SA Eesti Filmi Instituut 2023. aasta eelarveprojekt
2023
TULUD KOKKU 12,204,698
Kultuuriministeerium - edasiantavad toetused 6,513,000
Kultuuriministeerium - tegevustoetus 1,303,398
Kultuuriministeerium - Film Estonia 4,000,000
Kultuuriministeerium - väärtfilmikino 185,000
Kultuuriministeerium - Loov Euroopa Media 46,000
Loov Euroopa MEDIA 31,000
Tulu filmipärandi litsentside müügist 40,000
Muud tulud ja toetused (Kulka, KUM) 46,300
Reserv 40,000
KULUD KOKKU 12,204,698
TOOTMISOSAKOND 6,117,000
Mängufilm 3,232,000
Animafilm 1,015,000
Dokumentaalfilm 940,000
Vähemuskaastootmine 600,000
TV- minisarja arendus 80,000
Eksperimentaalfilm 100,000
Lühimängufilm 150,000
FILM ESTONIA 4,000,000
Cash rebate (KUM) 4,000,000
TURUNDUSOSAKOND 606,000
Levi- ja muud sihttoetused (KUM) 361,000
Väärtfilmikino (KUM) 185,000
EFTA GALA (reserv) 40,000
EFTA GALA (Kulka) 20,000
PÄRANDIOSAKOND 75,000
Sihttoetused (KUM) 35,000
Pärandiosakonna muud tegevuskulud (omatulu) 40,000
LOOV EUROOPA MEDIA 77,000
EFI TEGEVUSKULUD 1,329,698
Haldusosakonna kulud kokku (KUM): 758,398
Personalikulud 608,562
Majanduskulud 149,836
Filmikultuuri/kunsti arendamise/edendamise kulud kokku (KUM): 571,300
Reservis vahendid 0
Allkirjastatud digitaalselt
RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE
LEPING nr 7-18/4749-2
Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (edaspidi toetuse
saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise tegevustoetuse
kasutamise lepingu (edaspidi leping).
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2023. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud
Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.
1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 21.12.2022 käskkirja nr 214 alusel, kooskõlas 2023. aasta
riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest
(edaspidi taotlus).
1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.
1.4. Lepingu lisad:
1.4.1. Lisa 1 – tegevuskava;
1.4.2. Lisa 2 – tekkepõhine tulude-kulude eelarve.
2. Toetus
2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2023 kuni 31.12.2023 toetust summas
12047398 eurot, millest:
2.1.1. tegevustoetus on 1243398 eurot;
2.1.2. edasiantavad toetused filmikultuuri arendamiseks 6 468 000 eurot;
2.1.3. edasiantavad toetused dokumentaalfilmide festivalide toetamiseks 45 000 eurot;
2.1.4. väärtfilmi kinode tegevustoetus 185 000 eurot;
2.1.5. Media Desk Eesti toetus 46 000 eurot;
2.1.6. Berliini Filmifestivali filmituru projekti toetuse 2. osa 60 000 eurot;
2.1.7. Väliskapitalil Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kuludeks 4 000 000 eurot.
2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja:
2.2.1. 17.02.2023 summas 8 047 398 eurot;
2.2.2. Punktis 2.1.7 nimetatud toetus summas 4 000 000 makstakse välja kalendriaasta vältel ning
vastavalt toetuse saaja poolt esitatud täiendavatele esildistele.
2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva
enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse
teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.
2.4. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2023. aastal
vähemalt 1600 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema
kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev,
mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga, ning ülejäänud töötajate
(v.a toitlustusega seotud töötajad) palgafondi kasvu 15%.
2.5. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse
(EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses.
3. Toetuse kontroll ja aruandlus
3.1. Toetuse saaja esitab punktis 2.1.2. kuni 2.1.6. nimetatud toetuste osas toetuse andjale hiljemalt iga
kvartali järgneva kuu 15. kuupäevaks teatise toetuse tekkepõhise kasutamise kohta eelmise kvartali
seisuga. Teatis tuleb saata e-posti aadressil
[email protected].
3.2. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks
lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud
originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja
tulemuslikkust.
