Integratsiooni Sihtasutuse põhikirja muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 10.02.2023 nr 51 Integratsiooni Sihtasutuse põhikirja muutmine Sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 alusel muuta Integratsiooni Sihtasutuse põhikirja järgnevalt: 1. Sõnastada põhikirja punkt 1.5.1 järgmiselt: „erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumist, sh kohanemist toetavate tegevuste elluviimine;“. 2. Sõnastada põhikirja punkt 1.5.2 järgmiselt: „Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine.“. 3. Sõnastada põhikirja punkt 1.7 ja selle alapunktid 1.7.1–1.7.8 järgmiselt: „Oma põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks Sihtasutus: 1.7.1. kogub, vahendab, avaldab ja levitab lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna teavet; 1.7.2. valmistab ette ja tellib lähteuuringuid, korraldab nõupidamisi, konverentse, seminare ja teisi üritusi lõimumis-, sh kohanemisalase teabe vahendamiseks ja levitamiseks ning Eesti elanike huvide ja hoiakute väljaselgitamiseks; 1.7.3. korraldab abi-, õppe- ja teabematerjalide koostamist ja kirjastamist, annab välja trükiseid, osutab tasulist ja tasuta koolitus- ja täiendõppe ning nõustamisteenust; 1.7.4. töötab välja lõimumis-, sh kohanemisalaseid projekte ning viib need ellu; 1.7.5. annab tagasipöördujatele tagasipöördumistoetusi ja nõustab neid tagasipöördumistoetuse taotlemisel ja teistes kohanemisalastes küsimustes; 1.7.6. abistab ja nõustab lõimumis-, sh kohanemistegevuste elluviimisega seotud asutusi programmide ja projektide ettevalmistamisel ning rakendamisel; 1.7.7. osaleb kohalikes ja rahvusvahelistes koostööprogrammides ja -projektides teiste organisatsioonidega nii kodu- kui välismaal; 1.7.8. koordineerib ja rakendab Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide kinnitatud programme, sh välismaalaste seaduse §-s 1211 viidatud kohanemisprogrammi;“. 4. Sõnastada põhikirja punkt 2.5 järgmiselt: „2.5. Sihtasutuse juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui Sihtasutuse juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu Sihtasutuse asutaja nõusolekul juhatuse liikme avalikku konkurssi korraldamata.“. 5. Täiendada põhikirja punkti 2.13 kolmandat lauset pärast sõna „kuutasu“ järgmiselt: „, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.“. 6. Täiendada põhikirja punktiga 2.15 ja sõnastada see järgmiselt: „2.15. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.“. 7. Asendada põhikirja punktis 3.10 sõna „aseesimees“ sõnadega „tema volitatud isik“. 8. Täiendada põhikirja punkti 3.12 järgmiselt: „Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida, sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.“. 9. Sõnastada põhikirja punkti 3.13 viies lause järgmiselt: „Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõike 3 alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja protokolli vormi kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud.“. 10. Sõnastada põhikirja punkt 3.17 järgmiselt: „3.17. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu esimees või tema volitatud isik saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui nõukogu liige nimetatud tähtaja jooksul ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Nõukogu liikmete esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.“. 11. Sõnastada põhikirja punkti teine lause 3.20 järgmiselt: „Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud.“. 12. Sõnastada põhikirja punkti esimene lause 3.21 järgmiselt: „3.21. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks Sihtasutusega on enne vajalik kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolek.“. 13. Täiendada põhikirja punkti 4.9 järgmiselt: „Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib Sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.“. 14. Sõnastada põhikirja punkt 4.11 järgmiselt: „4.11. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on Sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.“. 15. Jätta põhikirja punktist 5.3 välja sõnad „hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist“. 16. Sõnastada põhikirja punkt 5.5 järgmiselt: „5.5. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.“. 17. Sõnastada põhikirja punkt 5.51 järgmiselt: „5.51. Koos aruandega kinnitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 2.13 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“. 18. Täiendada põhikirja punktiga 5.52 ja sõnastada see järgmiselt: „5.52. Kui Sihtasutus vastab audiitortegevuse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud tingimustele, rakendab Sihtasutus juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes.“. 19. Võttes arvesse käskkirja punktides 1–18 nimetatud põhikirja muudatusi kinnitada Integratsiooni Sihtasutuse põhikirja uus redaktsioon (lisatud). 20. Integratsiooni Sihtasutuse juhatusel esitada käskkiri ja põhikirja uues redaktsioonis terviktekst mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman  INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE PÕHIKIRI I Üldsätted 1.1. Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus) on eraõiguslik juriidiline isik, mis on registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 1.2. Sihtasutuse nimi on eesti keeles Integratsiooni Sihtasutus. 1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. 1.4. Sihtasutuse asukoht on Narva, Eesti Vabariik. 1.5. Sihtasutus on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks järgmistel eesmärkidel: 1.5.1. erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumist, sh kohanemist toetavate tegevuste elluviimine; 1.5.2. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine. 1.6. Sihtasutus on asutatud tähtajatult. 1.7. Oma põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks Sihtasutus: 1.7.1. kogub, vahendab, avaldab ja levitab lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna teavet; 1.7.2. valmistab ette ja tellib lähteuuringuid, korraldab nõupidamisi, konverentse, seminare ja teisi üritusi lõimumis-, sh kohanemisalase teabe vahendamiseks ja levitamiseks ning Eesti elanike huvide ja hoiakute väljaselgitamiseks; 1.7.3. korraldab abi-, õppe- ja teabematerjalide koostamist ja kirjastamist, annab välja trükiseid, osutab tasulist ja tasuta koolitus- ja täiendõppe ning nõustamisteenust; 1.7.4. töötab välja lõimumis-, sh kohanemisalaseid projekte ning viib need ellu; 1.7.5. annab tagasipöördujatele tagasipöördumistoetusi ja nõustab neid tagasipöördumistoetuse taotlemisel ja teistes kohanemisalastes küsimustes; 1.7.6. abistab ja nõustab lõimumis-, sh kohanemistegevuste elluviimisega seotud asutusi programmide ja projektide ettevalmistamisel ning rakendamisel; 1.7.7. osaleb kohalikes ja rahvusvahelistes koostööprogrammides ja -projektides teiste organisatsioonidega nii kodu- kui välismaal; 1.7.8. koordineerib ja rakendab Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide kinnitatud programme, sh Välismaalaste seaduses § 1211 viidatud kohanemisprogrammi; 1.7.9. võib tegeleda majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud ulatuses; 1.7.10. korraldab ja viib läbi oma eesmärkide saavutamist toetavaid teisi tegevusi ning teeb tehinguid, mis on suunatud Sihtasutuse eesmärkide täitmisele kaasaaitamisele; 1.7.11. jagab sihtotstarbelisi toetusi ja määrab stipendiume. 1.8. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 1.8.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 1.8.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 1.8.3. kellel on ärikeeld; 1.8.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 1.8.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 1.9. Põhikirja alapunktides 1.8.1-1.8.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist 1  või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 1.8.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. II Juhatus 2.1. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus. Juhatus koosneb ühest liikmest. Juhatuse määrab ametisse nõukogu kuni viieks aastaks. 2.2. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. 2.3. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige või pankrotivõlgnik. 2.4. Juhatuse liikme nimetamise ja tagasikutsumise otsustab nõukogu. 2.5. Sihtasutuse juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui Sihtasutuse juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu Sihtasutuse asutaja nõusolekul juhatuse liikme avalikku konkurssi korraldamata. 2.6. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad vastavalt lepingule. 2.7. Juhatus peab järgima Sihtasutuse nõukogu otsuseid ja korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. 2.8. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei nõua nõukogu otsus. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega. 2.9. Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande. 2.10. Juhatus on nõukogu ees aruandekohustuslik ja kohustatud esitama nõukogule üks kord kolme kuu jooksul kirjaliku ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisust, samuti teatama kohe Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 2.11. Juhatuse liikmele makstava tasu, selle tingimused ja korra määrab nõukogu. 2.12. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 2.13. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu. 2.14. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 2.15. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 2  kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. III Nõukogu 3.1. Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet selle tegevuse üle. 3.2. Nõukogu koosseisu kuulub kuni kolmteist liiget, kelle määrab asutaja kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutaja. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda Sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine Sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. 3.3. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest, kusjuures laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine on lubatud üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. 3.4. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, varade olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale. 3.5. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist. 3.6. Nõukogul on kõik seaduses sätestatud õigused. 3.7. Nõukogu pädevusse kuulub: 3.7.1. Sihtasutuse aastaaruande ja aastabilansi kinnitamine; 3.7.2. järgmise aasta tegevuseesmärkide, tegevusplaani ja eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks; 3.7.3. Sihtasutuse palgaliste töötajate struktuuri ja palgafondi kinnitamine; 3.7.4. Sihtasutuse vahendite kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine; 3.7.5. audiitorite arvu määramine ja audiitorite nimetamine ning tagasikutsumine; 3.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine. 3.8. Sihtasutuse nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe. Sihtasutuse nõukogu esimees: 3.8.1. korraldab nõukogu tegevust; 3.8.2. informeerib asutajat Sihtasutuse tegevusest seaduses ettenähtud korras. 3.9. Nõukogu liige: 3.9.1. saab olla teovõimeline füüsiline isik ja peab vastama muudele seaduses ette nähtud nõuetele; 3.9.2. võib saada tasu vastavalt tehtud ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale; 3.9.3. vastutab oma kohustuste rikkumisega Sihtasutusele tekitatud kahju hüvitamise eest seaduses ettenähtud korras; 3.9.4. vabaneb vastutusest Sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. 3.91. Sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et nõukogu liige või temaga seotud isik (abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu liikmega ühine majapidamine): 3 3.91.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 3.91.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 3.91.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 1 3.9 .4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga; 3.91.5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 3.10. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees või tema volitatud isik. 3.11. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. 3.12. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida, sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. 3.13. Iga nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mida ta kinnitab oma allkirjaga. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõike 3 alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja protokolli vormi kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud. 3.14. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. 3.15. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. 3.16. Juhul, kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks nõukogu esimehe hääl. 3.17. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu esimees või tema volitatud isik saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui nõukogu liige nimetatud tähtaja jooksul ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Nõukogu liikmete esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa. 3.18. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Sihtasutuse vahelise lepingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega. 3.19. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu 4  esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 3.20. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud. 3.21. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks Sihtasutusega on enne vajalik kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolek. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud. IV Sihtasutuse vara ja eelarve 4.1. Sihtasutuse vara moodustub asutaja poolt Sihtasutusele üleantud rahalistest vahenditest, muudest annetustest ja sihtotstarbelistest eraldistest, samuti Sihtasutuse majandustegevusest saadud tulust. 4.2. Vara kasutatakse Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Vara käsutajaks on nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses juhatus. 4.3. Sihtasutus võib oma tulusid kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 4.4. Sihtasutusele asutamisel üleantud rahalisi vahendeid võib kasutada Sihtasutuse nimel peale Sihtasutuse registreerimist. 4.5. Sihtasutusele vara üleandmine toimub nõukogu poolt kehtestatud korras. Sihtasutus ei või vastu võtta vara, mis ei lange kokku tema eesmärkidega või on vastuolus heade tavadega. 4.6. Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut. 4.7. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse. 4.8. Sihtotstarbelisi annetusi võib kasutada ainult annetaja poolt näidatud eesmärgil. 4.9. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib Sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. 4.10. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama Sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 4.11. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on Sihtasutuse eelarve koostamise aluseks. 5 V Raamatupidamine ja kontroll 5.1. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 5.2. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. 5.3. Juhatus esitab aruanded nõukogule kinnitamiseks. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande kinnitamist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. 5.4. Majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatuse liige. 5.5. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. 1 5.5 . Koos aruandega kinnitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 2.13 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. 2 5.5 . Kui Sihtasutus vastab audiitortegevuse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud tingimustele, rakendab Sihtasutus juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes. 5.6. Sihtasutusel on audiitor. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. 5.7. Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu, kes määrab ka nende tasustamise korra. Nõukogu võib audiitori igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. 5.8. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. 5.9. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. 5.10. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Sihtasutuse asutajaõigusi teostava isikuga. 5.11. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. VI Sihtasutuse põhikirja muutmine 6.1. Põhikirja muutmise ainuõigus on asutajal seaduses sätestatud alustel ja korras. 6.2. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisel. VII Sihtasutuse lõpetamise alused ja likvideerimine 7.1. Sihtasutuse lõpetamine toimub asutaja otsuse alusel või seaduses ettenähtud juhtudel. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 7.2. Sihtasutuse likvideerijad määrab nõukogu oma otsusega. 7.3. Seadusega ettenähtud juhtudel võib rakendada Sihtasutuse sundlõpetamist. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. 6 7.4. Likvideerijad lõpetavad Sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja võlausaldajate nõuetest allesjäänud vara antakse üle samu eesmärke taotlevale tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik- õiguslikule juriidilisele isikule. 7.5. Likvideerijad võivad teha ainult Sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid. 7.6. Pärast likvideerimise lõpetamist esitavad likvideerijad avalduse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamiseks. 7.7. Likvideerijad annavad dokumendid hoiule ühele likvideerijale või arhiivile. 7.8. Asutaja otsusega võib Sihtasutus, lähtudes muutunud asjaoludest ja arvesse võttes Sihtasutuse eesmärke, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda vastavalt seaduses sätestatud korrale. 7