Kultuuriministeeriumi 2023.–2026. aasta programmide kinnitamine

SPORDIPROGRAMM 2023–2026 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Tulemusvaldkonna Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja eesmärk edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk on: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Valdkonna arengukava Arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ Programmi nimi Spordiprogramm Programmi eesmärk Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. Programmi periood 2023.–2026. aasta Peavastutaja Kultuuriministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Sissejuhatus Eestis on spordijuhtimine detsentraliseeritud ning eraõiguslike juriidiliste isikutena tegutsevad spordiorganisatsioonid on oma otsustes iseseisvad. Riigi ja kohalike omavalitsuste roll on õigusaktide, toetuste ja investeeringute kaudu luua spordiorganisatsioonidele tegutsemiseks ja elanikkonna liikumisharrastuse edendamiseks soodsad tingimused. Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad määrab kindlaks Riigikogus kinnitatud arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“). „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ja sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse. Spordiorganisatsioonide roll on sporditegevuse sisuline korraldamine. Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni ega asutust. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. 2021. a alates teostab Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel Eesti Vabariigi nimel asutajaõigusi Spordikoolituse ja -Teabe SA-s ning 2022. aastast alates on Kultuuriministeerium Audentese spordigümnaasiumi riiklikuks partneriks. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK), millel on 01.01.2023 seisuga 123 liiget, sh 68 spordialaliitu, 20 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu ja 16 füüsilist isikut. „Sport 2030“ on kõikide spordivaldkonna tegevuste kavandamise alus. Spordivaldkonna riiklike tegevuste elluviimise eest vastutab Kultuuriministeerium ning tegevused ja teenused kavandatakse spordiprogrammis. Spordi valdkonna eesmärgid saavutatakse mitmete teiste valdkondade eest vastutavate ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ning era- ja kolmanda sektori tegevuste elluviimise koosmõjus. Spordiprogrammi tegevustes ja teenustes kajastuvad ka Tehvandi Spordikeskuse, Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Kultuurkapitali spordiga seotud tegevused, ressursid ja pakutavad teenused. Programmi juhtimiskorraldus Spordiprogrammi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium spordi asekantsleri juhtimisel. Ministeerium kavandab programmi eesmärgid lähtuvalt strateegiast „Sport 2030“ kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtidega. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ning täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega. Poliitika kujundamisel toetutakse Eesti Spordiregistri andmetele. Strateegiadokumendi „Sport 2030“ kohaselt koostab ja esitab Kultuuriministeerium alates 2016. aastast igal aastal Vabariigi Valitsusele ning Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Kultuuriministeeriumi rahastatavate tegevuste ehk spordiprogrammi rakendamisest annab Kultuuriministeerium aru Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile esitatavas iga-aastases Kultuuri ja spordi tulemusaruandes. Peale riigieelarve kinnitamist Riigikogus ja riigieelarve vahendite täiendavat liigendamist Vabariigi Valitsuses, avalikustatakse ministri kinnitatud programmid ministeeriumi veebilehel. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk tuleneb „Sport 2030“ peamisest eesmärgist: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Spordiprogrammi eesmärk täpsustab Kultuuriministeeriumi rolli: tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. 2 Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2023) (2024) (2025) (2026) (viimane teadaolev tase) Liikumisharrastusega 44,8 (2020) Ei mõõdeta 50 Ei mõõdeta 56 regulaarselt (2x nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist, % Allikas: Tervise Arengu Instituut Spordiorganisatsioonide arv 2899 (2022) 2700 2700 2700 2700 Allikas: Eesti spordiregister Harrastajate arv 193 274 (2022) 200 000 204 000 208 000 212 000 spordiklubides ja spordikoolides Allikas: Eesti spordiregister Spordiklubides ja 52 (2022)* 58 59,5 61 62,5 spordikoolides sporti harrastavate 5–19 aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist, % Allikad: Eesti spordiregister, Statistikaamet Treenerikutsete arv 4006 (2022) 4000 4050 4100 4150 Allikas: Eesti spordiregister * Näitaja arvutamise aluseks on Statistikaameti rahvaarv vanusegrupis 1. jaanuar 2021 ja klubides sporti harrastavate noorte arv 31. detsember 2021. aasta seisuga. 3 Programmi eelarve KULUDE JA INVESTEERINGUTE JAOTUS MEETMETE 2023 eelarve 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve JA PROGRAMMI TEGEVUSTE VAHEL (eur) Spordiprogramm 59 876 494 43 361 039 43 424 577 43 465 632 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine 17 339 109 3 267 423 3 267 423 3 267 423 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine 17 339 109 3 267 423 3 267 423 3 267 423 Saavutusspordi edendamine 42 537 385 40 093 616 40 157 154 40 198 209 Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning 279 403 279 403 279 403 279 403 arendamine Saavutusspordi toetamine ja arendamine 42 257 982 39 814 213 39 877 751 39 918 806 Olukorra lühianalüüs Spordi riikliku andmebaasi (spordiregister) kohaselt oli Eestis 2022. aastal 2899 spordiorganisatsiooni, 486 spordikooli, 193 274 organiseerunud harrastajat ja 4006 treenerikutsega treenerit. Eestis on hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik, spordiregister, mis võimaldab teha faktidel põhinevat spordipoliitikat ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteeme. EOK liikmeskonda kuuluvate spordialaliitude peamine eesmärk, mis haakub otseselt ka „Sport 2030“ eesmärkidega, on Eesti sportlaste ja võistkondade tulemuslik ning väärikas esindatus rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tagamaks saavutusspordi arendamiseks soodsaimat keskkonda, on Kultuuriministeerium alates 2015. aastast läbi viinud spordireformi, mille käigus on oluliselt korrastatud spordi rahastamise aluseid. Spordi rahastamise korrastamisega jätkatakse. Spordireformiga seonduvalt käivitati 2019. aastal koostöös EOK-ga Team Estonia projekt, mille eesmärk on tagada kõikidele olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste (OM distsipliinidel) esikümne potentsiaaliga sportlastele piisav ettevalmistus ning osalemine tiitlivõistlustel koos kvaliteetsete tugiteenustega. Järgmine samm on koostöös Eesti Kultuurkapitaliga spordi ja kehakultuuri sihtkapitali ümberkujundamine valdavalt liikumisharrastuse projektide toetamiseks ja tippspordi rahastamise osakaalu vähendamine. 2022. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 39 spordialaga kokku 326 medalit – 93 kulda, 101 hõbedat ja 132 pronksi. 30 medalit (9%) võideti olümpiakavas olevatelt võistlusaladelt. „Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumisharrastajate osakaal Eestis oli 2020. aastal 44,8%, 2018. aastal 40,2% ning 2016. aastal 42% (Rahvastiku Tervisekäitumise Uuring). Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Uuring tõestas samas ka selgelt, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ning täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises. Probleemiks on laste puudulikud liikumisharjumused. Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab liikuda vähemalt 60 minutit päevas, kuid Eesti lastest ei liigu piisavalt 75% (Liikumisuuring 2022). Suure tõenäosusega jäävad nad ka täiskasvanuna väheaktiivseks. Samuti on suur probleem laste ülekaalulisus: iga neljas 1. klassi laps ja iga kolmas 4. klassi laps on ülekaaluline või rasvunud, keskmine kehakaal on tõusnud juba viimased 20 aastat (Euroopa laste rasvumise seire, TAI 2018/19). „Sport 2030“ strateegia raames on seatud eesmärk, et 2030. aastaks on Eesti jõudnud liikumisaktiivsuses Põhjamaade tasemele. 4 Liikumisharrastuse reformi elluviimise ühe sammuna asutas Eesti Olümpiakomitee 2022. aastal Sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on liikumisharrastuse keskse juhtimise ja arendamise kaudu luua lisandväärtust spordiorganisatsioonidele ja edendada valdkondadeülest koostööd. Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2022 seisuga oli see arv 193 274. Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist moodustas 2022. aastal 52%. Spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv on kasvanud 2899 organisatsioonini (sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid organisatsioone1) ja ületab seega 2022. a seatud sihttaset, mis oli 2700. Nende andmete põhjal saab järeldada, et liikumisaktiivsuse kasvu ei suudeta tagada vaid organiseeritud sportimise korraldamisega. Spordiaususe valdkonnas on peamine asutus sihtasutus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (edaspidi EADSE). Selle põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa: 1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. 2020. aasta lõpus sõlmis Kultuuriministeerium EADSE’ga halduslepingu täitmaks spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses kontaktpunkti rolli. 2022. aastal tellis Kultuuriministeerium kokkuleppemängude teemal kaks uuringut: kokkuleppemängude Eestis leviku uuringu ning Eesti seaduste analüüsi kokkuleppemängude karistamise vaatest. Uuringu tulemused ja järeldused on oluline sisend ministeeriumidele poliitika kujundamiseks ja õigusaktide muutmiseks ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele rakenduslike tegevuste elluviimiseks. Kokkuvõttes võime tõdeda, et leviku uuring toob välja, et kokkuleppemängud ei ole praegu Eestis suur probleem, aga uuringu tutvustusüritusel osalenud ekspertide hinnangul on, mistõttu sportlaste teadlikkuse ja hoiakute kujundamisega peab tegelema. Hoiakuid saab ennekõike muuta koolituste kaudu. Kui koolitatuid on vaid viiendik, nagu uuring näitas, peegeldub vähene teadmine ilmselt ka hoiakutes ja valmiduses kokkuleppemängudest teavitada. Selle juures peaks suurt rolli hakkama kandma Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse 2022. aasta novembris tutvustatud uus kokkuleppemängude e-platvorm, mille abil peaks koolitus jõudma suurema osani sihtrühmast. Eesmärk peaks olema, et kui mitte kõik, siis vähemalt väga suur osa koondise, meistriliiga või esiliiga tasemel tegutsevatest palluritest, treeneritest ja kohtunikest oleks järjepidevalt kokkuleppemängude teemal koolitatud. Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna majandusele. Rahvusvahelistest võistlustest toimus 2022. aastal Eestis esimest korda WTA 250 tennise turniir, kolmed iluuisutamise tiitlivõistlused, traditsiooniks kujunenud Tallinna Ironman, Rally Estonia, Tallinna Maraton ning mitmed teised võistlused. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad riik, kohalikud omavalitsused, erasektor ja ka spordiorganisatsioonid ise. Riik ja kohalikud omavalitsused on loonud hea taristu rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Eesti spordiorganisatsioonid on läbi aegade korraldanud kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi väga heal tasemel ning sel põhjusel pakutakse Eestile ka järjest enam võimalusi korraldada kõrgetasemelisi spordivõistlusi erinevatel spordialadel. 1 Spordiorganisatsioon on mittetegutsev, kui ta on vastava info edastanud Eesti spordiregistrile. 5 Meetmed, tegevused ja teenused Meede 1. Saavutusspordi edendamine Eesmärk: Eesti on rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud. Meetme mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2023) (2024) (2025) (2026) (viimane teadaolev tase) Täiskasvanute tiitlivõistlustel 34 (2022) 36 36 36 38 olümpiamängude distsipliinidel saavutatud kohad 1–10 Allikas: Eesti spordiregister Täiskasvanute tiitlivõistlustel 402 (2022) 260 260 260 260 mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel saavutatud kohad 1–10 Allikas: Eesti spordiregister Noorte ja juunioride 139 (2022) 86 86 86 86 tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel saavutatud kohad 1–10 Allikas: Eesti spordiregister Noorte ja juunioride 419 (2022) 250 250 250 250 tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel saavutatud kohad 1–10 Allikas: Eesti spordiregister Täiskasvanute tiitlivõistluste 1 (2022) 2 0* 2 1 olümpiamängude distsipliinidel finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv Allikas: Eesti spordiregister 6  Täiskasvanute tiitlivõistluste 1 (2022) 1 1 1 1 mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel finaalturniiridel osalenud võistkondade arv Allikas: Eesti spordiregister Noorte ja juunioride 1 (2022) 3 3 3 3 tiitlivõistluste olümpiamängude distsipliinidel finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv Allikas: Eesti spordiregister Noorte ja juunioride 0 (2022) 1 1 1 1 tiitlivõistluste finaalturniiridel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel osalenud võistkondade arv Allikas: Eesti spordiregister Eestis läbiviidud 14 (2022) 20 20 20 20 olümpiamängude distsipliinide rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv Allikas: Eesti spordiregister Eestis läbiviidud mitte 24 (2022) 20 20 20 20 olümpiamängude distsipliinide ja spordialade rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv Allikas: Eesti spordiregister * 2024. aasta on olümpiamängude aasta ning sel aastal ei toimu eraldi suurekoosseisulistele sportmängude võistkondadele Euroopa ega maailmameistrivõistlusi. Arvestades Euroopa-sisest konkurentsi olümpiakohtadele ei ole Eesti võistkondade osalemine hetke olukorda arvestades realistlik. 7 Tegevus 1.1. Saavutusspordi toetamine ja arendamine Eesmärk: Tagatud on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline keskkond saavutusspordi arendamiseks. Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2023) (2024) (2025) (2026) (viimane teadaolev tase) Tegutsevate 2551 (2022) 2350 2350 2350 2350 spordiorganisatsioonide arv Allikas: Eesti spordiregister Riigi sihtasutuste Jah (2022) Jah Jah Jah Jah sporditaristu on rahvusvahelisel tasemel Allikas: Kultuuriministeerium Toetatavate kõrgema 0,6 (2022) 1,00 1,00 1,00 1,00 kategooria treenerite brutopalga suhe Eesti keskmisesse palka Allikad: Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium Tegevuse kirjeldus Saavutusspordi poliitika kujundamine ja toetamine ning tingimuste loomine spordiga tegelemiseks on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Tegevuse kaudu toetatakse riiklikult spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamist, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks. Arenguvajadused Team Estonia on 2018. aastal Eesti Olümpiakomitee poolt ellu kutsutud Eesti tippsporti edendav projekt, mille eesmärk on läbi sportlaste toetamise ja neile igakülgse ettevalmistuse tagamise olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine. Selleks, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid maailmas jätkuvalt konkurentsivõimelised on vaja oluliselt suurendada võrreldes praegusega taustajõudude ja tugiteenuste mahtu ja kvaliteeti, suurendada tiitlivõistluste-eelsete treeninglaagrite ja treeningpartnerite arvu, tõsta treenerite igapäevast kaasatust nii ettevalmistavas faasis kui ka tiitlivõistlustel ning suurendada spordialaliitude võimekust regulaarselt tegeleda ja toetada erinevaid andekaid sportlasi ja võistkondi. 8 Kutsega treenerite arv, olles püsinud aastaid stabiilsena, on teinud viimastel aastatel suure hüppe, kasvades 4006ni. Suurt rolli on selles mänginud treenerite pidev riiklik toetamine, eriti kriisi ajal. Treeneritele väärilise töötasu tagamine on üks prioriteetseid valdkonna eesmärke. Alates 2015. aastast on spordiorganisatsioonidele eraldatud treenerite tööjõukulude toetust, mille eesmärk on aidata spordiorganisatsioonidel tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid ning treenerite palga viimine koos spordiorganisatsioonidega Eesti keskmisele tasemele. Alates 2018. aastast kehtib põhimõte, et riik toetab kindla arvu treeningtunni läbiviimist ja kuni 50% treeneri brutotasust, mille ülejäänud osa katavad spordiorganisatsioonid. Treeneritesse panustamine kannab endas laiemat ühiskondlikku rolli. Treenerite palga kasvades on võimalik tagada vajalik inimressurss, kes aitab noortes kasvatada spordiarmastust ning arendab nende kehalisi võimeid ja oskusi, mis aitab omakorda suurendada sporti harrastavate inimeste arvu ja viia ellu riigi huvi spordi ning laiemalt liikumisharrastuse edendamisel. Eesmärk on viia toetatavate kõrgema kategooria (vähemalt 5. kutsetase) treenerite brutopalga suhe Eesti keskmise palgani. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on tõusnud toetust saavate treenerite arv, mistõttu tuleb hakata järgnevatel aastatel tõstma riigi poolt toetatavate treeningtundide arvu tagamaks, et spordiklubidele ei langeks liiga suurt koormust. Selleks, et nõudlusele vastata, otsustas Vabariigi Valitsus anda 2023. aastaks treenerite tööjõukulu toetusmeetmesse täiendavaid vahendeid, mille abil oli võimalik tõsta toetatavate treeningtundide piirmäära 1,35 miljonini. 2023. aastaks esitati taotlusi 1,376 miljoni treeningtunni katmiseks, mis näitab, et vajadus toetatavate treeningtundide piirmäära tõsta on endine. Kokkuvõttes saab öelda, et 2023. aastal astuvad laste ja noortega töötavate treenerite palgad suure sammu eesmärgile ehk Eesti keskmisele palgale lähemale tänu Vabariigi Valitsuse otsusele leida toetusmeetmesse täiendavad 4,5 miljonit eurot. Keskmise palgani jõudmiseks tuleb 2024. aasta riigieelarvesse leida ligikaudu sarnane suurusjärk lisavahendeid, sest arvestada tuleb lisaks pidevalt tõusva keskmise palgaga ka suureneva nõudlusega treeningtundide tasustamiseks. Treenerite tööjõukulu toetusmeede on oluline vahend, et tagada Eesti lastele ja noortele ligipääs kvaliteetsele huviharidusele ja -tegevusele, mida juhendavad motiveeritud treenerid. Huviharidus ja -tegevus on ka oluline valdkonnaüleses ennetuses, aidates Eesti lastel ja noortel kvaliteetselt ja ennast arendaval viisil vaba aega veeta. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. Tehvandi Spordikeskuse SA kooseisu kuulub Tehvandi Spordikeskus Otepääl, Kääriku spordikeskus Käärikul ning Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas. Riik on läbi aegade arendanud eelpool nimetatud keskusi ning kujundanud nendest kõrgel tasemel rahvusvaheliselt tunnustatud mitmekesised treening- ja võistluskeskused nii saavutussportlastele kui harrastussportlastele. Selleks, et olla atraktiivne ja konkurentsivõimeline võrreldes teiste riikidega, on vaja keskusi jätkuvalt arendada. Jõulumäe Tervisespordikeskuses on vaja kaasajastada tänaseks amortiseerunud peahoone ja infrastruktuur, ehitada multifunktsionaalsed spordimaja, väikemajade kompleks, rajada lasketiir ja arendada välispordiobjekte ning laiendada asfaltkattega liikumisrada. Selleks, et Tehvandi Spordikeskuses tagada valmisolek korraldada rahvusvahelisi talispordivõistlusi sõltumata ilmast ning pikendada võistluste ja laagrite hooaega, on vaja jätkuvalt panustada kunstlume tootmisvõimekuse tõusule ja taristu arendamisse. Tartumaa Tervisespordikeskus on olnud läbi aegade oluline koht laskesspordiga tegelemiseks, kuid sealne taristu on amortiseerunud ning vajab uuendamist. Samuti on oluline parandada piirkonnas tingimusi liikumisharrastusega tegelemiseks. 9 Kultuuriministeerium toetab kahe toetusmeetme kaudu rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamist. Samas on viimasel ajal toimunud võistlusi, mis on olnud riigile olulised, aga mida ei ole olnud võimalik toetada olemasolevatest meetmetest. Need sündmused vajavad individuaalset lähenemist ja selliseid võistlusi on toetatud Vabariigi Valitsuse reservist. Sellisteks võistlusteks on olnud näiteks Rally Estonia ja meeste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupi mängude korraldamine Eestis 2021. aastal ja naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupi mängude korraldamine Eestis 2023 ning Rally Estonia korraldamine 2023. aastal. Oluline on jätkata rahvusvaheliste võistluste regulaarset toetamist Kultuuriministeeriumi kahest meetmest, aga samas tuleb leida vajadusel lisavõimalusi ning toetada olulisi rahvusvahelisi võistlusi ka Vabariigi Valitsuse eriotsustega või moodustada Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeline reserv. Puuetega inimeste liikumisharrastuse ning spordiga tegelemise tingimuste parandamiseks on vajalik luua valdkondade eest vastutavatele organisatsioonidele head tingimused, et neil oleks võimalik viia ellu valdkonna jaoks olulisi muudatusi ning tegeleda arendustööga. Praegu on probleem puuetega inimeste integreerimine tavapärasesse liikumisharrastusse ning spordisüsteemi, mis on vajalik erinevatele ühiskonnagruppidele võrdsete tingimuste loomiseks ühiskonnaelus osalemiseks. Tuleb suurendada puudega inimeste nähtavust spordis ning käsitleda neid alati tavaühiskonna osana. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • Vabariigi Valitsus otsustas 2018. aastal, et 2019. aastast käivitatakse koondise tasemel sportlastele ja edukatele võistkondadele toetussüsteem Team Estonia. Koostöös EOK ja spordialaliitudega on välja töötatud Team Estonia arendamise põhimõtted, mida analüüsitakse igal aastal. Ehkki valitsuse otsusega toetati Eesti spordikoondist edendavat Team Estoniat 2022. aastal 3 miljoni euroga, katavad määratud toetused ära ainult ligikaudu 25-40% kogu vajaminevast summast. Team Estonia eesmärk on toetada medalite võitmist olümpiamängudelt ja tõsta tippspordi kaudu Eesti tuntust. Lähiaastatel on vaja suurendada Team Estonia toetust, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. • Perioodil 2023.– 2026. jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuse eraldamist. Aastatega suureneb treenerite arv, laste arv spordiklubides ja sellest tulenevalt ka treenerite poolt antavate treeningtundide maht. On võetud eesmärk, et toetatud täiskohaga töötavate treenerite palk peaks olema võrdne Eesti keskmise palgaga ning sellest tulenevalt on vaja lähiaastatel suurendada toetuse mahtu. • Koostöös EOK-ga analüüsitakse programmi perioodil rahvusvahelise või riikliku tähtsusega spordiobjektide olemasolu ja seisukorda. Riik aitab vajadusel finantseerida ka spordiobjekte, mis on kohaliku tähtsusega, kui selleks on mõjusad regionaalpoliitilised argumendid ning tagatud on omavalitsuse kaasfinantseering. Riigi asutatud sihtasutustest on oluline investeerida Jõulumäe Tervisespordikeskuse ja Tartumaa Tervisespordikeskuse arendamisse, et tagada kõrgel tasemel treeningtingimused meie sportlastele Eestis. • Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist. Sealhulgas toetatakse ka võistlusi, mis on laiemalt Eestile olulised ja omavad olulist majanduslikku ning sotsiaalmajanduslikku mõju. Näiteks autoralli maailmameistrivõistluste sarja etapp Rally Estonia ning Ironman Tallinn. • Alates 2022. aastast toimub Audentese Spordigümnaasiumis õppivate andekate noorsportlaste kulude katmine Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve asemel Kultuuriministeeriumi eelarvest. 10  • Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega, et kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldades parimatel sportlastel tegeleda tippspordiga. Lisaks töötatakse üheskoos partneritega selle nimel, et Riigikantselei poolt tellitud ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande ettepanekuid võimalikult suures mahus ellu viia. • Programmiperioodil jätkub multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamine. Hallide rajamise peamine eesmärk on tagada kohalikule elanikkonnale mitmekesised sportimisvõimalused, perspektiivis kõikides maakonnakeskustes. Teenused: Spordiorganisatsioonide ja taristu toetamine Teenuse kaudu aitab riik kaasa sportlastele ja spordiorganisatsioonidele tingimuste loomisele saavutusspordiga tegelemiseks. Kujundatakse saavutusspordi poliitikat ja toetatakse saavutussporti panustavate EOK, spordialaliitude, spordiklubide, spordikoolide ja riigi osalustega sihtasutuste tegevust ning riiklikult oluliste spordiobjektide rajamist. Riik eraldab spordiorganisatsioonidele tegevustoetust, toetab noortesporti ja spordikohtunike tegevust, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist ning annab treenerite tööjõukulude toetust. Tunnustamine ja toetamine Riik tõstab esile ja tunnustab tulemusliku tegutsemise ja saavutuste eest sportlasi, sporditegelasi ja treenereid. Selleks määratakse riiklikke spordipreemiaid ja -stipendiume ning premeeritakse tiitlivõistlustel tulemuslikult osalenud sportlasi ja nende treenereid. Spordimeditsiini toetamine Tegutseb kompetentsikeskus Spordimeditsiini Sihtasutus, kellele antakse toetust sportlastele spordimeditsiiniliste teenuste kättesaadavaks tegemiseks. Spordiinfo kogumise ja arendustegevuste toetamine Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse toetamise kaudu tagatakse sporditegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks vajalik spordistatistika ja analüüs ning treenerite ja sporditöötajate koolitussüsteemi ning treenerite kutsesüsteemi toimimine. Sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks peetakse arvestust Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle. Treenerikutse andmiseks kogutakse ja väljastatakse vajalikku teavet. Tagatakse spordivaldkonna inimestele suunatud koolituste ja spordi valdkonna trendide analüüsi olemasolu. Peetakse ja arendatakse spordiregistrit, kogutakse spordistatistikat ja infoandmeid ning analüüsitakse neid, samuti hallatakse ja arendatakse treenerikutse süsteemi. 11 Tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine Eesmärk: tagatud on ausat sporti ja sporditurvalisust toetav keskkond Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2023) (2024) (2025) (2026) algtase) Toimiv ausa spordi ja Jah (2022) Jah Jah Jah Jah sporditurvalisuse süsteem Allikas: Kultuuriministeerium Tegevuse kirjeldus Tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa: 1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; ning 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Antud valdkondi reguleerivad mitmed konventsioonid, millega Eesti on liitunud. Kultuuriministeeriumi peamine roll on antud konventsioonide töörühmades Eesti huvide kaitsmine ja siseriiklikult antud konventsioonide põhimõtete ning kohustuste täitmise tagamine. Antidopingu valdkonda reguleerivad kaks konventsiooni: Euroopa Nõukogu dopinguvastane konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 1997. aastal, ja UNESCO spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon, millega Eesti liitus 2007. aastal. Need konventsioonid loevad üles riikide valitsuste kohustused dopinguvastases võitluses. 2016. aastal avati allakirjutamiseks Euroopa jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsioon, mis asendab eelmist, 1985. aastal sõlmitud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitlevat Euroopa konventsiooni. Eesti on uue konventsiooni heaks kiitnud 14.10.2019 ja ratifitseerinud 16.12.2019. Konventsiooni rakendamisega tegelevad lisaks Kultuuriministeeriumile ka Politsei- ja Piirivalveamet ning EADSE roll antud valdkonnas on lähiaastatel kasvamas. Kokkuleppemängude ja spordis väärkohtlemise vastase võitlusega ei tegele praegu otseselt ükski organisatsioon. Kokkuleppemängude vastases võitluses juhinduvad riigid Euroopa Nõukogu konventsioonist spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta. Eesti allkirjastas konventsiooni 2016. aastal, kuid ei ole seda veel ratifitseerinud. Küll aga on Eesti liitunud nn Kopenhaageni grupiga, mis on kokkuleppemängude vastase võitluse riiklike platvormide ühine mitteametlik töörühm. Väärkohtlemise vastases võitluses spordi valdkonnas eraldiseisvat rahvusvahelist lepingut ei ole. Spordivaldkond lähtub oma tegevustes laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlevast Euroopa Nõukogu konventsioonist, Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist, ÜRO lapse õiguste konventsioonist ning Eestis kehtivatest õigusaktidest ja regulatsioonidest. 12 Arenguvajadused • Lähtudes Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) asutamisest tuleb arvestada, et järgnevatel aastatel tuleb EADSE’t toetada lisandunud tööülesannete täitmisel, eriti arvestades uurimisvõimekuse väljaarendamist ja koolitussüsteemi laiendamist ka teistele valdkondadele lisaks antidopingule. EADSE on alustanud uurimisvõimekuse loomist lähtudes mitmete riikide praktikast (nt Taani, Soome). 2023.–2026. aastatel võib EADSE reform vajada riigipoolset lisarahastust. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • EADSE arendab uurimisvõimekust, sh „tarka testimist“, ja laiendab ennetustegevusi asutuse haldusalasse jäävates valdkondades. • Eesti allkirjastas Euroopa Nõukogu konventsiooni spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta 2016. aastal, kuid ei ole veel seda ratifitseerinud. Lähtudes Euroopa Liidu (EL) aluslepingutest peab oma liikmesriikidele konventsiooni ratifitseerimise loa andma EL, kuid protsess on jäänud seisma ühe EL-i liikmesriigi vastuseisu tõttu. Siiski on võimalik, et 2023.–2026. aastatel EL loa annab, misjärel tuleb Eestil Euroopa Nõukogu konventsiooni spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta ratifitseerimisprotsessiga edasi liikuda. • Ennetamaks kokkuleppemänge, väärkohtlemist ja teisi spordieetikaga seotud küsimusi tuleb tegeleda kogu spordivaldkonnale kehtivate spordieetika reeglite või reeglite raamistiku loomisega sarnaselt juba täna kehtivatele dopinguvastastele reeglitele. Teenused: Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine Eesmärk on tagada dopinguvaba aus sport ja liikumisharrastus ning turvaline osalemine spordivõistlustel nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele. Ministeeriumi tegevus seisneb õigusruumi loomises, poliitikate ja toetusmeetmete kujundamises, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA tegevuse toetamises ennetustegevuste ja testimiste läbiviimiseks, kokkuleppemängude Eesti kontaktpunkti rahastamises ning koostöö edendamises Politsei- ja Piirivalveameti ja spordiorganisatsioonidega sporditurvalisuse tagamisel. Meede 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Eesmärk: liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud. Meetme mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 1 (2024) (2025) (2026) (viimane (2023) teadaolev tase) Liikumisharrastusega 19,2 (2020) Ei 23 Ei 25 regulaarselt (4x nädalas 30 mõõdeta mõõdeta min) tegelevate inimeste osakaal, % 16–64 vanusegrupist Allikas: Tervise Arengu Instituut 13 Tegevus 2.1 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Eesmärk: liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud. Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 1 2 3 4 (viimane (2023) (2024) (2025) (2026) teadaolev tase) Maakonna spordiliitude 8,3 (2021) 11 13 15 17 liikumisharrastusürituste osaluskordade % elanikkonnast (va Tallinn) Allikas: Kultuuriministeerium Toetatud on igas maakonnas 1–2 Jah (2022) Jah Jah Jah Jah tervisespordikeskust Allikas: Kultuuriministeerium Liikumisharrastusega regulaarselt (4x 19,2 (2020) Ei 23 Ei 25 nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal, mõõdeta mõõdeta % 16–64 vanusegrupist Allikas: Tervise Arengu Instituut Tegevuse kirjeldus Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimese liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) ja tippspordi arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks soodsa õigusruumi loomine. Programmi liikumisharrastuse tegevuse raames rakendatakse regionaalsete maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust nii liikumisaktiivsusse kui ka saavutussporti. Arenguvajadused Kultuuriministeeriumi ülesanne on tagada elanikele võimalikult head tingimused organiseeritud liikumisharrastusega tegelemiseks, mis on üks oluline osa elanikkonna liikumisaktiivsuse suurendamisest. Eesti inimeste liikumisaktiivsuse suurendamiseks on vajalik tõhusam valdkondadeülene koostöö, et aidata erinevate valdkondade tegevused omavahel kooskõlla viia ning seeläbi võimaldada terviklikumat ning efektiivsemat lähenemist liikumisaktiivsuse probleemi lahendamisel. Vajalikud on valdkondadeülesed kokkulepped, mille elluviimiseks on olemas ühine nägemus ning tegevuskava. Kuigi Kultuuriministeeriumil on liikumisharrastuse edendamiseks palju strateegilisi partnereid, on oskusteave hajutatud ning keskne vaade tegevuste planeerimiseks ja hindamiseks puudulik. Seda lünka Eesti liikumisharrastuse valdkonnas täidab alates 12. oktoobrist 2022. a Eesti Olümpiakomitee poolt loodud Sihtasutus Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mille ülesanne on kogu valdkonna tõhusam juhtimine, aidates seega kaasa Eesti elanike liikumisaktiivsuse tõusule. 14 Sihtasutuse ülesanded on muu hulgas: • teaduspõhiste arendus- ja sekkumisprogrammide algatamine ja toetamine; • nii Eesti kui ka välismaa parima praktika kogumine ja tutvustamine; • valdkonna organisatsioonide mõjususe hindamine; • erinevate liikumisprogrammide analüüsimine; • koolitussüsteemi arendamine ja juhtimine; • liikumisaktiivsust edendavateks tegevusteks rahaliste vahendite sihipärane eraldamine. Vajalik on kujundada Eesti Kultuurkapitalist peamine fond, mille kaudu riik rahastab liikumisharrastuse projektipõhiseid üritusi, rohujuuretasandi sporti jt samasisulisi projekte. Praegune probleem on tippspordi püsirahastuse suur osakaal (ligikaudu 50%) Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali eelarvest. Vajadus oleks vabastada Eesti Kultuurkapitali rahalised vahendid liikumisharrastuse ja teiste projektipõhiste liikumis- ja sporditegevuste jaoks ning tippsporti rahastada teiste kanalite kaudu. Vajalik on maakondade spordiliitude võimestamine koostöös kohalike omavalitsustega. Seejuures on oluline saavutada olukord, kus kohalikud omavalitsused tähtsustavad praegusest enam maakondade spordiliite kui strateegilisi partnereid ning seeläbi panustavad läbi maakonna spordiliidu tegevuste inimeste tervisesse ning heaolusse. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused • 2023. aasta on Liikumisaasta. Teema-aasta rakendaja on SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. • Koostöös kohalike omavalitsustega jätkub maakondade spordiliitude kui kohaliku tasandi liikumisharrastuse eest vastutavate organisatsioonide arendamine ja võimestamine. Riik panustab tegevustoetuste kaudu koostöös kohalike omavalitsustega maakondade spordiliitude tegevusse, kes pakuvad teenuseid kohalikule elanikkonnale. • Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine. Kultuuriministeerium algatas 2019. aastal taotlusvooru tervisespordikeskuste toetamiseks. Igas maakonnas valiti välja kuni kaks tervisespordikeskust, mida järgmise nelja aasta jooksul toetati . 2023. aasta riigieelarvesse saadud lisavahenditele toel lõi Kultuuriministeerium uue, regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetusmeetme mahuga 3 miljonit eurot. Kultuuriministeerium on ka otsustanud jätkata regionaalsete tervisespordikeskuste nelja-aastase toetamise meetmega vähemalt samas mahus nagu eelmisel neljal aastal. Selle meetme raames on võimalik teha väiksemaid investeeringuid keskustesse. • Liikumisaktiivsuse probleemi lahendamiseks on Kultuuriministeerium panustanud rahvastiku tervise arengukava loomisesse, mille üheks osaks on toitumise ja liikumise roheline raamat. Rohelise raamatu kinnitamise järgselt Vabariigi Valitsuses panustab Kultuuriministeerium rohelises raamatus kirjeldatud meetmete elluviimisesse. • Liikumisharrastuse edendamise reformi elluviimine eesmärgiga tõhustada liikumisharrastuse valdkonna juhtimist ja suurendada koostööd spordiorganisatsioonide ning kohalike omavalitsustega. Selleks koondatakse eri valdkondade kompetentsid, kes lähtuvad maailma parimast praktikast ja töötatakse välja teaduspõhised lahendused, kuidas Eestis parimal viisil liikumisharrastust edendada. Liikumisharrastuse kompetentsikeskus alustab tööd 2023. aastal. 15 Teenused: Organiseeritud liikumisharrastuse toetamine Kultuuriministeerium edendab liikumisharrastust organiseeritud liikumisharrastusse enim panustavate partnerorganisatsioonide tegevuse ja projektide toetamise ning liikumist soodustava taristu, peamiselt regionaalsete tervisespordikeskuste ja terviseradade arendamise kaudu. 16  SIDUS EESTI: LÕIMUMINE, SH KOHANEMINE 2023-2026 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna Eesti on sidus ja kaasav ühiskond eesmärk Valdkonna arengukava Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 Programmi nimi Lõimumis-, sh kohanemisprogramm Programmi eesmärk Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Programmi periood 2023.–2026. aasta Peavastutaja Kultuuriministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) Sissejuhatus Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi elluviimisega toetatakse sidusust ühiskonnas, aidatakse kaasa ühtekuuluvustunde loomisele erinevate elanikkonnagruppide vahel Eesti ühiskonnas ning Eesti elanike teadlikkuse kasvule erinevatest kultuuridest ja keeltest. Lõimumis-, sh kohanemisprogramm toetub Sidusa Eesti arengukavale 2021–2030, mille elluviimist koordineerivad kultuuriminister, siseminister ja välisminister. Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Välisministeeriumi ülesanne arengukava elluviimisel ja suunamisel on oma vastutusvaldkonna tegevuste elluviimine, arengukava elluviimise üldine seiramine, tegevuste ja eriarvamuste ühtlustamine, arengukava aruannete ja uuendamise korraldamine. Riiklikul tasemel hakati lõimumispoliitikaga tegelema 1990. aastate lõpus: esimene valdkonna arengukava töötati välja aastatel 1997–2000 ning loodi lõimumispoliitikaga tegelevad institutsioonid, sh Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA). Alates 2000. aastast, mil esimene lõimumise valdkonna arengukava vastu võeti, on läbi viidud kaheksa integratsiooni monitooringut1, mitmeid teisi lõimumise valdkonna uuringuid ning toimunud on arengukavade ja programmide lõpp- ja vahehindamised. Uuringud ja analüüsid kinnitavad, et ühiskonna sidusus on kasvanud ja lõimumise võtmevaldkondades on toimunud positiivsed arengud, kuid jätkuvalt on mitmed väljakutsed ja kitsaskohad. 1 Integratsiooni monitooring viidi läbi aastatel 2000, 2002, 2005, 2008, 2011, 2015, 2017 ja 2020 Ühiskonna sidususe suurendamine ning riigi põhirahvastikust erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste kohanemine ja lõimimine ühiskonnaellu on muutumas üha olulisemaks nii riigi stabiilsuse, majanduse kasvupotentsiaali kui ka ühiskonna heaolu seisukohast. Kultuuriline mitmekesisus ja erinevuste austamine toetab riigi arengupotentsiaali, kuid samas on see ka ühiskonnale väljakutse. Sidususe saavutamiseks on vajalik ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ning sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Lõimumisprotsess on vajalik, et püsielanikud ei lahkuks Eestist, rändetaustaga elanikkond tunnustaks ühiskondlikke käitumis- ja väärtusnorme ja et iga Eesti elanik saaks rakendada oma potentsiaali täiel määral sõltumata rahvuslikust päritolust. Eesti lõimumis-, sh kohanemispoliitika lähtub kohustustest ja eesmärkidest, mida toob kaasa Eesti liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides, ning arvestab Euroopa Liidu tasandil kindlaksmääratud ning kooskõlastatud õigus- ja tegevuspõhimõtete raamistikku. Kohanemist – esimesed teenused ja tegevused pärast Eestisse jõudmist (orienteeruvalt viie aasta jooksul pärast saabumist), mil uussisserändaja saab alusteadmised ja -oskused riigis tegutsemiseks – loetakse esimeseks sammuks tema edasisel lõimumisel. Lõimumise all mõistetakse ühiskonna kultuurilise, poliitilise ja sotsiaalmajandusliku sidususe suurenemist. Lõimumistegevused toetavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste aktiivset osalust sidusa ühiskonna kujunemisel. Edukas lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele, sh kohalikele omavalitsustele, on kaasatud ka erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Senise lõimumispoliitika peamise sihtrühmana on nähtud valdavalt venekeelseid Eesti püsielanikke, kellel ei ole Eesti kodakondsust ja kes on valdavalt määratlemata kodakondsusega isikud ja Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Lõimumine on aga kahepoolne protsess, mis eeldab nii teisest rahvusest püsielanike, sisserändajate kui ka neid lõimiva ühiskonna koostööd ja jõupingutusi. Uue programmiperioodi lõimumise, sh kohanemise tegevusi suunatakse senisest enam uussisserändajatele (sh ajutise ning rahvusvahelise kaitse saajatele), aga ka eestlastele, tagasipöördujatele ja rahvuskaaslastele välismaal. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika on horisontaalse iseloomuga ning hõlmab riigi eelarvestrateegias mitut poliitikavaldkonda, aidates saavutada nende eesmärke, sh säilitada eesti keelt ja kultuuri, kindlustada Eesti julgeolekut ning suurendada majanduse konkurentsivõimet. Samal ajal toetavad teiste poliitikavaldkondade tegevused lõimumispoliitika eesmärkide elluviimist. Käesolevas lõimumis-, sh kohanemisprogrammis on kajastatud ainult Kultuuriministeeriumi tegevusi, mida tuleb vaadelda lõimumiseesmärkide saavutamiseks kogu avaliku sektori tegevuste koosmõjus. Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri juhtimisel. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Sidusa Eesti arengukavast 2021–2030 kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtidega. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega. Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi rakendamisest annab Kultuuriministeerium aru Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile esitatavas iga-aastases Sidusa ühiskonna tulemusaruandes. Ministri kinnitatud programm avalikustatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist Riigikogus ning riigieelarve vahendite täiendavat liigendamist Vabariigi Valitsuses. 2 Lõimumis-, sh kohanemisprogrammis kajastatakse Kultuuriministeeriumi planeeritud, elluviidavaid ning rahastatavaid tegevusi ja teenuseid ning antakse ülevaade olulisematest uutest algatustest. Teiste ministeeriumide elluviidavad ühiskonna lõimumist toetavad tegevused kajastatakse ministeeriumide juhitavate programmide ja tegevuste raames. Tulemusi analüüsitakse mõõdikute monitoorimise kaudu. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2023) (2024) (2025) (2026) (viimane teadaolev aasta) Tugeva või keskmise 78% ≥ 79% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 79% tugevusega riigiidentiteedi (2020) kandjate osakaal, eestlased % Allikas: Eesti integratsiooni monitooring (EIM) Tugeva või keskmise 85% ≥ 86% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 86% tugevusega riigiidentiteedi (2020) kandjate osakaal, teisest rahvusest inimesed % Allikas: EIM Välismaal elavate eestlaste 84% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 87% ühtekuuluvustunne Eestiga (2021) Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seonduv uuring (VäM 2021) 3 Programmi eelarve KULUDE JA INVESTEERINGUTE JAOTUS MEETMETE JA PROGRAMMI 2023 eelarve 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve TEGEVUSTE VAHEL (eur) Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 10 061 082 15 892 597 15 733 499 15 816 832 Lõimumist, sh kohanemist toetav 9 914 082 15 748 597 15 589 499 15 672 832 Eesti Lõimumis-, sh kohanemispoliitika 9 914 082 15 748 597 15 589 499 15 672 832 kujundamine ja rakendamine Rahvuskaaslaste toetamine 147 000 144 000 144 000 144 000 Rahvuskaaslaste toetamine 147 000 144 000 144 000 144 000 Olukorra lühianalüüs Eestis elab eestlaste kõrval arvukalt teistest rahvustest inimesi ning sisserände tulemusel võivad ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus veelgi kasvada. Rahvastikuregistri 01.01.2023 andmete kohaselt elab Eestis 1 368 216 elanikku, kellest 1 271 004 on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 64 080 (4,7% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 173 114 (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel (82 528), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (43 921)). Statistikaameti andmeil (2021) elab Eestis 211 rahvuse esindajat. 69% riigi elanikkonnast on rahvuselt eestlased, 24% venelased, 2% ukrainlased, 0,9% valgevenelased ja 0,6% soomlased. Eestis elab ka väike romade kogukond (676 inimest, neist ligi kolmandik (201 inimest) Valga maakonnas). Viimasel aastakümnel on erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste protsesside tulemusel toimunud olulised muutused ka Eesti rändeprotsessides. Rahvusvaheline ränne ei ole Eesti jaoks midagi uut, kuid väljarände asemel näeme viimastel aastatel üha kasvavat sisserännet. Alates 2015. aastast on Eesti rändesaldo muutunud positiivseks, üha enam sisserändajaid soovib jääda Eestisse püsivalt. Väljaränne on vähenenud ning kasvanud on Eesti kodanike tagasipöördumine ja sisseränne. 24.02.2022 hoogustus Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, mille tõttu on Ukraina kodanikud sunnitud massiliselt riigist lahkuma. Tegemist on ulatusliku humanitaarkriisiga ning ei ole täpselt teada, millal Ukrainast sõja eest põgenenutel on võimalik turvaliselt ja püsivalt oma päritoluriiki või -piirkonda tagasi pöörduda. Eesti toetab Ukraina sõjapõgenikke, et neil oleks võimalik siin kiiresti kohaneda ja ise oma eluga hakkama saada, kuni tekib võimalus kodumaale naasta. Seisuga 09.01.2023 on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 65 752 Ukraina sõjapõgenikku. Ajutise kaitse on seisuga 8.01.2023 saanud 42 117 (3,1% rahvaarvust), 3162 inimest on sellest hiljem loobunud ning 2666 Ukraina kodanikku taotlenud rahvusvahelist kaitset. Tulenevalt vajadusest toetada Ukraina sõjapõgenike iseseisvat toimetulekut, käivitas Kultuuriministeerium 2022. aastal Ukraina sõjapõgenikele, kellel on ajutise kaitse staatus, neile suunatud kohanemisprogrammi ühepäevase koolitusmooduli ja A1- tasemel eesti keele õppe. 2022. aasta seisuga on kohanemisprogrammi koolitustel osalenud ligikaudu 13 000 täiskasvanut ja keeleõppe lõpetanud ligikaudu 1500 inimest. 4 Valdkonna väljakutsed ning positiivsed arengud 2022. aastal sai tähtajalise elamisloa või -õiguse 19 890 inimest, neist 10 118 kolmandate riikide kodanikku ja 9772 ELi, EMP või Šveitsi kodanikku.2 Euroopa Liidust tuleb Eestisse elama enim Soome ja Läti kodanikke, kolmandatest riikidest saabujate hulgas on enim Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega inimesi. Kolmandatest riikidest pärit sisserände peamised põhjused 2022. aastal olid töötamine (3913), pereränne (3208) ja õppimine (632), ettevõtluseks anti 89 tähtajalist elamisluba. 2020. a Eesti integratsiooni monitooringu lõpparuanne kinnitas, et ühiskonna sidusus on kasvanud ja lõimumise võtmevaldkondades on toimunud positiivsed arengud: • valdav osa nii eestlastest kui ka teistest rahvustest elanikest oli keskmise või tugeva riigiidentiteedi kandjad; • kasvas aktiivse eesti keele oskusega inimeste arv (2011. a 36% → 2020. a 41%); • võrreldes 2015. aastaga kasvas avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel eestlastel 35%→ 47% ja teistel rahvustel 62% →66%; • kasvas positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal eestlaste seas; • suurenes enesehinnanguline informeeritus nii oma kodukohas kui ka Eestis toimuvast; • teisest rahvusest elanikud on hakanud pidama Eesti venekeelseid meediakanaleid olulisemaks ja ka usaldusväärsemaks kui Venemaa meediaallikaid; • ETV+ tõusis oluliseks (2017. a 44%, 2020. a 55%) ja usaldusväärseks kanaliks teistest rahvustest inimeste silmis. Lõimumisvaldkonna olulisteks väljakutseteks on regionaalsed lõhed ning keelekeskkondade segregatsioon.3 Venekeelsed elanikud on koondunud Ida-Virumaale ja Harjumaale (eelkõige Tallinna, Maardusse, Paldiskisse, Loksale), kus elatakse samades asulates, kuhu sisserändajana Teise maailmasõja järgsel nõukogude võimu perioodil elama saabuti. Taoline olukord takistab ühiskonnas eri kogukondade sidususe ja vastastikuste kontaktide teket.4 Seetõttu on vaja tegeleda nii uussisserändajate kui ka vähelõimunud isikute lõimumise kultuuriliste, keeleliste ja regionaalsete erinevustega. Eesti keele oskus Lõimumisvaldkonnas on läbi aastate suurema tähelepanu all olnud eesti keele oskus ja selle omandamine. Riigikeele oskus mõjutab nii sotsiaalmajanduslikku kui ka kultuurilist lõimumist. Eesti keele õppe võimaluste mitmekesisus ja täiskasvanute kasvanud õpimotivatsioon avaldas mõju eesti keele tasemeeksamite sooritusele. 2021. aastal sooritas Haridus- ja Noorteameti korraldatud eesti keele tasemeeksami positiivselt 57,6% A2-, B1-, B2- või C1-taseme eksamil käinutest. 22022. a välismaalaste seaduse, välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel tehtud tähtajalise elamisloa ja -õiguse otsused ning samal aastal registreeritud tähtajalise elamisõiguste arv. Arv ei sisalda ajutise kaitse saajaid. Andmed ei sisalda püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajaliste elamislubade arvu, kuna valdav enamus selle saanutest ei ole uussisserändajad. 3 Leetmaa, K. 2017. Elukoht kui lõimumise mõõdupuu: muutused keelekogukondade elukohtade eraldatuses. Eesti Inimarenguaruanne 2016/2017. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu. 4 Leetmaa. K.2017. Elukoht kui lõimumise mõõdupuu: muutused keelekogukondade elukohtade eraldatuses. Eesti Inimarengu Aruanne 2016/2017. Tallinn. Eesti Koostöö Kogu. 5 Motivatsioon eesti keelt õppida on tugevalt seotud tööturuga. Üle 90% INSA ja Eesti Töötukassa koolitusel osalenutest nimetas eesti keele õppimise põhjusena paremat hakkamasaamist ja väljavaateid tööturul. Samuti ajendas eesti keele õppimist integratiivne motiiv: soov tulla paremini toime igapäevastes olukordades ning osaleda ühiskondlikus- ja kultuurielus.5 Ühine inforuum Eestis elavaid rahvusrühmi tugevalt eristavaks trendiks on endiselt hinnangud eri infoallikate olulisusele ja usaldusväärsusele. EIM 2020 andmete järgi peavad kõige olulisemaks infoallikaks eestlased endiselt Eesti Televisiooni (ETV) (82%) ning teisi eestikeelseid tele- ja raadiokanaleid, kuigi nende olulisus on võrreldes 2017. aastaga veidi vähenenud. Venekeelsetest allikatest hindasid eestlased kõige olulisemaks telekanali ETV+ (19%). Venekeelsete elanike meediakanalite pingereas domineerivad Eesti venekeelsed uudisteportaalid (72%) ja Venemaa telekanalid (61%). Vaadatuim uudistesaade oli venekeelne „Aktuaalne kaamera“ (64%). Telekanalit ETV+ (55%) hinnati infoallikana peaaegu võrdseks kõigi kohalike, piirkondlike ja üle-eestiliste venekeelsete väljaannetega (kõik kokku 54%) ning sotsiaalmeediaga (kõik kokku 54%). Eestikeelsete infoallikate seas on teisest rahvusest elanike jaoks esikohal eestikeelsed uudisteportaalid, mida peab oluliseks kolmandik vastanuist. Teisest rahvusest inimeste hinnangutes infoallikate olulisusele on viimase kuue aasta jooksul kõige suurema kasvu teinud kohalikud venekeelsed veebipõhised uudisteportaalid, mis on esikohalt tõuganud Venemaa telekanalid. Ukraina sõja tagajärjel on eesti meediamaastikul toimunud olulised muutused. Mitme Venemaa kanali edastamine on lõpetatud, Vabariigi Valitsuse otsusega on ERR-i vene- ja ingliskeelsed kanalid ning mitmed sõltumatud erameedia venekeelsed kanalid saanud täiendava riikliku toetuse. Riigikantselei tellimusel on Turu-uuringute AS viinud läbi 2022. aastal mitu avaliku arvamuse seireuuringut6, kus muuhulgas küsiti millised infoallikad on eesti elanike jaoks kõige olulisemad. Eestlaste jaoks kõige olulisemad kanalid on eestikeelsed telekanalid (ETV, ETV2, TV3, Kanal 2 jne 70%), muust rahvusest elanike jaoks Eesti uudisteportaalid (err.ee, delfi.ee, postimees.ee 47%) nii vene kui ka eesti keeles. ETV+ on oluline infoallikas 31% muust rahvusest elanikele ning 2% eestlastele. Venemaa kanalid on jätkuvalt olulised 10% muust rahvusest elanikele ja 1% eestlastest. 2021. aastal jätkus telekanali ETV+ vaatamise kasv. Kui 2016. aastal vaatas ETV+ nädalas vähemalt 15 minutit 15,8% muust rahvusest inimest (vanuses 4 eluaastat ja enam), siis 2021. aastal jälgis ETV+ 30,4% samast grupist.7 Portaali rus.err.ee külastajate arv oli 2021. aastal 173 000 unikaalset külastajat nädalas (2018. a oli neid 47 000). Portaalil news.err.ee oli 2018. a keskmiselt 17 000 unikaalset kasutajat nädalas, 2021. a ulatus see näitaja 41 000 inimeseni.8 Raadio 4 on jätkuvalt suurima auditooriumiga venekeelne raadiokanal, sh igapäevaste raadiokuulajate arvestuses Eesti kõige suurema kuulajate arvuga raadiojaam. Raadio 4 kuulamisele pühendasid Eesti 5 Tallinna Ülikool ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (2018). „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. 6 Avaliku arvamuse seireuuring, 2022 https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&current_page=1 7 Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuuring, 2021. 8 Allikas: ERR, 2021. Gemius Eesti. gemiusPrism Monitooring, 2021. 6 elanikud 2021. a keskmiselt 5,4% raadiokuulamise ajast kokku ning see oli venekeelsetest raadiojaamadest kõige kõrgema tulemusega.9 Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia 1993. aastal vastu võetud vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse alusel on Eestis kultuuriautonoomia registreerinud rootsi ja soome vähemusrahvused, kes saavad seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks riigi toetust. Rahvusvähemuste kultuuriseltsid Eestis tegutseb umbes 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi, millest riigi toetust saavad ca 250 organisatsiooni. Riiklikud toetused rahvusvähemuskultuuridele on osutunud tõhusaks poliitikavahendiks riigis elavate rahvusgruppide vaimse kultuuripärandi säilitamisel ja mitmekultuurilise Eesti kultuuriruumi loomisel. EIM 2020 andmete järgi ei tunne 55% teisest rahvustest inimestest mingit survet oma rahvuskultuurist loobumiseks ja eestistumiseks ning 82% leiab, et Eestis on ruumi mitmesugustele keeltele ja kultuuridele. Hõimurahvad Kultuuriministeerium rahastab MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevust, kes arendab soome-ugri rahvaste koostööd ja toetab soome-ugri rahvaste kultuuri, hariduse ja teaduse edendamist ning ühendab organisatsioone, mis tegelevad peamiselt soome-ugri hõimuliikumise ja fennougristikaga. Fenno-Ugria Asutus korraldab igal aastal oktoobris hõimupäevi, mis on alates 2011. aastast riiklik tähtpäev, esindab Eestit Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivikomitees ning lööb kaasa soome-ugri rahvaste maailmakongresside korraldamises. Alates 2015. aastast teeb Fenno-Ugria Asutus koostööd Riia Läti Seltsiga ja koostöös Lätis resideeruvate Liivlaste Liidu ning Eesti, Soome, Ungari saatkondadega korraldab seal soome-ugri rahvaste festivali. 2019. aasta detsembris kuulutas New Yorgis ÜRO peaassamblee välja põliskeelte kümnendi, mille eestvedajaks on UNESCO. ÜRO põlisrahvaste dekaad algas 2022. aastal ja periood kestab 2032. aastani. Dekaadi tegevustes osaleb ka Fenno-Ugria Asutus. Sihtrühmade vahelised kontaktid EIM 2020 tulemused näitavad, et eestlaste ja muust rahvusest inimeste omavahelised kontaktid on viimasel aastakümnel suurenenud eelkõige tööhõives ja õpingutes, kuid mitte vabal ajal. Eri rahvusest inimeste kontaktide soodustamiseks viiakse ellu suuremat ühiskondlikku sidusust toetavaid meedia- ja koostöötegevusi, mh kultuuri- ja spordivaldkonnas. 9 Kantar Emor. Raadio- ja muusikakuulamise uuring, 2021. 7 Kultuuritarbimine Kultuuritarbimises esinevad erinevused eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel. Statistikaameti andmetel olid eestlased muust rahvusest inimestest igas kultuurivaldkonnas tunduvalt aktiivsemad kultuuritarbijad. Suurimad erinevused olid teatri ja raamatukogu külastamise sageduses. Roma kogukond Eesti roma kogukond tunneb ühtekuuluvust Eestiga ja ühisosa eestlastega, kuid jääb sotsiaal-majanduslike näitajate poolest muust ühiskonnast järsult maha. Statistikaameti 01.01.2023. a andmetel omas kõrgharidust vaid 2,4% romadest, kesk, keskeri- või kutseharidust 20,6%, põhiharidust 37,8%, algharidust 23,1% ning alghariduseta oli 9,7% romadest. 6,4% romade haridustase on teadmata. Madalast haridustasemest tulenevalt on romade tööhõive madal (u 22%) ning toimetulek keeruline. Tõsistes toimetulekuraskustes inimene ei ole valmis osalema kodanikuühiskonnas ega oma osa ühiskonda andma. Roma laste haridustee toetamiseks ja nende osaluse suurendamiseks avalikes teenustes käivitas Kultuuriministeerium 2020. aastal roma mentoriteenuse Valga vallas, kus elab umbes kolmandik Eesti romadest. Teenuse koordinaator on INSA. Roma kodanikuühiskonna tugevdamiseks ja sidusrühmade võimestamiseks viib Kultuuriministeerium alates 2018. aastast EL õiguste-, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi toetusel ellu romade lõimumist toetava võrgustiku arendamise projekte. Need keskenduvad eelkõige roma noorte ja naiste aktiveerimisele ja võimestamisele, aga ka koostöö edendamisele roma lastega töötavate pedagoogide ja kohalike omavalitsustega. Rahvuskaaslased Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik süstemaatiliselt toetanud rahvuskaaslaste programmide kaudu aastatel 2004–2008, 2009–2013 ning 2014–2020. Selle jätkamiseks koostati üleilmse eestluse tegevuskava aastateks 2022–2025. Üleilmne eestlus on Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 üks alaeesmärkidest. Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on riigile prioriteetne küsimus, sest rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on üheaegselt eestluse hoidjad ja kandjad ning ka Eesti kultuurisaadikud kogu maailmas. Diasporaapoliitika eesmärk on, et väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannaks Eesti identiteeti ja osaleks Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Välismaal elavad Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Välismaal elab hinnanguliselt 200 000 eestlast ja Eesti kodanikku. Suur osa (76 %) Välisministeeriumi 2021. a läbi viidud välismaal elavate eestlaste küsitlusuuringus10 osalenutest oli huvitatud Eesti arengus osalemisest ja oma kaasatusega rahul. Lisaks toodi välja ka vajadus saatkondade uudiskirjade järele, kust saaks infot mh Eesti edulugude ja elukohariigis toimuvate eesti (kultuuri)ürituste kohta. 2022. aastal koostas Balti Uuringute Instituut Välisministeeriumi, Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi toel uuringu väliskogukondade identiteedist, hoiakutest ja ootustest Eesti riigi suunal.11 Uuringus keskenduti muuhulgas tagasipöördumiskavatsuste tuvastamisele, aga ka Eestiga emotsionaalset ja pragmaatilist seotust soodustavatele ja takistavatele teguritele. Lisaks sellele anti sissevaade küsimustesse, kas ja kuidas sõltuvad eri tunnused või hoiakud isiku geograafilisest asukohast (asukohariigist) ja/või rändeprofiilist (nt välismaale õppima suundunud eestlane, välismaale pererände või 10 https://vm.ee/et/uudised/valisministeeriumi-kusitlus-valismaal-elavad-eestlased-tahavad-osaleda-eesti-arengus 11 https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Eesti-valiskogukonnad.pdf 8 töökoha raames liikunud eestlane jmt). Uuring andis soovitusi poliitika kujundamiseks ning tõi esile, et senisest rohkem tuleb keskenduda majandusliku ja haridusliku fookuse arendamisele, lisaks keelelis– kultuurilisele suunale, samuti toetada väliseesti organisatsioonide tööd väga selgete eesmärkidega. EIM 2020 andmetel saavad Eestisse tagasipöördujad taaskohanemiseks kõige rohkem abi sugulastelt, sõpradelt ja teistelt lähikontaktidelt, samal ajal kui riigi pakutavaid tugiteenuseid on neist kasutanud ainult 8%. Ajavahemikul 2016–2020 ületas Eesti kodanikest väljarändajate arv Eesti kodanikest sisserändajate arvu, kuid alates 2017. aastast on igal aastal Eestisse sisse rännanud rohkem Eesti kodanikke kui välja, v.a 2020.a.12 2021. a välisrände saldo oli 7043. Peamiselt rännati Eestist 2021. a Soome, Venemaale ja Suurbritanniasse, ka tagasipöördujate arv oli neist riikidest suurim. 2020. a pöördus Eestisse tagasi 7056 inimest (lahkus 6950). 12 Statistikaamet (2020), vt siit RVR08: Välisränne vanuserühma, soo ja kodakondsuse järgi. 9 Meetmed, tegevused ja teenused Meede 1. Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti Meetme eesmärk: Erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele on tagatud võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure ning soodustatud kogukondadevahelist koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli Meetme mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (viimane Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 teadaolev aasta) (2023) (2024) (2025) (2026) Teistest rahvustest inimeste 2,0 2,5 Ei mõõdeta Ei mõõdeta 2,5 kontaktid eestlastega (2020) Allikas: EIM Eestlaste kontaktid teistest 1,7 1,7 Ei mõõdeta Ei mõõdeta 1,8 rahvustest inimestega (2020) Allikas: EIM Teise kodukeelega inimeste 57,3% 60% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 62% osalemine tööhõives (2020) Allikas: Kultuuris osalemise uuring Teise kodukeelega inimeste 72,9% 74% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 75% osalemine kultuurielus (2020) Allikas: Kultuuris osalemise uuring Teise kodukeelega inimeste 22,1% 25% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 27% osalemine spordis (2020) Allikas: Kultuuris osalemise uuring Informeeritus Eestis toimuvast 93% ≥ 95% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 95% -eestlased (2020) Allikas: EIM Informeeritus Eestis toimuvast 87% ≥ 88% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 89% -teised rahvused (2020) Allikas: EIM Eesti elanike teadlikkus ja 35% Ei mõõdeta ≥ 33% Ei mõõdeta ≥ 35% valmisolek toetada lõimumist, sh (2022) kohanemist Allikas: Siseturvalisuse uuring 10 Meetme kirjeldus Tegevus 1.1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Tagatud on lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamist ja rakendamist soodustav keskkond Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2023) (2024) (2025) (2026) teadaolev aasta) Aktiivse eesti keele 41 45 Ei mõõdeta Ei mõõdeta 50 oskusega inimeste osakaal (2020) teistest rahvustest elanikest, (valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab), % Allikas: EIM Eesti keele kasutus vabal 71% 74% 75% 76% 77% ajal alates INSA eesti keele (2022) kursusel osalemisest Allikas: INSA Romade (15-74-aastaste) 19% 21,5% 22% 22,5% 23% tööhõive määr, % (2022) Allikas: Statistikaamet Kesk-, kutse- või 24% 27% 28% 29% 30% kõrgharidusega 15aastaste (2022) ja vanemate romade osakaal (%) Allikas: Statistikaamet Muu emakeelega elanike 22,5% 23% 24% 24% 25% osakaal avalikus sektoris (2020) (valitsussektor) Allikas: Statistikaamet Uussisserändajate hinnang 86% 88% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 90% ligipääsu kohta teenustele, (2020) millega neil on kogemus (väga hea ja pigem hea) Allikas: EIM Partnerite rahulolu INSA 80% 81% 82% 83% 84% teenustega (2021) Allikas: INSA 11  ETV+ ja Raadio 4, ETV+ vaatajate ETV+ vaatajate ETV+ vaatajate ETV+ vaatajate ETV+ vaatajate rus.err.ee, news.err.ee arv nädalas, muu arv nädalas, arv nädalas, arv nädalas, arv nädalas, jälgitavus rahvus (otse- ja muu rahvus muu rahvus muu rahvus muu rahvus järelvaatajad, (otse- ja (otse- ja (otse- ja (otse- ja Allikas: Kantar Emor; vähemalt 15 järelvaatajad, järelvaatajad, järelvaatajad, järelvaatajad, Gemius Eesti minutit nädalas) vähemalt 15 vähemalt 15 vähemalt 15 vähemalt 15 30,4% (2021) minutit nädalas) minutit nädalas) minutit nädalas) minutit nädalas) 31% 32% 33% 34% Raadio 4- Raadio 4- Raadio 4- Raadio 4- Raadio 4- Raadio Raadio 4, Raadio 4, Raadio 4, Raadio 4, 4, kuulajaid kuulajaid kuulajaid kuulajaid kuulajaid nädalas (reach), nädalas (reach), nädalas (reach), nädalas (reach), nädalas (reach), muu rahvus- muu rahvus- muu rahvus- muu rahvus- muu rahvus- 25,9% (2021) 26,4%. 26,4% 26,4% 26,4% Unikaalsete Unikaalsete Unikaalsete Unikaalsete Unikaalsete veebikülastajate veebikülastajate veebikülastajate veebikülastajate veebikülastajate arv nädalas arv nädalas arv nädalas arv nädalas arv nädalas (tuhandetes) (tuhandetes) (tuhandetes) (tuhandetes) (tuhandetes) rus.err.ee- 173 rus.err.ee- 180 rus.err.ee- 180 rus.err.ee- 180 rus.err.ee- 000; news.err.ee- 000; 000; 000; 180000; 41 000 (2021) news.err.ee- 41 news.err.ee- 42 news.err.ee- 42 news.err.ee- 42 800 000 000 000 ETV+ ja Raadio 4, olulisus ETV+ 55% ETV+ 60% ETV+ 65% muust rahvusest elanike Raadio 4 43% Raadio 4 45% Ei mõõdeta Ei mõõdeta Raadio 4 55% seas (2020) Allikas: EIM Tegevuse kirjeldus Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler koostöös kultuuriministri moodustatud rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga kujundab vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitikat. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks on Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise nõukoda. Kohanemispoliitika kujundamiseks ja efektiivsete ning jätkusuutlike kohanemisele kaasaaitavate tugiteenuste terviksüsteemi loomiseks Eestis on loodud uussisserändajate kohanemist toetav tugivõrgustik. Tihedat koostööd tehakse Välisministeeriumiga ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste täitmise ja rahvusvähemuste õiguste seires. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viiakse ellu hõimurahvaste programmi. Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku (European Integration Network) liige, Euroopa Komisjoni riiklik roma kontaktpunkt (National Roma Contact Point – NRCP) ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja rändlejate eksperdikomitees (Committee of Experts on Roma and Traveller Issues - ADI-ROM). Kultuuriministeerium on Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) rakendusasutus ka uuel Euroopa Liidu rahastusperioodil 2021-2027 meetmes, mis on seotud lõimumise, sh kohanemise ja eesti keele õppega. 12 Kultuurilise mitmekesisuse osakond vastutab lõimumise, sh kohanemise valdkonnaga seotud strateegilise planeerimise ning õigusaktide kaasajastamise eest. Arenguvajadused • Lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna horisontaalsus nõuab protsessi edukuse tagamiseks suuremat koostööd ministeeriumide ja poliitika rakendajate vahel, sh kohalike omavalitsuste, kolmanda- ja erasektoriga ning erinevate teenusepakkujate teadlikkust olemasolevatest teenustest. • Uute tegevuste käivitamise ja sildade ehitamise kõrval tuleb sama palju tähelepanu pöörata sihtrühmade teadlikkuse tõstmisele, nii et inimestel oleks lihtne aru saada, milliseid teenuseid neile pakutakse, kuidas need üksteist toetavad ning mida teenustes osalemine neile annab. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused • Uue valdkondliku arengukava rakendamine. • Tihe koostöö Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning ministeeriumidega, et kaasata lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna arendamisse kohalikud omavalitsused. Kultuuriministeeriumi eesmärk on välja töötada tegevused, millega KOV-id saaksid valdkonda panustada ja neid rakendada. • Sündmusteenuse “Eestis kohanemine” arendamine. 2023. aastal on planeeritud sündmusteenuse “Eestis kohanemine” live, mis hõlmab kuut osateenust. Täpsemalt on tegemist infoteenusega, mis kirjeldab uussisserändajale kuue peamise kohanemist toetava osateenusega seotud nüansse nagu kuidas ja miks teenusele registreeruda. Nimetatud teenusteks on elukoha registreerimine, perearsti nimistusse registreerimine, kohanemisprogrammi (sh keeleõppesse) registreerimine, juhiloa vahetamine, peretoetuste taotlemine ja üldhariduskoolikoha leidmine. • Ida-Virumaa kultuuriprogrammi elluviimine. Ühisidentiteedi loomiseks on vaja Ida-Virumaale tuua rohkem nii järjepidevalt toimivaid kultuuriüritusi kui ka kogukonnale suunatud programme, EIM 2020 tulemused näitasid, et eestlaste ja muust rahvusest inimeste omavahelised kontaktid on viimasel aastakümnel suurenenud eelkõige tööhõives ja õpingutes, kuid mitte vabal ajal. Oluline roll piirkonna sidususe suurendamisel on kogukonnatunnet toetavate regulaarsete ühisürituste korraldamisel ning üle-eestiliste märgiliste sündmuste toomisel piirkonda. Toetuse andmise eesmärk on suurendada Ida- Virumaa eesti keelest erineva emakeelega elanike sidusust Eesti kultuuriruumiga kultuuri- ja spordiprogrammide elluviimise kaudu, aidata kaasa erineva kultuuri- ja keeletaustaga inimeste igapäevaste kontaktide ja koostöövõrgustike tekkele ning eesti keele kasutusvõimaluste laiendamisele ja piirkonna ajaloo tutvustamisele. Toetatakse erinevaid kultuurifestivale, konverentse, näituseid, spordivõistlusi ja liikumisharrastust toetavaid sündmuseid, samuti muid erineva kultuuritaustaga inimeste koostööd soodustavaid tegevusi. Teenused Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine Eesmärk on, et vajaduspõhised lõimumis-, sh kohanemisteenused oleksid korraldatud kliendikeskselt ja tulemuslikult. Kokku on lepitud teenused, mida sihtrühmadele pakutakse ning sihtrühmad on nendest teadlikud ja teenuste kvaliteediga rahul. Programmperioodi jooksul: - Loome kohanemis- ja lõimumisrajad, lähtudes sündmusteenuste metoodikast. Suurendame siht- ja sidusrühmade teadlikkust teenustest ja teenuste kättesaadavust. 13  - Valmistame ette ning rakendame lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna digitaliseerimise (nt loome uusi lõimumist, sh kohanemist toetavaid e-teenuseid). Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum Tagatud on regulaarne, selge ja faktitäpne lõimumis-, sh kohanemisalane avalik kommunikatsioon ning asjakohase riigiinfo edastamine, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnast. Programmiperioodi jooksul: - Toetame meediakanaleid vene- ja ingliskeelse sisu arendamisel ning tõstame teadlikkust nendest kanalitest eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas. - Arendame lõimumis-, sh kohanemisalast kommunikatsiooni ja soodustame teabevahetust. - Toetame erinevate tegevuste ja abivahenditega (riigi)asutusi ja organisatsioone infovahetuse parandamisel. - Aitame kaasa väärinfo leviku piiramisele. Selleks parandame Eesti inimeste meediakirjaoskust ja õpetame allikakriitilisust. Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine Eesmärgiks on, et erineva emakeelega inimeste vahel oleksid usalduslikud, sõbralikud ja tihedad otsekontaktid. Erineva emakeelega inimesed algatavad ja osalevad kogukondlikes ühistegevustes (sh vabatahtlikus tegevuses) ning tunnevad ühtekuuluvustunnet. Programmiperioodi jooksul: - Toetame eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste osalemist erinevates kodanikuühendustes. - Toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside aktiivset kaasamist eestikeelsete üleriigiliste katusorganisatsioonide ja esindusorganisatsioonide töösse. - Toetame hõimuliikumist ja koostööd soome-ugri rahvastega Vene Föderatsioonis, Soomes ja Ungaris. - Toetame erinevaid kogukondi liitvaid kultuuri- ja spordiprojekte. Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine Eesmärk on, et eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks oleks paranenud. Programmiperioodi jooksul: - Toetame valdkondlike poliitikakujundajate teadlikkust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste olukorrast tööturul ja seeläbi teenusepakkujate operatiivsust. - Tõstame eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste teadlikkust Eesti tööturuteenustest ja -toetustest. - Toetame eesti keelest erineva emakeelega potentsiaalsete töötajate värbamist riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustesse. Selleks toetame ministeeriume ja teisi avaliku sektori asutusi eesti keelest erineva emakeelega inimeste värbamisel. Julgustame eesti keelest erineva emakeelega noori kandideerima ja töötama avalikus teenistuses. Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine Eesmärgiks on, et eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti keelt aktiivselt kasutajate arv kasvaks, ühiskond toetaks erineva emakeelega inimeste koos õppimist, mitmekeelse ja rändetaustaga õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda. Inimeste usaldus riigi institutsioonide vastu on kõrge. 14 Selleks programmiperioodi jooksul: - Arendame edasi ja loome uusi digiplatvorme keeleõppeks ja täiskasvanute keeleõppe korraldamiseks, sh aitame kaasa keeleõppe võimalusi koondava digivärava loomisele ja rakendamisele, sh kaardistame selles osas sihtrühma ootusi ja kogemusi ning levitame neile infot. - Toetame ja loome mitmesuguseid võimalusi eesti keele praktiseerimiseks eestikeelses keelekeskkonnas, sh üldhariduskoolide vahelisi õpilasvahetusi. - Jätkame keelekursuste pakkumisega (sh kohanemisprogrammi raames, eesti keele majades jm). - Tugevdame eesti keelest erineva emakeelega inimeste sidet riigiga. Selleks loome Eesti kodakondsuse taotlemiseks ettevalmistavate teenuste terviklahenduse ja tagame inimeste teavitamise sellest. - Arendame Eesti kultuuriruumi, toetame keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning omakultuuri säilitamist ja arendamist. Selleks jätkame rahvusseltside ja kultuuriomavalitsuste toetamist; toetame eri töökeelega rahvusseltside ja kultuuriorganisatsioonide koostööd; toetame kultuuri- ja noorsootööasutusi lõimumisse panustamisel. - Nõustame omavalitsus- ja haridusasutusi lõimumise, sh kohanemise küsimustes; nõustame lapsevanemaid lõimumis-, sh kohanemisteemadel; loome võimalused eesti keele omandamiseks, sh pakume õpilastele pikaajalisi õpilasvahetusi. - Jätkame uussisserändajatele (sh ajutise kaitse saajatele) kohanemisprogrammi pakkumist. Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine Eesmärk on, et avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad sihtrühmaga kokku, arvestavad oma põhitegevuses eesti keelest erineva emakeelega inimeste vajadustega. Lõimumis-, sh kohanemisteenuste pakkujad on heades partnerlussuhetes ning teadlikud iseenda ja teiste osaliste rollidest. Selleks programmiperioodi jooksul: - Romade sotsiaalmajandusliku lõimumise soodustamiseks, seda toetava roma rahvuskultuuri ja identiteedi tugevdamiseks ning kogukonna suhtes levinud negatiivsete stereotüüpide hajutamiseks: toetame avaliku-, era ja kolmanda sektori organisatsioonide teadlikkust roma kogukonnast; arendame sotsiaalmajanduslikult haavatavas olukorras romadele suunatud mentoriteenust kohalikes omavalitsustes; toetame roma kodanikuühiskonna organisatsioonide teket ja võimekust, ning aitame kaasa roma kultuuri ja ajaloo tutvustamisele Eesti elanikele. - Võimestame kohalikke omavalitsusi, pakkudes erinevaid koolitusi, korraldades infopäevi. - Loome piirkondades, kus on palju teisest rahvusest inimesi, lõimumise-, sh kohanemisvaldkonna koordinaatori ametikohad. 15 Meede 2. Rahvuskaaslaste toetamine Meetme eesmärk: Väljaspool Eestit elav eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Meetme mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2023) (2024) (2025) (2026) teadaolev aasta) Välismaal elavate eestlaste ≥ 84% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 87% ühtekuuluvustunne Eestiga Allikas: Välisministeerium Eestisse tagasipöördujate rahulolu 90% 91% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 92% kohanemisprotsessiga (2020) -eestlased Allikas: EIM Eestisse tagasipöördujate rahulolu 82% 82% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 87% kohanemisprotsessiga (2020) -teised rahvused Allikas: EIM Meetme kirjeldus Tegevus 2.1. Rahvuskaaslaste toetamine Eesmärk: Välismaal elavad rahvuskaaslased on teadlikud eestluse säilimist toetavatest teenustest Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2023) (2024) (2025) (2026) teadaolev aasta) Tagasipöördujate teadlikkus 70 > 72 Ei mõõdeta Ei mõõdeta > 72 avalikest teenustest (2020) Allikas: EIM Prioriteetsena jätkuvad tegevused eesti rahvuskultuuri säilitamiseks ja viimiseks laia maailma ning eesti keele hoidmine ja edendamine üleilmselt. Aidatakse kaasa, et väljaspool Eestit elav eestlaskond kannaks jätkuvalt Eesti identiteeti, sh luuakse võimalusi osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning toetatakse eestlaskonna tagasipöördumist kodumaale. Tähtis on riigi sihipärane tegevus välismaal elava eestlaskonnaga, et sidemed rahvuskaaslaste kogukondadega oleksid jätkuvalt tugevad ning eesti keel ja kultuur jõuaksid võimalikult paljude rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni. Oluline on tutvustada Eestit kui e- riiki, tõsta teadlikkust olemasolevatest e-teenustest ja nende kättesaadavusest. Kesksel kohal on nooremate põlvkondade kaasamine ning nendega sidemete tugevdamine. Koostöös Välisministeeriumi, 16 Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Siseministeeriumiga viiakse ellu üleilmse eestluse tegevuskava 2022- 2025.13 Kultuurikoostööle rahvuskaaslastega aitavad kaasa regulaarsed kokkusaamised – laulupeod, metsaülikoolid, konverentsid ja teised üritused. Koostööd toetab aktiivne kultuuriseltside ja -kollektiivide tegevus, nt rahvuskaaslaste kooride ja tantsurühmade kaasamine Eesti laulu- ja tantsupeo liikumisse, eesti ja väliskogukondade kultuuritegelaste ühisloomingu ja -tegevuste toetamine. INSA on välja töötanud teenused sujuvamaks tagasipöördumiseks: toimub nõustamine nii kontaktselt kui ka virtuaalselt, kogemuskohtumised grupis, vajadusel pakutakse keelõpet, makstakse tagasipöördumistoetust, antakse välja infotrükiseid. Suurt tähelepanu pööratakse tagasipöördujate tugimeetmete arendamisel koostööle kohalike omavalitsustega. INSA-s töötavad rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialisid, kes haldavad ja arendavad kolmkeelset (EE, ENG, RUS) portaali Eestlased üle maailma (Global Estonian), mis annab infot üleilmse eestlaskonna tegevustest ja aitab hoida kontakti kodu-Eestiga. Iganädalaselt ilmub ERR-i ingliskeelses uudisteportaalis https://news.err.ee/ Global Estonian ülevaade olulisematest nädala sündmustest Eestis. Kultuuriministeerium panustab diasporaapoliitikasse järgmiselt: 1. Kultuuriseltside ja -tegevuste toetamise kaudu, mis säilitavad ja edendavad Eesti identiteeti välisriikides. 2. Välismaal elava eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamisega Eesti ühiskonnaellu. 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamisega (nõustamine ja tagasipöördumistoetused). 4. Väliseesti noorte keele- ja kultuurilaagrite korraldamise toetamisega. 5. Portaali Eestlased üle maailma (Global Estonian) haldamise ja infovahendusega 6. Kultuuriatašeede ja Eesti Instituudi välisesindajate töö abil. 7. Eesti kultuuriürituste toetamisega välismaal. Arenguvajadused • Rahvuskaaslaste side Eestiga nõrgeneb, kui riik ei jätka piisava sihipärasusega erinevates valdkondades välismaal elava eestlaskonnaga suhtlemist ja nende süsteemset kaasamist. • Väliseesti kultuuriseltside toetusmeede on alarahastatud ja püsib samal tasemel alates 2010. aastast. • Suuremat tähelepanu vajavad Eesti diasporaa tagasipöördumist toetavad teenused. • Üleilmsele eestlaskonnale suunatud kommunikatsioon vajab täiendavat edasiarendamist, sh nii riigi kui väliseestlaskonna huvisid ja vajadusi ühendav veebiportaal Eestlased üle maailma/Global Estonian, mis koondab ja vahendab uudisväärtuslikku infot riigi diasporaale suunatud tegevustest. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • Välismaal tegutsevad eesti kultuuriseltsid aitavad oma tegevuse kaudu kaasa eesti keele ja kultuuri hoidmisele ja arengule maailmas, Eesti kultuurisündmuste vahendamisele ning Eesti riigiga ühtekuuluvustunde tugevdamisele väliseesti kogukondades. • Korraldatakse väliseesti noorte keele- ja kultuurilaagreid (13-18-aastastele). • Aastaringselt hoitakse kolmkeelsena töös ja arendatakse Eestlased üle maailma/Global Estonian veebiportaali koostöös INSA ja Välisministeeriumiga. 13 Tegevuskava on leitav Väliministeeriumi kodulehelt: https://www.vm.ee/rahvusvaheline-suhtlus-uleilmne-eestlus/uleilmne- eestlus 17  • Aidatakse kaasa Eestisse tagasipöördumist toetavatele teenustele ja info levikule ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamisele (nõustamine ja tagasipöördumistoetused). • Eesti kultuuri rahvusvahelistumise toetamiseks, infovahetuse tõhustamiseks, eesti kultuuri tutvustavate ürituste korraldamiseks ja kajastamiseks tehakse koostööd Eesti välissaatkondades töötavate kultuurinõunikega ja Eesti Instituudi välisesindajate ja riigis elava eestlaskonnaga. Teenused Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal Eesmärk on ühise infovälja loomiseks portaali Eestlased üle maailma/Global Estonian arendamine koostöös INSA ja Välisministeeriumiga. Portaali eesmärk on olla nii Eestis kui väljaspool Eestit elava eestlaskonna virtuaalne koostööplatvorm, mis kajastab väliseesti kultuuriseltside ja kodanikuühenduste kontakte ja pressiteateid, teavet tagasipöördumist toetavate teenuste kohta ning uudiseid nii välismaalt kui Eestist. Portaal annab välja igakuist eestikeelset infokirja. INSA väliseesti kultuuriseltside taotlusvooru toel hoitakse ja edendatakse eesti kultuuri välismaal. Taotlusvoor toetab kultuuriseltside ja -kollektiivide tegevust. Aidatakse kaasa ülimsete eesti kogukondade noorte suviste keele- ja kultuurilaagrite korraldamisele koostöös INSA-ga (tegevust kaasrahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Välisministeerium). Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine Tagatud on tagasipöördumist toetavad teenused INSA-s (nõustamine, kogemuskohtumised, infopäevad, tagasipöördumistoetus) ja nende arendus. Teadlikkust tagasipöördujatest suurendatakse meedia ja kommunikatsioonitegevuste kaudu. Aidatakse kaasa kohalike omavalitsuste võimekusele töötada tagasipöördujate sihtrühmaga ja pakkuda vajalikke teenuseid Eesti eri piirkondades. 18  KULTUURIPROGRAMM 2023–2026 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Tulemusvaldkonna Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja eesmärk edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk on: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Valdkonna „Kultuuri arengukava 2021- 2030“ arengukava Programmi nimi Kultuuriprogramm Programmi eesmärk Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks Programmi periood 2023.–2026. aasta Peavastutaja Kultuuriministeerium Kaasvastutajad (oma Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, valitsemisala Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Hoiuraamatukogu1, Eesti asutused) Arhitektuurimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum. Ülalnimetatud valitsemisala riigiasutused panustavad oma teenustega programmdokumendis kajastatud Kultuuriministeeriumi tegevustesse ja saavutatud tulemustesse. Samuti kajastuvad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma tegevuste ja finantsidega Kultuuriministeeriumi osutatavates tegevustes ja saavutatud tulemustes. 1 Eesti Hoiuraamatukogu tegevus lõpetatakse alates 01.02.2023. Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Programmi juhtimiskorraldus .................................................................................................................... 3 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ................................................................................................. 4 Olukorra lühianalüüs ................................................................................................................................. 7 Meetmed, tegevused ja teenused ............................................................................................................ 12 Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine ......................................... 12 Tegevus 1.1. Loovisikute toetamine ja tunnustamine ......................................................................... 14 Tegevus 1.2. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine ............................................................. 15 Tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine ................................................. 17 Tegevus 1.4. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine ........................................................ 19 Tegevus 1.5. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine ................................................................ 21 Tegevus 1.6. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine............................................................... 22 Tegevus 1.7. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine .................................................................. 24 Tegevus 1.8. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine ............................. 27 Meede 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine ................. 29 Tegevus 2.1. Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine .................................. 30 Tegevus 2.2. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine ...................................................... 35 Tegevus 2.3. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine ...................................................... 40 Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine ........................... 42 Tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digiteerimine .................................................................................... 44 Tegevus 3.2. Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine ..................................................... 46 Tegevus 3.3. Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine .................................................. 48 Tegevus 3.4. Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus ....................................................... 50 2 Sissejuhatus Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eesmärki panustavad kaks programmi: kultuuriprogramm ja spordiprogramm. Eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Riigi kultuuripoliitika kujundamises ja elluviimises on oluline osa ja vastutus lisaks Kultuuriministeeriumile paljudel teistelgi riiklikel institutsioonidel, sh ministeeriumitel. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eesmärke viiakse ellu ka keskvalitsusse kuuluvate sihtasutuste (teatrid, muuseumid, kontsertorganisatsioonid jm), avalik-õiguslike organisatsioonide (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Kultuurkapital) ja mittetulundussektori organisatsioonide toetamise kaudu. Kultuuripoliitika eesmärkide täitmises on keskse rolliga kohalikud omavalitsused, kes tagavad kohalikus kultuurikorralduses eesti kultuuri järjepidevuse hoidmiseks soodsa ja arendava kasvukeskkonna. Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise meedia- ja kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Selle saavutamiseks tegeleb ministeerium Eesti rikkaliku kultuuri, pärandi, meediaruumi ja kultuurilise mitmekesisuse arendamise, säilitamise väärtustamise, teadvustamise ja levitamisega nii Eestis kui ka välismaal ning toetab nii professionaalset tegevust kui ka huvitegevust loomevaldkonnas. Kultuurivaldkonna strateegiadokument – „Kultuuri arengukava 2021-2030“ – kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 18.11.2021. a. Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamist, elluviimist ja seiret koordineerib Kultuuriministeerium. Ministeerium kavandab programmi eesmärgid lähtuvalt antud valdkonna strateegilisi eesmärke sisaldavatest dokumentidest. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannetest ning on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega. Programm avalikustatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve vahendid täiendavalt liigendanud ning kultuuriminister programmi kinnitanud. Programmi rakendamise kohta koostab Kultuuriministeerium igal aastal tulemusaruande, mis esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. 3 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Tulemusvaldkonna mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2023) (2024) (2025) (2026) Mõõdik, sh allikas (viimane teadaolev tase) Elanike kultuurielus osalemine2, 73,8 % - - - - (2020) Allikas: Statistikaamet 2 Vähemalt 15-aastaste Eesti elanike kultuurielus osalemine viimase 12 kuu jooksul (Statistikaamet), järgmine uuring on plaanis läbi viia 2023. aastal. 4  Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Programmi mõõdik, sh allikas (2023) (2024) (2025) (2026) Elanike kultuurielus osalemine, % 73,8 - - - - Allikas: Statistikaamet (2020) Eesti laste ja noorte osalemine Algtase kultuuris selgitatakse - - - - Allikas: täpsustub välja uuringuga Kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine brutokuupalk võrreldes 82% Eesti keskmisega - - - - (2019) Allikas: Statistikaamet Rahulolu kultuuri kättesaadavuse ja Algtase ligipääsetavusega - - - - selgitatakse Allikas: täpsustub välja uuringuga Kultuuri kättesaadavus Algtase digiplatvormidel - - - - selgitatakse Allikas: täpsustub välja uuringuga Eesti elanike Algtase kultuuripäranditeadlikkus - - - - selgitatakse Allikas: Kultuuriministeerium välja uuringuga Eesti kultuuri uurimise Algtase jätkusuutlikkus - - - - selgitatakse Allikas: Kultuuriministeerium välja uuringuga Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus SKPst 2,9% - - - - (2015) Allikas: loomemajanduse uuring Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus töötaja kohta 19 600 - - - - (2015) Allikas: loomemajanduse uuring Eesti kultuuri rahvusvaheline nähtavus 85. - - - - (2020) Allikas: Elcano indeks Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju Mõõdik - - - - väljatöötamisel Allikas: Kultuuriministeerium Eesti elanike elukeskkonnaga rahulolu (rahul või pigem rahul) 84,54% - - - - Allikas: Rahandusministeerium, (2020) Statistikaamet Programmi eelarve 5 KULUDE JA INVESTEERINGUTE JAOTUS MEETMETE JA 2023 eelarve 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve PROGRAMMI TEGEVUSTE VAHEL (eur) Kultuuriprogramm 292 181 373 275 968 459 259 223 096 254 077 236 Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu 149 832 405 138 112 570 137 809 036 137 532 760 toetamine ja arendamine Loovisikute toetamine ja 3 133 452 3 169 772 3 206 092 3 240 532 tunnustamine Kirjanduspoliitika kujundamine ja 8 747 687 8 922 295 8 948 917 8 791 894 rakendamine Etenduskunstide poliitika kujundamine ja 44 794 513 44 243 797 44 294 628 44 327 472 rakendamine Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja 17 447 252 13 469 027 13 531 356 13 572 544 rakendamine Meediapoliitika kujundamine ja 44 685 233 41 522 433 41 482 433 41 182 433 rakendamine Muusikapoliitika kujundamine ja 18 741 063 18 269 838 18 232 167 18 238 355 rakendamine Kunstipoliitika kujundamine ja 9 759 845 5 986 164 5 547 284 5 588 605 rakendamine Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja 2 523 361 2 529 244 2 566 158 2 590 924 rakendamine Kultuuripärandi säilitamise ja kättesaadavaks 107 304 338 101 563 611 80 447 790 79 667 859 tegemise toetamine ja arendamine Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika 54 551 350 53 856 531 53 203 863 53 302 572 kujundamine ja rakendamine Raamatukogupoliitika kujundamine ja 38 395 216 35 939 730 15 379 495 14 489 495 rakendamine Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja 14 357 772 11 767 351 11 864 432 11 875 792 rakendamine 6 Kultuuri valdkondadeülene 35 044 630 36 292 279 40 966 271 36 876 618 arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine Kultuurivaldkonna 52 774 20 000 20 000 20 000 digitaliseerimine Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise 4 909 835 7 535 835 7 535 835 7 535 835 edendamine Loomemajanduspoliitika kujundamine ja 1 774 587 850 000 1 700 000 1 950 000 rakendamine Kultuuri valdkondadeülene tugi- 28 307 434 27 886 444 31 710 436 27 370 783 ja arendustegevus Olukorra lühianalüüs Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamiseks on oluline loomevabaduse ja kultuuri kättesaadavuse kindlustamine. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Eesti elanikud on Euroopas ühed aktiivsemad kultuuris osalejad, kuid kultuuris osalemise osas on näha mõningast langustrendi3 ning osalemises on ka küllaltki suured maakondlikud erinevused. Olulisteks läbivateks prioriteetideks 2023. - 2026. perioodil on: - riigilt palka saavate kultuuriasutuste töötajate, sh treenerite, palgafondi tõstmine; - kultuurivaldkonna asutuste ja tegevuste baasrahastuse kasv. Alljärgnevalt on toodud valdkonniti ülevaade peamistest trendidest ja näitajatest, mida plaanitakse programmi rakendamisega mõjutada. Eesti kirjanduse osas valikuvõimalusi on palju ja iga lugeja peaks leidma oma lemmiku. Ehkki Eestis ilmub palju erinevaid raamatuid, vähenevad tiraažid ja raamatute kättesaadavus väheneb. Oluline on suurendada raamatukogude teavikute osturaha, et uuem kirjandus oleks kõigile kättesaadav. Keskenduda tuleks just laste- ja noortekirjanduse ostudele, aga ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestveetavatele lugema innustamise programmidele. Toetades laenutusi raamatukogudest, on oluline toetada ka autoreid, kelle raamatuid loetakse. Autorile õiglase laenutushüvitise maksmine raamatute laenutamise eest raamatukogudest toetaks ja võimestaks loovisikuid ning oleks arvestatavaks sissetulekuallikaks kirjaniku- ja kunstnikupalga kõrval. Teatrite külastatavuse 2020. ja 2021. aasta numbrid olid langustrendis seonduvalt COVID-19 piirangutest - teatrikülastusi oli vastavalt vaid 785 705 ja 673 214 (sh veebikülastajad). COVID-kriisile vaatamata ei toimunud etendusasutuste suurt pööret digilahenduste kasutamisele ning publikunumbreid mõjutasid oluliselt kehtestatud mahupiirangud ning muutuvad piirarvud. Samuti mõjutas valdkonda nn koroonatõendite nõude kehtestamine. Repertuaaris olevate lavastuste sihtgrupilist jaotust silmas pidades 3 Eesti elanike kultuuris osalemise uuring, Statistikaamet 7 on jätkuvalt oluline hoida lastele ja noortele tehtavate ja omadramaturgial põhinevate uuslavastuste osakaalu, tagada professionaalse teatri kättesaadavus üle Eesti. Riigikogu võttis augustis 2022. a vastu uuendatud etendusasutuste seaduse (jõustus 01.11.2022), mille eesmärgiks on paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti, sh korrastada rahastamissüsteem. Kõigile avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele lisandub kohustus avalikustada etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavusega seotud teave, mis puudutab erivajadustega inimeste osavõttu kultuurist. Lisaks peame vajalikuks toetada rahvusvahelisi koostööprojekte ja festivale, külalisetendusi ja Eesti teatrite päevi välisriikides, arvestades viimaste aastate keerulist olukorda. Märkimisväärselt COVID-19 poolt mõjutatud 2021. ja 2020. aastal kukkus kinokülastuste arv 2019. aastaga võrreldes oluliselt vastavalt 3,7 miljoni pealt 1,8 miljonile (2020) ja 1,39 miljonile (2021). Samas Eesti filme käidi kinos vaatamas ning vaatamata keerulisele ajale oli 2021. aastal Eesti filmide turuosa kogu kinolevist 14%. Väljakutseks on kinokülastuste arvu taastamine ning Eesti filmi turuosa suurendamine. Rakendati toetusmeetmeid nii filmide tootmise katkemise vältimiseks kui ka kinodele ja filmilevitajatele. Eesti meediaturg on avatud, institutsionaalselt mitmekesine ja siin pakuvad teenuseid nii kohalikud kui ka rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtted. Riigikogu poolt 2022. veebruaris vastuvõetud meediateenuste seaduse muudatused ajakohastavad oluliselt meediamaastiku korraldust, sh uut liiki sisu ja teenuste kasutamist. 2022. aastal toetati venekeelset erameediat ühtse inforuumi tagamise eesmärgil seoses Ukraina sõjaga (sama toetusmeedet rakendatakse ka 2023. a). 2021. ja 2020. aasta märgilisteks tegevusteks muusikavaldkonnas olid COVID-kriisist tingitult hübriidlahendused kontserdi- ja festivalikorralduses. Võimendus digilahenduste kasutamine, mis väljendus eelkõige elava muusika esitusega seotud veebiplatvormide väljatöötamises ja integreerimises igapäevasesse kontserdiellu. Tähelepanuväärne on Eesti muusika ja muusikute rahvusvaheline tuntus ja potentsiaal – tippkollektiivid salvestavad nii eesti kui ka rahvusvahelist repertuaari maailma mõjukatele plaadifirmadele. Kunstinäitusi toimus 2021. aastal üle Eesti kokku 823 ja neid külastas hinnanguliselt enam kui 0,9 mln inimest. Kunstimaastik on sisulise võimekuse ja tegevkunstnike rohkuse poolest heas seisus: valitseb põlvkondlik ja kunstiline mitmekesisus, rahvusvaheliselt on mitmed tegijad suure läbimurde potentsiaaliga. Kasvanud on ka võimekate kunstikorraldajate arv, kes on rahvusvaheliselt võrgustunud. Pandeemia mõju rahvusvahelisele suhtlusele on tuntav – mitmed sündmused ja projektid on lükkunud või ära jäänud - kuid professionaalide kontaktid on digikanalite toel jätkunud ja tugevnenud. Kunsti rahastamise suurim probleem on ministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali rollide ebaproportsionaalne jaotus, mis ei arvesta valdkonna vajadusi ja jätab kesksete institutsioonide tegevuse rahastamisel Kultuurkapitalile liiga suure koormuse. Eriolukorra kehtestamisel ja järgnenud kriisis oli kunstivaldkond suurim Vabariigi Valitsuse kriisitoetustest toetatud vabakutseliste loometoetuste taotleja. Hädavajalik on näitusetaristu parandamine ja ajakohastamine, 2023-2025 planeeritavalt renoveeritakse täielikult 1934. aastal rajatud Tallinna Kunstihoone. Samuti on eesmärgiks arendustegevused galeriide võrgustumise ja haridus- ning publikutöö parandamise suunal, aga ka valdkonna statistika kogumise kaasajastamine, et kunstipoliitika kujundamine saaks olla endisest teadmistepõhine. Kunstielu piirkondliku ja rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks on oluline nii valdkondlike arenduskeskuste tegevuste jätkumine kui ka suurem tähelepanu kunstnike residentuurivõimalustele Eestis ja Eestist väljaspool. Kunstivaldkond koostas 2021. aastal valdkondliku arengukava “KUVA 2021-2025"4, mille eesmärkidest mitmed – nt kunstnike töö tasustamise temaatika, samuti mure kunstitaristu olukorra pärast - on riigi ja valdkonna praktikute vaates ühised. 4 https://cca-admin.cca.ee/wp-content/uploads/2021/12/KUVA_veebi.pdf 8 Arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on viimastel aastatel olnud seotud Riigikantselei juures tegutsenud ruumiloome ekspertrühma tööga. Ekspertrühm tõi kvaliteetse elukeskkonna kavandamise korralduses riigi tasandil välja mitmeid süsteemseid probleeme ja võimalusi, mille lahendamine eeldab pidevat tähelepanu.. Ekspertrühm on teinud ettepaneku koondada otseselt ruumiga tegelevate ministeeriumide osakonnad üheks ruumiloome üksuseks, mille ülesandeks jääks ka arhitektuurivaldkonna eest vastutamine. Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga toetab programmi „Hea avalik ruum“ jätkumist, mille raames elavdatakse Eesti Arhitektide Liidu eestvedamisel linnakeskusi üle Eesti. Kultuuriministeerium aitab kaasa ruumihariduse ja disainiõppe edendamisele üldhariduskoolis toetades nii õpilastele kui ka õpetajatele ruumihariduse ja disainivaldkonna kursuste läbiviimist. 2018. aastal viidi läbi uuring „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“, mille eesmärk oli kaardistada ja analüüsida disainikasutust nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes ja MTÜdes, korduvuuring on plaanis läbi viia 2023. aastal. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti ettevõtted kasutavad oma tegevuses rohkem disaini kui viie aasta eest, kuid disainiredeli ülemistele pulkadele, kus paiknevad ettevõtted kasutavad disaini uute toodete ja teenuste väljatöötamisel ning ettevõtte strateegilisel juhtimisel, on endiselt astunud vaid vähesed. Disainikasutuse edendamist avalikus sektoris toetab Riigikantselei juures töötav innovatsioonitiim, kelle ülesanne on muuta avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks inimkeskse lähenemise abil ning seeläbi aidata kaasa uuenduslike, funktsionaalsete, keskkonnasäästlike, kasutajasõbralike ja atraktiivsete teenuste ja lahenduste väljatöötamisele ning kaasava ja turvalise keskkonna kujundamisele. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2021. aasta seisuga 174 muuseumi 229 külastuskohaga, milles säilitati kokku 7,0 miljonit museaali. Muuseumikülastusi oli 2021. aastal 1,68 miljonit, mis on mõnevõrra vähem, kui 2020. aastal ja oluliselt vähem kui 2019. aastal. Muuseumides töötas 1566 töötajat. Muuseumide infosüsteemi (MuIS) oli 2021. aasta lõpu seisuga sisestatud ca 3,97 miljonit museaali kirjeldust, neist ligi 1,9 miljonit on digitaalse kujutise ja põhjaliku kirjeldusega. Muuseumivaldkonna suurimateks probleemideks on muuseumikogude halvad hoiutingimused, moraalselt ja tehniliselt vananenud MuIS, muuseumide alakasutatus haridussüsteemi poolt, mitmed vananenud püsiekspositsioonid ning muuseumihoonete suur remondivõlg. Eelnevat toetama mõeldud riiklik rahastamissüsteem ei ole piisavalt tulemuspõhine ega jätkusuutlik. COVID-19 kriis tõi välja, et tuleb vähendada muuseumide liigset sõltuvust välisturismist laekuvatest piletituludest. Meie mäluasutustes asuv väärtuslik kultuuripärand on ohus, kui me ei taga muuseumitele kaasaegseid, turvalisi ja tõhusaid ühishoidlaid. Ühishoidlad on planeeritud Põhja- Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale, mille ettevalmistöödega 2021. aastal jätkati. 2021. aasta lõpu seisuga oli Eestis 26 480 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Terviklike keskkondade väärtustamiseks on loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti. Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) on heas seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes suuremaid investeeringuid. Kasutusel olevate ehitismälestiste osakaal oli 2021. aastal 76,6%. Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal on – 63,5%, mis tähendab, et 36,5% ehitismälestistest on halvas või avariilises seisukorras. 2021. aastal oli mälestiste omanike küsitud toetuste ja riigi võimaluste vahe kuuekordne. Märkimisväärne osa kasutuseta hoonetest asub maapiirkondades ja väikelinnades, kus hoonete lagunemise põhjus ei ole mitte muinsuskaitses, vaid inimeste ja ressursside üleüldises puuduses. Hoone kasutuse ja hea seisukorra vahel on otsene seos, kuna pärand säilib kõige paremini kui see on kasutuses. 9 2021. aastal oli Eestis 864 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud). Rahvaraamatukogukülastusi oli 2021. aastal 4,6 miljonit ja sellele lisaks 3,7 miljonit virtuaalkülastust. Raamatukogud on üha enam regionaalsed kogukonnakeskused, sest raamatukoguteenuseid kasutab hinnanguliselt üle 50% Eesti elanikest ning seda on kavas teha veel suuremal osal elanikest. 2018. aastal valminud „Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring“ tõi välja, et silmatorkavalt kriitiliseks osutusid uuringu tulemusena raamatukogude kommunikatsioonitegevuste vähene efektiivsus ja ettevõtete huvipuudus raamatukogudega koostööd teha. Tulevikuteenuste kontekstis selgus kasutajate suur soov kasutada raamatukogude digitaalseid väljaandeid veebis. Lisaks vajaksid lugejad uusi e-teenuseid, näiteks on soov kasutada raamatukogudevahelise laenutuse teenust väljaannete tellimiseks pakiautomaati või kullerteenuse vahendusel, otsida ühest e- kataloogist kõikide Eesti raamatukogude väljaandeid ning kasutada laenutamisel ja tagastamisel iseteenindust. 2021. aasta COVID-19 leviku perioodil tegelesid 25 omavalitsust (taotlusvooru „COVD-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks“ projektitoetustest) raamatukappide soetamisega ja Tallinn tegi e-laenutuse teenuse ajutiselt üleriigiliselt kättesaadavaks. Hiiumaa vald alustas iseteenindusliku “avatud raamatukogu” teenuse arendamist, et pikendada raamatukogu ruumide kasutamise aega ja parandada väljaannete kättesaadavust. Kõik nimetatud teenused on seotud regionaalselt kultuurist osasaamisega digitaalsete vahendite abil. 2021. a digitaalsete väljaannete regionaalse kättesaadavuse suurendamiseks saadi lisarahastust koroonakriisi mõju leevendamiseks. COVID-19 kriis tõi välja, et arendada tuleb raamatukogude tehnoloogilist võimekust ja sisu mitmekülgsust, et toetada nt õpilasi, toimetulekuraskustesse sattunud peresid, eakaid ja ka ettevõtjaid nii tasulisele infole ligipääsemisel, vaimse tervise säilitamisel, riigiteenuste kasutamisel kui igapäevase eluga toimetulemisel. Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. Vaimse kultuuripärandi väärtustamiseks on Kultuuriministeeriumil väljatöötatud seitse piirkondlikku toetusmeedet. 2021. aastal osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 78 100 harrastajat. UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja on kantud Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon, Kihnu kultuuriruum, Seto leelo ning Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon. 2021. aasta lõpus kanti haabja ehitamine ja kasutamine Soomaal UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Minemaks lähiaastatel üle tulemusele orienteeritud rahastamismudelitele on vaja koguda statistikat, hinnata ja analüüsida regulaarset valdkonna olukorda. Praegu on valdkondliku statistika kogumine piiratud, sest Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt hallatava andmekogu ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA poolt hallatava registri arhitektuurid on vananenud. Seetõttu on valdkonnale oluline kiiremas korras viia läbi nimetatud andmekogu ja registri ühildamine ning neile uue tehnilise aluse loomine. Alates 2021. aastast on käivitatud kollektiivijuhtide palgatoetussüsteem. Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks, luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus. 10 Läbi erinevate riigi valdkondlike arengukavade on olnud eesmärgiks väärtusliku kultuuripärandi digiteerimise ja vajaduse tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimise raames digiteeritakse dokumente, trükiseid, esemeid, filme ja fotosid. Lisaks digiteerimisprojektidele on tegevuskava osaks ka taristu analüüsi- ja arendusprojektid. 2021. aastal jätkus kultuuripärandi digiteerimine, üleriigilise e-väljaannete lahenduse planeerimine ja muuseumide Infosüsteemi e MuIS arendamine (MUIS 2.0). Läbi viidi digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüs, mis valmis 2022. aasta aprillis. Samuti teavitati avalikkust digiteeritud ja avalikustatud pärandiobjektide kasutusvõimalustest. Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli lisaks valdkondlikele teabe- ja arenduskeskustele on Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesandeks on aidata Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. Erinevate saatkondade juures tegutseb kokku seitse kultuuriesindajat: Moskvas, Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis, Londonis ja New Yorgis. Kultuuriministeeriumil on kehtivad kultuurikoostöölepped ligi 50 riigiga. Senisest enam on vaja tähelepanu pöörata kultuuri rahvusvahelistumise eesmärkide selgemale sõnastamisele, erinevate organisatsioonide rollidele, omavahelisele koordinatsioonile nii valdkonnas sees kui ka valdkonnaväliste asutustega, samuti toetusvõimaluste paremale vastavusele tegutsejate/kultuuriorganisatsioonide tegelikele vajadustele. Viimase, 2022. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86 miljardit eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust). Lisaks on loomemajandussektoril oma osa atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel. Kultuuri- ja loomesektori näol on tegemist kasvava ja dünaamilise majandussektoriga, mis loob, kommertsialiseerib ja kasutab peamise müügiargumendina intellektuaalset omandit, luues seeläbi väärtust ka teistele majandus- ja eluvaldkondadele (nt turismisektorile reisimotivatsiooni pakkumise ja riigi kuvandi loomise kaudu). Kuna kohalik turg on piiratud, tuleb loovisikutel, loomeettevõtetel ja organisatsioonidel otsida järjepidevalt võimalusi rahvusvaheliselt tegutsemiseks, et teenida senisest enam tulu ka välisriikidest. Selleks peab loomeettevõtete ja - organisatsioonide strateegilise planeerimise ning juhtimise võimekus kasvama, tegevus- ja ärimudelid võimaldama muutuste ja ebakindlusega toimetulekut ning senisest enam tuleb tegeleda toote- ja teenusearenduse ning innovatsiooniga, et reageerida kriisidele ja olukorra muutustele nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Seega on oluline jätkata kultuuri- ja loomesektori majandusliku potentsiaali avaldumise toetamist, keskenduses innovatsiooni soodustamisele ja loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime, ekspordi- ja jätkusuutlikkuse kasvatamisele. Nii alustavate kui kasvuvõimeliste tegutsevate loomeettevõtete toetamine peab olema integreeritud üldisesse tõhusalt toimivasse ettevõtluse tugisüsteemi, mille kaudu tekiks sektorite vaheline sünergia ja suureneks meetmete koosmõju. 11 Meetmed, tegevused ja teenused Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine Meetme eesmärk: Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks. Meetme mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdiku nimi (viimane (2023) (2024) (2025) (2026) teadaolev tase) Teatrikülastuste arv Eestis, 0,67 mln 1 mln 1 mln 1 mln 0,9 (2021) Allikas: Eesti Teatri Agentuur Uuslavastuste arv 217 180 180 180 180 Allikas: Eesti Teatri Agentuur (2021) Kinokülastajate arv 1,39 (miljonites) 3,0 3,0 3,0 3,0 (2021) Allikas: Eesti Filmi Instituut Eesti filmide publiku turuosa 14 suurus kinolevis (osakaal) 17 17 17 17 (2021) Allikas: Eesti Filmi Instituut Tõlked eesti keelest teistesse keeltesse 86 (ilukirjandus/nimetust) 70 70 70 70 (2021) Allikas: Eesti Kirjanduse Teabekeskus Rahvusvaheliste (välisosalusega) kunstinäituste 167 arv 120 120 120 120 (2021) Allikas: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Rahvusvaheliste (välisosalusega) kunstinäituste osakaal kõigist Eestis 20 korraldatud näitustest, % 20 20 20 20 (2021) Allikas: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus 12  Eesti kunstnike osalemine välisnäitustel (näituste arv)5 138 80 80 80 80 Allikas: Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (2019) Eesti kunstnike osalemine välisnäitustel (kunstnike arv)6 117 110 110 110 110 Allikas: Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (2019) Edasijõudmine „disainiredelil“: ettevõtete ja sihtasutuste protsentuaalne hulk, mis 58 kasutavad disaini - - - - (2018)7 „disainiredeli“ IV astmel, % Allikas: Kultuuriministeerium Eesti meediavabaduse indeks 15,25 12,27 12,27 12,27 12,27 Allikas: Piirideta Reporterid (2021) Eesti autorite teoste esitamisest laekunud tasud, 2 133 937 1 520 000 1 520 000 1 520 000 1 520 000 eur (2021) Allikas: Eesti Autorite Ühing Arhitektuuriettevõtete eksport, mln eurot 1,7 1,8 1,9 2,0 2,1 Allikas: Eesti (2019) Konjunktuuriinstituut Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite põhitegevust ja projekte, ning valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamise ja arendamise saavutamiseks on programmi tegevusteks loovisikute toetamine ja tunnustamine ning kirjanduspoliitika, etenduskunstide poliitika, audiovisuaalpoliitika, meediapoliitika, muusikapoliitika, kunstipoliitika ning arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ning rakendamine. 5 2020-21 oli rahvusvaheline näituseelu katkendlik ja andmeid ei kogutud 6 2020-21 oli rahvusvaheline näituseelu katkendlik ja andmeid ei kogutud 7 Uuring viidi läbi 2018., järgmine on plaanis 20223., iga-aastaselt uuringut ei planeerita läbi viia. 13 Tegevus 1.1. Loovisikute toetamine ja tunnustamine Eesmärk: Loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused on paranenud. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase (viimane Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdiku nimi 1 teadaolev (2024) (2025) (2026) (2023) tase) Tunnustatud loomeliitudega sõlmitud lepingute arv 17 (2021) 17 17 17 17 Allikas: Loomeliitude andmekogu Tegevuse kirjeldus Selleks, et loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused oleksid paranenud, antakse loomeliitudele toetust, kasutamaks seda seaduses sätestatud loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks, kui toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele. Suur osa loomevaldkondadest toimivad valdavalt kollektiivse loomingu põhiselt ja on põhiosas institutsionaliseerunud – riik on loonud etendusasutusi ja kontserdiorganisatsioone, mis tagavad neis valdkondades stabiilsed loometöö võimalused. Et võimaldada ainult vabakutseliste loometööl põhinevate valdkondade loovisikutel pühenduda loometööle regulaarsemalt, on riik loonud täiendavalt süsteemi, mis võimaldab loomeliitude kaudu toetada kirjanikele ja kunstnikele palkade maksmist. Lisaks antakse välja riigi kultuuripreemiad (8) ja rahastatakse riigi kultuuristipendiume. Eesti Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest toetatakse kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamist. Arenguvajadused Loomevaldkonnad on 21. sajandil üha levinumate ebaregulaarsete töösuhete valdkonna suunanäitajad. Lähiaastate eesmärk on saada ülevaade vabakutseliste loovisikute majanduslikust toimetulekust, selgitada välja vabakutselisena töötamise erinevad mudelid (palga- ja loometöö kombineerimisest, projektipõhisest teenistusest, stipendiumide ja vabakutselise staatuses loometööst elatumiseni) ning sotsiaalsete garantiide kättesaadavus seoses loometegevusest saadava sissetuleku laekumise eripäradega. Loomemajanduse arendamise kontekstis on oluline hinnata loomeettevõtluse reaalset osakaalu vabakutseliste seas – praegu kasutavad mitmel loomealal töötajad ettevõtlusvorme, kuid nende töö iseloom ei ole alati äritegevusega seotud. 14 2022. a esimese kvartali jooksul on toimunud kaasamiskohtumised probleemide kaardistamiseks ning kohtumiste põhjal on välja joonistunud 5 põhiprobleemi: loometöö – loomealad ja kultuuripoliitika; loomingu väärtustamine, sh õiglane tasustamine; stipendiumid jm tasuvormid; töösuhted ja nende vormid; loovisik – määratlemine; professionaalsuse mõõdupuud; eneseteostus ja loomevabadus; vabakutseline – määratlemine ja huvikaitse; töötamise vormid; maksusüsteem; võimestamine töövõtjana; oskuste või teenuste teema (administratiivsed jm); sotsiaalkaitse – kuidas tagada ebaregulaarselt hõivatutele; kui palju loomevaldkonna-spetsiifilisi lahendusi vaja/võimalik luua; mida saab teha keskselt (ja kui kiiresti); loomeliidud – roll vabakutseliste loovisikute kontekstis; riigi ootused strateegilisele partnerlusele; ootused riigile, rollide piiritlemine ja selge tööjaotus erinevate organisatsioonide vahel. 2022. aastal viis Kultuuriministeerium läbi loometöö tasustamise uuringu, mille raames selgitatakse välja loometöö tasustamise tänased puudujäägid ning tehakse soovitused kultuuripoliitika kujundamiseks nii, et see toetaks paremini loovisikute toimetulekut. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • Jätkatakse loomeliitude kaudu kirjaniku- ja kunstnikupalga maksmise toetamist ning võimaluse korral palgasaajate arvu suurendamist. • Töötatakse välja loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsus valmib 2023. aastal. Tegevus 1.2. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Eesti elanike lugemisharjumus on stabiilne või suureneb ning eesti kirjandus on rahvusvaheliselt nähtav. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdiku nimi (viimane 1 2 3 4 teadaolev (2023) (2024) (2025) (2026) tase) SA Kultuurilehe väljaantud 16 kultuuriajakirjade ja -ajalehtede arv 16 16 16 16 (2021) Allikas: Kultuuriministeerium Rahvusvaheliste kirjandusmesside arv, 2 millel osaletud 4 4 4 4 (2021) Allikas: Kultuuriministeerium Eesti Lastekirjanduse Keskuse külastajate arv 18 292 40 000 40 000 40 000 40 000 (2021) Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus 15 Riik väärtustab kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala, mis loob eeldused teistegi valdkondade kestmiseks ja arenguks. Selleks loob ja rakendab Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Alates 2023. aastast toetab Kultuuriministeerium uue riikliku tähtpäeva – eesti kirjanduse päeva tähistamist – ning emakeeleõpetaja preemia väljaandmist. 2021. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku. Kirjanikupalk annab tippvormis kirjanikule võimaluse keskenduda loomingule ja tagab talle sotsiaalsed garantiid. Lugedes kasvavad laia silmaringiga, avatud meele ja hea keeleoskusega kodanikud, nii ongi riigi kohus pöörata suuremat tähelepanu laste- ja noorte lugemusele, lugema innustamisele ja ka eesti keelsele lasteraamatule. Tähtis on raamatute kättesaadavus, lugemise populaarsus, kirjanduse väärtustamine. Lugejate kasvatamiseks on vaja head (laste)kirjandust, laste ja noorte lugema innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Väga olulisel kohal on oma valdkonna kompetentsikeskuse – Eesti Lastekirjanduse Keskuse - tegevus, kes kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust. Kultuuriministeeriumi asutatud ja toetatav Sihtasutus Kultuurileht annab jätkuvalt välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Diplomaatia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht. Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll nii Eesti Kirjanduse Keskusel kui ka Eesti Lastekirjanduse Keskusel. Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks toetatakse muu hulgas Eesti Kirjanduse Keskuse tegevust tõlkijate koolitamisel, mis hõlmab tõlkijatele mõeldud stipendiumit ja residentuuri loomist. Samuti toetatakse Eesti osalemist rahvusvahelistel messidel, järjepidevat kirjastuste teadlikkuse tõstmist ekspordivõimalustest ning autoriõiguste vahendamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist. Toetatakse ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusi lastekirjanduse ning lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaali tõstmiseks. Kultuuriministeerium toetab eesti kirjanduse rahvusvahelistumisega seotud projekte, eelkõige tegevustes, mis aitavad kaasa Eesti edukale esinemistele raamatumessidel. Riik toetab kirjandust ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu. Arenguvajadused • Rahvaraamatukogude teavikute ostu raha vajab suurendamist, mh panustamine e-raamatutesse ja audioraamatutesse ning tagada tuleb raamatute kättesaadavus üle riigi, st raamatukogudesse piisavalt uue kirjanduse jõudmine, eriti oluline on uue laste- ja noortekirjanduse kättesaadavus raamatukogudes. Raamatukogud on paraku paljudes kohtades ainuke raamatutele ligipääsemise koht, sest raamatukauplusi on ainult väga vähestes linnades. • Kirjanikupalka saavate kirjanike arvu tuleks järgnevate aastate jooksul tõsta 21 palgasaajani. • Laenutushüvitist autoritele (kirjanikud, tõlkijad, illustraatorid) SA Autorihüvitusfondi kaudu on vaja suurendada. Märgatava eelarve tõusuta on võimatu alustada ka e-raamatute laenutuste eest hüvitise maksmist. • Lugemise populariseerimise programmi elluviimiseks, programmi „Lugemisisu“ kasvatamiseks, et see jõuaks võimalikult paljudesse rahvaraamatukogudesse üle Eesti, erinevate lugemist populariseerivate tegevuste arendamiseks ning Eesti lastekirjanduse ja illustratsioonide rahvusvaheliselt tuntuks tegemiseks, on vajalik suurendada Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevustoetust. 16  • Eesti kirjanduse rahvusvaheline tuntus ja levik on Eesti Kirjanduse Keskuse ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse õlul, selleks et neil jõudu jätkuks on vaja tõsta kirjanduse rahvusvahelistumise eelarvet ja asutuste tegevustoetust. Eesti on rahvusvahelisel lasteraamatute messil Bolognas 2025. aastal peakülaline. Kaugemaks sihiks on jõuda peakülalise staatuseni ka maailma suurimal raamatumessil Frankfurdis. • Ligipääsu raamatutele ja kirjanduse kättesaadavusele mõjutab ka raamatute käibemaks -- oluline on viia kogu kirjasõna, nii ajakirjanduse kui raamatute, sh ka e-raamatute ja audioraamatute, käibemaks võrdseks, hetkel siis 5%-le. Kaugemaks eesmärgiks peaks olema kirjasõna käibemaksumäär 0%. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad: • Jätkatakse lugemise populariseerimist ning Eesti kirjanduse rahvusvaheliselt nähtavamaks tegemisega. • Laenutushüvitise maksmine kirjanikele, tõlkijatele, illustraatoritele8. Tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Mõõdiku nimi (viimane 4 teadaolev (2023) (2024) (2025) (2026) tase) Algupärandite osakaal uuslavastustest (sõnalavastused), % 64 (2021) 45 45 45 50 Allikas: Eesti Teatri Agentuur Laste- ja noortelavastuste osakaal uuslavastustest, % 21 (2021) 20 20 20 20 Allikas: Eesti Teatri Agentuur Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Lisaks tegutseb üle Eesti aktiivne harrastusteatrite kogukond, kuhu kuuluvad inimesed kõikidest vanuserühmadest ja mis korraldab samuti rohkelt piirkondlikke ja üle-eestilisi festivale. Kultuuriministeeriumi taotlusvoorude toel (taotlusvoor „Rahvusvahelised etenduskunstide festivalid“) jõuab mitmesugune rahvusvaheline teatrikunst Eesti vaatajateni, samuti soodustatakse seeläbi rahvusvahelisi koostööprojekte. Eesti Teatri Agentuuri toetatakse läbi tegevustoetuse, mille abil ostab sihtasutus teiste tegevuste seas autoriloomingut ja tegeleb rahvusvahelistumisega. Eestisse tuuakse silmapaistvaid 8 Tegevus eeldab lisarahastust. 17 etenduskunstnikke, tutvustatakse nende loomingut ning kutsutakse produtsente ja festivalikuraatoreid vaatama siinseid lavastusi, et sünniksid uued koostööprojektid. Viimasele eesmärgile keskenduvad nii etenduskunstide keskused kui ka hulk Eestis toimuvaid rahvusvahelise haardega festivale. Välissuhtlus on seoses koroonapiirangutega olnud oluliselt pärsitud kahel eelneval aastal. Regionaalse kättesaadavuse tagamiseks jagab toetusi Eesti Rahvakultuuri Keskuse programm “Teater maal” (sh eriprogrammid lastele ja noortele). 2023. aastal töötatakse välja toetusmeedet energiasäästlikele valguslahendustele üleminekuks etendusasutustes, mis on planeeritud rakendada 2024. aastast. Riik toetab teatritegevust ka Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali kaudu. Arenguvajadused • Rahvusvahelistumise ja regionaalse kättesaadavuse eesmärkide täitmiseks tuleb rohkem tähelepanu pöörata erinevate residentuurikeskustele, kus nii Eesti kui välismaised etenduskunstnikud saavad koostööd teha ning võimalusel kaasata ka kohalikku kogukonda. Arendada etenduskunsti keskuste rolli Eesti teatrimaastikul ja tagada nende toimimise eripära arvestav rahastamine. Toetada Eesti muutumist loomulikuks osaks etenduskunsti rahvusvahelises mobiilsuse võrgustikust ka väljaspool festivalide toimumise perioode. • Regionaalset kättesaadavust aitab lisaks teatrivõrgustiku geograafilisele jaotusele tagada programm „Teater maal“, mille vahendite maht peaks suurendama arvestades järjest mitmekesistuvat teatripilti ning huvi programmis osalemise vastu. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata koroonajärgsele ajale, et teatrite ühiskülastuste süsteem taas tekitada. • Lisaks regionaalsele kättesaadavusele tuleb etendusasutustes ja etenduspaikadel üha enam mõelda kõigi erivajadustega inimeste ligipääsetavusele. Seda aitaks lahendada uus valdkondadeülene toetusmeede ligipääsetavuse suurendamiseks kultuurisündmustele erivajadustega inimestele, eelkõige pidades silmas tehnilisi lahendusi (mitte investeeringuid), mis oleks kohandatud igale kultuuri valdkonnale. • Lahendamist vajab õiglase töötasu küsimus etenduskunstide valdkonnas. • Teatrivaldkonna toetuste süsteem peab olema läbimõeldud ja piisava katvusega eri alavaldkondades st tuleb leida rahastamisel lahendused, mis soosivad ja motiveerivad suuremat põhjendatud kunstilise riski võtmist. • Tõsta teatrite hoonete energiasäästlikkust selleks efektiivsemat tehnilist aparatuuri kasutusele võttes. • Etenduskunstide pärand on hoitud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud. Tagatud on professionaalsel tasandil valdkonnas tegutavate loojate biograafilise info talletamine. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • Teatrivõrgustiku jätkusuutliku toimimise jaoks arutatakse koostöövõimalusi kaasfinantseerimiseks kohalike omavalitsustega, kus etendusasutused tegutsevad. • Vaadatakse üle olemasolev riigiosalusega etendusasutuste võrgustik ning toetamise tõhusus. • Rakendatakse muudetud etendusasutuse seadust, mida määruse tasandil hoitakse piisavalt ajakohasena vastavuses valdkonnas toimuvate sisuliste ja institutsionaalsete arengutega. Rahastussüsteem on selge, läbimõeldud ja valdkonna loomingulist arengut soosiv. Seoses määrusega vaadatakse üle ka valdkonna erinevad taotlusvoorud ja taotlemise tingimused. Vähendatakse üksikotsuste osakaalu. Otsuste andmetepõhine osa viiakse sujuvasse ühilduvusse kogutava teatristatistika andmetega tagamaks taotluste menetluse ajalist optimaalsust, • Jätkatakse Tallinna Linnateatri uute saalide ehitamise toetamist. 18  • Täpsustatakse sisulisi arenguperspektiive ja –ootusi muusikateatri, balletikunsti ja laiemalt tantsukunsti valdkondades seoses rahvusooper Estonia juurdeehituse otsusega. • Viiakse läbi tantsu ja uue tsirkuse valdkonna analüüs, arendamine ja selle püsimisele ja arengule optimaalsete eelduste tagamine etenduskunstide laiemas raamistikus ja toimub poliitikavalikute väljatöötamine ning vastavate poliitikavalikute väljatöötamine. • Sõnastatakse riigi kui asutaja ootused riigi asutatud sihtasutustena toimivatele etendusasutustele. Leitakse toimivad lahendused riigi asutatud sihtasutustena toimivate etendusasutuste ja eraetendusasutuste koostööks, eriti regionaalses mõõtmes. • Töötatakse välja lahendused loomingu kvaliteetseks ja süstemaatiliseks salvestamiseks ja digimiseks. Digitud materjalid ja erinevad valdkonna ajalugu koondavad infoandmebaasid moodustavad ühtse ja tervikliku, nii sisuliselt kui tehniliselt arendatud ning kaasaegsete kasutusvõimalustega digitaalse keskkonna. Tegevus 1.4. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdiku nimi (viimane teadaolev (2023) (2024) (2025) (2026) tase) Eesti Filmi Instituudilt arendustoetust saanud täispikkade filmide arv (mängu-, dokumentaal- ja 22 23 23 23 23 animafilmid) (2021) Allikas: Eesti Filmi Instituut Eesti Filmi Instituudilt tootmistoetust saanud täispikkade filmide arv (mängu-, dokumentaal- ja 15 15 15 15 15 animafilmid) (2021) Allikas: Eesti Filmi Instituut Aastas esilinastunud EFI toetatud täispikkade filmide arv (mängu-, dokumentaal- ja 8 15 15 15 15 animafilmid) (2021) Allikas: Eesti Filmi Instituut 19 Riik on loonud eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks, kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist. Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist. Kultuuriministeerium toetab väärtfilmikinode kaudu väärtfilmide kättesaadavaks tegemist. Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla tavarepertuaarist keerulisema sisuga ning seetõttu kommertskinodes mitte ekraanile pääseda. Ministeerium toetab põhjamaade ainsat A-kategooria filmifestivali PÖFF, mille rahastust on suurendatud 2023. aastaks täiendavalt 1 mln euro võrra. Samuti jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine eesmärgiga tuua Eestisse välisriikide produktsioone. Tagasimaksefondi Film Estonia mõjude hindamiseks on koostatud mõjuanalüüs. Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali kaudu. Arenguvajadused • Filmivaldkond vajab senisest suuremat püsitoetust. Viimaste aastate filmide kunstiline ja vaatajanumbrites peegelduv kvaliteet näitab, et kui riik toetab filmide tootmist, siis leidub neile ka kodumaist publikut. Eesti filmi turuosa eesmärgi saavutamiseks on esmajärgus vajalik tootmismahtude kasvatamine kriitilise tasemeni (5–6 mängufilmi aastas). • Lisaks peab Eestis tootma senisest enam rahvusvahelisi projekte, mis on ühelt poolt majanduslikult kasulikud, kuid teiselt poolt arendavad valdkonda professionaalselt edasi. Näiteks sellisest projektist on 2019. aasta suvel toimunud Christopher Nolani uue filmi „Tenet“ võtted Tallinnas ja Harjumaal. Rahvusvaheliste filmiprojektide Eestisse meelitamise vältimatuteks tingimusteks on filmivaldkonna rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline professionaalne tase, toetusmeetmete nagu „Film Estonia“ vastavus rahvusvahelistele standarditele ja riigipoolsete regulatsioonide piisav stabiilsus. Välisriikide tootjad peavad omama kindlust, et kui nad planeerivad Eestis filmida, siis võtteperioodi alguseks (mis võib juhtuda alates planeerimisetapist mitu aastat hiljem) kehtivad neile samad tingimused kui projekti planeerides. Arenguvajadus seisneb siinkohal eelkõige tootmismeetme Film Estonia tingimuste ja mahu piisavuse ja vastavuse tagamises rahvusvahelistele normidele. Valminud on uuringud Film Estonia toetusmeetme mõjudest C. Nolani filmi „Tenet“ ja 2021. aastal toetatud filmide näitel. • Tootmiskvaliteedi tõstmiseks on lisaks tootmistoetuste tõstmisele vajalik ehitada Eestisse kvaliteetne filmistuudio, mis vähendaks tootmistsükli kõikumist ning laiendaks filmitootmise kunstilisi võimalusi. Filmilinnak on Riigikogu poolt valitud üheks Kultuurkapitali toetusel ehitatavaks riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks. • Väärtfilmide, sh Euroopa ja maailmafilmide linastamine on olulised filmiharidust edendavad komponendid. Eestis linastavad püsivalt väärtfilme – Tallinnas kinod Artis ja Sõprus, Tartus Elektriteater ja Võrus kino Kannel, Saaremaal Thule Kino. Mitmekesise kultuuriruumi toetamiseks peab aitama kaasa väärtfilmide levitamisele Eestis laiemalt. • Lähtuvalt uuenenud Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõikest 2 tuleb ka Eestis kehtestada mudel, kus nii kohalikud kui rahvusvahelised audiovisuaalmeedia teenuseid pakkuvad platvormid panustavad kohalikku filmi ja sarjatootmisesse, kas otsese investeeringuna sisusse või riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksetena. • Filmitootmise järjepidevuse püsimiseks tuleb suurendada mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist9. 9 Tegevus eeldab lisarahastust. 20 Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • Olulise toetusmeetmena jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine. Meetme maht suureneb 2023. a kahelt miljonilt eurolt nelja miljoni euroni aastas eesmärgiga tuua Eestisse veel rohkem välisriikide produktsioone. • Tallinna Filmilinnaku „Tallinn Film Wonderland“ arendamisega seonduvad tegevused. Tegevus 1.5. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusväärne infoallikas. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdiku nimi (viimane teadaolev (2023) (2024) (2025) (2026) tase) Eesti Rahvusringhäälingu 82 (2021) 82 84 84 84 usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna hulgas, % Allikas: Turu-uuringute AS Eesti Rahvusringhäälingu 58 (2021) 65 68 68 68 usaldusväärsus eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna hulgas, % Allikas: Turu-uuringute AS Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ja vaba meediaruum selle vältimatu osa. Eestis on praegu meediateenuste seadusega reguleeritud peamiselt audiovisuaalmeedia- ja raadioteenused. Tulenevalt turu, tarbimise ja tehnoloogia arengust on meediamaastik kiiresti muutunud. Peamiseks arengusuunaks on olnud internetiteenuste kiire areng ning sellest tulenev televisiooni-, tellitavate ja internetiteenuste üha suurenev lähenemine. Sõnavabaduse tagamiseks ja meediaturu tulemusliku toimimise tagamiseks on 2022. vastuvõetud meediateenuste seaduse muudatused, milles muu hulgas on reguleeritud ka videojagamisplatvormid ja sotsiaalmeediakanalid. Meediavabadus, meediapädevused ja digipädevused on ka olulised märksõnad Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni uutes programmides ning dokumentides, et tagada ajakirjandusvabadus ka muutuvas poliitilises keskkonnas ning pidevate kriiside kontekstis. 2023. aastal toetakse erameediakanaleid venekeelse inforuumi tasakaalustamiseks 1 miljoni euroga. 21 Sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine on avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) üks peamisi eesmärke. Rahvusringhääling lähtub oma sisuvalikutes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja ERR-i strateegilistest eesmärkidest. ERR soodustab oma tegevusega eesti keele ja kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele ja hoidmisele. Arenguvajadused • Andmepõhiste poliitikaotsuste tegemiseks tuleb meediavaldkonda senisest tõhusamalt seirata ja teha püsivalt koostööd ülikoolide ning meediainstitutsioonidega. Pidev monitooring aitab edendada ka meedia eneserefleksiooni ja meediakriitikat. Eesti meediaturu konkurentsiolukord vajab pidevat seiret, et vältida avalikkusele info jagamise monopolide teket. Väärinfo ja vaenuliku õhutustegevuse jälgimiseks peab tekkima piisav kompetents, mis on ühes asutuses, mitte jagatuna Välisministeeriumi, Riigikantselei, julgeolekuasutuste ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel. • Tuleb jätkata aktiivset koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega ja siseriiklikult Rahandusministeeriumiga, et luua kohalikele meediaettevõtetele Eesti turul tegutsemiseks võrdsed konkurentsitingimused võrreldes globaalsete suurkorporatsioonidega. Peab jätkama paberväljaannete kojukande toetamist. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • Jätkub Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehituse planeerimine. • Täpsustatakse ERR-i rolli kriisiolukordades sisejulgeoleku ja infovahetuse tagajana (küberturvalisuse ning katkematu raadioeetri tagamine). • Jätkatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise arutelusid seaduse kaasajastamiseks. Tegevus 1.6. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Muusika valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdiku nimi (viimane 1 2 3 4 teadaolev (2023) (2024) (2025) (2026) tase) Eesti professionaalsete heliloojate uudisteoste esiettekannete arv 170 170 170 170 170 (2021) Allikas: Eesti Muusika Infokeskus 22 Muusikavaldkonna organisatsioone, kollektiive, festivalide ja muusikaliste suursündmuste korraldamist toetab riik Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kaudu. Muusikavaldkonda toetab autoritasudest saadavate tulude kaudu ka Eesti Autorite Ühing. Lisaks toetab Kultuuriministeerium muusikavaldkonda EASi rakendatava loomemajandusmeetme toetuste kaudu. Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni (SA Eesti Kontsert, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor) ja kolm munitsipaalset kontserdiorganisatsiooni (Tallinna Filharmoonia, Pärnu Linnaorkester, Narva Linna Sümfooniaorkester). Nelja taotlusvooru toetustega panustab Kultuuriministeerium eraõiguslike kontserdikorraldajate, kollektiivide ja heliloojate võimalustesse arendada interpretatsioonikunsti, uue heliloomingu teket ja noodimaterjali kättesaadavust. Muusikavaldkonna puhul tuleb arvestada siseriiklike ja rahvusvaheliste tegevuste tugeva põimumisega, sest enamik valdkonna esindajatest osalevad aktiivselt rahvusvahelises suhtluses, mis toob Eestisse uut kompetentsi, koostööprojekte ja raha projektide läbiviimiseks, samuti tutvustab eesti muusikat ja muusikuid väljaspool Eestit. Eesti muusika nähtavus ja kättesaadavus rahvusvahelisel areenil on oluline nii riigi kuvandi, valdkonna arengu kui ka tulemuslikkuse seisukohalt. Eesti on esindatud vähemalt kolmel muusikamess-konverentsil (jazzahead!, ClassicalNEXT, Womex) Euroopas10, mis tagab muusikutele minimaalse võimaluse professionaalsete kontaktide hoidmiseks ja uuendamiseks. Oluline on ettevalmistus Loov Euroopa kultuuriprogrammi uueks rahastusperioodiks aastatel 2021–2027, mil muusikavaldkonnale avaneb senisest rohkem toetusprogramme. Arenguvajadused • Vabakutselistele loovisikutele sotsiaalsete garantiide tagamine ning sihtasutuste kunstilistele kollektiividele konkurentsivõimelise töötasu tagamine on oluline, kuna see aitab muusikavaldkonna loovisikutel olla loominguliselt aktiivne, tagada valdkonna jätkusuutlik areng ja esindada Eestit rahvusvahelises kontekstis maailma tippude seas. • Sama eesmärgiga on seotud ka interpreetidele, nii solistidele kui ka kollektiividele residentuuriprogrammide, samuti õigeaegne rahvusvahelistest konkurssidest ja rahvusvahelisest õppetööst osa saamise võimaldamine. • Lisaressursid algupärase loomingu tellimiseks muusikavaldkonna sihtasutustele ning Rahvusooper Estoniale ja Vanemuisele on olulised uue heliloomingu tekkeks, samuti eesti heliloojate uudisteoste kvaliteetse esituse, salvestamise ja laiema leviku tagamiseks nii kodu- kui ka rahvusvahelise publiku seas, luues eesti heliloojatele väärikad arenguvõimalused ja kuulumise rahvusvahelisse heliloojate paremikku, mis omakorda tagab rahvusvahelised eneseteostuse võimalused ja väärilise, riigi toetustest mitte sõltuva töötasu. • Muusikavaldkonna loominguliste saavutuste jäädvustamine ning rahvusvaheliselt kättesaadavaks tegemine digiteerimise, salvestamise ja professionaalse uurimustöö abil on täna pisteline ning see tegevussuund vajaks nii strateegilisi otsuseid kui ka süsteemset finantseerimist. • Senisest enam vajab tähelepanu lastele ja noortele suunatud toetusprogramm „Muusikakonkursid“, mille maht võimaldab täna toetada vaid üksikuid noortele suunatud muusikasündmusi. • Eraldi vajaduste kompleksina on oluline välja tuua laste ja noortega seotud tegevused nii huvitegevuse kui ka professionaalseks karjääriks ettevalmistavas faasis, kuna muusikavaldkonna puhul algab professionaaliks saamise eelduste loomine ning ettevalmistus juba algklassides ja nooremaski vanuses. See põhineb noortele võimaluste loomises muusikaelust erineval viisil osasaamiseks, näiteks muusikakoolide ja huvitegevusega seotud organisatsioonide muusikainstrumentide pargi täiendamine, erinevatele vanusegruppidele suunatud eritüübiliste muusikasündmuste korraldamine, talendiprogramm jne. 10 2020. aastal nimetatud üritused ei toimunud 23  • Kõigi ülalnimetatud arenguvajaduste professionaalseks lahendamiseks on oluline alustada Eesti muusikastatistika süsteemset kogumist ja analüüsimist, mis lisaks juba nimetatud teemadele toestaks ka muuhulgas muusika regionaalse haarde ja ligipääsetavuse võimaluste arendamist. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • Kaardistatakse muusikvaldkonna partneriorganisatsioonide ülesanded, ootused nende tegevustele ning korrastatakse toetamissüsteemi. • Taotlusvoorude kaudu toetatakse muusikakollektiivide, kontserdikorraldajate, festivalide- ja konkursikorraldajate tegevust. • Töötatakse välja muusikavaldkonna statistika kogumise mudel ning alustatakse vastavalt statistika kogumist. • Vaadatakse üle muusikavaldkonna taotlusvoorude põhimõtted ning kaasajastatakse vastavate taotlusvoorude regulatsioonid. Tegevus 1.7. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Kunstielu on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Mõõdiku nimi (viimane 4 teadaolev (2023) (2024) (2025) (2026) tase) SA Kunstihoone Eestis ja välismaal 14 toimunud näituste arv 14 14 14 14 (2021) Allikas: SA Kunstihoone SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste külastajate arv 27 777 50 000 50 000 50 000 50000 (2021) Allikas: SA Kunstihoone Lepingulised residentuurikohad Eesti 3 kunstnikele välismaal 3 4 4 4 (2021) Allikas: Kultuuriministeerium 24 Suurem osa kunstivaldkonnast toimib peamiselt kolmanda sektori organisatsioonide kaudu ning kunstisüsteem areneb ja muutub kiirelt. Lähiaastate suurim väljakutse on vabakutseliste tööl põhineva valdkonna jätkusuutlikkuse tagamine kriisist väljumisel. Valdkonnas tegutseb üks riigi osalusega sihtasutus – SA Kunstihoone. Kultuuriministeerium panustab kunsti valdkonnas nii loometöösse, näitusetegevusse, rahvusvahelistumisse kui ka kunsti uurimisse, kuid valdkonna tegevuste põhirahastaja on Eesti Kultuurkapital kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. Erinevalt enamikest teistest loomealadest on aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) ka mäluasutustel suur roll – kunsti avalikuks saamise peamine formaat on näitused ja kunstimuuseumid panustavad sellesse märkimisväärselt. Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada tingimused kunsti loomiseks, muuta kunst Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna rahvusvahelistumist, leides selleks uusi viise ja võimalusi. Alates 2017. aastast antakse tegevustoetust kolmele näituseasutusele, Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega SA Tallinna Kunstihoonet, Eesti Kunstnike Liidu galeriisid ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi. Täna on professionaalsed näitusepinnad koondunud peamiselt suurtesse keskustesse, väiksematel tegijatel on keeruline jõuda publikuni ja konkureerida väga piiratud rahastusele, kunsti regionaalne kättesaadavus on piiratud, kõrgel tasemel näitusetegevus on ebaühtlane. Kunstielu Eestis toetub ligi sajale galeriile ja näitusemajale. Statistika operatiivseks kogumiseks ei ole süsteemset võimekust, seega ei ole kunstipoliitika kujundamine täna ka täielikult teadmistepõhine. Kunst on rahvusvaheline loomevaldkond, mille mõistmine ja hindamine ei sõltu keelepiiridest. Rahvusvahelistumine on olnud Eesti kultuuripoliitika keskseid prioriteete läbi aastakümnete ning Eesti kunsti nähtavuse ja lõimituse tagamine rahvusvahelisel kunstimaastikul on praegugi oluline. Veneetsia biennaal on regulaarne rahvusvaheline kunstinäitus, mis toimub alates 1895. aastast. Eesti osaleb biennaalil rahvuspaviljoniga alates 1997. aastast ja see on suurim regulaarne avalikult rahastatud rahvusvaheline kunstiprojekt. 2022. aastal on Eestil erakordne võimalus korraldada rahvuspaviljoni näitus sündmuse keskpunktis Giardini pargis, seda Hollandi küllakutsel. Eestit esindab kunstnike Kristina Normani ja Bita Razavi projekt, mille fookuses on ajaloolise kunstniku Emilie Rosalie Saali teosed, näituseprojekti kuraator on Corina Apostol, paviljoni korraldab SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Rahvusvahelisi kunstisuhteid arendavad valdkondlik info- ja arenduskeskus (SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ), kes saavad ministeeriumilt oma tegevuseks osalist tegevustoetust. Rahvusvahelistel kunstimessidel osalemist, galeristide koolitamist ja rahvusvahelisi turundustegevusi on rahastatud EASi koordineeritava loomemajanduse meetme vahenditest. Aastate jooksul on valdkonna rahvusvahelised võimalused ja võimekus tänu sellele meetmele oluliselt paranenud. COVID-19 viiruse levikuga seoses on mitmed rahvusvahelised koostööd lükkunud või muutnud vormi, kunstielu digitaliseerumine on olnud valdkonna üks esmareaktsioone uutes oludes. Kiirelt rahvusvahelist tuntust kogunud Narva kunstiresidentuuri arendamist toetab ministeerium Eesti Kunstiakadeemia SA kaudu, ka seal oli 2020. aastal fookus olude sunnil pigem kohalikel kunstnikel. Rahvusvaheline nähtavus on oluline ka kunstiklassika uurimise ja tutvustamise kontekstis, mistõttu on ministeerium alates 2018. aastast toetanud eraalgatusliku Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust. Muutuvas maailmas on väikesel ja mobiilsel valdkonnal pigem lihtsam sihte muuta ja pikaajalisi plaane ümber vaadata, kuid kujutav kunst jääb igal juhul ja kõigis oludes rahvusvahelisele kogukonnale toetuvaks ülemaailmse levikuga kultuurivaldkonnaks, mis sõltub samas täielikult kohaliku kunstielu mitmekesisusest ja elujõulisusest. Kunstnikupalka makstakse alates 2023. aastast 20 kunstnikule MTÜ Eesti Kunstnike Liidu kaudu. Kunstivaldkond, mis on erialade ja vabakutseliste loovisikute arvu poolest suur, vajab stabiilse toetusega loomepalku tänasest rohkem – eesmärk on jõuda 36 palgalise kunstnikuni. 25 Arenguvajadused • Kunstielu rahastamise korrastamine ning selgem rollijaotus Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali vahel eeldab täiendavaid vahendeid kunstipoliitika rakendamiseks ministeeriumi eelarvest. Lähiaastatel tuleb kindlasti panustada nii vabakutseliste kunstnike toimetuleku parandamisesse, kunstnike töö tasustamise toetamisse, näituseruumide renoveerimisse kui ka rahvusvaheliste suurprojektide edukasse elluviimisesse, valdkonna tugiteenuste kättesaadavusse, valdkonna statistika kogumise ja analüüsiga seotud tegevustesse kui eelarvest toetatud asutuste tegevuse jätkusuutlikkuse tagamisse. • Suureks murekohaks on ka Eestis toimuvate rahvusvaheliste kunstifestivalide jätkusuutlikkus – festivalide korraldamist ministeerium täna ei toeta, tegutsetakse projektipõhiselt, peamiselt Kultuurkapitali toel. • Lahendused Kultuurkapitali vahendite vabastamiseks riigi asutatud kunstimuuseumide põhitegevuse rahastamisest loodetakse leida lähiaastatel. 2019. aastaks toodi täielikult ministeeriumi toetusele üle SA Kunstihoone. Kunstivaldkonna ministeeriumipoolne rahastus tõusis 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes peaaegu 60%. See oli kunstirahastuse korrastamise protsessis oluline samm, kuid kasvuvajadus on jätkuv, et tagada valdkonna kestlikkus, arvestades, et 2009. aasta kärbete eelse tasemeni jõudis kunstipoliitika elluviimiseks suunatud rahastus nominaalselt alles 2017. aastal. Samas on viimase kümnendi jooksul kunstielu plahvatuslikult kasvanud, seda eriti rahvusvahelises perspektiivis. • Professionaalsel tasemel näituste korraldamine väljaspool tõmbekeskusi on Eestis keeruline. Kunstigaleriid on vähe võrgustunud, nende tegevus nõrgalt kommunikeeritud ja tegevuste aineline baas ning taristu vajab paljudel juhtudel arendamist. Praegune olukord piirab kunstielu arengut ja kunsti kättesaadavust, võimalusi investeeringutoetuste taotlemiseks mittetulunduslikel näitusemajadel ei ole. Probleeme on nii kohalike väikegaleriide kui ka kesksete näitusemajadega. Tallinna Kunstihoone on rajatud 1934, Tartu Kunstimaja 1959, mõlemad vajavad põhjalikku renoveerimist. Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks on Vabariigi Valitsus eraldanud vahendid 2021. aasta eelarves, toimunud on arhitektuurivõistlus ja renoveerimistöödega loodetakse alustada 2022. aasta sügisel. Tartu Kunstimajas on riigi toel uuendatud ventilatsioonisüsteemi ning toimub renoveerimistööde projekteerimine, mille alusel hinnatakse vajalike tegevuste maksumus. Ruumiprobleemid on ka rahvusvaheliselt menukal EKKM-il Tallinnas. Väiksemate paikade galeriid vajavad tegevuse jätkamiseks ja töökvaliteedi parandamiseks investeeringuid nii ruumide kui tehnika osas. Eesmärgiks on olukord, kus Eestis on laialdased võimalused kunstist osasaamiseks ning kõrgel tasemel kunstiprojekte korraldatakse pidevalt ka väljaspool suuremaid linnu. Kunstiteadlikkuse kasvatamiseks, kunstnikele ja kunstipublikule elukohast sõltumatult võrdsete võimaluste loomiseks ja ka regionaalarengu tagamiseks oleks väga vajalik algatada uus kohalike näituseasutuste investeeringu- ja arendusprogramm. Täiendava rahastuse toel oleks võimalik parandada näituseruumide füüsilisi ja tehnilisi tingimusi ning arendada välja konkurentsivõimeline ja rahvusvaheline kunstielu ka väljaspool suuremaid linnu. • Kohalikku kunstielu rikastavad ka rahvusvahelistumisele suunatud kunstiresidentuurid, ministeerium toetab käesoleval perioodil neist Narva kunstiresidentuuri, kuid süsteemsem lähenemine rahvusvaheliselt võrgustunud pideva ja professionaalse programmiga loomemajadele on lähiajal oluline arenguvajadus. • Kasvama peaks ka riigi rahastatud residentuurikohtade arv mainekates keskustes välismaal (hetkel on läbi valdkondlike keskuste koostöö ISCP residentuuriga New Yorgis ja WIELSiga Brüsselis võimalik riigi rahastusel välisresidentuuris viibida 3 kunstnikul aastas). Loovisikute mobiilsus on kultuurikoostöö nurgakivi ja kunsti mitmekesise arengu tagatis. 26  • Kunstielu rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks valdkondlike arenduskeskuste tegevuste jätkumine tänases mahus eeldab tegevusteks täiendavate vahendite tagamist, aga ka rahastaja ootuste selget määratlemist ning ülesannete sõnastamist. • Kunstnikupalk on valdkonnas kõige otsesem viis panustada loometöösse ning arvestades eesti kunsti panust rahvusvahelistumisesse ja potentsiaali kohaliku kultuurielu mitmekesistamisel, võiks riigilt palka saavate loovisikute arv ideaalis olla tulevikus võrreldav ja proportsionaalne teiste, kollektiivsel loometööl põhinevate valdkondadega. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad: • Kunstihoone Sihtasutuse taristu (Tallinna Kunstihoone) rekonstrueerimine. Tegevus 1.8. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Arhitektuuri- ja disainivaldkonna õigusruum vastab valdkonna vajadustele. Tegevuse mõõdikud Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 4 Mõõdiku nimi (viimane 1 2 3 teadaolev (2026) (2023) (2024) (2025) tase) Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis disainiõppe 6 8 10 12 14 valikkursust „Disainiprotsess“ (2021) Allikas: Kultuuriministeerium Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis ruumihariduse valikkursust „Arhitektuur kui 12 14 16 18 20 elukeskkond“ (2021 ) Allikas: Kultuuriministeerium Ruumihariduse ja disainiõppe edendamiseks üldhariduskoolis läbiviidud valikkursuste 4 „Arhitektuur kui elukeskkond“ ja 4 4 4 4 „Disainiprotsess“ (2021) õpetajakoolituste arv Allikas: Kultuuriministeerium 27 Tegevus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks vajalike tingimuste kujundamisele arhitektuuri ja disaini valdkondades. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis- ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab muu hulgas planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini), eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus, mistõttu aitab Kultuuriministeerium kaasa ruumipädevuse läbivale tõstmisele ühiskonnas. Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumiloomepoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Ruumipoliitika osaks on arhitektuuripoliitika, mis põhineb samanimelisel dokumendil „Eesti arhitektuuripoliitika“ (Vabariigi Valitsus kiitis heaks 2002. a). Arhitektuuripoliitika siht on käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. Kultuuriministeerium aitab teadvustada arhitekti kaalukat rolli ja vastutust elukeskkonna kvaliteedi eest seismisel ja selle tõstmisel. Näitena võib tuua rahvastiku kahanemisega kaasnevad probleemid, mille lahendamisele aitab märkimisväärselt kaasa linnaruumi kvaliteedi parandamine. Disainivaldkonna arendamine tugineb valdkonnasisesele kokkuleppele, millises suunas valdkond peaks arenema ja mida tuleks selleks teha. Disainivaldkonna arengukava sõnastab visiooni, strateegilised suunad, eesmärgid ja huvigrupid ning pakub valdkonnast sündinud vaadet sellele, kuidas rakendada disaini paremini majanduse ja ühiskonna hüvanguks; kus nähakse disainivaldkonna arenguhüppe võimalusi, kuidas tõsta professionaalset taset ning vähendada tegevuste killustatust ja dubleerimist. Riigi, sh Kultuuriministeeriumi, roll ning elluviidavad ülesanded määratletakse riigi strateegilistes arengudokumentides, mis saavad sisendiks ettepanekuid disainivaldkonna arengukavast. Lisaks aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist. Kuigi kehtiva riigihangete seadusega on raamistik ideekonkursside korraldamiseks ja väärtuspõhiste riigihangete läbiviimiseks tagatud, teeb Kultuuriministeerium jätkuvalt koostööd valdkonna erialaliitudega – eeskätt Eesti Arhitektide Liiduga ja ettevõttega Riigi Kinnisvara AS, et töötada välja riigihanke läbiviimise parim praktika, mis tagaks kvaliteetse ehitatud keskkonna arengu ja autoriõiguste kaitse selle loomisel. Selleks, et tagada arhitektuuriloome ja ehitatud keskkonna kõrget taset, osaleb Kultuuriministeerium arhitekti kutset andva kogu tegevuses Eesti Arhitektide Liidu juures, sisearhitekti kutset andva kogu töös Eesti Sisearhitektide Liidu ning maastikuarhitekti kutset andva kogu töös Eesti Maastikuarhitektide Liidu juures. Kultuuriministeerium aitab kaasa üleriiklike ruumikoolituste läbiviimisele avaliku sektori töötajatele, samuti ruumihariduse ja disainiõppe edendamisele üldhariduskoolis. Ruumikoolituste läbiviimisel on oluline partner Eesti Arhitektuurikeskus. Ruumihariduse edendamisel maast-madalast on oluline partner Arhitektuurikool, mis on ainus ruumivaldkonna huviharidust pakkuv kool Eestis ja üks väheseid omataolisi Põhja-Euroopas ja Baltikumis. Arhitektuurikool tegutseb 2011. aastast ning seda peab MTÜ Ruumiharidus. Kultuuriministeerium toetab Eesti Arhitektuurikeskust ja Eesti Disainikeskust kui strateegilisi partnereid tegevustoetusega ning Eesti arhitektuuri väljapanekut Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Lisaks toetab ministeerium taotlusvooru kaudu arhitektuuri ja disaini valdkondade arendusprojekte ning arhitekte ja disainereid loovisikutena erialaliitude (Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit) kaudu. Arhitektuuri valdkonda toetatakse ka Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ning disaini valdkonda arhitektuuri või kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. 28 Oluline roll on valdkondlikel mäluasutustel Eesti Arhitektuurimuuseumil ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumil, kus toimub hulgaliselt arhitektide ja disainerite nüüdisloomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm. Arenguvajadused • Valdkondade kitsaskohtade lahendamiseks tuleb tõsta läbivalt avaliku ja erasektori ruumi- ja disainipädevust – asjatundlikkust ja vastutusvõimet ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel, sh arendada ruumiharidust ja disainiõpet üldhariduskoolist alates. • Tugevdada tuleks valdkondlikku teadus- ja arendustegevust (TA) ja leida võimalusi uuringute läbiviimiseks, et poliitikamuutused oleksid teadmistepõhised. • Koostöös Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumiga on vaja käivitada ruumivaldkonna ühendameti loomine, eesmärgiga suurendada ruumikaalutluse arvestamist otsustusprotsessides. • Edendamist vajab valdkondade ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • Partnerorganisatsioonide toetamise ja taotlusvooru kaudu valdkonna strateegilise arengu toetamise jätkamine. • Ruumihariduse ja disainihariduse mudeli arendamine kõigil haridustasemetel (sh elukestva õppe võimaluste avardamine ja fokusseerimine). Meede 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine Eesmärk: Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna, ja eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele. Meetme mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 1 2 3 4 (viimane (2023) (2024) (2025) (2026) teadaolev tase) Muuseumikülastuste arv, mln 1,68 3 3,2 3,3 3,4 Allikas: Statistikaamet (2021) Eesti rahvaraamatukogude laenutuste arv, mln 9,7 10 10 10 10 (2021) Allikas: Statistikaamet Eesti raamatukogude füüsiliste külastuste arv, mln 6,68 8,4 8,8 8,8 8,8 (2021) Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu Organiseerunud rahvakultuuriharrastajate arv 78 100 83 000 83 000 83 000 83 000 29  Allikas: Eesti Rahvakultuuri Keskus (2021) Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal, 76,6 % 76 77 77 78 (2021) Allikas: Muinsuskaitseamet Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide (sh muuseumid, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA) põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide tegevust ja projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate asutuste ajakohastamiseks ja arendamiseks. Tegevus 2.1. Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine Eesmärk: Muuseumikogudes hoitav ja muinsuskaitse all olev kultuuripärand on mitmekesine, kättesaadav ja jätkusuutlik. Muuseumide ja muinsuskaitse teenused on kvaliteetsed. Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2023) (2024) (2025) (2026) (viimane teadaolev tase) Muuseumide külastajate rahulolu Algtase Algtase Määratakse Määratakse Määratakse selgub 2024 selgub 2024 lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt Allikas: Kultuuriministeerium algtasemest algtasemest algtasemest Muuseumide hoidlapinna, mis vastab pikaajalise säilitamise nõuetele, osakaal hoidlate 45 45 45 45 45 kogupinnast, %11 Allikas: Muinsuskaitseamet Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal 63,5 (%) 65 65 65 65 (2021) Allikas: Kultuuriministeerium 0-19 aastaste laste ja noorte, kes on osalenud muuseumide 242 851 haridusprogrammides, arv 350 000 400 000 400 000 400 000 (2021) Allikas: Statistikaamet Eesti elanike osakaal, kes on 60 (2018) - 65% - - külastanud muuseume (%) 11 KuM haldusala riigimuuseumid ja halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid 30  Allikas: Muuseumide külastajate ja mittekülastajate uuring12 Muinsuskaitseameti teenustega Algtase Määratakse Määratakse Määratakse Määratakse koondrahulolu määratakse lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt 2022 algtasemest algtasemest algtasemest algtasemest Allikas: Muinsuskaitseamet Eestis oli 2021. aastal 174 muuseumi 229 külastuskohaga. Muuseumidel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju. Neil on suur potentsiaal säästlikuma, tolerantsema ja avatuma ühiskonna loomisel. Muuseumid panustavad inimeste heaolusse ning on kultuurilise loovuse ja uute ideede allikaks. Muuseumid on arenenud pelgalt hoiukohtadest kogukonna peegliks ja suhtlusplatvormiks. Riigi ülesanne on luua eeldused, et muuseumid saaksid hoida ja tutvustada inimestele meie ajalugu. 2019. koondati muuseumide ja muinsuskaitse teemad Muinsuskaitseametisse. Muinsuskaitseameti eesmärk on muuseumipoliitika rakendajana arendada muuseumivaldkonda Eestis, olla muuseumide nõustaja ja populariseerija, muuseumiüleste arenduste eestvedaja ning toetada oma tegevusega muuseumide koostööd. Kultuuriministeerium jäi muuseumidele kontaktiks investeeringute, remondivahendite ja riigi antava tegevustoetuse küsimustes. Samuti on ministeeriumi korraldada õigusloome ja muuseumivaldkonna strateegiline planeerimine. Valdkonda reguleerib muuseumiseadus. Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub seitse riigimuuseumi ja 13 riigi osalusel asutatud muuseumide sihtasutust, mis kasutavad halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu. Kultuuriministeeriumiga on lisaks seotud neli muuseumi, mis ei ole ei riigimuuseumid ega riigi sihtasutused, kuid mis kasutavad riigile kuuluvaid muuseumikogusid. Kultuuriministeerium on alates 2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest. Muuseumikogudesse kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mida erinevad muuseumid hoiavad, uurivad ja vahendavad, tagades nii Eesti kultuuri säilimise, järjepidevuse kui ka arengu. Eesti mälu säilimine satub ohtu, kui me ei paranda pärandi hoiustamis-, konserveerimis- ning digiteerimistingimusi. Täna hoitakse museaale vale sisekliimaga ruumides, tuleohutuse,turvalisuse ja julgeoleku nõuded ei ole tagatud, hoidlates on suur ruumipuudus ning pärandi digiteerimise ja konserveerimise tingimused ei vasta vajadustele. 2017-2018 analüüsisid Ratus OÜ ja KPMG Baltics OÜ koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga museaalide säilitamise teenust. Tulemusena selgus, et olemasolevate hoidlapindade nõuetekohaseks muutmine on ligikaudu kaks korda kallim kui ühishoidlate ehitamine, mis oleks kõige efektiivsem ning ressursisäästlikum Eesti kultuuripärandi pikaajalist säilitamist tagav lahendus. Riigi üks eesmärke on toetada muuseumidesse kogutud pärandi ja teadmiste lahtimõtestamist ning avalikku kasutusse toomist, mh tänapäevaste e-lahenduste ja kogude digiteerimisega. Selle eesmärgi saavutamisel on üks vahenditest muuseumide infosüsteem ehk MuIS, mis on üle 10 aasta vana ja praeguseks nii moraalselt kui ka tehniliselt vananenud. Töös on arendused, et luua tänapäevastele vajadustele vastav, optimaalselt muuseumide tööd toetav ning paremat ligipääsu muuseumides leiduvale kultuuripärandile võimaldav infosüsteem. Muuseumide investeeringutoetuste kavandamine toimub Kultuuriministeeriumi juhtimiskava alusel. Püsiekspositsioonide, aga ka muude muuseumiteenuste toetamiseks loodi 2020. aastal uus toetusmeede „Muuseumide kiirendi“. 12 Uuring toimub igal kuuendal aastal. 31 2020. – 2022. aastal koostatud tõhustamiskava „Muuseumide rahastamine riigieelarvest“13 eesmärk oli analüüsida riigi ootusi muuseumide tegevusele, muuseumide rahastamist ja juhtimise korraldust. Tõhustamiskava ettepanekute rakendamine eeldab muuseumiseaduse ja muuseumide rahastamist puudutava kultuuriministri määruse muutmist. Lisaks Kultuuriministeeriumile ja Muinsuskaitseametile panustavad tulemuste saavutamisse oma tegevusega kõik rahastatavad muuseumid ning Eesti Rahva Muuseum ja Võru Instituut. Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Muinsuskaitse valdkonna poliitika kujundaja on ministeerium, muinsuskaitsealast tööd korraldab Kultuuriministeeriumi valitsemisala ainus valitsusasutus – Muinsuskaitseamet, kelle eesmärk on väärtustada kultuuripärandit ja kultuuriväärtuslikku keskkonda ning tagada nende säilimine. Valdkonda reguleerib 2019. a jõustunud uus muinsuskaitseseadus. Selle eesmärk on luua senisest parem tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine. Kuna enamik mälestistest kuulub eraomanikele (ehitistest koguni 80%), sõltub mälestiste käekäik suuresti eraomanike motivatsioonist ja hoiakutest. Uus seadus annab juurde senisest rohkem paindlikkust, lihtsustab asjaajamist, vähendab bürokraatiat, eristab kitsendusi mälestise liikide kaupa ja seab sisse hüvitised. Esimest korda kehtib muinsuskaitses kompensatsioonisüsteem, mille järgi hüvitatakse mälestise omanikule see osa töödest, mis tuleneb otseselt muinsuskaitseseadusest – see on uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulu kogumahuga 1,4 miljonit eurot aastas. Hüvitisi kombineeritakse toetustega, mille maht 2022. aastal oli samuti 1,4 miljonit eurot. Omandireformi reservfondist eraldati lisavahendeid täiendavalt 1 miljon eurot. Riigi roll on jälgida ja suunata kultuurimälestiste pikaajalist säilimist ning kompenseerida avalikes huvides seatavad kitsendused. Kultuurimälestiste säilimisele aitavad kaasa riiklikud toetusprogrammid, välisabi ja ühiskonna hoiakud, näiteks olemasoleva väärtarhitektuuri suhtes. Rohkem kui kolmandik (37%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Halvem on olukord kahaneva elanikkonnaga piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi ja leidub palju tühje maju. Mälestised säilivad kõige paremini, kui need on kasutuses, seetõttu on strateegiliselt vajalik olemasoleva väärtarhitektuuri eelistamine uute hoonete ehitamisele ja ajalooliste linnasüdamete arendamine. Selle soodustamiseks on tehtud kaks suurt sammu, üks seadusloomes (uus muinsuskaitseseadus), teine ajalooliste linnakeskuste toetusmeetme näol (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused). Muinsuskaitse valdkonna avalikke teenuseid osutab Muinsuskaitseamet, kes nõustab mälestiste omanikke, väljastab seaduse alusel antavaid lube, eraldab toetuseid ja maksab hüvitisi, teeb järelevalvet ning peab kultuurimälestiste registrit. Kultuurimälestiste riiklik register (register.muinas.ee) on Muinsuskaitseameti hallatav register kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja kultuuriväärtusega leidude üle arvestuse pidamiseks ning nende kohta informatsiooni talletamiseks. Register on nii Muinsuskaitseameti igapäevane töövahend kui ka avalik andmebaas ja teenuste osutamise platvorm. Muuhulgas on Muinsuskaitseamet riiklik kontaktasutus, kes korraldab kultuuriväärtuste eksporti ning ELi liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist. Muinsuskaitseamet viib ellu Eesti ajaloolise taluarhitektuuri toetusprogrammi. 13 Tutvustatud Vabariigi Valitsusele 28.04.2022 kabinetiistungil 32 Arenguvajadused • Muuseumide ühiste pärandihoidlate ehitamine tagamaks efektiivset ja ressursisäästlikku Eesti kultuuripärandi pikaajalist säilitamist ning paremat kättesaadavust huvilistele. • MuIS-i arendamine, et muuseumikogudele oleks veebis kiire ja mugav juurdepääs ning muuseumikogude haldamine toimuks kasutajasõbralikus infosüsteemis, mille ülalpidamine oleks kuluefektiivne. • Muuseumitunnid peaksid olema osa formaalharidusest. Kuigi muuseum kui õppekeskkond on riiklikes õppekavades võrdsustatud klassiruumis toimuva õppega ning põhiharidus peaks olema tasuta, sõltuvad õpilaste võimalused muuseumitundi jõudmisel õpetajate ja koolijuhtide huvist ja motivatsioonist ning lapsevanemate majanduslikust olukorrast. Kultuuriranitsa meetme senine toetus ei ole selle probleemi lahendamiseks piisavalt suur. • Eesmärk on, et Eesti muuseumid oleksid välisturisti jaoks Eesti kui sihtriigi valikul peamiseks põhjuseks ning siseturismi soodustavad tegurid. Mitmed püsiekspositsioonid ja tegevuskeskkonnad on vananenud ning seetõttu jätab külastajakogemus neis muuseumides soovida. See omakorda mõjutab külastajate arvu ning muuseumide võimekust katta oma kulusid omatulu abil. Samuti vajavad muuseumihooned pidevat toetust remondi- ja restaureerimistoetuste näol. Probleemiks on muuseumide jätkusuutlikkus praeguste tegevustoetuste mahtude juures ja koroonapandeemia ning Ukraina sõja mõjude tingimustes. • Sõnastamata on riigi ootused muuseumidele – miks riik rahastab just neid muuseume, mida ta rahastab ja miks just sellise summaga ning millistel eesmärkidel. Rahastamispõhimõtted on ebaselged ning rahastamine ei ole jätkusuutlik nende muuseumide osas, mille põhirahastus tuleb riigilt (ei arvesta üleüldise elukalliduse tõusuga, palgatõusu ja investeeringute vajadustega; ei ole ühtset metoodikat konsolideeritud tugiteenuste ja konsolideerimata tugiteenuste maksumuse ja kvaliteedi võrdlemiseks). Seoses koroonakriisiga peatus riigireformi kavas ette nähtud muuseumivõrgustiku korrastamise protsess, mis jätkub 2022.–2023. aastal. • Eesmärk on parandada ehitismälestiste olukorda tuntavalt ehk saada välja remondivõla surnud ringist, kus ainult väikest osa avariilisi mälestisi toetades, lagunevad vähem avariilised hooned samasse seisu. Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud ja senine toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut mõjutada. Muinsuskaitseametile laekub igal aastal sadu toetuse taotlusi, mille kogusumma on aastate lõikes kasvanud. 2022. aastaks esitasid omanikud taotlusi rohkem kui 16 miljonile eurole. On selge, et kõiki taotluseid pole võimalik rahuldada, kuid riik peab tagama toetuste mõistliku suuruse, et kindlustada toetuse eesmärgi realiseerumine. • Lisaks tuleb mälestise omanikule seadusega pandud säilitamiskohustust mõistlikul määral kompenseerida. 2020. aastal said omanikud esmakordselt taotleda ka omandireformi reservfondist eraldatud lisavahendeid tagastatud ehitismälestistele. Sama võimalus jätkus 2021. ja 2022. Remondivõlast väljumiseks ja ehitushindade tõusu katmiseks on valdkonnas vaja aga olulisemalt suuremaid toetusi. • Eesmärk on restaureerida ja võtta kasutusele tühjana seisvaid või alakasutatud hooneid ning elavdada seeläbi linnasüdameid. Mitmetes kahaneva asustusega väikelinnades on samal ajal riikliku kaitse all olev väärtuslik vanalinn (muinsuskaitseala). Nende hulgas on linnu, kes soovivad oma linnaruumi tihendada just ajaloolist keskust eelisarendades ning teenuseid ja elanikke sinna koondades. Korrastatud ja kasutuses olevad kultuuriväärtusega hooned parandavad elukeskkonda, muutes seda atraktiivsemaks, ning panustavad märkimisväärselt ehitus- ja turismisektorisse ning tööhõivesse. 33  • Vastavalt muinsuskaitseseadusele koostatakse kõigile muinsuskaitsealadele seniste põhimääruste asemel uued kaitsekorrad. Kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile iga muinsuskaitseala eripära ja pärandi potentsiaali piirkonna arenguks, soodustades nii kohalikku arengut kultuuripärandi kaudu. Seni kehtivast muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema täpsuse ja paindlikkuse poolest. Kaitsekorraga jagatakse hooned väärtusklassidesse ja piirangud tööde tegemisel hakkavad sõltuma konkreetse hoone väärtusklassist, vähem väärtuslike hoonete puhul tähendab see väiksemaid piiranguid ja vähem kooskõlastusi. Kuni uute kaitsekordade kehtestamiseni kehtivad muinsuskaitsealadel senised muinsuskaitseala põhimäärused. Kaitsekorrad kinnitab Vabariigi Valitsus. • Vastavalt hea õigusloome tavale peab seaduse jõustumisele järgneva aja jooksul analüüsima selle rakendamist ja hindama mõju, et teha kindlaks, kas soovitud eesmärgid on täitunud. Mõju hindamiseks on vaja anda piisav aeg seaduse rakendamiseks, sest hüvitiste ja toetuste mõju ei avaldu ühe ega paari aasta jooksul. Samuti on muinsuskaitseseaduse üleminekusätetega kehtestatud teatud tähtajad. Kõige pikem tähtaeg on seatud muinsuskaitsealade kaitsekordade uuendamisele, mis peavad valmima aastaks 2023, kuid on osutunud pikemaks protsessiks. • Selleks, et kultuurimälestiste nimekiri oleks ajakohane esindusnimekiri riikliku kaitse all olevast pärandist, tuleb viia läbi nimekirja inventuur. Praegune mälestiste nimekiri ei vasta tervikuna riikliku kaitse eeldusele, olemasolevad andmed on puudulikud ning mälestiste nimekiri vajab uue seaduse ja mälestiste liigi kriteeriumite kohast ajakohastamist. Peamine probleem seisneb 1990. aastatel kaitse alla võetud objektides, millest kõik ei toetu võrdlevale või väärtuspõhisele analüüsile, on puudulike andmete või aegunud piiridega. Inventuur viiakse läbi mälestise liikide kaupa. Selle tulemusena paraneb andmete kvaliteet kultuurimälestiste registris (nimetuste korrektuur, piiride ja kaitsevööndite korrastamine), samuti valmistatakse ette ekspertiisid ja ettepanekud riikliku kaitse rakendamiseks või lõpetamiseks. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • Museaalide hoiustamis-, konserveerimis-, digiteerimise ja konsultatsiooniteenuste konsolideerimine ning Eesti kultuuripärandi ühishoidlate rajamine. Pärandihoidlate rajamise peaeesmärk on tagada riiklike muuseumikogude pikaajaline säilimine, kuid hoidlad panustavad oluliselt ka kultuuripärandi paremasse kättesaadavusse14. Planeeritud on ühishoidlad Põhja- Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale. Paralleelselt hoidlahoonete kavandamisega on vaja analüüsida pärandihoidla pakutavaid teenuseid ning kirjeldada tööprotsesse. • MuIS 2.0 arendamine, mis vastab tänapäevastele vajadustele, toetab optimaalselt muuseumide tööd ning võimaldab paremat ligipääsu muuseumides leiduvale kultuuripärandile.15 • Põhikooli õpilaste muuseumitundides osalemise toetussüsteemi rakendamine ja võimaluse korral laiendamine gümnasistidele ja lasteaialastele16 (osana Kultuuriranitsa programmist). • Muuseumide tegevuskeskkonna ajakohastamise ja ekspositsioonide uuendamise toetamine ning muuseumide poolt avalikkusele pakutavate teenuste kvaliteedi, sihistatuse ja kättesaadavuse parandamine. 14 Tegevus eeldab lisarahastust. 15 Tegevus eeldab lisarahastust. 16 Tegevus eeldab lisarahastust. 34  • Muuseumide rahastussüsteemi muutmine, annetuskultuuri edendamine ning asutaja (sihtasutuste puhul) ja omaniku (riigiasutuste puhul) ootuste sõnastamine muuseumidele. • Muuseumivõrgustiku korrastamine. Ümberkorralduste ootel on Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Tartu Kunstimuuseum ja Viljandi Muuseum. Kultuuriministeerium rakendab toetusmeedet Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, mis seob kultuuripärandi teiste riiklike eesmärkidega (regionaalareng, elukeskkonna parandamine, energiatarbimise vähendamine, tööhõive ja kohalik ettevõtlusaktiivsus, kestlik areng), et saavutada suurem mõju ühiskonnas. Pilootprogrammi kaudu investeeritakse kuni 2024. aastani 3,3 miljonit eurot väikelinnade ajaloolistesse keskustesse, kus on muinsuskaitseala. Soodustatakse väikelinnade ajalooliste keskuste hoonestuse korrastamist ja kohandamist uutele funktsioonidele selleks, et linnakeskusi korrastada, tihendada ja elavdada ning atraktiivsemaks muuta. • Riigi eelarvestrateegias 2023–2026 on kokku lepitud, et CO2 vahenditest suunatakse järgmisel kolmel aastal avaliku sektori kasutuses olevate mälestiste energiatõhususe suurendamiseks 8 miljonit eurot aastas (kokku 24 mln). 2023. aastal töötatakse välja toetuse andmise tingimused. • Muinsuskaitseamet koostab uue muinsuskaitseseaduse alusel uued kaitsekorrad kõigile 12 muinsuskaitsealale. 2023. aastal jõuavad enamus kaitsekordasid kehtestamisele Vabariigi Valitsuse poolt. Protsessi käigus saab kaitsekorra ka uus loodav muinsuskaitseala Sillamäel. • Kultuurimälestiste register vajab asendamist uue tänapäevase infosüsteemiga. Praeguse kultuurimälestiste registri mastaapne arendamine ei ole pikas perspektiivis enam mõistlik. Niisiis tuleb iganenud ülesehitusega monoliitne infosüsteem asendada tänapäevase mikroteenustel põhineva infosüsteemiga. Arendusprojektile peab eelnema eelanalüüs, mis planeeritud toimuma 2023-2025, arendusprojekti ennast planeerime alates 2026. Eesmärgid on ühtse infosüsteemi loomine (MuIS + Muinas) MuIS2 põhjal ja seeläbi haldus- ja arenduskulude vähendamine. Mikroteenustel põhineva (nn modulaarse) infosüsteemi arendamine on oluliselt lihtsam ja paindlikum, kuna seda saab teha iseseisvate osade kaupa. Tegevus 2.2. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Raamatukogu on kestlik ja selle mitmekesine kogu on kättesaadav igale Eesti inimesele. Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2023) (2024) (2025) (2026) (viimane teadaolev tase) Rahulolu raamatukogude Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Algtase teenustega määratakse määratakse määratakse määratakse määratakse lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt Allikas: Kultuuriministeerium 2023. aastal algtasemest algtasemest algtasemest algtasemest 0-19-aastaste lugejate arv 127300 127000 126000 125000 125000 Allikas: Kultuuriministeerium (2021) 35  0-19-aastaste lugejate 3,7 laenutuste arv (mln) 3,6 3,6 3,5 3,5 (2021) Allikas: Kultuuriministeerium Eesti 15-aastaste ja vanemate elanike osakaal, kes on külastanud 50% raamatukogu - 50% - - (2018) Allikas: Raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring Rahvaraamatukogutöötaja keskmise brutokuupalga suhe kõrgharidusega kultuuritöötajate 78% keskmisesse 72,5% 73% 73% 73% brutokuupalka17 (2021) Allikas: Rahandusministeerium ja Kultuuriministeerium Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu kui terviku arengut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Kultuuriministeeriumil. Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu. 2021. aastal oli Eestis 897 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud). Kultuuriministeeriumi haldusalas on avalik-õiguslik Eesti Rahvusraamatukogu, millega alates 2023. aastast liidetakse seni riigiasutusena toiminud Eesti Hoiuraamatukogu. Eesti raamatukogud teevad vaatamata eri ülesannetele ja valdkondlikule kuuluvusele tihedat koostööd, sest raamatukoguteenuse eesmärk on tagada kultuuriväärtuslike väljaannete säilimine, kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada tänapäevane ligipääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile, et seeläbi aidata inimestel orienteeruda infoühiskonnas, teadlikumalt lugeda ning elus paremini hakkama saada. Rahvaraamatukogude teenus on küll usaldusväärne ja mitmekülgne, kuid samas pole teenus killustatuse tõttu kasutajakeskne. Rahvaraamatukogude füüsiline keskkond pole inspireeriv ega atraktiivne, sest nende ruumid ja teenuste tehnoloogiline taristu on ajast maha jäänud ega meelita uusi (sh noori) lugejaid. 17 Rahandusministeerium: juhid-tippspetsialistid ja muud ametid - brutokuupalk, taandatud täistööajale/ Kultuuriministeerium: kõrgharidusega töötaja kõrgharidust nõudval ametikohal miinimumpalk. 36 Alates aastast 2019. pole teavikute soetuse toetus tõusnud, samas on raamatukogudesse soetatavate väljaannete hinnad tõusnud. Kasvanud on ka lugejate ootus laenutada lisaks trükistele e-väljaandeid. 2018. aastal viis Eesti Rahvusraamatukogu läbi e-väljaannete laenutuskeskkonna ärianalüüsi ja 2020. aastal detailanalüüsi. Potentsiaalseid e-väljaannete lugejad üle Eesti on ärianalüüsi andmetel kokku 518 500 (61% kõigist lugejatest), kellest aktiivseid lugejaid ca 300 000. Erilist tähelepanu vajab laste- ja noortekirjanduse ning lõimumise toetamiseks erinevate väljaannete (s.h e-väljaannete) valiku suurendamine. Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku asutuse ülesanne on Eestis ilmunud või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevus ning parlamendi- ja teadusraamatukogu ülesannete täitmine. Rahvusraamatukogu koordineerib ja nõustab Eesti raamatukogusid ning on oluline kultuurikeskus. Rahvusraamatukogu on ühtseks väljaannete säilituseksemplaride keskuseks nii loovutajaile kui säilitajaile ja on Eestis ainus Eesti digitaalsete väljaannete säilitaja. Riiklikult olulist kultuuripärandit ehk ajaloo- ja kultuuriväärtuslikke väljaandeid (sõltumata nende vormist) on Rahvusraamatukogu kohustatud säilitama pikaajalist säilimist tagavates tingimustes. Pärandi säilitamine hõlmab ka tegevusi nagu hoidmine, konserveerimine, arhiveerimine, digiteerimine jms. Alates 2023. aastast on Rahvusraamatukogu ülesanneteks ka endised Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded: säilitada üleriigilist vähekasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu, vahendada vahetuskogu teavikuid organisatsioonidele üle Eesti ning teenindada nägemispuudega ja lugemishäirega või selle temaatika vastu huvi tundvaid lugejaid. Nimetatud sihtrühmale on praegu Eesti Pimedate Raamatukogust (lugejaid 2021. aastal 978) kättesaadav ainult väike osa Eesti Rahvusraamatukogu kogudes leiduvast uuemast eestikeelsest digiainesest. Rahvaraamatukogud on kohaliku omavalitsuse asutused, mille tegevust toetab Kultuuriministeerium. Rahvaraamatukogude tööd reguleerib rahvaraamatukogu seadus ja koostööd koordineerivad Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Rahvaraamatukogude Nõukogu, maakonnaraamatukogud, Eesti Rahvusraamatukogu, MTÜ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ning MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium. Arenguvajadused • Kogukonnad vajavad tänapäevaseid võimalusi lugemiseks, kooskäimiseks, huvitegevuseks, elukestvaks õppeks. Rahvaraamatukogude füüsilisse ruumi, infotehnoloogiasse (arvutitöökohad), tööprotsesside automatiseerimisse (väljaannete raadiosagedustuvastatavus, pakiautomaadid, laenutus- ja tagastusautomaadid jne) ja tehisintellekti juurutamisse (sh Kratid), investeerimine on vajalik, et kujundada raamatukogudest infoühiskonna arenevatele vajadustele vastavad atraktiivsed, inspireerivad ja ühistegevust soodustavad multifunktsionaalsed kultuuri- ja hariduskeskused. Need keskused saavad täita peamisi kogukonnakeskuse funktsioone, sh kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid. Vajadus on tegevusi (nt lihtsamatele päringutele vastamine) digitaliseerida, et jääks piisavalt aega tegeleda lugejatele suunatud tegevustega (nt laste lugemise edendamine, digipädevuste koolitused), mida tehnoloogiaga asendada ei saa. • Raamatukogude keskkonnad ja nende tehnoloogiline mahajäämus ei võimalda toetada e-riigi teenuste pakkumist elanikele. Samas on viimased kriisid näidanud, et riik vajab oma teenuste pakkumisel suure potentsiaaliga ja efektiivselt toimivat teenusvõrgustikku, kuid raamatukogude tehnoloogia ja keskkonnad on ajakohastamata. 37 • Raamatukogude ökosüsteemis on puudu arenduskeskus, mille ülesanded oleks suurendada valdkonna võimekust ja algatada, koostada ning läbi viia suuremamahulisi projekte (nt raamatukogutarkvara, e-laenutus, „Raamatud liikuma“ jne) aga koordineerida ka lugemis- ja täienduskoolituse programme. • Valdkonnas on kasutusel eri raamatukogusüsteemid ja tarkvaraplatvormid (nt kolm e-kataloogi – ESTER, URRAM ja RIKS), mis ei ole omavahel ühilduvad. Ükski praegusest kolmest Eestis kasutusel olevast raamatukogusüsteemist ei ole kestlik, sest nende vahendusel pakutavad teenused on killustatud ega vasta raamatukogude kasutajate ootustele. Samuti tähendab mitme süsteemi ülalpidamine kulude ebaefektiivset kasutamist ja erinevate tööprotsesside dubleerimist. Konsolideerides kolme raamatukogusüsteemi teenused ühte süsteemi arendatakse välja kasutajate ootustele ning raamatukoguteenuste kvaliteedi nõuetele vastav väljaannete kättesaadavuse võimekus. Ühine raamatukogusüsteem on vajalik, et tagada veebist kasutajasõbralik, kiire ja mugav juurdepääs Eesti raamatukogude ressursile. Selle haldamine peab toimuma nii lugejale kui töötajale süsteemis, mille ülalpidamine on konsolideeritud ja kuluefektiivne. Lõpeb andmete tootmise dubleerimine, säästetakse ca 2/3 täna kuluvast ressursist – personali kokkuhoid - ning hoitakse kokku infosüsteemide ülalpidamis- ja arenduskuludelt. • Täna puudub üle-eestiline tasuta e-väljaannete laenutamise teenus ja kestlik e-väljaannete regionaalse soetuse toetus raamatukogudele. Teenus parandaks võrdset tasuta ligipääsu informatsioonile ühiskonnas, tõstaks raamatukogude teenuse regionaalset kättesaadavust ja kvaliteeti. Trükiste hinnatõus on vähendanud laste- ja noortekirjanduse soetamist raamatukogudesse ja seetõttu pole laste lugemise edendamiseks trükised piisavalt kättesaadavad. Seetõttu on oluline suurendada nii rahvaraamatukogude väljaannete soetuse toetust kui hakata toetama ka e-väljaannete kättesaadavust. Selleks on vajalik toetada teenuse keskkonna loomist ja arendamist, väljaannete litsentside soetust ning teenuse haldamiseks ja üleriigiliseks koordineerimiseks personali ülalpidamiskulusid. Toetuse suurendamine edendab lugemist ja eestikeelse kirjanduse väljaandmist ning kättesaadavust. • Raamatukogutöötajate järelkasv ei ole piisav, palgatase ei ole motiveeriv, mistõttu ei ole süsteemi sisenemas piisavalt võimekaid noori spetsialiste. Raamatukogutöötajate erialasesse professionaalsesse arengusse ja täienduskoolitusse ei panustata piisavalt rahalisi vahendeid. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb kohaliku ja riikliku tasandi rahastamismudelid üle vaadata ja valdkonna spetsialistidele kindlustada motiveeriv töötasu ja mitmekülgne täiendõpe. • Kultuurile ligipääsetavuse suurendamiseks tuleb parendada vaegnägijate lugemisvõimalusi, arendades Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR ja Eesti Pimedate Raamatukogu Veebiraamatukogu tehnilist koosvõimet. • Eesti Rahvusraamatukogule üle antud hoiuraamatukogu ja pimedate raamatukogu ülesannetega seotud teenuste innovatsiooni ja sidususe arenduse toetamine, et tagada kvaliteetselt toimiv üle- eestiline väljaannete ringlus ja erivajadustega inimeste ligipääs suuremale hulgale säilitatavale informatsioonile, sh digikujul. 38 Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • Rahvaraamatukogu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste ajakohastamine. Rahvaraamatukogu roll ühiskonnas on muutunud. Uue seaduse eesmärk on luua rahvaraamatukogudele kesksete teenuste arendamist ja haldamist toetav keskus ja korraldada efektiivsemalt üle-riigilised koordineerimisülesanded, et tagada üle-eestiline väljaannete kiire, efektiivne ja võrdne kättesaadavus, trükiste laenutuse kasutajasõbralikkus, raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine ja pädevad raamatukogutöötajad. Seadus peab andma omavalitsusele võimaluse rakendada uusi viise paindlikumaks koostööks teiste omavalitsustega ja arendada raamatukoguvõrku. Ümberkorraldused omavalitsuste tegevuses ja elanike riigisisene liikumine ning ümberasumine on toonud vajaduse muuta rahvaraamatukogude võrgu korraldust ja luua uusi koostöö- ning teenusmudeleid. • Raamatukogude teenuskeskkonna ajakohastamiseks ja tehnoloogiliste vahendite soetamise ehk digitaliseerumise programmi rakendamine rahvaraamatukogudele. Selleks taotletakse riigieelarvest eelarvevahendeid ja uuendatakse toetusmeetme kriteeriumid. Innovatsiooni ja tehnoloogia toetusprogramm loob eeldused raamatukoguvõrgu ümberkorraldamiseks, parandab avaliku raamatukoguteenuse kvaliteeti, loob elanikele iseteeninduse võimalused ja suurendab informatsiooni regionaalset kättesaadavust. • Raamatukogude digipöörde 2.0 läbiviimiseks algatatakse projektid, mis on tehnoloogiliselt uuenduslikud ja panustavad protsesside automatiseerimisse ning toetavad kasutajakeskseid teenuseid. Viiakse läbi raamatukogusüsteemi detailanalüüs ja hangitakse ühtne raamatukogusüsteem, mis on raamatukogude riiklike ülesannete korrastamise eelduseks. Luuakse automaatse märksõnastamise ja kataloogimise kratt, et tehisintellektiga automatiseerida digitaalsete väljaannete kirjeldamist, mis vähendab oluliselt käsitööd. Eesti Pimedate raamatukogu integreeritakse veebiraamatukogu e-laenutuskeskkonna teenusega, et vähendada erinevaid teenuskeskkondi. Viiakse läbi ärianalüüsid “Raamatukogu juhtimistöölaud” ja “Minu raamatukogu”, et automatiseerida raamatukogude andmete kogumist ning leida lahendus raamatukoguteenuste kasutamiseks ühelt platvormilt. • Jätkusuutliku ühtse e-väljaannete laenutusteenuse väljaarendamine kõigile Eesti raamatukogudele ja nende lugejatele. E-väljaannete laenutusteenuse käivitamisega kasvab regionaalne informatsiooni kättesaadavus ning raamatukoguteenuse üldine kvaliteet kogu Eesti elanikkonnale, sh väljaspool Eestit. • Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine, et pakkuda kasutajatele mitmekülgseid teenuseid ja tagada nii inimeste kui kultuuri- ja ajalooväärtusega säilitatavate väljaannete (sh digitaalsete) nõuetekohane turvalisus. Eesmärk on olemasolevate funktsioonide (raamatukogu kui töö- ja õpikeskkond, Eesti väljaannete pikaajaline säilitaja ja kultuurikeskus) arengu ja jätkusuutlikkuse tagamine. Lisanduvad tänapäeva raamatukogule kui õpikeskkonnale ja kultuurikeskusele vajalikud funktsioonid. Rahvusraamatukogu renoveerimise käigus paigutub ka Rahvusarhiivi Tallinna osakonna ja Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu tegevus Rahvusraamatukogu hoonesse, mis toetab riigivalitsemise reformi sihte. Kahe asutuse tegevuse ja ühe olulise teenuse ühitamisega Tallinnas saavutatakse mõjusam ja tõhusam riigi ülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine ja paindlikum töökorraldus. • Eesti Rahvusraamatukogu äriteenuste taristu haldamine ja asendamine18. 18 Tegevus eeldab lisarahastust. 39  • Eesti Rahvusraamatukogu innovatsiooniprojekt „Raamatud liikuma“ e „Minu raamatukogu (MIRKO)“ rakendamine. Projekti finantseeritakse EAS innovatsiooni edendavate hangete programmist ning selle raames on loodud kaasaegne tsentraalselt toimiv logistikateenus teavikute kättetoimetamiseks lugejatele. Tegevus suurendab soetatud väljaannete eksemplaride kasutust üle Eesti ja lugejani jõuab huvipakkuv raamatukogu raamat mugavalt ja kiirelt. Suureneb soetatud raamatute ringlus ja väljaannete kättesaadavus. • Käivitatakse raamatukogude innovatsioonifond (2023. a 0,5 mln eurot aastas). Tegevus 2.3. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Rahvakultuurivaldkond on mitmekesine, elanikkonnale kättesaadav ning kestlik. Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2023) (2024) (2025) (2026) (viimane teadaolev tase) Laulu- ja tantsupeole pürgivate kollektiivide arv: noorte laulupeol / noorte tantsupeol19 826/538 800 / 500 - - - (2017) Allikas: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Laulu- ja tantsupeole pürgivate kollektiivide arv: üldlaulupeol/ 1001/699 üldtantsupeol20 - - 950 / 650 - (2019) Allikas: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Vaimse kultuuripärandi kannete arv 196 Eesti nimistus 214 226 238 250 (2021) Allikas: Eesti Rahvakultuuri Keskus 7- 26-aastaste laste ja noorte suhtarv rahvakultuuri harrastajate 59,38% üldarvust 58% 58% 59% 59% (2021) Allikas: Eesti Rahvakultuuri Keskus 19 Näitaja tuuakse välja aasta kohta, millal vastav sündmus toimub. 20 Vt eelmine märkus 40  Harrastuskollektiivide juhendajate, käsitöövaldkonnas tegutsejate, kultuurikorraldajate (rahvakultuuri 1767 valdkonnas) 1800 1830 1850 1870 kutsekvalifikatsiooniga inimeste (2021) arv Allikas: SA Kutsekoda Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Rahvakultuuri valdkonna üle-eestilisi tegevusi juhivad või koordineerivad Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Võru Instituut ning riigi partneritena seitse valdkondlikku rahvakultuuri keskseltsi. Kultuuriministeerium on loonud kogukondade toetuseks 7 piirkondlikku toetusmeedet. Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. Alates 2010. aastast on avatud Eesti oma vaimse kultuuripärandi nimistu, kuhu kogukonnad saavad esitada enam kui kahe inimpõlve vanuseid elavaid traditsioone, kombeid ja tavasid. Rahvakultuuri valdkonna toetajad on ka Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja maakondlikud ekspertgrupid. Rahvakultuuri valdkonna riiklik kompetentsikeskus on Eesti Rahvakultuuri Keskus, kes koondab erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi. Eesti Rahvakultuuri Keskuse heaks töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamised ülesanded on hallata rahvakultuurivaldkonda ja kureerida üleriigilisi rahvakultuuriüritusi (laulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid). Eesti Rahvakultuuri Keskuse olulisemad ülesanded on: • pidada rahvakultuuri valdkondlikku andmekogu; • hallata Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut, võttes aluseks UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, millega Eesti ühines 2006. aastal; • korraldada rahvakultuuri toetusmeetmete taotlusvoore, mida rahastab Kultuuriministeerium; • korraldada koolitusi ja kursusi rahvakultuuri vallas. Laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Kultuuriministeeriumi asutatud sihtasutus Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELTSA). ELT SA on ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusmeetme rakendusasutus. Võru Instituut on 1995. aastal Kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus (riigiasutus). Instituudi tegemised puudutavad peamiselt ajaloolist Võrumaad ja aitavad elus hoida võrukestele omast keelt ja kultuuri. Kuigi üleriikliku laulu- ja tantsupeo vastu on väga suur huvi, puudub siiani süsteemne vaade liikumise elujõulisuse tagamiseks. Kollektiivide juhendajate on alatasustamise, liikumise jätkusuutlikkuse tagamise ning teiste kaasnevate probleemide lahendusena käivitati 2021. aastal laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulude toetusmeede, mille rakendusasutuseks on Eesti Rahvakultuuri Keskus. 41 2021. aastal koostati Kultuuriministeeriumis analüüs laulu- ja tantsupeo kestlikkuse tagamiseks, millest lähtuvalt on Kultuuriministeerium 2023. aastal loomas vastavat tegevuskava. Arenguvajadused • Üheks olulisemaiks arenguvajaduseks rahvakultuuri valdkonnas on ühtse andmekogu loomine. Selleks, et hinnata valdkonnas toimuvaid protsesse, saada statistilisi näitajaid ning teostada valdkondlikke analüüse on vaja luua kaasaegne rahvakultuuri register. Eesmärk on Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmekogu ja ELTSA registri ühildamine kaasaegseks andmekoguks. Uue lahenduse eesmärk on vältida andmete dubleerimist ning anda võimalus andmete sisestajatele teha seda vaid ühes kohas. • Laulu- ja tantsupidu vajab tänapäevaselt korrastatud ja heade tingimustega taristut nii esinejatele kui ka publikule Tallinna lauluväljakul. Kultuuriministeerium teeb taristute korrastamisel jätkuvat koostööd Tallinna Linnavalitsusega. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • Juhendajatele suunatud riikliku palgatoetussüsteemi arendamine lähtuvalt esimeste aastate tagasisidest ja praktikast. Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivijuhtide palgatoetussüsteemiga aitame parandada kollektiivijuhtide tasustamise põhimõtteid üleriigiliselt. • Tõhustamaks erinevate osapoolte koostööd laulu ja tantsupeo korraldamisel, töötame koos partneritega välja tegevuskava peo jätkusuutlikkuse tagamiseks ning vastutuse ja rollide jagamiseks. Valdkonnas tuleb parendada koostööd kohalike omavalitsustega, kes on samuti laulu- ja tantsupeo protsessi toetajad, vabakonnaga, koolide ja teiste ministeeriumitega • Rahvakultuuri andmekogu ja ELT SA registri ühildamine ja uuendamine, sh juriidiliste aluste väljatöötamine. • Jätkatakse koostöös Tallinna linnaga Tallinna Lauluväljaku tuleviku kujundamist. • Valmistatakse ette ja viiakse läbi 2023. toimuv XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning 2025. aastal toimuv XXVIII laulupidu ja XXI tantsupidu. Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine Eesmärk: Kultuuri, sh loomeettevõtluse, toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu on loodud eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas. Meetme mõõdikud 42  Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2023) (2024) (2025) (2026) (viimane teadaolev tase) Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus töötaja 23 000 kohta 24 00021 - - - (2019) Allikas: Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Digitaalse kultuuripärandi osakaal kogude suurusest, 38% 40 41 42 43 % Allikas: Andmekogud DIGAR ja MuIS (2021) Kuni 2023. aasta keskpaigani toetatakse loomeettevõtete konkurentsivõime tõstmist ja loomemajanduse potentsiaali sidumist ülejäänud majandusega Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020 struktuurivahendite loomemajanduse arendamise meetmest, mis koosneb seitsmest tegevusest ja mille rakendusüksus ja elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Lisaks panustab Kultuuriministeerium valdkonna arengusse mitmesuguste riigisiseste tegevus- ja projektitoetustega, mis on suunatud tugiteenuste pakkumiseks valdkondlike arenduskeskuste ja loomemajanduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide kaudu. Aastatel 2015-2022 rakendatud loomemajanduse arendamise meetme eesmärk oli siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta valdkonna ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise kaudu lisandväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning loome- ja teiste majandusvaldkondade vaheliste suurprojektide elluviimise kaudu luuakse eeldused eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks. EL 2021-2027 finantsperioodil on loomemajanduse arendamine rakenduskava vastava prioriteetse suuna „Nutikam Eesti“ alaeesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, mh tootlike investeeringute kaudu“ all. Vastava meetme töötab Kultuuriministeerium välja koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning teiste asjassepuutuvate ministeeriumide ja partneritega. Meetme eesmärk on tõsta kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ettevõtjate ja organisatsioonide ettevõtlus- ja juhtimissuutlikkust, rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendada sektori innovatsioonivõimekust ja valmisolekut erainvesteeringute kaasamiseks. Meetme elluviimise tulemusena saavad rahalist ja mitterahalist abi kultuuri- ja loomesektoris tegutsevad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) ning selle rakendamise tulemusena peaks kasvama nende lisandväärtus töötaja kohta. EL 2021-2027 finantsperioodil rakendatava meetme peamiseks sihtgrupiks on kultuuri- ja loomesektoris tegutsevad kasvuvõimelised VKEd. Kavandatavas meetmes on neli tegevussuunda: kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ambitsioonikate VKEde arenguplaanide toetamine ja kasvupotentsiaaliga ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamine; sektori arengut toetavate tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) pakkumine; sektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine; loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ja teadmiste ning oskuste arendamine. 21 Selgub 2026. a valmiva uuringu ja kaardistusega. 43 Kultuuriministeeriumi ülesanne on edendada ja toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitikate kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides ning ka toetada eelpool nimetatud eesmärke elluviivaid valdkondlikke arenduskeskusi. Eestil on ligi 50 kultuurikoostöölepet ja ühist programmi riikidega üle maailma. Samuti osaleb Eesti ligi 17 rahvusvahelises organisatsioonis, foorumis või koostööprogrammis. Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli on Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesanne on aidata Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. Erinevate saatkondade juures tegutsevad kultuuriesindajad Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis, Londonis, New Yorgis ja Stockholmis. Lisaks kultuuriesindajatele tutvustavad Eesti kultuuri maailmale Eesti Instituudi esindused. Kultuuri rahvusvahelistumisel on oluline koostöö teistegi ametkondadega. Nii „Kultuuri arengukava 2021-2030“ kui ka teised arengukavad on seadnud eesmärgiks väärtusliku ja suure kasutajate huviga kultuuripärandi digiteerimise ja vajaduse tagada digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus ja pikaajaline säilivus. Tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digiteerimine Eesmärk: Kultuuri kättesaadavus ja rahvusvaheline konkurentsivõimelisus on suurenenud. Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2023) (2024) (2025) (2026) (viimane teadaolev tase) Pikaajalise säilimise digitaalarhiivide maht (TB) Allikas: Rahvusraamatukogu, 8202,8 17012 18920 20840 22 700 Rahvusarhiivi, MuISi ja ERRi digitaalarhiiv (2021) Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti, mis väärivad digiteerimist. Kultuuripärandit digiteerivad asutused lähtuvad töövoo planeerimisel oma ressursist ja konkreetse asutuse kollektsioonide vastu üles näidatud huvist. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018– 2023“ tegevuskavaga seati riigi üldised prioriteedid kultuuripärandi digiteerimisel ning pandi alus valdkondade vahelisele koostööle. Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik Eesti mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ning uuendada mäluasutuste digitaalse pikaajalise säilitamise taristut. Laialdane valdkondadeülene koordineeritud ja rahvusvahelistele standarditele tuginev digiteerimine aitab vältida digiteerimise ja pikaajalise digitaalse säilitamise dubleerimist, toetab koostööd ja töövoogude optimeerimist. Tegevuskava pani aluse tugevale valdkondadevahelisele koostööle kultuuripärandi digiteerimisel, kättesaadavaks tegemisel ja pikaajalisel säilitamisel. Ühiselt panustades on massdigiteerimisega saavutatud ressursisääst ning dubleerimine on viidud miinimumini. Tegevuskava osaks on 13 44 digiteerimisprojekti, millest kaks esimest – dokumentide ja esemete digiteerimine – on edukalt lõppenud. Ülejäänud dokumentide, trükiste, esemete, fotode ja filmide digiteerimisprojektid lõppevad 2022. ja 2023. aasta jooksul. Digiteeritud pärand saab kõigile huvilistele kättesaadavaks läbi valdkondlike digitaalarhiivide ja portaalide. Tegevuskava raames on läbi viidud kaks väga olulist analüüsi: „Pikaajalise säilitamise infosüsteemi ärianalüüs“ ja „Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüs“. Eesti Rahvusraamatukogu on arendamas üleriigilist e-laenutuse lahendust, Muinsuskaitseamet koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega on arendamas muuseumide infosüsteem MuIS ning Eesti Rahvusringhääling ja Rahvusarhiiv peegeldavad teises geograafilises asukohas lindirobotitel paiknevaid arhiive. Tegevuskava raames digiteeritud kultuuripärandit on võimalik taas- ja ristkasutada nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel, luues kasutusvõimalusi eri valdkondades ning digitaliseerides teenuseid – alates meedia- ja mängusektorist, loomemajandusest (nt disain, käsitöö), turismist (nt liitreaalsuse rakendused) ning lõpetades hariduse ja teadusega (õppetöö, teadus- ja uurimistegevusega seotud infosisu, innovaatiliste haridusrakenduste, digiõpikute jms teostamine, kultuuriajaloo uurimine uute digitaalsete meetoditega), mis omakorda suurendab kasutajate rahulolu erinevate (e-)teenustega ning tõstab Eesti konkurentsivõimelisust. Digiteerimine on üks paremaid ja osadel juhtudel ka ainuke vahend tagamaks, et pärand on säilitatud selleks kõige sobivamate vahenditega ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele. Digitaalse kultuuripärandi koordineeritud pikaajaline säilitamine, sh väljaspool Eestit on eriti oluline Eesti kultuuri säilimiseks julgeolekukriisides või õnnetuste puhul. Praegu kõiki pärandivaldkondi terviklikult haarav digisisu Eestis puudub. Uue ja aina olulisemana teemana tuleb ka Eestil asuda tegelema 3D digiteerimise teemaga lähtuvalt sellekohastest Euroopa Komisjoni soovitustest, mis seab ka konkreetsed eesmärgid kultuuripärandi, sh ehituspärandi digiteerimiseks 3D formaadis. 3D digiteerimine võimaldab kultuuripärandit oluliselt paremini dokumenteerida, säilitada, tutvustada ja uurida, kuid seni on selline digiteerimine Eestis toimunud mittesüsteemselt ning selle digiteerimine ja hoiustamine vajab olulist täiendavat rahastust. Arenguvajadused • Elluviimisel on “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023" tegevuskava digiteerimisprojektid, kuid hetkel puudub üleriigiline plaan ja visioon kultuuripärandi valdkondadeüleseks koordineeritud digiteerimiseks alates 2024. aastast. Väljaspool tegevuskava sõltub kultuuripärandi digiteerimine suuresti asutuse ressurssidest ja kasutajate tellimustest ning see võib tekitada olukorra, kus digiteerimine on killustunud, esineb dubleerimist ja ressursside ebaefektiivset kasutamist. Uue tegevuskava loomine aitab ressursisäästlikult digiteerida erinevate valdkondade kultuuripärandit tervikuna sarnasest ajaperioodist ning teha Eesti mäluasutuste kogudes olevast kultuuripärandist digitaalselt kättesaadavaks 2023. aastaks 33% ning 2029. aastaks 45%. • Täna puudub tänapäevane ja kasutajate vajadustele vastav lahendus mäluasutuste üleselt digitaalse sisu koondamiseks. Digitaalne kultuuripärand on kättesaadav killustatult väga paljudest erinevatest portaalidest. Andmete kvaliteet on ebaühtlane ja kasutusel on erinevad standardid. Digitaalne kultuuripärand peab olema kasutajate vajadusi ning soove arvestades lihtsasti ligipääsetav ja kasutatav. • Lahendamata on digitaalse kultuuripärandi pikaajaline säilitamine. 2018. aastal viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbi pikaajalise säilitamise arhitektuuri ärianalüüsi. Analüüsist selgus, et pikaajalise säilitamise tingimustele vastavad vaid kaks mäluasutust (Rahvusarhiiv ja Eesti Rahvusraamatukogu) ja üks süsteem (Muuseumide Infosüsteem MuIS). 45  • 3D digiteerimise vajaduste täpseks hindamiseks ja tegevuste planeerimiseks on vaja läbi viia 3D digiteerimise võimekuse ja ohuhinnangu analüüs, et selgitada välja ohustatust põhjustavad tegurid ning anda lähtuvalt hinnang igale mälestisele ja museaalile. Kuigi mõningate mälestiste ja museaalide puhul on ohustatus selgelt teada, on kogu ülevaate saamiseks vaja täiendavat infot. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimine, eesmärgiga teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik ehk 33% Eesti mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ning uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut. • Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavuse infosüsteemi analüüsi tulemustele toetudes mäluasutuste ülese kultuuripärandi kättesaadavuse parandamine. Fookuses peavad olema digitaalse kultuuripärandi kasutajate ja mittekasutajate ootused ning vajadused. • Digitaalse kultuuripärandi pikaajalise säilitamise teenuse korrastamine. Ettepanekud pikajalise säilitamise korraldamiseks ja rahastamiseks teeb kultuuriministri nõuandev kogu - Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu. • Mäluasutuste ühiste ontoloogiate loomise, kasutajate kaasamise, digiainese kättesaadavuse laiendamise, andmete kvaliteedi parandamise, ehituspärandi ja fotopärandi digiteerimisvajaduse ja -võimekuse analüüsimine. • Kultuuripärandi digitegevuskava 2.0 ettevalmistamine ja elluviimine, eesmärgiga teha 2029. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 45% Eesti mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist, parandada digitaalse kultuuripärandi kättesaadavust kasutades innovaatilisi lahendusi ja tehnoloogiaid ning jätkata mäluasutuste koostööd pikaajalise digitaalse säilitamise taristu arendamisel. Lisaks dokumendi-, trükise-, eseme-, foto- ja filmipärandi 2D digiteerimisele alustatakse koordineeritult ka eseme- ja ehituspärandi 3D digiteerimist. Tegevus 3.2. Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine Eesmärk: Aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia edendamisele ja Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele, samuti aidata kaasa Eesti aktiivsele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eesti huvide kaitsele. Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2023) (2024) (2025) (206) (viimane teadaolev tase) Eesti kultuuri rahvusvaheline haare, riikide arv 25 25 25 25 25 Allikas: Kultuuriministeerium (2021) 46  Eesti aktiivne osalus rahvusvahelistes organisatsioonides Eesti huvid on Eesti huvid Eesti huvid Eesti Eesti poliitikate kujundamisel ja kaitstud on kaitstud on kaitstud huvid on huvid on vastavus Eesti huvidele (2021) kaitstud kaitstud Allikas: Kultuuriministeerium Eestis on kultuurivaldkonna välissuunalise suhtluse peamised koordineerijad ja toetuste andjad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, aga koordineerijatena ka kultuurivaldkonna arenduskeskused. Rahvusvaheliste projektide jaoks annab riik toetusi nii taotlusvooru kaudu kui ka otsetoetusi valdkondlikele arenduskeskustele, toetades projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks kaasrahastab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte. Euroopa Liidu programmi „Loov Euroopa“ rakendamiseks sõlmitakse lepinguid Euroopa Komisjoniga ja programmi Eesti infopunktidega. Kultuuriministeeriumi koosseisus on eraldi üksusena UNESCO ERK, mille peamisteks ülesanneteks koordinatsioon UNESCO ja Eestis organisatsiooni tegevusega seotud organisatsioonide, asutuste ning isikute vahel. Eesmärk on ka luua võimalused Eesti haridus-, teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele olla UNESCO tööga seotud. Arenguvajadused • Kultuuriministeeriumi kultuuri rahvusvahelistumise ja multilateraalse rahvusvahelise koostöö põhimõtete rakendamine ja vajadusel ajakohastamine. Välissuhtluse rahastamise aspektid vajavad analüüsi, et kultuuri rahvusvahelistumisele paremini ja täpsemalt sihitatult kaasa aidata. Analüüs hõlmab rahvusvaheliste projektide toetamise põhimõtted, sh taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“, riikidevaheliste kultuurikoostöölepete, kultuuriesindajate projektide ning ministeeriumi haldusala asutuste rahvusvahelistumise rahastamist ning vastavate protsesside korrastamist. • Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ projektide riigipoolse kaasrahastamise võimalused vajavad parandamist. 2020. aastal lõppenud Euroopa Liidu eelarveperiood kinnitab, et Eesti kultuurivaldkonna organisatsioonid on muutunud tõhusamaks ja rahvusvaheliselt hinnatud professionaalideks, tänu millele nad osalevad "Loova Euroopa“ kultuuri alaprogrammi projektides partnerite ja projektijuhtidena. Kaasrahastuse toetus riigilt toimib edukalt, kuid projektide arvu pidev kasv (sh juhtpartnerid) on jätnud eraldatavad summad ebapiisavaks, sest taotlusvooru eelarve maht eelarveperioodil ei ole tõusnud. Kui seniajani saab rahvusvahelises konkurentsis sõelale jäänud projekte toetada keskmiselt 40% ulatuses toetussummast, siis tulevikus võiks toetuse määr olla 60%. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • Jätkub välissuhtluse alase koostöö ja tegevuste, sh teabevahetuse korraldamine ja koordineerimine. 47  • Koostöös Välisministeeriumiga rahvuskaaslaste sideme hoidmine ja loomine Eestiga kultuuri kaudu. • Jätkub Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele kaasa aitamine taotlusvoorude ja kultuuriprojektide kaudu. • Jätkub 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna Tartu programmi toimumise rahastamisele kaasa aitamine ja korraldustöö toetamine. • Jätkub kaasaaitamine Eesti aktiivsele osalusele rahvusvahelistes organisatsioonides ning Eesti huvide kaitsele. • Jätkub UNESCO liinis ÜRO kestliku arengu ja Eesti arengukoostöö eesmärkidesse panustamine sh Aafrika suunal. Tegevus 3.3. Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Eesmärk: Ettevõtete lisandväärtus ja ekspordisuutlikkus on suurenenud. Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2023) (2024) (2025) (2026) (viimane teadaolev tase) Rahalist ja mitterahalist abi saanud ettevõtete arv 3909 (kumulatiivne 2014-2023) 3950/40022 130 250 500 (2021) Allikas: EISA, register Loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel, on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja peamise müügiargumendina kasutamise kaudu ning kus loomeettevõtjad on protsessides kesksel kohal. Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja vastavad meetmed tuginevad strateegiale „Eesti 2035“, „Eesti ettevõtluse kasvustrateegiale 2014–2020“, „Kultuuri arengukavale 2021-2030“, „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavale 2021–2035“ ning ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 ja 2021-2027 rakenduskavadele. Loomemajanduse arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Loomemajanduse sektorit kaardistatakse 4-aastase intervalliga. Viimase, 2022. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu ja kaardistuse kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86 miljardit eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust), millest eksporditulu moodustas 410,8 miljonit eurot (22% kogutulust). Loomemajanduse sektoris toodetud lisandväärtus oli 2019. aastal 606,5 miljonit eurot ja see moodustas 2,2% Eestis toodetud SKP-st (27 693 miljonit eurot). 22 Esimene näitaja on EL finantsvahendite perioodi 2014-2020 meetme osas (rakendatakse kuni 2023), teine näitaja EL finantsvahendite perioodi 2021-2027 meetme osas. 48 Sektoris tervikuna on ettevõtlikkusteadlikkus ja -aktiivsus kasvanud, äri- ja tegevusmudelid on korrastunud, kuid endiselt tegutsetakse ettevõtluses paljudel juhtudel MTÜ-na, tulud kaetakse kuludega ja kasum on väike või puudub. 40% ettevõtetest ja MTÜ-dest, kel on majandustegevus, ei kajasta töötajaid. Samas majandustegevuse aruandlus on paranenud, mis võimaldab saada täpsemat ülevaadet sektori lisandväärtusest töötaja kohta ning tulust ettevõtte ja töötaja kohta. Võrreldes 2015. aastaga on tulu töötaja kohta kasvanud 48%. 2019. aastal oli loomemajanduse sektoris lisandväärtus töötaja kohta 23 000 eurot. Jätkuvalt on oluline loomeettevõtjate ekspordipotentsiaali suurendamine ja ekspordi- ning innovatsioonivõimekuse järjepidev arendamine. Siinjuures tuleb eristada sektoris tegutsevate isikute, ettevõtete ja organisatsioonide eesmärke. Sektori kaardistuse raames 2021. aastal läbi viidud küsitlusest ilmnes, et 28% loomeettevõtjatest näeb enda rolli eelkõige Eesti riigile tuntuse ja kuvandi loojatena, ligikaudu 70%-l vastanutest olid esikohal ärilised eesmärgid. Arenguvajadused • Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate loovisikute, loomeettevõtjate ja organisatsioonide suutlikkus muutlikes oludes toime tulla ja võimekus turutingimustes iseseisvalt tulu teenida on teguriteks, mis aitavad tagada elujõulist, avatud ja mitmekesist kultuuriruumi ning suurendada sektori sotsiaalmajanduslikku mõju. Seega kaasneb vajadus kaasajastada ja muuta seniseid äri- ja tegevusmudeleid, arendada ettevõtet või organisatsiooni tervikuna, tegeleda pidevalt toote- ja teenusearendusega ning kasutada uudseid tehnoloogiaid ja IT lahendusi. Loovust kui kompetentsi on võimalik kasutada ühiskonna väljakutsete lahendamiseks eeldusel, et osatakse teha õigeid väärtuspakkumisi. • Projektipõhine rahastus soosib ettevõtete ja organisatsioonide lühiajalisust, finantsvõimekus on madal ja investoritele ning kaasrahastajatele seega mitteatraktiivne. Ettevõtete ja organisatsioonide kestlikkuse ning finantssuutlikkuse tagamiseks peab kogu kultuuri- ja loomesektori valmisolek erinevate finantsinstrumentide (sh garantiimeetmete) kasutamiseks ja erainvesteeringute kaasamiseks suurenema. • Sektori konkurentsivõime suurendamiseks nii sise- kui välisturul on vajalik ettevõtete ja organisatsioonide süsteemne ja järjepidev koostöö ning valmisolek teha strateegilist koostööd teiste sektorite ettevõtete ja organisatsioonidega. Eesti toodete ja teenuste ekspordile aitab kaasa riigi parem tuntus maailmas ja positiivne kuvand ning selles on kultuuri- ja loomesektoris tegutsejatel kanda muuhulgas strateegiline oluline roll. • Ettevõtlusega alustamise tugisüsteem toimib, kuid tugiteenuste kvaliteet ja regionaalne kättesaadavus ning teenuste vastavus eri arenguetappides olevate loomeettevõtjate vajadustele vajab pidevat tähelepanu. Nii alustavate kui kasvuvõimeliste tegutsevate loomeettevõtete toetamine peab olema integreeritud üldisesse ettevõtluse tugisüsteemi, mille kaudu tekiks sektorite vaheline sünergia ja suureneks meetmete tõhusus ning koosmõju. Oluline on soodustada valdkondlikke, sektorite üleseid, regionaalseid ning koostöös teadus- ja arendusasutustega elluviidavaid algatusi, mis pakuvad innovaatilisi lahendusi loomemajanduse ja loomeettevõtluse edendamiseks ning erinevate sektorite koostoime suurendamiseks. Loomemajanduse arengut toetavad tugistruktuurid (inkubaatorid, kiirendid ja piirkondlikud ning valdkondlikud arenduskeskused) on endiselt suures osas finantsiliselt sõltuvad avaliku sektori (sh KOV-ide) toetusest ja ilma selleta hääbuvad. Samas on tugistruktuuride roll ettevõtjatele sageli ebaselge. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: 49  • Loomemajanduse arendamise meede on olnud rahastatud Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Euroopa Liidu 2014 - 2020 eelarveperioodi vahendid lõpevad hiljemalt 2023. aasta kolmanda kvartali lõpuks, kuid enamuse meetme tegevuste osas said vahendid kasutatud juba 2021. ja 2022. aastal. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava fondide 1%-lise ülebroneeringu raames lisandus loomemajanduse arendamise meetme eelarvesse täiendavalt 1,2 miljonit eurot, mille kasutamiseks muudeti 2021. aasta alguses meetme määrust, lisades sinna uue toetatava tegevusena ambitsioonikate ja ekspordipotentsiaali omavate loomeettevõtjate arenguplaanide elluviimise toetamise (st pikaajalist strateegilist arengut, sealhulgas uute ja senisest kõrgemat lisandväärtust loovate ärimudelite rakendamine, toodete, teenuste või tehnoloogiate väljaarendamine ja turule viimine ning personaliarendus-, müügi-, turundus-, tootmis- ja teenindusprotsesside arendamine ja rakendamine). Uue tegevuse rahastamine algas 2021. ning toetada saab vähemalt 17 kasvupotentsiaali omava loomeettevõtja arenguplaani elluviimist. • Euroopa Liidu 2021–2027 eelarveperioodil on loomemajanduse arendamine kajastatud ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava esimeses prioriteetses suunas „Nutikam Eesti“ kolmanda alaeesmärgi „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, mh tootlike investeeringute kaudu“ all. Lähtekohad, eesmärgid ja oodatavad tulemused loomemajanduse arendamiseks tulenevad eelkõige strateegiatest “Eesti 2035”, “Kultuuri arengukavast 2021-2030“ , “TAIE arengukavast 2021-2035” ning ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskavast. • Loomemajanduse arendamise meetme väljatöötamist alustati 2022. koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega, et tagada ressursside tõhusam kasutamine ning erinevate meetmete suurem koosmõju. Kuna uueks eelarveperioodiks planeeritud eelarve maht (10 mln eurot) on võrreldes eelneva perioodiga enam kui poole võrra väiksem, tuleb tegevusi täpsemalt fokusseerida ja nende elluviimise kuluefektiivsust ning tulemuslikkust parandada. Kavandatavas meetmes on neli tegevussuunda: kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ambitsioonikate VKEde arenguplaanide toetamine ja kasvupotentsiaaliga ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamine; sektori arengut toetavate tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) pakkumine; sektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine; loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ja teadmiste ning oskuste arendamine. Toetuse andmise tingimused jõustuvad 2023. aastal ning meede avaneb etapiviisiliselt alates teisest kvartalist. • Koostöö ja infovahetuse kaudu tuleb tagada, et kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonide toetamine ning nende osalemine erinevates ettevõtetele suunatud arenguprogrammides ei oleks välistatud teistes meetmetes. Siinjuures on oluline, et sektoris tegutsejad mõistaksid erinevate meetmete eesmärke ning hindaksid realistlikult oma suutlikkust konkreetsete meetmete tulemustesse panustamiseks. Tegevus 3.4. Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Eesmärk: Teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamine. 50 Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2023) (2024) (2025) (2026) (viimane teadaolev tase) Strateegilistes dokumentides on teadmistepõhise Jah kultuuripoliitikaga arvestatud, Jah Jah Jah Jah jah/ei (2021) Allikas: Kultuuriministeerium Kultuuriministeerium on teadus- ja arendustegevuste raames üsna pikalt piirdunud peamiselt poliitika kujundamiseks vajalike uuringute tellimisega, mille rahastus on planeeritud valdkonna tegevuste osana. Alates 2022. aastast on aga võetud selge suund laiemalt humanitaarvaldkonna teadus- ja arendustegevuse toetamisele, rakendades loovuurimuse taotlusvooru ning taotledes vahendeid piloteerimaks „Elujõulise Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi“. Tegevustoetuste kaudu on samuti rahastatud valitsemisala asutusi, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega vastavalt oma põhiülesannetele (nt muuseumid, raamatukogud ja rahvakultuuri ning vähemal määral teiste valdkondade asutused). Arenguvajadused • Mida väiksem on riigi kultuuriruum, seda rohkem sõltub see avalikust toetusest ja erinevatest ühiskonnamuutustest. Enamat tähelepanu vajab kultuuri regionaalne kättesaadavus ja loomevaldkondade järelkasvu tagamine. Teadus- ja arendustegevuse tuge vajatakse muuhulgas loomealade katusorganisatsioonide, eriala- ja loomeliitude ning arenduskeskuste mõju uurimisel siseriiklikus ja rahvusvahelises kontekstis, et selgitada välja nende toimimismudelite funktsionaalsed ja dünaamilised arenguvõimalused. Puuduvad ka õigusruumi ja investeeringuvajaduste analüüsid, seniste meetmete ja toetuste mõju-uuringud ning võimaliku majandusmõju ja valdkondliku mõju prognoosid. Olulised märksõnad on avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, juurdepääs kultuurile ning olemasolevate teenuste ja toetuste mõju-uuringud. • Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse tõhusamaks ning paremaks kujundamiseks tuleb tagada valdkondliku teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkus, rahastada teadus- ja arendustegevuse projekte, mis viivad kokku kultuurivaldkonda teiste valdkondadega (nt interdistsiplinaarne tehisintellekti rakendamine kultuurivaldkonnas ERRis, muuseumides, raamatukogudes). Vajalik on osaleda rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuste koostööprojektides, et toetada Eesti teadlaste rahvusvahelist teadus- ja arendustegevust ning viia jooksvalt läbi valdkondlikke rakendusuuringuid, et kujundada ja rakendada valitsemisala poliitikaid ja parimaid praktikaid. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: • Eesti kultuuri kestlikkuse suurendamine läbi Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse, mille tulemusena suureneb valdkonna poliitika kujundamise ja rakendamise teadmistepõhisus ja mõju ühiskondlike eesmärkide saavutamisel23. 23 Tegevus eeldab lisarahastust. 51 • Loovuurimuse toetusmeetme rakendamine. • Ennekõike humanitaarteadustele suunatud „Elujõulise Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi“ rakendamine 2023-2026 • Põhikooli õpilastele kultuurüritustes ja –tegevustes toetussüsteemi e Kultuuriranitsa programmi rakendamine, toetuse suurendamine ja võimaluse korral laiendamine gümnasistidele ja lasteaialastele. 52  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 01.02.2023 nr 31 Kultuuriministeeriumi 2023.–2026. aasta programmide kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 6 alusel: Kinnitan Kultuuriministeeriumi 2023.–2026. aasta programmid (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman