Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirja muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 10.02.2023 nr 47 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirja muutmine Sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 alusel muuta Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirja järgnevalt: 1. Asendada põhikirja punktis 9.4 sõnad „Rahvakultuuri Keskus“ sõnadega „Eesti Rahvakultuuri Keskus“. 2. Täiendada põhikirja punkti 172 järgmiselt: „Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.“. 3. Sõnastada põhikirja punkt 174 järgmiselt: „Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamisel aluseks.“. 4. Asendada põhikirja punktis 21 sõnad „viis aastat“ sõnadega „kuni viis aastat“. 5. Sõnastada põhikirja punkt 26 järgmiselt: „Sihtasutuse juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. Juhul, kui sihtasutuse juhatuse liikme ametikohta ei ole võimalik mõjuval põhjusel avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutaja nõusolekul juhatuse liikme avalikku konkurssi korraldamata.“. 6. Täiendada põhikirja punkti 272 kolmandat lauset järgmiselt: „, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.“. 7. Täiendada põhikirja punktiga 274 järgmiselt: „274. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.“. 8. Täiendada põhikirja punkti 34.4 pärast sõna „tegevuskava“ järgmiselt: „ ning eelarve enne majandusaasta algust;“. 9. Jätta põhikirja punktist 34.5 välja sõnad „eelarve ja“. 10. Jätta põhikirja punktist 35 välja teine lause „Nõukogu liikmetel on õigus osaleda juhatuse koosolekul.“. 11. Jätta põhikirja punktist 421 välja sõnad „või organ“ ning asendada sõnad „ei täidetud“ sõnadega „ei ole täidetud“. 12. Sõnastada põhikirja punkti 422 esimene lause järgmiselt: „Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks sihtasutusega on enne vajalik kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolek.“. 13. Sõnastada põhikirja punkt 43 järgmiselt: „Kui nõukogu liige soovib sõltumata põhjusest astuda liikme kohalt tagasi, peab ta esitama asutajale kirjaliku avalduse.“. 14. Sõnastada põhikirja punkti 45 teine lause järgmiselt: „Avaldusele lisatakse uue liikme nõusolek liikmeks saamiseks.“. 15. Sõnastada põhikirja punkti 48 neljas lause järgmiselt: „Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõike 3 alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja protokolli vormi, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud.“. 16. Jätta põhikirja punkti 52 teisest lausest välja sõnad „allkirjastatud või elektrooniliselt saadetud kirjalikud“. 17. Jätta põhikirja punkti 57 teisest lausest välja sõnad „ja see saadetakse koheselt asutajale“. 18. Jätta põhikirja punkti 66 esimesest lausest välja sõnad „hiljemalt nelja kuu jooksul“ ning täiendada punkti kolmanda lausega „Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.“. 19. Sõnastada põhikirja punkt 67 järgmiselt: „Koos aruandega kinnitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 271 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendavat tasu.“. 20. Täiendada põhikirja punktiga 671 järgmiselt: „67¹. Kui sihtasutus vastab audiitortegevuse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud tingimustele, rakendab sihtasutus juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes.“. 21. Võttes arvesse käskkirja punktides 1–20 nimetatud põhikirja muudatusi kinnitada Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirja uus redaktsioon (lisatud). 22. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhatusel esitada käskkiri ja põhikirja uues redaktsioonis terviktekst mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman  EESTI LAULU- JA TANTSUPEO SIHTASUTUSE PÕHIKIRI ÜLDSÄTTED 1. Sihtasutuse nimi on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). 2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn. 3. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. 4. Sihtasutusel on oma pitsat ja logo, mille kujunduse ja kasutamise korra kinnitab sihtasutuse nõukogu. 5. Sihtasutusel on iseseisev eelarve. 6. Oma tegevuses juhindub sihtasutus Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, käesolevast põhikirjast ning sihtasutuse nõukogu (edaspidi nõukogu) ja sihtasutuse juhatuse (edaspidi juhatus) otsustest. 7. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks. SIHTASUTUSE EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE 8. Sihtasutuse eesmärgid on: 8.1. tagada Eesti laulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo (edaspidi laulu- ja tantsupidu) kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste protsessipõhine ja jätkusuutlik toimimine; 8.2. tagada laulu- ja tantsupidusid ettevalmistava õppeprotsessi süsteemne toimimine ning laulu- ja tantsupidude kõrge kunstiline tase. 9. Oma eesmärkide saavutamiseks sihtasutus: 9.1. kindlustab laulu- ja tantsupidude ettevalmistuse erinevate etappide süsteemse, eduka ja õigeaegse läbiviimise; 9.2. teostab laulu- ja tantsupidude pikaajalise kalenderplaani, planeerib pidude toimimiseks vajalike ettevalmistuste ajalise tegevusplaani; 9.3. koostab eelarved pidude ettevalmistuseks ja läbiviimiseks ning taotleb nende finantseerimist riigieelarvest; 9.4. teeb koostööd valdkonna arengu eest vastutust jagavate institutsioonidega (Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium); 9.5. osaleb laulu- ja tantsupeoga seotud valdkondade riiklikult rahastatud programmide väljatöötamises; 9.6. osaleb laulu- ja tantsupeoga seotud valdkondi toetavate haridusprojektide ja õppekavade väljatöötamises; 9.7. osaleb laulu- ja tantsupeo traditsiooni kaitsmist koordineeriva Balti ühiskomitee tegevuses, mille eesmärgiks on kavandada ühistegevusi kaitsmaks ja arendamaks UNESCO maailmapärandisse kuulumisest tulenevaid kohustusi; 9.8. kuulutab iga peo eel välja ideekavandite avaliku konkursi, mille alusel ekspertkomisjon valib välja kunstilised juhid; 9.9. moodustab laulu- ja tantsupeo juhtimiseks kunstilised ja loomingulised toimkonnad, luues igale toimkonnale tegevuseks vajalikud eeldused. Toimkondade liigijuhid kinnitatakse Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi eksperttoimkondade poolt; 1 9.10. annab erinevatel kandjatel välja õppematerjale; 9.11. tellib autoritelt uudisloomingut ja uusi seadeid; 9.12. sõlmib autoritega lepinguid teoste kasutamiseks, kirjastamiseks, helindamiseks, määratledes ära teoste kasutusõigused; 9.13. korraldab koostöös maakondade kuraatoritega kollektiivide juhendajatele repertuaari ja pidude kontseptsioone tutvustavaid regionaalseid õppeseminare; 9.14. korraldab koostöös maakondade kuraatoritega laulu- ja tantsupeol osalevatele kollektiividele maakondlikud eelproovid ja ülevaatused; 9.15. korraldab laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivide registreerimise, koostab vastava registri ja peab osalejate kohta arvestust; 9.16. moodustab peo ettevalmistamiseks majandus- ja korraldustoimkondi ja korraldab toimkondade tööd; 9.17. motiveerib ja väärtustab laulu- ja tantsupidude protsessis osalejaid ning loovisikuid; 9.18. annab välja stipendiume ja toetusi; 9.19. teeb sihtotstarbelisi annetusi; 9.20. teostab koostöös Eesti Rahvuskultuuri Fondiga alljärgnevate sihtasutuse asutatud fondide haldusnõukogude tööd: Gustav Ernesaksa nimeline, David Otto Wirkhausi nimeline, Anna Raudkatsi nimeline ja Ullo Toomi nimeline fond; 9.21. osaleb laulu- ja tantsupeo korraldamiseks vajaliku infrastruktuuri parendamise väljatöötamise protsessis eesmärgiga luua nii osalejatele kui pealtvaatajatele paremad ning turvalisemad tingimused. SIHTASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 10. Sihtasutusel on õigus: 10.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus; 10.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla mittetulundusühingu ja välis- ning rahvusvaheliste organisatsioonide liige nõukogu otsuse alusel; 10.3. korraldada täiendõppe-, vabaharidus-, heategevus-, tantsu-, muusika- ja koolitusüritusi; 10.4. arendada kirjastustegevust; 10.5. anda välja salvestisi audio- ja videokandjatel; 10.6. anda välja stipendiume; 10.7. võtta vastu toetusi ja annetusi sihtasutuse eesmärgi saavutamisega seotud kulude katmiseks; 10.8. eraldada nõukogu otsusel toetusi ja teha kõigi nõukogu liikmete ühehäälsel otsuse alusel sihtotstarbelisi annetusi; 10.9. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke toiminguid; 11. Sihtasutus ei tohi olla täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- või usaldusühingut. SIHTASUTUSE VARA JA SELLE MAJANDAMINE NING EELARVE 12. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega õigusaktidega lubatud piirides. 2 13. Sihtasutus kasutab oma vara ja tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse. 14. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib sihtasutuse audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse sihtasutusele üle vastava akti alusel, millele kirjutavad alla juhatuse liige ning vara üleandev isik või tema volitatud esindaja. 15. Kui sihtasutusele antakse vara üle kindla suunitlusega, siis korraldab juhatus selle kasutamise vara üle andnud isiku näidatud tingimustel ja korras. 16. Sihtasutuse vara moodustab: 16.1. asutajalt sihtasutusele üleantav vara; 16.2. eraldised riigieelarvest; 16.3. varalised kingitused, annetused, toetused ja pärandused; 16.4. toetused fondidest ja abiprogrammidest; 16.5. tulud piletite ja meenete müügist; 16.6. muu õigusaktidega lubatud viisil omandatud vara. 17. Sihtasutus vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga. Asutaja ei kanna vastutust sihtasutuse varaliste kohustuste eest. 1 17 . Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut. 172. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. 173. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §- s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 4 17 . Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks. SIHTASUTUSE JUHTIMINE 18. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus. 181. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 181.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 181.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 1 18 .3. kellel on ärikeeld; 181.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 181.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 182. Põhikirja alapunktides 181.1- 181.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 181.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 3 19. Nõukogu koosneb asutaja määratud nõukogu liikmetest. Nõukogu nimetab juhatuse. Nõukogu võib moodustada teisi sihtasutuse struktuuriüksusi. 20. Sihtasutuse organite liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti korral, samuti kui otsustatakse sihtasutuse organi liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale nimetatud sihtasutuse organi liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses. 21. Nõukogu ja juhatuse liikme volitused kestavad kuni viis aastat. JUHATUS 22. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus. 23. Juhatus koosneb ühest liikmest. 24. (kehtetu) 25. Juhatuse liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige ega pankrotivõlgnik. 26. Sihtasutuse juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. Juhul, kui sihtasutuse juhatuse liikme ametikohta ei ole võimalik mõjuval põhjusel tavaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutaja nõusolekul juhatuse liikme avalikku konkurssi korraldamata. 27. Nõukogu sõlmib juhatuse liikmega tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse muuhulgas juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutus ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. 271. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 272. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu. 3 27 . Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 4 27 . Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 28. Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab nõukogu. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal tagasi kutsuda ja temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ning kohustused lõpevad vastavalt lepingule. 29. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. 30. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate sihtasutuse tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 4 31. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt õigusaktidega, käesoleva põhikirjaga ja nõukogu otsustega kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega. 32. Juhatuse liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja rikkumise, oma kohustuste täitmata jätmise, mittenõuetekohase täitmise või täitmisega viivitamisega sihtasutusele tekitatud kahju eest õigusaktidega ning temaga sõlmitud lepinguga kehtestatud korras. 33. Sihtasutuse tegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks juhatus: 33.1. esindab sihtasutust kõigis õigustoimingutes ja tagab sihtasutuse majandustegevuse; 33.2. võtab tööle ja vabastab töölt sihtasutuse töötajad, määrab nende palgatingimused; 33.3. otsustab sihtasutuse vahendite kasutamise, sh sihtasutusele vara ostmise või muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise nõukogu kehtestatud piirides ja korras; 33.4. peab läbirääkimisi, sõlmib lepinguid ja kindlustab sõlmitud lepingute täitmise; 33.5. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid toiminguid. NÕUKOGU 34. Nõukogu: 34.1. kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle; 34.2. teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle; 34.3. kinnitab juhatuse esitatud sihtasutuse arengukava vähemalt seitsmeks aastaks; 34.4. kinnitab sihtasutuse iga-aastased tegevuseesmärgid ja tegevuskava ning eelarve enne majandusaasta algust; 34.5. kinnitab sihtasutuse majandusaasta aruande; 34.6. kinnitab sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üldise korra; 34.7. määrab juhatuse liikme tasu suuruse ning sõlmib juhatuse liikmega juhatuse liikme lepingu; 34.8. kinnitab juhatuse esitatud sihtasutuse personali tulemustasustamise põhimõtted ja juhatuse liikme tulemustasu suuruse; 34.9. annab sihtasutusele nõusoleku eraõiguslike juriidiliste isikute asutamiseks ja lõpetamiseks arvestades põhikirja punktis 34.11.1 sätestatut; 34.10. annab nõusoleku sihtasutuse omandis oleva kinnisvara võõrandamiseks ja kasutusse andmiseks; 34.11. annab juhatusele nõusoleku tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 34.11.1. asutaja nõusolekul äriühingus osaluse omandamine või võõrandamise või teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamisel osalemise; 34.11.2. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade omandamine, võõrandamine või asjaõigusega koormamine; 34.11.3. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel; 34.12. kinnitab sihtasutuse pitsati ja logo kujunduse ning nende kasutamise korra; 34.13. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid toiminguid; 34.14. kehtestab nõukogu töökorra. 5 35. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele, põhikirjale ja nõukogu otsustele. 36. Nõukogu esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega. 37. Nõukogul on kuni üheksa liiget. Nõukogu liikmete määramise ning koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutaja. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. 38. Nõukogu koosneb alljärgnevate asutuste ettepanekul nimetatud esindajatest: 38.1. Kultuuriministeerium 2 liiget; 38.2. Rahandusministeerium 1 liige; 38.3. Haridus- ja Teadusministeerium 1 liige; 38.4. Eesti Kooriühing 1 liige; 38.5. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 1 liige; 38.6. Tallinna Linnavalitsus 1 liige; 38.7. Siseministeerium 1 liige; 38.8. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1 liige. 39. Sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 39.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 39.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 39.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 39.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga; 39.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 40. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest. 41. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 42. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 421. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud. 422. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks sihtasutusega on enne vajalik kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolek. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud. 43. Kui nõukogu liige soovib sõltumata põhjusest astuda liikme kohalt tagasi, peab ta esitama asutajale kirjaliku avalduse. 6 44. Nõukogul on õigus teha asutajale ettepanek nõukogu liige tagasi kutsuda juhul, kui nimetatud liige puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse mainet või eesmärkide elluviimist, jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu töös. 45. Nõukogu koosseisu muutumisel esitab juhatus registrile viie tööpäeva jooksul avalduse, milles teatatakse koosseisu muutumise aeg ja põhikirjaline alus. Avaldusele lisatakse uue liikme nõusolek liikmeks saamiseks. NÕUKOGU KOOSOLEKUD 46. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu esimehe määratud ajal ja kohas. 47. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku sihtasutuse audiitori, nõukogu esimehe, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Nimetatud nõudel peab olema näidatud koosolekul arutamisele tulevate küsimuste ring. Teade koosoleku toimumise aja, koha ning päevakorra kohta saadetakse posti või elektronposti teel igale nõukogu liikmele tema näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumise aega. 48. Iga nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõike 3 alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja protokolli vormi, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud. 49. Nõukogu koosolekut juhatab nõukogu esimees, esimehe eemalviibimisel aga tema määratud teda asendav nõukogu liige. Kui nõukogu esimees ei ole nimetanud teda asendavat nõukogu liiget, juhatab nõukogu koosolekut vanim kohalviibiv nõukogu liige. 50. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 51. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe või teda asendava nõukogu liikme hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või õigusaktides sätestatud juhul, mil nõukogu liige ei võta hääletamisest osa. 52. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata juhul, kui otsuse poolt hääletab kirjalikult või elektronposti teel üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete arvamused lisatakse protokollile. 53. Nõukogu liige vastutab õigusaktides ja käesolevas põhikirjas sätestatud nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmatajätmise, mittenõuetekohase täitmise või täitmisega viivitamisega sihtasutusele tekitatud kahju eest õigusaktidega kehtestatud korras. SIHTASUTUSE STRUKTUUR 54. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul. ARENGUKAVA 55. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt seitsmeks aastaks. 7 56. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. 57. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab nõukogu. ARUANDLUS JA KONTROLL 58. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus raamatupidamise seaduse ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. 59. Sihtasutusel on audiitor. 60. Audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. 61. Audiitoriks ei või olla juhatuse või nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omav teine isik või soodustatud isik. 62. Audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu. Nõukogu võib audiitori igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. 63. Audiitori tasustamise otsustab nõukogu. 64. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. 1 64 . Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada sihtasutuse asutajaõigusi teostava isikuga. 65. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 66. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need sihtasutuse audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. 67. Koos aruandega kinnitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 271 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendavat tasu. 1 67 . Kui sihtasutus vastab audiitortegevuse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud tingimustele, rakendab sihtasutus juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes. 68. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. PÕHIKIRJA MUUTMINE 69. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisest. 70. Sihtasutuse põhikirja muutmise ainuõigus on asutajal. SIHTASUTUSE LÕPETAMINE 8 71. Sihtasutus lõpetatakse asutaja või kohtu otsusega. 72. Asutajal on õigus sihtasutus lõpetada igal ajal, eelkõige aga järgmistel põhjustel: 72.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele on selline rikkumine olnud kalendriaasta jooksul korduv; 72.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne; 72.3. sihtasutuse eesmärgi saavutamine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks. 73. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, antakse allesjäänud vara asutajale. 9