Vabariigi Valitsus
[email protected] Meie 08.02.2023 nr 4/ 25 Pöördumine seoses Euroopa Liidu õigusloomega ja Eesti riigi huvide kaitsmisega selles protsessis Lugupeetud Kaja Kallas ! Eesti Kaubandus-Tööstusko ja (edaspidi: Kaubanduskoda) viimaste aastate kogemus näitab, et õigusloomes on järjest suurem osa kaal Euroopa Liidu (edaspidi: EL) õigusel. See paneb ka Eesti riigile senisest suurema vastutuse seista ELi tasandil toimuvatel õigusaktide ettepanekute läbirääkimistel võimalikult hästi Eesti riigi huvide eest. Kaubanduskoja viimase aja kogemus näitab, et huvigruppe kaasatakse Eesti seisukohtade kujundamisse, kuid pärast seisukohtade kinnitamist ei toimu enam üldreeglina info vahetamist riigi ja huvigruppide vahel ning seetõttu puudub avalikkusel, sealhulgas ettevõtlusorganisatsioonidel ülevaade, kui edukalt kaitsevad Eesti ametnikud ja poliitikud Eesti seisukohti EL i s toimuvatel läbirääkimistel ning millised arengud protsessis toimuvad . S eda protsessi tuleb muuta oluliselt avatumaks ja kaasavamaks , et tagada muutustega võimalikult kiire kohanemine ning, et hiljem oleks võimalik k a hinnata, kas ja kes vastutab selle eest, et Eesti riigi seisukohad jäid läbirääkimiste käigus kaitsmata. Järgnevalt selgitame lähemalt , kuidas näeme Eesti seisukohtade kujundamise ja nende kaitsmise protsessi , millised on meie hinnangul praeguse praktika kitsaskohad ning esitame ettepanekuid selle protsessi läbipaistvamaks ja kaasavamaks muutmiseks. Lisaks toome välja mitmeid küsimusi, millele ootame vastust. I ELi algatus t e osas Eesti seisukohtade kujundamine 1. Peame positiivseks, et viimaste aastate jooksul on ministeeriumid hakanud huvigruppidelt üha rohkem küsima tagasisidet erinevate ELi õigusaktide ettepanekute kohta, et kasutada saadud tagasisidet Eesti riigi seisukohtade kujundamiseks. Näiteks eelmisel aastal kaasasid ministeeriumid Kaubanduskoda ligi 50 EL i ettepaneku osas. Küll näeme arenguruumi veel selles, kuidas ja mida ettevõtjatelt küsitakse, sest ka tagasiside saamiseks on see kriitilise tähtsusega. 2. Tänase kaasamisprotsessi kitsaskohaks on peamiselt see, et ministeerium id sageli ei selgita E Li algatuse sisu või teevad seda väga üldiselt. Meie kogemuse põhjal on tavaliseks praktikaks see, et huvigruppidele saadetakse mahuka s Euroopa Komisjoni algatus koo s kuupäevaga, mis ajaks ministeerium vastust ootab , kuid algatuse sisu , motivatsiooni, eesmärke või tausta ei ole piisavalt lahti kirjutatud. Seega peavad huvigrupid läbi töötama mahuka ettepaneku, mis sageli on ka inglisekeelne , ning selle põhjal oma seisukohad ministeeriumile saatma. Selline kaasamispraktika täidab teavitamisfunktsiooni, kuid ei lihtsusta huvigruppide jaoks tagasiside andmist. Kuna ministeeriumi ametnikud töötavad Komisjoni ettepaneku läbi, siis oleks igati mõistlik, et ministeerium saadab huvigruppidele kokkuvõtte algatuse tekstist koos konkreetsete küsimustega , millele eelkõige vastust oodatakse. Selline praktika lihtsustaks huvigruppide jaoks tagasiside andmist ja aita ks lõppkokkuvõttes kujundada ka sisukamad Eesti riigi seisukohad ning neid paremini kaitsta ELi tasemel läbirääkimiste protsessis. 