Vastus

Riina Solman Teie 26.12.2022 nr 1.1-10.1/10153-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 01.02.2023 nr 1-12/2252-2 Arvamus maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse eelnõule Austatud minister Täname võimaluse eest esitada arvamus „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus“ eelnõule1. Toetame ja väärtustame riigieelarvest regionaalarengu toetamist maakonna tasandil ja -üleselt ning ajakohaste regionaalarengu väljakutsete lahendamist. Riiklik regionaalpoliitika on Eesti erinevatele piirkondadele ja elanikele võrdsete võimaluste, kvaliteetse elukeskkonna ja erinevate teenuste loomiseks, kättesaadavuseks ja ligipääsuks kahtlemata oluline. Tutvusime eelnõuga ning teeme ettepaneku veelgi rohkem rõhutada seal, kus võimalik ja kohane, Eesti kultuuri, kultuuriväärtusi ja kehalise aktiivsuse olulisust kogu elukaare vältel. 1. Näiteks võiks juhul, kui riigieelarve investeeringu alusel kavandatakse ehitada, eelistada olemasolevate, eelistatavalt kultuuriväärtuslike hoonete kordategemist uute ehitamisele. Sellele on vähemalt kolm head põhjendust: 1) vana maja renoveerimine on üldjuhul keskkonnahoidlikum kui uue ehitamine (hoone elukaare tervikmõju) – 70% hoone keskkonnamõjust tekib hoone ehitamisel ja lammutamisel; 2) ehitismälestised on riik kaitse alla võtnud selleks, et need säiliks – olukorras, kus 30% ehitismälestistest ja ka arvestatav osa miljööväärtust omavatest või omada võivatest hoonetest on halvas olukorras, ei ole õigustatud uute hoonete ehitamine; 3) korda tehtud ehituspärand kasvatab paikkondade atraktiivsust ja sellel võib olla suur positiivne sotsiaalmajanduslik mõju. Lisaks on väärtuslikud hooned sageli osa kompaktsest tervikust (nt linna- ja asulakeskused), mis on inimeste koondumise loomulikud punktid. Kompaktsete asulakeskuste kordategemine võib ühtlasi vähendada asulate laialivalgumist ja võimaldada nii keskkonnahoidlikku ja tervislikku liikuvust. 2. Kultuuriministeeriumi tellitud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Sama uuring tõestas ka selgelt, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ja täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b465364-5604-4cc9-834e-69f098192461 Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 edukamad õppimises ja keskendumises. Inimeste kehalise aktiivsuse tõstmiseks on Kultuuriministeerium nimetanud 2023. aasta liikumisaastaks. See on üks paljudest sammudest, et teha Eestis liikumispööre ja tõsta regulaarselt liikuvate inimeste osakaalu ühiskonnas vähemalt kahe kolmandikuni. Liikumisharrastuse edendamise seisukohalt on oluline valdkondadeülene koostöö ja näeme, et ka „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus“ saab oluliselt kaasa aidata regulaarse liikumisharjumuse kujundamisele ning muuta elukeskkonda liikumist soosivamaks. Regulaarselt liikumisharrastusega tegelevate inimeste arvu suurendamine Eestis mõjutab positiivselt rahvatervist, tõstab tervena elatud aastate arvu ning mõjutab seeläbi positiivselt nii Eesti majandust, riigikaitset kui ka teisi valdkondi ja panustab selle kaudu „Eesti 2035“ eesmärkidesse. Sellest lähtudes soovime, et eelnõus ja selle seletuskirjas oleks läbivalt rõhutatud ka kehalise aktiivsuse olulisust. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku kaaluda, kas mittetoetatava tegevusena on vajalik kajastada §-s 4 ka jalgratta- või jalgteede rajamist ja renoveerimist. Mõistame, et meetme toetusmahtu arvesse võttes ei ole võimalik rajada pikki jalgratta- või jalgteid, kuid oleme seisukohal, et teatud juhtudel on vaja rajada lühikesi teelõike näiteks erinevate teede ühendamiseks või inimeste ohutuse tagamiseks, et panustada oluliselt inimeste igapäevaelu tingimuste parandamisse ja aidata muuta elukeskkonda peresõbralikumaks. 3. Palume eelnõu seletuskirjas põhjalikumalt selgitada maakonna arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme rakendamises tehtavate muudatuste vajalikkust. Kuna toetusmeetmes tehakse üsna olulised muudatused maakonna arendusorganisatsioonide jaoks, on oluline seniseid toetusmeetme rakendamise kogemusi põhjalikumalt avada, et selgitada muudatuste vajalikkust. Lisaks võiks olla selgitatud, millistel põhjustel ei ole meetme oodatavaks tulemuseks enam toodud maakondade sisemajanduse koguprodukti kasvu ja keskmiste reaalsissetulekute kasvu. 4. Eelnõus kasutatakse läbivalt mõistet „teema“, samas ei ole eelnõus ega seletuskirjas avatud mõiste sisu ega toodud näiteid selle sõnastamisest. Näiteks seletuskirja lk-l 16–17 toodud reisisihtkoha näitel ei ole toodud, mis on sellise näite korral teema nimetus, milles Rahandusministeerium ja MARO kokku lepivad. Kuna mõiste „teema“ on oluline meetme tingimuste kontekstis, peab olema selge, mida selle all mõista tuleb ning kui lai või detailne vastav määratlus on. Lisaks tuleks selgitada mõiste „teema“ erinevust mõistest „fookusteema“ (seletuskirja lk-l 18) ja mõistest „valdkond“ (seletuskirja lk-l 16, määruse eelnõu § 12 lg-s 1), sh arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses toodud mõiste „tegevusvaldkond“ (nt § 373 tähenduses) sisu. 5. Suurema selguse, arusaadavuse ja ühetaolise praktika eesmärgil soovitame lisada mõisteid selgitavad sätted. Näiteks „integreeritud projekt ja/või integreeritud territoriaalse arengu projekt“, „ligipääsetavus“, „universaalse disaini põhimõte“, „maakonna igapäevaelus oluline teenus“. Praegu on need mõisted defineeritud seletuskirjas, kuid seal, kus võimalik, võiks sama kaaluda ka määruse tekstis. 6. Eelnõu seletuskirja lk-l 3 on toodud mitterahalise toetuse näitena „raamatukogude pakkumine“ – palume selgitada, mida selle all täpsemalt mõeldud on. 7. Eelnõus ei ole sätteid, mis selgitaksid voorulist (taotlusi saab esitada konkreetsetel ajavahemikel) või jooksvat (taotlusi saab esitada alates väljakuulutatud kuupäevast pidevalt ja seni, kuni eelarvet jagub) taotlemist, toetuse taotlemise võimaluse avanemisest teavitamist, taotlusvooru eelarve kinnitamise põhimõtteid, olulisi tähtaegu jms. N-ö jooksva taotlusvooru puhul peaks määruses sisalduma säte ka selle kohta, millal ja millistel alusel taotluste vastuvõtt peatatakse. Palume eelnõu täiendada või seletuskirjas põhjendada, miks seda ei tehta. 8. Eelnõu § 1 lg 4 p-s 9 toodud väljundnäitajat võiks nimetada pigem tulemusnäitajaks, sest uued ja/või uuendatud korraldusega teenused sünnivad projektide elluviimise tulemusena. 9. Eelnõu § 1 lg 5 p-s 3 nimetatud tulemusnäitaja puhul ei ole sätestatud, võrreldes millise ajahetkega peab pinnakasutus või halduskulu vähenema vähemalt 20%. Selgitus on toodud seletuskirjas, kuid võiks kaaluda täpsustuse lisamist määruse eelnõusse. 10. Eelnõu § 2 lg 2 kohaselt menetleb taotlusi, teeb vastavuskontrolli, toetuse väljamakseid jm Riigi Tugiteenuste Keskus. Vastavuskontrolli tegemine on menetlusprotsessi osa ehk menetlustoiming haldusmenetluse seaduse ja määruse eelnõu § 18 lg 1 kohaselt. 11. Eelnõu § 3 lg 3 kohaselt saab toetust küsida muu hulgas § 3 lg 2 punktis 3 nimetatud meetmete projektide kaasfinantseeringuks. Tuleks aga täpsustada, kas kõik § 3 lg-s 3 nimetatud tegevused on abikõlblikud ka nimetatud meetmetes. 12. Eelnõu § 5 kulude abikõlblikkuse osast saab järeldada, et projektiga (st projekti administreerimisega) otseselt seotud transpordikulusid ja lähetuskulusid abikõlblikeks ei loeta. Palume lisada põhjendused. 13. Eelnõu § 8 lg 1 p-s 4 tuleks täpsustada, mida finantsinstrumentide kasutamise kuludena täpsemalt on mõeldud. 14. Eelnõu §-s 12 soovitame kaaluda viidet, mille kohaselt peavad lõikes 1 kokkulepitud teemad olema kooskõlas ka riigi pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja riigi valdkonna arengukavadega. Maakonna arengustrateegiate koostamisel on Rahandusministeeriumi juhendi kohaselt vajalik tagada nimetatud arengustrateegiate seos „Eesti 2035“ ja valdkonna arengukavadega, kuid eelnõus võiks neid seoseid veelgi rõhutada. 15. Eelnõu § 12 lg 1 järgi peavad arendatavates tegevustes dialoogi ning lepivad kokku teemad, tingimused ja sellest tulenevalt maakonna arengustrateegia tegevuskavast toetatavad projektid Rahandusministeerium ja MARO. Teeme ettepaneku, et dialoogi ja kokkulepete juurde kaasatakse alati ka selle valdkonna ministeerium, keda konkreetne teema ja projekt puudutab. Meie oleme huvitatud osalema kultuurivaldkonna, sh sporditegevust ja kultuurilist mitmekesisust puudutavates aruteludes. 16. Eelnõu § 13 lg-s 1 jääb ebaselgeks, mida mõeldakse „vajadusel projektide valiku osas“, sh, kas Rahandusministeerium ja MARO lepivad juba kokku ka konkreetsetes projektides. Projektid peavad vastama kokkulepitud teema(de)le ning sisalduma maakonna arengustrateegia tegevuskavas. 17. Eelnõu §-s 15 (nõuded taotlejale ja partnerile) võiks kaaluda samade nõuete sisseviimist, mis tõukefondidest rahastatavatel projektidel, sest meetmest saab taotleda kaasfinantseerimist. 18. Eelnõu § 16 lg 2 kohaselt ei ole taotluses vaja välja tuua teemat, millele taotluse kohaselt toetatav projekt peab vastama. Jääb ebaselgeks, kas teema määratleb taotluse menetleja ehk Riigi Tugiteenuste Keskus või on siiski projektid teemade lõikes kokku lepitud juba Rahandusministeeriumi ja MARO vahelises dialoogis. Taotluses võiks lisaks taotleja ja partnerite andmetele esitada ka teavet nende rolli ja vastutuse kohta projektis (eelnõu § 16 lg 2 p 1). Kui projekti sisuks on ehitamine (investeerimine kinnisvarasse), siis soovitame kaaluda, kas nõuda juba taotlemisel ka maa või kinnisasja omandi- ja/või kasutusõigust tõendavaid dokumente. 19. Eelnõu § 28 järgi võib taotlusvooru tulemustega mittenõustumisel esitada vaide. Palume täpsustada vaidlustamist nii, et oleks selgelt eristatud ühe halduse kandja sisesed ja kahe halduse kandja ning riigi ja haldusväliste isikute vahelised vaidlused. Haldusmenetluse seaduse vaidemenetlus ja halduskohtumenetluse seadustiku kaebemenetlus ei ole mõeldud lahendama vaidlust, kus üks pool on Riigi Tugiteenuste Keskus ja teine § 15 lg-s 1 nimetatud riigiasutus. Need vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 järgi. Oleme vajaduse korral valmis kaasa mõtlema, et leida eelnõu küsimustele parim lahendus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Anu-Maaja Pallok 628 2234, [email protected] Karin Närep 628 2230, [email protected] Margus Klaan 628 2328, [email protected] Mihkel Kaevats 628 2259, [email protected] Helen Kranich 628 2231, [email protected]