3.3. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel
toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja
selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.
3.4. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande
puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse
1/3
Allkirjastatud digitaalselt
kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja
on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.
3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata
eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja
otstarbekust.
3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või
audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande
esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
4. Poolte kohustused
4.1. Toetuse saaja kohustub:
4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel;
4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja
on hankija riigihangete seaduse mõistes;
4.1.3. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste
teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus
on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates
kuupäevast, mil abi anti;
4.1.4. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale
lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;
4.1.5. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse
osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;
4.1.6. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud
aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;
4.1.7. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses
toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad
mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu
täitmisel.
4.2. Toetuse andja kohustub:
4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a
lepingu punktis 2.3 toodud juhul.
5. Vastutus
5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.
5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse
tagastamisega viivitatud päeva eest.
5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse
summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse
saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:
5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi;
5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks;
5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi;
5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud
toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina;
5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;
5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt;
5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega
5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud
võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt
riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt
lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on
mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.
6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine
6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud
lepingu kätte saanud.
2/3
Allkirjastatud digitaalselt
6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel
maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud
juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg
olema tasutud ajakava kohaselt.
6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui
pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult
põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.
Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.
6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse
ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult
põhjendada.
6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:
6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi
rasket kahjustumist;
6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;
6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.
6.6. Leping lõpeb:
6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;
6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;
6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel;
6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.
7. Lõppsätted
7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:
7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Karlo Funk,
[email protected], 5648 5966;
7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Edith Sepp,
[email protected], 627 6060.
7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.
7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel
lahendatakse vaidlused kohtus.
Toetuse andja Toetuse saaja
Kultuuriministeerium Sihtasutus Eesti Filmi Instituut
Registrikood: 70000941 Registrikood: 90000357
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arvelduskonto: EE891010220034796011
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits Edith Sepp
kantsler juhatuse liige
3/3
Lisa 1 - EFI tegevuskava
EFI tegevused Vahetu tulemus
1. TOOTMINE
Eesmärk: Eesti filmide arendus- ja tootmisprotsesside suunamine ja toetamine.
MÄNGUFILMIDE stsenaariumite, arenduse ja tootmise ning TV-
MEEDE 1.1.:
minisarja arenduse toetamine
Eesmärk:
Mitmekülgne filmilugude repertuaar, nende hulgas
1. Kuni 14 mängufilmi või täispika animafilmi stsenaariumi kirjutamise
soovitavalt 2 laste- ja noortefilmi ja 2 laiemale publikule
või jätkukirjutamise toetamine.
mõeldud filmi.
Žanriliselt mitmekesine arendusrepertuaar, sh vähemalt 2
2. Kuni 6 mängufilmi arenduse toetamine. rahvusvahelist koostööfilmi, 1 laste- ja noortefilm ja 2
debüütfilmi.
Algab vähemalt 2 rahvusvahelise levipotentsiaaliga
draama-, dokumentaal- või animaminisarja arendus
3. Vähemalt 2 TV-minisarja arenduse toetamine.
(stsenaariumi kirjutamine, sarja piibli loomine, partnerite
ja rahastajate otsimine).
Algab kuni 4 mängufilmi tootmine, millest vähemalt 2 on
4. Kuni 4 mängufilmi tootmise toetamine, sh kuni 2 suureelarvelist ning
rahvusvahelised kaastootmised, soovitavalt 1 laste- või
kuni 2 madala- või keskmise eelarvega filmi.
noortefilm ja 1 debüütfilm.
MEEDE 1.2.: LÜHIFILMIDE tootmise toetamine
Eesmärk: 3-5 noort režissööri saavad võimaluse professionaalselt
teostatud lühifilmi tootmiseks, mis linastuvad kinodes
1. 3 lühimängufilmi ja 1-2 lühidokumentaalfilmi (max pikkus 15 min)
kassetina. Taotlusvoor on avatud ka BFM'i tudengitele,
tootmise toetamine.
kui projekti on kaasatud kogemustega filmiettevõte ja
mentor-produtsent.