3. Positiivse poole pealt tõstame esile kaasamis praktikat, kus ministeerium korraldab veebiseminari, et tutvustada huvigruppidele ELi õigusakti ettepanekut, vastata esmastele küsimustele ja koguda huvigruppidelt esmast tagasisidet. Sellise positiivse praktikaga on viimasel ajal silma paistnud näiteks Keskkonnaministeerium . Teeme ettepaneku m uuta eelkirje l datud praktika tavapäraseks vähemalt kõikide olulisemate ELi algatuste osas. 4. Heaks kaasamispraktikas peame ka seda, kui ministeerium saadab huvigruppidele ülevaatamiseks Eesti riigi seisukohtade esialgse versiooni. See annab huvigruppidele veelkord võimalus e anda täiendava t tagasisidet ja täpsustada seisukohti . Eelkirjeldatud praktika peab muutuma tavapärase kaasamise ja informeerimise osa ks. 5. Üldreeglina on kõigile avalikult nähtav ja leitav , millised seisukohad kinnitas Vabariigi Valitsus konkreetse ELi algatuse osas. Samuti on läbipaistev ka sellele järgnev protsess, kus Euroopa Liidu asjade komisjon annab mandaadi Vabariigi Valitsuse seisukohtadele. Hea praktika oleks see, kui ministeeriumi esindaja annaks lõplikest Eesti riigi seisukohtadest teada ka vähemalt nendele huvigruppidele, kes saatsid ministeeriumile oma seisukohad vastava ELi algatuse kohta. II Eesti seisukohtade kaitsmine ELi tasandil 6. Üldreeglina ei saa huvigrupid ministeeriumitelt mingit infot selle kohta, kuidas edenevad vastava algatuse osas läbirääkimised ELi tasandil. Muuhulgas jääb t eadmata, kas ja kui tugevalt seis a vad Eesti ametnikud ja poliitikud ametlikult kinnitatud Eesti riigi seisukohtade eest läbirääkimiste protsessis või miks loobutakse teatud seisukohtade kaitsmisest või miks ei võeta Eesti seisukohti arvesse ELi tasandil . Samuti ei jõua meieni reeglina info selle kohta, milliste teemade üle läbirääkimistel keskendutakse või milliseid muudatus i plaanitakse teha võrreldes ettepaneku esialgse versiooniga ning milline on Eesti seisukoht nende muudatuste osas (kuidas see erineb algsest, teavitatud seisukohast) . 7. Eeltoodud põhjustel oleme sageli olukorras , kus Eesti riigi seisukohad on olnud mõistlikud vähemalt ettevõtjate vaates, kuid ettepaneku lõp lik versioon ei ole Eesti seisukohtadega kooskõlas. Ühe sellise näitena saab tuua Eesti seisukohti direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb äriühingute kestlikkusaruandluse kohustust . Eesti seisukohtades rõhutati , et kestlikkusaruandluse standardite nõuded peaksid olema proportsionaalsed ega tohiks tekitada ettevõtetele asjatut halduskoormust , kuid reaalsuses kaasneb selle direktiiviga ettevõtjatele märkimisväär selt suur halduskoormus. Sellistes olukordades tekib küsimus, kas ja kui palju pingutas Eesti riik oma seisukohtade kaitsmiseks. 8 . Pärast Eesti riigi seisukohtade kinnitamist jõuab meieni ministeeriumite kaudu väga harva täiendavat info t vastava algatuse kohta. V iimase aja positiivse näitena saame esile tõsta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, kes küsis täiendavat infot veebilehele taganemisnupu lisamisega seotud kulu de kohta. P ositiivseid näiteid on olnud ka Keskkonnaministeeriumi poolt, näiteks tutvustati hiljuti tööstusheite direktiivi muutmise hetkeseisu. Rahandusministeeriumiga on meil olnud hea koostöö näiteks ettevõtete tulumaksu ga seotud algatuse osas. Sellised juhtumid on aga väga erandlikud. 