 103 Tööversioon Riikidevaheline jäätmevedu Jäätmete riikidevahelisel veol tuleb tagada: 1. Eestisse ei toimu selliste jäätmete sissevedu või Eestist väljavedu, mis võivad seada ohtu Eestis tekkinud jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise eesmärkide saavutamise; 2. Eestisse ei toimu selliste jäätmete sissevedu, mille tagajärjel tuleb Eestis tekkinud jäät- med kõrvaldada või töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas jäätmehierarhia ja jäätmekava eesmärkidega; 3. Eesti ei muutuks ringussevõetamatute või raskesti ringlussevõetavate (sega)jäätmete sihtkohaks. Näiteks ehitus- ja lammutussegaprahi jm segajäätmete Eestisse sisseveol muudeks taaskasutamistoiminguteks kui ringlussevõtt ja korduskasutuseks ettevalmis- tamine, tuleb arvestada riikidevaheliste jäätmeveo lubade andmisel geograafilise lähe- duse ja jäätmehierarhia põhimõtetega. Kui lähemal on keskkonnanõuetele vastav käit- luskoht olemas, siis selliste jäätmesaadetiste vedu mitte lubada. Eeltoodud põhimõtteid arvestavad: 1. Keskkonnaamet riikidevaheliste jäätmesaadetiste veolubade menetlemisel; 2. Keskkonnaministeerium, kes vajadusel piirab siseriikliku seadusandluse muutmisega teatud jäätmesaadetiste Eestisse sisseveo; 3. Keskkonnaamet koostöös Maksu- ja Tolliametiga, kes vajadusel tõhustavad järelevalvet riikidevaheliste ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamiseks ja tõhusama kontrolli ta- gamiseks. Jäätmevaldkonna digitaliseerimine Jäätmeandmete haldamise süsteem ei vasta enam riigi ega ELi tänasele aruandluse vajadusele. Jäätmeandmete kogumine ei ole oma hõlmatuse, detailsuse ja kvaliteedi poolest piisavalt usal- dusväärne ning puudub piisav järelevalve ja jõustamine. Puudused süsteemis võivad olla tingi- tud ebapiisavast õiguslikust regulatsioonist ja valdkonnas valitsevast tööjõu voolavusest ja nap- pusest (Maailmapank, 2021) Täna on andmete laekumisel pikk viibeaeg (1-2a), andmete kvaliteet ei ole hea ja nende tööt- lemine on suure käsitöö mahuga. Kohalikel omavalitsustel (edaspidi KOV) on suur roll jäätme- käitluse korraldusel, aga kogutavad andmed ei võimalda KOV tasemel jäätmekäitlust sh ring- lussevõttu adekvaatselt hinnata. Andmete alusel ei pakuta avalikkusele ega otsustajatele lihtsalt mõistetavaid ülevaateid jäätmevaldkonna arengutest. Sellises olukorras on valdkonna juhtimine ja arendamine keeruline. Inimesed ei usu, et jäätmete liigiti kogumisest kasu oleks. Arvatakse, et niikuinii jõuavad ka liigiti kogutud jäätmed prügimäele või põletusse. Kokkuvõttes ei soovi inimesed jäätmeid liigiti koguda ja Eestil on keeruline täita olmejäätmete ringlussevõtu ees- märki, mis on 55% (hetkel 30%) aastaks 2025 (Innosprint, 2022). Eesmärgid: 104 Tööversioon 1) Andmeid kogutakse reaalajamajanduse (RTE) andmepõhise aruandluse põhimõtete alu- sel, mis lihtsustatult tähendab võimalikult automaatset masin-masin andmevahetust, kus inimese osa on minimaalne90; 2) Andmepõhine juhtimine, mis tähendab, et andmeid rakendatakse sisuliste eesmärkide täitmiseks nagu nt ringlussevõtu töölauad (avalikkusele, riigile, KOV-le, järelevalvele), automaatsed hoiatused/teavitused ettevõtetele jms. 3) Avaandmete alusel loovad ettevõtted uusi ringmajanduse ärimudeleid; 4) Andmevahetus on kvaliteetne ja õigeaegne; 5) Riigi kogutud ja avaldatud jäätmealaseid andmeid peetakse usaldusväärseteks. Meetmete kavandamisel tuleks lähtuda muuhulgas Maailmapanga tööst, kus on esitatud soovi- tused tegevuskavaks andmehalduse korrastamiseks lühi-, kesk- ja pikas perspektiivis. 90 Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul. Vt. täpsemalt: https://realtimeeconomy.ee/ 105 Tööversioon 4. Keskkonnahoidlik ja ringne hankimine Keskkonnahoidlik riigihange on mõjuvõimas tööriist, mille abil saavutada ringmajanduse, klii- mamuutuste, ressursikasutuse ning kestliku tarbimise ja tootmisega seotud keskkonnapoliitili- sed eesmärgid, arvestades eelkõige, kui olulised on avaliku sektori kulutused kaupadele ja tee- nustele. Valitsussektori kulutused ehitustöödele, asjadele ja teenustele moodustavad umbes 14 % ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Keskkonnahoidlik riigihange (KHRH, inglise keeles Green Public Procurement) on tavapä- rane riigihange, mille käigus hangitav kaup, teenus või ehitustöö on keskkonnahoidlik ning väikseima võimaliku negatiivse keskkonnamõjuga. (https://envir.ee/ringmajandus/ringmajan- dus/keskkonnahoidlikud-riigihanked). Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankija hangib kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul (ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel) väik- sem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kau- pade, teenuste ja ehitustöödega. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijale kohustuslikuks alates lihthanke piirmäärast riigihangetes keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joones- tuspaber (https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021013). Ringhange ehk ringne riigihange (inglise keeles Circular Procurement) on hange, mis kes- kendub ringsetele toodetele, teenustele ja töödele, millel on pikem eluiga, pikaajaline väärtus ja/või mis panustavad ringsete energia- ja materjalivoogude kujundamisse tarneahelas, selle kaudu vähendades ja parematel juhtudel ka vältides negatiivset keskkonnamõju ning jäätmete- ket kogu toote olelusringi jooksul (https://ringhanked.ee/). Kasutades oma ostujõudu selleks, et valida väiksema keskkonnamõjuga asju, teenuseid ja ehi- tustöid, saavad nad anda suure panuse kohalike, piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste kest- liku arengu eesmärkide saavutamisse. Keskkonnahoidlikel riigihangetel võib olla suur innovat- siooni tagant tõukav jõud, sest need tekitavad tööstuses tõelise huvi arendada välja keskkonna- hoidlikke tooteid ja teenuseid. Läbi keskkonnahoidlike ja ringsete hangete: • Elanike tervis ja heaolu on kaitstud keskkonnasaastega seotud ohtude ja mõjude eest. • Saavutame ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse. • Soodustame hangitavat jäätmekäitlusteenust ja jäätmekäitlusprotsesse (vähem jäätmeid tekitavate protsesside või materjalide korduskasutamise ja ringlussevõtu edendamise kaudu). • Toetame otseselt ja kaudselt aastaks 2050 saavutamaks kliimaneutraalsust. • Väldime ja piirame õhu-, vee- ja pinnasereostust (kemikaalide kontrollimise ja ohtlike ainete kasutamise piiramise kaudu). • Edendame kestlikku põllumajandust. • Soodustame ELi looduskapitali säilimist ja järjepidevat kaitset. Hanke koostamisel määratle suurimad keskkonnamõjud ja keskendu kriteeriumite koostamisel nende mõjude vähendamisele 106 Tööversioon 5. Tegevuste rahastamine Riigi jäätmekava 2014-2020 elluviimisel on toimunud mitmeid suuri arenguid, mida on toeta- tud struktuurivahenditest, muudest toetusvahenditest ja ka riigieelarvest. Ka uue Riigi jäätme- kava 2022-2028 eesmärkide elluviimiseks tuleb planeerida rahalisi vahendeid. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse91 kaudu on rahastatud ja rahastatakse ka edaspidi nii riiklikest vahenditest (Keskkonnaprogramm) kui ka EL struktuurivahenditest ja muudest välis- vahenditest mitmeid olulisi jäätmevaldkonna ja laiemalt ringmajanduse valdkonna tegevusi. Vajalik on edaspidi enam suunata keskkonnatasudest laekuvat tulu keskkonnaprobleemide en- netamiseks ja lahendamiseks, ka riigi kohustusse jäänud pärandmõjude ja keskkonnaproblee- mide lahendamiseks (Kukruse aherainepuistangu seire, poolkoksimägede järelhooldus ja seire). Jäätmete liigiti kogumise suurendamiseks ja sellega seoses ka ringlussevõtu edendamiseks on planeeritud jätkata mitmete toetusmeetmetega, kuid luua ka mitmeid uusi võimalusi jäätme- käitluse ja laiemalt ringmajanduse edendamiseks. 2021. aastast algas uus Euroopa Liidu rahastusperiood, mille raames on Eestil samuti võimalik saada vahendeid erinevate projektide toetamiseks. Eesti majanduse arenguga seoses eraldata- vate vahendite hulk järgmisel eelarveperioodil küll väheneb, kuid Eesti saab ka edaspidi ELi eelarvest rohkem toetusi, kui sinna maksab. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldataks Eestile 2021–2027 perioodiks ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ca 3 miljardit eurot. Konkreetne summade jaotus erinevate valdkondade vahel selgub pärast rakenduskava ametlikku kinnita- mist.92 Kuna üheks märksõnaks on Rohelisem Euroopa93, siis on vahendeid planeeritud ka ringmajanduse ja sh jäätmevaldkonna arendamiseks, kokku ca 111 miljonit eurot.94 Täpsemalt vt tabelit nr 1. Lisaks on iga-aastaselt võimalik toetust küsida KIK keskkonnaprogrammist, kus saavad toetust nii KOVid kui ka ettevõtjad, ülikoolid ja MTÜ-d. Keskkonnaprogrammi ringmajanduse prog- rammist on muude tegevuste hulgas võimalik saada toetust nii jäätmete liigiti kogumise taristu arendamiseks, ohtlike jäätmete kogumisringideks, jäätmetekke vältimiseks ja korduskasutuse soodustamiseks, uuenduslike keskkonnakorralduslike lahenduste väljatöötamiseks. Lisaks on sealt võimalik toetust saada ka erinevate uuringute jaoks. KOV-idele ja muudele avalik-õigus- likele juriidilistele isikutele on maksimaalne toetusmäär 80%, ettevõtetele 50%. Viimastel aas- tatel on ringmajanduse valdkonnas jagatud ca 2 miljonit eurot aastas, 2020. aastal oli see koguni ca 4 miljonit, kuid seda ressursitõhususe valdkonna lisandumise tõttu. Euroopa Majanduspiirkonna toetuse raames (1,8 miljonit eurot) on kavas edaspidi suurendada keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist, edendada erinevate sihtrühmade (sh ettevõtted, ko- halikud omavalitsused, koolid) ringmajandusele suunatud tegevusi, tõsta avaliku sektori tööta- jate pädevust ringmajanduse valdkonnas ning avalikkuse teadlikkust ringmajandusest. 91 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid, viide 22. 92 Perioodi 2021-2027 planeerimine. Euroopa Liidu struktuuritoetus. Kättesaadav: https://www.struktuurifon- did.ee/et/struktuuritoetustest/perioodi-2021-2027-planeerimine 93 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikast rahastavad valdkonnad ja Eesti lähteseisukohad rahastamisprioriteetideks. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/de- fault/files/Valistoetused/ukp-2021-2027.pdf 94 Struktuurivahendid 2021. https://ringmajandus.envir.ee/index.php/et/struktuurvahendid-2021 107 Tööversioon 2020. aasta lõpuks valmis ka jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonist- rateegia ja tegevuskava, mis aitab seada konkreetsemaid eesmärke ja finantseerimisvajadusi just selles valdkonnas. Lisaks on võimalik planeerida ka riigieelarve strateegia raames erinevaid teavitustegevusi, uuringuid jms. Riigipoolsetele meetmetele ja tegevustele lisaks panustavad iga-aastaselt jäätmekäitluse aren- gusse ka ettevõtjad. Tootjavastutusorganisatsioonid ja taaskasutusorganisatsioonid peavad iga- aastaselt läbi viima avalikkuse teavitamise kampaaniaid95. Lisaks on mitmed ettevõtted saanud aru, et rohelisem maailmavaade tuleb kasuks ka ettevõtte majandustulemustele, mistõttu on vii- mastel aastatel suurenenud investeeringud selles valdkonnas. Näiteks seoses investeeringutega ressursitõhususse, on mitmedki ettevõtjad teinud eelduseks oleva ressursiauditi omavahendi- test. Võrreldes käesoleva perioodi meetmega keskendutakse rohkem jäätmehierarhia esimestele etappidele. Toodete korduskasutus, jäätmetekke vältimine ja ringmajanduse tootmis- ja tarbi- mismudelid eelnevad jäätmete seotud tegevustele. Lisaks laiendatakse ressursitõhususe meedet teenindussektoriga ja jäätmete ringlussevõtu meedet ohutu materjaliringluse edendamisega. Väljakutseid ja sekkumisi raamib eesmärk minna aastaks 2050 üle kliimaneutraalsele ressursi- tõhusale ringmajandusele ning uus EL ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. See tä- hendab, et vaja on edendada üleminekut lineaarmajanduselt ringmajandusele ning vähendada oluliselt kliimamuutuste mõju. Täpsemalt on antud meetmete kontekstis väljakutseteks ressurs- side väärindamata jätmine ja vähene jäätmetest väärtusliku ressursi saamine. Meetmed on osa Eesti rohepöördest ettevõtluses ja panustab eelkõige strateegia „Eesti 2035“96 strateegilisse sihti: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Lisaks on sel sidusus järgmiste strateegiliste sihtidega: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad ini- mesed; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Ringmajandusele üleminek on konkurentsivõime kasvu eeldus ja vältimatu valik globaalsete trendide vaates. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020.a aruandega Eesti kohta97: i) vajadus investeerida ringmajandusse on endiselt märkimisväärne, ii) madal ressursitootlikkus ja iii) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet EE35 sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ näitaja ressursitootlik- kus, mis näitab riigis saadud majanduslik tulu eurodes ühe kilogrammi materjali kohta. EE 35 reformi „Majandus ja kliima“ näitaja ringleva materjali määr, mis näitab palju Eestis kasutatud materjalist ringselt kasutatakse. 95 Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1 § 17-4 lg 1 p 11 ja § 17-4 lg 5. 96 Strateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/stra- teegia 97 Rohelisem Eesti teemaleht. Ringmajandus ja ressursitõhusus. 108 Tabel 16. Planeeritavate tegevuste jaotus rahastusallika alusel Tegevus Vastutaja Finantsallikas Toetuse Sihtgrupp Strateegiline eesmärk summa/OF Ringmajanduspõhiste KEM SF/omafinantseering 6 mln €/ Ettevõtted, ring- 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- tootmis- ja tarbimismu- 4,76 mln € majandus-eks- mine ning jäätmetekke vältimine ja delite kasutuselevõtu perdid, KOVid, korduskasutuse edendamine edendamine KOVide ühen- 2. Ohutu materjaliringluse suurenda- dused mine Tööstuse ja teenindus- KEM SF/omafinantseering 34,5 mln €/ Ettevõtted 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- sektori, sh VKE-de, 69 mln € mine ning jäätmetekke vältimine ja energia- ja ressursitõhu- korduskasutuse edendamine suse tõstmine ja auditite toetamine Ettevõtete ressursitõhu- KEM RRF/ omafinantsee- 13,8 mln €/ Tööstusettevõt- 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- sus ring 27,6 mln € ted mine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine Jäätmetekke ja paken- KEM SF/omafinantseering 10 mln €/ Ettevõtted, 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- damise vältimine ja vä- 10 mln € MTÜd, KOV, mine ning jäätmetekke vältimine ja hendamine, toodete KOVide ühen- korduskasutuse edendamine korduskasutus dused Jäätmete liigiti kogu- KEM SF/omafinantseering 35,5 mln €/ KOV, KOVide 2. Ohutu materjaliringluse suurenda- mise taristu toetamine 16 mln € ühendused mine 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõju- dega arvestamine nii inim- kui ka loo- duskeskkonnale tervikuna Ringlussevõtu või- KEM SF/omafinantseering 25 mln €/ Ettevõtted, 2. Ohutu materjaliringluse suurenda- mekuse tõstmine ja 21 mln € KOV, KOVide mine ohutu materjaliringluse ühendused 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõju- tagamine dega arvestamine nii inim- kui ka loo- duskeskkonnale tervikuna 109 Ringmajanduse pi- KEM EMP/omafinantsee- 0,9 mln €/ KOV, KOVide 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- lootprojektid ring 0,16 mln € ühendused, rii- mine ning jäätmetekke vältimine ja giasutused korduskasutuse edendamine Ringmajanduse või- KAUR EMP/omafinantsee- 0,9 mln €/ Riik, KOV 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- mekuse tõstmine ring 0,16 mln € mine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine 2. Ohutu materjaliringluse suurenda- mine 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõju- dega arvestamine nii inim- kui ka loo- duskeskkonnale tervikuna Ringmajandusvald- KEM Keskkonnaprog- 0,9 mln €/ Ettevõtted, tea- 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- konna teadusuuringud ramm/omafinantsee- 0,16 mln € dusasutused mine ning jäätmetekke vältimine ja (jäätmed, keskkonna- ring korduskasutuse edendamine korraldus, maapõu, ke- 2. Ohutu materjaliringluse suurenda- mikaalid), uuendusli- mine kud keskkonnakorral- 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõju- duslikud lahendused, dega arvestamine nii inim- kui ka loo- ohtlike jäätmete ja eter- duskeskkonnale tervikuna niidijäätmete ringid, jäätmetekke vältimine ning toodete või toote- komponentide kordus- kasutus, keskkonna- juhtimissüsteemid ja mitteformaalsed kesk- konna-juhtimissüstee- mid, ökomärgised 110 Uuringud KEM RE 1 mln € Riik 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- mine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine 3. Ohutu materjaliringluse suurenda- mine 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõju- dega arvestamine nii inim- kui ka loo- duskeskkonnale tervikuna Teavitustegevus KEM RE 0,5 mln € Riik 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- mine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine 2. Ohutu materjaliringluse suurenda- mine 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõju- dega arvestamine nii inim- kui ka loo- duskeskkonnale tervikuna Karjääride korrasta- KEM ÕÜF/RE 9,1 mln €/ Riik 2. Ohutu materjaliringluse suurenda- mine, altkaevandatud 3,9 mln € mine alade korrastamine, 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõju- ohtlike jäätmete käitlus dega arvestamine nii inim- kui ka loo- duskeskkonnale tervikuna 111 6. Mõõdikud Eesmärkide saavutamise hindamiseks tuleb seada mõõdikud, mis näitavad erinevate tegevuse mõju ning hindavad, kas tehtud meetmed on piisavad või oleks vaja täiendavalt meetmeid juurde rakendada. Iga eesmärgi kohta on riigi jäätmekavas kolm mõõdikut, mis iseloomustavad kõige paremini vastavaid eesmärke. Samas võivad ühe eesmärgi meetmed panustada ka teise eesmärgi mõõdikutesse. Andmeid nende näitajate kohta koguvad regulaarselt nii Keskkon- naagentuur, Keskkonnaamet kui Statistikaamet. Riigi jäätmekava eesmärgi „kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ja jäätmetekke välti- mise ja korduskasutuse edendamine“ saavutamist iseloomustavad kolm näitajat – palju meil jäätmeid inimese kohta tekib, mis on meie ringmaterjali osakaal ning kui suur osa pakenditest on korduskasutatavad. 1. Jäätmeteke inimese kohta (va põlevkivijäätmed) –algtase 4151 kg/in (2020), sihttase 4000 kg/in(2028), allikas Keskkonnaagentuur 2. Ringleva materjali määr – algtase 17% (2020), sihttase 25% (2028), allikas Statistikaamet 3. Korduskasutatava pakendi osakaal turule lastud pakenditest –algtase 0% (2020), sihttase 10% (2028), allikas Keskkonnaagentuur Riigi jäätmekava eesmärgi „ohutu materjaliringluse suurendamine“ saavutamist iseloomus- tavad kolm näitajat – palju olmejäätmeid ringlusse võeti, palju pakendijäätmeid ringlusse võeti ja palju ehitus-lammutusjäätmeid ringlusse võeti. 1. Olmejäätmete ringlussevõtt – algtase 29% (2020), sihttase 58% (2028), allikas Kesk- konnaagentuur 2. Pakendijäätmete ringlussevõtt–algtase 66% (2019), sihttase 70% (2028), allikas Kesk- konnaagentuur 3. Tavajäätmete hulka kuuluvate ehitus- ja lammutusjäätmete (välja arvatud kivid ja pinnas ning süvenduspinnas) ringlussevõtt - algtase 16% (2019), sihttase 40% (2028), allikas Kesk- konnaagentuur Riigi jäätmekava eesmärgi „jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna“ saavutamist iseloomustavad kolm näitajat – palju oht- like jäätmeid taaskasutame, palju patarei- ja akujäätmeid kokku kogume ning palju elektri- ja elektroonikajäätmeid kokku kogume. 1. Ohtlike jäätmete taaskasutus – algtase 48% (2020), sihttase 55% (2028), allikas Kesk- konnaagentuur 2. Elektri ja elektroonikajäätmete kogumise määr - algtase 64% (2019), sihttase 85% (2028), allikas Keskkonnaagentuur 3. Patarei- ja akujäätmete kogumise määr - algtase 29% (2019), sihttase 65% (2025), sihttase 65% (2028) allikas Keskkonnaagentuur. 112 7. Jäätmete kommunikatsioon Jäätmetekke vältimine peab olema iga riikliku strateegia üks olulisemaid osi. See on jäätmehie- rarhias enne uuesti ringlusse võtmist ja taas materjaliks muutumist. Jäätmekava rakendamise lahutamatuks osaks on tugev kommunikatsioonikava, et seatud eesmärgid oleks võimalik prog- noositud ajaks täita. Esimene kommunikatsioonialane eesmärk on jäätmeteket vältida, aga tahest tahtmata liigiti jäätmeid tekib ja neid tuleb korduskasutuseks ettevalmistada või korduskasutada. Eesmärk on vältida maavarade nullist ammutamist, mis lokaalselt kui ka globaalselt põhjustab suurt nega- tiivset keskkonna-, majandus- ja sotsiaalmõju. Ringlusse võtmise protsendi suurendamiseks on hädavajalik parandada märgatavalt teadlikkuse tõstmise kampaaniate rahastamist ja koordineerimist. Vajalik on kodanike toetus ja aktiivne osalus, et nad jäätmeid liigiti koguks ning mõistaks uusi tootmis- ja tarbimismudeleid. Kom- munikatsioonimeetmed peavad olema korralikult läbi mõeldud, piisava rahalise kattega ja hästi koordineeritud. Nõue eraldada selleks 1% TVOde aastasest tulust ei ole viimastel aastatel liigiti kogumist suurendanud. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks ettenähtud ressursse on vaja märkimis- väärselt suurendada. TVOdel peaks olema kohustus esitada tegevusloa saamise taotlusega koos kommunikatsiooni ja teabekampaaniate kavad (Maailmapank, 2021. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava). Kohalike omavalitsuste roll on olla elanikele jäätmealase teadlikkuse suurendamisel infoga toeks, nõustada elanikke, kuidas õigesti jäätmeid liigiti koguda ja hoida elanikke kursis õigu- saktidest, regulatsioonidest. Selleks jagavad omavalitsuste esindajad näiteks artikleid ja infot kohalikes ajalehtedes, annavad kohalikele raadiokanalitele intervjuusid, kasutavad sotsiaalmee- dia ja kodulehe võimalusi, jagavad infomaterjalidena välja juhendeid ning suhtlevad otse oma elanikega kas siis e-kirjade, otsepostituste kaudu või infotundide raames. Samuti on eakama sihtgrupiga vahetut otsesuhtlust nii telefoni teel kui ka omavalitsuses koha peal. Võimalusel kasutatakse info jagamiseks ka välireklaami pindasid (Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurenda- mise kommunikatsioonistrateegia 2021-2022. (2020) Callisto Group OÜ). Keskkonnaministeerium tellib iga kahe aasta tagant „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu“, mis on näidanud, et inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud, aga samas ikkagi jõuab liiga palju väärtuslikku ressurssi segaolme prügikasti, kus jäätmed omav- ahel määrduvad ja neid ei ole enam võimalik hilisemas etapis eraldada või keskkonda. Eri liiki jäätmete teket (kui ei ole olnud võimalik jäätmeteket vältida) tuleks kommunikeerida vajadus- põhiselt:  Olmejäätmed- üheks kommunikatsiooni sihtrühmaks on laiem avalikkus, sest jäätme- kava teadlikkuse suurendamisel on oluline kogu ühiskonna mõtteviisi ja käitumismust- rite muutus. Selleks on oluline kommunikeerida laiemale avalikkusele nii jäätmesüs- teemi toimimist kui ka konkreetseid võimalusi, kuidas igaüks saab teadlikult panustada jäätmetekke vähendamisse ja vältimisse (Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia 2021-2022. (2020) Callisto Group OÜ). Elanikkonna tead- likkusest ja tarbimisharjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete, biojäätmete kui ka muude olmejäätmete tekkekoguse vähendamine. Olmes tekkivate jäätmete vältimisele aitab kaasa ka see, kuivõrd mugavaks on elanikele liigiti kogumine tehtud. Olmejäät- mete tekke vältimisel saab kõige rohkem ära teha Eesti elanikkond, mis väljendub ka 113  koheselt näitajates. Saades kodanikud jäätmeliigi põhiselt koguma - väheneb segaol- mejäätmete osakaal märgatavalt. Eesti elanike teadlikkusest, tarbimisharjumustest ja käitumisest sõltub, kas pakendi-, bio-, tekstiilijäätmed ja vanapaber kogutakse liigiti eraldi või visatakse segaolmesse kokku. Iga aastased üle-eestilised jäätmetekke välti- mise ja liigiti kogumise teadlikkuse tõstmise kampaaniad on näidanud, et info jõuab elanikeni ja harjumused on muutunud või muutumas, mis väljendub liigiti kogumise taseme näitajas. Endiselt tuleb aktiivsemalt ja poole suurema mahuga (sh eelarvega) läbi viia teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, kus on kasutusse võetud ka nügimise tehni- kaid.  Ehitus- ja lammutusjäätmed - teadlikkus peab tõusma, et võimalikult palju endiselt kvaliteetset ehitus- ja lammutusmaterjali jõuaks uuesti korduskasutusse või ringlusse. Taaskasutamine tagasitäite näol ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Kui tavatar- bijad ikkagi üritavad materjale korduskasutada, siis kõige suurem probleem leiab aset ehitus- ja lammutusobjektidel. Ehitus- ja lammutusjäätmed lähevad üldjuhul kõik ühte konteinerisse kokku, mis tähendab, et eri liiki materjalid määrduvad ja ringlussevõtt on raskendatud ja kordades ressursimahukam. Teadlikkuse tõstmise kampaania peab olema suunatud arendajatele, ehitajatele, hankijatele. Tuleb tugevalt rõhutada, et eri liiki materjalid tuleb nende tekkekohas juba eraldi konteineritesse panna. Teise asjana on ääretult oluline, et hankijad juba kirjutaksid hangetesse sisse liigiti kogumise. Ehitus- ja lammutusjäätmete riiklik kommunikatsioon on olnud aastakümneid puudulik.  Ohtlikud jäätmed – teavituskampaaniad, et ohtlikke jäätmeid on võimalik üle anda jäätmejaamadesse ja ohtlike jäätmete kogumispunktidesse peavad jätkuma. Kohalike omavalitsuste toetamine ohtlike jäätmete ja eterniidi kogumisringidega vähendab oht- like jäätmete sisaldust tavajäätmetes. Kogumisringide tugev kommunikatsioon langeb KOVi haldusalasse. Tarbijad peavad olema teadlikud, et ohtlikke jäätmeid (nt vanaõli, pestitsiidide jäägid, värvijäätmeid, eterniit, rehvid patareid jt) tuleb ettenähtud kohta üle anda. Jäätmed, mis sisaldavad koheselt või käitlemisel või on puutunud kokku ohtlike ainetega, asbest ja eterniit jm tuleb viia jäätmejaama. Ohtlike jäätmete kommunikat- siooni peab tegema Keskkonnaministeerium koostöös KOV-dega ja tootjad ning TVOd.  Probleemtoodetest tekkinud jäätmed on tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäi- ringuid või keskkonna ülemäärast risustamist tekitavad jäätmed - mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, patareid ja akud, rehvid ning põllumajandusplast. Teadlikkuse kampaaniad peavad olema suunatud tarbijatele, et probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tuleb liigiti koguda, et need ei satuks segaolme- jäätmete hulka ega keskkonda ja ei ohustaks inimeste tervist. Kasvava majanduse ja sellega kaasneva suurenenud tarbimisega ühiskonna väljakutseks on tegeleda üha suu- remate jäätmete kogustega. Need tekivad loodusressursside arvelt, samas, kui nendest jäätmekogustest vabanemiseks tuleb ohverdada nii keskkonda kui tervist. Tarbija peab läbi teavituskampaania aru saama, et ohtlike jäätmete kodus hoiustamine on keskkon- nale kordades suurema koormusega, kui see, et viies need jäätmejaama – lähevad ma- terjalid uuesti ringlusesse ja ei pea nullist maavarasid/ ressursse ammutama (tootes nen- dest materjalidest samaväärset või muud toodet). Liigiti kogumine on elektroonikaro- mude eritöötluse ja ringlussevõtu tagamise eeltingimus ning vajalik inimeste tervise ning keskkonnakaitse soovitud taseme saavutamiseks. TVOdel on kohustus panustada tarbijate teadlikkuse tõstmisesse, kokku kogumisse ja ringlusse võttu. Samamoodi on ka tootjal kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud jäät- mete tagastamiskohtadest ning korraldada teabekampaaniaid kasutajate keskkonnatead- likkuse tõstmiseks. 114  Pakendijäätmed – suurendada märgatavalt avalikkuse teavitamise kulusid, et toetada kodumajapidamiste osalust jäätmete liigiti kogumises ja saavutada suurem kodumaja- pidamiste pakendijäätmete uuesti ringlusse võtmise protsent. Soovitatav minimaalne avalikkuse teavitamise kulu, mille peavad kandma TKO-d, peaks olema aastas üks euro inimese kohta. Avalikkuse teavitamise miinimumkulude läviväärtus tuleb sõnastada TKOde aastase tulu protsendina, eeldades, et koondtulemus on aastas üle 1,3 miljoni euro. TKOdel peab olema kohustus esitada tegevusloa saamise taotlusega koos kom- munikatsiooni ja teabekampaaniate kavad (Maailmapank, 2021. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava).  Biolagunevad jäätmed - töötada välja ja võtta kasutusele kaasamisprogramm, millega ärgitada kodumajapidamisi oma käitumist muutma. See peaks hõlmama: a) üleriigilist väga silmatorkavat käitumise muutmise kampaaniat mitmes meediakana- lis; b) riiklikke standardseid kommunikatsioonimaterjale, mida omavalitsused ja teenu- seosutajad saavad oma tarbeks kohandada; c) järelevalve- ja hindamisraamistikku, mille abil jälgitakse biojäätmete rohkema kogu- mise edenemist. Viimati nimetatu peaks sisaldama põhjalikku jäätmete koostise ana- lüüsi programmi alguses, et saada teada lähteolukord ja toidujäätmete laad (nt koguda andmeid söödava ja mittesöödava toidu osakaalu kohta ning teha tarbijate käitumise uuring, et teada saada, mis on peamised toidujäätmete tekke mõjurid) (Maailmapank, 2021. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tege- vuskava).  Põlevkivitööstusejäätmed on kaevandamisel ja rikastamisel aheraine, elektritootmisel põlevkivi lend- ja koldetuhk ning põlevkiviõli tootmisel poolkoks, tahke soojuskandja seadmel must tuhk (lendtuhk), koldetuhk ja fenoolvesi. Teadlikkuse meetmed jagune- vad siin kaheks: põlevkivi kaevandavate ettevõtete teadlikkuse tõstmine, et võimalikult vähe oma tegevusega tekitataks negatiivset mõju keskkonnale, tervisele ja kindlasti on ettevõtete kohustus otsida lahendusi kaevandamise/töötlemise käigus tekkivate põlev- kivijäätmete korduskasutuseks. Teine teadlikkuse pool on tavatarbijad, et tarbija teeks oma valiku roheenergia plokist (tuule-, päikese-, hüdro –või vesinikuenergia), mitte fossiilsete kütuste omast. Teadlikkuse tõstmise kampaaniates saab välja tuua taastuvate – ja taastumatute energiaallikate olelusringi.  Plastijäätmed teha plastidest jäätmete vähendamise ja ringlusse võtmise teemalise riik- likult koordineeritava kommunikatsiooni üheks põhiteemaks, juhtida seda tegevust ti- hedas koostöös TKOdega (kelle ülesanne on pakendimaterjalidega seotud kommunikat- sioon) (Maailmapank, 2021. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud polii- tikasoovitused ja tegevuskava).  Tekstiilijäätmete puhul on kõige olulisem nende tekke vältimine! Tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades. Toodete või- malikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, kasutusotstarbe muutmine. Kolm prioriteetset põhisõnumit: 1) jäätmetekke vältimine; 2) korduskasutuseks ettevalmistamine; 3) korduskasutus. Tekstiiljäätmete ringlusse võt- mise suurendamiseks on kõige olulisem muuta tarbijate käitumist ja ärgitada inimesi, kes praegu tekstiiltooteid segaolmejäätmetesse viskavad neid eraldi koguma. Et raken- dada laiema kommunikatsiooni ja käitumise muutmise kampaaniate raames sihitatud meetmeid käitumise muutmiseks, on vaja välja selgitada asjaomased elanikkonnarüh- mad (Maailmapank, 2021. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliiti- kasoovitused ja tegevuskava). Tekstiilid - kui üks üleriigilise käitumise muutmise ja teavituskampaania olulisimatest teemadest. 115   Muud jäätmeliigid on prügilad (ohtlike jäätmete prügilad, tavajäätmeprügilad, püsi- jäätmeprügilad) ja jääkreostus (inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekesk- konna reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum). Kom- munikatsiooni tulemusena peab iga tarbija panustama sellesse, et kogudes liigiti, jõuab lõpuks prügilasse võimalikult vähe jäätmeid. Jäätmetekke vältimine aitab ressursse pa- remini kasutada ning vähendada loodusressursside kasutusest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju nii inim- kui ka looduskeskkonnale. Selleks saab igaüks väl- tida jäätmeteket nii palju kui võimalik, eelistada korduskasutust, suunata jäätmeid ring- lusse või muul viisil taaskasutusse, tooteid parandada, laenutada/rentida, jäätmeid liigiti koguda ja anda oma panuse, et prügilasse jõuaks lõpuks võimalikult vähe tema jäätmeid. Jääkreostus võrdub „saastaja maksab“ printsiibiga, ettevõte/isik kes on keskkonnale te- kitanud kahju, peab täies ulatuses tagajärgede eest vastutama. Antireklaam kommuni- katsioonina toimiks just prügilate ja jääkreostuse valdkonnas. Eesti peab astuma konkreetseid samme elanike jäätmealase teadlikkuse tõstmiseks saavutamaks valdkonnas seatud eesmärke. Jäätmealane kommunikatsioon peab aitama kaasa jäätmekavas seatud eesmärkide saavutamisele ning suurendama seeläbi erinevate vanuserühmade, nii eesti, vene kui ka inglise keelt kõnelevate inimeste teadlikkust ringmajandusest ja eelkõige jäätme- valdkonnast – sh teadlikust tarbimisest, jäätmetekke vältimisest, jäätmete liigiti kogumisest ning osapoolte tegevustest ja ülesannetest (Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kom- munikatsioonistrateegia 2021-2022. (2020) Callisto Group OÜ). Jäätmevaldkonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik osapooled - nii avalik sektor, erasek- tor kui ka üksikisikud - mõistaksid valdkonna toimimist sarnaselt ja sooviksid teha teadlikke valikuid meie kõigi elukeskkonna parandamiseks. Arvestades asjaolu, et jäätmealase tead- likkuse suurendamisega on seotud paljud erinevad siht- ja sidusrühmad, on oluline pöörata tähelepanu nii sihtrühmadele ja neile suunatud fookusele ning sõnumitele kui ka sidusrühma- dele ja võimalustele, kuidas saavutada sõnumite tõhusam edastamine sihtrühmadele (Jäätme- valdkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia 2021-2022. (2020) Callisto Group OÜ). Kommunikatsiooni nõrkused: 1) Alarahastus; 2) puudulik koordinatsioon; 3) Siht- ja sidusrühmade kaasamine; 4) KOVid ei täida nõudeid ja ei suhtle piisavalt elanikega; 5) TKO-d ei tee piisavalt teavitustööd (Maailmapank, 2021. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava); 6) Puudulikud kolmkeelsed õppematerjalid, juhendid. Eesmärgid:  Tarbijate, tootjate, erasektori ettevõtete ja avaliku sektori asutuste teadlikkus ja pädevus on suurenenud võrreldes 2022. aasta sügisega. Tulem väljendub erinevate jäätmeliikide kokku kogumise näitajates ja ringlussevõtu näitajates.  Segaolmejäätmete kogus on 2028. aastaks vähenenud võrreldes 2022. aasta seisuga, mis näitab, et käitumismuster on muutunud ja Eesti elanikkonna seas on tõusnud liigiti ko- gumise teadlikkus. 116 8. Lisad 8.1. Toidujäätmete tekke vältimise kava Kava eesmärk Eesti toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärk on vähendada toidujäätmete ja toidukao teket kogu toidu tarnimise ahelas ehk esmatootmises, toidu töötlemisel ja valmistamisel, toidu jae- ja hulgimüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti toitlustamisel ning kodumajapidamistes. See tagab kokkuhoiu loodusressurssidelt, majanduslikelt ressurssidelt ja sotsiaalsüsteemi koor- mamiselt. Seeläbi aitab Eesti saavutada ka ÜRO kestliku arengu eesmärki 12.3, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kogu maailmas jaekaubanduses ja tarbimises ühe elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid 50% ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu. Oluline on, et kogu ühiskond integreeriks oma mõtteviisi ja tegevusse toidujäätmete tekke väl- timise eesmärgi ning kasvaks teadlikkus toidujäätmete tekke vältimisest. Riigi jäätmekava lisana esitatud toidujäätmete tekke vältimise kava on 2022 teisel poolaastal ajakohastatud ja uuendatud versioon veebruaris 2021 Keskkonnaministeeriumi kodulehel aval- datud toidujäätmete tekke vältimise kavast. Taust ja hetkeolukord Toidujäätmete tekkekogused Seniste uuringute andmetel tekib kõige suurem osa Eesti toidujäätmetest eri sektorite võrdluses kodumajapidamistes. 2020. aastal moodustas kodudes tekkinud toidujäätmete kogus üle 48% kogu tekkivast toidujäätmete kogusest (vt joonis 29). Kodumajapidamistele järgnevad toidu- jäätmete tekkes toidutööstus, esmatootmine, seejärel kaubandus ning toitlustusasutused. Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Siiski tuleb arvestada, et nii kauban- dusettevõtetes kui toidutööstuses tekib lisaks loomseid kõrvalsaaduseid, mis ei ole üldjuhul kä- sitletavad kui jäätmed ja seetõttu jäätmearvestuses ei kajastu. Loomsed kõrvalsaadused antakse käitlemiseks üle ettevõtetele, millel on vastav tunnustus. Samuti tuleb arvestada, et toidujäät- mete tekkes sisalduvad ka sellised toidujäätmed, mille teket ei ole võimalik tootmis- või tarbi- misprotsessi olemusest tingituna vältida. Kui vaadata eraldi vaid toiduraiskamise võrdlust eri sektorite lõikes, näeme, et ka toiduraiskamine on Eestis suurim kodumajapidamistes (40% kogu Eesti toiduraiskamisest). Kodumajapidamistele järgnevad raisku läinud toidu koguste poolest kaubandus (24%), esmatootmine (23%), toitlustusasutused (9%) ning toidutööstus (4%). Eesti toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab inimtoiduna raisku läinud toit. Kogu toidutarneahelas raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. 98 98 Piirsalu, E, Moora, H, Väli, K, Aro, K, Värnik, R, Lillemets, J, 2021. Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. SEI Tallinn. (https://envir.ee/media/1164/download) 117 Joonis 29. Ülevaade Eesti toidujäätmete ja toidukao (raisatud toidu) tekkest kogu toidutar- neahelas 2020. aastal (allikas: SEI Tallinn, Eesti Maaülikool). Toidujäätmete tekke vähendamise tegevused Toidujäätmetega seotud poliitikakujundamisel ja meetmete kavandmaisel tuleks lähtuda toidu- jäätmete hierarhiast, mis põhineb jäätmehierarhial (joonis 30). Joonis 30. Toidujäätmete hierarhia. 118 Ühe toidujäätmete tekke vähendamise tegevusena on seni Eestis nii avalik kui erasektor korral- danud eelkõige kodumajapidamistele suunatud kampaaniaid. Keskkonnaministeerium on alates 2020. aastast korraldanud iga-aastaselt kampaaniat „Austa toitu jäägitult!“99. Üks seni laiemat kõlapinda leidnud teavituskampaania oli Eesti Toidupanga ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse koostöös 2016. aastal korraldatud kampaania „Tarbi toitu targalt.“100 Samuti on tähelepanu pööratud toidujäätmete tekke vähendamisele näiteks Eesti Korteriühistute Liidu kampaanias „Väärtustades toitu“101 ning keskendutud koolitoitlus- tamisele Keskkonnaministeeriumi tellitud ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse läbiviidud kampaanias „Kokkame koos!“102. Õpilaste teadlikkuse tõstmisele pühenda- tud tegevusi viiakse läbi ka koolitoitlustajate poolt. Rimi Eesti Food AS teemat käsitlenud kam- paanias „Tarbime targalt“ 2018. aastal103 ning Rohetiiger aastal 2021 kümneid organisatsioone ja ettevõtteid hõlmanud kampaanias „Hoiame head toitu“104. Toidujäätmete tekke vältimise tee- mal teabe jagamisega oma kanalites on tegelenud ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Li- saks teadlikkuse tõstmisele otsivad ettevõtted muidki võimalusi toiduraiskamise vähendami- seks. Näiteks on müünud Funky Farmbox ebastandardse välimusega söögikõlblikke köögi- ja puuvilju, mida kauplustes müüa ei ole võimalik105 ning Rimi Eesti Food AS töötanud Põlluma- jandus- ja Toiduameti juhistel välja meetodi värskete toiduainete külmutamiseks, et pikendada nende säilimisaega ja annetamisvõimalusi. 106 Toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise tegevused on liikunud üha rohkem kogukonna- põhiseks. Kogukonnad on paigaldanud toidujagamiskappe näiteks Tartusse112, Viljandisse, Lääne-Harju valda107. Esimese ettevõttena avas FudLoop OÜ Tallinnas 2022. aastal toidujaga- miskapi108. Lisaks sellele toimub toidujagamine vastavate gruppide kaudu sotsiaalmeedias. On ka nii-öelda prügisukeldumise harrastajaid, kes tegelevad prügikastidest ärvisatud toidu pääst- misega. Toiduohutuse, inimeste tervise kaitsmise ning ressursside säästmise nimel tuleb seada eesmärgiks, et toidu prügikasti viskamise asemel oleks võimalik müümata jäänud toit kohe abi- vajajatele jagada. Toidu ohutu ümberjaotamise tegevustes on seni aktiivseim organisatsioon Eesti Toidupank. Eesti Toidupank asutati 2010. aastal ning sellele järgnes Tallinna Toidupanga ja teiste regio- naalsete toidupankade asutamine.109 Hetkel toimetab Toidupank 15 Eesti linnas koos enam kui 200 partneriga. Toidupank on sõlminud hea tahte lepingud püsiannetamiseks paljude toidu käit- lemisega tegelevate ettevõtetega. Toidupanga käsutuses on külmikautod ja nõuetele vastavad toidulaod. Toidupank on Sotsiaalministeeriumi partnerorganisatsioon Euroopa Liidu toiduabi jagamisel ning toiduannetuste kogumisel ja jagamisel. Lisaks on Toidupank Sotsiaalministee- riumi strateegiline partner aastatel 2020-2023, et vähendada annetatud toidu jagamisega enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut. Laiem partnerluse eesmärk on toidu annetamise abil vähendada toidu raiskamist. 99 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/toidujaatmed 100 https://www.tarbitoitutargalt.ee 101 https://ekyl.ee/projektid/vaartustadestoitu 102 https://www.sei.org/featured/kokkamekoos/ 103 https://www.rimi.ee/projektid/tarbimetargalt 104 https://rohetiiger.ee/hoiatoitu/ 105 https://www.facebook.com/funkyfarmbox 106 https://www.rimi.ee/uudised/uus-lahendus-toidu-annetamises-nuud-saab-annetada-rohkem-varskeid-toiduai- neid 107 https://rohevald.ee/toiduringlus/ 108 https://fudloop.ee/ 109 https://www.toidupank.ee/toidupank-tallinnas/ 119 Lisaks Toidupangale on mitmeid teisi heategevusorganisatsioone, kes samuti tegelevad anne- tuste kogumisega ja nende jaotamisega puudust kannatavatele inimestele (näiteks Eesti Laste- rikaste Perede Liit). Päästetud ja annetatud toidu mahud on viimastel aastatel kordades kasva- nud. Eesti riik toetab toidupäästmise ja annetustegevuse korraldamist rahaliste EL vahendite ja Eesti riigieelarve vahenditega. Toidu annetamise edendamiseks ja valdkonnas tegutsevate hea- tegevusorganisatsioonide tegevuse tutvustamiseks lõi Sotsiaalministeerium 2021. aastal veebi- lehe www.toiduannetamine.ee. Toiduannetamise edendamiseks koostas Põllumajandus- ja Toiduamet 2022. Aastal juhendi “Toiduohutus annetamisel”110. SA Rohetiiger viis 2021. Aastal läbi õigustalgud, et välja selgi- tada, kas esineb seadusest tulenevaid asjaolusid, mis takistavad toidu ümberjagamist111. Toidujäätmete tekke vältimisega seotud tegevusi on toetatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu ringmajanduse programmist112 ja keskkonnateadlikkuse programmist113. Lisaks on toidutööstuse ettevõtted saanud tootmise ressursitõhusamaks muutmiseks (sh tooraine vää- rindamiseks) toetust EL meetmest „Ettevõtete ressursitõhusus“114. Samuti on Eesti Teadusa- gentuur toetanud ressursside väärindamise teadus- ja arendustegevust ResTA programmi raa- mes, fookusteemade hulka kuulusid ka toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärinda- mise alased teadusuuringud115. Lisaks on Euroopa abifondi toiduabi vahendite juures ka anne- tatud toidu kogumise ja jagamise suund, mis keskendub päästetud toidule. Jäätmetekke vältimise valdkonnas on atraktiivseks lahenduseks erinevad digilahendused, kuna operatiivne info aitab jäätmeteket vältida. 2020. aastal alustas tegevust Eestis arendatud toidu- päästmise platvorm Fudler116. Samuti keskendub toidupäästmisele Food Angels Estonia 117 ra- kendus ning 2021. aastal naases Eesti turule toidupäästmise rakendus ResQ Club118, samuti on Eestis kättesaadav rakendus Olio119. Rimi Eesti Food AS on loonud kodumajapidamistes toi- dujäätmete tekke vältimiseks veebirakenduse „Tühjenda oma külmik“120. Toidujäätmete tekke vältimiseks rahvusvahelistest kogemustest õppimiseks ja parimate prakti- kate Eestisse toomiseks on Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium 2016. aastal loodud ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi liikmed. 110 Põllumajandus- ja Toiduamet, 2022. Toiduohutus annetamisel. Kättesaadav: https://pta.agri.ee/ettevotjale- tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidu-annetamine 111 SA Rohetiiger, 2021. Ettepanek õiguskantslerile seoses ”Hoiame head toitu” õigustalgutega. Kättesaadav: https://rohetiiger.ee/hoia-toitu-blogi/oigustalgute-kokkuvote/ 112 https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/ringmajanduse-programm 113 https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/keskkonnateadlikkuse-programm-0 114 https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/ettevotete-ressursitohusus 115 https://www.etag.ee/rahastamine/rakendusuuringute-toetused/ressursside-vaarindamise-ta-toetamine-resta/ 116 https://fudler.ee/home 117 https://et.foodangels.org/ 118 https://www.facebook.com/resqclubee/ 119 https://olioex.com/ 120 https://www.rimi.ee/tuhjenda-oma-kulmik 120 Tegevusvaldkonnad ja tegevused Toidujäätmete tekke vältimise kavas on seatud kuus tegevusvaldkonda toidujäätmete tekke väl- timiseks, vähendamiseks ja sotsiaalse vastutuse tõstmiseks kogu toidutarneahelas esmatootmi- sest lõpptarbijani. Tegevusvaldkonnad hõlmavad tegevusi, mille elluviimisesse panustavad eri- nevad osapooled. Tegevusvaldkonnad 1) Andmekorje ja toidujäätmete tekkekoguste kaardistamine; 2) Seadusandlik raamistik ja regulatiivsete eesmärkide kokkuleppimine; 3) Tõhusa koostöö rakendamine eesmärkide elluviimiseks; 4) Innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse rakendamine eesmärkide elluviimi- seks; 5) Toidu ümberjaotamise edendamine eesmärkide elluviimiseks; 6) Järjepidev teadlikkuse tõstmine, teavitamine ja koolitus eesmärkide elluviimiseks. Tegevused Andmekorje ja toidujäätmete tekkekoguste kaardistamine 1. Regulaarne toidujäätmete ja toidukao tekke seire ja hindamine. Sisu: Lähtuvalt Euroopa Komisjoni delegeeritud otsusest 2019/1597 mõõdetakse iga- aastaselt toidujäätmete ja toidukao teket kogu toidutarneahelas, sealhulgas viies läbi vä- hemalt iga nelja aasta järel põhjalik uuring121. Tuleks leida võimalusi, kuidas nii avaliku kui erasektori osalised saaksid kogu toidutarneahelas suurendada andmete kättesaada- vust, järjepidevust ja läbipaistvust, et saada usaldusväärseid andmeid toidujäätmete tekke kohta liigse halduskoormuseta. Lisaks tuleks parandada teavet kõrvalsaaduste ja loomsete kõrvalsaaduste tekke kohta. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Statistikaamet, Maaelumi- nisteerium. Aeg: Alates 2023 2. Juhiste koostamine ettevõtetes ära visatava toidu koguste mõõtmiseks ja ettevõtte siseselt analüüsimiseks, juhiste rakendamine. Sisu: Suunatakse ettevõtteid rohkem eneseregulatsiooni raames vabatahtlikult mõõtma toidujäätmete ja toiduraiskamise teket ning leidma võimalusi tekke vähendamiseks. Leida võimalusi juurutada ettevõtetes vabatahtlikke n-ö toidujäätmete auditeid (toidu- jäätmete tekke mõõtmine, tekkepõhjuste analüüsimine ja lahenduste leidmine). SEI Tal- linn on koostöös Wageningeni Ülikooliga sellise toidujäätmete vältimise ja vähenda- mise auditi metoodika. Osapooled: Keskkonnaministeerium, SEI Tallinn, ettevõtete esindusorganisatsioonid. Aeg: Alates 2023 3. Toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärkide ja tegevuste elluviimise hindamine ja vahekokkuvõtete tegemine. Sisu: Hinnatakse toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärgi täitmist ja kavas seatud tegevuste elluviimist. Selleks jälgitakse toidujäätmete ja toiduraiskamise tekkekoguste ning annetatud toidu koguste muutust. Seejuures uuendatakse edaspidi jäätmekava aja- kohastamise raames ka toidujäätmete tekke vältimise kava, sealhulgas tegevusi ja osa- poolte rollide jaotust. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium 121 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/GA/TXT/?uri=CELEX:32019D1597 121  Aeg: Alates 2023 Seadusandlik raamistik ja regulatiivsete eesmärkide kokkuleppimine 4. Toiduraiskamise vähendamise eesmärgis ja vaheetappides kokku leppimine liiku- maks kestliku arengu eesmärgi 12.3 saavutamise suunas. Sisu: Euroopa Komisjon teeb 2023. aastal seadusandliku ettepaneku kehtestada liikmes- riikidele kohustuslik siduv sihtarv toidujäätmete tekke vähendamiseks. Eesti osaleb ja esindab oma huve sihtarvu kehtestamisega seotud läbirääkimistel ning peab hiljem sih- tarvu ja seotud meetmed riigisisesesse õigusesse üle võtma. Kogu protsessis on oluline huvirühmade kaasamine ning toidujäätmete tekke vältimise kava elluviimise hindamise tulemuste, Eesti toidujäätmete tekkekoguste ja pakendimaterjalide vähendamisega seo- tud algatuste silmas pidamine. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium Aeg: Alates 2023 5. Stiimulite loomine ettevõtetele toidujäätmete tekke vältimiseks. Sisu: Analüüsida ja leida riigiasutuste ja ettevõtete koostöös stiimuleid, mis motiveerik- sid ettevõtteid võtma meetmeid toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks, seal- hulgas toidu annetamise edendamiseks. Arvesse võetakse ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi soovitusi toidujäätmete tekke vältimisega seotud meetmete kohta, kus muu hulgas tuuakse välja, et riigiasutused peaksid kaaluma, kuidas oleks kõige parem tagada, et toidujäätmete tekke vältimine oleks majanduslikult tasuvam kui tekkinud jäätmete käitlemine. Platvormi soovituste kohaselt tuleks toidujäätmete tekke vältimine integree- rida riigihangete tingimustesse. Soovitatakse kaaluda ka võimalust lisada jäätmetekke vältimisega seotud eesmärgid lepingutingimustesse (nt koolide või haiglate toitlustus- teenuse lepingud). Osapooled: Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, toidu ümberjaotamise vald- konnas tegutsejad (nt Toidupank), Tervise Arengu Instituut, ettevõtete esindusorgani- satsioonid. Aeg: Alates 2023 6. Toidujäätmete tekke vältimiseks rahastusmeetmete leidmise ja laialdasema kasu- tamise võimaluse analüüsimine. Sisu: Jäätmetekke vältimise tegevused, mis hõlmavad ka toidujäätmete tekke vältimist, kajastuvad EL struktuurivahendite perioodis 2021-2027. Leida võimalusi pikemaajali- seks toidujäätmete tekke vältimise tegevuste toetamiseks eri sektorites. ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi soovitused toidujäätmete tekke vältimisega seotud meetmete kohta on teinud liikmesriikidele soovituse luua riiklik toidujäätmete tekke vältimise fond, et pakkuda riiklikele algatustele, projektidele ja organisatsioonidele toidujäätmete tekke vältimise tegevustes pidevat rahalist tuge. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium Aeg: Alates 2023 Tõhusa koostöö rakendamine eesmärkide elluviimiseks 7. Toidujäätmete tekke vältimise teema erinevatesse asjakohastesse arengukava- desse, arengudokumentidesse ja juhenditesse integreerimine. 122  Sisu: Järjepidevalt panustada sellesse, et erinevate valdkondade asjakohased arenguka- vad, arengudokumendid, juhendid ja ka esindusorganisatsioonide välja töötatud stratee- gilised dokumendid käsitleksid toidujäätmete tekke vältimise teemasid. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, ette- võtete esindusorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused. Aeg: Pidev 8. Avaliku ja erasektori partnerluse arendamine, et vähendada toidujäätmete teket toidutarneahela erinevates etappides. Sisu: Pidada arutelusid kava tegevuses nr 20 nimetatud koostöövormi raames ja asjako- hasel juhul sõlmida kahepoolseid vaba tahte lepinguid või muus vormis kokkuleppeid eesmärgiga viia ellu kohustust vähendada toidujäätmete teket. Lisaks töötada välja laiem ühiste kavatsuste deklaratsioon või ühiskondlik kokkulepe toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise teemal. Edendada tuleks arutelusid ja arvamuste vahetust ka teadlaste ning toidukäitlejate vahel, et leida ühiseid lahendusi toidujäätmete tekke ja toiduraiskamise vähendamisega seotud takistustele. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, ette- võtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused Aeg: Pidev 9. Toitumisharjumuste muutmisesse ja toidujäätmete tekke vältimise teemadesse EL koolikava programmi rakendamise kaudu panustamine. Sisu: Maaeluministeerium rakendab EL koolikava programmi, mis katab ligi 90% õpi- lastest. Koolikava hõlmab koolipuuvilja ja -köögivilja pakkumise toetust; koolipiima pakkumise toetust; kaasnevate haridusmeetmete toetust. Leida võimalused koolikava kaudu enam panustada toitumisharjumuste ja toidujäätmete tekke vältimise alase tead- likkuse tõstmisesse. Osapooled: Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusminis- teerium, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut Aeg: Alates 2023 Innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse rakendamine eesmärkide elluviimiseks 10. Toidujäätmete tekke vältimiseks tehnoloogiliste abivahendite ja IT lahenduste ra- kendamine. Sisu: Leida enam võimalusi kasutada tehnoloogilisi abivahendeid toidujäätmete tekke vältimiseks ja toiduannetamise edendamiseks. Selleks analüüsida ka olemasolevaid ko- halikke ja rahvusvahelisi IT platvormide näiteid ning edendada teadlikkust olemasole- vatest võimalustest. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Ma- jandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ettevõtete esindusorganisatsioonid, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank). Aeg: Alates 2023 11. Esmatootmises ja toidutööstuses jääkidest uute lisaväärtusega toodete valmista- mise ning ressursitõhususe edendamine. Sisu: Edendada esmatootmises ja toidutööstuses ülejääkidest ja kõrvalsaadustest uute lisaväärtusega toodete valmistamist ning kaardistada turustamisvõimalused ebastan- 123  dardsetele toiduainetele. Leida võimalusi suurendada ettevõtete ressursitõhusust ja vä- hendada toidukadu põllumajanduses ja toidu töötlemisel, edendades juurdepääsu inno- vatsioonile. Toetada lühikesi ja kestlikke tarneahelaid, et väheneks toidukadu ja toidu- jäätmed. Rakendada SEI Tallinna ja Eesti Maaülikooli antud soovitusi esmatootmises ja toidutööstuses toidujäätmete tekke vähendamiseks. 122 Osapooled: Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, põllumajandustootjad, toi- dutööstuse ettevõtted, ettevõtete esindusorganisatsioonid Aeg: Alates 2023 12. Teadustöö, innovatsiooni ja rahastamisvahendite rakendamine ja neist tead- likkuse edendamine selleks, et toetada uuenduste väljatöötamist eesmärgiga vä- hendada toidujäätmete teket. Sisu: Lähtudes ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi soovitustest, tuleks kasutada ära kogu asjakohane teadustöö ja innovatsioon ning rahastamisvahendid, et toetada uuen- duste väljatöötamist ja rakendamist toidutarneahelas eesmärgiga vältida toidukadu ja jäätmeid (nt programm „Euroopa horisont“, algatus „FOOD 2030“, ühtse turu prog- ramm, Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI), EIT Food, prog- ramm „Digitaalne Euroopa“ jne). Platvorm soovitab ka edendada suuremate rahaliste vahendite (nii era- kui ka avaliku sektori vahendite) eraldamist teadustegevuseks ja in- novatsiooniks, et töötada välja kõrvalsaadustest loodavad uued tooted. Tuvastada ka, milliseid uusi oskuseid või teenuseid on vaja seoses ringmajandusele üleminekuga toi- dujäätmete tekke vältimiseks ja tõhusamaks bioressursi kasutamiseks või kuidas olema- solevaid oskuseid selleks kasutada. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, teadusasutused, põlluma- jandustootjad, toidutööstuse ettevõtted, erialaliidud Aeg: Alates 2023 Toidu ümberjaotamise edendamine eesmärkide elluviimiseks 13. Toidu annetamist käsitlevate ELi suuniste123 järgimise edendamine ning riigisisese annetamise juhendi levitamine ja rakendamine tõstmaks ettevõtete teadlikkust toidu ümberjaotamise võimalustest. Sisu: Tutvustada toidukäitlemisega tegelevatele ettevõtetele ja heategevusorganisat- sioonidele ELi suuniseid ja riigisiseseid juhendeid toidu annetamise ja toidu säilivusaja pikendamise teemal (www.toiduannetamine.ee, Põllumajandus- ja Toiduameti juhendid 124 , Maksu- ja Tolliameti juhend125, Euroopa Toiduohutusameti suunisdokumendid toi- dukäitlejatele säilimisaja määramiseks ja märgistamiseks126 ning Eesti Maaülikooli ju- hendmaterjal toidukäitlejatele säilimisaegade määramise kohta kolmes osas127). Viia teave annetamise võimalustest muu hulgas ka kindlustusseltsideni, et edendada kindlus- tuslepingutes toidujäätmete tekke vältimise teemadega arvestamist. Osapooled: Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Ra- handusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, toidu ümber- jaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioonid. Aeg: Pidev 122 Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KeM/48406112221/Downloads/Uuring%20Toi- duj%C3%A4%C3%A4tmete%20ja%20toidukao%20teke%20Eesti%20toidutarneahelas%20(2021).pdf 123 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017XC1025(01)&from=ES 124 https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidu-annetamine 125 https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/kingitused-annetused-ja-vastuvotukulud#toidu-annetamine 126 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/valjaanded/valjaanne-2020-efsa-suunised-sailimisaeg-margistus.pdf ja https://www.agri.ee/sites/default/files/content/valjaanded/valjaanne-2021-efsa-suunised-sailimisaeg-margistus-02.pdf 127 https://toiduteave.ee/valjaanded/bioloogiline-ohutus/ 124 14. Toidu ümberjaotamist reguleerivate õigusaktide muutmise vajaduse analüüsimine ja asjakohasel juhul regulatiivselt toidu annetamise edendamine. Sisu: Toidujäätmete tekke vältimise kava ja Sotsiaalministeeriumi koostatud toidupääst- mise tegevuskava elluviimise tulemuste hindamise ning toidujäätmete tekke ja anneta- tud toidu koguste muutuste põhjal analüüsitakse vajadust kehtestada või muuta toidu ümberjaotamist reguleerivaid õigusakte. Muudatused oleksid eesmärgiga regulatiivselt kehtestada täiendavaid meetmeid toidu annetamise edendamiseks ja seeläbi toidujäät- mete tekke vähendamiseks. Osapooled: Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Ra- handusministeerium, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ette- võtete esindusorganisatsioonid. Aeg: Alates 2023 15. Toidu ümberjaotamise ja päästmisega tegelevate heategevusorganisatsioonide võrgustiku tugevdamine. Sisu: Tugevdada toidu ümberjaotamise ja päästmisega tegelevate heategevusorganisat- sioonide võrgustikku. Sotsiaalministeeriumil on kavas iga kolme aasta järel uurida näi- teks küsimustiku kaudu rahulolu võrgustiku tööga ja seotud muutusi abivajajate hakka- masaamisel ning selgitada välja parendamise kohti. Osapooled: Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, toidu ümberjaotamise valdkon- nas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioonid, sh Kaupmeeste Liit. Aeg: Pidev 16. Motivatsiooni- ja tunnustussüsteemide kasutamise edendamine. Sisu: Tõsta ettevõtete, heategevusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste tead- likkust tunnustusskeemidest ja suurendada olemasolevate tunnustussüsteemide kasuta- mist, et motiveerida ettevõtteid ja omavalitsusi toidu annetamise teemadel aktiivselt pa- nustama. Keskkonnaministeeriumi korraldatavatel keskkonnasõbraliku ettevõtte ja keskkonnasõbraliku kohaliku omavalitsuse konkurssidel on võimalus osaleda kõigil et- tevõtetel, asutustel ja omavalitsustel ning see on võimalus tunnustada neid, kes vähen- davad negatiivset mõju keskkonnale ning motiveerida ka teisi. Pöörata üha rohkem tä- helepanu toidujäätmete tekke vältimise ja seejuures toidu annetamise teemade kajasta- misele ka muudes motivatsiooni- ja tunnustussüsteemides (näiteks vastutustundliku et- tevõtluse indeks jm). Osapooled: Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioonid, sh Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Aeg: Pidev 17. Kodanikuühenduste ja ettevõtete algatatud toidupäästmise projektide ülesleid- mine, edendamine ja esile tõstmine. Sisu: Tõsta esile turuosaliste vahel edukaid kodanikuühenduste ja ettevõtete poolt alga- tatud toidupäästmise projekte. Toetada teabe ja võimalusel vahenditega selliste projek- tide algatamist ja elluviimist, näiteks eelkõige edendada toidujagamisvõrgustike tead- likkust toiduohutusest ja toiduohutuse nõuetele vastavust. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Põl- lumajandus- ja Toiduamet, toidujagamisvõrgustikud, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioonid, KOV Aeg: Pidev 125 Järjepidev teadlikkuse tõstmine, teavitamine ja koolitus eesmärkide elluviimiseks 18. Sihtrühmade kaupa toidujäätmete tekke vältimisest teadlikkuse edendamine. Sisu: Kavandada sihtrühmade kaupa tegevused, mida on vajalik järjepidevalt või pe- rioodiliselt teha teadlikkuse tõstmiseks toidujäätmete tekke vältimisest, arvestades juba ellu kutsutud algatusi (näiteks Maaeluministeeriumi pikaajaline teadmussiirde prog- ramm ja tarbijatele suunatud teavitustegevused). Kavandada eri asutuste ühiseid teavi- tustegevusi ja arvestada teadlikkuse tõstmise tegevuste planeerimisel toidujäätmete te- ket eri toidutarneahela sektorites, eelkõige kodumajapidamistes, muid jäätmevaldkonna teavitustegevusi ja –plaani, toidujäätmete tekke vältimise kavas kirjeldatud tegevusi ning erialaliitude, heategevusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste teavitustege- vusi. Tähelepanu pöörata muukeelsele, eelkõige venekeelsele teavitusele. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioo- nid. Aeg: Iga-aastane 19. Sõnumite ja eesmärkide integreerimine teiste valdkondade teavitusse (toiduohu- tus, toitumine, kliimamuutused jm). Järjepidev säilimisaegade „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ teavitus. Rahvusvahelise toidujäätmete ja toidukao alase tead- likkuse tõstmise päeva tähistamine. Sisu: Siduda toidujäätmete tekke vältimise vajalikkust ja lahendusi teiste asjakohaste valdkondade teavitusse (näiteks kampaaniad toiduohutuse, toitumise, kliimamuutuste jm teemal). Koostöös teiste ministeeriumide, erialaliitude ja Keskkonnaameti keskkon- nahariduse inimestega viia sõnumit eri sihtrühmadeni. Eri kampaaniates järjepidevalt tutvustada nii eesti kui muukeelsele elanikkonnale „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ täh- tajamärgistuste erinevust. Jätkata iga-aastaselt Keskkonnaministeeriumi kampaaniaga „Austa toitu jäägitult!“ jõudmaks eri sihtrühmadeni eri vaatenurkade kaudu, samuti edendada ettevõtetelt tarbijatele suunatud teavitustegevusi. Teavitamistegevuste käigus tähistada ka 29. septembril toimuvat iga-aastast rahvusvahelist toidujäätmete ja toidu- kao alase teadlikkuse tõstmise päeva. Avaldada temaatilisi artikleid ja arvamuslugusid, hoida toidujäätmete tekke vältimise teemat tähelepanu all avalikes debattides. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaamet, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõ- tete esindusorganisatsioonid, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, Eesti Korteriühistute Liit. Aeg: Pidev 20. Toidujäätmete tekke vältimise teemalised ümarlauad parimate praktikate jagami- seks ja koostöö edendamiseks. Sisu: Koguda, levitada ja tunnustada häid algatusi, mis on suunatud toidujäätmete ja toidukao tekke vältimisele ja vähendamisele. Korraldada eri sektoritele suunatud kooli- tusi ja õpitubasid, sh „ettevõtjalt-ettevõtjale“ põhimõttel. Moodustada n-ö Eesti toidu- jäätmete tekke vältimise platvorm/foorum. SEI Tallinn ja Eesti Maaülikool on toidu- jäätmete tekke uuringus 128 toonud välja, et oluline on see, et sellise platvormi ellu kut- sumine toimuks toitlustus-, kaubandus- ja tootmisettevõtete ning nende alaliitude eest- vedamisel. 128 Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. SEI Tallinn ja Eesti Maaülikool 126  Osapooled: Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioo- nid, KOV. Aeg: Iga-aastane 21. Koostöös ettevõtetega tarbijate teadlikkuse tõstmine ja käitumisharjumuste ku- jundamine. Sisu: Koostöös toidu käitlemisega tegelevate ettevõtetega jõuda kokkuleppele, milliseid tegevusi oleks võimalik katsetada ja rakendada, et muuta tarbijate käitumist ja tõsta nende teadlikkust. Tegevuste elluviimisel kasvab ka kaupluste teadlikkus. Tegevused võivad hõlmata näiteks: selgeid juhiseid ja materjale toidu säilivuse, sh säilimisaja mär- gistuse ja säilitamistingimuste kohta; toodete kohta retseptide jagamine toidu leidlikuks kasutamiseks; kokkuleppeid toitlustusasutustega, et leiba ei tooda vaikimisi tasuta lauale, vaid pakutakse kliendile soovitud koguses ning kliendi poolt alles jäetav toit pa- kitakse kaasa (klient peab andma teada, kui ei soovi); kokkuleppeid ülejääva toidu sood- samalt pakkumiseks infoga, et seda ostes välditakse toidujäätmete tekkimist, hoitakse keskkonda jm; kokkuleppeid kauplustega läheneva realiseerimisajaga kauba eraldi pre- senteerimiseks „tarbi kohe“ riiulis või hulgiallahindluste vähendamiseks jm. Koostöös ettevõtetega kaaluda teavituskampaaniate korraldamist, et muuta tarbijate ootuseid ko- dust väljas söömisel ja kauplustes (näiteks ootus kaubavaliku osas hilisõhtul) ning vä- hendada toidu anonüümsust. Toidu anonüümsuse vähendamise all on mõeldud toidu tootmisega seotud tegevuste tutvustamist tarbijatele, et teadvustada toidu tootmisega seotud kulusid (tööjõud, loodusressursid jm) ning seeläbi edendada toidu väärtustamist. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, ette- võtete esindusorganisatsioonid, KOV. Aeg: Pidev 22. Toitlustusasutuste seas teadlikkuse tõstmine toidujäätmete tekke vältimisest. Sisu: Koostada teabematerjale, kasutades Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringutes esitatud olemasolevaid toidujäätmete tekke vältimise soovitusi toidu tellimise, säilita- mise, valmistamise, serveerimise ja jäätmekäitluse teemal, ning levitada neid materjale. Koostöös tippkokkadega ja arvestades seejuures toiduohutusega töötada välja säästliku toitlustamise koolitused/juhendmaterjalid eri tüüpi toitlustusasutuste kokkadele. Innus- tada ettevõtteid jagama teavet oma toidujäätmete tekke vältimise meetmete kohta toote märgistusel või veebis. Jagada ettevõtetele infot toidu annetamise võimalikkusest levi- tades Sotsiaalministeeriumi koostatavat annetamise juhendit. Jagades ettevõtetele pari- maid praktikaid, teavitada ka turustusvõimalustest (nt ebastandardsetele puu- ja köögi- viljadele muude kasutusvõimaluste leidmine jne). Osapooled: Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Aeg: Pidev 23. Haridusasutuste teadlikkuse ja haridusasutuste kaudu teadlikkuse tõstmine toidu- jäätmete tekke vältimisest. Sisu: Haridusasutustele ja haridusasutuste toitlustajatele levitada Stockholmi Keskkon- nainstituudi Tallinna Keskuse koostatud juhendit129. Koostöös Haridus- ja Teadusmi- nisteeriumiga leida viisid, kuidas koolides, sealhulgas kutsekoolides rohkem teemat 129 https://www.sei.org/wp-content/uploads/2020/10/9.10-toidu-raiskamine-9-okt.pdf 127  avada ja õppetöösse integreerida, töötada välja materjalid koolidele, sealhulgas kutse- koolidele ja lasteaedadele. Innustada õpilasi läbi konkursside ja kampaaniate kaasa mõt- lema ja oma ettepanekuid esitama toidujäätmete tekke vähendamiseks. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkon- naamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, eraharidusasutuste pi- dajad, ülikoolid. Aeg: Pidev 24. Tarbijate teadlikkuse tõstmine jäätmete liigiti kogumisest ja seeläbi tähelepanu pööramine jäätmetekke vältimise vajadusele. Sisu: Järjepidevalt jätkata liigiti kogumise edendamisega seotud teavitustegevust. Jäät- mete liigiti kogumine aitab jäätmevaldajal mõista tekkivate jäätmete koguseid ning va- jadust jäätmeteket, sealhulgas toidujäätmete teket vähendada. Jäätmetekke vältimisele pöörata tähelepanu üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädala raames. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, Eesti Korteriühistute Liit Aeg: Pidev 25. Avalikus sektoris ringmajanduslike lahenduste edendamine, sealhulgas toidujäät- mete tekke vältimisest teadlikkuse tõstmine. Sisu: Ringmajanduse valdkonna edendamisega seotud koolituste raames avaliku sektori töötajate (sh kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistide ja sotsiaaltöötajate) kooli- tamine ja teavitamine toidujäätmete tekke vältimise teemadel. Keskkonnahoidlike riigi- hangete alane koolitamine ja juhendmaterjalide levitamine (nt haridus- ja hoolekandea- sutuste hangetega seoses). Avalikel üritustel toidujäätmete tekke vähendamine. Osapooled: Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused. Aeg: Pidev 128 8.2. Prügistamise sh mereprügi vähendamise meetmed täiendamisel 129 8.3. Kasutatud mõisted Antud lisas on põhiliselt kasutatud jäätmeseaduses antud mõisteid, kui pole viidatud teisiti, ja terminite inglisekeelseid vasteid EL õigusaktidest (näiteks direktiivist 2008/98/EÜ). Lisas on valdavalt piirdutud ühe legaaldefinitsiooniga. Eraldi on välja toodud muudest allikatest saadud mõisted. Jäätmed (Waste) on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, ka- vatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine (Discarding) tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasu- tusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võima- lik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Jäätmete lakkamise staatus (End-of-waste status) - Jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud ringlussevõtu või muu taaskasutamis- toimingu ning vastavad üheaegselt järgmistele tingimustele: 1) asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2) asjal on turg või asja järele on nõudlus; 3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja too- testandarditele; 4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele; 5) asi vastab Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 6 lõike 2 alusel rakendusaktiga või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis on loodud käesoleva lõike punktide 1–4 ühetaoliseks kohaldamiseks teatava jäätmeliigi lakkamise kohta, või on nende puudumise korral kohaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud erandit. Keskkonnakaitseluba (Environmental protection permit) jäätmeseaduse tähenduses on jäät- meluba, keskkonnakompleksluba ja jäätmekäitleja registreering. Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks § 73 lõikes 2 nimetatud jäät- mekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Kõrvalsaadus (By-product): Asja, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusena, mille esmane eesmärk ei olnud selle asja tootmine, ei peeta jäätmeteks, vaid asi loetakse kõrvalsaaduseks, kui on üheaegselt täidetud järgmised tingimused: 1) asja edasine kasutamine on kindel; 2) asja saab kasutada vahetult ilma täiendava töötlemiseta, välja arvatud selline töötlemine, mis on asjaomasele tööstusele üldiselt omane; 3) asi on tekkinud tootmisprotsessi lahutamatu osana; 4) asi vastab selle konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. 130 Biolagunevad jäätmed (Biodegradable waste) on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäät- med nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biojäätmed (Biowaste) on järgmised biolagunevad jäätmed: 1) aia- ja haljastujäätmed; 2) kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tek- kinud toidu- ja köögijäätmed; 3) toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed punktis 2 nimetatud jäätmetega Toidujäätmed (Food waste) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Eu- roopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artiklis 2 määratletud toit, mis on muutunud jäätmeteks. Toidujäätmed hõlmavad nii toiduraiskamist (toidukadu) kui ka söögiks kõlbmatuid toidu osasid. Toidukadu - mis tahes algselt inimestele tarbimiseks mõeldud toit, mis on toidutarneahelast või kodumajapidamistes majanduslikel või esteetilistel põhjustel või säilimistähtaja ületamise tõttu eemaldatud. Toidukadu on kõik toidu koostisosad, mida oleks saanud varem tarvitades või teistmoodi säilitades või käideldes veel süüa. Tavajäätmed (Non-hazardous waste) on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed (Inert waste) on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või kee- miliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sat- tuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäät- mete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Ohtlikud jäätmed (Hazardous waste) on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, va- rale või keskkonnale. Olmejäätmed (Municipal waste) on: 1) kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikasead- metest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madrat- sid ja mööbel; 2) muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased. (2) Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku ega kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäät- med. Kaevandamisjäätmed (Extractive waste) on jäätmeseaduse tähenduses jäätmed, mis on tekki- nud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevan- damise töö tulemusena. Ehitus- ja lammutusjäätmed (Construction and demolition waste) on ehitus- ja lammutus- tööde käigus tekkinud jäätmed. 131 Jäätmevaldaja (Waste holder) on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalit- suse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja (Waste producer) on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille taga- järjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid. Jäätmehooldus (Waste management) on jäätmekäitlus, sealhulgas selleks vajaliku jäätmeraja- tiste taristu rajamine ja hooldus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade raja- mine ja hooldus, sealhulgas järelhooldus. Jäätmekäitlus (Waste handling) on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine. Jäätmete kogumine (Waste collection) on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eel- sortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta. Jäätmete liigiti kogumine (Separate collection of waste) on tegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sealhulgas taaska- sutamise soodustamiseks. Jäätmete vedamine (Waste transport) on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga lähteko- hast sihtpunkti. Jäätmete vedamine hõlmab jäätmesaadetise peale- ja mahalaadimist ning jäät- meveose komplekteerimist mitmest saadetisest, kuid ei hõlma jäätmete kogumist Korduskasutus (Re-use) on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel. Jäätmete taaskasutamine (Recovery of waste) on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tule- mus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud ots- tarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Jäätmete materjalina taaskasutusse võtmine (Material recovery) on taaskasutamistoiming, mis hõlmab muu hulgas korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja tagasitäidet. Jäät- mete materjalina taaskasutusse võtmiseks ei loeta jäätmete energiakasutust ja töötlemist mater- jalideks, mida kasutatakse kütusena või muul viisil energia tootmiseks. Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine (Preparing of waste for re-use) on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta. Ringlussevõtt (Recycling) on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. Jäätmete energiakasutus (Energy recovery) on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletus- kõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. Tagasitäide (Backfilling) on taaskasutamistoiming, mille käigus kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks 132 kasutatavad tavajäätmed peavad asendama materjale, mis ei ole jäätmed, sobima käesolevas lõikes nimetatud eesmärkidega ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Jäätmete töötlemine (Treatment of waste) on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmete sortimine (Sorting of waste) on tegevus, mille käigus eraldatakse kogutud jäätmetest need jäätmed, mis sobivad korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks, ning ohtlikud jäätmed. Jäätmete kõrvaldamine (Waste disposal) on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäät- mete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. Jäätmekäitluskoht (Waste management facility) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete ko- gumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle ka- sutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -kon- teinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esma- kogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud ma- hutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pa- kendijäätmete esmakogumiseks. Jäätmekäitluskoha järelhooldus (Aftercare of waste management facility) on suletud jäätme- käitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonna- häiringu tõrje. Jäätmetekke vältimine (Prevention of waste generation) on asja jäätmeteks muutumisele eel- nevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning tervi- seohtlikkuse vähendamiseks. Jäätmehierarhia (Waste hierarchy) - Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete välja- töötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierar- hiast: 1) jäätmetekke vältimine; 2) korduskasutuseks ettevalmistamine; 3) ringlussevõtt; 4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus; 5) kõrvaldamine. Tootja (Producer) jäätmeseaduse tähenduses on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, müüb või veab sisse tooteid. Turule laskmine (Placing on the market) jäätmeseaduse tähenduses on majandus- või kutsete- gevuse käigus toote esmakordne Eesti turul kättesaadavaks tegemine. Turul kättesaadavaks tegemine (Making available on the market) toote tasu eest või tasuta pakkumine Euroopa Liidu turul majandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või ka- sutamiseks; 133 Tootjate ühendus (Producers' responsibility organisation) on jäätmeseaduse mõistes mittetu- lundusühing või muu majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üks- nes tootjad või tootjate ühendused ning mille üheks eesmärgiks on teatud liiki probleemtoode- test tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine. Turustaja (Distributor) jäätmeseaduse tähenduses on tarneahelas osalev füüsiline või juriidi- line isik, kes teeb probleemtoote turul kättesaadavaks. Turustaja võib olla samal ajal ka tootja jäätmeseaduse paragrahvi § 23 lõigete 11–17 tähenduses. Teisene toore (Secondary raw material) on jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ring- lussevõetud aine või materjal. Probleemtoode (Product of concern) on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjus- tada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: 1) patareid ja akud; 2) mootorsõidukid ja nende osad; 3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 4) rehvid; 5) põllumajandusplast. Laiendatud tootjavastutuse põhimõte (Principle of extended producer responsibility) - tootja on kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele. Probleemtooteregister (Register of products of concern) on riigi infosüsteemi kuuluv andme- kogu, mille eesmärk on andmete koondamine probleemtoodete tootjate ja tootjate ühenduste kohta, arvestuse pidamine turule lastud probleemtoodete, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tule- nevate ülesannete täitmiseks ning järelevalve tegemiseks ja registrisse kantud andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamine. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses (Principle of proximity in waste handling) - jäätmed kõr- valdatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohu- tus. Prügila (Landfill) on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prü- gila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete ladustamiseks kauem kui aasta vältel. Prügila ei ole: 1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis- , taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; 2) jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paiguta- tud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates; 3) jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõr- valdatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates. 134 Jäätmehoidla (Extractive waste facility) on iga ehitis või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks: 1) määramata ajaks A-kategooria jäätmehoidlates ja jäätmeseaduse §-s 421 nimetatud kaevan- damisjäätmekavas kirjeldatud ohtlike jäätmete hoidlates; 2) rohkem kui kuueks kuuks ootamatult tekkinud ohtlike jäätmete hoidlates; 3) rohkem kui aastaks tavajäätmete, mis ei ole püsijäätmed, hoidlates; 4) rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidla- tes. Jäätmehoidla klassifitseeritakse ohtlikkusest lähtuvalt A- või B-kategooria jäätmehoidlaks. Jäätmehoolduse arendamine (Development of waste management) - Jäätmehooldust arenda- takse valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava alusel. Valdkonna arengukavas ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olu- korda kavaga hõlmatud territooriumil, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning eesmärkide saavutamise meetmeid. (Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe le- vitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille ees- märk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava (Local government waste management plan) on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut. Ohtlike jäätmete saatekiri (Consignment note for hazardous waste) on dokument, mis sisal- dab andmeid käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja, vedaja ja vastuvõtja kohta. Vanaõli (Waste oil) jäätmeseaduse tähenduses on mineraalne või sünteetiline määrdeaine või tööstusõli, eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, määrdeõli, turbiiniõli ning hüdraulikaõli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks. Korraldatud jäätmevedu (Organised waste transport) on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse ük- suse valitud ettevõtja poolt. Jäätmehoolduseeskiri (Waste handling rules) on eeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks ko- haliku omavalitsuse üksuses ja see kehtestatakse volikogu määrusega. Jäätmete riikidevaheline vedu (Transboundary movement of waste) - Jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud korras. Ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid võib Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi veoluba) alusel. Pakend (Packaging) on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba ma- hutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba ole- 135 lusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Paken- diks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Pakendiettevõtja (Packaging undertaking) on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Taaskasutusorganisatsioon (Recovery organisation) on juriidiline isik, mille asutajad ja liik- med on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Tagatisraha (Deposit), mis on pakendile määratud on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Pakendi märgistamine (Marking of packaging) - Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakenda- tud kaupa, kannab pakendile, millele on kehtestatud tagatisraha, või pakendi etiketile tagatis- raha märgi (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Pakendiregister (Packaging register) on andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töö- deldakse andmeid turule lastud pakendatud kauba pakendite, õhukese ja eriti õhukese plastkan- dekoti tarbimise, tekkinud pakendijäätmete, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaska- sutamise ning taaskasutamise sihtarvude täitmise ja taaskasutamise tõendite kohta käesolevast seadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, Euroopa Komisjonile pakendijäätmete alase teabe esitamiseks ning järelevalve teostamiseks (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Saastamine (Pollution) on inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine välisõhku, vette või pinnasesse, mis võib kaasa tuua vähendamist va- java mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Parim võimalik tehnika PVT (Best available techniques) on tehnilise arendustegevuse ning selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja kõige paremini välja arendatud tase. Parim võimalik tehnika on praktiliselt sobiv heite piirväärtuste ja muude loa nõuete määramiseks, et vältida, või kui see pole teostatav, siis vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Biomass (Biomass) on toode, mis koosneb põllumajandusest või metsandusest pärinevatest taimsetest ainetest, mida saab kasutada kütusena energia tootmiseks, ja järgmised jäätmed: 1) põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed; 2) toiduainetööstuse taimsed jäägid, kui tekkiv soojus taaskasutatakse; 3) tselluloosi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, kui need põle- tatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus taaskasutatakse; 4) korgijäätmed; 5) puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle, sealhulgas eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Jäätmepõletustehas (Waste incineration plant) on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mis on ette nähtud tahkete või vedelate 136 jäätmete termiliseks töötlemiseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Jäätmekoospõletustehas (Waste Co-incineration plant) Koospõletustehas on jäätmekäitlus- koht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mille käitamise peamine eesmärk on energia tootmine või toodete valmistamine ning kus tahkeid või vedelaid jäätmeid kasutatakse põhi- või lisakütusena või töödeldakse termiliselt nende kõrvaldamise ees- märgil (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Jäätmejaam (Waste collection station) on üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete ko- gumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid (Ol- mejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused RT I 2007, 9, 140). Nõrgvesi (leachate) on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja (Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded RTL 2004, 56, 938). Keskkonnahäiring (Environmental nuisance) on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (Keskkon- naseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1). Keskkonnarisk (Environmental risk) on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1). Keskkonnaoht (Environmental threat) on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäo- sus (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1). Käitis (Installation) on paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, mil- lega kaasneb saastamine või saastatus (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1). Heide (Emission) on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra (Keskkonnaseadustiku üldosa sea- dus RT I, 28.02.2011, 1). Pakendiaktsiis on tarbimismaks (Packaging excise duty) (edaspidi aktsiis), millega maksusta- takse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (edaspidi teine liik- mesriik) soetatud ja imporditud pakend (Pakendiaktsiisi seadus RT I 1997, 5, 31). Pakend mak- sustatakse aktsiisiga, kui pakendatud kaup müüakse, vahetatakse, võõrandatakse tasuta või võe- takse Eestis omatarbeks kasutusse. Pakendi maksustamisel aktsiisiga lähtutakse eelkõige tege- likust taaskasutuse tulemusest. Aktsiisimaksja, kes ei ole täitnud taaskasutamise määra, maksab aktsiisi määrast puudu jääva pakendikoguse eest (Maksu-ja Tolliamet) Püsivad orgaanilised saasteained (POSid) (persistent organic pollutants) on orgaanilised ai- ned, mis on keskkonnas püsivad, mis akumuleeruvad elusorganismides ning on ohtlikud meie tervisele ja keskkonnale. Ained võivad levida õhu, vee või rändliikidega üle riigipiiride, jõudes piirkondadesse, kus neid ei ole kunagi toodetud või kasutatud. Rahvusvaheline riskijuhtimine on vajalik, sest ükski piirkond ei suuda üksi hallata nende ainetega kaasnevaid ohte. Püsivaid orgaanilisi saasteaineid reguleeritakse kogu maailmas Stockholmi konventsiooni ja Aarhusi protokolliga. Neid õigusakte rakendatakse Euroopa Liidus püsivate orgaaniliste saasteainete 137 määrusega. POSid on näiteks pestitsiidid (nt DDT), tööstuskemikaalid (nt polüklooritud bife- nüülid, mida kasutati laialdaselt elektriseadmetes) või tahtmatud kõrvalsaadused, mis tekivad tööstusprotsesside käigus, lagunemisel või põletamisel (nt dioksiinid ja furaanid). (Euroopa Ke- mikaaliamet) 138 8.4. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 Strateegia “Eesti 2035” Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 ÜRO säästva arengu eesmärgid EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 Euroopa rohelepe Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm Ringmajanduse tegevuskava Olulisemad EL-i õigusaktid Lisaks eelpool toodud strateegiatele ja poliitikatele koostatakse riigi jäätmekava kooskõlas all- pool toodud olulisemate Euroopa Liidu õigusaktidega: - Jäätmete raamdirektiiv 139 - Pakendidirektiiv - Prügiladirektiiv - Elektroonikaromude direktiiv - Patareidirektiiv - SUP direktiiv - Autoromude direktiiv - Tööstusheite direktiiv - 140 8.5. Jäätmevaldkonna õigusloome ning nõuded jäätmekäitlusele Tabel 18. Peamised jäätmevaldkonna teemad ja neid reguleerivad õigusaktid Teemad Euroopa Liidu ja muud õi- Eesti Vabariigi õigusaktid gusaktid Keskkonnakaitse üldnõuded, *Keskkonnaseadustiku ül- põhimõtted ja põhikohustu- dosa seadus. RT I, sed. Keskkonnaalased õigu- 28.02.2011, 1. sed. Loamenetlus, riiklik ja haldusjärelevalve, vastutus Jäätmekäitluse üldised põhi- Baseli (1989) konventsioon *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, mõtted, jäätmedefinitsioon, ohtlike jäätmete ja nende 52. ohtlike jäätmete mõiste ja kõrvaldamise kohta. R,D koodid. *Euroopa Parlamendi ja nõu- jäätmekäitluse hierarhia. kogu direktiiv 2008/98/EÜ, Ohtlike jäätmete 19. november 2008 , mis kä- käitlemise üldised sitleb jäätmeid ja millega põhimõtted, tootjavastutuse tunnistatakse kehtetuks tea- üldised põhimõtted tud direktiivid *Euroopa Parlamendi ja nõu- kogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, mil- lega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid Prügilate rajamine, *Nõukogu direktiiv *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, asukohavalik. tingimused la- 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, 52. destatavate jäätmete kohta, prügilate kohta *Prügila rajamise, kasuta- seire jne. *Euroopa Parlamendi ja nõu- mise ja sulgemise nõuded. kogu direktiiv (EL) RTL 2004, 56, 938. 2018/850, 30. mai 2018, mil- lega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta Pakendite käitlemise üldnõu- *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Pakendiseadus. RT I 2004, ded, pakendite taaskasuta- kogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. 41, 278. mine ja ringlussevõtt. Majan- detsember 1994, pakendite ja *Pakendiaktsiisi seadus. RT I duslikud pakendijäätmete kohta 1997, 5, 31. hoovad ja abinõud *Euroopa Parlamendi ja nõu- pakendijäätmete kogu direktiiv (EL) taaskasutamiseks. 2018/852, 30. mai 2018, mil- lega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pa- kendijäätmete kohta Jäätmekategooriad *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, ja jäätmeliigid, ohtlike jäät- kogu direktiiv 2008/98/EÜ, 52. mete liigitamine 141  19. november 2008 , mis kä- *Jäätmete liigitamise kord ja sitleb jäätmeid ja millega jäätmenimistu. RT I, tunnistatakse kehtetuks tea- 18.12.2015, 14. tud direktiivid *Probleemtoodetest tekkinud *Komisjoni otsus, jäätmete täpsustatud nimistu. (2000/532/EÜ) RTL 2007, 57, 1017. 3. mai 2000, * Ohtlike jäätmete ja nende millega asendatakse otsus pakendite märgistamise 94/3/EÜ (millega kehtesta- kord. RTL 2004, 56, 939 takse jäätmeid käsitleva nõu- kogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäät- meid käsitleva nõukogu di- rektiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu). *Komisjoni määrus (EL) nr 1357/2014, 18. detsember 2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu di- rektiivi 2008/98/EÜ (mis kä- sitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehte- tuks teatud direktiivid) III lisa Jäätmete Baseli (1989) konventsioon * Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamis- ja ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamistoimingute ni- taaskasutamistoimingud (D- kõrvaldamise kohta. mistud. RT I, 14.12.2011, 4. kood ja R-kood) * Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse keh- tetuks teatud direktiivid Keskkonnakaitseluba (kesk- *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Keskkonnaseadustiku ül- konnaluba ja kompleksluba) kogu direktiiv 2008/98/EÜ, dosa seadus. RT I, vajavad ettevõtted ja tegevu- 19. november 2008 , mis kä- 28.02.2011, 1. sed. Tegevuste nimistu ja sitleb jäätmeid ja millega *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, tootmismahud. Keskkon- tunnistatakse kehtetuks tea- 52. naotsused, taotlemise kord, tud direktiivid *Keskkonnaotsuste infosüs- teemi asutamine ja andme- kogu pidamise põhimäärus. RT I, 01.07.2017, 31. 142  *Teatud liiki ja teatud kogu- ses tavajäätmete, mille vas- tava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohus- tuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded. RTL 2004, 49, 847. *Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsu- sed, mille korral on käitise te- gevuse jaoks nõutav komp- leksluba. RT I, 11.06.2013, 19 Probleemtooted *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Probleemtooteregistri põhi- kogu direktiiv 2008/98/EÜ, määrus. RT I, 05.03.2019, 19. november 2008 , mis kä- 15. sitleb jäätmeid ja millega *Probleemtoodete kohta keh- tunnistatakse kehtetuks tea- testatud keeldude ja piiran- tud direktiivid gute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes oht- like ainete sisalduse piirnor- mid. RT I, 01.11.2016, 3 *Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord. RT I, 25.07.2013, 4 Romusõidukid Euroopa Parlamendi ja nõu- *Romusõidukite käitlusnõu- kogu direktiiv 2000/53/EÜ, ded. RT I, 22.06.2011, 8. 18. september 2000, kasutu- *Mootorsõidukitest ja nende selt kõrvaldatud sõidukite osadest tekkinud jäätmete kohta kogumise, tootjale tagasta- mise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad. RT I 2010, 42, 248. Vanarehvid *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Rehvidest tekkinud jäät- kogu direktiiv 2000/53/EÜ, mete kogumise, tootjale ta- 18. september 2000, kasutu- gastamise ning taaskasuta- selt kõrvaldatud sõidukite mise või kõrvaldamise nõu- kohta. ded ja kord. RT I 2010, 42, *Euroopa Parlamendi ja nõu- 249. kogu direktiiv (EL) 2018/849, 30. mai 2018, mil- lega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõr- 143  valdatud sõidukite kohta, di- rektiivi 2006/66/EÜ, mis kä- sitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikasead- metest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta Patarei- ja akujäätmed *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Patareidest ja akudest tekki- kogu direktiiv 2006/66/EÜ, nud jäätmete kogumise, toot- 6. september 2006 , mis kä- jale tagastamise ning taaska- sitleb patareisid ja akusid sutamise või kõrvaldamise ning patarei- ja akujäätmeid nõuded ja kord ning sihtar- ning millega tunnistatakse vud ja sihtarvude saavuta- kehtetuks direktiiv mise tähtajad. RT I 2008, 37, 91/157/EMÜ. 221. *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Patareide ja akude märgis- kogu direktiiv (EL) tamise viis ja kord. RTL 2018/849, 30. mai 2018, mil- 2008, 3, 29. lega muudetakse direktiivi *Kasutatud patareide ja 2000/53/EÜ kasutuselt kõr- akude käitlusnõuded. RTL valdatud sõidukite kohta, di- 2008, 6, 63. rektiivi 2006/66/EÜ, mis kä- sitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikasead- metest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta Elektri- ja elektroonikasead- *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Elektri- ja elektroonika- metest tekkinud jäätmed kogu direktiiv 2012/19/EL, seadmetest tekkinud jäätmete 4. juuli 2012 , elektri- ja kogumise, tootjale tagasta- elektroonikaseadmetest tek- mise ning taaskasutamise või kinud jäätmete (elektrooni- kõrvaldamise nõuded ja kord karomude) kohta. ning sihtarvud ja sihtarvude *Euroopa Parlamendi ja nõu- saavutamise tähtajad. RT I kogu direktiiv (EL) 2009, 22, 137. 2018/849, 30. mai 2018, mil- *Elektroonikaromude kor- lega muudetakse direktiivi duskasutuseks üleandmise 2000/53/EÜ kasutuselt kõr- nõuded. RT I, 15.07.2014, 1. valdatud sõidukite kohta, di- *Elektri- ja elektroonika- rektiivi 2006/66/EÜ, mis kä- seadmete romude käitlusnõu- sitleb patareisid ja akusid ded. RTL 2005, 20, 245. ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikasead- metest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta 144 Põllumajandusplast *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Põllumajandusplastist tek- kogu direktiiv 2008/98/EÜ, kinud jäätmete kogumise, 19. november 2008 , mis kä- tootjale tagastamise ning sitleb jäätmeid ja millega taaskasutamise või kõrvalda- tunnistatakse kehtetuks tea- mise nõuded ja kord ning sih- tud direktiivid tarvud ja sihtarvude saavuta- mise tähtajad. RT I, 19.02.2013, 13 Ohtlike kemikaalide identi- *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Kemikaaliseadus. RT I, fitseerimine, pakendamine kogu määrus (EÜ) nr 10.11.2015, 2. jms 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse di- rektiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muude- takse määrust (EÜ) nr 1907/2006 *Euroopa Parlamendi ja nõu- kogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaa- lide registreerimist, hinda- mist, autoriseerimist ja piira- mist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemi- kaaliamet, muudetakse di- rektiivi 1999/45/EÜ ja tun- nistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõu- kogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ Jäätmete põletamine *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, kogu Liidu direktiiv 52. 2010/75/EL, 24. november *Tööstusheite seadus. RT I, 2010, tööstusheidete kohta. 16.05.2013, 1 https://eippcb.jrc.ec.eu- *Täpsemad nõuded jäätme- ropa.eu/reference põletus- ja koospõletustehase käitamisele. RT I, 26.06.2013, 18 145 Asbesti sisaldavad jäätmed *Nõukogu direktiiv, 19. *Asbesti sisaldavate jäätmete märts 1987, asbestist põhjus- käitlusnõuded. RTL 2004, tatud keskkonnareostuse väl- 49, 848. timise ja vähendamise kohta (87/217/EMÜ) Ühekordselt kasutatavad *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, plasttooted kogu direktiiv (EL) 52. 2019/904, 5. juuni 2019, tea- *Pakendiseadus. RT I 2004, tavate plasttoodete keskkon- 41, 278. namõju vähendamise kohta Keskkonnamõjude hinda- Espoo konventsioon *Keskkonnamõju hindamise mine *Euroopa Parlamendi ja nõu- ja keskkonnajuhtimissüs- kogu direktiiv 2001/42/EÜ, teemi seadus. RT I 2005, 15, 27. juuni 2001, teatavate ka- 87 vade ja programmide kesk- konnamõju hindamise kohta *Euroopa Parlamendi ja nõu- kogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011 , teata- vate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta. *Euroopa Parlamendi ja nõu- kogu direktiiv 2014/52/EL, 16. aprill 2014 , millega muu- detakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonna- mõju hindamise kohta Keskkonnatasud Keskkonnatasude seadus. RT I 2005, 67, 512 Biolagunevad jäätmed *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, kogu direktiiv 2008/98/EÜ, 52. 19. november 2008 , mis kä- *Biolagunevatest jäätmetest sitleb jäätmeid ja millega komposti tootmise nõuded. tunnistatakse kehtetuks tea- RT I, 10.04.2013, 1. tud direktiivid. *Nõuded biolagunevatest *Komisjoni määrus (EL) nr jäätmetest biogaasi tootmisel 142/2011, 25. veebruar 2011, tekkiva kääritusjäägi kohta. millega rakendatakse Eu- RT I, 19.05.2016, 9 roopa Parlamendi ja nõukogu *Reoveesettest toote valmis- määrust (EÜ) nr 1069/2009, tamise nõuded. RT I, milles sätestatakse muuks 28.07.2017, 4 otstarbeks kui inimtoiduks *Haljastuses, rekultiveerimi- ettenähtud loomsete kõrval- sel ja põllumajanduses kasu- saaduste ja nendest saadud tatava reoveesette kvaliteedi toodete tervise-eeskirjad, ja piirväärtused ning kasuta- nõukogu direktiivi 97/78/EÜ mise nõuded. RT I, 06.08.2019, 7 146  seoses teatavate selle direk- tiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabasta- tud proovide ja näidistega. *Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutami- sel põllumajanduses Kaevandamisjäätmed Euroopa Parlamendi ja nõu- *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, kogu direktiiv 2006/21/EÜ, 52. *Kaevandamisjäätmete käit- 15. märts 2006, kaevandus- lemise kord. RT I, tööstuse jäätmete käitlemise 11.11.2010, 1 ja direktiivi 2004/35/EÜ *Maapõueseadus. RT I, muutmise kohta 10.11.2016, 1 Olmejäätmete liigiti kogu- *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, mine kogu direktiiv 2008/98/EÜ, 52. 19. november 2008 , mis kä- * Olmejäätmete liigiti kogu- sitleb jäätmeid ja millega mise ja sortimise nõuded ja tunnistatakse kehtetuks tea- kord ning sorditud jäätmete tud direktiivid. liigitamise alused . 07.06.2022, 22 PCB-sid sisaldavad jäätmed *Nõukogu direktiiv * Polüklooritud bifenüüle ja 96/59/EÜ, 16. september polüklooritud terfenüüle si- 1996, polüklooritud bifenüü- saldavate jäätmete käitlus- lide ja polüklooritud terfe- nõuded. RTL 2004, 53, 899 nüülide (PCB/PCT) kõrval- damise kohta Püsivad orgaanilised saas- * Baseli (1989) konventsioon teained (POS-id) ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. * Püsivate orgaaniliste saas- teainete Stockholmi konvent- sioon. *Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/1021, 20. juuni 2019, püsivate orgaaniliste saas- teainete kohta 147 8.6. Jäätmevaldkonna organisatsioonilised aspektid, sh erinevate osapoolte roll ja üle- sanded Riigi tasand Vabariigi Valitsuse ja Keskkonnaministeeriumi ülesanne on ühtse jäätmehoolduse poliitika el- luviimise koordineerimine koostöös kohalike omavalitsuste, jäätmekäitlejate (eraettevõtete), nende ühenduste ja kolmanda sektoriga. Jäätmealases korralduses on riigi tasandil oluline lüli täita ka Keskkonnaametil, kelle ülesanne on aidata ellu viia riigi jäätmepoliitikat ja kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist. Keskkonnaamet vastutab selle eest, et jäätmekäitlusega seotud mõjud on hinnatud, riskid tehnoloogiate valikul arvesse võetud, parimad praktikad juurutatud, järelevalve teostatud ning keskkonnale tekitatud kahjud kompenseeritud. Jäätmete käitlemiseks on vajalik keskkonnakaitseluba, st keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreering. Keskkonnaagentuuri ülesanne on koondada, töödelda ja analüüsida andmeid kogu riigis tekkivate ja käideldavate jäätmete kohta nii jäätmeliikide, -koguste kui ka tegevus- või tootmisvaldkondade lõikes. Ülesannete täitmisel on kõigil osapooltel oluline silmas pidada, et nende tegevus aitaks vähendada ka jäätmetest tulenevat keskkonnamõju ja suurendada jäätmete ringlusse võtmist ning materjali taaskasuta- mist, arvestades jäätmehierarhia põhimõtteid. Kohaliku omavalitsuse tasand Jäätmehoolduse (eelkõige olmejäätmete käitlemise) olukord sõltub suures osas kohaliku oma- valitsuse (KOV) tegevusest. Kohalikul omavalitsusel on juhtiv roll jäätmehoolduse arendamisel oma haldusterritooriumil. Jäätmehoolduse teenuste osutamine (sh liigiti kogumise korralda- mine) on kohaliku omavalitsuse olemuslikuks ülesandeks. See puudutab omavalitsuse neid üle- sandeid avaliku ruumi, heakorra, territoriaalplaneerimise ja keskkonnakaitse korraldamisel, mida osutatakse tema haldusterritooriumil, arvestades ainult kohalikku spetsiifikat, olles elani- kule võimalikult lähedal. Õigusaktidega on KOVile pandud mitmeid kohustusi. Kohaliku oma- valitsuse täpsemad ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel määrab kindlaks jäätmeseadus. Li- saks jäätmeseadusele reguleerib omavalitsuste kohustusi ka pakendiseadus. Kohaliku omava- litsuse üksus peab korraldama vähemalt paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmete, kodumaja- pidamises tekkinud ohtlike jäätmete liigiti kogumise. Hiljemalt alates 31.12.2023 biojäätmete tekkekohalt eraldi kogumise ning hiljemalt alates 1. jaanuarist 2025 tekstiilijäätmete liigiti ko- gumise. Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende kordus- kasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ula- tuses. Lisaks jäätmete liigiti kogumise korraldamisele tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel määrata korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetele ka jäätmekäitluskoht või -kohad, Kohalikule omavalitsusele on loodud iseseisev tulubaas (tulumaks, maamaks, keskkonnatasud ja tasandusfond), mida omavalitsused võivad kasutada mistahes ülesande täitmiseks. Seega tu- lubaas on tervik ja sellest ei saa mingit valdkonda lahutada. Lisaks tulubaasile on KOVidel võimalik taotleda toetust Keskkonnainvesteeringute Keskusest (edaspidi KIK). KIKi vahendu- sel on KOVide jäätmehoolduse projektidesse suunatud ka EL struktuurivahendite raha. Ettevõtte/tööstuse tasand, sh jäätmekäitlejad Ettevõtte tasandil reguleerivad jäätmekäitlust lisaks õigusaktidele ka keskkonnakaitseluba (kompleksluba ja keskkonnaluba) ja laiendatud tootjavastutuse põhimõtte rakendamine. Alates 148 2020. aastast ohtlike jäätmete käitluslitsentsi enam ei väljastata. Edaspidi väljastatakse ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS ning ohtlike jäätmete vedaja registreeritakse. Enne 2020. aasta 1. jaanuari väljastatud ja kehtiv oht- like jäätmete käitluslitsents kehtib kuni selle muutmiseni, kehtetuks tunnistamiseni või selles märgitud kehtivusaja lõpuni. Ettevõtted sh jäätmekäitlejad täidavad järgmisi funktsioone:  tavajäätmete (sh olmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete jm) kogumine ja edasisele käitlemisele (taaskasutamisele) suunamine;  korraldatud jäätmevedu vastavalt hanketingimustele;  ohtlike jäätmete (v.a põlevkivisektoris tekkivate ohtlike jäätmete) kogumine ja edasine käitlemine;  iseseisvaid jäätmekäitlussüsteeme omavates ettevõtetes (Enefit Power AS, Viru Keemia Grupp AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ jm) tekkivate jäätmete käitlemine;  jäätmete taaskasutamise protsessis (ka jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamises) osalemine ja oma positiivse panuse andmine;  tehnoloogia parendamine ja sellega seoses jäätmetekke vähendamine (nt kasutavad toot- mises tekkivaid jääke uuesti tootmisprotsessis ja vältides seeläbi jäätmeteke) ja uute võimaluste loomine ringlussevõtuks Taaskasutusorganisatsioonid ja tootjate ühendused Eestis on rakendatud laiendatud tootjavastutust probleemtoodetele ja pakenditele. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte rakendamiseks on kehtestatud probleemtoodete tootjatele nõuded jäätmeseaduses. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte rakendamiseks on kehtestatud paken- diettevõtjatele nõuded pakendiseaduses. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt on tootja kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. Taaskasutusorganisatsioon on pakendiseaduse kohaselt keskkonnaministri akrediteeringuga ju- riidiline isik, kelle asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, kus pakendiettevõtjad on liikmed, osanikud või aktsionärid. Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt pakendiseadusega sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses. 2021. aasta seisuga on Eestis neli taaskasutusorganisatsiooni. Neist kolm, Eesti Taaskasutusorgani- satsioon (ETO) MTÜ, MTÜ Eesti Pakendiringlus ja OÜ Tootjavastutusorganisatsioon tegele- vad tagatisrahata pakendite ning üks, Eesti Pandipakend OÜ, tagatisrahaga- ehk pandipakendite kogumise ja taaskasutamise korraldamisega. Probleemtoodete tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele. Alates 01.01.2022 on rehvidest, kantavatest pata- reidest ja akudest ning kodumajapidamistes kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamiseks nimetatud probleemtoote tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega. Tootjate ühendus ehk tootjavastutusorganisatsioon on mittetulundusühing või muu majandus- likku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üksnes tootjad või tootjate ühendu- sed ning mille üks eesmärke on teatud liiki probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine. 149 2021. aasta seisuga on Eestis neli tootjate ühendust. Eestis tegutseb kaks patareide ja akude ja elektri- ja elektroonikaseadmete valdkonna tootjate ühendust, nendeks on Eesti Elektroonika- romu MTÜ ja EES-Ringlus MTÜ. Eesti Elektroonikaromu MTÜ ja EES-Ringlus MTÜ kogu- vad kantavatest patareidest ja akudest ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmeid vastavalt määruses kehtestatud nõuetele. Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise nõu- ded on kehtestatud Vabariigi Valitsus määrusega. Patareidest ja akudest ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumine toi- mub kohaliku omavalitsuse jäätmejaamades või jäätmepunktides, turustajate müügikohtades sõltuvalt turustaja müügipinnast ning vabatahtlike kogumispunktide kaudu. Ekogaisma Eesti OÜ on tootjate ühendus, mis korraldab lambijäätmete kogumist ja taaskasu- tamist või kõrvaldamist. Lambid kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete alla. Lambijäätmete kogumine toimub kohaliku omavalitsuse jäätmejaamades või jäätmepunktides ning turustajate müügikohtades sõltuvalt turustaja müügipinnast. Rehvid on jäätmeseaduse mõistes probleemtooted ning neile kehtib tootjavastutus. MTÜ Reh- viringlus on rehvide maaletoojate, edasimüüjate loodud tootjavastutusorganisatsioonid, mille põhitegevus on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine. Toot- jad on kohustatud vanarehvid tasuta tagasi võtma piiramata koguses rehvide kasutajalt, moo- torsõidukite ja rehvide hooldustöökojalt (v.a. hooldustöökojalt, mis tegeleb ka romusõidukite töötlemisega), kohalikult omavalitsuselt ja kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt. Elanikud ja laiemalt jäätmetekitajad Jäätmeid tekib tahes tahtmata igas eluvaldkonnas ja see teema puudutab laiemalt pea igaüht. Seetõttu on oluline, et jäätmekäitluse ja eelkõige jäätmetekke vähendamise ja liigiti kogumise alased teadmised peaksid olema kõigile kättesaadavad. Oluline on tagada elanikele piisavalt mugavad võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ja samuti tõsta nende teadlikkust jäätmetekke vähendamise võimalustest. Jäätmealase info esmaseks jagajaks on elanike elukohajärgne koha- lik omavalitsus, kuid samuti ka riik laiemalt ja ka jäätmekäitlusettevõtted. Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu130 kohaselt on keskkonnasäästlikest tegevustest elanikud kõige enam omaks võtnud jäätmete liigiti kogumisega seotud tegevused. Samuti pla- neerib suurem osa inimestest toidu ostmist hoolikalt, et vältida ülejääkide äraviskamist. Ligi- kaudu 2/3 elanikest väldivad sageli kilekottide või plastist ühekordsete nõude või joogikõrte kasutamist, 59% kaalub sageli iga ostu sooritamist hoolikalt. Ametiasutustes on keskkonna- säästlikest praktikatest kõige enam levinud samuti jäätmete liigiti kogumine (märkis 72% töö- tavatest või õppivatest vastajatest). Samas uuringus märgiti ka seda, et jäätmete käitlemine on üks olulisemaid teemasid, mille osas sooviti lisainfot juurde saada. 130 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring. Keskkonnaministeerium. 2020. file://sise.envir.ee/Kasuta- jad$/KeM/48406112221/Downloads/Eesti%20elanike%20keskkonnateadlikkuse%20uuring%202020%20(1).pdf 150 8.7. Riigi jäätmekava 2014-2020 eesmärkide täitmine Peatükk tugineb Riigi jäätmekava 2014-2020 täitmise aruandele.131 Samuti on olemasolevat olukorda ja senist jäätmevaldkonna arengut kirjeldatud hetkeolukorra peatükis (ptk 2). Riigi jäätmekava 2014–2020132 peamine eesmärk oli jäätmekäitluse hierarhiat järgiv säästev jäätmehooldus. Jäätmekava strateegilised eesmärgid on püstitatud jäätmekäitluse hierarhiat sil- mas pidades. Strateegilised eesmärgid perioodil 2014-2020, lisaks pikendatud perioodil olid järgmised: I strateegiline eesmärk - Vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete oht- likkust; II strateegiline eesmärk - Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada mak- simaalsel tasemel; III strateegiline eesmärk - Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet. Iga strateegilise eesmärgi elluviimiseks oli planeeritud meetmed koos kirjelduste ning mõõdi- kutega. Jäätmekava viidi ellu rakendusplaani alusel, milles on esitatud vajalikud tegevused, selle eelarve liik, vastutaja(d) ning prognoositud maksumus. Olmejäätmete osakaal moodustab ca 3% kogu jäätmetekkest (joonis 31), kuid sellele osale on pööratud kõige rohkem tähelepanu. Euroopa Liidu jäätmevaldkonna direktiivid on seadnud ol- mejäätmete valdkonnas mitmeid eesmärke, millest kõigiga pole Eesti seni väga hästi toime tul- nud. Jäätmetekke jaotus 2020 29% 3% 30% 28% 8% 2% ohtlikud põlevkivijäätmed muud ohtlikud jäätmed aheraine lend- ja koldetuhk olmejäätmed muud tavajäätmed Joonis 31. Jäätmeteke 2020 aastal, (allikas: Keskkonnaagentuur). 131 Riigi jäätmekava 2014-2020 täitmise aruanne. Tallinn 2020. Kättesaadav: file://sise.envir.ee/Kasuta- jad$/KeM/48406112221/Downloads/Riigi%20j%C3%A4%C3%A4tmekava%202014-2020%20t%C3%A4it- mise%20aruanne%20(11).pdf 132 Riigi jäätmekava 2014-2020. Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/riigi-jaatme- kava-2014-2020 151 Jäätmetekke vältimise programm oli käesolevas riigi jäätmekavas esimest korda kohustuslik osa. Vastav nõue tuleneb EL jäätmete raamdirektiivist (2008/98/EÜ).133 Jäätmetekke vältimise programmi raames seati eesmärgiks luua raamistik jäätmetekke vältimise laiaulatuslikuks ja koordineeritud rakendamiseks. Kavandatavad tegevused pidid olema suunatud majanduskasvu ja jäätmetekke vahelise otsese seose ning sellega kaasneva keskkonnamõju kõrvaldamisele. Kuna jäätmetekke vähendamiseks on 2014-2020 jäätmekavas seatud kvalitatiivsed meetmed, st meetmeid ei saa arvuliselt mõõta, on seetõttu jäätmetekke vähenemist võrreldes konkreetsete mõõdetavate näitajatega palju raskem konkreetselt välja tuua. Eelkõige saab jäätmetekke vähe- nemist hinnata selle põhjal, kui palju antud teemale tähelepanu pööratakse (nii inimeste vahe- lises suhtluses kui ka meediakajastuses). 2020. aastal alustati eraldi regulaarse kampaaniaga ka toidujäätmete tekke vähendamiseks134. Samuti näitab selle valdkonna edenemist ettevõtete te- gevus (ressursisäästlikumad tehnoloogiad, uued tooted jms) ning mitmed toimunud kampaa- niad ja püsivad tegevused (nt Toidupanga ja teiste heategevusorganisatsioonide tegevus toidu ümberjaotamisel, korduskasutatavate toidunõude laenutus üritustel ja festivalidel, Topsiringi ja Eesti Pandipakendi tootevaliku laienemine ja selle kasutamine üha rohkematel üritustel, JSI üle-eestiline nõude korjandus jms). Lisaks leiab teema aktuaalsus kinnitust tudengite lõputöö- des. Arvestades jäätmetekke statistikat ja viimaste aastate trende, võib väita, et jäätmete teema on aktuaalne ja inimestele oluline (keskkonnateadlikkuse uuring135). Hinnang jäätmetekke vältimise kavale Hinnangu andmine on jäätmetekke vältimise programmide asjakohasuse, efektiivsuse ja mõju- suse hindamise võtmeosa. Samuti on oluline hinnata iga programmi kooskõla asjakohaste po- liitikasuundumuste ja õigusaktidega. 136 Riigi jäätmekava 2014-2020 raames koostati esimest korda eraldi jäätmetekke vältimise prog- ramm.137 Jäätmetekke vältimine on Euroopa ressursitõhusale ja kliimaneutraalsele ringmajan- dusele ülemineku strateegia oluline osa. Jäätmetekke vältimise programmi hindamisel on aluseks võetud erinevad asjaolud, mida on soovitatud Euroopa Keskkonnaagantuuri poolt välja töötatud juhises. 138 Jäätmevood Jäätmeteke, selle maht ja koostis erineb piirkonniti, kuid sõltub peamiselt piirkonna tavadest, kliimast, elutingimustest ja majanduslikust tasemest. Peamised jäätmeteket mõjutavad tegurid on aga üldine majanduslik olukord ning rahvaarvu muutus, samuti tarbimisharjumused. Praeguses jäätmetekke vältimise kavas pole eraldi jäätmeliike välja toodud, st meetmeid erine- vatele jäätmeliikidele, mis tähendab, et meetmed kehtivad kõigile jäätmeliikidele võrdselt. 133 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-con- tent/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098 134 Austa toitu jäägitult. Keskkonnaministeerium. https://www.envir.ee/toidujäätmed 135 Keskkonnateadlikkuse uuring. Keskkonnaministeerium. https://www.envir.ee/et/keskkonnahariduse-uuringud 136 Guidance for evaluating waste prevention programmes. Guidelines by the EEA and Eionet. European Envi- ronment Agency, 2021. Kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/themes/waste/waste-prevention/guidance-for- evaluating-waste-prevention-programmes/view 137 Viide 65 138 viide 65 152 Kõige rohkem tekib Eestis põlevkivijäätmeid. Suuruselt teine kategooria on ehitus- ja lam- mutusjäätmed. Olmejäätmete teke on eelnevatega võrreldes väike, samas on olmejäätmed aga kõrgendatud tähelepanu all. Roheleppe valguses on oluline edendada jätkusuutlike toodete po- liitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist. EL-i poolt on suunised, et keskenduma peaks eelkõige ressursimahukatele valdkondadele nagu tekstiil, ehitus, elekt- roonika ja plast. Seetõttu on oluline teha võrreldes praeguse kavaga uues kavas muudatused ja välja tuua meetmed mitte ainult kõigile jäätmeliikidele võrdselt, vaid tuleb silmas pidada, mis on eesmärgid Euroopas ja mis on oluline meie enda jäätmevoogusid arvestades. Vältimise meetmed Jäätmetekke vältimise programmis olid jäätmetekke vältimise meetmed jagatud kolmeks - toe- tavad, regulatiivsed ning teadlikkuse tõstmise meetmed. Toetavad meetmed Toetavate meetmete osas on jäätmekava perioodil, st 2014-2020 ja ka pikendatud perioodil teh- tud päris mitmeid tegevusi. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu on rahastatud nii riiklikest vahenditest (Kesk- konnaprogramm) kui ka EL struktuurivahenditest mitmeid olulisi jäätmevaldkonna tegevusi.139 Keskkonnaprogrammist on jäätmevaldkonnale antud toetust perioodil 2014-2018 ca 7,25 mil- jonit eurot. 2018. aastal liideti jäätmevaldkond ringmajanduse programmi alla, kuna teemad on väga seotud ja ringmajanduse projektid laiemalt panustavad igati ka jäätmekäitlusesse. See- tõttu, nt 2018.-2020. aastal on ringmajanduse programmist jagatud ringmajanduse valdkonnale üldiselt ning sh ka jäätmekäitlusele ca 9,4 miljoni euro ulatuses toetusi. Muude jäätmevaldkon- dade hulgas on viimastel aastatel üha rohkem programmist toetatud ka jäätmetekke vähenda- mise projekte. Perioodil 2014-2020 on tehtud lisaks suuri investeeringuid ressursitõhususe pa- randamisse. See tähendab, et toetusvahendeid on ressursside kokkuhoiule ja jäätmetekke (sh praagi) vähendamisele sellel perioodil kõvasti suunatud. Regulatiivsed meetmed Jäätmetekke vältimine on oluline, mistõttu lisati jäätmeseadusesse 2021140 aastal mitu uut jäät- metekke vältimise üldnõuet. Nt lisati põhimõte, et vältida tuleb kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate toodete jäätmeteks muutumist; vähendada toidujäätmete teket ning eelistada toidu annetamist ja muul viisil ümberjaotamist inimestele tarbimiseks, vältida mereprügi teket, too- dete parandamise ja korduskasutuse edendamiseks teha intellektuaalomandi õigusi piiramata kättesaadavaks toodete vajalikud varuosad, kasutusjuhendid, tehniline teave ning muud vahen- did, seadmed ja tarkvara. Jäätmetekke vältimist stimuleeritakse keskkonnalubade süsteemi kaudu – keskkonnalubadega sätestatud parima võimaliku tehnika (edaspidi PVT) rakendamise nõue on üks võimalusi eden- dada ettevõtetes ressursitõhusust ja jäätmetekke vähendamist. PVT-d rakendatakse näiteks keskkonnalubades ja keskkonnakomplekslubades, mida väljastab Keskkonnaamet. 139 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid. Kättesaadav: https://kik.ee/et/rahastatud-projek- tid#edit-field-maakond-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-taotlusvoor-value%3D%26edit-field-rahastusallikas-tid- i18n%3Dnull%26edit-field-valdkonnagrupp-tid-i18n%3Dnull%26edit-title%3D%26edit-field-toetuse-saaja- nimi-value%3D%26edit-field-aasta-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-with-research-value-i18n-1%3D1%26edit- field-with-research-value-i18n%3Don%26edit-sort-by%3Dtitle%26edit-sort-order%3DDESC 140 Jäätmeseadus (redaktsioon jõustunud 15.05.2021) Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/105052021003 153 Jäätmetekke vältimist ja korduskasutust soodustava majandusmeetmena on välja töötatud EMAS keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil on ettevõttel võimalik oma tegevusi reguleerida selliselt, et korduskasutuse abil välditakse jäätmete teket. Kasutades oma tegevustes ökomärgisega sertifitseeritud tooteid, on võimalik vähendada kaud- selt keskkonna ressursside kasutamist läbi reguleeritud ja kontrollitud toodete tootmise. Alates 01.01.2022 on riigihangetes kohustuslik kasutada keskkonnahoidlikke kriteeriume nel- jas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joo- nestuspaber). 2020. aastal SEI Tallinn poolt läbi viidud keskkonnahoidlike riigihangete analüü- sis141 toodi välja, et pakkumus on olemas sellistes tooterühmades, kus erasektori nõudlus kesk- konnahoidlike, sh ressursisäästlike toodete vastu on suurem: maanteesõidukid, teevalgustus ja foorid, kujutise reprodutseerimise seadmed, sanitaartehnilised kraanitarvikud, WC-potid ja pis- suaarid. Turuanalüüsist lähtuvalt soovitati kehtestada antud tooterühmades keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Need on viis tooterühma, millega on plaan veel 2022 aastal õigusakti täiendada. Lisaks sellele on EMP ringmajanduse projekti raames kaasatud keskkonnahoidlike riigihangete ekspertgrupp, kes viib 2022. aasta jooksul läbi koolitusi, seminare ning koostab keskkonna- hoidlike hangete rakendamise juhendmaterjali. Eelkõige keskendub ekspertgrupp 1. jaanuarist 2022 jõustunud kohustuslikele tootegruppidele. Teadlikkuse tõstmise meetmed Läbi on viidud erinevaid teavituskampaaniaid läbi meediakanalite. Meediakanalitena on kasu- tatud televisiooni, raadiot, sotsiaalmeediakanaleid ning trükiväljaandeid. Keskkonnaministee- riumi poolt läbiviidavate kampaania materjale on jagatud kohalike omavalitsustega, kes seejärel samu kampaaniaid oma meediakanalites (nii sotsiaalmeedias kui ka trükimeedias) on jaganud. Kampaaniateks on näiteks iga-aastane romukampaania, mille käigus on koostöös Kuusakoski AS-iga kokku kogutud romusõidukeid (ohtliku keskkonnamõju vähendamise eesmärk), toidu- jäätmete tekke vähendamise kampaania “Austa toitu jäägitult”. Keskkonnaministeerium on edastanud kohalikele omavalitsustele jäätmevaldkonna soovitus- kirju, milles on keskendutud uutele regulatsioonidele ja antud jäätmeliigi põhiseid soovitusi. Valdavalt on soovituskirjad kirjutatud sellises stiilis, mis võimaldab neid hõlpsalt kohalike eri- päradega mugandada ja kujundada neist artiklid, mida kohalikele elanikele trükimeedia vahen- dusel levitada, et nende teadlikkust nii jäätmetekke vältimisest kui jäätmete liigiti kogumise olulisusest tõsta. Koostöös Keskkonnaametiga on läbi viidud koolitusi kohalike omavalitsuste ametnike tead- likkuse tõstmiseks. Korduskasutuse tõstmiseks on edendatud koostööd MTÜ Uuskasutus- keskuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Käesolevaks hetkeks on pea kõigis omavalitsustes korduskasutuseks mõeldud tooteid (rõivad, mööbel, seadmed jms) võimalik üle anda MTÜ Uuskasutuskeskuse korraldatud kogumisringide kaudu. Näitajad ja eesmärgid Seni kehtinud jäätmekavas konkreetseid indikaatoreid ja sihtasemeid seatud ei ole. Seetõttu ei ole vastavaid indikaatoreid, millega konkreetselt hinnata, kas kavas olnud meetmed on mõju avaldanud. Võib eeldada, et toetusmeetmed ja teavitustegevus on teatavat positiivset mõju aval- danud, kuid kui palju konkreetselt pole võimalik hinnata. 141 Keskkonnahoidlike riigihangete analüüs . SEI Tallinn. 2020. Kättesaadav: file://sise.envir.ee/Kasuta- jad$/KeM/48406112221/Downloads/Keskkonnahoidlike%20riigihan- gete%20anal%C3%BC%C3%BCs%202020.pdf 154 Kuna konkreetseid mõõdikuid ei olnud käesoleva kavaga seatud, vaid eesmärgiks oli üldiselt jäätmetekke vähendamine, siis ei saa hinnata, kas indikaatorid on olnud asjakohased. Samas oli eelmise perioodi jäätmekavas üldiste eesmärkide täitmise hindamiseks seatud mõõdikuks ol- mejäätmete ja pakendijäätmete tekke kasvuprotsent sisemajanduse koguprodukti (SKP) kas- vuprotsendist Eestis. See mõõdik on näidanud, et jäätmetekke kasv on teatud määral pidurdu- nud. Jäätmeteke inimese kohta on üheks indikaatoriks, mille trende tuleks järgida ka tulevikus. Lisaks on Euroopa Komisjon välja tulnud korduskasutuse indikaatoriga, mida liikmesriigid peavad edaspidi hakkama mõõtma ja mis peaks edaspidi samuti aitama mõõta jäätmetekke vä- hendamist. Konsulteerimine huvirühmadega Toimunud on kohtumised erinevate huvigruppidega, kelleks on kohalikud omavalitsused, jäät- mekäitlejad, taaskasutusorganisatsioonid. Kohalike omavalitsustega kohtumistel (nii kohapeal- sed visiidid kui ka veebis) on käsitletud jäätmetekke vähendamise meetmeid, ringlussevõtu sihttasemete saavutamist ja üldisi liigiti kogumise aspekte. Muude teemade hulgas on käsitletud ka jäätmehoolduseeskirja koostamist või uuendamist, korraldatud jäätmeveo hankedokumen- tide ettevalmistamist, avalike ürituste jäätmekäitlust. Konsultatsioonid ja kohtumised huvirühmadega toidujäätmete tekke vältimise teemadel on toi- munud toidujäätmete tekke vältimise kava koostamise käigus 2020.-2021. Andmete kättesaadavus ja jälgitavus Riiklik jäätmestatistika tugineb Keskkonnaagentuuri (KAUR) andmetele ning üldisemad and- med, nt majandusnäitajad, rahvastiku näitajad annab Statistikaamet. Selles osas on kõik riikli- kult reguleeritud. Andmete usaldusväärsus sõltub paljuski sellest, mis andmeid ettevõtted oma aruannetes KAURile esitavad, samuti kasutatavas metoodikas. Maailmapanga analüüsist on tulnud välja vajadus teha muudatusi riiklikus jäätmestatistika ko- gumises ja arvutusmeetodites. Need muudatused on kavandamisel. Kuivõrd edaspidi on vajalik mõõta korduskasutust, siis on vajalik välja töötada süsteem, kuidas neid andmeid kõige otstarbekam koguda on. Kommunikatsioonistrateegia Keskkonnaministeerium viib läbi Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringut, mille keskkon- nateadliku käitumise jaotuses käsitletakse jäätmeid. Senised keskkonnateadlikkuse uuringud on näidanud, et Eesti inimeste keskkonnateadlikkus on heal tasemel, seal hulgas omatakse häid teadmisi jäätmete liigiti kogumisest. Kindlasti tuleb teadlikkuse tõstmise teemadega jätkata ka edaspidi. Keskkonnaministeerium on tellinud kommunikatsioonikava, mille järgi edaspidi toi- mub teavituste jagamine ja kampaaniate läbiviimine. Selleks, et avalikkusele kommunikeeri- taks ühtseid sõnumeid nii Keskkonnaministeeriumi, allasutuste kui ka kohalike omavalitsuste poolt, toimuvad ühised kohtumised, kus edastatavad kommunikatsioonisõnumid eelnevalt läbi räägitakse. I strateegilise eesmärgi täitmine - vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäät- mete ohtlikkust Olmejäätmed (alamkood 20) moodustavad keskmiselt 3% kogu jäätmetekkest. 155  2019. aastal tekkis EL-is keskmiselt olmejäätmeid 501 kg inimese kohta142. Jäätmeteke oli 2020 a. alles kolmandat aastat väiksem ja osaliselt seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude langu- sega. Jäätmetekke vältimise ja vähendamise koordineeritud edendamine tuleb hoida üha tuge- vamas fookuses, et tagada langustrendi jätkumine. Jäätmetekke vältimise programmi kohaselt oli olmejäätmete tekke vähendamise eesmärk stabiliseerida aastaks 2020 olmejäätmeteke, sõl- tumata seejuures prognoositud majanduskasvust. Seejuures pidi olmejäätmete tekke kasvuprot- sent jääma kuni aastani 2020 alla poole sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist. Seniste andmete põhjal jõuti kõnealuse sihtmäära saavutamisele lähedale. 2020 aastal oli tase ½ SKP kasvuprotsendist (eesmärk alla ½ SKP kasvuprotsendist). SKP suhteline muutus olme- jäätmete tekkega võrreldes näitab, et jäätmetekke kasv on olnud majanduskasvust väiksem, seega on eestimaalased olnud mõistlikud tarbijad. Osaliselt saab sihtmäärade saavutamata jää- mise põhjusi otsida üldisest majandusarengust. Tabel 19. Olmejäätmete ja pakendijäätmete tekke kasvuprotsent sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist Eestis. Indikaator Baastase 2014. a tege- 2016. a te- 2018. a tege- 2020. a tege- 2020. a sihttase 2011 lik tase gelik tase lik tase lik tase Olmejäätmete Alla ½ 5/9 SKP 3/4 SKP 5/6 SKP ½ SKP kas- Alla ½ SKP tekke iga-aastane SKP kasvu-prot- kasvu- kasvu-prot- vuprotsen- kasvu-protsen- kasvuprotsent si- kasvu- sendist protsendist sendist dist dist**143 semajanduse ko- protsen- guprodukti (SKP) dist kasvuprotsendist* Pakendijäätmete Ületab 7/3 SKP 7/6 SKP 1/6 SKP ¼ SKP kas- Alla 2/3 SKP tekke kasvuprot- SKP kasvu-prot- kasvu-prot- kasvu-prot- vuprotsen- kasvu-protsen- sent sisemajan- kasvu- sendist sendist sen- dist dist 145 duse kogupro- protsenti dist*** dukti (SKP) kas- vuprotsendist pe- rioodi jooksul*144 SKP suhteline muutus olmejäätmete tekkega võrreldes näitab, et jäätmetekke kasv on olnud majanduskasvust väiksem, seega on eestimaalased olnud mõistlikud tarbijad, sihttase on peaaegu saavutatud (olmejäätmete tekke kasvuprotsent on ½ SKP kasvuprotsendist, aga mitte veel alla selle). Samas, võttes arvesse viimaste aastate maailma ja eriti EL-i ambitsioonikaid eesmärke (ring- majanduspõhine ja kliimaneutraalne ühiskond), on ühes inimeste teadlikkuse suurenemisega lootust tulemuste paranemisele. Olulisem, mida tarbimise vähendamiseks teha, on jätkata jär- jepidevalt sellekohaste sõnumite edastamist sihtrühmadele. 142 Eurostat. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/cei_pc031/default/table?lang=en 143 ** Olmejäätmete tekke osas oli eesmärk vähendada jäätmetekke seost majanduskasvuga nii, et aastaks 2020 oleks võimalik olmejäätmete ühe aasta tekkekogus stabiliseerida prognoositud majanduskasvust sõltumata. 144 * Mõõdikut vaadeldakse kogu perioodi (7 aastat) kestel. Kuna nii jäätmeteke kui ka SKP tase on aastate kaupa hüplik, ei anna iga aasta taseme esile toomine tegelikku ülevaadet eesmärgi poole liikumisest 145 *** Suur muudatus võrreldes eelnevate aastatega seotud metoodika muudatusega. 156 Erinevalt olmejäätmete tekkest on pakendijäätmete teke aastate lõikes järjest vähenenud (joonis 20 ptk 2). Pakendijäätmete tekkekoguse vähenemine on tingitud 2018. aastal toimunud muuda- tustest pakendijäätmete arvutamise metoodikas. 2020 aastal oli sihttase ¼ SKP kasvuprotsen- dist, ehk seatud eesmärk sai täidetud (2/3 SKP kasvuprotsendist). Samas on oluline siinkohal välja tuua, et tänu liigiti kogumise suurenemisele on võimalik rohkem pakendeid ringlusse suu- nata. Maailmapanga 2021. aastal valminud jäätmevaldkonna uuringus on ettepanekuid paken- divaldkonna edasiseks suunamiseks. Lisaks on üle võetud n-ö ühekordse plasti direktiiv, mil- lega rakendame meetmeid ühekordsete plastist toodete tarbimise vähendamiseks, sh jäätme- tekke vähendamiseks. Pakendivaldkond on jäätmekäitluses väga oluline ja selle tõhusamaks muutmisel tuleb ka edaspidi jätkata igakülgset tööd. Strateegilise eesmärgi täitmisele on oluliselt kaasa aidanud ressursitõhususe ja jäätmetekke vä- hendamise edenemine prioriteetsetes ettevõtlussektorites (ehituses, ehitusmaterjalide tootmi- ses, toiduainetööstuses ja kaubanduses). Jäätmetekke vähendamisele aitab kaasa uute tehnoloo- giate kasutuselevõtt, mis võimaldab teatud materjale, mida varem käideldi jäätmetena, käsitleda kõrvalsaadusena ja/või teisese toorena. See tähendab, et uued tehnoloogiad võimaldavad toot- misprotsessi suunata selliselt, et tootmise esmase eesmärgi kõrval saadakse ka muu materjal, mis ei vaja kasutusele võtmiseks täiendavat töötlust ja mille järele on nõudlus. Selline tootmise kõrvalsaadus on käsitletav tootena. EL rahastamisperioodil 2014-2020 töötati Keskkonnami- nisteeriumi juhtimisel välja ressursitõhususe meede, mille eesmärgiks on suurendada ressursi- tootlikust ettevõtetes innovaatiliste tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Meetme tegevuse raames toetati ettevõtete innovaatilisi energia- ja ressursitõhususe investeeringuid.146 Olmejäätmete teket mõjutab kõige enam majandusolukord ja tarbimise tase. Olmejäätmete tekke vältimise edendamisel on peamine roll täita elanikkonnal, kelle teadlikkusest ja tarbimis- harjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete, toidujäätmete kui ka muude olmejäätmete tek- kekoguse vähendamine. Jäätmetekke vältimisele suunatud üldise teadlikkuse tõstmiseks on Keskkonnaministeerium läbi viinud iga-aastaseid jäätmetekke vältimise kampaaniaid. Viimas- tel aastatel on teadlikkuse tõstmise kampaaniad edukalt toimunud erinevate sotsiaalmeedia ka- nalite vahendusel, kaasates nii mõnelgi korral mitmeid Eesti tuntud inimesi, kelle eeskujul on jõutud ka nooremate tarbijateni. Olmes tekkivate jäätmete vältimisele aitab kaasa ka see, kui- võrd mugavaks on elanikele tehtud võimalus anda asjad korduskasutuseks teisele ringile. Kor- duskasutuskeskuste ja muude jäätmetekke vältimise algatuste (nt toidupankade, kasutatud rõi- vaste keskuste, elektroonika pisiparanduse jms) ühtlane jaotus üle Eesti annab hea võimaluse vähendada olmejäätmetes selliste jäätmete hulka, mis seni jõudsid ladestamiseks prügimäele või energiakasutusse. Jäätmete liigiti kogumiseks on viimastel aastatel antud toetust nii kesk- konnaprogrammist kui ka Struktuurivahenditest ja heitmekaubanduse kauplemissüsteemist (nn kliimarahadest). Olulisemad tulemused 146 Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõime- line ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtete ressursi- tõhusus” tegevuste „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” ja "Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõ- husasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine" eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Toetust tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ning meetme töötas välja Keskkonnaministee- rium. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/ettevotete-ressursitohusus 157   Liigiti kogumise tase on tõusnud. 2015. aastal koguti liigiti vaid 22% olmejäätmetest. Järgnevatel aastatel on liigiti kogutud olmejäätmete osakaal tasapisi tõusnud ning 2020. aastal koguti liigiti juba 31% olmejäätmetest.  Inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud147. Võrreldes eelnevate uuringuaastatega on inimesed enam omaks võtnud prügi ja jäätmete keskkonnasõbra- liku käitlemise ning jäätmete tekkimist püütakse ostude parema planeerimisega vältida. Kuna jäätmevaldkonnaga on elanikel isiklik kokkupuude ning seda peetakse oluliseks, siis ollakse ka selle valdkonna hea korralduse osas nõudlikumad. Samas tuleb arvestada, et teadlikkuse kasv ei tähenda alati inimeste tegeliku käitumise muutumist. Liigiti ko- gutud jäätmete osakaal on tõusnud visalt (viimase viia aasta jooksul 9 protsendipunkti võrra). Selline tempo ei ole piisav 2025. aasta ringlussevõtu eesmärgi  Jagamismajandus ja asjade korduskasutamine on tõusuteel (Toidupanga ja teiste heategevusorganisatsioonide tegevus toidu ümberjaotamisel, korduskasutatavate toidu- nõude laenutus üritustel ja festivalidel, Topsiringi ja Eesti Pandipakendi tootevaliku laienemine ja selle kasutamine üha rohkematel üritustel, Uuskasutuskeskuse tegevus, JSI üle-eestiline nõude korjandus jms). II strateegilise eesmärgi täitmine - võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasu- tada maksimaalsel tasemel Tabel 20. Jäätmekava peamiste indikaatorite tasemed (II** ja IV arvutusmeetod) (allikas: Keskkonnaagentuur) Indikaator Baastase 2014. a te- 2018. 2019. a 2020. a te- 2020 a, 2020. a 2011 gelik tase a te- tegelik gelik tase tegelik sihttase gelik tase tase (IV tase arvutus- meetod) Olmejäät- 27 % 35 % 31 % 34 % 32 % 29 % 50 % mete ringlus- sevõtu osa- kaal olme- jäätmete ko- gumassist Pakendijäät- 56 % (2010) 60 % 60 % 66 % 71 % 60 % mete ringlus- sevõtu osa- kaal pakendi- jäätmete ko- gumassist Biolagune- 5% 5% 5% 3% 3% 3% 13 % vate jäätmete ringlussevõtu osakaal olme- jäätmete ko- gumassist* 147 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020. Kättesaadav: https://envir.ee/kaasamine-keskkonnateadlik- kus/keskkonnateadlikkus/uuringud 158  Biolagune- 57 % 48 % 35% 35% 37 % 20 % vate jäätmete osakaal lades- tatavates ol- mejäätmete kogumassis Ehitus- ja 72 % 85 % 84% 84% 84 % 75 % lammutus- jäätmete taas- kasutuse osa- kaal nende jäätmete ko- gumassist Elektroonika- 50 % 69 % 63% 64% 62 % 65 % romude kogu- (2019) mise osakaal kolmel eelne- val aastal tu- rule lastud elektri- ja elektroonika- seadmete ko- gumassist Kantavate pa- 33 % 24 % 29% 29% 39 % 45 % tarei ja aku- (2016) jäätmete ko- gumise osa- kaal jäätmete kogumassist (kogumise osakaal kol- mel eelneval aastal turule lastud patarei ja akujäät- mete kogu- massist) Põlevkivi 40% 42% 57% 60% 100 % 60 % aheraine taas- kasutamine, % Taaskasuta- 2,8% 4,3% 2,4% 2,4% 1,8 % 4,5 % tud põlevkivi- tuha osakaal kogutekkest, % * Täpsustus: Indikaatoris „Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist“ on mõeldud jäätmekava 2014-2020 koostamisel ja esitatud aastati „Biojäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist“. Biolagunevate jäät- mete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist oli 2020. aastal 17%. 2019. aasta ringlussevõtu taseme arvutamisel muu- deti metoodikat ning sellest tingituna biojäätmete ringlussevõtu tase langes. 159 ** II arvutusmeetodi järgi on saadud ainult tabeli esimene ja kolmas rida (olmejäätmete ja biojäätmete ringlussevõtu osakaa- lud). Euroopa Komisjon on võimaldanud olmejäätmete teket ja ringlussevõttu arvestada nelja eri- neva metoodika alusel148, siinkohal on kasutatud arvutusmeetodit nr 2 (mida on Eesti varem kasutanud Euroopa Komisjonile aruannete esitamisel) ja osaliselt ka nr 4. Teise strateegilise eesmärgi puhul on osa suuremate jäätmevoogude (olmejäätmed ja pakendijäätmed) indikaato- rid liikunud aastaks 2020 sätestatud sihttasemetest kaugemale. Olmejäätmete ringlussevõtt ja energiakasutus on aasta-aastalt vähenenud ning üha rohkem jäätmeid suunatakse prügilatesse ladestamisele. Kui 2013. aastal Iru jäätmepõletustehase tööle rakendumisel suunati ligikaudu pool tekkinud olmejäätmetest ladestamise asemel põletamise teel taaskasutusse, siis viimastel aastatel on turuolukorrast tingituna hakanud energiakasutus ladestamise arvelt vähenema. 2020. aastal põletati 43% ja ladestati 15% olmejäätmetest (IV meetod), 2014. aastal olid vastavad näitajad 48% ja 7%.149 2020. aastal oli olmejäätmete ringlussevõtu tase (II metoodika) vaid 32%, IV metoodika alusel 29% (joonis 32), samas I metoodika järgi oli see 60%. Võrdluseks: Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 2018. aastal 47%.150 2019. aastal vahetas Eesti arvutusme- toodikat151, mille alusel Euroopa Komisjonile sihtarvu saavutamisest aruandeid esitatakse. Eesti võttis kasutusele I metoodika, mis võimaldas 2020. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutu- seks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu saavutada. Pikas perspektiivis tuleb sihtarvude saavutamiseks jõuliselt tegutseda ning teha jäätmevaldkonnas struktuurseid muudatusi, et saa- vutada kokkulepitud sihtarvud. Ringlussevõtu määr % 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 32. Olmejäätmete ringlussevõtu määr, IV meetod (allikas: Keskkonnaagentuur) 148 2011/753/EL: Komisjoni otsus, 18. november 2011 , millega kehtestatakse eeskirjad ja arvutusmeetodid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmise kontrollimiseks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 8165 all) Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-con- tent/ET/TXT/?qid=1586421481684&uri=CELEX:32011D0753 149 Keskkonnaagentuuri andmed. 150 Euroopa Liidu koondi tegemisel on kasutatud meetodit IV. Recycling rate of municipal waste (https://ec.eu- ropa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=t2020_rt120&tableSe- lection=1) 151 I metoodika alusel oli olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määr 2016. ja 2017. aastal 52%, 2018 aastal 49%. Peamine erinevus Eestis seni kasutatud II metoodika ja nüüd kasutatud 1. metoodika vahel on, et 1. metoodika puhul lähevad arvestusse vaid need liigiti kogutud olmejäätmed (sh pakendijäätmed) – paber ja kartong, plastid, klaas ja metall –, mis on tekkinud kodumajapidamistest. Arvesse ei ole võetud ettevõte- tes, tööstustes ja kontorites tekkivaid olmejäätmeid. Samuti pole arvestatud muid olmejäätmeid – biojäätmeid, tekstiili jms. 160 Riigikontroll tõi oma 2016. aasta auditis152 täiendavalt olmejäätmete ringlussevõttu pärssivate teguritena välja jäätmeveoteenuse madala hinna, mis ei motiveeri inimesi jäätmeid liigiti ko- guma, puuduliku liigiti kogumise konteinerite paigutamise elamute lähedale ning nõrga järele- valve jäätmekäitlejate ja pakendi taaskasutusorganisatsioonide üle, mille tulemusel võib ring- lusse jõuda deklareeritust vähem jäätmeid. Seetõttu on planeeritud ka järgmistel aastatel ellu viia tegevusi, mis aitaksid sihttasemele võimalikult lähedale jõuda. Üheks selliseks tegevuseks on liigiti kogumise infrastruktuuri arendamine, et inimestel oleks võimalikult mugav jäätmeid tekkekohal liigiti koguda. Samuti on kohalikud omavalitsused juba läbi korraldatud jäätmeveo hangete jäätmeveoga üha enam jäätmeliike hõlmanud ning läbi hinnapoliitika kujundamise on saavutatud liigiti kogutud jäätmete tasuta või odavam äraandmise võimalus, kehtestades segaol- mejäätmete äraandmisel kõrgema tasu, mis omakorda motiveerib inimest jäätmeid liigiti ko- guma. Jäätmete ladestamise kasvu üheks põhjuseks võib pidada alates 2015. aastast muutumatuna pü- sinud jäätmete prügilasse ladestamise saastetasu. Selleks, et vähendada ladestatavaid jäätmeko- guseid ning suunata rohkem jäätmeid taaskasutusse, on Keskkonnaministeerium teinud jäätme- kava 2014–2020 kehtivuse perioodil 2017. aastal ettepaneku tõsta jäätmete prügilasse ladesta- mise saastetasu praeguselt 29,84 eurolt tonni kohta vähemalt 60 euroni tonni kohta.153 Viimaste aastate keeruline olukord maailmas seoses koroonaga on saastetasude osa tõstmist pidurdanud, kuid KeM on siiski võtnud eesmärgiks tasude osas teha muudatusi, mis toetaksid jäätmehierar- hia ülemiste astmete poole liikumist. Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu tase on püsinud 2011. aasta baastaseme lähedal ning jääb endiselt sihttasemest kaugele. Alates 2019. aasta andmetest on biolagunevate jäätmete ringlus- sevõtt isegi vähenenud, kuna vähenes biojäätmete ringlussevõtt metoodika täpsustamise ning väiksema aia- ja haljastujäätmete ringlussevõtu tulemusena. Üheks olulisemaks madala biojäät- mete ringlussevõtu määra põhjuseks võib pidada asjaolu, et jätkuvalt on arvukalt kohalikke omavalitsusi, kus biojäätmed ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga või on hõlmatud ebapii- savalt ning biojäätmete liigiti kogumise tase on veel väga madal. Ringlussevõetuks loetakse biolagunevaid jäätmeid vaid siis, kui on toimunud jäätmete lakkamine ning neist on toodetud või need vastavad toote nõuetele (nt kompost, kääritusjääk). Biolagunevate jäätmete osas lak- kamise nõuete täitmine on seni jäänud madalaks. Lisaks ei kajastu jäätmestatistikas tekke ja ringlussevõtu hulgas tekkekohal ringlusse suunatud ehk kodukompostitud biojäätmete kogu- sed. Perioodil 2014–2020 tõusis Eestis ehitus- ja lammutusjäätmete teke ametliku jäätmearuandluse statistika kohaselt päris kiirelt ,mis on põhjendatav majanduskasvuga kaasneva ehitustegevuse hoogustumisega. Tegelik ehitus- ja eriti lammutusjäätmete tekkekogus on veelgi suurem. Kesk- konnaamet tuvastab iga-aastaselt mitmeid jäätmeloast või registreeringust ja sellega kaasnevast aruandluskohustusest kõrvale hiilivaid jäätmetekitajaid ja -käitlejaid või illegaalselt ladestatud omanikuta lammutusjäätmete hunnikuid154. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär on viimastel aastatel olnud stabiilne, kuid taaskasutusse suunatud ehitus- ja lammutusjäätmete osa- kaal ületab sellele vaatamata 2020. aastaks sätestatud sihttaset. 152 Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel (https://www.rii- gikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=13857&AuditId=2417) 153 Jäätmeseaduse 2017 aasta eelnõu 495 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7800d200-4c2a- 4f4b-a9d8-667c2a5cce9b/J%C3%A4%C3%A4tmeseadus 154 Keskkonnajärelevalve 2018 (https://www.kki.ee/sites/default/files/aastaraamat_2018.pdf) 161 Keskkonnaagentuuri andmetel on võrreldes 2014. aastaga suurenenud elektroonikaromude ko- gumise osakaal, ulatudes 2020. aastal 62%-ni (joonis 18, ptk 2), põhjuseks võib pidada tead- likkuse suurenemist ja aktiivset teavitustegevust. Varasemalt, enne aastat 2016 võeti arvesse üksnes kodumajapidamistes tekkinud elektri- ja elektroonikaseadmed ja elektroonikaromusid, kuid alates 2016. aastast arvestatakse kogumise sihtarvu arvutamisel kõiki elektri- ja elektroo- nikaseadmeid ja elektroonikaromusid155. Mõnevõrra on suurenenud ka kantavate patarei- ja akujäätmete kogumise osakaal (sihtarv), kuid nende puhul on sihtarv endiselt saavutamata. Kantavate patareide ja akude kogumise sihtarv on alates 2016. aastast 30 protsendi lähedal suhteliselt paigal püsinud. 2020 aastal on siiski märgata edasiminekut (39%) (tabel 8 ptk 2). Samas toimus 2020 aastal metoodika muudatus - pliiaku- dest on võetud 1% ja lisatud kantavate akude hulka, sest turule lastakse ka kantavaid pliiakusid. 2016. aastani piisas sellest veel vastava kogumise sihtarvu (25%) täitmiseks, kuid 45% saavu- tamine alates 2016. aastast vajab süstemaatilisi muudatusi. Jäätmearuandluse tulemustel tekib Eestis olmejäätmetest enim biojäätmeid (jäätmekoodid 20 01 08, 20 02 01; 2020. aastal ligi 125 000 tonni), kuid neid võeti 2020. aastal ringlusse vaid 11% biojäätmete kogumassist. Kõige efektiivsem on metallijäätmete ringlussevõtt – 2018. aas- tal 64%. Üle poole õnnestus 2018. aastal ringlusse võtta ka paberit ja kartongi, mis moodustas II arvutusmeetodi järgi koguseliselt 56% nende tekkekogusest. Joonis 33. Olmejäätmete ringlussevõtt jäätmeliikide lõikes 2018 (siltidel ringlussevõtu osakaal, jäätmeliik, tekkekogus (t)) (allikas: Keskkonnaagentuur). 155 Alates 2016. aastast arvutatakse kogumismäära kalendriaasta jooksul kogutud elektroonikaromude massi jaga- misel kolme eelmise aasta jooksul turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmise massiga aasta kohta. 162 Keskkonnaagentuuri andmetel156 sisaldab ettevõtete jäätmekäitluse aruandluse andmeid pee- geldav pakendijäätmete statistika palju samade jäätmekoguste dubleerimist, sest nende taaska- sutusse suunamisele eelneb tihtipeale sorteerimine (R12s)157, mille tulemusena tekib jäät- mearuannete alusel lisaks eraldatud fraktsioonidele uuesti ka sortimisse suunatud jäätmeliiki. Teisalt sisaldub väga suures osas pakendeid segaolmejäätmetes, kust need samuti taaskasutusse suunatakse. Korrektse ülevaate saamiseks teeb Keskkonnaagentuur igal aastal vastavalt paken- didirektiivile158 ja selle rakendusotsustele ümberarvutused, hindamaks pakendijäätmete tege- likku käitlust. Pakendijäätmete koguteke oli aastatel 2018-2020 Eestis suhteliselt stabiilne, mis on samaaegset sisemajanduse koguprodukti kasvu arvestades hea näitaja. 2020. aastal oli pa- kendijäätmete teke Eestis mõnevõrra väiksem kui 2019. aastal, täpsemalt 205 724 tonni, millest ringlusse võeti 71% (joonis 20 ptk 2). See näitab keskkonnapoliitiliste otsuste mõju, sest ilma suunavaid meetmeid rakendamata oleks loogiline, et majanduse ja tarbimise kasvuga tõuseb samas rütmis ka pakendijäätmete kui tarbimise jääkproduktide kogus. Koguseliselt kõige roh- kem tekkis paber- ja kartongpakendeid (vt joonis 19 ptk 2). Pakendijäätmete ringlussevõtu määr on püsinud alates 2018. aastast kerges tõusutrendis ning on iga-aastaselt kasvanud 5 kuni 6 protsenti. 2018. aastal muudeti aga pakendijäätmete arvutamise metoodikat, arvestades niiskust ja segaolmejäätmete arvestust. Seetõttu vähenes ka pakendijäätmete kogus. Jäätmevaldkonnas lähtutakse jäätmehierarhiast, mille kohaselt on jäätmetekke vältimine, kor- duskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt eelistatumad kui muu taaskasutus, sh energia- kasutus ja jäätmete kõrvaldamine (näiteks ladestamine). Jäätmed, mille teket ei ole võimalik vältida ja mida ei saa korduskasutuseks ettevalmistamisse või ringlusse suunata, tuleks suunata energiakasutusse või muusse taaskasutusse vältimaks jäätmete ladestamist. Seejuures saab jäät- mete energiakasutus panustada ühtlasi taastuvenergia tootmisesse ja aitab vähendada taastuma- tute ressursside kasutamist energia saamiseks. Näiteks on võimalik toota biolagunevatest jäät- metest biogaasi. Juhul kui biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk on sertifitseeritud tooteks, toi- mub ühtlasi lisaks taastuvenergia tootmisele ka biolagunevate jäätmete ringlussevõtt. Olulisemad tulemused  Rakendatud on toetusmeetmed jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise edendami- seks, samuti ringlussevõtu edendamiseks159.  Rajatud on mitmeid uusi jäätmejaamu (perioodil 2014-2020 anti toetust ca 1,025 miljonit eurot jäätmejaamade rajamiseks, laiendamiseks).  Kõik omavalitsused on rakendanud korraldatud jäätmeveo süsteemi ning valdav osa elanikest on liidetud korraldatud jäätmeveoga (v.a. väikesaared). Korraldatud jäät- mevedu hõlmab enamikes kohalikes omavalitsustes ka mõnda liigiti kogutud jäätmeliiki nagu biolagunevad köögi-ja sööklajäätmed, paber ja kartong, suurjäätmed või pakendi- jäätmed. 156 Jäätmekäitluse trendid 2014-2018. Keskkonnaagentuur, viide 1. 157 Tegemist on jäätmete taaskasutamise toimingukoodiga vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määrusele nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“. 158 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1586357662749&uri=CELEX%3A31994L0062 159 Keskkonnainvesteeringute keskus. https://www.kik.ee/et/toetavad-tegevu- sed?area%5B%5D=464&search_terms=&search_terms=&search_terms=&search_terms=&keys= 163 III strateegilise eesmärgi täitmine - vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõ- hustades muuhulgas seiret ning järelevalvet Riigi jäätmekava kolmanda strateegilise eesmärgi täitmine kulges plaanipäraselt. Kõik suletud prügilad on korrastatud ning toimub korrastatud prügilate järelhooldus ja seire. Kukruse A- kategooria jäätmehoidla sulgemise ja korrastamise projekti osas on toimunud muudatused. 2020. aastal teostati täiendavad uuringud, et selgitada jäätmehoidla seisukord ja võimalik oht- likkus keskkonnale. Teostatud uuring160 tuvastas, et Komisjoni 20. aprill 2009 otsuse K(2009) 2856 Artikkel 7 punkti 3 kohaselt ei pea jäätmehoidlat klassifitseerima A-kategooria alla, kui see on põhjendatud kohaspetsiifilise riskihindamisega. Ajavahemikul 2014-2020 läbiviidud uuringute käigus laekunud andmete ja keskkonnariski põhjustavate tegurite kohta olemasoleva teabe analüüsi järgi on Kukruse kaevandamisjäätmehoidlas vajalik asjakohane seire, mis ise- loomustab Kukruse aherainepuistangus toimuvaid protsesse keskkonnaohu vältimiseks ja vä- hendamiseks, võimaldab jooksvalt kontrollida ja ennetavalt vältida puistangu süttimist (vaja- dusel vastavate meetmete rakendamisega). Kukruse aherainepuistangu jälgimiseks on ettepa- nek mitmeteks seireteks ja meetmeteks. Uuringu kohaselt väljatoodud meetmete rakendamine vähendab oluliselt keskkonnariske ja suurõnnetuse ohte ning võimaldab Kukruse kaevandamis- jäätmehoidla ka Komisjoni otsuse 20. aprill 2009 K(2009) 2856 Artikkel 7 punkt 3 järgi klas- sifitseerida B-kategooria kaevandamisjäätmehoidlaks. Meetmete ja asjakohase seire rakenda- misel on põhjendatud Kukruse A-kategooria jäätmehoidla klassifitseerimine B-kategooria jäät- mehoidlaks. Kukruse aherainepuistangu jälgimiseks on kavandatud puistangu järelseire ja meetmed vastavalt 2021.a Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt koostatud eksperthin- nangule.161 Nimetatud meetmete rakendamine vähendab oluliselt sealseid keskkonnariske ja suurõnnetuse ohte. Tabel 5. Indikaatorid Indikaator Baastase 2012 2016. a 2020a Sihttase tegelik tase tegelik tase Korrastamata prü- 17 0 0 0 (2015) gilate arv korrastamata A-ka- 1 1 0** 0 (2023) tegooria jäätme- hoidlate arv* *Algselt oli „Suletud ja korrastatud A-kategooria jäätmehoidlate arv“** Kukruse kaevanda- misjäätmehoidla klassifitseeriti B-kategooria kaevandamisjäätmehoidlaks Vältimaks jäätmetest valmistatud toodetega ohtlike ainete ringlussevõttu, kontrollib Keskkon- naamet põhjalikult jäätmete ringlussevõtuks väljastatavate lubade taotluste dokumente. Vaja- dusel arutatakse loa taotlust ka keskkonnakaitseloa komisjonis, mille koosseisu kuuluvad lisaks Keskkonnaameti esindajatele ka Keskkonnaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Tervi- seameti vastavad spetsialistid. Samuti kaasatakse vajadusel teisi vastava valdkonna spetsialiste. Viimastel aastatel on Keskkonnaministeerium tellinud mitmeid uuringuid, nt raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite leidumisest Eesti päritolu puidus, mille alusel saab pakkuda 160 Eksperthinnang A-kategooria Kukruse põlenud aherainepuis-tangu kaevandamisjäätmehoidla klassifitseeri- mise täpsustamiseks ajavahemikul 2014–2020 tehtud uuringute põhjal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Tallinn 2020 161 „A-kategooria Kukruse põlenud aherainepuistangu kaevandamisjäätmehoidla klassifitseerimise täpsustamiseks ajavahemikul 2014–2020 tehtud uuringute põhjal“ (https://envir.ee/media/4260/download). 164 piirnorme halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldusele puidujäätmetes. Li- saks viidi 2017. aastal koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga magistritöö raames läbi uuring tee- mal „Uute püsivate orgaaniliste saasteainete analüüs Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäät- metes“. Töö ülesanne oli analüüsida selliste jäätmevoogude osatähtsust ja käitlust Eestis ning tuua välja kitsaskohad. Töö osana valmis ka kaardistus jäätmenimistus olevatest jäätmekoodi- dest, mis võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid. Jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist võimalik taotleda toetust maastikupilti kahjustavate lagunenud ja kasu- tuseta militaar-, tööstus- ja põllumajandusehitiste lammutamiseks ning hüljatud ohtlike jäät- mete käitlemiseks. Aastatel 2018-2020 rahastati keskkonnaprogrammist maastikupilti kahjus- tavate lagunenud ehitiste lammutamise projekte ca 950 000 euro ulatuses162. Lisaks on toetust saanud mõned projektid hüljatud ohtlike jäätmete koristamiseks. Uute tegevustena on keskkonnaprogrammis lisandunud163 ohtlike kemikaalidega seotud uurin- gud terviseriskide ja keskkonnamõjude hindamiseks, sealhulgas biomonitooringu alased uurin- gud ja ringmajanduse põhimõtetega arvestavate materjalide, toodetes ohtlike kemikaalide asen- damist ohutumatega, ohtlike kemikaalide vabade toodete ja tootmisprotsesside väljatöötamine. Kõik suletud nõuetele mittevastavad prügilad, mis olid nimetatud “Riigi jäätmekava 2008- 2013“ lisas 4 korrastati 2015. aasta lõpuks. Hilisematel aastatel on toimunud korrastatud prügi- late järelhooldus ja seire. Mahukamad neist on Kiviõli ja Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja pool- koksiprügilate järelseire ja järelhooldus. Suletud prügilatele on prügila sulgemisotsustega mää- ratud käitaja järelhoolduse ajal, kes peab läbi viima seiret ja vajadusel teostama täiendavaid korrastustöid. Samuti on prügila sulgemisotsusega määratud järelhoolduse tingimused ja ligi- kaudne kestus. Prügila järelhoolduse periood võib sõltuvalt prügila asukohast, ladestatud jäät- metest ja seire andmetest kesta kuni 30 aastat. Korrastatud prügilate seireandmeid kogub ja analüüsib Keskkonnaamet. Samuti koondab Keskkonnaamet töötavate prügilate seireandmeid. Riigi jäätmekava koostamise ajal oli Eestis kolm riiklikku ohtlike jäätmete käitluskeskust – Tartu, Tallinn, Vaivara. Praeguseks on riik võõrandanud Tallinna ja Tartu keskused ning ain- sana kuulub riigile Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus. 2016. aastal sõlmis Keskkonnaagen- tuur Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse käitamiseks aktsiaseltsiga EcoPro 6-aastase le- pingu. 2017. aastal tellis Keskkonnaagentuur ohtlike jäätmete käitluskeskuse reoveepuhasti ekspertiisi ja käitluskompleksi tervikauditi, mida rahastati SA Keskkonnainvesteeringute Kes- kus keskkonnaprogrammist summas 275 020 eurot. Lisaks rahastati 2017. aastal keskkonnap- rogrammist 28 411 euroga projekti „Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse (Vaivara OJKK) reostunud nõrgvee puhastamine“, mille eesmärgiks oli likvideerida ja ära hoida Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuses tekkinud keskkonnarisk ning viia keskus vastavusse riigihanke nr 159729 "Vaivara OJKK käitamise teenuse tellimine" tingimustega, puhastades basseinidesse kogunenud ja reostunud 1800 m3 nõrgvett. Vaivara OJKK käitamisega on tagatud kuni aastani 2022 riigi poolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandatud risk, et ju- hul, kui ohtlikke jäätmeid ei saa mujal käidelda, saab need suunata Vaivarasse OJKK vähemalt 162 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/rahastatud-pro- jektid#edit-field-maakond-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-taotlusvoor-value%3D%26edit-field-rahastusallikas- tid-i18n%3Dnull%26edit-field-valdkonnagrupp-tid-i18n%3Dnull%26edit-title%3D%26edit-field-toetuse-saaja- nimi-value%3D%26edit-field-aasta-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-with-research-value-i18n-1%3D1%26edit- field-with-research-value-i18n%3Don%26edit-sort-by%3Dtitle%26edit-sort-order%3DDESC 163 Keskkonnainvesteeringute keskus. Keskkonnaprogramm. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/toetatav-tege- vus/ringmajanduse-programm 165 vaheladustamisele. Edasise osas tuleb teha riiklikul tasandil otsus, kuidas jätkata Vaivara OJKK käitamisega, sh kuidas tagada rahastus vajalikeks täiendavateks investeeringuteks. Tõhustamaks järelevalvet jäätmekäitluse keskkonnanõuetest kinnipidamise osas, on Keskkon- naamet suunanud jäätmekäitluse valdkonda varasemast rohkem ressurssi. Keskkonnaameti jaoks on jäätmekäitlusega seotud kontrollid olnud prioriteediks mitme aasta jooksul, mida on näha ka jäätmekäitlusalaste kontrollide arvu kasvus. 2017. aastal teostati 1305, 2018. aastal 1491 ja 2019. aastal 1629 kontrolli, lisaks on läbi viidud ka maksukontrolle. Enim on suunatud ressurssi ehitus- ja lammutusjäätmete, ohtlike jäätmete ja metallijäätmete käitluskohtade, toot- javastutuse valdkonna ning autoremondi- ja lammutustöökodade kontrollimisele. Samuti teos- tatakse iga-aastaselt riikidevaheliste jäätmevedude kontrolle sadamates ja maismaa piiril koos- töös Maksu- ja Tolliametiga, eesmärgiga tuvastata illegaalseid jäätmesaadetisi (efektiivsed on sageli just ette teatamata kontrollreidid). Tootjavastutuse valdkonna osas on efektiivsuse saa- vutamiseks loodud töögrupp. Lisaks Keskkonnaametile (jäätmebüroo ja järelevalve osakond) panustab järelevalve tõhustamisse ka Keskkonnaagentuur, andes teada jäätmearuannete kont- rollimisel avastatud rikkumistest (nt pakendiaruannete auditeerimata jätmine jms) ning tehes Keskkonnaametile jäätmekäitlejate kohta vajaduspõhiseid riskianalüüse ning väljavõtteid. Olulisemad tulemused  Järelevalvele on pööratud rohkem tähelepanu. Loodud on spetsiaalsed töögrupid kind- late eesmärkidega ning loodud on peainspektorite ametikohad, kes koordineerivad ja vastutavad oma valdkondade tulemuste eest.  Põlevkivituhkade uuring, mille alusel suur osa neist ei liigitu ohtlikeks jäätmeteks.  Tagatise seadmine jäätmekäitlejatele. Tagatis on vaja esitada nendel ettevõtetel, kes soovivad jäätmeid ladustada. Garantii või finantstagatist tõendav dokument tuleb aas- tast 2020 esitada uue keskkonnaloa ja registreeringu taotlejatel, aga ka neil, kes tulevad olemasolevat luba muutma ja kehtiva loa alusel võivad jäätmeid ladustada. Neil, kellel on kehtiv jäätmeluba, aga 2020. a jooksul seda muuta ei kavatse, peab garantii või fi- nantstagatist tõendav dokument olemas olema hiljemalt 01.01.2021. Nõue hakkas keh- tima 01.01.2020  Loodud on uus keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS). Uus infosüsteem lihtsustab keskkonnalubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seiret, aruandlust ning muude loaga seotud kohustuste täitmist, samuti kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kät- tesaadavust. Muud tegevused 2014-2020 jäätmekava perioodil Riigi jäätmekava elluviimisel on toimunud mitmeid suuri arenguid, mida on toetatud struktuu- rivahenditest, muudest toetusvahendtest ja ka riigieelarvest. Keskkonnainvesteeringute Keskuse164 kaudu on rahastatud nii riiklikest vahenditest (Keskkon- naprogramm) kui ka EL struktuurivahenditest mitmeid olulisi jäätmevaldkonna tegevusi. Keskkonnaprogrammist on jäätmevaldkonnale antud toetust perioodil 2014-2018 ca 7,25 mil- jonit eurot. 2018. aastal liideti jäätmevaldkond ringmajanduse programmi alla, kuna teemad on väga seotud ja ringmajanduse projektid laiemalt panustavad igati ka jäätmekäitlusesse. See- tõttu, nt 2018.-2020. aastal on ringmajanduse programmist jagatud ringmajanduse valdkonnale 164 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid, viide 22. 166 üldiselt ning sh ka jäätmekäitlusele ca 9,4 miljoni euro ulatuses toetusi. Kui vaadata toetuste jagunemist spetsiifilisemate valdkondade vahel, on nt ohtlike jäätmete sh eterniidi käitluseks, sh kogumisringidele antud perioodil 2014-2020 toetust ca 2,055 miljonit. Vanade ehitiste lam- mutamiseks on keskkonnaprogrammist antud toetust ca 2,122 miljonit ja jäätmejaamade raja- miseks ca 481 000 eurot. Erinevateks uuringuteks ringmajanduse valdkonnas on keskkonnap- rogrammist toetust antud aastatel 2014-2020 ca 2,6 miljonit eurot. Silmas tuleb pidada, et te- gemist on vaid toetusega, mis tähendab, et lisaks sellele on valdkonda panustanud toetusesaajad ka omaosalusega, mis nt lammutusprojektide puhul on enamasti 50%. Oluliste valdkondadena, mis keskkonnaprogrammist on toetust saanud, võib välja tuua tööstusjäätmete ja poolkoksiprü- gilate järelseire ja –hooldus (sh sadeveesüsteemi rajamine), mida on kokku toetatud 5,8 miljoni euroga. Jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamisse on struktuurivahendeid suunatud ca 12 miljonit, millest ca 1,025 miljonit jäätmejaamade rajamiseks, laiendamiseks (koos kesk- konnaprogrammiga kokku 1,506 miljonit). Lisaks jäätmejaamadele, mis panustavad üldiselt mitmete jäätmeliikide käitlusvõimekuse parandamisse, on selle 12 miljoni raames muuhulgas toetatud ka klaasvahtkillustiku tehase rajamist, mis annab olulise panuse Eesti klaasijäätmetega seotud probleemide lahendamisele ning biojäätmete käitlustehase rajamist Harjumaale ja mõ- ningaid teisi väiksemaid projekte, mis aitavad erinevate jäätmeliikide käitlusvõimekuse tõstmi- sele kaasa. Lõppeval perioodil on tehtud lisaks suuri investeeringuid ressursitõhususe parandamisse. Res- sursiauditeid on toetatud ca 693 500 euroga ja ressursialaseid koolitusi ja teavitustegevust 379 800 euroga. Ressursitõhususe valdkonna investeeringuteks on ettevõtetesse aga panusta- tud seni toetustega ca 68 miljonit eurot (koos keskkonnaprogrammi vahenditega ca 72 miljonit). Vähemalt sama palju on ettevõtted ise juurde panustanud, mis tähendab, et ressursside kokku- hoiule ja jäätmetekke (sh praagi) vähendamisele on sellel perioodil kõvasti panustatud. 167