0000001
2. Eksperimentaalfilmide tootmise toetamine. Tootmisesse läheb 3-5 eksperimentaalfilmi.
MEEDE 1.3.: DOKUMENTAALFILMIDE arenduse ja tootmise toetamine
Eesmärk:
1. Vähemalt 10 dokumentaalfilmi arenduse toetamine. Arendusse läheb mitmekülgne dokumentaalfilmide valik.
2. Kuni 8 dokumentaalfilmi tootmise toetamine, sh 3 rahvusvahelise Tootmises on 2 suure-eelarvelist ja 6 keskmise eelarvega
kaastootmisena valmiva dokfilmi toetamine. hästi ette valmistatud täispikka dokumentaalfilmi.
8 uut "Eesti lugude" lühidokumentaalfilmi on välja
3. Jätkub "Eesti lugude" sari koostöös ERRi ja Kultuurkapitaliga.
valitud ning lähevad tootmisesse.
4. Jätkub portreedokumentaalide programm koostöös ERRi ja
Algab kuni 4 portreefilmi tootmine.
Kultuurkapitaliga.
5. Ellujäämise kunstide dokprogrammi filmikonkursi läbiviimine
Algab kuni 8 lühidokumentaalfilmi tootmine.
koostöös SA-ga Tartu 2024 ja MTÜ-ga Tartu Filmiselts.
0000002
6. Ergutada dokumentaalfilmi valdkonnas suuremat koostööd tele- ja Üks dokumentaalsarja projekt saab sarja arendustoetust.
VOD-kanalitega dokumentaal lühisarjade tootmisel. Üks dokumentaalsarja projekt saab järeltootmise toetust.
MEEDE 1.4.: ANIMAFILMIDE arenduse ja tootmise toetamine
Eesmärk:
Tuleb juurde uusi tegijaid, laieneb nii autorite kui tootjate
1. Vähemalt 10 lühianimafilmi arenduse toetamine. kandepind. Lisaks klassikalistele kasutatakse ka
kaasaegsemaid tehnikaid.
Tulemuseks on mitmekülgne kunstiväärtuslike ja ka
2. 7-10 lühianimafilmi tootmise toetamine. rahvalike animafilmide repertuaar, mille hulgas on
vähemalt 2 rahvusvahelist kaastootmist.
MEEDE 1.5.: VÄHEMUSKAASTOOTMISE toetamine
Eesmärk:
Toetatud on 3 mängufilmi vähemuskaastootmist.
Eesti tootjate osaluse toetamine atraktiivsetes rahvusvahelistes
Toetatud on 1 animafilmi vähemuskaastootmist.
filmiprojektides.
Toetatud on 3 dokumentaalfilmi vähemuskaastootmist.
MEEDE 1.6.: RAHVUSVAHELINE TEGEVUS
0000003
Eesmärk: Peaprodutsent, dokumentaalfilmiekspert ja animaekspert
1. Eesti filmitootmise asetamine rahvusvahelisse konteksti, Eesti on osalenud reaalselt või virtuaalselt vähemalt 10 r/v
filmitegijate toetamine projektiesitlustel, turgudel ja kaastootjate esitlusel või filmiturul (sh Berliin, Cannes, Nordisk
leidmisel. Forum, IDFA, Baltic Sea Forum, Annecy, Cartoon-
Media, CEE Animation).
2. Eesti osalusega filmide ja telesarjade Eurimages'i taotluspakettide Vähemalt üks Eesti osalusega projekt on saanud
nõustamine. Eurimages'i toetuse.
Peaprodutsent osaleb Eurimages'i nõukogu
3. Osalemine Euroopa Nõukogu filmitööstusega seotud teemade arutelul
strateegiaistungil, informatsiooni jagatakse
ja otsuste vastuvõtmisel.
filmivaldkonnaga.
MEEDE 1.7.: EKSPERTIISIDE ja AUDITITE läbiviimine
Eesmärk: Kõikide filmiprojektide analüüsist on osa võtnud vastava
valdkonna eksperdid. Filmide arendus- ja tootmistaotluste
1. Taotluste avatud, mitmekülgne ja professionaalne analüüs ja
puhul on läbi viidud ekspertide kohtumised
menetlemine.
filmitegijatega. Võimalusel kaasatakse igasse vooru ka
levi- või kinoekspert.
2. Tootmisosakonna lepingupartnerite aruannete korrektsuse ja Läbi on viidud EFI nõukogu poolt määratud projektide
seadusega vastavuses oleku tagamine. aruannete audit.
2. FILM ESTONIA
Eesmärk: Tuua Eestisse välismaiseid filmitegijaid ja võttegruppe, soodustades seeläbi väliskapitali juurdevoolu Eesti majandusse.
0000004
Eesmärk:
Eestit kui filmitootmismaad ja toetuskava Film Estonia
tutvustatakse rahvusvahelistel filmiturgudel (Berliin,
Cannes, London). Filmestonia.ee veebileht on
1. Film Estonia toetuskava nähtavuse tõstmine.
kaasajastatud. Eestit võttekohamaana tutvustavad
trükised, sh Estonian Production Guide on täiendatud ja
levitatud peamistel filmiturgudel ning muudel eriüritustel.
Toetusotsused on tehtud vastavalt eelarvelistele
2. Taotluste avatud ja professionaalne analüüs ja menetlemine.
võimalustele.
3. Film Estonia määruse uuendamine ja kinnitamine. Taotlusi menetletakse uuendatud määruse alusel.
3. TURUNDUS
Eesmärk: Eesti filmisektori rahvusvahelistumine ja filmide levi kasv.
EFI osalemine rahvusvahelistel filmiturgudel ja Eesti kui
MEEDE 3.1.:
filmitootmismaa tutvustamine
Eesmärk: Toimub turundustöö Cannes’i, Berliini, Annecy filmiturul
ning väiksematel festivalidel-turgudel. Berliini filmiturul
Eesti uute filmide tutvustamine ja rahvusvahelisele levile kaasaaitamine. toimub Balti fookus. Toimuvad Eesti filmide
fookusprogrammid ka teistel olulistel sihtturgudel.
Laieneb rahvusvaheline kontaktvõrgustik.
Filmitegijate osalemine filmiturgudel, festivalidel, võrgustikes ja
MEEDE 3.2.:
koolitustel
Eesmärk:
Filmitegijate professionaalsuse ja rahvusvaheliste kogemuste toetamine. Filmitegijad on saanud üle 30 osalustoetuse.
MEEDE 3.3.: Eesti filmifestivalide ja filmiürituste toetamine
0000005
Eesmärk:
Toetatakse vähemalt 10 Eestis toimuvat filmifestivali ja -
sündmust. Pakutakse mitmekesist eri vaatajagruppidele
Eestis toimuvate filmifestivalide ja filmisündmuste populariseerimine.
suunatud filmiprogrammi (dokumentaalfilm, loodusfilm,
õudusfilm, animafilm, komöödiafilm) üle Eesti.
MEEDE 3.4.: Eesti filmide levi ja tuntuse soodustamine Eestis ja välismaal
Eesmärk:
Esilinastub 5 EFI toetatud mängufilmi, 9 täispikka
dokumentaalfimi, 1 täispikk animafilm, 4 portreefilmi, 8
filmi sarjast "Eesti lood" ning lühi- ja animafilmide
1. Eesti filmid on kinolevis nähtavad.
kassett. Esilinastub vähemalt 3 vähemuskaastootmises
valminud mängufilmi. Eesti filmide turuosa üldisest
vaatajate arvust kinodes on 20%.
Toetatakse vähemalt 6 mängufilmi ja 10 dokfilmi levi.
EFI toetusel valminud mängufilmid saavad vaegnägijatele
2. EFI toetatud mängu-, dokumentaal- ja animafilmide levi toetamine. mõeldud kirjeldustõlke ja vaegkuuljate subtiitrid. EFI
toetatud mängufilmidel on kinodesse jõudes vaegnägijate
kirjeldustõlge Movie Reading rakenduses.
Eesti filmid osalevad olulistel rahvusvahelistel
3. Eesti filmide osalemine rahvusvahelistel filmifestivalidel. filmifestivalidel. Eesti filmid ja tegijad osalevad Balti ja
Eesti fookusprogrammides.
4. Eesti nominatsiooni esitamine rahvusvahelise mängufilmi Oscarile ja
Oscari kampaania on läbi viidud.
kampaania toetamine.
MEEDE 3.5.: Üldine filmialane teavitustöö
0000006
Eesmärk:
Valmivad 2022-2023 filme tutvustavad materjalid ja
kataloogid, mis on kättesaadavad EFI koduleheküljel.
Jätkub ingliskeelse ajakirja Estonian Film väljaandmine.
Filmisektorit puudutava info kogumine ja kättesaadavaks tegemine. Baltic Films 'i katusorganisatsiooni all antakse välja
filmistatistikat kajastav Facts & Figures . Toimub 2
pressipäeva kodumaiste filmide tutvustamiseks
ajakirjandusele ja kinodele.
MEEDE 3.6.: Filmisektori üldist arengut toetavad projektid ja algatused
Eesmärk:
Euroopa filmide paremik on kättesaadav nii Tallinna kui
ka teiste Eesti linnade kinodes. EFI toetatud Euroopa
1. Euroopa filmide Eesti levile kaasaaitamine.
filmide valik on kättesaadav Eesti suurematel VOD-
platvormidel.
Toimub dokikoolitus Ice & Fire Docs. Rahvusvahelise
2. Koolituste korraldamine. telesarjade projekti European Writers Club töötubade
organiseerimine ja läbiviimine.
Toetatakse Europa Cinemas võrgustikku kuuluvaid
3. Väärtfilmikinode toetamine.
kinosid.
4. FILMIPÄRAND JA FILMIALANE UURIMISTÖÖ
Eesmärk: Tallinnfilmi filmipärandi säilitamine ja levitamine.
MEEDE 4.1.: FILMIPÄRANDI digiteerimine
Eesmärk:
1. Tallinnfilmi mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide Digiteeritud ja järeltöödeldud on vähemalt 3 Tallinnfilmi
digiteerimisteenuse tellimine, sellekohase hanke läbiviimine. mängu-, anima- või dokumentaalfilmi.
0000007
MEEDE 4.2.: FILMIPÄRANDI kättesaadavaks tegemine
Eesmärk:
1. Tallinnfilmi filmide linastamine kinodes Eestis ja välismaal ning Üha enam Tallinnfilmi filme on digiteeritud ja digitaalsel
kättesaadavaks tegemine erinevate levikanalite kaudu (TV, VOD, kujul kättesaadavad. VOD keskkondadesse on lisandunud
internet). vähemalt 3 digiteeritud filmi.
Tõlgitud ja subtitreeritud on vähemalt 4 Tallinnfilmi
2. Tallinnfilmi filmide tõlkimine ja subtitreerimine.
filmi.
3. Digiteeritud filmide materjalide arhiivi üleandmine ja filmide Tallinnfilmi digiteeritud filmide lähtematerjalid on hoiul
lähtematerjalide nõuetekohane säilitamine. Vajadusel lähtematerjalide Rahvusarhiivi filmiarhiivis ja filmidest on olemas nii
ostmine teiste riikide arhiividest. arhiivi- kui esituskoopiad.
Filmiajalugu ja -teooriat tutvustatakse vähemalt ühel
4. Eesti filmiajaloo ja -teooria tutvustamine ja arendamine. konverentsil või seminaril. Tallinnfilmi filme kasutatakse
Eesti muuseumide ekspositsioonides.
Valminud on vähemalt 3 Eesti pärandfilmi tervik
õppematerjalid üldhariduskoolidele. Kogutud on kuni 15
5. Filmiharidusliku tegevuse edendamine Eestis. Eesti filmi õppeainetele vastavad töölehed ja neid
jagatakse teostatava voogedastus- ja õppeplatvormide
kaudu.
