Kiri

Tõnis Lukas Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] 21.02.2023 nr 1-12/175-2 Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab esitatud eelnõu sisuliste märkusteta. Samas peame oluliseks täiendada eelnõu seletuskirja järgmiselt. Oleme seisukohal, et määruse mõju sihtrühmale, kelleks on direktorid, õppealajuhatajad, õpetajad ja õpetajat abistavad töötajad, ei ole seletuskirjas piisavalt kirjeldatud, vaid vajab täiendamist. Puudub teave, kui palju on praegu asutusi, kus on kogu õppetöö korraldatud vene keeles ning kui palju töötab neis asutustes õpetajaid, abi- ja tugitöötajaid ning milline on nende keeleoskus. Tõenäoliselt paljud neist töötajatest eesti keelt tasemel, et muudatusest tulenevaid nõudeid täita, ei valda. Sealhulgas palume selgitada, kas neile pakutakse eesti keele omandamisel abi, palgatakse nende asemele uued töötajad või on kaalutud teisi alternatiive ning kuidas seda plaanitakse saavutada. Muu hulgas tähendab see, et paljud eesti keele õpetajad tuleb esimesel võimalusel välja õpetada või pakkuda täiend- või ümberõpet teiste erialade esindajatele, sest Eestis on eesti keele õpetajaid puudu. Seletuskirjas mainitakse läbivalt, et muu emakeelega lapsele tuleb tagada tugiteenused ning individuaalne lähenemine. Juba praegu on haridussüsteemis tugipersonali nappus. Palume seletuskirja täiendada, selgitades, kuidas leitakse täiendavad tugispetsialistid ning millised kulud sellega kohalike omavalitsuse üksustele kaasnevad. Eeltoodust lähtudes kahtleme, kas seletuskirjas märgitud väide, et määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid, tegelikkusele vastab. Vene või muud emakeelt kõnelevate hariduslike erivajadustega laste jaoks on väga oluline logopeediline abi. Kui lapsel on logopeedilisi probleeme, peaks ta kõigepealt õppima ära suhtlemise oma emakeeles. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kui paljud muu emakeelega lapsed vajavad näiteks venekeelse logopeedi abi ning kuidas seda plaanitakse tagada. Kui lapse emakeeleoskus jääb professionaalse toetuseta, ei ole hilisem abi enam nii tõhus, võtab rohkem aega ja vajab kõigi osapoolte jõupingutusi ning lõpuks mõjutab ka eesti keele omandamist. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et vanem vastutab lapse esimese keele ehk emakeele arengu eest. See väide ei arvesta erivajadustega laste emakeele arengut. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Olga Sõtnik 628 2359, [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941