9 . Meie hinnangul on hädavajalik, et vastav ministeerium hoiaks teemaga seotud huvigruppe kursis läbirääkimiste käiguga . See aitab parandada protsessi läbipaistvust ning hoida huvigruppe plaanitavate muudatustega p aremini kursis. Muu hulgas on see vajalik näiteks olukordades , ku s E estil on vaja oma seisukohtade kaitsmiseks uusi argumente või konkreetsemaid näiteid tuua või kui on vaja kompromisslahendust välja pakkuda . Ka selles osas tuleks julgemini kasutada huvigruppide abi . Lisaks on läbirääkimiste protsessis täiendav kaasamine vajalik selleks, et huvigrupid saaksid anda oma hinnangu, millise mõjuga võib olla läbirääkimiste käigus ettepanekusse lisatava muudatuse mõju Eestile. Hetkel ei ole meile näiteks teada, kas Eesti kujundab uue positsiooni, kui läbirääkimiste käigus muutub algatuse sisu ning keda ja kuidas uuest olukorrast ja seisukohast teavitatakse . 10 . H uvigruppide kaasamine läbirääkimiste protsessi ei ole ametnike jaoks täiendav kohustus ja ajakulu, vaid pigem võimalus senisest veelgi efektiivsemalt kaitsta Eesti riigi posit sioone. Samuti annab täiendav infovahetus ametnikele võimaluse selgitada huvigruppidele, miks plaanitakse läbirääkimiste käigus ettepanekusse mõni muudatus sisse viia või miks ei ole võimalik läbirääkimiste käigus kaitsta Eesti huvisid või miks neid ei võeta arvesse ELi tasandil. 1 1 . Selleks, et saada paremat ülevaadet, kuidas toimub Eesti seisukohtade kaitsmine ELi tasandil, palume muu hulgas ka ministeeriumite vastuseid järgmistele küsimustele: Kui paljudel juhtudel kaasab ministeerium huvigruppe olukorras, kus Eesti riigi ametlik seisukoht on olemas ning ELi algatuse osas toimuvad läbirääkimised ELi tasandil? Kuidas üldreeglina toimub sellis tel juhtudel kaasamine? Mis saab olukorras, kus ELi ettepaneku esialgne sisu muutub olulisel määral? Kas sellisel juhul kujundatakse muudatuse osas uus Eesti riigi ametlik positsioon? Kas ja kuidas kaasatakse ja informeeritakse huvigruppe olukorras, kus EL i algatuse sisu on märgatavalt läbirääkimiste käigus muutunud ning vähemalt teatud ulatuses on vaja uuendada Eesti riigi seisukohti? Kuidas ministeerium teavitab huvigruppe ELi algatuse läbirääkimiste hetkeseisust ning plaanitavatest muudatustest võrreldes algatuse esialgse versiooniga? Kui tihti sellist teavitust huvigruppidele tehakse? Kas ja kuidas plaanivad ministeeriumid muuta Eesti seisukohtade kujundamise protsessi huvigruppide jaoks lihtsamaks ? Milliseid samme plaanivad ministeeriumid astuda selleks, et muuta avatumaks Eesti seisukohtade kaitsmi st ELi tasandil ? Kaubanduskoja soov on, et ELi õigusaktide ettepanekutega seotud Eesti seisukohtade kaitsmine ELi tasandil muutuks avatumaks, läbipaistvamaks ja kaasa vamaks. Lisaks soovitame huvigruppide jaoks lihtsamaks teha Eesti seisukohtadesse panustamist. Loodame, et peate võimalikuks meie ettepanekuid edaspidi arvesse võtta. Oleme valmis kaasa mõtlema ka muude lahenduste osas, mis aitavad neid eesmärke saavutada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja p eadirektor Marko Udras
[email protected] 6040070