6. Osalemine EFADSi Film Education working group töös. EFI esindaja osaleb aktiivselt rahvusvahelises töögrupis.
0000008
Mitmekülgne filmilugude valik, nende hulgas soovitavalt
7. Toimub haridusliku suunaga ja CC-loomeõigustega "1-minuti-filmi"
eri tehnikates, eri žanrites ja eri vanusegruppidele
konkurss.
mõeldud ülilühifilmid.
Valminud on Eesti filmi platvormi kaks esimest etappi
8. Eesti filmi platvormi arendamine koostööpartneritega. kolmest. Välja on arendatud filmihariduse blokk
veebiplatvormil.
MEEDE 4.3.: FILMIALASE uurimistöö ja filmide digiteerimise toetamine
Eesmärk:
Toetatud on vähemalt 3 filmialast teadus-, haridus- ja
1. Filmialase teadus-, haridus- või uurimistöö toetamine.
uurimistööd.
Toetatud on kuni 3 Eesti filmi digiteerimist (v.a
2. Eesti filmide digiteerimise toetamine (v.a Tallinnfilmi kollektsioon).
Tallinnfilmi kollektsioon).
5. Loov Euroopa Eesti MEDIA kontaktpunkt
Eesmärk: Filmiprofessionaalsuse kasv Loov Euroopa MEDIA programmi toel.
Loov Euroopa MEDIA alaprogrammi kättesaadavus Eesti
MEEDE 5.1.:
filmitegijatele
Eesmärk:
1. MEDIA alaprogrammi info levitamine, koolitustel osalemine ja Filmiprofessionaalid saavad regulaarselt infot MEDIA
infopäevade/koolituste korraldamine, koolituskataloogi levitamine alaprogrammi, taotlusvoorude, täienduskoolituste ja
elektrooniliselt. eraldatud toetuste kohta.
2. Igakuise veebipõhise uudiskirja väljaandmine, koostöös Kultuuri Aasta jooksul on välja antud ja levitatud vähemalt 6
kontaktpunktiga. uudiskirja.
0000009
3. Promotsioonitegevused MEDIA rahastatud filmiürituste raames
Eestis ja väljaspool. Nt Baltic Eventi, PÖFFi, Baltic Sea Documentary
MEDIA Programm on nähtav Eestis ja väljaspool
Forumi ja Scanorama toimumise ajal. Bännerite, vastuvõttude,
toimuvatel MEDIA rahastatud filmitööstusüritustel.
reklaamkingituste organiseerimine ja industry paneelide
kaaskorraldamine.
6. EFI HALDUS
Eesmärk: EFI kui valdkondliku arenduskeskuse töö jätkumine
MEEDE 6.1 Tegevuse korraldamine EFI's
Eesmärk:
1. EFI töö on korraldatud vastavalt tegevuskavale ja kooskõlas Tegevuskava eesmärgid on täidetud. Eelarve täitmine on
eelarvega. kvartaalselt kontrollitud ja plaanipärane.
2. Personaliarendus: EFI töötajate iga-aastase arenguvestluse Arenguvestluse info põhjal on töötajad motiveeritud,
läbiviimine. kaasatud ja saavad oma tööga hästi hakkama.
3. Koolitused. EFI-sisesed töötervishoiu koolitused.
4. Kultuuriministeeriumi TMS keskkonna sobivusanalüüs EFI
Sobivusanalüüs on läbi viidud.
taotlustele.
MEEDE 6.2 Finantshaldus
Eesmärk:
1. Finantsinfo tagamine läbi RTK: osakondade juhid jälgivad RTK raamatupidamisarvestus garanteerib eelarve täitmise
projektikulude vastavust eelarvele. informatsiooni ja see on kättesaadav.
00000010
Menetluses on järgitud seadusandlust ja vastavust
2. Osakondade toetusmehhanismide sünkroniseerimine uuenevate
Kultuuriministeeriumi määrustele ja riigiabi nõuetele.
seadustega.
Kõik toetused on registreeritud riigiabi registris.
MEEDE 6.3 Filmistatistika regulaarne kogumine
Eesmärk:
Filmistatistikat, sh voogedastusplatvormidelt, kogutakse
1. Kinolevi statistika kogumise programmi loomine. regulaarselt. Kinolevi statistika kogumise programm on
valminud.
MEEDE 6.4 EFI arengukava
Eesmärk:
1. EFI väljastab regulaarselt selget ja arusaadavat sõnumit filmi
Eesti film on nähtav ja oluline.
olulisusest ühiskonnas.
Voogedastusplatvorme puudutavate intellektuaalse
2. Voogedastusplatvorme puudutavate intellektuaalse omandi õiguste
omandi õigusi korrastav punkt on sisse viidud
analüüs.
Filmimäärusesse.
Audiovisuaalmeedia teenuse osutajad panustavad
3. Audiovisuaalmeedia teenuse direktiivi artikkel 13 lõige 2 analüüs.
vahendeid eesti filmide tootmisse.
MEEDE 6.5 Eesti filmi- ja teleauhinnad.
00000011
Eesmärk:
1. Eesti 2023. aasta filmi- ja teleauhindade väljaandmine. EFTA gala on läbi viidud aprillis 2023.
2. EFTA filmiauhindade statuudi uuendamine. Statuut on uuendatud EFTA 2024 toimumise ajaks.
Osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike töös
MEEDE 6.6
Euroopas ning maailmas.
Eesmärk:
1. Osalemine European Audiovisual Observatory töögruppide töös. Eesti on esindatud EAO töögruppides.
Eesti on EFADS nõukogu aktiivne liige, väikeriikide
2. Osalemine EFADS'i (European Film Agency Directors ) töögruppide
esindaja ja on edukalt kaasatud Euroopa filmipoliitika
töös.
loomise juures.
Liikmesriikide kohtumistel on antud sisend filmipoliitika
3. Eesti on vajadusel esindatud MEDIA alaprogrammi töögruppide töös.
kujundamisse Euroopas.
4. Osalemine maailma filmifondi juhtide Best Practise Exchange Osaletud on iga-aastasel maailma filmifondide
kokkusaamistel. kokkusaamistel.
MEEDE 6.7 Valdkonda ühendavad üritused
00000012
Eesmärk:
Toimunud on vähemalt kaks valdkonda ühendavat
1. EFI korraldab valdkonna suvepeo ja jõulupeo.
sündmust.
Valdkond on kursis filmimaastiku muutuste ja
2. EFI korraldab kuni 2 infopäeva.
arengutega.
Valdkonna sidustamine erinevate ühiskondlikult aktuaalsete
MEEDE 6.8
teemadega.
Eesmärk:
Keskkonnasäästliku filmitootmise projekt on saanud
1. Keskkonnasäästliku filmitootmise juurutamine.
Interregi fondist toetuse.
2. Filmitegijate osalemine EAS-i loomemajanduse EAS-i loomemajandus mentorprogrammides on osalenud
mentorprogrammides. 10-12 filmitegijat.
00000013
Tulemus I Tulemus II Tulemus Tulemus
Vastutaja
kvartal kvartal III kvartal IV kvartal
Piret Tibbo-Hudgins
Piret Tibbo-Hudgins
00000014
Filipp Kruusvall
00000015
Peep Pedmanson
Piret Tibbo-Hudgins
Piret Tibbo-Hudgins
Peep Pedmanson
Filipp Kruusvall
Piret Tibbo-Hudgins
00000016
Piret Tibbo-Hudgins
00000017
Eda Koppel, Nele
Paves
Nele Paves
Nele Paves
Eda Koppel
Eda Koppel
Eda Koppel
00000018
Eda Koppel
Eda Koppel
00000019
Eda Koppel
Filipp Kruusvall, Eda
Koppel, Peep
Pedmanson
Rain Põdra
00000020
Rain Põdra
Rain Põdra
Mikk Rand
Mikk Rand
00000021
Mikk Rand
Rain Põdra
Rain Põdra
Anu Ernits
00000022
Edith Sepp
Edith Sepp
Madis Niinelt
00000023
Kristina Märtin
Edith Sepp
Edith Sepp
00000024
Edith Sepp
Edith Sepp
00000025
00000026
Tähised
Kultuuriministeerium KM
Riigikantselei RK
Euroopa Komisjon EK
00000027