Toetuse osalise tagasinõudmise otsus

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 01.02.2023 nr 30 Toetuse osalise tagasinõudmise otsus Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel, kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 19 lõike 1 punkti 2 alusel ning kooskõlas kultuuriministri 14. juuni 2022. a käskkirjaga nr 104 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine““ (edaspidi taotluse rahuldamise otsus): 1. Teen otsuse nõuda MTÜ-lt Sportlik Eesti (edaspidi toetuse saaja) osaliselt tagasi projekti „Ironman Tallinn 2022“ (edaspidi projekt) toetus summas 237 615 eurot. 2. Tuginedes määruse § 19 lõikele 7 tasaarveldan punktis 1 nimetatud summast 180 000 eurot, mis võrdub sama projekti raames teise osamaksena väljamaksmisele kuuluva toetuse summaga ning määran tagasimakstavaks summaks 57 615 eurot. 3. Tunnistan osaliselt, punktis 1 nimetatud summa ulatuses, kehtetuks taotluse rahuldamise otsuse punkti 1. 4. Tuginedes määruse § 19 lõikele 5 tuleb toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast toetuse andjale tagasi toetus summas 57 615 eurot. Toetus tuleb tagasi kanda Rahandusministeeriumi pangakontole1 viitenumbriga 2800047436 ning selgitusse märkida: „kultuuriministri 14.06.2022 käskkirja nr 104 toetuse osaline tagastamine“. 5. Toetuse tagasinõude faktiline ja õiguslik alus. Toetuse saaja esitas 11. mail 2022 Kultuuriministeeriumile taotluse projekti elluviimiseks summas 700 000 eurot. Kultuuriministeerium vaatas taotluse läbi, tunnistas taotleja ja taotluses kavandatavad tegevused taotlusvooru tingimustele vastavaks ning rahuldas taotluse osaliselt summas 600 000 eurot. Määruse § 17 lõike 2 kohaselt makstakse toetus välja osade kaupa. Kuni 75% toetusest makstakse ettemaksena toetuse saaja esitatud maksetaotluse ja ettemakse prognoosi alusel 1 SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22)  enne kulude abikõlblikkuse tõendamist. Ülejäänud osa toetusest makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 3 kohaselt eraldab toetuse andja toetuse saajale 420 000 eurot määruse § 17 lõike 2 kohaselt ettemaksena ning teine osamakse tehakse maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist ja lõpparuande kinnitamist. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 3 kohaselt esitab toetuse saaja projekti lõpparuande koos kuludokumentidega ning projekti raames toetatud sündmuse majandusliku mõju analüüsiga hiljemalt 15. novembril 2022. Toetuse saaja esitas projekti lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi toetuse andjale 21. detsembril 2022. Määruse § 3 lõike 2 kohaselt peab toetuse andmise tulemusena riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu olema vähemalt võrdne toetuse 1,2-kordse suurusega. Toetuse saaja peab maksutulu tõendama majandusliku mõju analüüsi kaudu. Määruse § 3 lõike 1 kohaselt arvestatakse täiendavat maksutulu rahvusvaheliste kaaskorraldajate ja välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning välisosalejate ja väliskülastajate Eestis tehtud kuludelt. Toetuse saaja esitatud lõpparuande ja Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusliku mõju analüüsi kohaselt olid välisosalejate ja -külaliste tehtud kulud arvestuslikult 2,8– 3,5 miljonit eurot. Välisosalejate ja -külaliste kulutustelt laekus Eesti riigile maksutulu arvestuslikult 434 863 eurot (313 969 eurot välisosalejate ja nende kaaslaste kulutustelt, 120 694 eurot välisriikide kodanike osavõtutasudelt ning 200 eurot rahvusvaheliste sponsorite toetusest), mille kohaselt on võimalik projekti toetada maksimaalselt 362 385 euroga. Kõige suurem erinevus võrreldes taotluses planeerituga oli välisosalejate ja nende kaaslaste arvus ja päevastes kulutustes. Taotluses planeeriti 2128 välisosalejat ja 4682 nende kaaslast, kes kulutavad Eestis keskmiselt vastavalt 231 ja 179 eurot päevas. Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusliku mõju analüüsi ja toetuse saaja esitatud aruande kohaselt saabus Eestisse 1161 välismaalast ja 1858 nende kaaslast, kes kulutasid siin 140,7 eurot päevas. Määruse § 19 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks mh, kui määruse § 3 lõikes 2 nimetatud tulemust ei saavutata. 6. Toetuse saaja selgitused. Lõpparuandes toob toetuse saaja välja, et ürituse majanduslik mõju jäi oluliselt väiksemaks Ukrainas toimuva sõja tõttu. Vahetult enne võistlust oli registreerunud 1661 välismaalast (ei sisalda Venemaalt ega Valgevenest registreerunuid), kuid kohale saabus nendest 1161. Kuna vähenes välisosalejate arv, vähenes seetõttu ka kaaslaste arv ja üritusega kaasnev majanduslik mõju. Taotlust esitades loodeti, et Vene ja Valgevene sportlased suudetakse asendada teiste riikide sportlastega. Kahjuks oli Eestist tekkinud välismaailmas kuvand kui potentsiaalselt ohtlikust sihtkohast. Paljud välisriikide sportlased esitasid meili teel ja sotsiaalmeedia  kaudu küsimusi selle kohta, kas võistlus ikka toimub ja kas Eestisse on turvaline reisida. Vastati, et Eestis on olukord rahulik. Samuti tekkis tõrkeid lennupiletite muretsemisel Eestisse, sest mitmed lennuliinid ja lennujaamad ei olnud võimelised teenindama jalgratastega tekkivat lisapagasit. Mitmed võistlejad olid sunnitud seetõttu oma reisiplaanid katkestama. 7. Kultuuriministeeriumi seisukoht. Määruse § 20 lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja tagama kõikide määruses sätestatud kohutuste täitmise, sh aruande tähtaegse esitamise ja tulemuse saavutamise. Tuginedes toetuse saaja hilinemisega esitatud lõpparuandele, sh selles toodud selgitustele, ei ole toetuse saaja tulemusi saavutanud ettenähtud mahus, mistõttu on toetuse saaja rikkunud toetuse saamise tingimusi. Kohustuste täitmata jätmine on faktiküsimus, mis toob kaasa õiguses ette nähtud tagajärje, antud juhul toetuse tagasinõudmise. Määruse § 19 lõige 2 sätestab õiguslikud alusel, millele tuginedes on võimalik toetuse tagasinõudmise otsus tegemata jätta. Toetuse saaja esitatud rikkumise põhjendusi ei saa toetuse andja leevendava asjaoluna arvestada. Tulenevalt ülaltoodud asjaoludest ja tuginedes määruse § 19 lõike 1 punktile 2 vähendatakse toetuse osalise tagasinõudmise otsuse tegemisel toetust 237 615 euro ulatuses, tasaarveldades 180 000 eurot sama projekti raames teise osamaksena väljamaksmisele kuuluva toetuse summaga ning määratakse toetuse saajalt tagasimakstavaks summaks 57 615 eurot. Toetuse saaja on määruse § 14 lõike 2 kohaselt ära kuulatud ning vastuväiteid ei esitanud. 8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käesoleva käskkirja peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 kalendripäeva jooksul, arvates käskkirja teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman