Vastus

Riina Solman Teie 05.01.2023 nr 1.1-10.1/108-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 01.02.2023 nr 1-12/31-2 Eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab rahandusministri määruse „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu järgmiste märkustega. 1. Kultuuriministeeriumi hinnangul on võimalik sellest meetmest toetada ka liikumisvõimaluste loomist ja parandamist ning peame seda väga oluliseks. Kultuuriministeeriumi tellitud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Sama uuring tõestas ka selgelt, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ja täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises. Inimeste kehalise aktiivsuse tõstmiseks on Kultuuriministeerium nimetanud 2023. aasta liikumisaastaks. See on üks paljudest sammudest, et teha Eestis liikumispööre ja tõsta regulaarselt liikuvate inimeste osakaalu ühiskonnas vähemalt kahe kolmandikuni. Liikumisharrastuse edendamise seisukohalt on oluline valdkondadeülene koostöö ning näeme, et ka eelnõuga saab oluliselt kaasa aidata regulaarse liikumisharjumuse kujundamisele ning muuta elukeskkonda liikumist soosivamaks. Regulaarselt liikumisharrastusega tegelevate inimeste arvu suurendamine Eestis mõjutab positiivselt rahvatervist, tõstab tervena elatud aastate arvu ning mõjutab seeläbi positiivselt nii Eesti majandust, riigikaitset kui ka teisi valdkondi ning panustab selle kaudu ka „Eesti 2035“ eesmärkidesse. Eeltoodust tulenevalt soovime, et eelnõus ja seletuskirjas oleks läbivalt rõhutatud ka kehalise aktiivsuse olulisust. 2. Tõstatame küsimuse omafinantseeringu määrade kohta. Eelnõu kohaselt diferentseeritakse toetusi nii, et soodsama protsendiga toetussummad suunatakse madalamate majandusnäitajatega maakondadesse, milleks on Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Virumaa, et toetada nende järelejõudmist ülejäänud riigile. Meetme alt saab toetust taotleda ka projektidele, mille käigus tehakse korda linnakeskusi. Riigikantselei ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös ellu kutsutud ja Kultuuriministeeriumi toel jätkuv programm „Hea avalik ruum“ tegeleb linnakeskuste kordategemise kujul ka kogukondade koondamise ja ühtsustunde kasvatamisega, samuti kohaliku elukeskkonna ligitõmbavamaks kujundamisega, hoogustades seeläbi omakorda ettevõtlust ning vältides linnade laialivalgumist. Linnakeskuste kordategemisel saavad kõik elanikud osa avalikest hüvedest. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Praegu on programmi „Hea avaliku ruum“ puhul just Kagu-Eestis juba suur töö programmi I etapis tehtud ja vaja oleks leida võimalusi, et ka mujal nõrgemaid omavalitsusi toetada. Programmi „Hea avalik ruum“ raames on juba valmis ehitatud kümme keskväljakut erinevates linnakeskustes. Samuti on toimunud 15 arhitektuurikonkurssi. Nende projektidega jätkamisel oodatakse ehituse rahastust euromeetmetest. Planeeritavatest keskväljakutest üks on Ida-Virumaal, kus eelnõu kohane omafinantseeringu määr on 30%. Ülejäänud 14 on Pärnumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Harjumaal, kus on kõigis omafinantseering selle meetme puhul 40%. Lisaks valmistatakse praegu ette veel kaheksat konkurssi, millest kaks on Ida-Virumaal ning kuus Pärnumaal, Raplamaal, Läänemaal ja Jõgevamaal. Seega on kokkuvõtlikult tegemist 23 planeeritava väljakuga, millest 20 puhul oleks omafinantseeringu nõue 40% ja vaid kolme puhul 30%. Võru-, Põlva- ja Valgamaa keskväljakud, millele laieneks selle meetme kohaselt madalam omafinantseeringu nõue, on juba programmi I etapis valmis ehitatud ja seal piirkondades praegu uusi keskväljakuid ei planeerita. 40% omafinantseeringu võimekus on vaid väga üksikutel tugevamatel ja majanduslikult jõukamatel omavalitsustel. „Hea avaliku ruumi“ jätkuprogramm on aga suunatud eelkõige väiksemate ja nõrgemate omavalitsuste järeleaitamiseks. Kultuuriministeerium palub leida võimalus nimetatud programmi raames planeeritavate linnaväljakute puhul madalama ehk 30% omafinantseeringu kohaldamiseks. Lisaks teeme "Hea avaliku ruumi" programmi silmas pidades ettepaneku tõsta eelnõu § 10 lõikes 2 toodud toetuse maksimaalse summa 2 000 000 eurole, lähtudes valmis ehitatud linnakeskuste eelarvete statistikast. 3. Märgime, et eelnõuga on ehituspärandi taaskasutuselevõtule antud eelistus, kuid eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas see rakendub. Palume eelnõu ja seletuskirja täpsustada. 4. Eelnõus on kasutatud termineid „rahastatav tegevus“ ja „toetatav tegevus“. Palume need läbivalt üle vaadata ja sõnastust ühtlustada. 5. Palume täpsustada meetme pealkirja. Kaaskirjas on meetme pealkiri „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused““, määruse eelnõus „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“, samas Vabariigi Valitsuse 15.12.2022 korralduses nr 350 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ on meetme nimetuseks „Regionaalareng“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Kärt Kallion 628 2248, [email protected] Johanna Jõekalda 628 2207, [email protected] Margus Klaan 628 2328, [email protected] Liina Jänes 628 2381, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected]