Kultuuriministeerium · 10. veebruar 2023
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 10.02.2023 nr 56
Kultuurimälestise ohvrikoht Taaratammik /
Tammenõmm andmete muutmine
Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 1 alusel ning arvestades § 14 lõiget 1, § 19
lõiget 2, § 20 lõiget 6 ja Muinsuskaitseameti ettepanekut:
Muudan kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“
punktiga 1730 mälestiseks tunnistatud „Ohvrikoha Taaratammik / Tammenõmm“
(kultuurimälestiste registri nr 10681; asukoht Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Iila
küla, Hiie, KÜ 90202:002:0044; Pärnahiie, KÜ 90202:002:0122; Sootalu, KÜ
90202:002:0159; Lepiku, KÜ 90202:002:0050; Teetalu, KÜ 90202:002:0052; Pärna küla,
Kunda metskond 262, KÜ 90202:002:0172) asukohta ning kehtestan mälestise piiri
vastavalt käskkirja lisale 1 ja kaitsevööndi vastavalt käskkirja lisale 2.
Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele ning korrastada mälestise
andmed kultuurimälestiste registris ja Maa-ameti kaardil.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest
Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
Kultuurimälestise andmete korrastamise asjaolud ja menetluse läbiviimine
Ohvrikoht Taaratammik / Tammenõmm (edaspidi Taaratammik) paikneb Lääne-Viru
maakonnas Iila küla ning Pärna küla piiril asuval ida-lääne suunalisel piklikul seljandikul, mida
katab rohkete tammedega segamets. Seljandiku lääneotsa looduslik ilme ja pinnas on kruusa
kaevandamisega rikutud.
Taaratammik võeti esimest korda mälestisena riikliku kaitse alla Rakvere Rajooni RSN
Täitevkomitee 21.12.1989 otsuse nr 421 punktiga 1 (numbriga 643-k). Mälestise kohta koostati
topograafiline kirjeldus „Ohverdamiskoht „Taara tammik“ e „Tammenõmm“ – II. aastatuhat; Iila
küla, Ellukivist – 500 m Mahu pool, Iila-Mahu tee läänepervelt algav, kuni 500 m pikkuselt
läände ulatuv 3-4 m kõrgune seljandik“ ning asukoht kanti ebatäpsena Viru-Nigula kolhoosi
maakasutusplaanile. Plaanile märgitud mälestise ala paikneb looduses lagedal kultuurmaastikul
ja jääb tegelikust Taaratammiku asukohast ligi 300 meetrit lõunasse. Samuti on ebatäpsed
topograafilises kirjelduses toodud mälestise kaugused teistest objektidest ja mõõdud. Pärast Eesti
Vabariigi iseseisvuse taastamist tunnistati Taaratammik kultuuriministri 01.09.1997 määruse
nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (edaspidi määrus) punktiga 1730 riiklikuks
arheoloogiamälestiseks. Mälestis kanti kultuurimälestiste registrisse numbriga 10681. Määruses
on mälestise asukohana märgitud Iila küla, ilma täpset piiri määramata. Muinsuskaitseametis
mälestiste asukohtade teabe haldamiseks 1990.–2000. aastatel kasutusel olnud arvutipõhisesse
geoinfosüsteemi (mis sai hiljem aluseks võrgupõhisele kultuurimälestiste registrile ja sellega
seotud Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele) ja sealt edasi Maa-ameti
kultuurimälestiste avalikule kaardikihile kanti 2004. aastal Taaratammiku läänepoolne osa õiges
asukohas ja ulatuses, kuid idapoolne osa u 600 meetri ulatuses jäi teadmata põhjusel kaardile
kandmata.
27.05.2014 koostas ja väljastas Muinsuskaitseamet määruse alusel mälestise kohta
kaitsekohustuse teatise, mille kaardilisa lähtus sellel ajal Maa-ameti kultuurimälestiste avalikul
kaardikihil kuvatavast ruumikujust, mistõttu saadeti kaitsekohustuse teatis ainult Taaratammiku
lääne osa omanikele.
2014. aasta sügisel koostas arheoloog Tõnno Jonuks mälestist analüüsiva eksperdihinnangu, kus
tõi välja, et mälestise kaardikuva ei hõlma kogu kultuuriväärtuslikku ja mälestise tunnustele
vastavat ala. T. Jonuks tegi ettepaneku hõlmata mälestise ala hulka kogu terviklik mäe
pinnavorm koos seal kasvava tammikuga.
Enamik pärimusteadetest samastab loodusliku pühapaiga piirkonnas kasvava (hiie)tammikuga.
Üks pärimusteade mainib ohverdamistegevust hiietammiku keskel asuval Hiiemäel – võimalik,
et minevikus on tammed kasvanud suuremal alal kui tänapäeval. Täiendavalt kinnitavad
pärimusteated ja toponüümid, et pühapaigaks on peetud ka mäe idapoolset osa, mida mälestise
alana praegu kaardil ei kuvata. Samuti ei anna mälestise ebatäpne topograafiline kirjeldus ja
kujutis maakasutusplaanil alust oletuseks, et riikliku kaitse alla võeti ainult Taaratammiku
läänepoolne osa.
Muinsuskaitseamet analüüsis piiriettepaneku asjaolusid 21.09.2020 koosolekul ning otsustas
algatada määruse muutmise menetluse mälestise piiri määramiseks.
2021. aastal toimunud paikvaatluse käigus hinnati T. Jonuksi piiriettepanekut täiendavalt
kohapeal ja saadi kinnitus, et mälestise pärimuskirjeldustele vastab ka sel ajal mälestise
kaardikuvast välja jääv mäe idapoolne osa. Samuti tuvastati, et mälestise tähis asub maastikul
mälestise kaardile kandmata osas. Lisaks täheldati, et seljandiku idaosa looduslik seisund on hea
ja ida-lääne suunaline mägi moodustab ühtse terviku. Eelnevast lähtudes on vajalik mälestise
piiri korrigeerida.
Kultuuriministri 21.02.2022 käskkirja nr 36 „Kultuurimälestiste nimetuste muutmine ja mälestise
liigi lisamine“ lisa 1 punktiga 89 korrigeeriti mälestise nimetust, lisati arheoloogiamälestisele
täiendav mälestise liik „ajalooline looduslik pühapaik“ ning tehti leevendus haljastustööde
loakohustuse kohta.
11.07.2022 ja 13.09.2022 tutvustas Muinsuskaitseamet mälestise andmete muutmise eelnõu
viiele eraomanikule ja kahele äriühingule, kelle kinnistutele jääb mälestis ja/või mälestise
kaitsevöönd, Riigimetsa Majandamise Keskusele, kes on kinnistu Kunda metskond 262 valdaja,
ning Viru-Nigula Vallavalitsusele. Arvamust avaldas ainult Pärnahiie kinnistu omanik, kes küsis
täpsemat selgitust, kuidas piirangute kehtestamisel kompenseeritakse majandustegevusest
saamata jääv tulu. Muinsuskaitseamet selgitas 08.08.2022 saadetud vastuskirjas, et Pärnahiie
kinnistul kehtivad kitsendused käskkirja vastuvõtmise järel ei muutu ja võimalik
majandustegevuse piirang selgub juhul, kui omanik esitab tööde tegemise loataotluse või teatise.
Täiendavalt toodi välja, et Muinsuskaitseametilt saab küsida toetust mälestise säilimiseks, kuid
ametil puudub toetusmehhanism mälestise või kaitsevööndi alal maa sihtotstarbelise kasutuse
piirangute tõttu saamata jääva tulu hüvitamiseks.
Mälestise piir
Mälestise piiri määramisel on lähtutud pärimuslikest andmetest ja Hiiemäe pinnavormi ulatusest,
mis kattub pühaks peetud tammiku kasvukohaga. Mäe lääneotsa, mis on kruusa kaevandamisega
rikutud, mälestise alasse ei arvata. Mäe läänepoolses osas mälestise piir kaardil varem kuvatuga
võrreldes ei muutu. Ida osas kantakse kaardile pinnavormist ja tammiku ulatusest lähtuv maa-ala,
mis vastab ohvrikoha reaalsele ulatusele maastikul. Mälestise kagupiiril, kus paiknev
Unukse-Iila tee ja Kunda metskond 262 katastriüksuse piir kattub mäe jalamiga, jälgib mälestise
piir katastriüksuse piiri. Mälestise alasse hõlmatakse Eesti Vabariigile kuuluv katastriüksus KÜ
90202:002:0172 (Viru-Nigula vald, Pärna küla, Kunda metskond 262), kuhu mälestise ala ja
kaitsevöönd ulatusid enne vähesel määral.
Mälestise alal kehtivad muinsuskaitseseaduse § 52 lõigete 1, 3 ja 5 nõuded, mis sätestavad, et
ajaloolise loodusliku pühapaiga ja arheoloogiamälestise alas on kooskõlastuse või
loakohustuslikud tegevused kinnistu piiride muutmine, maa sihtotstarbe muutmine, ehitamine,
kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud tööd ning
maapinna ettevalmistamine metsaseaduse mõistes.
Kaitsevöönd
Määruse punktiga 1730, millega looduslik pühapaik mälestiseks tunnistati, mälestisele
kaitsevööndit ei kehtestatud. 1997. aastal kehtinud muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391)
§ 25 kohaselt oli mälestise kaitsevöönd 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või
piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei olnud märgitud teisiti. Seega tekkis
kaitsevöönd seaduse ja mälestiseks tunnistamise õigusakti koostoimes. Seadusest lähtudes kanti
juba esialgu Maa-ameti kultuurimälestise kaardile mälestise ala koos 50 meetri laiuse
kaitsevööndiga.
Kaitsevööndi eesmärk on tagada nii kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas kui
ka kinnismälestise vaadeldavus. Kultuurimälestiseks tunnistatud ajaloolisi looduslikke
pühapaiku ümbritseb üldjuhul 50 meetri laiune kaitsevöönd, mis valdavalt on taganud nende
kaitse. Taaratammikut ümbritseval alal, kus kaitsevöönd on olnud kuvatud, on see eesmärgi
täitnud. Praegu kehtivast muinsuskaitseseadusest kaitsevööndi ulatust ei tulene, selle määramine
otsustatakse, kaaludes vajalikkust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. Arvestades
senist praktikat ja kogemust, on 50 meetrine kaitsevöönd enda eesmärki täitnud, mistõttu on
sellest lähtutud ka käesoleval juhul kaitsevööndi määramisel.
50 meetri laiune kaitsevöönd mälestist ümbritseval metsaalal on piisav ja põhjendatud, et kaitsta
ohvrikohta tuulemurru eest ja tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas.
50 meetri laiune kaitsevöönd mälestist ümbritseval lagedal heinamaal on vajalik ohvrikohale
avanevate vaadete säilitamiseks. 50 meetri laiusest kaitsevööndi alast on erandina välja arvatud
Taaravainu kinnistu koos taluga (KÜ 90202:002:0170) mälestise idaotsa põhjaservas. Tegemist
on ainsa elamumaa sihtotstarbega kinnistuga mäe jalamil, millele ulatuks kaitsevöönd vähesel
määral ja millel võimalikud teavituskohustuslikud tööd (ehitamine, raietööd, kaevetööd jm) ei
muudaks ohvripaiga väljakujunenud keskkonda.
Kaitsevöönd ulatub järgmistele kinnistutele: Hiie (KÜ 90202:002:0044), Pärnahiie (KÜ
90202:002:0122), Sootalu (KÜ 90202:002:0159), Ojapõllu (KÜ 90202:002:0161), Lepiku (KÜ
90202:002:0050), Teetalu (KÜ 90202:002:0052), Kunda metskond 262 (KÜ 90202:002:0172),
Unukse-Iila tee (KÜ 90201:001:0427), Kunda metskond 261 (KÜ 90202:002:0155), Kunda
metskond 177 (KÜ 90202:002:0168), Sillasoo (KÜ 90202:002:0065).
Mälestise kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseaduse § 58 lõike 1–3 nõuded, mis sätestavad,
et kooskõlastuse või teavitamiskohustuslikud tegevused on ehitamine, kõrghaljastuse rajamine,
raie-, kaeve- ja pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud tööd ning maapinna ettevalmistamine
metsaseaduse mõistes.
Muinsuskaitse Nõukogu vaatas eelnõu 10.01.2023 koosolekul läbi ja nõustus
Muinsuskaitseameti ettepanekuga andmete muutmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Lisa 2
kultuuriministri 10.02.2023 käskkirja nr 56
„Kultuurimälestise ohvrikoht Taaratammik / Tammenõmm andmete muutmine“ juurde
Mälestise kaitsevööndi koordinaadid:
Nr X Y 43 6598344,722 651728,861
1 6598564,268 650716,2845 44 6598345,196 651715,3621
2 6598655,848 650767,1245 45 6598361,54 651620,4815
3 6598663,405 650772,276 46 6598381,787 651373,0915
4 6598669,897 650778,7178 47 6598382,32 651368,8343
5 6598675,106 650786,2342 48 6598466,97 650868,1843
6 6598678,86 650794,5738 49 6598467,276 650866,542
7 6598681,032 650803,4576 50 6598491,006 650750,022
8 6598681,549 650812,5884 51 6598493,728 650741,0565
9 6598680,395 650821,6607 52 6598498,074 650732,7561
10 6598500,58 651632,8605 53 6598503,893 650725,4125
11 6598544,483 652048,7462 54 6598510,98 650719,2834
12 6598526,35 652138,78 55 6598519,086 650714,5841
13 6598554,294 652141,818 56 6598527,926 650711,4796
14 6598560,762 652203,1063 57 6598537,191 650710,079
15 6598560,962 652211,1288 58 6598546,554 650710,4313
16 6598559,875 652219,0798 59 6598555,686 650712,5243
17 6598550,825 652260,2854 60 6598564,268 650716,2845
18 6598547,902 652269,3571 61 6598511,04 652208,2543
19 6598543,312 652277,7095 62 6598450 651630
20 6598537,219 652285,039 63 6598631,58 650810,84
21 6598529,847 652291,0795 64 6598540 650760
22 6598521,463 652295,6113 65 6598516,27 650876,52
23 6598512,371 652298,4699 66 6598431,62 651377,17
24 6598502,901 652299,5513 67 6598411,192 651626,7772
25 6598493,399 652298,8162 68 6598394,47 651723,85
26 6598484,209 652296,2915 69 6598396,27 651741,72
27 6598475,664 652292,0688 70 6598391,56 651793,95
28 6598468,077 652286,3015 71 6598393,22 651832,19
29 6598461,721 652279,1992 72 6598393,8 651837,26
30 6598456,828 652271,0199 73 6598396,163 651857,6791
31 6598381,073 652111,6025 74 6598406,12 651945,25
32 6598377,013 652098,9365 75 6598413,34 652017,9811
33 6598364,119 652026,7755 76 6598426,233 652090,1422
34 6598363,59 652022,9807 77 6598501,989 652249,5596
35 6598356,312 651950,5594 78 6598511,04 652208,2543
36 6598346,486 651863,3606
37 6598344,128 651843,0388
38 6598343,538 651837,9833
39 6598343,248 651834,336
40 6598341,606 651796,0945
41 6598341,762 651789,4593
42 6598346,043 651741,9825
Lisa 1
kultuuriministri 10.02.2023 käskkirja nr 56
„Kultuurimälestise ohvrikoht Taaratammik / Tammenõmm andmete muutmine“ juurde
Mälestise piiri koordinaadid:
Nr X Y
1 6598540,00 650760,00
2 6598631,58 650810,84
3 6598450,00 651630,00
4 6598511,04 652208,35
5 6598501,99 652249,56
6 6598426,23 652090,14
7 6598413,34 652017,98
8 6598406,03 651945,26
9 6598396,16 651857,68
10 6598393,79 651837,26
11 6598393,20 651832,19
12 6598391,56 651793,95
13 6598396,27 651741,72
14 6598394,47 651723,85
15 6598411,19 651626,78
16 6598431,62 651377,17
17 6598516,27 650876,52
18 6598540,00 650760,00